Arvamuslood

Kalle Palling: loosungliku ja idealistliku debati asemel peaksid otsused föderaliseerumisprotsessist põhinema ratsionaalsusel ja avatusel

Eelseisvate Leedu ja Läti Euroopa Liidu eesistumiste valguses on ka Eestil sobiv aeg asuda analüüsima, kuidas jätta 2018. aastal toimuvast Eesti eesistumisest püsiv jälg Euroopa integratsiooni ajalukku.

Laine Randjärv: Tallinn vabaks! (Delfi, 23.04)

Hullem, kui asfaldiaukudes põruvad hambad või murtud jalaluud on see, millisel viisil toimub linna juhtimine meie riigi pealinnas. „Tahan paremat elu. Ootan kasu võimuvahetusest,” loodab teadlik valija Tallinnas. Ja see on meie kõigi võimuses, kirjutab Reformierakonna üks Tallinna linnapeakandidaate Laine Randjärv.

Maret Maripuu: Loome paremat tervist (EPL, 13.03)

Hiljuti avaldati uuring Eesti elanike hinnangust tervisele ja arstiabile eelmisel aastal. Sarnast uuringut tehakse igal aastal ning seekordsed tulemused näitasid, et kunagi varem pole eestimaalased olnud arstiabiga veel nii rahul kui nüüd. Lausa 80% vastanutest ütles, et tervishoiu teenuste kvaliteet on Eestis kõrge.

Martin Kukk: kas tuluühiskond või kuluühiskond?

Peasekretär Martin Kukk kirjutab Delfi arvamusportaalis, et nii ühiskonna kui perekonna arengu ja heaolu tagatiseks on esmalt suuremad tulud. Selleks tuleb meil kõigil pingutada suuremate sissetulekute ja väiksemate väljaminekute nimel. Kindlasti aga ei vaja Eesti sotside välja pakutud Prantsusmaa-laadseid maksurepressioone, mille tulemusena lugupeetud inimesed riigist demonstratiivselt põgenevad.

Paul-Eerik Rummo: igaüks meist ongi Eesti (Postimees, 20.02)

Suudame väliseid ohte neutraliseerida ja seda imelikum on end ise seestpoolt süüa. Seda viimast on aga märgata, see avaldub neurootilise kindlusetusena, kirjutab Riigikogu liige Paul-Eerik Rummo.

Arto Aas: Euroopa Liidu eelarve tõstab eestlaste elatustaset (EPL, 19.02)

Eestile antavad toetused kasvasid Euroopa Liidu uues eelarves 5,89 miljardi euroni. See summa on suurem kui Eesti käesoleva aasta riigieelarve maksutulud. Lihtsustades võiks öelda, et Euroopa Liit kingib eestlastele ühe maksuvaba aasta, kirjutab Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Arto Aas.

Andrus Ansip: 959 988 000 000 (Postimees, 9.02)

Kuigi seda ei tohiks pidada esmaoluliseks, võitsime kindlasti rahaliselt. Võrreldes läbirääkimiste stardipositsiooniks olnud Euroopa Komisjoni 2011. aasta 29. juunil väljakäidud pakkumisega, on Eesti üks väheseid liikmesriike, kelle netopositsioon lõpuks paranes, mitte ei halvenenud. Ent raha hulgast tähtsam on kindlasti sisu. See, milliseid muudatusi me selle abil saame ellu viia. Ka selle kriteeriumi järgi on Eesti tulemus üle ootuste hea.

Raha ja kultuur - intervjuu kultuuriministriga (Postimees, 09.01.2013)

Kultuuriminister Rein Lang annab aru, miks kultuuriministeeriumi eelarve osakaal riigieelarves on vähenenud, põhjendab, miks kavatseb riik lõpetada paberraamatute toetamise, seega lõpetada tulevikus ka riigilt raamatukogudele raamatute ostmine.

Laine Randjärv: murelapse asemel rõõmulaps (Postimees, 19.12)

Viis aastat pärast finantskriisi algust on hakatud mõistma, et täna ellu astuv põlvkond peab läbi ajama kasinamalt kui nende vanemad, kellel krediitkaardilimiiti toetasid pankade lootused lõputule majanduskasvule, kirjutab riigikogu aseesimees Laine Randjärv.

Urve Tiidus: kümne aastaga kolm korda (Põhjarannik, 18.12)

Kümne aastaga vahemikus 2003-2013 on pensionid Eestis kasvanud kolm korda. Ka 2014. aastal tõuseb pension vähemalt sama palju kui järgmisel aastal.

Õnne Pillak: Mupo raha teedesse, Tallinna TV raha lasteaedadele! (Delfi arvamus, 26.11)

Tallinna eelarve järgmisel aastal kasvab. Paraku pole teada see, mille jaoks linnavalitsus lisaraha kulutab. Endiselt on lasteaedade ja teede-tänavate kõrval valikus Tallinna Televisioon, MUPO ning linnavalitsuse PR-masin.

Taavi Rõivas: Heaolu kasvu toetav eelarve

Järgmise aasta riigieelarve on erakordne, sest ühena vähestest Euroopas kasvab meil eelarve maht ilma laenukoormat kasvatamata – majanduskasvu, mitte defitsiidi ehk oma lastelt võetud laenu arvelt.

Lauri Luik: Lapsevanematele lisahääle andmine riigieelarvet ei kasvata

Teha põhiseadusesse muudatusi selleks, et mingi konkreetse sihtgrupi huvid paremini poliitikas esindatud saaks, on juba oma olemuselt väär, leiab Riigikogu kultuurikomisjoni liige Lauri Luik.

Tõnis Kõiv: pension tõuseb kindlasti ka järgmisel aastal (Postimees, 21.09)

Keskmine pension peaks uuel aastal tõusma vähemalt sama palju kui sel aastal, kui mitte rohkem.

Remo Holsmer: Lastetoetused peredele, kes neid reaalselt vajavad (Delfi, 11.09)

Kõrgemat lastetoetuste hakkaks saama suhtelises vaesuses olevad pered ehk kahe lapsega vanemad, kelle sissetulek jääb alla 600 euro kuus. See hõlmab ca 50 000 last.

Laine Randjärv: Kas kestame? (Maaleht, 6.09)

Üks vana ja päris otsekohene ütlemine nendib, et inimene on oma loomult suhteliselt mugav ja laisk. Põhiliselt olla kolm liikumapanevat jõudu – nälg, surmahirm ja sugutung, mis suutvat teda tõsiselt ja eesmärgipäraselt tegutsema panna. Tundub usutav küll. Pole ka uudis, et neist viimane on looduse poolt inimkonna säilimiseks loodud.

Hanno Pevkur: Lastetoetuste tõus vajab ühiskondlikku kokkulepet (Põhjarannik, 4.09)

Mul on väga hea meel, et pärast seda, kui peaminister rääkis Reformierakonna üldkogul lastetoetuste tõstmise vajadusest, on ühiskonnas käivitunud elav debatt sel teemal.

Arto Aas: protektsionism Euroopat ei ravi (ÄP, 5.06)

Majandusraskustes vaevleva Euroopa lõunapoolsetes liikmesriikides koguvad tuure protektsionistlikud meeleolud. Endasse sulgumine, avatud konkurentsi piiramine ja koduturu näiline kaitsmine pole midagi muud kui populistlik kanapimedus, mis võib aidata küll võita valijate hääli, aga tegelikult õõnestab majanduse konkurentsivõimet. Ometi jõuavad teatud protektsionistlikud initsiatiivid ka Euroopa Liidu ametlikesse aruteludesse, kirjutab Riigikogu majanduskomisjoni esimees.

Keit Pentus: heaolu retsept (Postimees, 2.05)

Reformierakonna aseesimees ja keskkonnaminister Keit Pentus kirjutab, et opositsioon jätab oma keni plaane tutvustades ütlemata, kust selleks kõigeks raha võetakse.

Kalle Palling: Gaasiturust - müüdid, tegelikkus ja arenguvõimalused (Äripäev, 19.04)

Riigikogus olid esimesel lugemisel Maagaasiseaduse ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muudatused, mille peamine eesmärk on Eesti riigi energiajulgeoleku suurendamine. Seoses gaasivõrkude eraldamisega ASi Eesti Gaas omandist aastaks 2015 loome eeldused konkurentsi ja turumajanduslikel alustel toimiva gaasituru tekkeks kogu Baltikumis.