Meedia

Kalle Palling: loosungliku ja idealistliku debati asemel peaksid otsused föderaliseerumisprotsessist põhinema ratsionaalsusel ja avatusel

Eelseisvate Leedu ja Läti Euroopa Liidu eesistumiste valguses on ka Eestil sobiv aeg asuda analüüsima, kuidas jätta 2018. aastal toimuvast Eesti eesistumisest püsiv jälg Euroopa integratsiooni ajalukku.

Kalle Palling: Vana jahiseadus oli ajale jalgu jäänud

Jahiseaduse juhtivmenetleja Kalle Pallingu sõnul on täna parlamendis vastuvõetud uue jahiseaduse kandev mõte koostöö maaomanike ja jahimeeste vahel. Nüüd on loodud alus, kus jahiselts ja maaomanik saavad luua lepingulised suhted ja kokku leppida tingimused jahipidamiseks eraomaniku maal.

Laine Randjärv: Tallinn vabaks! (Delfi, 23.04)

Hullem, kui asfaldiaukudes põruvad hambad või murtud jalaluud on see, millisel viisil toimub linna juhtimine meie riigi pealinnas. „Tahan paremat elu. Ootan kasu võimuvahetusest,” loodab teadlik valija Tallinnas. Ja see on meie kõigi võimuses, kirjutab Reformierakonna üks Tallinna linnapeakandidaate Laine Randjärv.

Aivar Sõerd: maksusüsteem peab olema konkurentsivõimeline

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi sõnul on konkurentsis püsimiseks vaja Eesti maksusüsteemi uuendada, lähituleviku olulisemateks sammudeks selles vallas peab ta tulumaksuvaba miinimumi tõstmist, tulumaksu langetamist ja sotsiaalmaksu koormuse alandamist. Samu seisukohti jagavad endise rahandusministri kinnitusel ka Eestis tegutsevad ettevõtjad.

Reformierakond sõlmib koostööleppe Murtud Rukkilille Ühinguga

Täna kogunenud Reformierakonna juhatus kiitis heaks koostöölepingu sõlmimise Murtud Rukkilille Ühinguga.

Reformierakonnaga liitus Eve Pärnaste

Reformierakonnaga otsustas liituda ERSP üks asutajaid Eve Pärnaste, kes on erakonna 13 000. liige. Tänase seisuga kuulub Reformierakonda 13 419 liiget. Käesoleva aasta algusest on Reformierakonnaga liitunud ligi 2000 inimest, olles kõige kiiremini kasvav erakond Eestis.

Reformierakond sai Eesti suurimaks erakonnaks

Reformierakond on kasvanud 13 416 liikmega Eesti suurimaks erakonnaks. Käesoleva aasta algusest on Reformierakonnaga liitunud 1982 inimest, olles kõige kiiremini kasvav erakond.

Maret Maripuu: Loome paremat tervist (EPL, 13.03)

Hiljuti avaldati uuring Eesti elanike hinnangust tervisele ja arstiabile eelmisel aastal. Sarnast uuringut tehakse igal aastal ning seekordsed tulemused näitasid, et kunagi varem pole eestimaalased olnud arstiabiga veel nii rahul kui nüüd. Lausa 80% vastanutest ütles, et tervishoiu teenuste kvaliteet on Eestis kõrge.

Martin Kukk: kas tuluühiskond või kuluühiskond?

Peasekretär Martin Kukk kirjutab Delfi arvamusportaalis, et nii ühiskonna kui perekonna arengu ja heaolu tagatiseks on esmalt suuremad tulud. Selleks tuleb meil kõigil pingutada suuremate sissetulekute ja väiksemate väljaminekute nimel. Kindlasti aga ei vaja Eesti sotside välja pakutud Prantsusmaa-laadseid maksurepressioone, mille tulemusena lugupeetud inimesed riigist demonstratiivselt põgenevad.

Harjumaa reformierakondlaste aseesimeheks valiti Andre Sepp

Reformierakonna Harjumaa maakondliku organisatsiooni juhatuse aseesimeheks valiti teisipäeva õhtul Riigikogu liige Ande Sepp, kes on parlamenti valitud Harju- ja Raplamaalt

Kalle Palling: jahipiirkondade kadumise ohtu ei ole

Keskkonnakomisjoni liikme Kalle Pallingu sõnul arutatakse tänasel keskkonnakomisjoni istungil viie Riigikogu liikme poolt esitatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis puudutab jahimeeste suureks mureks olnud 64 jahipiirkonda, kel tänaseks puudub jahimaa korraldamise kava. Palling kinnitab, et jahipiirkondade kadumise ohtu pole.

Peaminister Andrus Ansipi kõne Tartus 23. veebruaril 2013

Kallis Eesti! Head tartlased, head kaasmaalased! Soovin teile kõigile tervist ja edu meie riigi 95. sünnipäeva eelõhtul. Õnnitlen oma elutöö eest tunnustuse saanud tartlasi!

Rägavere vallas asutati Reformierakonna piirkonnaorganisatsioon

Teisipäeval kogunes Rägaveres Reformierakonna Lääne-Virumaa maakonnaorganisatsiooni juhatus ja Rägavere liikmete initsiatiivgrupp, et asutada piirkonnaorganisatsioon.

Paul-Eerik Rummo: igaüks meist ongi Eesti (Postimees, 20.02)

Suudame väliseid ohte neutraliseerida ja seda imelikum on end ise seestpoolt süüa. Seda viimast on aga märgata, see avaldub neurootilise kindlusetusena, kirjutab Riigikogu liige Paul-Eerik Rummo.

Arto Aas: Euroopa Liidu eelarve tõstab eestlaste elatustaset (EPL, 19.02)

Eestile antavad toetused kasvasid Euroopa Liidu uues eelarves 5,89 miljardi euroni. See summa on suurem kui Eesti käesoleva aasta riigieelarve maksutulud. Lihtsustades võiks öelda, et Euroopa Liit kingib eestlastele ühe maksuvaba aasta, kirjutab Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Arto Aas.

Andrus Ansip: 959 988 000 000 (Postimees, 9.02)

Kuigi seda ei tohiks pidada esmaoluliseks, võitsime kindlasti rahaliselt. Võrreldes läbirääkimiste stardipositsiooniks olnud Euroopa Komisjoni 2011. aasta 29. juunil väljakäidud pakkumisega, on Eesti üks väheseid liikmesriike, kelle netopositsioon lõpuks paranes, mitte ei halvenenud. Ent raha hulgast tähtsam on kindlasti sisu. See, milliseid muudatusi me selle abil saame ellu viia. Ka selle kriteeriumi järgi on Eesti tulemus üle ootuste hea.

Rummo: avalik-õiguslike institutsioonide eelarvete kujunemine vajab selgust

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Paul-Eerik Rummo sõnul tõstis segadus Rahvusraamatukogu selle aasta eelarvega, mis läks käiku defitsiitsena, taas kord päevakorda vajaduse täpsustada avalik-õiguslike kultuuri- ja haridusasutuste riigieelarvelise toetamise korda.

Raha ja kultuur - intervjuu kultuuriministriga (Postimees, 09.01.2013)

Kultuuriminister Rein Lang annab aru, miks kultuuriministeeriumi eelarve osakaal riigieelarves on vähenenud, põhjendab, miks kavatseb riik lõpetada paberraamatute toetamise, seega lõpetada tulevikus ka riigilt raamatukogudele raamatute ostmine.

Reformierakond: Tallinna jätab eelarvega murekohad lahendamata

Tallinna Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Õnne Pillaku arvates on Tallinna 2013. aasta linnaeelarve puhul tegemist tasalülitus eelarvega, mis on täis näilisi abipakkumisi, millega püütakse õigustada linna ebamõistlikke kulutusi. Tegelikkuses jäävad tõelised murekohad nagu elanike suured küttearved, katkised teed, lasteaedade alarahastamine ja linna laenukoormuse vähendamine tagaplaanile.

Laine Randjärv: murelapse asemel rõõmulaps (Postimees, 19.12)

Viis aastat pärast finantskriisi algust on hakatud mõistma, et täna ellu astuv põlvkond peab läbi ajama kasinamalt kui nende vanemad, kellel krediitkaardilimiiti toetasid pankade lootused lõputule majanduskasvule, kirjutab riigikogu aseesimees Laine Randjärv.