aliku elu tegelasi - Igor Gräzin, Rein Lang jt., kes seni polnud otseselt poliitikas osalenud. Samuti liitus sellega mitu mõjukat, kuid erakondadesse mitte kuulunud poliitikut, nagu Valve Kirsipuu, Uno Mereste, Ignar Fjuk, Toomas Savi. ELDP (Paul-Eerik Rummo, Meelis Atonen, Kristiina Ojuland, Heiki Kranich, Tiit Käbin, Toomas Vilosius, Andres Lipstok, Daimar Liiv, Henn Sarv, Aap Neljas, Andres Taimla jt.) tõi uude erakonda kaasa oma Eesti oludes suhteliselt pika poliitilise kogemuse. See sisaldas erakonna tekke omaaegse Rahvarinde vabameelse tiiva ja Loomeliitude Kultuurinõukogu poliitiliselt häälestunud liikmete baasil, järjekindla tegevuse enese arendamisel ideoloogiliselt selgepiiriliseks erakonnaks, hea kontakti Liberaalse Internatsionaaliga (vaatlejaliige alates 1990. a.), töö Eesti Kongressis ja Ülemnõukogu viimases koosseisus, edu 1992. aasta parlamendivalimistel ning osalemise Mart Laari valitsuses, erakonna presidendikandidaadi Lennart Meri valimise Vabariigi Presidendiks, samuti ühenduse "Noored Liberaalid" tegevuse.1996. a. novembris otsustas Reformierakond valitsuskoalitsioonist lahkuda, kuna seal läbiviidav poliitika ei võimaldanud küllaldaselt ellu viia Reformierakonna taotlusi ega järgida tema valijate huvisid. Siirduti opositsiooni ja loodi koos teiste riigikogus esindatud reformimeelsete jõududega saadikuühendus "Ühinenud opositsioon".
10. mail 1997 aastal toimus Reformierakonna peakoosolek, kus võeti seoses Mittetulundusühingute seaduse jõustumisega vastu uus erakonna põhikiri ja muudeti erakonna programmi. Erakonna esimeheks valiti järgmiseks kaheks aastaks Siim Kallas.

.jpg)
Aprillis 2003 sõlmis Reformierakond valitsusleppe Res Publica ja Rahvaliiduga. Valitsuses asusid tööle majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, välisminister Kristiina Ojuland, kultuuriminister Urmas Paet, kaitseminister Margus Hanson ja rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo.
2004. aasta novembris erakonna 10. sünnipäevale pühendatud Üldkogul valiti Reformierakonna uueks esimeheks Andrus Ansip. Siim Kallasest sai erakonna auesimees.
2005. aasta märtsis lagunes peaminister Juhan Partsi tagasiastumise tõttu valitsus. Peaministriks sai presidendi ettepanekul ja Riigikogu otsuse järel 12. aprillil 2005 Reformierakonna esimees Andrus Ansip, kes juhib valitsust, kuhu lisaks Reformierakonnale kuuluvad veel Keskerakond ja Rahvaliit.
ning eesmärk jätkata range ja ülejäägiga eelarvepoliitikaga ja valitsuse võlakoormuse vähendamisega. Eesmärgiks seati ka üleminek eurole. Eakatele nägi koalitsioonileping ette just seda, mida Reformierakond enne valimisi lubas - pensionide kahekordistamist nelja aastaga. Loodud valitsuse juhiks sai Andrus Ansip, välisministrina jätkas Urmas Paet ja justiitsministrina Rein Lang, kultuuriministriks sai Laine Jänes, sotsiaalministriks Maret Maripuu ning Jaanus Tamkivist sai keskkonnaminister. 23. aprillil 2008 valiti ühehäälselt Reformierakonna uueks aseesimeheks Jürgen Ligi.
Jürgen Ligi on üks Reformierakonna asutajaliige, kuulunud Riigikokku aastast 1995 ning oli kaitseminister aastatel 2005-2007. Praegu on Jürgen Ligi rahandusminister.
13. novembril 2008 pidas Reformierakond oma 14. sünnipäeva. 14 aastat tagasi liitus tollase Eesti Panga presidendi ja praeguse Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühm Eesti Liberaaldemokraatliku Parteiga ning asutati Eesti Reformierakond. Toona mõnesaja liikmega alustanud mõttekaaslaste seltskonnast on tänaseks välja kasvanud 7000 liikmega Eesti juhtiv liberaalpoliitiline jõud.

15. novembril 2008 toimus Tallinnas Swissôteli konverentsikeskuses majanduskonverents Restart, kus Reformierakonna kutsel esinesid Eesti majanduse suurkujud ja ülemaailmselt tuntud finantsspetsialistid, kes jagasid oma pikaajalist kogemust ja aitasid otsida lahendusi muutunud maailmamajanduse väljakutsetele.
Majanduskonverentsi Restart esinejateks oli Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, Rootsi majandusanalüütik ja üks noorema põlvkonna aktiivsemaid liberaalse majanduspoliitika eestkõnelejaid Johnny Munkhammar, iga-aastase majandusvabaduse indeksi koostamise eest vastutav, endine USA asevälisminister Terry Miller Heritage Foundationist, Rootsi Riigikassa peadirektor Bo Lundgren, innovatsioonikonsultant Pekka Roine, justiitsminister Rein Lang ja ettevõtja Viljar Arakas.
Konverentsi diskussioonipaneelides arutlesid majanduse tuleviku üle Gild Bankers juhtivpartner Rain Tamm, Eesti Panga asepresident Andres Sutt ja Skype Eesti tegevjuht Sten Tamkivi. Konverentsipäeva võttis kokku Reformierakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip, otsides vastust küsimusele: kuidas edasi, Eesti.
17. detsembril 2008 võetakse Riigikogus vastu kauaoodatud uus Töölepinguseadus, mis tagab reaalse tervendava mõju Eesti tööturule. Tänu uuele Töölepinguseadusele muutusid töösuhted paindlikumaks ehk siis Eesti majanduse arengu pudelikaelaks olnud töösuhete jäikus sai parandatud. Uus Töölepingu seadus jõustus 1. juulil 2009.
7. juunil 2009 toimusid Europarlamendi valimised ning Reformierakonnast osutus valituks Kristiina Ojuland.
Käesoleval aastal kogusime Europarlamendi valimistel 2 korda enam hääli kui 2004. aastal.
18. oktoobril 2009 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel saavutas Reformierakond kampaaniaga „Me armastame Eestimaad" läbi aegade parima kohalike valimiste tulemuse, võites 110 275 üle Eesti kogutud häälega valimised paljudes suuremates linnades ja maakondades. Samuti saavutas Reformierakond ülekaaluka e-hääletuse tulemuse.

Reformierakond võitis valimised Viljandi, Võru, Valga, Rapla, Kuressaare, Jõgeva, Haapsalu, Tartu ja Elva linnas, sealhulgas kasvatas mitmel poolt oluliselt varasemat tulemust. Maakondade lõikes võttis Reformierakond valimisvõidu Harjumaal, Hiiumaal, Läänemaal, Põlvamaal, Saaremaal ja Tartumaal. Kõige suurem toetus oli Reformierakonnal Saaremaal (32,8%), järgnes Põlvamaa (31,9%) ja Tartu (30,88%). Nimeliselt pälvisid suurima valijate usalduse ja toetuse linnapea Urmas Kruuse Tartus, Kalle Jents Viljandis ja Urve Tiidus Kuressaares ning Rapla vallavanem Aare Heinvee.
Oktoobri lõpus külastas Eestit Rahvusvahelise Valuutafondi (IMFi) missioon, hindamaks Eesti majandusolukorda ja väljavaateid. IMFi 2009. a lõplik avaldus Eestile antud hinnangute osas annab hea usu, et valitsuse valusad eelarvepoliitilised otsused on tehtud asja eest ja eurole üleminek on käeulatuses /---Viimase aja eelarvemeetmeid arvestades ja eeldades, et pingutusi eelarve konsolideerimiseks jätkatakse, on Eestil kõik võimalused Maastrichti kriteeriumide täitmiseks, samas kui senine poliitikataust annab kindlust, et stabiilsuse tagamisele suunatud poliitika jätkub. Kõik eelnev on saavutatud kriisist tulenevate tõsiste struktuursete nihete taustal, mis on märkimisväärne---/
13. novembril täitus Reformierakonnal 15. aastat, mida erakond tähistas 12. detsembril Tallinnas Estonia kontserdisaalis toimunud Üldkogu ja piduliku juubeliballiga.
Üldkogul valiti erakonna esimeheks ligi tuhande häälega tagasi Andrus Ansip. Erakonna juhatuse koosseis uuenes poole võrra.
Reformierakonna 14-liikmelisse juhatusse osutusid valituks peaministri büroo juhataja Arto Aas, kultuuriminister Laine Jänes, Tartu linnapea Urmas Kruuse, rahandusminister Jürgen Ligi, justiitsminister Rein Lang, välisminister Urmas Paet, Riigikogu aseesimees Keit Pentus, sotsiaalminister Hanno Pevkur, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, Riigikogu liikmed Tõnis Kõiv, Lauri Luik, Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas, Tallinna linnavolikogu fraktsiooni aseesimees Valdo Randpere ja ettevõtja Meelis Mälberg.
Jaanuaris 2010 toimunud uue juhatuse esimesel koosolekul otsustati, et erakonna aseesimeestena jätkavad Pentus, Paet ja Ligi.
Üldkogul kõnelenud Andrus Ansip ütles Reformierakonna 15 tegutsemisaastale tagasi vaadates: „Tänu sellele, et Reformierakond on taasiseseisvunud Eesti nägu kujundanud, on Eesti vabam ja jõukam, meid sünnib rohkem ja me elame kauem. Eesti julgeolek on kindlam ja me ise oleme enesekindlamad. Tänu Reformierakonnale on täna Eestit rohkem. Minnes Reformierakonna teed mööda, on Eesti paljudes valdkondades oma näitajatelt märkamatult jõudnud Ida-Euroopast ihaldatud Skandinaaviasse."
Ansip nimetas 2010 Eesti jaoks majanduskriisist väljumise aastaks ning seadis Reformierakonna eesmärgiks 2011. aasta Riigikogu valimiste võitmise.
2009. aasta üheks suuremaks kordaminekuks peab Reformierakond kindlat edasiliikumist eurokursil, mis tähendab, et väga suure tõenäosusega võib Eesti aastal 2011 ainukese riigina rõõmustada euro kasutusele võtmise üle.
2010-2011
Jaanuaris kogenenud Reformierakonna äsja valitud juhatus otsustas, et erakond toetab 2011. a sügisel toimuvatel presidendivalimistel Toomas Hendrik Ilvest.
„Reformierakonna hinnangul on president Toomas Hendrik Ilves olnud Eestile maailmas säravaks eestkõnelejaks ja ta on jätkuvalt parim riigipea, keda Eesti riigis täna leida," ütles erakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip.
8. märtsil tähistas Reformierakonna juures tegutsev Liberalismi Akadeemia Reformierakonna eelkäija Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) asutamise 20. aastapäeva. Aasta Liberaaliks 2010 valiti rahandusminister Jürgen Ligi, liberaalsete maailmavaadete seismise ja riigi rahanduse korras hoidmise eest Eestis.
Maikuu alustas Reformierakond üle-Eestilise laienemiskampaaniaga, mille eesmärgiks oli kutsuda erakonnaga liituma inimesi, kes on valmis Eesti parema tuleviku nimel kaasa rääkima. Eesmärgiks seati liikmeskonna kasvatamine seniselt 7500 liikmelt 10 000 liikmeni Riigikogu valimisteks 2011. See eesmärk ka saavutati. Liitumiskampaania käigus ühinesid Reformierakonnaga väga paljud ettevõtlikud, tuntud ja tublid Eesti inimesed.
Juunis Haapsalus toimunud Reformierakonna üldkogul seadis erakonna esimees, peaminister Andrus Ansip eesmärgiks, et Eestist saaks Põhjamaade tiiger.
„Mina tahan, et Eestis oleks Põhjamaade parim ettevõtluskeskkond ja meie majandus oleks regioonis kõige kiiremini kasvav. Tahan, et Eestis saaks põhjamaiselt parimat haridust. Haridus, energeetika ja majandus ongi järgmise nelja aasta võtmeteemad," rääkis Ansip.

13. juulil otsustas Euroopa liidu rahandusministrite nõukogu ECOFIN, et Eesti saab 1. jaanuaril 2011 eurole üle minna, olles täitnud selleks vajalikud Maastrichti kriteeriumid. Euroopa Komisjoni rahandus- ja majandusvolinik Olli Rehn õnnitles eestlasi nii eurotsooniga liitumise kui ka eelarvetasakaalu säilitamise puhul.
Septembris toimunud erakonna volikogul seadis eelseisvate riigikogu valimiste põhiküsimuseks, kuidas saavutada stabiilne majanduskasv, et tekiksid uued töökohad, pensionid tõuseksid, tagatud oleks perede turvalisus ja suudaksime pakkuda kvaliteetset haridust.
Sügisel alustas Reformierakond Eesti majanduskasvu soodustava programmi eri peatükkide avalikustamist. Reformierakonna 2011-2015 tegevuskava iga lõik valmis arvukate arutelude ja konsultatsioonide tulemusena erakonna programmitöörühmas ja juhatuses. Programmipeatükkide koostamisse kaasati hulga eri eksperte, spetsialiste, teadlasi ja huvitatud osapooli. Samuti arvestati avalikkuse tagasisidega, mis oli üsna suur.
Novembris kogunenud erakonna juhatus otsustas välistada koostöö Edgar Savisaarega ning astmelise tulumaksu kehtestamise Eestis.
13. novembril sai Reformierakond 16- aastaseks. 1994. aastal mõnesaja liikmega alustanud mõttekaaslaste seltskonnast oli välja kasvanud 9000 liikmega Eesti juhtiv parempoolne liberaalpoliitiline jõud. Viimase aastaga (2009-2010) suurenes erakond laienemiskampaania käigus 2000 liikme võrra.
Reformierakonna 2011. aasta Riigikogu valimiste kampaania sõnumiks sai "VÕID KINDEL OLLA".

„Me kõik tahame, et palgad, pensionid ja peretoetused kasvaksid. On päris selge, et inimeste heaolu saab toetuda vaid tugevale majandusele ja stabiilsele kasvule. Selle saavutame, kui Eesti areng on kindlates ja kogenud kätes. Reformierakond on kõige rohkem valitsusvastutust kandnud erakond, kelle algatusel ja elluviimisel on sündinud paljud viimasel kümnendil Eestile edu toonud otsused," ütles Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.
"Eesti inimesed võivad Reformierakonnale kindlad olla - oleme hoidnud riigi rahanduse korras, viinud majanduse uuele tõusule. Eestil on tänases ülemaailmses võlakriisis väikese välisvõla ja konservatiivse eelarvepoliitikaga väga hea maine. Riigi hea maine ja korras rahandus tuleb Eesti inimeste huvides tööle panna," lausus erakonna peasekretär.
Detsembris kogunenud Reformierakonna juhatus pidas 2010. aasta suurimateks kordaminekuteks üleminekut eurole, usalduse ja kasvu taastumist majanduses ning tööpuuduse vähenemist.
Reformierakonna aseesimehe, rahandusminister Jürgen Ligi sõnul jätkus 2010. aastal riigirahanduse korrastmine, Eesti saavutas sel alal märkimisväärse rahvusvahelise maine ning tagati eurole üleminek.
„Me oleme suutnud anda EL majanduspoliitika ümberkujundamisse tooni ning reguleerinud kodust rahandust selle nimel, et eelarvekriisid ei korduks. Järgmise aasta eelarves on aegade suurim investeeringute hulk, 16 miljardit krooni ning eelarve prioriteetideks on haridus, kultuur ja majanduskeskkond," lausus Ligi.
1. jaanuaril 2011 läks Eesti üle eurole.
„Eesti saavutas euro kogu rahva ühise pingutuse tulemusena. Euro on vundamendiks tugevale majandusele ja stabiilsele kasvule, mis aitab tööandjatel luua uusi töökohti ja võimaldada palgatõusu ning riigil tagada paremaid teenuseid oma kodanikele ja tõsta pensione," ütles Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip.
Reformierakond võitis 6. märtsil 2011 toimunud Riigikogu valimised ülekaalukalt, saades 164 255 valija toetuse (28,6% kogu häältearvust), kasvatades mandaatide arvu Riigikogus seniselt 31lt 33le.
Uue võimuliidu otsustas Reformierakond peale läbirääkimisi sõlmida senise valitsuspartneri Isamaa ja Res Publica Liiduga, kellega kahepeale omatakse Riigikogus 56 kohta. 26. märtsil Tallinnas kogunenud Reformierakonna laiendatud volikogu andis uue valitsusliidu sünnile oma heakskiidu.
Uue valitsusliidu tegevusprogramm nägi ette riigieelarve ülejääki viimist hiljemalt aastaks 2014, tööjõumaksude ja üldise maksukoormust vähendamist aastast 2013. Aastast 2014 lepiti kokku seada ülempiir 4000 eurot ületavale töötasu sotsiaalmaksu sellele osale, mis ei sisalda ravikindlustust, kehtestada huviringiraha, et lastel oleksid paremad võimalused spordi- või muu huvitegevusega tegelemiseks ning langetada alates 2015. aastast tulumaksu 20 protsendini. Samuti nägi uue valitsusliidu tegevuskava ette eri- ja sooduspensionide reformi läbiviimist, stabiilse pensionikasvu tagamist ja kõigi võimekate noorte võimaluste suurendamist saada Eestis tasuta kõrgharidust.
Vabariigi President nimetas uue Reformierakonna ja IRLi uue valitsuse ametisse 5. aprillil 2011.
Loodud valitsuse juhina jätkas Andrus Ansip, välisministrina Urmas Paet, rahandusministrina Jürgen Ligi, sotsiaalministrina Hanno Pevkur, kultuuriministriks sai Rein Lang, justiitsministriks Kristen Michal ja Keit Pentusest sai keskkonnaminister.
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimeheks valiti Jaanus Tamkivi, aseesimeesteks Valdo Randpere ja Remo Holsmer. Riigikogu aseesimeheks esitati Laine Randjärv.
Aprilli alguses nimetas erakonna juhatus ametisse ka uue peasekretäri, kelleks sai Martin Kukk.
11. juunil liitus Reformierakonnaga 10 000. liige, Ene Košljak Tallinnast.
Pärnus toimunud Reformierakonna volikogul valiti uueks volikogu esimeheks justiitsminister Kristen Michal. Sellele järgnenud erakonna üldkogul valiti erakonnale uus juhatus ja kinnitati järgmiseks kaheks aastaks ametisse erakonna senine esimees Andrus Ansip. Juhatusse osutusid valituks Arto Aas, Urmas Klaas, Urmas Kruuse, Tõnis Kõiv, Rein Lang, Jürgen Ligi, Kalev Lillo, Urmas Paet, Keit Pentus, Hanno Pevkur, Laine Randjärv, Valdo Randpere, Taavi Rõivas ja Jaanus Tamkivi. Uue juhatuse esimesel koosolekul valiti Reformierakonna aseesimeesteks rahandusminister Jürgen Ligi, keskkonnaminister Keit Pentus ja välisminister Urmas Paet.
Juunis võeti Riigikogus vastu kodualuse maa maksuvabastust kehtestav seadus, mis hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2013.
Augustis Pärnumaal Lepaninas toimunud erakonna suvepäevadel kohtus reformierakondlastega Toomas Hendrik Ilves. Sama kuu lõpus tegi Eesti parlament ajalugu - esimest korda iseseisvuse taastanud Eestis suutis parlament leida riigipea valimiseks põhiseaduses nõutava laiapõhjalise konsensuse. Eesti Vabariigi presidendiks valiti Toomas Hendrik Ilves, kelle poolt hääletas 73 Riigikogu liiget.
13. novembril Liberalismi päeva tähistamisele pühendatud Liberalismi Akadeemia seminaril kuulutati Aasta Liberaaliks 2011 ajakirjanik Anvar Samost. Ühtlasi täitus Reformierakonnal 17. tegutsemisaasta.
2011.aasta suurimateks kodaminekuteks pidas Reformierakond korras riigirahandust ja stabiilset majanduskasvu, edukat üleminekut eurole ning kõige kiiremini vähenevat tööpuudust Euroopas.
2012
1. jaanuarist taastusid riigipoolsed maksed teise pensionisambasse, mis kriisiaegadel peatusid.
Valitus kiitis jaanuaris heaks maagaasiseaduse muutmise, mis loob võimalused konkurentsi tekkimiseks Eesti gaasiturul ja suurendab oluliselt Eesti riigi energiajulgeolekut.
Märtsis võeti riigikogus vastu seadusemuudatus, millega kaotatakse riigikontrolli ja õiguskantsleri eripensionid 1. jaanuarist 2013.
21. märtsil kogunenud juhatus nimetas erakonna uueks välissekretäriks Priit Kallakase.
Märtsi lõpuks on Reformierakond laienenud üle 11 000 liikme.
Aprillis tõusis keskmine vanaduspension 156 euro võrra aastas.
Mais valiti Reformierakonna naisteühenduse NaiRe uueks juhiks Riigikogu liige Terje Trei.
Juunis võeti Riigikogus vastu vanemapensioni süsteemi kehtestav seadus. Samal kuul tegi töötukassa nõukogu ettepaneku langetada töötukindlustusmakse 3%-le, valitsus kinnitas ettepaneku septembris.
Juunis erakonna üldkogul Viljandis nimetas Andrus Ansip valitsuse üheks kõige olulisemaks ülesandeks lastetoetuste reformi läbiviimise.
13. juunil võeti Riigikogus vastu uus avaliku teenistuse seadus, mis muudab avaliku sektori palgakorralduse selgeks ja läbipaistvaks.
Augustis toimusid erakonna suvepäevad Nelijärve puhkekeskuses.
Septembris leppis koalitsioon kokku lastetoetuste tõusu reformis, mille kohaselt tõstetakse suhtelises vaesuses elavate ühe lapsega perede lastetoetused senistelt 19,18 eurolt kahekordseks 38,36 euroni ja kahe lapsega peredel 76,72 euroni kuus. Lisaks tõuseb kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54-lt 95,9 euroni. Kolmikute sünnitoetus tõstetakse seniselt rohkem kui kolmekordseks ehk 3000 euroni. Samuti ei arvestata lisanduvaid lastetoetusi toimetulekutoetuste arvestamisel. Oktoobris esitati eelnõu ka riigikogule arutamiseks.
16. novembril tähistati Liberalismi päeva seminariga, kus kuulutati Aasta Liberaaliks 2012 peaministri majandusnõunik, Tallinna Ülikooli inimgeograafia külalisõppejõud ja tõlkija Kalev Kukk. Samuti esitleti akadeemia poolt kirjastatud teost „Vabaduse raamat. 111 teost liberaalsest vaimuloost".
Novembris valiti Reformierakonna Tallinna piirkonna uueks juhiks Valdo Randpere.
6. detsembril teatas oma tagasiastumisest justiitsminister Kristen Michal. Uueks justiitsministriks sai Hanno Pevkur ning sotsiaalministriks Taavi Rõivas. Kristen Michali Riigikogu saadiku volitused taastati, Riigikogu Reformierakonna fraktsioonist lahkus asendusliige Terje Trei. Taavi Rõivase asemel sai Riigikogu liikmeks Tiina Lokk-Tramberg.
Kiirelt kätte