„Tallinn on 2011. aasta eelarveprojekti tulude poolele prognoosinud müügimaksu laekumisest ligi 250 miljonit krooni (15.9 miljonit eurot)," ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas. „Linnavalitsus peaks olema teadlik, et järgmise aasta 1.jaanuarist kaotatakse müügi- ja paadimaks kohalike maksude loetelust. Tallinna eelarvesse nendest tulude planeerimine tähendab teadlikku bluffi." Rõivase hinnangul viib linnavalitsuse kiirustamine olukorrani, kus veel enne eelarveaasta algust tuleb välja tulla negatiivse lisaeelarvega.

„Linn paisutab oma tegevuskulusid selle aastaga võrreldes 178 miljoni krooni (11.4 miljonit euro) võrra 5,8 miljardilt 6 miljardi kroonini," sõnas linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Remo Holsmer. „Uute laenude võtmise ja vanade tagasimaksmise vahe suureneb ligi 58 miljoni krooni võrra (3.7 miljonit eurot), millege suurendatakse eelarveaasta defitsiiti veelgi. See tähendab, et vastutustundetu raha põletamise poliitika Tallinnas jätkub ning avalike teenuste pakkumiseks jääb üha vähem raha."

„Ka normitehniliselt on tegu kehva dokumendiga - eelarve on pime kui öö. Linna tegevuskulude eelarve ametite lõikes on lahti kirjutamata. Iga asutuse taga on number ja pole näha, mille jaoks seda kulutatakse," märkis Holsmer. „Linnakantselei eelarve suureneb näiteks 7,8 miljoni (0.5 miljoni euro) võrra. Võib vaid oletada, milliseid „suurepäraseid" kampaaniad ja valimisüritusi selle arvelt tegema hakatakse. Ootame linnapealt konkreetseid selgitusi, miks soovitakse peita avalikkuse ja volikogu eest eelarveridade sisu."

Reformierakondlased toovad välja ka investeeringute pideva vähenemise linnaeelarves. „Investeeringud tehakse Tallinnas juba mitmendat aastat lõviosas riigi ja Euroopa Liidu rahade eest - pea pool investeeringute rahast tuleb sealt ning linna enda panust on aasta aastalt vähendatud. Erinevus riigiga on selge - kui riik kärpis kriisi ajal ametnike ja asutuste kulusid, et säilitada ja suurendada investeeringuid tulevikku, siis linn on valinud vastupidise tee - ikka kõigepealt endale palga maksmise, Tallinna TV, kampaania tegemise tee ja alles seejärel linlaste tulevikule mõtlemise tee. Sellistel hetkedel on piinlik olla tallinlane", sõnas Holsmer.

„Linnavolikogule esitatud eelarve on kiiruga küpsetatud käkerdis, mida Reformierakond kindlasti toetada ei saa. Sellega tekitatakse täiesti sihilikult läbi müügimaksu tulude kadumise vähemalt veerand miljardi kroonine auk eelarvesse, suurendatakse linna tegevuskulusid ning niigi kõrget laenukoormust," lisas Holsmer.

Linnavalitsus esitas eile volikogu 2011. aasta linnaeelarve, mille kogumahuks on 7.24 miljardit krooni (431.4 miljonit eurot). Eelarvet soovitakse volikogus menetleda kiirkorras ning võtta see vastu septembri keskel.

„Tüli koalitsioonis sai alguse juba kevadel, kui Keskerakond tahtis läbi suruda Kalamajja tasulise parkimisala laiendamise," ütles Holsmer. „Sellele on järgnenud erimeelsused ja segadus linnahalli arendamise küsimuses ning viimaseks piisaks on piinlik nääklemine Kultuuripealinna teemal."

„Ajakirjanduse vahendusel on sotsid viimastele päevadel valjuhäälselt ja häbenematult kritiseerinud nii oma erakonna esimeest kui ka Tallinna linnapead. Neis avaldustes on omajagu tõtt, kuid riigikogu valimiste nimel meediapildis püsimise asemel ootab Reformierakonna fraktsioon linnavalitsuselt sisulisi tegusid," lausus Holsmer. „Tänase linnavalitsuse tegevus valmistab tallinlastele piinlikkust."

„Omavahelise süüdistamise asemel peaks linnavalitsus tegeleme sisuliste küsimustega - milliseks kujuneb järgmise aasta linnaeelarve, kust kavatsetakse kokku hoida, kuidas kavatseb linnavalitsus lahendada lasteaedade rahastamise probleemid," lisas Holsmer.

Lisaks on Holsmeri sõnul linnavalitsuse kohus keskenduda sellele, et Kultuuripealinnaks oleku üle tunneks uhkust kõik tallinlased, mitte ainult keskerakondlased.
„Euroopa kultuuripealinnaks olemisest ei tohi kujuneda järjekordne Keskerakonna valimiskampaania," toonitas Holsmer. „Kultuuripealinna sihtasutus peaks keskenduma programmile ja sisule, mitte olema poliitkempluse keskpunktiks."

Täna kell 16.00 toimub peale suvevaheaega esimene linnavolikogu istung.

„Kogu linnahalli ümber toimuva suure sebimise taustal tundub üha enam, et potentsiaalse investori esmane huvi on ühe hiigelkasiino ehitamine meie linna tulevasele esindusväljakule ja Linnahall on selle eesmärgi saavutamiseks ainult suitsukate," ütles Randpere. „Tallinn on juba praeguses staadiumis defineerinud väga selgelt oma kohustused, samal ajal pole vastaspoolelt mitte midagi nõutud ega mingeid lubadusi saadud."

Randpere sõnul annab Tallinn linnahalli piirkonna hoonestusõiguse 99 aastaks lepingupartnerile ja esimesed 15 aastat selle eest tasu ei nõuta. Samal ajal pole kusagil sõnagi juttu nn. „Ameerika investori" investeerimiskohustusest ega ka sellest, mida linnahalli territooriumil siis arendama hakatakse.

„Teadmatust selles osas õigustab abilinnapea Taavi Aas kahe asjaga - esiteks, et investorilt kavatsetakse nõuda, et linnahalli kontserdisaal jääb alles ja teiseks, et linn saab 50% osaluse loodavast ühisfirmast ilma sinna raha sisse maksmata. Reformierakonna arvates on seda vähe ja Tallinn ei peaks selliste eeldustega selle tehinguga edasi minema," lausus Randpere.

Randpere lisas, et temas tekitavad hämmastust ka Taavi Aasa selgitused vajalike investeeringute mahu osas. „Väidetavalt vajatakse linnahalli korda tegemiseks ca 700 miljonit krooni. Samas käis linnavalitsus pool aastat tagasi riigi käest nuiamas garantiid 2,8 miljardilise laenu jaoks Linnahalli korda tegemiseks. Miks tahetakse laenata neli korda rohkem kui läheb vaja linnahalli korrastamiseks," imestas Randpere.

„Kusjuures riigi garantii on endiselt eeltingimuseks, et „ameerika investorid" toimetama hakkaksid. Miks peaks riik garanteerima laenu, mille kasutamine juba algusest peale täiesti segane ja põhjendamata on? Lisaks kogu finantssegadusele, tahab Linnavalitsus kavandatavasse lepingusse sisse kirjutada punktid, millega kohustub tingimusteta toetama ameeriklaste poolt esitatavaid juhatuse liikmeid," märkis Randpere.