10 väikest respublikaani
27.08.2008
IRLi eilsest avaldusest ei vaata vastu suurt riigimeest, küll aga ports pisikesi.
Nood nõuavad, et 2009. aasta eelarves tuleb:
1) Hoida kaitsekulutuste osakaal lubatud tasemel (loe: Aaviksoo)
2) Tagada sisejulgeolek (kamuflaaž, mõistagi)
3) panustada haridusse, teadus- ja arendustegevusse (loe: Lukas, Parts)
4) Investeerida Eesti ühtlasse arengusse, regionaalpoliitikasse.
Transpordidotatsioonid säilitada. (Parts, Seeder, Kiisler)
5) Teavitada muukeelset elanikkonda, käivitada ETV2. (Herkel – Ringhäälingu nõukogu; Laar, Eesti Propagandatalitus)
Neist Lukas lubab tõsta palku, ja jätab selleks eurorahade kaasfinantseerimise eelarvest välja, Seeder lubab maksta EL põllutoetustele lisaks maksimumi koduseid toetusi, Aaviksoo on erijuhtum, Parts ütleb kõigi tasakaaluettepanekute peale Ei ja ise ei tee ühtegi. Aga avaldus räägib mehisest kärpetööst (vahest paarisajast miljoni peale, pakun) ja tuletab vähegeniaalsel moel meelde, et eelarve tuleb valmis teha tähtajaks.
Riigimeeste kõrvale ei mahu näiteks Eesti kultuuri või rahva säilimine (perepoliitika jpm), mis põhiseaduse järgi on Eesti riigi mõte, rääkimata keskkonnast, õigusruumist või majandusest.
Väikeste suurte eesmärkide saavutamiseks
„ei näe IRL muud võimalust, kui lükata edasi koalitsioonilepingus
ette nähtud tulumaksureform“. - Loomulikult, sest respublikaanliku fookuse laius piirdub alati intriigi omaga. Eelarveprobleemi laiusest moodustab see paraku väikese osa, nagu jõudis märkida ka Taavi Veskimägi.
No aga millestki tuleb alustada, mistõttu on tore teada, et
IRL on nüüd valmis arutama ka kõigi enda lubaduste edasilükkamist, ja enamgi, et
„lubaduste võimalustega kooskõlla viimine ning tasakaalus eelarve
koostamiseks vahendite leidmiseks ettepanekute tegemine kuulub
peaministri kompetentsi.“
See oleks esimene kord, kus peaministrile surutakse pihku rahandusministri portfelli. Loodetavasti on sotsid suutelised selle alla neelama. Ettepanekud tulevad, järjekorras, ning selgub, et pikki kuid iga lasteaialapse ja ajakirjanikunigi viidud usk ja veendumus, et tulumaksu mittealandamine lahendab kõik probleemid, kukub ümber.
Partsi hädale postitoetuste ja ühistranspordi hävingu pärast leiab laiema panoraamiga vaataja lohutuse ta oma eelarve seest. Kütuseaktsiisi automaatne asfalti sorisemine on üks peamisi eelarveprobleemi põhjusi. Ei ole sisulist õigustust, miks on asfalt tõstetud seadusega sama privilegeeritud kuluartiklite sekka nagu tervishoid või pensionid. Kui hädapärase tarbeks raha ei jätku, jätab tervemõistuslik ehitamise edaspidiseks – süüa, ravida või liikuda on tarvis konjunktuurist sõltumata. Jätta oleks vaja aga vaid kümnendik.
Kütuseaktsiisi põhjus on keskkonnamõjus ja tarbimise ohjamises, kasvõi seepärast on olemuslikult jabur siduda see tarbimise ergutamisega, olgu või ühistranspordi arvel. Tuluallika kulutamise üle peab saama otsustada ning Partsi tänane teadusavastus, et teed on inimeste liikumiseks, ei lisa siia kahjuks uut teadmist.
On loomulik, et sihtotstarve on keskkonnatasudel või sotsiaalmaksul, kuid ebamõistlik, et on ka teistel maksudel. Kui teatud maksud kiduvad, tekib kohe miljon probleemi, sest teised ei saa neid, praegu käibemaksu, sihtotstarbe tõttu korvata. Tulumaks kulub põhiliselt omavalitsustele ja maksusoodustustele. Muudel aktsiisidel või hasartmängumaksul on veel omad sildid ette küljes, millest näiteks ka tragikoomiline olukord, et näitlejaid tuleb vallandada, kuid neid saab ümber maailma sõidutada - sest kulka tulud olgu sõltumatud, nii sõltumatud!
Käibemaksustki soriseb miljard huupi kõrvale - erandite tõttu. Et üks Riigikogu Rasputin saaks suveetenduseks riigi toetuse kõrvale ka maksusoodustust, saavad seda 200 miljoni ulatuses ka õllesummerid ja ööklubid.
Riigieelarvesse laekub aina rohkem raha, kuid hädapärasteks vajadusteks saab seda kasutada aina vähem. IRL ütleb seda mitte nägevat, aga Veskimägi näitab, et ka IRLis on nägemine võimalik. Kui seadused sunnivad hädavajalikule eelistama teisejärgulist ja edasilükatavat või tulusid huupi laiali pilluvad, tuleb need seadused ära muuta. Loodame nüüd IRLi sõnadele ja koostööle.
