Kes himustab kulka raha
03.09.2008
Kusagil on ammu keegi, kes tahab kultuurilt raha ära võtta. Vandenõu jälil on EPL juhtkiri, mis näeb seost ÄP kulka-loo, hasartmängumaksu seaduse muutmise eelnõu ning soovi vahel muuta kulka rahastamise aluseid.
Postimehe esikülg kirjeldab kulka järjekordset sõnnikut, EPL nimetab samal päeval teemat "üles puhutuks".
„Kulka rahastamise aluste“ teemal tunnen end isiklikult puudutatuna – mina selle tõstsin. On haige mõelda, et mul on ÄPga vandenõu. Ma ei ole toda lugu isegi lugeda viitsinud, ei tea ma ühtki nime, kes kulka arvel selge sihita reisinud. Tean tänu fotole vaid elukutselise eetiku Andrus Saare nime nendest, kes on elementaarset aruandlust eiranud. Aga et selliseid asju on tehtud ja tegemata jäetud, on oluline teadmine, sest see on riigi rahanduse häbiplekk.
Olgu märgitud, et olen Laine Jänese peale korduvalt kulka pärast pahaseks saanud, seega on raske pidada meidki kulka-vandenõu kaasosalisteks. Esimene kord siis, kui ta ruttas korralageduste ilmnemise peale kõike suurepäraseks nimetama. Selline hoiak on vähemasti ebasünnis. Iseäranis groteskne on see olukorras, kus kultuuril napib raha kõige hädavajalikuma tarbeks.
Teist korda ja hullemini ägestusin siis, kui jutt tolle eelnõu peale läks ja ta seda kiitis. Sest mind on alati häirinud just see kulka enda nõme rahastamise viis, mitte tema jagamisotsused. Seada end sõltuvusse paarist konkreetsest maksust, sulguda kriisiolukorraski oma kesta, mängida edasi mingite protsendimääradega ja kiita, et kultuur saab raha juurde, see on lühinägelik. Täpselt sama rumal ja lühinägelik kui majandusministri hala sõidudotatsioonide puuduse pärast, kui ta suurusjärk suurema summa automaatset asfalteerimist kiivalt kaitseb.
Kui neid pahedest (viin, tubakas, kasiino) tulevaid maksulaekumisi vähemaks jääb, jääb vähemaks ka kulkat. Kui neid juurde tuleb, ei jäta rahandusminister raha mujalt maha arvamata. Kultuuriminister ise aga ei jäta regulaarseid kulusid kulkasse kantimata, mida ta juba teebki.
Keda me petame, seltsimehed? Kõige krooniks troonib isegi kulka koosoleku laua otsas minister ise, aga meil jahutakse suurest sõltumatusest.
Niisiis olen ma hasartmärguseaduse vastu, nii vana kui uue. Me ei ehita ju hasartmängu muuseumi, me ehitame eesti rahva oma. Selle rahastamine peab järelikult käima eesti (Eesti) rahva maksudest, mitte mängusõltuvusest. Ärgem mängigem lolli ega hasartmänge, ehitagem muuseume, kui me nii otsustame, ja kirjutagem see raha riigieelarvesse ilma enesepettuseta.
