Maksutõusude kaalumine
21.09.2008
Pikalt ja pinnapealselt rääkis Kalle Muuli täna, et ma olla pikalt ja põhjalikult õigustanud aktsiisitõuse. Ma nimetanud neid kusagil (?) ka pikalt kaalutletuiks.
Põhjalikult, jah, olen ma püüdnud rääkida, aga pikalt küll mitte. Ja kuulatud pole põhjalikult ega pikalt. Proovin siis veel, sest ka Urmet Kook polnud püüdnud põhja poole mõelda.
1.Kordan veel ja veel üle, et jah, makse on tahetud tõsta eelarvekriisi ajendil. See polnud veel talvel mõttes, kuid juba kevadel hakkas ilmuma ettepanekuid.
2.Pool aastat on piisavalt pikk kaalumine, kui mõjud ja riskid on triviaalselt teada. Kuid sellest ei pruugi tingimata tuleneda suurt veendumust. Kaalukauss on kõikunud näiteks Partsi tujude või ta partei meelemuutuste pärast. Eelarve jaoks on neil suur rahaline tähendus.
3.Gaasiaktsiisist oli juttu ka juba talvel eelarvest sõltumata. Euroopa julgeolekuprobleemide kontekstis sai teravalt tuntavaks, et Gazpromi maksusoodustus soodustab ka Vene imperialismi. Samas, see seakisa, mis tõusis „300% aktsiisitõusu” ümber, tappis tõiga, et gaasi hinnatõusu suurusjärk olnuks alla 10%, vähem kui aastainflatsioon. Gaasiküttel ajakirjanike kägistamise asemel olnuks see vaid leebe sõnum, et Vene gaas on ajutine nähtus – nii tolle imperialismi kui maardlate ammendumise tõttu pärast Nord Streami.
4.Aktsiisitõusud ongi pikaajalise mõtlemise instrument, Urmet! Tegu ei ole %, vaid kindlasummalise hinnalisandiga, mille inflatsioonile jalgujäämine ei ole reeglina soovitav. Tegu ON tarbimise pikaajaliseks pärssimiseks, mitte ainult rahakogumise otstarbel kehtestatava JA TÕSTETAVA maksuga. Kui teda korra tõsta, siis juba aasta hiljem on ta mõju väiksem ja nii saab teda rahavooliselt käsitleda ka lühiajalise ehk „tuleva aasta eelarve kokku saamise” instrumendina.
5.Salaturu probleemiga ei ole vaja lajatada, ka riik on sellest teadlik. Selle mõju on kõvasti vähenenud, kuid iga tõus, jumala tõsi, on risk.
6.Kütuseaktsiisi on samuti kevadest peale kaalutud, kuid ainult kui vastukaalu sotside ja IRLi automaksule. Minu tees on olnud, et parim automaks on kütuseaktsiis, kuid selle tõstsime ju äsja ära. Too kaal ise, automaks, on olnud väga muutuv: sotside eelnõusid on olnud 3-4 väga erinevate määradega, surve erinev ja eelarvepanus ka. Nii on ka vastukaal olnud igaks juhuks valmis, kuid vaos. Uus maksuliik on olemasoleva maksu määra tõstmisest riskantsem nii fiskaalselt kui konjunktuuri mõjutajana.
7.Käibamaksu tõus on olnud esimesel kaalumisel kevadel minu ettepanekuna väga kinnistel koosolekul: kaaluks õige 1% ajutist tõusu, täitmaks hetke eelarveauku ja manipuleerimaks Maastrichti inflatsioonikriteeriumi nimel hindadega seda pärast langetades. Ainult 2 eesmärki, eelarve ja euro koos, olnuks piisav põhjus. Kontrollinud Eesti Panga inflatsiooniprognoosi, tõdesin ise, et ajastusega oleme hiljaks jäänud ja võtsin pakkumise tagasi.
8.2% km tõus sai IRLi uitmõttest ja Rummi kuulujutust Reformierakonna kohta IRLi ettepanek eesmärgiga kaaluda end teiste ettepanekute vastu. Sotsid pakkusid seepeale 2% tulumaksu tõusu.
9. Alkoholiaktsiisi idee tõstis vist RM, kah loomulikult maksutulude probleemi (p.1.) taustal. Lihtsalt nood sisulised põhjendused tarbimisest, Kalle, on alati vaja rahavajadusele vaatamata kah meelde tuletada. Viin ON pikka aega suhteliselt odavnev kaup olnud ja lolli ei maksa mängida ei riigil ega ajakirjanikul.
10.Kaalumine on käinud otse loomulikult majanduse, üksikisikute ja eelarve huvide kontekstis. Jooksvalt lihtsaid sõnumeid lihtsaile ajakirjanikule ei ole lihtsalt lihtne anda, kui pealegi ka poliitilised mängud keeruliseks osutuvad.
(Veel: Lastetoetuste kaotamsest, Kalle ja Urmet, olge ausad, ei ole peaminister rääkinud. Kuigi aus ei ole ka paljulapseliste perede näide, et noil teeb 300 kr ju X korda 300kr.
1.PM on rääkinud ainult toetuste/maksusoodustuste kulude suunamisest abivajajaile ja mitmelapselistele peredele
2.X korda 300 jagatud Xga võrdub tegelikult toosama X. Ümbersuunamine tähendaks seega ikka kulu suurendamist 1 saaja kohta.)
[ lingid ]