Kõrgete maksude müüt?
04.03.2009
Müüt madalatest maksudest kui majandusedu alusest ja sellega iseenesest kaasnevast heaolust on kokku varisenud, võttis Pihl oma kampaanialoosungiks.
Halb algus. Ei sobi tampida eelkäija peal, kes pealegi maksupoliitikas parem oli kui eelarve omas. Ei ole tervislik provotseerida partnereid. Süüdistamised on praegu üldse vale tegevus. Ja lsõnadele peavad järgnema teod. Millised järgnevad neile, kui soov on edasi valitseda?
Pihlile pole vasakkrampi vaja, keegi ei kahtlusta, et ta oleks tegelik sots. Et ta poliitik oleks, seda on talle vaja. Maksude ja majanduse asemel on sotsidel võtta ka kõvu külgi, mida hinnata oskame. Tuleb vaid valida, mida eksponeerida. Poliitikas soovitavalt tugevaid, ka Jüril isiklikult. Et midagi saavutada, on vaja koostöövõimet, mis nende varasematel juhtidel ka olemas on olnud.
See, et praegu keegi maksutõusudest räägib, on imeline. Kriis on ju majanduses ja lämbuv majandus vajab hoopis leevendust. Raha ei lähtu mitte pangaautomaadist ega sotsiaalkassast, vaid ettevõtlusest, tasuks meeles hoida.
Kuna me makse Maastrichti süül praegu alandada ei suuda, peame seda ja euro vajalikkust selgitama, mitte maksukoormaga hirmutama. Hirmud on majanduse praegune suurim pidur. Eriti mõttetu on jutt tulumaksu tõstmisest, mis majandust otseselt ahistab.
Aga mida tähendab üldse müüt? Kas valitseme müüdimaailmas, kas asemele pakub Jüri kõrgete maksude müüti? Müüdi asemel toimib majandusmaailmas reaalne riikide maksukonkurents ja seda eeskätt tulumaksu, iseäranis ettevõtte tulumaksu alal. Euroopa on hädas, sest riik on ülepaisutatud, Aasia ja Ladina-Ameerika väiksema riigikoormaga majandused tungivad jõudsalt peale. Töökohad rändavad minema.
Meil on veel võimalus õppust võtta. Mida väiksem ja avatum majandus, seda olulisem see on. Trend on tulumaksul kindlalt allapoole. Eesti on selles toppama jäänud, aga peame tänama ennast, et me tulumaks ei ole 26%. Lätit suisa sunniti seda alandama eelarvetragöödiale vaatamata. Sama tegi Leedu ja teevad kriisis paljud riigid. Maksud on väheseid asju, mida riik majanduses otse muuta saab. Ja neil on tugev mõju.
Midagi ei saabu „iseenesest“, heaolu luuakse ikka tööga, ettevõtluse ja ka valitsuse omaga. Aga tollega teises järjekorras ja esimesest sõltuvalt. Mis kokku on varisenud, ei ole varisenud maksusüsteemi all. Ebasoodsa majanduskliimaga oleksime suutnud arengut ohjata. Riigiaparaat oleks siis suurem ja koormavam. Heaolu ent väiksem.
Väike ja kõrvaline lihtsalt peab maksudelt atraktiivne olema.
