Sisseostetud
01.06.2009
Pihl oli Kukus kole enesekriitiline laites maha ideed siseminister Rahvaliitu „sisse osta“. Just siseministrina vedas ta ju väga hästi, probleemid tekkisid ta parteijuhiks panekuga. Ilma kogemusteta sünnivadki ebaõiglaselt kurvad olukorrad, kus tubli spetsialist ja eksminister kirjeldab raadios oma pikki päevi kui pidevat valimiskampaaniat, ise kandideerimatagi.
Laar muidugi sisseostetu pole, tema karjäär on käinud loogilist rada. Aga ebaloogilist ta praeguses on . Ei saa ju olla, et üks kogenud juht räägib ühtaegu teistega läbi ja neid avalikult taga, et keegi üldse läbirääkimistest pea online reportaaže kirjutab.
Et provintsiullike isiklikus ajalehes partnerite vastu roppusi ja sõimu tiražeerib, see erakorraline pole, küll aga see, et tegu on läbirääkija Laari lähedase kaastöötajaga lähiaegadest. Kas on see umbusaldus kogenud juhile ja läbirääkijale või värbamise mäng avalikkuse mõjutamiseks?
Või kuidas just Strandbergi, teise lähikondlase, kätte sattus koalitsioonikõneluste dokument ja too selle luba küsimata üles riputas? Kui see oli juhus, siis teadlikult võõra vara omandamise eest on paragrahv. Kui Strandberg tõesti on järgmise kombinatsiooni korral siseministriks soovija, kas siis tema suhtes paragrahv kehtib?
Kollektiivse karistamise ajad peaksid läbi olema. Iseäranis kui oled ise tolle kollektiivi laua taha kutsunu. Olgu või kahe, olgu see või kolmandiku fraktsiooni kohtu all olemine ei pruugi olla põhjus elimineerida automaatselt otsustamisest tuhanded tolle fraktsiooni valinud. Stalinismi kuritegusid tunnevad ajaloolased kõige paremini. Sellest pidi läbi rääkides lähtuma ka Mart. Kui aga siiski on talumatuks pinnuks siseportfelli kuuluvus, mis aade sundis siis põllumajandusportfelli sise oma vastu vahetamisest keelduma?
[ lingid ]