Kas kodueelis peab tagama maksuprivileegi?
07.02.2010
Eluasemelaenu tulumaksusoodustuse, aga ka paljude teiste maksuerisuste peaküsimus on, kas maksumaksjad peavad püsivalt juurde andma neile, kel niigi juba teistest rohkem on. Kas tagajalgadele kippuvad "koduomanike" kaitsjad räägivad tõtt, et mitteandmine on karistamine? On grupihuvi tõesti nii lämmatavalt kõrgem ühistest, nagu praegu näib?
Kõik olla korras, sest "euro tulekuks" ei olevat soodustuse kaotamist vaja. 130000 peret aga olla kaotamas raha, millega on arvestanud ja milleta ei saavat hakkama.
Ent ettepanek on esmalt lõpetada soodustus neile, kes laenu veel võtnud pole, ja teatada seda mitu kuud ette. Ei mingit ootuse ega arvestuse rikkumist ning riik vabaneb viimasest süüst tulevastes hinnamullides. See ei ole maksude tõstmise küsimus, sest maksukoorma piiramise ainus tõhus viis on mittevajalikest kuludest loobumine .
Eestkõnelejad ei räägi ausat juttu, kui räägivad kaotusest "peredele" või "koduomanikele", kasutades seejuures veel meelevaldseid arve. Grupihuvide asemel tuleb siin märgata ühiseid ning neid, kes ei tule endaga tõepoolest toime. Olukord, kus töötu abiraha ja toimetulekutoetus kokku jäävad maha aina kasvanud intressisoodustuse kuludest (580 mln 2009. aastal), tuleb lõpetada.
Tulumaksusoodustuse kaotamist on mõttetu seostada "euro tulekuga", kuigi äsja kinnitatud konvergentsiprogramm seda meedet silmas peab. Peame panema piiri oma defitsiidile ja ühise võla kasvule euroga või eurota, ja seda sotsiaalselt õigetesse kohtadesse.
Maksude puhul kehtiv mõistliku etteteatamise printsiip on tagatud üleminekuajaga. Selleks on piisav pooleaastane etteteatamisaeg maksusoodustuse mitterakendamisest tulevastele laenudele, ning kolmeaastane üleminekuaeg juba võetud laenudele 2011. aastast alates. Viimane tagastus jääks siis aastasse 2014, mil kriis on mälestus, rääkimata külmunud turust. Järgmisest aastavahetusest võiks alandada mahaarvatava piiri 50000lt 30000 kroonini, mida pere puhul tuleb korrutada kahega. Seega on ka veel järgmisel aastal soodustusega kaetud 2000000 kroonine laenujääk, millest suuremad laenud on väikesel, reeglina hästi toime tuleval vähemusel.
Maksusoodustuse saamiseks on vaja olla korralik maksu maksja ehk tulu saaja. Seevastu tõelistes raskustes võlgnikud, üürnikud või väikesetululised seda ei saa. Kaks kolmandikku tagasimaksest saab osaks kõige jõukamale viiendikule. Kevadine ühekordne tulumaksutagastus on laenumaksete kõrval samas väike, kedagi palju ei aita, ning ta ei seostu maksegraafiku ega kalkulatsiooniga maksevõime kohta.
Võime võtta laenu ning omada kinnisvara on eelis, mitte kannatus. See ei pea tagama ebamõistlikke privileege ülejäänud maksumaksjate ees ega arvel.
[ lingid ]