Urmas Paet

Eesti kaitseväelaste neli välismissiooni – Iraagis, Afganistanis, Kosovos ning Bosnia ja Hertsegoviinas on osa meie rahvusvahelisest julgeolekutegevusest. See on üks meie prioriteetsetest tegevustest rahu ja stabiilsuse loomisel maailmas. Peame hoidma ja arendama suhteid partneritega ning arvestama oma rahvusvaheliste kohustustega organisatsioonides, millega oleme liitunud – NATO, Euroopa Liit ja ÜRO. 

 

Afganistan on NATO ja Eesti kaitseväe kõige tähtsam välismissioon. Rahvusvahelise operatsiooni eesmärgi saavutamine vähendaks väga paljude Euroopa Liidu ja NATO julgeolekuohtudena nimetatud riske. Näiteks suur osa Põhjamaades tarvitatavatest narkootikumidest tuleb just nimelt Afganistanist, mis on ka terrorismi taimelava. Iraagis oleme me vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele ja Iraagi valitsuse taotlusele. Balkanil aitame hoida Euroopa rahu ja toetada sealseid uusi demokraatiaid. 

 

Eesti julgeolekupoliitika oluline osa on panustamine Euroopa Liidu sõjaliste- ja tsiviilvõimekuste väljaarendamisse. Eesti osaleb juba ELi sõjalisel missioonil Bosnia ja Hertsegoviinas, tsiviiltegevuses Bosnia ja Hertsegoviinas, Gruusias ja Moldovas. Selle abil tugevdame nii Euroopa Liidu kui ka meie endi julgeolekut. Ka Afganistanis on Eesti Välisministeeriumi diplomaat, kes aitab alustada tsiviilkoostööd.

 

Inimõiguste ja demokraatia toetamine on meie riiklik strateegia ja osa meie rahvusvahelisest julgeolekukäitumisest. Samuti on meie eesmärk aidata kaasa vaesuse vähendamisele ja inimarengule, toetada majandusarengut ja rahvusvahelise kaubandussüsteemi liberaliseerimist ning keskkonnasäästlikku arengut. Mõelgem kasvõi sellistele tõsiasjadele, et 1,2 miljardit inimest kulutab alla ühe dollari päevas ja arengumaa laps peab piirduma lõunaga, mis maksab 19 USA senti. Eesti on edukas demokraatlik riik, kellel on, mida teistega jagada. Erinevalt “traditsioonilistest doonorriikidest”, kelle abiprogrammid on suunatud maailma vaeseimatele riikidele, mis asuvad eelkõige Aafrikas, on Eesti arengukoostöö suunatud eelkõige meie üleminekukogemustest huvitatud riikidele - Gruusia, Moldova, Ukraina, Armeenia, Aserbaidžaan, Lääne-Balkani riigid. Julgeolekudimensioonist lähtudes võib öelda, et demokraatiate olemasolul on võimalik oht rahvusvahelisele julgeolekule väiksem.

 

Majanduslikust argumendist lähtudes – teiste riikide arengu toetamine ja nende sellevõrra kiirem areng tugevdab maailmamajandust ja loob uusi ostujõulisi turge ka Eesti kaupadele. Arengukoostöö töötab ka Eesti rahvusvahelise tutvustamise heaks. Meil lasub ka moraalne kohustus teisi aidata. Oleme saanud suurtes kogustes välisabi ning nüüd, kus meil on võimalus, peame ka ise toetama teisi nii, nagu meid toetati.

 

NATO eesmärgiks on demokraatia ühine kaitse. Eestile on NATO peamine välise julgeoleku tagatis. Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Sellest lähtuvalt on Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika juhtpõhimõtteks olla ise aktiivne julgeoleku tagaja ja osaleda erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide (NATO, ÜRO, OSCE , Euroopa Liit) juhitud kriisiohjamis- ning rahuoperatsioonides. Eesti liitumine NATO ja ELiga kindlustas oluliselt Eesti julgeolekut, samal ajal lülitas Eesti end nende organisatsioonide koordineeritud julgeoleku- ja kaitsekoostöösse eesmärgiga aidata kaasa laiemale rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse loomisele. Liikmelisus kollektiivse kaitse organisatsioonis NATOs kindlustab sõjalise julgeoleku, võimaldab tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning kõige otstarbekamalt tagada Eesti riigi kaitse. Aktiivne liikmelisus NATOs jääb alatiseks Eesti peamiseks julgeoleku- ja kaitsepoliitika prioriteediks.

 

Nii Euroopa Liidu kui NATO liikmeksolek on oluline turvalisuse ja heaolu kasvu pärast. Julgeolek pole ainult militaarne dimensioon, vaid sisaldub ka Euroopa Liidu igapäevategevustes. Siia kuulub valmidus tagada andmeturvalisus, hoida kontrolli all migratsioon või võidelda linnugripiga.

Meie huvides on tugev Euroopa Liit. Organisatsioon, mis suudab praegu 25 ja 1. jaanuarist 2007 27 osapoole vahel kokku leppida ja kokkuleppeid ka täita. See puudutab nii ühise välis- ja julgeolekupoliitika kujundamist Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide ja piirkondade suhtes kui euroopalike väärtuste ja vabaduste edasi arendamist - olgu see siis näiteks teenuste ja tööjõu vaba liikumine inimeste ja kaupade vaba liikumise kõrval.

 

Tänu Euroopa Liidu ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale oleme juba täna saavutanud tulemusi, mida oleks üksi olnud palju keerulisem või kohati ehk võimatugi saavutada. On see siis näiteks topelttollide kadumine suhetes Venemaaga, Euroopa Liidu-Venemaa isikute tagasivõtulepingute põhimõtteline heakskiitmine või konsulaarabi osutamine teiste Euroopa Liidu riikide poolt Eesti kodanikele riikides, kus Eestil esindust ei ole. Piltlikult öeldes kandub ligi 500 miljoni elanikuga Euroopa Liidu jõud üle ka Eestile ning avardab ulatuslikult meie võimalusi. Seega ka tulevikku vaadates on meile oluline, et Euroopa Liidus suudetaks ikka kokku leppida ning tihendada riikide koostööd neis valdkondades, kus see annab parima tulemuse. Lisaks välis- ja julgeolekupoliitikale näiteks koostöö ka sisejulgeoleku- ja justiitsvaldkonnas.

Eesti on seadnud eesmärgiks aidata aktiivselt kaasa demokraatlike väärtuste levikule ja majandusliku stabiilsuse loomisele Euroopa Liidu naabruses, sest me peame nende väärtuste levikut parimaks rahu tagamise vahendiks. Eesti peab stabiilse arengu eelduseks demokraatlikel väärtustel põhineva ühiskonna olemasolu ning hea valitsemistava eksisteerimist riigikorralduses.

 

2005. aastal saavutati edu järgmistes Eesti jaoks olulistes naabruspoliitika sihtriikides:
Ukrainale anti turumajandusstaatus, areng toimus viisalihtsustamise ja energia küsimustes, Moldova-Ukraina piiril alustati ELi piirimissiooniga, milles osaleb ka Eesti. Moldovas alustas tööd ELi eriesindaja, kellel on oluline roll ELi nähtavamaks muutumisel. Eesti arengukoostöö prioriteetseks partnerriigiks on Gruusia. Seal moodustati piirivalvet reformi küsimustes nõustav meeskond, kus Eesti samuti osaleb. Eesti Välisministeerium toetab Gruusia noore riigiametniku õpinguid rahvusvaheliste suhete ja Euroopa integratsiooni valdkonnas Eesti Diplomaatide Koolis, toimunud on Euroopa Liidu teemalised koolitused Gruusia riigiametnikele, tutvustatakse Eesti reformikogemust, OSCE kaudu toetatakse Lõuna-Osseetia ja piirnevate alade sotsiaal-majanduslikku rehabilitatsiooni. Gruusia on võtnud eesmärgiks euroopaliku ja kaasaja nõuetele vastava vanglasüsteemi loomise, mille raames on ehitatud mitmeid uusi vanglaid ning otsustatud refromida ka vanglaametnike väljaõppesüsteemi. Projekti raames, mis toimub koostöös Rootsi ja Leeduga, on Gruusia koolituskeskuse lektoritel võimalik tutvuda meie õppeprotsessi ja vanglasüsteemiga.

 

Euroopa Liit toodab julgeolekut ka lihtsalt oma olemasoluga. Iga järgmine liikmesriik toodab julgeolekut juba sissesaamiskriteeriumide täitmisega. See ongi põhjus, miks Eesti toetab lainemist. Lisaks naabruspoliitika, mis läbi demokraatia arengu, majandusliku heaolu, üldise turvalisuse ja õiguskorra ala pidev laiendamine toodavad julgeolekut.

 

Eesti toetab tööjõu vaba liikumist, sest kõik õigused ja vabadused peavad olema ühised kõigile Euroopa Liidu kodanikele.

Ühinedes Euroopa ühtse viisaruumiga ehk Schengeni õigusruumiga hakkab Eesti julgeolekut määrama olukord tuhande kilomeetri pikkuse Euroopa Liidu välispiiri igal kilomeetril. Schengeni lepinguga liitunud riikide jaoks ei tähenda sisepiiride kadumine julgeolekuriskide suurenemist. See tähendab hoopis enam koostööd politsei ja immigratsiooniametite vahel, paremat andmevahetust, info jagamist. Liikmesriikide kodanikele on see ühine ruum märkamatute sisepiiride ning kindla välispiiriga. Schengeni sisepiir muutub praktiliselt märkamatuks ja kontrollita ületatavaks. Passikontrolli kadumist sisepiiridel ei märka ega tunneta ainult Eesti kodanikud. Eesti elamisloega kolmandate riikide kodanikud võivad samuti ilma passikontrollita piiri ületama hakata. Eesti elamisluba annab neile õiguse ja aluse viibida teistes Schengeni liikmesriikides poole aasta jooksul kuni 90 päeva. Piir siiski kuhugi ei kao ning riigi julgeoleku, avaliku korra või rahva tervise kaitseks võib ajutise passikontrolli ka taastada. Samuti peab reisidokument Schengeni viisaruumis reisides igaks juhuks siiski kaasas olema. Selleks sobib ideaalselt ka isikutunnistus ehk ID-kaart.

 

Schengeni liikmelisus annab suuremad ja avaramad võimalused ka Eesti külastajatele, eriti neile, kes vajavad viisat. Schengeni liikmesriigi viisaga saab Schengeni ruumis vabalt liikuda, passikontrolli sisepiiridel ei ole ka kolmandate riikide kodanikele.

 

Ühtsed infosüsteemid tähendavad lisaks viisataotlemise lihtsustumisele ka ühiseid soovimatute isikute andmebaase.