Riigieelarve on igale valitsusliidule suur väljakutse. Kevadel opositsioonipoliitikute maalitud pildid riigieelarve süngetest väljavaadetest pole siiski sügisel teoks saanud. Tulude laekumine on plaanitust isegi suurem ning majanduse väljavaated püsivad mõõdukalt optimistlikud.
2015. aasta riigieelarve kava valmimine valitsuses oli tavapäraselt pingeline ja emotsionaalne, aga võib öelda, et varasemate aastatega võrreldes isegi konstruktiivsem ja ladusam. Selle kinnituseks olgu kas või see, et sellel korral tuli eelarvele kordades vähem lisataotlusi kui varasematel aastatel.
Maksutulud on laekunud tänavu riigieelarvesse oodatust paremini ning järgmisel aastal on oodata 6,1 protsendi võrra suuremat maksutulude laekumist kui tänavu. Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos, mis lubab järgmiseks aastaks 2,5-protsendilist majanduskasvu, langeb kokku uuendatud ja värskelt avaldatud Eesti Panga majanduskasvu prognoosiga. Tõsiasi, et maksutulud kasvavad kiiremini kui majandus reaalnäitajates, on tingitud sellest, et lisaks majanduse reaalkasvule mõjutab maksutulude laekumist ka SKP nominaalkasv ning muutused majanduse struktuuris. Jooksevhindades kasvab majandus 6 protsenti ja maksutulude laekumist mõjutab eelkõige majanduse nominaalkasvu näitaja.
Maksutulude head laekumist mõjutavad ka eratarbimise ning palkade kiirem kasv võrreldes majanduse reaalkasvuga, samuti riigi meetmed maksude paremaks kogumiseks. Eelkõige ilmneb see käibemaksu laekumise kasvus, kus laekumine kasvab üle 10 protsendi. Kiire palgakasv ja tööhõive näitajate püsimine kergitavad sotsiaalmaksulaekumisi. Sellepärast ei kannata kriitikat opositsiooni väide, et eelarve tulude kasvu allikad pole teada.
Eurorahast uued teed ja valgustus
Järgmisel aastal avanevad Euroopa Liidu uue finantsperioodi vahendid, mida on võimalik suunata teedeehitusse, koolivõrgu arendamiseks, kultuurivaldkonda, keskkonnaprojektidesse ning mujalegi. Tänu uue perioodi vahendite avanemisele kasvavad veel mittemaksulised tulud.
Eelarves kasvavad ühistranspordi dotatsioonid, mis võimaldavad tagada tänavusega vähemalt samas mahus bussi- ja raudteetransporditee-nuse. Jätkuvalt panustab riik liiklusohutuse suurendamisse nii kohalikel teedel kui ka riigimaanteedel. Jätkuvad vee- ja jäätmemajanduse infrastruktuuri investeeringud.
Omavalitsustele on hea uudis, et riigi haridustoetus suureneb kiiremini kui eelarve üldine kasv. Haridustoetu-sest 80 protsenti on vahendid õpetajate palgatoetuseks. Riigieelarve ning Euroopa Liidu vahendite toel jätkub koolivõrgu korrastamine. Jätkub kultuuritöötajate palgakasv, mis on avaliku sektori palgafondi rahastamisel eelarves üheks prioriteediks.
Kindlustundesse panustav eelarve
Opositsioon on millegipärast rõhutanud, et tegemist on valimisaasta eelarvega. Isegi valimisaastal tehakse riigieelarveid ning kui välispoliitiline olukord nõuab Eesti sisepoliitika puhul panustamist välis- ja sisejulgeolekusse, siis tuleb kaitsevõimet ning sisejulgeolekut tugevdada ka eelarves. Inimeste toimetuleku ja kindlustunde tõstmine on valdkonnad, millesse tuleb panustada niipalju kui võimalik. Riigieelarve seis võimaldab tõsta nii lastega perede sissetulekuid, pensione kui ka avaliku teenistuse töötajate palka.
Kaitsekulude eelarve kasvab järgmisel aastal võrreldes tänavusega 28 miljonit eurot, sisejulgeoleku eelarve 21 miljoni euro võrra. Piiriturvalisuse tõstmiseks eraldatakse juba tänavu täiendavad vahendid ja nähakse ette lisavahendid ka järgmise aasta eelarves. Lisaks kasvavad piirivalvurite palgad kaks korda enam, kui on riigieelarves planeeritud üldine palgatõus.
Tuntava kasvuga on eelarvekavas ka sotsiaalse kaitse kulud: pensionideks kulub 100 miljonit eurot rohkem kui tänavu, peretoetuste eelarve kasvab 78 miljoni euro võrra. Lastega perede ning eakate kindlustunde tõstmine on eelarvekava selge prioriteet.
Konservatiivne, aga majanduskasvu toetav hoiak
Selleks, et majanduskeskkond oleks kasvu soodustav, on tähtis hoida maksusüsteem riikide võrdluses konkurentsivõimelisena ning liikuda edasi tööjõumaksude alandamise suunas. Tulumaksumäära ja töötuskindlustusmakse langetamine ning tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on reaalsed sammud tööjõumaksude vähendamiseks.
Eesti üldine maksukoormus jääb tasemele 32,7% sisemajanduse kogutoodangust. Eelarvekava jälgib Euroopa Liidus ja meil riigisiseselt kokkulepitud fiskaalraamistikku ning on koostatud majanduskasvu toetavalt. Tulenevalt Eesti Panga juures tegutseva eelarvenõukogu ettepanekust, on võrreldes kevadise eelarvestrateegiaga kavandatud struktuurne tasakaal eelarves 0,2 protsendipunkti võrra kõrgemaks.
Konservatiivset hoiakut on vaja seepärast, et majandusolukorda kõigutab jätkuvalt Venemaa-Ukraina konflikt ja meie põhilised eksporditurud on sellest suuresti mõjutatud. Pealegi on euroala majanduskasv ootamatult pidurdunud ning euroala majanduste senine taastumine on hoogu kaotamas. Sellepärast on ettevaatlik hoiak igati põhjendatud. 2015. aasta eelarvekava seda hoiaku