Augustisse nihkunud pretsedenditult ulatuslik, nii lääneriikide kui Afganistani relvajõudude liikmete ja tsiviilisikute evakueerimine kujunes dramaatiliseks. Tõenäoliselt üllatas Afganistani valitsuse ja relvajõudude kiire kukkumine isegi Talibani.

Afganistanist lahkumisel on aga märkimisväärsed poliitilised tagajärjed. Seda eelkõige muidugi piirkonna riikide jaoks, aga ka Venemaa ja Hiina on mures uue terrorismi (nn Khorasani Provintsi Islamiriik) ning islami fundamentalismi leviku ja ebastabiilsuse kasvu pärast. Ka Euroopa on mures võimalike uute ebaseadusliku rände lainete ning oopiumi/heroiini sissevoolu pärast.

Venemaa ja Hiina ei süüdista mitte ainult Ameerika Ühendriike ja selle liitlasi Afganistanist lahkumises (see on nüüd üha enam "nende" probleem). Moskva ja Peking väidavad, et Ameerika jätab nad ka lõpuks külma kätte.

USA ja Ühendkuningriigi lennukikandjate (lisaks Madalmaade ja Kanada mereväe aluste) lähetamine Jaapanisse, et vastata Hiina ennast kehtestavale käitumisele India ja Vaikse ookeani piirkonnas, samuti USA presidendi Joe Bideni ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski hiljutine kohtumine Valges Majas näitavad aga vastupidist.

Üha autokraatsemaks muutuv Valgevene on igal juhul Kremli vasall. Aleksandr Lukašenko ei saa enam oma päästja, Vladimir Putini, ettepanekutest (st otsustest) keelduda. Teisalt on Kiiev kindlalt vastu Moskva poliitikale, mille selge eesmärk on muuta Ukraina samasuguseks Venemaa vasallriigiks.

Venemaa viis aprillis Ukraina piiridele ja okupeeritud Krimmi umbes 80 000 sõdurit, tekitades muret uue agressiooni pärast. Enamus isikkoosseisust on nüüdseks ära toodud, kuid maha jäi suurem osa sõjatehnikast, mida tõenäoliselt kasutatakse Zapad 2021 aktiivses faasis ja/või pärast seda.

Lisaks on plaanitud arvestataval hulgal ronge rasketehnika vedamiseks, peamiselt suunaga Venemaalt Valgevenesse. Zapad 2021 tuleb varasematest 2013. ja 2017. aasta õppustest erinevalt vaadata. Vene vägede sõjaline kohalolek Valgevenes on üks peamisi erinevusi, sest üle riigi on Vene vägedel viis saabumispiirkonda - Minsk, Viciebsk, Mahiliou, Brest ja Hrodna.

Venemaa ja Valgevene on leppinud kokku, et loovad oma 2021–2025 strateegilise partnerlusprogrammi raames kolm ühist lahingutreeningu keskust: ühe Valgevenes Grodno piirkonnas õhu- ja õhutõrjejõudude jaoks ning kaks Venemaal: erivägede väljaõppeks Kaliningradi oblastis ja maaväe väljaõppeks Nižni Novgorodis.

"EL-i lennu kaaperdamine ja rände kasutamine hübriidoperatsioonina EL-i piiril ületavad kindlasti mõistlikud eeldused, et neid toiminguid oleks saanud teha ilma Venemaa nõusolekuta."

Pilti täiendab Valgevene ülimalt provokatiivne käitumine oma lääne NATO ja Euroopa Liidu naabrite suhtes. Diktaator Lukašenko on muidugi pettunud ja vihane selle peale, kuidas reageerisid lääneriigid 2020. aasta augustis jämedalt võltsitud valimistele ning tema terrori- ja repressioonipoliitikale Valgevene rahva vastu, kuid EL-i lennu kaaperdamine ja rände kasutamine hübriidoperatsioonina EL-i piiril ületavad kindlasti mõistlikud eeldused, et neid toiminguid oleks saanud teha ilma Venemaa nõusolekuta.

Kuna Leedus on juba ligi 4000 ebaseaduslikku migranti, võivad Lukašenko ettearvamatud ja oportunistlikud tegevused aidata potentsiaalselt kaasa soovimatule eskaleerumisele, provokatsioonidele ja vahejuhtumitele ELi piiridel.

Massiivne ebaseaduslik ränne üle Euroopa lõunapiiri on olnud katalüsaatoriks poliitilistele muutustele, sealhulgas populistlike parempoolsete parteide ja liikumiste tõusule. Selle relvastatud vorm, mida kasutatakse hübriidsõja vahendina NATO idapoolsete riikide vastu, on pingete eskaleerimise uus etapp Kremli liitlaselt. EL-i ja USA survel katkestas Iraagi valitsus ajutiselt Bagdadist Minski suundunud lennud, millega jõudis Leedu, Läti ja Poola piiridele tuhandeid "turiste".

Hübriidrünnakud, mille eesmärk on destabiliseerida ja nõrgendada tajutavaid vastaseid, mängivad olulist rolli poliitilistes ja sõjalistes doktriinides, mida Venemaa ja Venemaa nimel ka Valgevene aktiivselt praktiseerivad. Seda eesmärki täidaks ka Ukraina alistamine, mida Putin püüab saavutada lisaks Venemaa sõjalise positsiooni olulisele tugevdamisele Valgevenes.

Eelkõige püüavad Venemaa ja Valgevene korraldada suuri sõjalisi õppusi NATO läheduses täiesti hämaral ja segasel viisil. Lääs, sealhulgas Eesti, on näidanud üles avatust, näiteks võõrustasime eelmisel nädalal Tapa sõjaväelinnakus Viini dokumendi külastuse raames 25 OSCE riigi, sh Venemaa relvastuskontrolli eksperte.

Läbipaistvuse puudumine ja olemasolevate usaldust suurendavate meetmete valikuline kasutamine Venemaa ja Valgevene poolt tekitab Zapad 2021 osas muret.  Lääne jaoks on oluline jälgida mitte ainult õppust, vaid ka edasisi arenguid Venemaa Föderatsiooni Lääne sõjaväeringkonnas.

NATO on õppinud Venemaa agressioonidest Gruusias (2008) ja Ukrainas (alates 2014), mis järgnesid kiiresti just suurtele sõjalistele õppustele. Vastuseks on allianss loonud usaldusväärse heidutuse ja kaitse, järgitakse pingete vähendamise ja eskaleerumise vältimise poliitikat; Venemaa ja Valgevene suurenenud sõjaline kohalolek ning agressiivne ja läbipaistmatu sõjategevus püüavad tahtlikult kõigutada piirkondlikku stabiilsust ning ei edenda vastastikust usaldust ja heanaaberlikke suhteid.

NATO liitlastel pole seega muud võimalust, kui säilitada valvsus ja valmisolek end kaitsta, samuti näidata üles valmisolekut ja võimet toetada oma partnereid, eriti Ukrainat. 

Tänapäeval määratletakse maailma selle järgi, kuidas inimesed, riigid ja majandused on omavahel ühendatud, olgu siis taristu või inimestevaheliste sidemete kaudu. Ühenduvusest on saanud tänapäeva rahvusvaheliste suhete peamine  tööriist – alates transpordist, kaubandusest ja keskkonnatehnoloogiatest kuni ühtsete standardite ja inimestevaheliste kontaktideni. Ühenduvusel on ka geopoliitiline mõõde. Üha enam on selge, et need riigid, kes panustavad ühtsete standardite loomisse, on need endale kehtestanud ning need, kes neid haldavad või välja töötavad, kujundavad tänapäeva ja eriti homset maailma. Need riigid valivad selle tee oma huvide edendamiseks ning maailma mõjutamiseks oma visiooni ja väärtuste põhjal.

Euroopa Liit on maailma majanduse mootor. Me tahame täita oma majanduslikule mõjuvõimule vastavat rolli – kaitsta liidu ja selle kodanike huve ning kujundada  parem, õiglasem, turvalisem ja jätkusuutlikum maailm.

Euroopa Liit on rahuprojekt, mis põhineb vabadusel ja usaldusel, ühendamaks riike ja rahvaid, kes jagavad samu põhimõtteid inimõiguste ja väärikuse, õigusriigi, õigluse ja kaasatusest. See on hõlmanud söe- ja teraseturge, andmete vaba liikumist, piiriülest koostööd ja energiavõrkude loomist ning sidevõrkude arendamist. Meie võrgud ja rakendused jäävad alati mitmekesisteks ja võimaldavad alati vabadust, kuna need peegeldavad meie sidevõrgu demokraatlikku ülesehitust. Seetõttu ühenduvad nad hästi ka teiste sarnaste demokraatlike süsteemidega.

Kõige inspireerivam näide inimeste ühendamisest ELis on programm Erasmus. See on kõige edukam inimestevahelise ühenduvuse projekt ning üks hinnatumaid ja sümboolsemaid näiteid Euroopa integratsioonist. Piiriüleste usaldusraamistike kohta saab tuua veel näiteid: vaktsineerimistõend COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritud isikutele, „rändle nagu kodus“ ning meie usaldusteenuste ja digitaalse allkirjastamise raamistik (eIDAS), mis ühendab inimesi ja ettevõtteid. Usaldus on tähtis – seal, kus on usaldus, on olemas võrgud, mis on ühenduseks valmis.

Euroopa Liit on üles ehitatud nende saavutuste najal. Need on meie investeeringute summa – need investeeringud ühisprojektidesse ning ühistesse reeglitesse ja standarditesse võimaldavad meie majandusel õitseda ning kaitsevad meie tarbijate ja kodanike õigusi. ELil on ka pikk kogemus selle investeerimismudeli kordamisel väljaspool meie piire. Hiljutised näited on ambitsioonikad ühendussidemed Kagu-Aasia riikidega, Jaapani ja viimati Indiaga.

Ka muud osalised on esitanud üksikasjalikke ühenduvuspakkumisi, mida on juba palju kajastatud. Need pakkumised pärinevad aga autokraatlikest režiimidest ning peegeldavad nende režiimide olemust. Need pigem süvendaks kui vähendaks ebatervislikke sõltuvussuhteid. Selline sõltuvus muudab avatud ühiskonna loomise palju keerulisemaks.

Euroopa Liidul on rahvusvahelisel areenil – kaubanduses, majanduskoostöös, arenguabis ja humanitaarmeetmetes – tohutu mõju. Meil on ka sellele vastavad eelarved. Oleme algatanud mitmeid partnerlusi ühenduvuse valdkonnas. Siiski on meil veel palju ruumi oma ettevõtmise järgmisele tasandile viimiseks. See tähendab, et peame parendama pakkumist, mis oleks sisukas, täpselt määratletud ja hästi turundatud ning vastaks meie standarditele ja väärtustele. Teisisõnu, peame looma ja rakendama ülemaailmse väärtuspakkumise, mis austab põhiõigusi.

Need standardid peavad põhinema usaldusel. Kodanikel, ettevõtetel, avalikul ja erasektoril ning loomulikult meie partneritel peab olema usaldus meie pakutava vastu, mis peab põhinema kahel sambal: läbipaistvusel ja vastutusel.

Läbipaistvus peaks olema meie pakutava ühenduvuse suunav põhimõte. Digivaldkonnas peavad kodanikud teadma, kes kasutab nende isikuandmeid ning kuidas ja kes nende andmeid kasutab. Nad peaksid teadma, kuidas algoritmid määravad – tehisintellekti abil või ilma selle abita –, mida nad oma sotsiaalvõrgustikes näevad, või kuidas need algoritmid mõjutavad nende isiklikke valikuid. Võim peab olema inimeste, mitte „suure venna“ käes.

Läbipaistvus peab kehtima ka riigirahanduse ja maksustamise kohta. Võrdsed tingimused rahvusvaheliste ettevõtete maksustamisel on muutunud avaliku arvamuse seisukohalt otsustava tähtsusega küsimuseks. See on ülioluline ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, et võimaldada neil suurettevõtete kõrval suurtes taristuprojektides osaleda. Samuti suurendab süsiniku hinna kehtestamine rahvusvahelises kaubanduses läbipaistvust ja õiglust kliimamuutuste vastases võitluses.

Usalduse loomisel on oluline ka vastutus. Maksumaksjad tahavad olla veendunud, et riigieelarvet kulutatakse või investeeritakse targalt, rahastades projekte, mis vastavad tegelikele vajadustele ja austavad inimeste tervist, nende õigusi ja keskkonda. Kõik partnerid, kellega me alustame suuri ettevõtmisi, peavad olema kindlad projektide usaldusväärsuses ja prognoositavuses. Usaldus on Euroopa väärtuste keskmes. Suudame usaldatava ühenduvuse teha kõige atraktiivsemaks koostööpakkumiseks kõigi meie partnerite jaoks.

Euroopa usaldatava ühenduvuse arendamine hõlmab järgmisi samme.

Peame andma maksimaalse tõuke meie olemasolevatele partnerlustele ühenduvuse valdkonnas, luues samas uusi liite sarnaselt mõtlevate partneritega, nagu Ameerika Ühendriigid, Kanada, Jaapan, Austraalia ja India.

Peame tugevdama koostööd sarnaselt mõtlevate partneritega rahvusvahelistel foorumitel, nagu G7 ja OECD. Usaldatav ühenduvus peaks oma standardites hõlmama vastupanuvõimet ja kaksiküleminekut.

Peaksime tõhustama ELi finantssuutlikkust nende projektide jaoks ja jätkama ELi tasandi meetmete vastavusse viimist liikmesriikide meetmetega. See tagab tõhusa ja tervikliku lähenemise Euroopa tiimina ning suurendab mõjusust. Toetuste andmine võib tõhustada rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide ja erasektori rahastamist, tagamaks tõhusad, jätkusuutlikud ja rahaliselt elujõulised projektid.

Põhiprojektide kindlaks määramine koostöös sarnaselt mõtlevate riikidega oleks võtmetähtsusega. Kliima, digitaalne ja küberturvalisus peaksid prioriteetide loendis kõrgel kohal olema. Taristu valdkonnas peaksime eelistama strateegiliste kommunikatsioonikoridoride teostatavusuuringuid, et teha kindlaks projektid, mis on tulusad ja kasulikud piirkondadeülesel tasandil. Meie väärtuspakkumine peaks hõlmama ka tehnoloogiapakette, mis on avatud meie partneritele nii arenenud kui ka arengumaades, et vähendada digitaalset lõhet ühendatud ja alaühendatud partnerite vahel.

Edu saavutamiseks peame – koos mõttekaaslastega ja vajaduse korral asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide raames – kehtestama ühised standardid ning edendama koostalitlusvõimet, ühiseid investeeringuid ja abimehhanisme. Euroopa Liidu kogemus ja juhtpositsioon standardite kehtestamisel ja levitamisel annaks sellesse protsessi hindamatu panuse.

Peaksime ELi usaldatavale ühenduvusele läbimõeldud kuvandi looma ning seda edendama.

Peame oma Lääne-Balkani, Lõuna-Kaukaasia, Kesk-Aasia, Lõuna-Ameerika ja Aafrika strateegilistele partneritele tegema pakkumisi, mis vastaks nende vajadustele. Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna käivitamine pakub ajaloolist võimalust arendada koos suuri ühenduvusprojekte.

Selleks, et tagada põhiõigused ja -vabadused, millesse me usume, on hädavajalik, et maailma demokraatlikud riigid ühendaksid kiiresti jõud ja vastaksid ülemaailmsele nõudlusele füüsilise või virtuaalse infrastruktuuri järele, eelkõige pakkudes alternatiivi globaalsetele osalistele, kelle huvid ja väärtused on vastuolus meie omadega. Usaldatav ühenduvus pakub raamistikku demokraatlike riikide ühenduvuskavade koondamiseks. Euroopa Liit on koos oma mõttekaaslastega võimeline võtma juhtrolli, et liikuda digitaalsete ja roheliste muutuste suunas, mis tagavad vabama, turvalisema, jõukama ja jätkusuutlikuma tuleviku.

Artikkel ilmus 14.09.2021 väljaannetes Eesti Päevaleht, Die Welt (DE), Gazeta Wyborcza (PL), De Tijd/L’Echo (BE), El Mundo (ES), EU Observer, Il Sole/25 Ore (IT)

The post Euroopa väärtuspakkumise keskmes on usaldatav ühenduvus appeared first on Kaja Kallas.

„Lisaks meditsiinisüsteemi koormamisele on koroonakriis ja sellest tulenevad piirangud mõjunud laastavalt inimeste stressitasemele ja vaimsele tervisele. See on toonud vaimse tervise teemad ka kõrgema tähelepanu alla. Valitsus on seadnud prioriteediks vaimse tervise korralduse, kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamise ning kevadel kiideti heaks vaimse tervise roheline raamat,” ütles Vilja Toomast.

Toomasti hinnangul on toetusrühma kokku kutsumise eesmärgiks tõstatada vaimse tervisega seonduv problemaatika ka Riigikogu tasandil, et luua püsiv ja toimiv koostööplatvorm seadusandja, ministeeriumi ning vaimse tervise valdkonnas tegelevate asjaosaliste vahel. “Toetusrühm soovib anda oma panuse rohelises raamatus toodud vajaduste ja eesmärkide täitmisel. Seega loome seadusandja tasandil platvormi sünergiaks, mis võimaldaks meil tulevikus likvideerida pudelikaelad Eesti vaimse tervise poliitikas ning tagada parem ligipääs ravile ja toetada ennetustegevusi,” rõhutas Toomast.

Lähiperspektiivis peab Toomast oluliseks, et koostataks sisulisem analüüs koroonakriisi mõjust rahva vaimsele tervisele. “Samas pikemas vaates tuleb teadvustada, et vaimse tervise probleemid on järjest enam levinud, suuresti just noorema elanikkonna hulgas. Vaimse tervise probleemide mõju nii meie meditsiinisüsteemile, ühiskonnale, aga kasvõi meie majandusele läbi inimeste töövõime, on märkimisväärne,” nentis Toomast.

Vaimse tervise toetusrühma esimeheks valiti Vilja Toomast. Toetusrühma liikmed on Timo Suslov, Toomas Järveoja, Õnne Pillak, Annely Akkermann, Heidy Purga, Jüri Jaanson, Marko Torm, Tiiu Aro, Yoko Alender ja Andres Metsoja.

Koroonaviiruse tulek muutis meie elu tundmatuseni. Vaevalt oskas keegi veel aastal 2019 arvata, et saabub aeg, mil meie harjumuspärase elu osaks olnud tegevused muutuvad ühtäkki kättesaamatuks. Et me ei saa reisida, külastada restorane, kohvikuid, spordiasutusi ega muid üritusi, lapsed ei saa koolis käia ning sõprade ja lähedastega ei saa samuti kohtuda. Inimene on sotsiaalne olend ning arusaadavalt on sellised piirangud olnud meie kõigi jaoks ebameeldivad. Rääkimata sellest, et koroonaviiruse ulatuslik levik on toonud kaasa väga karme tagajärgi. Inimesed on jäänud raskelt haigeks ja nii mõnigi on kaotanud elu, ettevõtted on pidanud sulgema uksi, paljud on jäänud ilma tööst, hariduse omandamine on nii mõnegi lapse jaoks muutunud keerulisemaks ning kannatada on saanud inimeste vaimne tervis. Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmena olen nende probleemidega hästi kursis.

Selles mõttes on tänavune suvi mõjunud värskendavalt. Tänu meie kõigi vastutustundlikule käitumisele vähenes kevadel viirusesse nakatumine, mis andis võimaluse piirangute leevendamiseks. Loodetavasti on suve jooksul kõik saanud osa tegevustest, mida vahepeal teha ei saanud, ning need, kellele viirus raskemalt mõjus, on saanud toibuda. Samas ei tohi me lasta end uinutada ega kaotada valvsust, sest koroonaviirus ei ole meie seast kuhugi kadunud, mida näitavad ka kahjuks üha kasvavad nakatumise numbrid.

Üle maailma on koroonaviirust mõistvate teadlaste ühine seisukoht, et mida rohkem on vaktsineerituid, seda kindlamalt saame sellest viirusest jagu. Nii kaua, kui on suur hulk vaktsineerimata inimesi, on viirusel võimalik muteeruda ja areneda. Selle tulemusena on valitsus taas sunnitud kehtestama meie tervise kaitseks piiranguid. Ainus tee selleks, et nii ei läheks, on võimalikult kiire vaktsineerimine. Vaktsineerimine aitab hoida ühiskonna avatuna, see tähendab koolid, töökohad, aga ka inimestele tööd andvad söögikohad, spordisaalid, spad ja meelelahutusasutused on avatud. Seevastu, kui üleskutsed mitte vaktsineerida ei tee muud, kui takistavad eluga edasi minemist ning võivad inimestele maksma minna nende elu ja tervise.

Maailmas on tänaseks süstitud 4,2 miljardit vaktsiinidoosi. Kõik Eestis heaks kiidetud vaktsiinid on tervisele ohutud ja vähendavad märgatavalt riski nakatuda, eriti aga nakatuda raskelt või surra. Vaktsineerimine vähendab märgatavalt võimalust haigestuda. Näeme seda igapäevastest andmetest: meil on rohkem kui pooled inimesed vaktsineeritud, haigestunute seas on neid aga vaid umbes iga neljas. Ent isegi kui vaktsineeritud inimesed haigestuvad, põevad nad viirust enamasti kergelt.

Tõsi on see, et seoses viiruse Delta variandi levikuga on valitsused üle maailma olnud sunnitud astuma taas samme viiruse leviku piiramiseks. Aga numbrid näitavad, et riikides, kus vaktsineerituse tase on kõrge, käitub viirus siiski märgatavalt leebemalt. Näiteks Suurbritannias oli eelmise viiruselaine tipu ajal keskmiselt 1200 surma päevas, praegu on see number märgatavalt vähenenud. Samal ajal Venemaal sureb iga päev Estonia laevahukuga võrreldav hulk inimesi ehk umbes 800, mis on kõige kõrgem tase pandeemia algusest saadik.

See kinnitab, et ainus tee viirusekriisist väljuda on võimalikult kiire vaktsineerimine. Seetõttu on valitsus astunud ka jõulisi samme, et tuua vaktsineerimine igale inimesele võimalikult lähedale. Muuhulgas lähtub valitsus põhimõttest, et vaktsineeritud inimestele (samuti ka viiruse läbipõdenud või hiljuti testi teinud inimestele) kehtestatavad piirangud ei kehti. Septembrikuu jooksul plaanib valitsus üritustel koroonatõendit nõudma hakata juba alates esimesest inimesest. See tähendab, et meil kõigil peaks juba praegu COVID-tõend väljaprindituna või telefonis kaasas olema.

Sotsiaalministeeriumi uuendatud vaktsineerimiskavas on seatud sihiks, et 22. septembriks on 70 protsenti täisealistest vähemalt esimese doosiga vaktsineeritud. Rõõm on tõdeda, et Tartumaal on see eesmärk juba täidetud, siin on vähemalt esimese doosiga vaktsineeritud pea 73% täisealistest elanikest. See aga ei tähenda, et võiks loorberitele puhkama jääda. Kolleeg riigikogu sotsiaalkomisjonis, Õnne Pillak on innustanud sotsiaalministeeriumi seadma eesmärki, et septembri lõpus oleks Eestis vaktsineeritutega hõlmatus 80 protsenti. Nõustun sellega. Mõistagi ei juhtu ambitsioonikate eesmärkide saavutamine iseenesest, kuid kui teha selle nimel tööd, on 80 protsendini jõudmine täiesti tehtav. Sellega on kindel, et sügisel ei jää Eesti elu seisma.  

Seega kutsun kõiki inimesi ennast vaktsineerima.