Reformierakonna blogi: Põlevkivi tuleb kiirelt hüljata. See on aga alles algus
Blogid
16. Oktoober 2018 19:02
Kuulen tihtipeale, kuidas uus nutipõlvkond on hukas ja miski neid ei huvita, eriti ei huvitavat neid poliitika või muud tõsisemad teemad. See on rumal jutt.
Mu nn vana-kooli poliitikute hulgast pärit kolleegid küsivad mult küll aeg-ajalt, et mis ma jändan nende kliimamuutuste ja rohelise majanduse teemadega — mingit kiiret kasu sealt ei paista, valimisi selle pealt ei võida — pole mõtet oma aega sellele raisata. Arutades samadel teemadel koolides ja ülikoolides pole ma aga kordagi tundud suhtumist, et need nagu poleks olulised, tuleviku mõttes tõenäoliselt olulisimad teemad üldse.
Arvan, et olulisemaks kui keskkonnaga arvestava majanduskasvumudeli leidmine ei ole teemadega väga võimalik minna. See, et maailm elab täna üle oma võimete, on fakt. Et pretsedenditult kiirete kliimamuutuste oluliseks mõjutajaks on inimene, on teadlaste sõnul “extremely likely”. Kliimamuutuste mõju julgeolekule näeme nii reaalsete konfliktide kui avalduva migratsioonisurve näol.
Et me peame oma ressursi- ja energiakasutuse radikaalselt umber mõtlema, ütlevad nii OECD, Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond kui energiatootjad ise. Juba neli aastat tagasi ütles Maailmapanga juht, et kliimamuutused on üks selle sajandi olulisemaid majandust mõjutavaid asju. Nende teemadega tegelemine pole mingi ebapraktiline filosofeerimine, vaid hädavajadus.
Kliimaignorantide aeg otsas
Esindasin Eestis aastatel 2011–2014 rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel ja nägin siis, kuidas umbes viis aastat tagasi käis lõpuks riike koondava laua tagaoluline krõks . Sinnani leidus palju neid, kes omavahelistes vestlustes kasutasid võimalust näidata näpuga, et kuniks Hiina kogu kliimamuutuste teemat torpedeerib, ei saa asjast asja. Siis, ühel hetkel, oli aga Hiinast saanud kõige enam puhtasse tehnoloogiasse investeeriv riik maailmas.
Rahvusvahelise energiaagentuuri hinnangul investeerib Hiina avalik ja erasektor järgmisel paaril aastakümnel puhta energia tehnoloogiatesse ja vähese süsinikuheitega energiatootmisse 6 triljonit dollarit. Juba mõni aeg tagasi oli Hiina taastuvenergia sektoris installeeritud päikeseenergia võimsust 125 gigavati ulatuses. Kas seda on palju? Seda on rohkem, kui USAs (47 gigavatti) ja Saksamal (40 gigavatti) kokku.
Muidugi on suur osa sellest otsusest seotud majandusliku kalkulatsiooniga. Aga sama oluline on olnud arusaamise kohale jõudmine, et “see kliimaasi” ei lahene kuidagi iseenesest. Ei ole nii, et ärkame ühel hommikul üles ja nagu Pratchetti ja Baxteri raamatus Long Earth on maakera kõrvale ilmunud teine maakera, kus saame tänases vaimus edasi toimetada, kui praegune planeet on ära rikutud.
Eesti võimalus
Eestis on meil kõvasti mõtlemisainet, kuidas säästlikumalt ja nutikamalt toimetada. Põlevkivi tõttu on meie CO2 heide inimese kohta pea Euroopa suurim, ressuriskasutuse tõhususes oleme pingerea lõpuotsas. See on tõsine probleem nii keskkonna, inimeste tervise kui ka konkurentsivõime jaoks.
Vaevalt et suurimatele tossutajatele ja raiskajatele on tulevikus uhkeid auhindu ette nähtud. Võidavad ikka need, kes oskavad vähemast rohkem, paremini, lahedamalt. Energiasääst ei ole ainus teema, mis lahkamist ja häid ideid vajab, kuid see on üks suuremaid ja olulisemaid. Ning tegemist on sellise harukordse valdkonnaga, millega tegelemisest võidavad absoluutselt kõik — arved on väiksemad, tekivad töökohad ja keskkonnal on kergem.
2012. aasta veebruaris kirjutasin Delfis, et Eesti vajab saastava elektritootmise põlistamise asemel kaugele vaatavat ja konkreetset tegevuskava, kuidas hiljemalt aastaks 2050 on Eesti saastava ja tarbijale koormava põlevkivielektri asendanud mitmekesise ja tarbijale mõistliku hinnaga kättesaadava elektriportfelliga. Kõik, kes veidigi teavad rahvusvahelisi energiapoliitika suundi teavad ka, et saastav ja keskkonnale koormav elektril ei ole kuskil pikka pidu. Põlevkivielekter lihtsalt ei ole õige pea enam konkurentsivõimeline.
Neli aastat tagasi alustasime valitsuses Eesti kliimastrateegia tegemist. Absoluutselt viimane aeg on valmis teha aastakümneid ette läbi mõeldud realistlik plaan põlevkivienergeetikast väljumiseks selliselt, et tagatud oleks energiajulgeolek ja praeguses põlevkivipiirkonnas kohalike töökohtade säilimine.
Parimad lahendused võivad olla peidus
Innovatsioon sünnib tihti seal, kus erinevad mõttemaailmad, teadmised ja oskused ristuvad. On hulk asju, mida peame igal juhul tegema, kui tahame püsida puhta looduse ja eduka majandusega riigina — väljuma põlevkivielektri ajastust, tuuleparkide vastu võitlemise asemel nende loomisele võimalusi leidma, maanteetranspordi asemel säästlikumat rongiliiklust ja puhtamat ühistransporti arendama, biomajandusele võimaluse andma.
Aga kõige selle kõrval peab arvestama, et parimad lahendused ei pruugi peituda tingimata seal, kust me neid esimesena otsime. Digiallkiri sai kunagi kasutusele võetud eelkõige selleks, et inimeste elu oleks mugavam. Täna teame, et tänu sellele ühele muutusele hoiab Eesti igal kuu kokku Eiffeli torni kõrguse paberimäe ning igal aastal kokku ühe töönädala.
Eestist võiks vabalt saada uudsete tehnoloogialahenduste ja teadliku, järjepideva poliitika abil kõige puhtam, vähem saastavam Euroopa Liidu riik. Nii nagu meist kunagi sai kõige digitaliseeritum EL riik.
Avaldatud EPL 13.10
Jälgi autori tegemisi sotsiaalmeedias:
Põlevkivi tuleb kiirelt hüljata. See on aga alles algus was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Arto Aas: Tallinna linn vajab kõnniteede programmi
Pressiteated
16. Oktoober 2018 15:30
Arto Aas
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni liikme Arto Aasa sõnul vajab Tallinna linna teede ja tänavate olukord linnavõimu suuremat tähelepanu. Eriti kehv on voliniku hinnangul olukord kõnniteedega, õigupoolest paljudel teelõikudel puuduvad need üldse.
"Kui me soovime, et pealinna tänavad oleksid liiklemiseks turvalised ja seal saaks ohutult hakkama nii lapsed kui eakad, siis tuleb ka investeerida korralikesse kõnniteedesse. Kristiines, Nõmmel, Pirital ja paljudes teistes teistes linnaosades, sealhulgas Lasnamäel on aga palju tänavaid, kus heas korras, valgustatud ja turvalised kõnniteed puuduvad," ütleb Aas.
"Sageli on tänavate olukord nii kehvas seisus, et vanemad eelistavad oma lapsi transportida ohutuse nimel autoga. Eakad inimesed aga väldivad pimedal ja porisel ajal üldse väljas liikumist. Üha kasvava liikluskoormuse tingimustes peaks linn aga pingutama selle nimel, et inimesed eelistaksid liikuda jala või rattaga. Kõnniteede rajamine on senise praktika kohaselt olnud Tallinnas üsna juhuslik ja alafinantseeritud, puudub terviklik ülevaade olukorrast ja selge tööplaan," räägib Aas.
"Seetõttu teeme Tallinna linnavalitsusele ettepaneku algatada Tallinna kõnniteede programm, mis kaardistaks kõnniteede vajadused kõikides Tallinna linnaosades ja näeks ette pikaajalised investeeringud olukorra parandamiseks," sõnab Aas. "Linnakodanikud ootavad, et linnavalitsuse võime kõnniteid rajada ulatuks Keskerakonna peakontorist kaugemale," lisab ta.
Lauri Luik: Hasartmängumaksu nõukogu kaotamine on vana kaevu täis ajamine enne uue valmimist
Blogid
16. Oktoober 2018 14:00
Lauri Luik
Uudis ilmunud ka Delfis: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kaotatakse-sporti-ja-noori-toetav-hasartmangumaksu-noukogu-uut-kohta-kus-sporditoetusi-kusida-pole-riik-valja-pakkunud?id=84005562
Hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõuga kaotatakse järgmise aasta algusest Hasartmängumaksu Nõukogu, aga seda, kuidas rahade jagamine edaspidi käima hakkab, pole seaduses täpsustatud. Novembrikuus on 2019. a suurprojektide esitamise tähtaeg, sajad taotlejad esitavad oma aastaprojektid ehk sisuliselt 2019. aasta eelarve Nõukogule, mida jaanuarist enam ei ole. „Millise kindluse see küll meie MTÜ-dele annab,“ küsib Reformierakonna fraktsiooni liige ja Eesti Koolispordi Liidu President Lauri Luik.
„Hasartmängumaksu Nõukogu soovitakse kaotada põhjusel, et muuta riigieelarve raha jagamist nö läbipaistvamaks ja eesmärgipärasemaks. Kultuurivaldkonnas hakkavat raha jaotama Rahvakultuuri Keskus, spordivaldkonnas pidavat see toimuma koostöös Eesti Olümpiakomiteega. Samuti pidavat raha jagama Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Kes nendes MTÜ-des ja ministeeriumites hakkab aga täpsemalt rahade jagamise üle otsustama? Seda me seadusest ega seletuskirjast välja lugeda ei saa,“ tõstatab Luik murekoha.
„Nõukogu on siiani olnud üks efektiivsemaid ja läbipaistvamaid fonde, kuna projektid läbivad mitu sõela- nii ministeeriumi kui ka riigikogu poolt. Esimeses voorus vaadatakse projektid läbi valdkonnaministeeriumide poolt, seejärel saadetakse nõuetele vastavad projektid riigikogusse Hasartmängumaksu Nõukogule, kus kõigi parlamendierakondade esindajatest ja valdkonnaministeeriumide kantsleritest koosnev nõukogu projektid uuesti läbi vaatab ja oma otsuse teeb. Kes hakkab uue korra järgi otsuseid tegema ja kuidas saab see olla läbipaistvam ning eesmärgipärasem kui spetsialistide sõela ja kogu poliitilise spektri läbinud otsustusprotsess?,“ soovib Luik selgust saada.
„Olen saanud palju negatiivset tagasisidet Nõukogu kaotamise plaanile. Ollakse mures, milline saab olema tulevik ning mida see väljapakutav alternatiiv endast ikkagi kujutab. Olen igati nõus, et riigi asjaajamine peab olema efektiivne ja läbipaistev, aga ei aktsepteeri riigikogule esitatud eelnõud, mis lammutab toimiva süsteemi, pakkumata välja uut toimivat alternatiivi. Liiga palju küsimusi on vastuseta ning puudulik eelnõu tekitab sadades taotlejates vaid täiendavat segadust ja ebakindlust. Poolikut lahendust kiirustades vastu võttes on tulemus ette teada, ometigi pole meil kuskile kiiret. Soovitan hoo maha võtta, valmistada ette korralik alternatiivplaan ning tulla sellega riigikogu ette peale järgmise aasta märtsikuud,“ võttis Luik oma seisukoha kokku.
Video Lauri Luige sõnavõtust Riigikogu suures saalis SIIN
Vilja Toomast: eriarstiabi kriisi tõttu kannatavad kõige enam ravi vajavad patsiendid
16. Oktoober 2018 13:30
Reformierakonna fraktsioon esitas Tervise- ja tööministrile Riigikogus arupärimise seoses Haigekassa tekitatud kriisiga eriarstiabi korralduses.
„Kaks nädalat on möödas ajast, mil pidid kehtima hakkama Haigekassa ja erakliinikute vahelised lepingud, millega osutatakse patsientidele eriarstiabi teenust miljonite eurode ulatuses järgmise kolme aasta jooksul.
Reaalsus on aga see, et paljud lepingud on jätkuvalt vaidlustatud ja mitmed lepingud, ka hankel justkui võitnud erakliinikutega on sõlmimata. Haigekassa juhid hiilivad vastuste andmisest ja vastutuse võtmisest aga eemale,“ on Vilja Toomast murelik.
„Kõige rohkem kannatavad selle totaalse segaduse tõttu patsiendid, kelle ravi on edasi lükkunud, sest pole teada, kas olemasolev arstiaja broneering kehtib, kas ja millal on võimalik hankel esmakordselt osalenud ning võitnud tervishoiuteenuste pakkujate juures aeg broneerida ja kus edaspidi patsiendi arst tulevikus töötab. Samuti kannatavad arstid ja tervishoiuteenuse pakkujaid,“ lisas Toomast.
„Haigekassa juhid on avalikkusele öelnud, et eriarstiabi hankega erasektorist teenuse ostmisega pakutakse inimestele lisavõimalusi arstiabi valikul ja parandatakse teenuse kvaliteeti ning kättesaadavust patsientidele. Taheti justkui paremat – suurendada erakliinikute osakaalu, aga suurenes hoopis Haiglavõrgu arengukava haiglate osakaal teenuste pakkumisel. Sarnane seis nagu alkoholiaktsiisi määra muutusega, sooviti alkoholi tarbimist piirata, tegelikult alkoholi tarbimine hoopis kasvas,“ kommenteeris Toomast.
„Rahandusministeerium on avalikult tunnistanud, et Haigekassa poolt sõlmitavad eriarstiabiteenuste osutamise uued lepingud erakliinikutega on riigihankeseaduse vastased. Eriarstiabi riigihangete ettevalmistus sai alguse minister Jevgeni Ossinovski ajal, mille viis lõpule minister Riina Sikkut. Seega peaks vastutama kas endine või praegune minister ning tekkinud kaose võimalikult kiiresti lahendama,“ võttis Toomast arupärimise sisu kokku.
Lauri Luik: Hasartmängumaksu nõukogu kaotamine on vana kaevu täis ajamine enne uue valmimist
16. Oktoober 2018 09:30
Hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõuga kaotatakse järgmise aasta algusest Hasartmängumaksu Nõukogu, aga seda, kuidas rahade jagamine edaspidi käima hakkab, pole seaduses täpsustatud. Novembrikuus on 2019. a suurprojektide esitamise tähtaeg, sajad taotlejad esitavad oma aastaprojektid ehk sisuliselt 2019. aasta eelarve Nõukogule, mida jaanuarist enam ei ole. „Millise kindluse see küll meie MTÜ-dele annab,“ küsib Reformierakonna fraktsiooni liige ja Eesti Koolispordi Liidu President Lauri Luik.
„Hasartmängumaksu Nõukogu soovitakse kaotada põhjusel, et muuta riigieelarve raha jagamist nö läbipaistvamaks ja eesmärgipärasemaks. Kultuurivaldkonnas hakkavat raha jaotama Rahvakultuuri Keskus, spordivaldkonnas pidavat see toimuma koostöös Eesti Olümpiakomiteega. Samuti pidavat raha jagama Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Kes nendes MTÜ-des ja ministeeriumites hakkab aga täpsemalt rahade jagamise üle otsustama? Seda me seadusest ega seletuskirjast välja lugeda ei saa,“ tõstatab Luik murekoha.
„Nõukogu on siiani olnud üks efektiivsemaid ja läbipaistvamaid fonde, kuna projektid läbivad mitu sõela- nii ministeeriumi kui ka riigikogu poolt. Esimeses voorus vaadatakse projektid läbi valdkonnaministeeriumide poolt, seejärel saadetakse nõuetele vastavad projektid riigikogusse Hasartmängumaksu Nõukogule, kus kõigi parlamendierakondade esindajatest ja valdkonnaministeeriumide kantsleritest koosnev nõukogu projektid uuesti läbi vaatab ja oma otsuse teeb. Kes hakkab uue korra järgi otsuseid tegema ja kuidas saab see olla läbipaistvam ning eesmärgipärasem kui spetsialistide sõela ja kogu poliitilise spektri läbinud otsustusprotsess?,“ soovib Luik selgust saada.
„Olen saanud palju negatiivset tagasisidet Nõukogu kaotamise plaanile. Ollakse mures, milline saab olema tulevik ning mida see väljapakutav alternatiiv endast ikkagi kujutab. Olen igati nõus, et riigi asjaajamine peab olema efektiivne ja läbipaistev, aga ei aktsepteeri riigikogule esitatud eelnõud, mis lammutab toimiva süsteemi, pakkumata välja uut toimivat alternatiivi. Liiga palju küsimusi on vastuseta ning puudulik eelnõu tekitab sadades taotlejates vaid täiendavat segadust ja ebakindlust. Poolikut lahendust kiirustades vastu võttes on tulemus ette teada, ometigi pole meil kuskile kiiret. Soovitan hoo maha võtta, valmistada ette korralik alternatiivplaan ning tulla sellega riigikogu ette peale järgmise aasta märtsikuud,“ võttis Luik oma seisukoha kokku.
Video Lauri Luige sõnavõtust Riigikogu suures saalis SIIN
Kaja Kallas: Sotsiaalmaks ja valeuudised
Blogid
15. Oktoober 2018 17:00
Kaja Kallas
Mind häirib meie praeguses valimiskampaanias see, et peaminister, kes peaks olema riigi kõige informeeritum isik, tegeleb valeuudiste levitamisega.
Hiljutisest Eurobaromeetri uuringust ilmnes, et keskmine Eesti inimene usub pimesi meediat. Eriti vanemad inimesed ei tee vahet, kas raadios esitatakse kellegi arvamust või on tegemist tõepoolest uudisega. Kuidas nimetatakse seda, kui sa tead, et see, mida sa väidad ei vasta tõele, aga järjepidevalt räägid seda edasi? Seda nimetatakse valeuudiste levitamiseks või maakeeli lihtsalt valetamiseks. Ja seda teeb meie peaminister järjepidevalt, hirmutades inimesi justkui oleks minul mõte kaotada ära solidaarne tervisekindlustus või on sellele lisandunud väide, et kavatsen ära kaotada pensionid.
Olin Jüri Ratasega Delfi debatis 15. juunil 2018, kus ta väitis, et ma kavatsen erastada kogu Eesti tervishoiusüsteemi. Ma ütlesin talle, et see ei vasta tõele. Uuesti esines peaminister sama väitega ETV “Esimese stuudio” debatis 12. septembril, kus ma jälle vastuseks selle rünnaku peale vastasin, et see ei vasta tõele. Ometi jätkab peaminister selle vale levitamist nüüd Vikerraadio saates “Stuudios on peaminister”.
Nüüd on sellele lisandunud veel rahva hirmutamine sellega, et ma kavatsen jätta inimesed tervisekindlustuse ja pensionita, sest käisin välja idee, et pikas perspektiivis peame rääkima sellest, mida teha sotsiaalmaksuga. Vaadates maailma arenguid, seda, kuidas töötamise uus reaalsus on töösuhteid muutnud ja järjest enam muutmas, siis peame mõtlema sellele, kuidas kunagi kokkulepitud süsteem sobib tänapäeva ja tuleviku maailma.
Jään oma seisukoha juurde, et debati algatamine selles küsimuses on ülimalt vajalik. Poliitiliste oponentide vastuseis pole vast eriti üllatav, aga ekspertidest on väga paljud seda suunda tegelikult toetanud. Võtan siin järgmisena kokku mõned arvamused, kes eelolevat mõtet toetavad.
Ettevõtja Raul Puusepp Kaubamaja Grupist ütles, et praegune sotsiaalmaksu süsteem on “käsikäes ajale jalgu jäänud töölepinguseadusega üks peamisi pidureid, mis teeb vähegi “normist” kõrvale kalduvate töösoovidega inimeste palkamise kulukaks ja kohmakaks – töölepinguseadus mõõdab sotsiaalmaksu miinimumläve sama puuga nii osalise kui ka täistööajaga töötajatele, mis ei soosi paindlikke töösuhteid ega noorema põlvkonna armastatud tööampsukultuuri.”
Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat andmetest nähtub, et Eesti tööjõu tootlikkus on võrreldes Euroopa Liidu keskmisega olnud kuus aastat sisuliselt samal tasemel ja viimasel paaril aastal pigem kahanenud. 2016. aasta lõpu seisuga moodustas tootlikkus 71,3 protsenti EL-i 28 liikmesriigi keskmisest, mis on väiksem kui aastatel 2012–2014. Samal ajal on Eestis tööjõukulud kasvanud tootlikkusest kiiremini. Üks majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ilmestav näitaja on tööjõu ühikukulu, mis oli 2016. aastal 23 protsenti kõrgem kui 2010. aastal. See tähendab, et Eestis valminud toodang nõuab ligi veerandi võrra rohkem tööjõukulusid. Samas on näiteks Soomes-Rootsis tööjõu ühikukulu samal ajal tõusnud 11 protsenti.
Kuigi tööjõu ühikukulu Eestis 2017. aasta esimesel poolaastal langes ehk tootlikkus kasvas palkadest kiiremini, hoiatab Eesti Pank, et ilma täiendavate investeeringuteta tootlikkuse suurendamisse ja jätkuva palgasurve tõttu tööturul võib see kasv jääda ajutiseks. Ka valitsuse kinnitatud Eesti konkurentsivõimet käsitleva arengukava “Eesti 2020” üks eesmärk on kasvatada tootlikkust tööjõukuludest kiiremini. Selle eesmärgi saavutamisega on jätkuvalt probleeme. Kui riigikontroll 2014. aastal “Eesti 2020” näitajate, ka majandusarengu indikaatoreid käsitles, oli tööjõukulude olukord parem kui aastal 2016. Ehk siis tööjõukulud on majanduse arengu seisukohast suur probleem.
Ka Eesti Tööandjate Keskliit ütleb 2017. aasta lõpu pöördumises, et Eesti majandusarengu suurimat takistust – tööjõupuudust – saab leevendada olemasolevaid inimesi veelgi aktiveerides, tööjõudu teistest riikidest juurde palgates või tööjõumahukust läbi innovatsiooni vähendades.
“Kõigi nende lahenduste puhul on üheks takistuseks kõrge tööjõumaksukoormus. Eesti võitleb kõrgkvalifitseeritud tööjõu pärast kogu maailmaga. Praegune sotsiaalmaksusüsteem ja maksukoormus ei soodusta majandusarenguks ülioluliste kõrgepalgaliste töökohtade loomist ning teiselt poolt takistavad ka madalapalgalise tööjõu osalise töökoormusega palkamist,” seisab kirjas rahandusministrile, mis edastati ka peaminister Jüri Ratasele ja tollasele tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse on leidnud, et sotsiaalmaksu süsteem vajab reformi. “Ravikindlustuse maksumäära 13 protsenti otsustas Eesti Vabariigi ülemnõukogu juba 1991. aastal. Siis oli meil 800 000 töötajat ja mittetöötavaid inimesi 600 000. Nüüdseks on see suhe juba selline, et 618 000 töötava inimese kõrval on meil 622 000 mittetöötavat sotsiaalkindlustatud inimest. See omakorda tähendab, et makstud raha jõuab töötava inimese ravimiseks palju vähem tagasi võrreldes süsteemi loomise ajaga. /…/ Teiseks peame arvestama, et Eesti majandusstruktuur on oluliselt muutunud. Töötasu maksustamine lähtub eeldusest, et kõigil töötajatel on tähtajatu töölepinguline palgasuhe. Aga töösuhted on muutunud palju lühemaks, tuluteenimine mitmekesisemaks ja nende sotsiaalmaksuga maksustamine keerulisemaks.”
Selgitan veelkord, miks ma arvan, et sotsiaalmaksu tuleb Eestis reformida. Sotsiaalmaks on küll raha kogumise mõttes hea maks, aga see on kõige kõrgem maks, mis meil on. On jabur, et kõige kõrgema maksuga maksustatakse töökohtade loomist ja palgatöötajate sissetulekut. Samal ajal räägib riik, kuidas on vaja teha kõik, et tekiks uusi töökohti. Maks, mida korjatakse töökohtade loomise pealt, ei saa kuidagi soodustada töökohtade tekitamist. Töökohti tekitavad tööandjad, mitte keegi teine. Kui ma tean, et töökohtade loomise eest võetakse mult maksu, mõtlen enne järele.
Vaadates peaministri ja teiste koalitsioonipoliitikute reaktsioone ettepanekule avada diskussioon sotsiaalmaksu kaotamise üle, siis need lähtuvad ainult riigieelarvest, aga mitte sellest, mis oleks hea majandusele ja inimestele. Sotsiaalmaks ei soodusta tulude ühtlasemat jaotamist, sest seda võetakse palgatuludelt, tulusaajate põhimassilt, mitte kõikidelt tuludelt, mille pealt makstakse tulumaksu.
2019. aasta riigieelarvesse on sotsiaalmaksu planeeritud 3,28 miljardit. Loomulikult on see väga suur summa ja sellest rahastatakse Eestis solidaarset pensioni- ja haigekassat. Reformierakonnal on nii pensioni- kui ka meditsiinisüsteemi reformimiseks palju mõtteid, aga nende solidaarset rahastamist me kaotada ei kavatse. See tähendab, et sotsiaalmaksu kaotamisega koos tuleks leida allikad, kust samas suurusjärgus maksutulu koguda.
Eeldada võib, et palgatulud kasvavad sotsiaalmaksu kadumise arvel. Maksimaalselt võiksid palgatulud kasvada 30 protsendi võrra, järelikult võib oletada täiendavat tulumaksu laekumist. Aga allikaid peaks leidma ka mujalt. Igatahes on see suur otsus, millesse peaksid oma panuse andma kõik erakonnad ning teised maksuküsimustes ekspertiisi omavad organisatsioonid.
Kokkuvõttes, võttes arvesse, et
1) töötamise suhted muutuvad;
2) sotsiaalmaksu aluseks olevaid suhteid on tulevikus vähem;
3) kulutused tervishoiule ja pensionitele on kasvavad;
4) kõrged tööjõumaksud on üks peamisi pidureid majandusele;
5) riik ei peaks kõige kõrgemalt maksustama töötamist;
soovin kaalutletult arutleda pikaajalise plaani üle, mis seda olukorda parandaks.
The post Sotsiaalmaks ja valeuudised appeared first on Kaja Kallas.
Reformierakond: riigireformile tuleb anda uus hoog ning avalikku sektorit jätkuvalt piirata
Pressiteated
15. Oktoober 2018 11:45
Reformierakonna juhatus kiitis heaks erakonna põhilubadused riigireformi küsimustes.
“Keskerakonna valitsus on pannud riigireformi pausile ja loobunud olulistest struktuursetest muudatustest. Reformierakond leiab, et riigireform vajab uut hoogu,” märkis endine riigihalduse minister Arto Aas.
Reformierakond lubab Riigikogu valimiste programmis vähendada riigipalgaliste inimeste arvu nelja aastaga vähemalt 4000 inimese võrra, vähendada üleliigset õigusloomet ja riigiasutuste arvu ning anda uue hingamise e-riigi arengule.
“Ka eelmises valitsuses vähendasime riigipalgaliste arvu üle 1500 inimese võrra aastas, ilma, et inimestele pakutavad teenused oleks halvenenud. Kuna Eesti maksumaksjate arv lähiajal väheneb, on see jätkuvalt vajalik ning ka täiesti võimalik ilma õpetajate, politseinike, meditsiinitöötajate või päästjate töökohtade kallale minemata,” märkis Aas. Aas lisas, et bürokraatide hulka saab vähendada läbi tõhusama töökorralduse ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtu.
Lisaks riigilt palka saavate inimeste arvule lubab Reformierakond kärpida riigiasutuste arvu ja seadusloomet. “Riigivalitsemine peab olema innovaatiline, tõhus ja kasutajasõbralik ning kasutama kulude ja aja kokkuhoiuks parimat tehnoloogiat.”ütles erakonna esimees Kaja Kallas.
Reformierakonna programmi järgi tuleb riigireformi käigus oluliselt uuendada e-valitsemist, laiendades e-teenuste pakkumist kodanikele, nende ühendustele ja ettevõtetele. Riigi digilahendusi arendades tuleb kinni pidada põhimõttest, et andmeid esitatakse riigile üks kord ning erinevad riigiasutused kasutavad samadel eesmärkidel ühtesid ja samu lahendusi. Põhjalikuma e-riigi programmi avaldab Reformierakond lähiajal.
Lisan programmipunktid, mis on riigireformi peatükis praegu kokku lepitud.
Riigireformi jätkamise käigus
- Vähendame üleliigset õigusloomet ja halduskoormust. Ühiskonna ülereguleeritus pidurdab arengut ja on maksumaksjale ebamõistlikult koormav.
- Kärbime bürokraatiat ja ametiasutuste arvu, sealjuures avaliku sektori sihtasutuste, mittetulundusühingute ja muude allüksuste hulka. Kaardistame ja hinnastame riigi pakutavad teenused ja funktsioonid. Lõpetame ebavajalikud tegevused.
- Vähendame avalikus sektoris töötavate inimeste arvu nelja aastaga vähemalt 4000 inimese võrra.
- Reformime Euroopa Liidu ja riigieelarveliste toetuste jagamise süsteemi, muutes selle lihtsamaks, arusaadavamaks ja rohkem tulemustele orienteerituks.
- Jätkame riigi kinnisvarareformi ja tugiteenuste konsolideerimist. Viime lõpule riigi teenusmajade rajamise maakonnakeskustes, mis vähendab kulusid ja suurendab avalike teenuste kättesaadavust ühest punktist.
- Delegeerime teenuste osutamise seal, kus erasektor teeb seda tõhusamalt.
- Uuendame oluliselt e-valitsemist laiendades e-teenuste pakkumist kodanikele, nende ühendustele ja ettevõtetele. Võimaldame andmete kasutust kvaliteetsemate ja põhjendatud otsuste tegemiseks. Andmekasutuses peame oluliseks laiendada andmete ristkasutust, sealjuures arvestades isikuandmete kaitset ning suurandmete töötlust ja analüüsi.
- Suurendame riigijuhtimise paindlikkust ja vähendame ametkondlikku kapseldumist. Valitsuse koosseis ja ministeeriumite ülesehitust peab sõltuma valitsuse poliitilistest prioriteetidest.
- Süvendame ametiasutuste koostööd ning töötame välja vaieldavate olukordade lahendamis põhimõtted. Probleemi lahendamisel tuleb lähtuda eelkõige probleemi lahendamise vajadusest, mitte vaielda selle üle, kelle vastutusvaldkonnaga on tegemist.
- Koostame Eesti avaliku sektori reformimiseks pikaajalise strateegilise plaani. Vähendame Vabariigi Valitsuse tasandil arengukavade arvu.
Kaja Kallas: Kaks aastat isejuhtivat valitsust
Blogid
15. Oktoober 2018 10:00
Kaja Kallas
Lugedes Jüri Ratase kõnet Keskerakonna kongressil süveneb minus arusaam, et sellise juhtimisega ei saa Eestis edasi minna. Kui mujal maailmas katsetatakse isejuhtivaid autosid, siis paistab, et Eestis oleme viimased kaks aastat katsetanud isejuhtivat valitsust, kes liigub inertsist ja ise midagi ei tee.
Keskerakonna valitsuse kaks ainsat saavutust: keeruline maksureform ja aktsiisipoliitika on mõlemad teinud elu Eestis halvemaks. Kui Jüri Ratas väidab, et inimesed saavad tänu tema maksureformile rohkem raha kätte, siis maksuameti numbrite järgi on üle 400 000 neist jätnud selle raha riigi kätte, sest kardavad, et peavad muidu juurde maksma.
Samuti on maksureform pannud vohama ümbrikupalgad ja varimajanduse. Ning kuigi Keskerakond lubas ka eelmistel Riigikogu valimistel erakorralist pensionitõusu, siis tegelikult sai neist esimene valitsus, kes läks pensionäride sissetuleku kallale, kehtestades töötavatele pensionäridele kõrgemad maksud.
Keskklass tegelikult kannatab selle reformi tõttu. Aga toimiv ühiskond tugineb tugevale keskklassile. Kohtusin hiljuti päästjatega, kes ütlesid, et kui nad teevad peale päästja ameti veel mõnda tööd, siis valitsus võtab kõrgemate maksude ja hinnatõusuga selle raha ära. Ôpetajad, päästjad, meditsiinitöötajad – kõik nad on need “jõukas vähemus”, kellelt Keskerakonna maksureform raha ära võtab ja kelle eest Reformierakond neil valimistel tahab seista.
Seda, et aktsiisipoliitika suretab välja Lõuna-Eesti maapoed ja turismi ning jätab Eesti eelarvesse ainult sel aastal laekumata 216 miljonit eurot aktsiisitulu ja käibemaksu, tunnistavad täna kõik valitsuspartnerid. Ometi ei tehta selle vea parandamiseks midagi peale selle, et näidatakse näpuga eelmise valitsusjuhi peale, kelle ajal aktsiisilaekumised kasvasid. Õnneks rauges selle valitsuse koostöötahe enne, kui enamik kavandatud kuuest uuest maksust suudeti ellu viia.
The post Kaks aastat isejuhtivat valitsust appeared first on Kaja Kallas.
Maris Lauri: valitsuse ebaõnnestunud aktsiisipoliitika vajab muutmist
Uudised
14. Oktoober 2018 19:00
Homne Riigikogu istung algab Reformierakonna fraktsiooni arupärimisega peaminister Jüri Ratasele, millega soovitakse teada, miks valitsus ei tegele piirikaubanduse piiramise ja aktsiiside langetamisega. „Peaminister peab aru andma, miks laekub valitsuse prognoosi järgi aktsiise ja käibemaksu sel aastal 216 miljonit eurot vähem ning mis põhjusel ei võeta piirikaubanduse ohjeldamiseks mitte midagi ette,“ ütles arupärimise esitajate nimel fraktsiooni aseesimees Maris Lauri.
„Alles oktoobris 2016 soovisid keskerakondlased teada, kas valitsus ikka kooskõlastab naabritega aktsiisimäärasid. Tol ajal olid nad kindlal seisukohal, et aktsiisipoliitika kujundamisel peab arvestama naabritega, sest ainult siis täidavad aktsiisid oma eesmärki ning oleksid tõhusad,“ tuletas Lauri meelde. „Millegipärast on nad tänaseks selle unustanud. Kehtivad aktsiisimäärad on naabritega võrreldes liiga kõrged ja on juba ammu ületanud Eesti elanike taluvusläve.“
„Hiljutise Maksumaksjate liidu tellitud ja KPMG poolt läbiviidud uuringu kohaselt oleks piirikaubandus võimalik tagasi pöörata ja selle pealt teenida 100 miljonit eurot täiendavat maksutulu.“ Endise rahandusministri sõnul on arusaamatu, miks valitsus eksperte kuulda ei võta, oma aktsiisipoliitika viga ei tunnista ning vajalikke samme ei astu.
"Aktsiiside langetamise asemel otsustasid nad hoopis 2017. aasta suvel tõsta lahja alkoholi aktsiisi korraga 70%, mis andis veelgi suurema hoo sisse piirikaubandusele,“ tõi Lauri välja.
„Reformierakond on Riigikogus neli korda sisse andnud eelnõu eesmärgiga alandada alkoholiaktsiisi, et pöörata piirikaubandus Eesti jaoks positiivsemasse seisu. Seni on vasakkoalitsioon meie eelnõud maha hääletanud ning üha kasvavat piirikaubandust ning maksude väljavoolu tegevusetult pealt vaatanud,“ lisas Lauri.
„Selleks, et aidata Keskerakonnal oma varasemaid seisukohti aktsiisimäärade kooskõlastamisest naabritega meelde tuletada, esitasime peaministrile nende enda küsimused,“ võttis Lauri kokku arupärimise esitamise põhjuse.
Maris Lauri: Autoriteetidest
Blogid
12. Oktoober 2018 16:00
Maris Lauri
Kui kahelda autoriteedis, kas siis on tegemist autoriteediga? Kus on autoriteedi piirid? Kas kahelda või kahtlustada?