2013. aastal läbi viidud liiklusuuring näitas, et 40% tartlastest liikus eelkõige jalgsi ning 5% kasutas liiklemiseks jalgratast. Viimaste aastate jõulised arengud kergliikluse valdkonnas on siin kindlasti muudatusi kaasa toonud. Vajame peagi uut liikuvusuuringut, mis annaks ülevaate, kuidas seni loodud võimalused on mõjutanud meie liikumisharjumusi ja valikuid.

Visuaalselt hinnates tundub, et jalgratturite osakaal linnapildis on kasvanud, sealhulgas märkab üha enam aastaringselt rattaga liiklejaid – see teeb loomulikult rõõmu, sest lisaks inimeste tugevamale tervisele saame kergliiklusvõimalusi kasutades ka puhtama ja säästlikuma kodulinna.

Väljakutsed jagub kindlasti ka järgnevateks aastateks. Võimalusi tartlaste kodutee turvalisemaks muutmiseks on veel päris palju – olenemata sellest, kas räägime tööinimesest või lapsest, jalakäijast, jalgratturist või autojuhist. Tartus on igas linnaosas tänavaid, kus kergliiklusvõimalused puuduvad. Piirkondades, kus teed on vanemad ning rajatud ebastabiilsele turbapinnale, on nende pind muutunud ebatasaseks.

Seega ei saa "100 kilomeetri" eesmärgi täitumisel tööd kindlasti tehtuks lugeda. Kõnni – ja jalgrattateid tuleb rajada edasi ning erilise hoolega on vaja jälgida, et uued teed ühendaksid olemasolevat kergliiklusvõrgustikku ühtsemaks tervikuks. Säärast põhimõtet kandvaks tööks on näiteks uuel aastal Riia tänava äärde raudteetammist läbi rajatav kergliiklustunnel ning Riia tänavat ületav kergliiklusviadukt mis loovad täiesti uusi ning turvalisi liikumisvõimalusi erinevate linnaosade (Tammelinn, Tähtvere, Karlova, Ropka, kesklinn) ja tõmbekeskuste (Maarjamõisa, ülikooli kampus, Lõunakeskus) vahel.

Autoga liiklejate hüvanguks nõuavad lisaks jätkuvale teeremondile tähelepanu ristmike liikluslahendused ja juhi vaatevälja kitsendavad objektid, teekattemärgistused ning valgustus. Ristmike valguslahendused vaadatakse järjest üle, vajadusel kas lisatakse täiendav valgusti või vahetatakse olemasolev võimasma vastu välja. Vanemuise tn eskiisi on näiteks ette nähtaud ka ristmike kitsndamine selleks, et ristmikud oleksid konkreetsema kujuga, jalakäijatel oleks lühem tee üle ristmiku ja parkivad autod oleksid kitsenduse taga – nii nad ei sega autojuhi vaatevälja, millega tõuseb ka liiklusohutus.

Suurtes elurajoonides valmistavad peavalu kasinad parkimistingimused ja kitsad või puuduvad kõnniteed. Kui vaatame näiteks Annelinna majade vahelisi alasid, siis seal on kohti, mida täna kasutavad autod nn metsikuks parkimiseks, olles kevadeti selle ala päris mudaseks sõitnud. Sellise parkimise korral ei ole ka lapsevankriga ja jala liiklejal läbipääsu. Koostöös ühistutega saab seda olukorda järjepidevalt lahendada, tehes kas koostööprojekte või andes teatud linnale kuuluvad alad nende majandada. Eesmärgiks on luua kvaliteetne elukeskkond, kus lisaks autodele oleks ka rohelust ning tegevusi lastele, noorukitele ja täiskasvanutele. Kortermajade juurde tuleb rajada nii suuremaid kogupere mängu – ja spordiväljakuid, kui ka pisemaid mänguplatse, kus vanematel on laste tegevusest parem ülevaade. Kindlasti vajavad renoveerimist paljud kõnniteed, mis on muutunud äravajunud pinnase tõttu ebatasaseks.

Turvalise elukeskkonna juurde kuulub ka korralik valgustus, mille renoveerimine peab ka edaspidi olema linna üks prioriteetidest – Tartu linn on eelnevatel aastatel osalenud mitmes projektis, mille toel on asutud linna paigaldama energiasäästlike ja töökindlaid LED valgusteid. Kindlasti jätkame seda tööd edaspidi, sest vananenud tehnoloogial põhineva valgustuse väljavahetamine on nii majanduslikult otstarbekas (tasudes investeeringu ca 6 aastaga, elektrienergia kokkuhoid ca 70%), kui ka linna elukeskkonnale oluline – hea töökindel valgustus tõstab ka kogu linna turvalisust ja muudab elukeskkonna väärtuslikumaks.Inimesed tunnevad end paremini, kui on hästi valgustatud linnaruum ja ka autojuhid näevad paremini jalakäijaid.

Erilise tähelepanu alla tuleb aga võtta koolilaste peamiste liikumismarsruutide ning koolide ümbruste ohutus. Koostöös Tartu haridusasutustega on kavas kaardistada praegune olukord, võtta teadmiseks õppeasutuste poolsed ettepanekud ning murekohad. Kogutud informatsiooni on vaja analüüsida koostöös liiklusspetsialistidega, mille tulemusena töötatakse välja turvalised liikluslahendused. Olgu siis tegemist ohutuma teeületusega, liikluse rahustamisega, täiendava tänavavalgustusega ristmikel ning ülekäiguradadel, nähtavuse parandamisega võsastunud ristmikel–ülekäikudel või täiendavate kõnni– ja rattateede rajamisega vajalikesse piirkondadesse. Samuti on õppeasutusi, kus on vajalik leida lahendusi parkimistingimuste parandamiseks.

Algus on tehtud - sel aastal saab turvalisema liikluslahenduse Puškini kooli ümbrus. Seal korrastatakse autode liiklust ja parkimist nii, et ei seguneks kooli jala tulevad õppurid ja kooli juurde autodega liikujad ning avatakse seni tühjalt seisev ala autode parkimiseks. Lähiajal on kavas luua turvalisemad liikluslahendused Tamme ja Raatuse koolide ümbruses. Kapitaalremonttööde ootel Variku kooli ümbruse Aianduse ja Piima tänavad on plaanis korrastada, rajatakse uus kõnnitee Aianduse tn-le kooli poolsesse serva, kus see seni puudus ja Piima tn äärde tehakse peatused kooli teenindavatele bussidele, mis seni blokeerisid kogu Aianduse tänava. Maarjamõisa lasteaed ootab paremat parkimiskorraldust, selleks on olemas pargi rekonstrueerimise projekt, mis sisaldab ka korrastatud parkimisala lasteaia värava juures.

Kokkuvõtvalt usume nii lapsevanemate, Tartut juhtiva erakonna liikmete kui sportlike liikumisviiside armastajatena, et eesmärk muuta kooli- ja kodutee turvalisemaks nii suurematele kui väiksematele tartlastele väärib täideviimist.

Valvo Semilarski, Tartu abilinnapea

Mihkel Lees, Tartu Linnavolikogu liige

Reformierakond on osalenud oma nimekirjaga Viljandi linnavolikogu valimistel ja aktiivselt linna juhtimises alates aastast 1996. Me oleme uhked oma tegude üle: Viljandi on 20 aastaga jõudsalt arenenud ja Reformierakonna osa on selles märkimisväärne. Selle ajaga on palju tehtud: lõpusirgele jõuab suur koolivõrgu arendamise programm ja lisaks Jakobsoni ning Kesklinna koolidele saab remonditud ka Paalalinna kool. Eesti esimene Riigigümnaasium on väga edukalt tööle rakendunud ja annab noortele tipptasemel haridust. Kultuuri- ja spordi valdkonnas on korda tehtud enamus linnale olulisi objekte nagu lauluväljak, linnastaadion, Sakala keskus, raamatukogu jpm. Meie initsiatiiv oli rajada kaasaegne hooldekodu, teha linn tolmuvabaks ja renoveerida turuplats.

Reformierakonna suur eesmärk aastateks 2017-2021 on muuta Viljandi kasvava elanikkonnaga linnaks. Viljandi peab saama kohaks, kuhu inimesed tahavad tulla ning kus kõikidel inimestel on hea elada. Me peame pakkuma väga head elukeskkonda, soosima ettevõtlikke inimesi ning toetama kodanikuinitsiatiivi.

Meie tulevikuplaan järgnevateks aastateks on:

ELUKESKKOND on meeldiv ja turvaline

• Teeme kesklinna kaasaegsemaks. Taastame kauni sissepääsu lossimägedesse ja lauluväljakule ning jäädvustame Vabadussõja mälestuse
• Seisame selle eest, et uute ehitiste (nt veekeskus, haigla) arhitektuur kaunistaks linna
• Teeme linna sissesõiduteed korda
• Soodustame jalgrattaga liikumist - rajame rattaparklad, eraldi sõidualad ning ehitame  Valuoja ja Vaksali tänava kergliiklustee tunnelid
• Muudame kõnniteed liigeldavaks nii lapsevankri kui ka ratastooliga
• Arendame edasi Uue tänava lasteparki
• Laiendame võimalusi luua Viljandisse  oma kodu. Alustame Järveotsa elamukvartali arendamist
• Toetame jätkuvalt laste mänguväljakute rajamist linnaosadesse
• Ehitame Viljandisse välitreeningpargid
• Rajame Viljandisse koertepargi
• Turvalisuse suurendamiseks uuendame avalike valvekaamerate võrgustikku

LAPSED ja NOORED väärivad arenemiseks kaasaegseid võimalusi

• Renoveerime lasteaiad ja kaasajastame õpikeskkonna
• Seisame selle eest, et lasteaia kohatasu ei tõuseks
• Teeme korda koolistaadionid
• Rajame koolide juurde multifunktsionaalsed pallimänguväljakud
• Teeme korda lasteaedade ja koolide juures olevad kõnniteed ning parklad
• Tõstame kahekordseks noorte spordi- ja kultuuritoetused
• Jätkame sünni- ja ranitsatoetuse maksmist
• Kaasame Noorte Volikogu liikmeid volikogu komisjonidesse ja suurendame noorte omaalgatuste projektifondi

HARIDUS ja KULTUUR on tipptasemel ning innovatiivne

• Tõstame lasteaia- ja huvikooliõpetajate töötasusid
• Kaare kool jääb alles. Hariduslike erivajadustega lapsed peavad saama õppida nende vajadusi arvestavas keskkonnas
• Tõhustame tugiteenuseid (psühholoog, logopeed jne) lasteaedades ja põhikoolides
• Koostöös erasektoriga otsime võimalusi kaasaegse kunstigalerii loomiseks
• Kultuuriakadeemia ja teater Ugala on linnale jätkuvalt olulised koostööpartnerid

VABA AEGA saab veeta tervislikult ja aktiivselt

• Koostöös Viljandi vallaga ehitame Viljandisse ujula-veekeskuse
• Toetame jäähalli arendamist Viljandi Jääspordikeskuseks 
• Korrastame spordihoone vana osa
• Toetame Viljandi järvele maailmatasemel sõude- ja aerutamiskeskuse rajamist
• Renoveerime Uueveski oru jalgtee ning paigaldame valgustuse
• Jätkame Viljandi järve ja selle ümbruse kujundamist aktiivse puhkuse piirkonnaks. Ehitame terviseraja äärde grilli- ja puhkekohad 
• Jätkame Valuoja orgu vaba-aja pargi loomist koos BMX jalgrattakrossi rajaga
• Toetame Uueveskile discgolfi raja ehitamist

KOOSTÖÖ JA KAASAMINE hoiab kogukonna ühtsena

• Linnavõim peab olema kodanike teenistuses
• Viljandis peab olema mugav ja lihtne tegeleda ettevõtlusega
• Soodustame linnaosade kogukondade omaalgatusi
• Tõstame linnakodanike huve arvestava kaasava eelarve summa kahekordseks
• Toetame haigla rajamist kesklinna
• Seisame selle eest, et riigisektori töökohti tuleks Viljandisse juurde
• Tutvustame Viljandit atraktiivse kodulinnana meediakanalites ja erinevatel messidel

EAKAD linnaelanikud on kaasatud igapäevaellu

• Eakatele tuleb võimaldada tasuta arvuti- ja nutiõpet
• Jätkame sõidusoodustuste maksmist
• Toetame aktiivsete eakate ühinguid ja ettevõtmisi

Hea viljandlane! Vali kohalikel valimistel Reformierakonna kandidaat Viljandi linnavolikogusse. Me anname endast 100% ja rohkemgi, et Viljandi muutuks taas kasvava elanikkonnaga linnaks!