Mart Võrklaev: pingutame eakatele väärika vanaduspõlve tagamise nimel
Pressiteated
20. Jaanuar 2022 13:45
Mart Võrklaev
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimehe Mart Võrklaeva sõnul andis riigikogu täna tugeva sõnumi eakatele, et riik teeb jõupingutusi neile väärika vanaduspõlve tagamiseks.
Nimelt läbis täna Riigikogus teise lugemise eelnõu, mis tõstab 2023. aasta 1. jaanuarist pensione erakorraliselt 20 euro võrra. Eelnõu tulemusel jõuab keskmine pension prognooside kohaselt järgmisel aastal 654 euroni.
“Meenutan, et 2019. aastal enne Riigikogu valimisi oli meil keskmine pension 448 eurot. See tähendab, et nelja aastaga kasvavad pensionid üle 200 euro ehk pea kolmandiku võrra. Loomulikult on see märk ka sellest, et hoolimata meid tabanud mitmetest kriisidest on Eesti inimesed ja ettevõtjad teinud tubli tööd ja majandus on kasvanud. Ent ka riigi panus erakorraliste pensionitõusude kaudu on selles tulemuses näha,” ütles Võrklaev.
Ühtlasi toob Võrklaev välja, et riigikogu on otsustanud vabastada 1. jaanuarist 2023 keskmise pensioni tulumaksust, mis tähendab keskmise pensioni saajatele 370 lisaeurot aastas. Samuti tõuseb Reformierakonna sisse seatud üksi elava pensionäri toetus seniselt 115 eurolt 200 eurole.
Uued energia hinnatõusu leevendusmeetmed seavad kodutarbijate elektri- ja gaasihinnale lae
Pressiteated
20. Jaanuar 2022 10:45
Koalitsioonipartnerid Keskerakond ja Reformierakond jõudsid kokkuleppele energia hinnatõusu leevendamise täiendavates meetmetes, millega kehtestatakse kodutarbijatele elektri- ja gaasi hinnalagi ning viiakse äritarbijate elektri võrgutasu nulli.
“Lähtusime põhimõttest, et mitte keegi ei peaks ootamatult kerkinud kõrgete energiahindade pärast und kaotama. Seetõttu lõime juba kehtinud paketi kõrvale veel täiendavad leevendusmeetmed, mis rakenduvad automaatselt,” sõnas Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid ütleb, et praeguses kiire hinnatõusu tingimustes on oluline, et lisameetmete pakett oleks lihtne, tõhus ja nullbürokraatiaga rakendatav. "Keskerakond peab tähtsaks, et hinnašoki tingimustes saaksid vajalikku tuge nii eratarbijad kui ka ettevõtjad. Tuleb vältida olukorda, et inimesed satuksid erakordsetes oludes võlaorjusesse ja ettevõtlussektorit tabaks pankrotilaine. Oma inimestele on abikäe ulatanud paljud Euroopa riigid, Eesti ei saa jääda kõrvaltvaatajaks," lausub Jaanus Karilaid.
Meetmete pakett koosneb kolmest osast. Esiteks hinnalagi kodutarbijatele 12 senti kWh kohta elektritarbimisele kuni 650 kw/h. See tähendab, et kui elektri hind kas börsil või fikshinnaga paketis ületab 12 senti kW/h, maksab selle osa elektriarvest kinni riik. Tarbija ise midagi tegema ei pea, elektrimüüja edastab talle juba arve, kus hinnalage ületav osa on juba maha arvestatud.
Teiseks hinnalagi gaasihinnale. See on kodutarbijatele 65 €/MWh kohta, seda ületava osa kompenseerib riik 100% kuni tarbimiseni 2.75 MWh.
Kolmandaks kompenseeritakse äritarbijatele jaanuarist märtsini 100% elektri võrgutasu (seni oli võrgutasu alandatud 50%).
Koalitsioonipartnerid jätkavad tööd ettevõtetele gaasi hinnatõusu leevendusmeetme kokku panemisel.
Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus: julgeolekuolukord Euroopas
Arvamuslood
19. Jaanuar 2022 15:30
Kaja Kallas
Pinged meie piirkonnas on kasvanud enneolematult suureks. Olen täna teie ees, et rääkida järsult halvenenud julgeolekukeskkonnast meie ümber ja teha ettepanekud Eesti julgeoleku tugevdamiseks.
Juba pikemat aega on teada, et Venemaa koondab oma vägesid Ukraina piiridele. Seda saadavad erakordselt agressiivne retoorika ja ähvardused. Ukraina ähvardamisega paralleelselt on Venemaa suunanud oma sõjakate nõudmiste sihiku otse ka meie vastu. Eelmise aasta lõpus esitas Venemaa NATOle ja Ameerika Ühendriikidele ultimatiivsed nõudmised, mille sisuks on Euroopa jagamine mõjusfäärideks ning peale külma sõja lõppu tekkinud Euroopa julgeolekukorralduse lõhkumine. Nõudmistele mittevastamisel ähvardab Venemaa "sõjalis-tehniliste meetmetega“. Me kõik võime ette kujutada, mida need endast kujutavad.
Venemaa on esitanud nõudmised NATO laienemise peatamiseks ning see lausa tagasi pöörata ja NATO kollektiivkaitse meie regioonis sisuliselt kaotada. Kuuleme nüüd sõnaselgelt seda, millele oleme ise pikka aega osundanud: Venemaa eesmärk on taastada poliitiline ja sõjaline mõjuvõim oma naabrite üle.
Kremli tänane läbirääkimistaktika meenutab kunagise Nõukogude Liidu välisministri Andrei Gromõko kolme reeglit:
1) nõudke maksimumi ja ärge häbenege küsida; nõudke seda, mis pole teile kunagi kuulunud,
2) esitage ultimaatumeid; ärge hoidke kokku ähvardustega, Läänes leidub alati neid, kes on valmis läbi rääkima,
3) läbirääkimistel ärge taganege ühtki kriipsu, nemad ise pakuvad teile osa sellest, mida küsisite; ärge leppige sellega, vaid nõudke rohkemat. Nad on nõus ka sellega ja lõpuks olete saanud kolmandiku või koguni poole sellest, mida teil varem ei olnudki.
Täpselt selle šablooni järgi tegutseb Kreml ka praegu. Meie ülesanne on seda jätkuvalt teadvustada iseendale ja oma liitlastele. Ja me ei tohi astuda lõksu, mille eesmärgiks on meelitada liitlasi Euroopa julgeolekukorralduses järeleandmisi tegema. Kasvõi pisikesi järeleandmisi. Juba kuuleme siit-sealt küsimusi: „Mida NATO või Lääs peaks pakkuma, et olukorda de-eskaleerida?“ See on väljapressimine. NATO ei ole seda olukorda tekitanud. NATO ei kavatse kellelegi kallale minna. NATO ei ähvarda kedagi. Tehes kasvõi väikesi järeleandmisi Euroopa julgeolekukorralduses, on Venemaa saanud midagi, mida tal varem ei olnudki.
Oleme tänasesse olukorda jõudnud Venemaa pikaaegse jõukasutamise ja jõuga ähvardamise tõttu: Venemaa ründas 2008. aastal Georgiat, okupeerib alates 2014. aastast Krimmi ja sõdib Ida-Ukrainas. Venemaa on kasutanud hübriidrünnakuid paljude lääneriikide vastu, püüdes lõhkuda ühiskonna sidusust ja väärata demokraatlikke protsesse.
Ettekäändel, et NATO ohustab Venemaa julgeolekut, on Kreml kasvatanud oma sõjalist ülekaalu NATO idapiiri vastas. Näeme agressiivse stsenaariumiga suuremahulisi sõjalisi õppusi, mille puhul trikitatakse rahvusvaheliste relvastuskontrolli nõuete täitmisega. NATO peasekretäri sõnadega: „on hämmastav, et Euroopa kõige suurema sõjaväe ja tuumavõimekusega riik tunneb, et teda ähvardab Ukraina või mõni liitlaste pataljon piiri ääres“.
Sõjalise ähvardusega paralleelselt näeme Vene võimude poolt üha kasvavaid repressioone oma elanike vastu ehk uute ja uute niinimetatud sisevaenlaste mahasurumist – neist sümboolseim on Nõukogude repressioone uurinud organisatsiooni Memorial International sulgemine. Memorial suleti Vene ülemkohtu otsuse alusel möödunud aasta lõpus põhjendusega, et organisatsioon on välisagent. Kohtumenetluse näilisust ilmestab see, et sulgemist põhjendati sellega, et organisatsiooni materjalid võivad venemaalastel tekitada depressiooni ning ohustada laste tervist ja arengut. Memoriali sulgemine trambib kommunismiohvrite mälestusel, massikuritegude uurimise takistamine ja nende rahva mälust kustutamine loob pinnase uute kuritegude sooritamiseks tulevikus.
Lisaks on Venemaal väga mõjus tööriist Euroopa ühiskondade destabiliseerimiseks – maagaasi hind. Meilgi rahutust tekitava energiakriisi peamiseks põhjuseks on maagaasi järsult tõusnud hind. Mark Leonard on oma raamatus „Mitterahu aeg“ kirjutanud sellest, kuidas ühendused tekitavad sõltuvust ning läbi ühenduste saab teisele poolele teha ka haiget. Seetõttu oleme Nord Stream torujuhtmete vastu olnud algusest peale ning teinud kõik endast oleneva, et neid ära hoida. Paraku on sõltuvuse ehitamisega edasi mindud ning selle tulemusi tunneme omal nahal. Oleme kõrge elektrihinna pärast teineteise kõride kallal ja meie suur naaber plaksutab käsi.
Head Riigikogu liikmed,
Moskva on oma nõudmised esitanud. Me saime kinnitust sellele, mida ta tahab. Me ei anna järele Venemaa nõudmistele Euroopa julgeoleku aluspõhimõtetes muutusi teha. Relvaähvardusel läbirääkimisi ei toimu. Seda kinnitas ka möödunud nädala NATO-Vene kohtumine, kus kolmekümnelt NATO liitlaselt kõlas ühine resoluutne sõnum – Venemaa ei saa sõnaõigust NATO otsuste üle. Eesti tegutses aktiivselt selle nimel, et NATO räägiks tugeval ja ühisel häälel.
Nüüd on valik Moskva käes. Paraku ei ole märke, et ta kavatseks pingeid vähendada. On selge, et peame olema valmis selleks, et Venemaa jätkab eskaleerimist ning laiendab sõjalist agressiooni Ukraina vastu.
Arvestades meie geograafilist asukohta ning seda, et esitatud nõudmised käivad osalt ka meie kohta, siis on meie ees eluliselt olulised küsimused, mis määravad ka alanud aasta julgeoleku- ja välispoliitika fookuse. Peame tegutsema targalt ja otsustavalt. Valitsusel on neli tegutsemisvaldkonda:
Esiteks. Töötame jätkuvalt selle nimel, et hoida ühtset ja selget joont NATOs. Räägime pidevalt oma liitlastega. Me võime Venemaaga dialoogi pidada, kuid me ei lepi ühegi kokkuleppega, mis mõjutab negatiivselt Eesti julgeolekut või õõnestab NATO kollektiivkaitset.
Teiseks. Toetame kõigiti Ukrainat. Euroopa Liit koostöös Ameerika Ühendriikidega on välja töötamas jõulist sanktsioonipaketti juhuks, kui Venemaa eskaleerib sõjategevust Ukrainas. Lisaks diplomaatilisele ja poliitilisele toetusele vajavad ja küsivad ukrainlased oma riigi kaitseks ka praktilist tuge. Selleks töötame liitlaste ja partneritega, et anda Ukrainale relvastusabi. Koostöös Saksamaaga tarnime Ukrainale Eesti ettevõtte toodetud välihaigla. Äsjaste küberrünnakute järel pakkusime Ukrainale toetust ka selles vallas.
Kolmandaks. NATO idatiiva kaitse- ja heidutushoiakut tuleb tugevdada veel kiiremas tempos. Meie sihiks on rohkem kõrges valmisolekus vägesid ja võimeid ning õppustel läbi harjutatud plaanid nende kasutamiseks. Meie regiooni kollektiivkaitse tugevdamine on olnud ka minu töö fookuses - eelmise aasta juunis osalesin NATO tippkohtumisel Brüsselis, kus võeti vastu rida otsuseid selles vallas. NATO välisministrid arutasid kollektiivkaitse edasist tugevdamist detsembris ja kaitseministrid juba lähiajal. Olen sellega seoses pidanud mitmed vestlusi oma NATO kolleegidega. Peame sellega edasi minema; täna on see vajadus veel selgem kui varem, sest eksimisruumi meil heidutuse ja kaitse osas ei ole.
Neljandaks. Ka Eesti enda panus julgeolekusse peab kasvama ning kasvama kohe nüüd. Oleme palju rääkinud sellest, et meie riigikaitse arendamise plaanid on pikaajalised. Nad ongi, kuid tänases julgeolekuolukorras on meil vaja oma plaanide elluviimist kiirendada ja selleks ka julgeolekurahastust koheselt suurendada. Me ei soovi ju keegi olla mõne kuu pärast olukorras, kus tänasele tagasi vaadates tuleks moodustada lauseid alustades sõnadest „oleks võinud“. Ei – praeguses olukorras me julgeolekus endale riske võtta ei saa, ning küsides liitlastelt suuremat kollektiivkaitsepanust peame suurendama ka oma aktiivsust.
Sel põhjusel andsin nädalapäevad tagasi ministritele ülesande koondada konkreetsed ettepanekud riigikaitse arengukava kiirendatud elluviimiseks. Eile arutasime ettepanekuid valitsuskabinetis. Valitsuse põhimõtteline kokkulepe on tõsta erakorraliselt kulutusi laiale riigikaitsele 380 miljoni euro ulatuses, et suudaksime tegutseda kiiremalt ja tõhusamalt nii sõjaliste kui hübriidohtude vastu. Suurendame Kaitseväe võimet kiirelt reageerida ning suuname olulise osa lisarahastusest piisavate varude kindlustamisele, sealhulgas hädavajaliku laskemoona osas. Olulise lisasumma suuname mittesõjalistele riigikaitse arendustele. Muuhulgas tõstame Siseministeeriumi valitsemisala võimet ohte tuvastada ja neile kiirelt reageerida. Tugevdame piirivalvet ja elanikkonnakaitset. Samuti parandame välisteenistuse turvalise side lahendusi.
Kõik need eesmärgid on kehtivates plaanides kirjas. Valitsuse eesmärk on viia plaanid senisest kiiremini ellu. Need sammud on ka signaaliks kõigile teistele, et võtame oma julgeolekut tõsiselt ja et oleme valmis sõnade kõrval ka tegudeks.
Hea Riigikogu.
Täiendavate rahaliste vahendite otsustamiseks laiale riigikaitsele palun ka teie toetust.
Vaatamata ärevatele aegadele saame jääda enesekindlaks ja rahulikuks. Eesti julgeolekule ei ole täna veel otsest sõjalist ohtu. Me oleme igal sammul rõhutanud, et meie välispoliitika juhtmõte on „Ei kunagi enam üksi“. Meile annavad kindluse meie head liitlassuhted, mille hoidmiseks igapäevaselt tööd teeme. Nii diplomaatilise teenistuse poolt kui kõrgemal poliitilisel tasemel. Oleme NATO ja Euroopa Liidu liikmed ja arutelude laua taga.
Lõpetuseks. Eestis on pikalt püsinud konsensus välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes. Seda üksmeelt on meil vaja just täna ja just neil nädalatel. Meie ees on julgeolekupoliitika järjekindluse ja koordineerimise proovikivi.Väikeriigi jaoks on julgeoleku- ja välispoliitika konsensus eluliselt oluline – kriitilistel hetkedel võib sellest sõltuda riigi julgeolek või lausa riiklus ise. Kutsun kõiki parlamendierakondi leidma julgeoleku ja riigikaitse küsimustes tasakaalukust ja ühisosa.
Kaja Kallas: keegi ei pea kaotama und kõrgete energiahindade pärast
Kõned
18. Jaanuar 2022 11:00
Kaja Kallas
Kõrged energiahinnad valmistavad tõsist muret meile kõigile. Inimesed on oma arveid saades šokeeritud ja see on mõistetav. Iga probleemi lahendus saab alguse põhjuste analüüsist. Seega enne, kui hakkame rääkima lahendustest, vaatame suurt pilti, miks me üldse selles raskes olukorras oleme.
Esiteks, Eestil ei ole piisavalt odavatest ehk taastuvenergiaallikatest toodetud elektrit ega ülekandevõimsusi, mis võimaldaksid odaval elektril liikuda meie turupiirkonda. Kõige odavam elekter tuleb tuuleparkidest, seejärel hüdroenergiast ning siis tuumaenergiast ja koostootmisjaamadest.
Põlevkivi- ja söejaamad ning maagaasijaamad pakuvad energiat juba oluliselt kallimalt. Hinnaerinevus võib olla mitmeid kuni kümneid kordi. (Tuul teeb turule pakkumisi 0 €/MWh lähedase hinnaga, hüdroenergia 5-15 €/MWh, tuumajaamad samamoodi pigem 10-15 €/MWh, koostootmisjaamad 40-60 €/MWh, põlevkivijaamad ja kivisöejaamad 130…200 €/MWh, maagaasi jaamad 200 + €/MWh).
Teiseks, vaieldamatult on kõige suurem roll elektrihinna kasvus olnud maagaasi hinnal. Suur osa Euroopast kasutab energiaallikana just maagaasi. Samal ajal on Venemaa oluliselt vähendanud gaasitarneid Euroopasse. Selle tulemusena kasvas maagaasi hulgihind 2021. aastal ligi neli korda ehk 400 protsenti. Ekspertide hinnang on, et kui Venemaa suurendaks gaasitarneid Euroopasse 20 protsenti, siis langeks maagaasi hind umbes poole võrra.
Kolmandaks, Euroopas on tootmisvõimsusi vähem kui vaja. Hoogsalt on tegeletud vanade jaamade sulgemisega, aga uute ehitamine on kallim, aeglasem ja keerulisem, mille tulemusena on süvenenud defitsiit.
Praegu peame vaatama, mis aitab meid sellest raskest olukorrast edasi. Minu jaoks on oluline, et me ei jätaks kriisi kasutamata, vaid viiksime kiiresti ellu lahendused, mis aasta, kahe ja kümne pärast ei lase samal olukorral korduda. Jah, väga kiireid lahendusi energeetikas ei ole, aga kui me jätame suure pildi otsused tegemata, oleme varsti taas sama probleemi ees.
Eelmisel neljapäeval arutasime valitsuses elektrituru olukorda ja tuvastasime mitmed kitsaskohad, mille lahendamiseks nüüd edasi töötame:
Esiteks, keskkonnakaitse seab mitmeid piiranguid uute tootmisvõimsuste arendamiseks, aga looduse ja tuulikute kooseksisteerimine on võimalik. Selleks andis valitsus keskkonnaministeeriumile, majandusministeeriumile ja rahandusministeeriumile ülesande esitada kohe käesoleva aasta esimese kvartali jooksul analüüs ja ettepanekud maismaa-alade kohta, kuhu oleks looduskaitselisi ja kõrgusepiiranguid arvestades võimalik rajada tuuleenergia tootmisseadmeid.
See aitaks tuuleenergia arendajaid edasi, kui on teada ette, milliseid alasid saab projektide arendamiseks kaaluda. Loomulikult on endiselt vajalik kohaliku omavalitsuse nõusolek ja menetlus.
Teiseks, nii nagu kogu maailm, maadleb ka Eesti "mitte-minu-tagahoovis" probleemiga ehk siis üldiselt on inimesed taastuvenergia suhtes toetavad, aga ei soovi näha tuulikuid oma elukohtade lähedal. Seetõttu oleme töötanud välja kohaliku kasu elemendi, mida sel nädalal valitsuskabinetis arutame.
See peaks suurendama kohalike omavalitsuste ja kogukondade huvi taastuvenergia vastu ja kiirendama planeerimismenetlusi, sest ka kohalikul kogukonnal on huvi taastuvenergia vastu.
Kolmandaks, meretuulepargid häirivad inimesi vähem, sest need paiknevad kaugemal. Eesti vetes on tuuleenergia potentsiaal vähemalt 7 GW. Aga merel on samuti kaitsealad, julgeolekuga seonduvad piirangud ja kalapüüdmiseks soodsad alad. Seetõttu on vaja vastu võtta mereala planeering, mis lahendaks küsimuse, kuhu meretuuleparke saab rajada ja annaks võimaluse uute tootmisvõimsuste arenguks.
Eesti mereala planeeringu kehtestamine ootab riigikogus ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse vastuvõtmist. Kui riigikogu need seadused vastu võtab, saab rajada merre uusi tuuleparke.
Neljandaks, energiasalvestus on rohepöörde jaoks võtmetähtsusega. Potentsiaal Eestis on olemas, ka tehnoloogia hinnad on langenud. Kitsaskohtade ületamiseks teeb majandusministeerium analüüsi ja tuleb lahendustega välja märtsis 2022.
Viiendaks, tuumaenergia on peale tuule- ja hüdroenergia järgmine odavaim energiaallikas. Otsustasime kiirendada analüüsi, kas Eestisse saab rajada tuumajaama ja kas see on majanduslikult mõistlik.
Kuuendaks, probleemiks on olnud see, et meil seisab terve rida taastuvenergia võimsusi võrguga liitumise taga. Otsustasime astuda sammud taastuvenergia liitumiste kiiremaks menetlemiseks:
Kui võrguettevõtjad on tootjatest sõltumatud, ei teki kahtlust, et täiendavate tootmisvõimsuste liitmine võrku pole nende huvides, seetõttu soovime minna edasi Eesti Energia AS-i ja Elektrilevi OÜ omandilise eristamisega. Lühendasime taotluste menetlemise tähtaegu. Arutame ka seadusmuudatust, mille kohaselt kuni 200kW tootjate puhul on võrguettevõtjad kohustatud andma liitumise ja arvestama selle võrguarenduskohustuse sisse. See lahendaks just suurtarbijate muresid, kes oma energiavajaduse katteks rajamas taastuvenergialahendusi.
Seitsmendaks, oleme viimastel kuudel näinud olukorda, kus Soomes või Põhjamaade piirkonnas on Nordpooli hinnad odavamad kui Eestis. See on tingitud olukorrast, kus Soome ja Eesti vahelised ühendused on koormatud ja seetõttu rohkem elektrit läbi ei mahu. Ülekandevõimsuste suurendamiseks läheme edasi Eesti-Soome ühendusega ja Estlink 3 projektiga, mis peab valmima aastaks 2030.
Kaheksandaks, vesinik on tulevikuenergeetika element. Jaanuari alguses otsustasime toetada kolme üleeuroopalise tähtsusega vesinikutehnoloogia projekti rajamist Eestisse, mis loodetavasti toovad siia nii täiendavaid investeeringuid kui ka tulevikutehnoloogiaid, mis aitavad energiakriisi lahendada.
Madalad hinnad on meid mõnes mõttes uinutanud
See, et me oleme olnud Põhjamaade elektrituru osa, on 2016. aastast kuni 2021. aasta teise pooleni Eesti kodutarbijatele toonud 40 protsenti odavamad elektrihinnad kui Euroopa Liidus keskmiselt. Need madalad hinnad on meid ühiskonnana mõnes mõttes uinutanud. Selle kriisi lahendamisel peame vaatama, et me ehmatusest last pesuveega välja ei viskaks.
Aga selge on ka see, et kõigil ei ole soovi või oskust börsi järgi oma tarbimist sättida, seetõttu peame rohkem selgitama, millised riskid ja võimalused on nii fikseeritud hinnaga kui ka kõikuva börsipaketiga lepingute valimisel.
"Selleks, et inimesed sõlmiks rohkem fikseeritud hinnaga lepinguid, peame looma paremad tingimused ka elektrimüüjatele."
Börsihinnaga lepingute puhul on väga madalate hindade kõrval risk ka väga kõrgeteks hindadeks. Seda riski saab maandada fikseeritud hinnaga lepingutega, mis tagavad pikema perioodi vältel stabiilse elektrihinna. Aga selleks, et inimesed sõlmiks rohkem fikseeritud hinnaga lepinguid, peame looma paremad tingimused ka elektrimüüjatele, et nad saaksid pakkuda kodutarbijatele madalamat fikseeritud hinda.
Hetkel saavad kodutarbijad fikseeritud lepingutest igal hetkel välja astuda, mis ei motiveeri elektrimüüjaid odavamaid fikseeritud hindu pakkuma. Riigikogus on menetluses elektrituruseadus, mis täpsustab lepingutest taganemise tingimusi, et tarbijatele muutuks fikseeritud hinnaga lepingud odavamaks.
Elektrimüüjate sõnul võimaldaks kindluse andmine tuua fikseeritud pakettide hindu alla isegi paarikümne euro võrra Mw/h kohta. Mida kiiremini riigikogu elektrituruseaduse vastu võtab, seda kiiremini jõuavad soodsamad fikseeritud elektrihinnad Eesti inimesteni.
Natuke pikem lahendus on saada Soomega kokkuleppele turu pudelikaelatasu jagamises (FTR), mis Lätiga juba toimib. Kui see kokkulepe ei liigu tehnilisel tasandil piisavalt kiiresti, olen valmis seda ka adresseerima kõrgemal poliitilisel tasandil. Ka see võimaldaks fikseeritud hindu pakkuda madalamal tasemel.
Kui tingimused on elektrituruseadusega loodud, saaksid inimesed järgmise talve elektrihinna šokkide vältimiseks oma hinnad pikemalt stabiliseerida.
Elektrituru toimimisega on vahetult seotud ka Euroopa süsinikuhinna mehhanism, mis minu hinnangul tuleb üle vaadata. Elu on näidanud, et praegune lahendus ei ole parim ning seda tuleb täiustada. Majandusele on mõistetav ja talutav, kui heitkogustega kauplemise süsteemi hinna muutus oleks planeeritavam ehk lineaarsem, mitte nii nagu praegu, meenutades sõitu Ameerika mägedel.
Kuidas saame inimestel lasta end ise aidata?
Nagu nentisin, on pikalt kehtinud madalad elektrihinnad mõjunud uinutavalt ja vajadus energiat säästa pole olnud kõrge. Aga endiselt kehtib tõde, et kõige odavam elekter on säästetud elekter.
Seetõttu peame vaatama, kuidas saame inimestel lasta end ise aidata. Selleks on vaja nii energiasäästu meetmeid kui ka meetmeid oma vajaduste katmiseks mõeldud väiketootmiste rajamiseks.
2022. aastast käivituvad enamus Euroopa Liidu taastekavas plaanitud toetusmeetmetest. Elamute ja korterelamute tarbeks käivitame lähinädalatel elamumajanduse energiatõhususe meetmed:
Väikeelamute energiatõhustamise meede, mille toetuste eesmärk on väikeelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine ning taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine. Toetuse kogumaht on 3,7 miljonit eurot. Otsime võimalusi, et seda mahtu suurendada. Korterelamute energiatõhustamise erakorraline meede ReactEU vahenditest kogumahus kümme miljonit eurot, samuti otsime võimalusi, et seda mahtu suurendada. Hetkel veel pankadega läbirääkimisel: elamuinvesteeringute fond - eesmärk on väljastada turutõrke olukorras laenu, mida saab kombineerida teiste elamumajanduse teenustega.
Lisaks on ettevõtete rohepöörde programm kogumahus 220 miljonit eurot:
Roheoskuste arendamise toetusmeede (2022.a. II kvartalis). Ettevõtete ressursitõhusate rohetehnoloogiate ja bioressursside väärindamise toetus (2022. aasta teises kvartalis). Tööstusalades energia tootmise hoogustamise programmi taotlusvoor (2022. aasta neljandas kvartalis). Energia salvestuse pilootprogrammi taotlusvoor (2022. aasta neljandas kvartalis).
Need kõik on pikaajalisemad lahendused, mis aitavad inimestel end kindlustada energia hinnašokkide vastu tulevikus.
Me ei saa üle ega ümber sellest, et energiahinna šokk tabanud nii kodu- kui ka äritarbijaid valusalt. Kuivõrd valitsus nägi seda šokki tulemas, töötasime alates oktoobrist välja meetmed inimeste ja äritarbijate aitamiseks.
Jätsime ära eelmise valitsuse poolt seadustatud aktsiisitõusud (53 miljonit eurot). Alandasime elektri võrgutasu 50 protsenti kõigile tarbijatele (88,25 miljonit eurot). Alandasime gaasivõrgutasu 100 protsenti kõigile tarbijatele (25,08 miljonit eurot). Tegime sihitud meetme, millega hüvitatakse 80 protsenti elektri, gaasi ja keskkütte hinnatõusust kuni mediaansissetulekuga leibkondadele (79,1 miljonit eurot).
Nende meetmete kogumaksumus on 245 miljonit eurot. Seda on palju rohkem, kui kõrgetest energiahindadest tulenevad täiendavad tulud riigieelarves. Näiteks energiakandjate käibemaksu on eelmisel aastal üle laekunud 41 miljonit eurot.
Praeguse seisuga on Eesti programm kodutarbijate ja ettevõtjate toetamiseks üks mahukamaid, pikaajalisemaid ja ulatuslikumaid toetusprogramme kogu Euroopas.
Meie programmist saavad ühel või teisel moel tuge kõik energiatarbijad. 380 000 leibkonnale maksame tagasi elektri-, gaasi- ja küttearvete hinnatõusu 80 protsendi ulatuses, seda seitsme kuu vältel ja tagasiulatuvalt 2021. aasta septembri algusest kuni käesoleva aasta märtsi lõpuni.
Elektrivõrgutasude kompenseerimine algas juba oktoobrist ning teised meetmed rakendusid detsembrist, kehtivad märtsini.
Meil on sisuliselt kaks valikut, kas anda kõigile natuke või sihtida suurema toega neid, kes seda tuge rohkem vajavad. Makstes toetust kõigile on plussiks kiire menetlus (nii nagu elektri võrgutasu ja gaasi võrgutasu alandamise puhul). Kui tahame suuremas mahus aidata neid, kellel on raskem, tähendab see paratamatult veidi rohkem asjaajamist nii taotlejate kui ka menetlejate poolt.
On hakanud levima arvamus, justkui oleks energiatoetuse taotlemine ebatavaline. Vastupidi inimesed suhtlevad erinevate taotluste kaudu riigiga pidevalt. Avalduse peab tegema selleks, et saada riigilt tulumaksutagastust, lastetoetusi, kohalikult omavalitsuselt huvihariduse toetust, elatisabi, covid-kriisis taotlesid ettevõtted palgatoetust.
Loomulikult võiks ideaalses maailmas toetuse saamine olla lihtsam, ent praegu on küsimus kiiruses – kõige olulisem on, et inimesed saaksid kiiresti oma taotlusi esitama hakata, saaksid kiiresti toetused kätte ja toetuste väljamaksed ei seisaks mitmeid kuid kestvate IT-arenduste taga.
Tublimad omavalitsused nagu Tartu on juba üksjagu taotlusi ära menetlenud ja esimestele inimestele toetused väljagi maksnud. Julgustan omavalitsusi tegutsema kiirelt ja oma inimesi aitama. Toetuste kohta rohkem infot leiab rahandusministeeriumi kodulehelt.
Me oleme soovinud, et energiahinna tõusu leevendusmeede aitaks väga paljusid Eestimaa inimesi. Anname selle toetusmeetmele võimaluse ja aega tööle hakata.
Tahan siiski rõhutada, et kui selgub, et sellest siiski piisavat abi pole või inimesed, kes tuge vajavad, jäävad meetmest välja, oleme valmis tegema täiendusi või muudatusi. Luban, et reageerime kiiresti. Ja nagu eelnevalt öeldud, oleme kokku leppinud, et meede kehtib tagasiulatuvalt septembrist märtsini.
Eesti inimesed ei pea muretsema
Kõik need tegevused ja meetmed oleme koos hea koalitsioonipartneriga juba energiakriisi lahendamiseks otsustanud. Tänan ja tunnustan Keskerakonda nende kuude jooksul tehtud töö eest. Meil on koalitsioonis aga ka ühine arusaam, et nendest meetmetest kriisist väljumiseks ei piisa. Seetõttu töötame edasi, et pakkuda leevendust neile, kes eelmiste meetmete alt on veel välja jäänud. Järgnevalt annan ülevaate suundadest, milles lahendust veel otsime.
Kuivõrd energiahindade järsk tõus on tabanud ka ettevõtjaid ja teisi juriidilisi isikuid, siis peame vältima likviidsuse puudusest tekkivat lumepalliefekti. Energiahindade tõusust tekkinud likviidsusvajaduse toetamiseks on KredExil olemas ettevõtjate käibelaenudele laenukäenduse meede kuni viie miljoni euro ulatuses ettevõtja kohta (suurettevõtjate korral kuni 1,5 miljonit KredExi sihtkapitali arvelt).
Ettevõtjate taotlusi menetlevad krediidiasutused ning suurematele pankadele on väljastatud volikirjad KredExi nimel käenduslepingu sõlmimiseks kuni 520 000 eurot ettevõtja kohta, suuremate riskide korral vajalik täiendav KredExi poolne krediidiotsus.
Energiatõhususse suunatud investeeringute toetamiseks on KredExil olemas tööstuslaenu meede tööstusettevõtete investeeringu omafinantseeringu katmiseks (kuni kaks miljonit eurot ettevõtja kohta).
Täiendavalt on käesolevas kvartalis käivitamisel regionaallaenu meede väljaspool Tallinna ja Tartut tehtavate investeeringute omafinantseeringu katmiseks ilma tööstusettevõtjaks olemise piiranguta (kuni 0,5 miljonit eurot laenutaotleja kohta).
Olemasoleva süsteemi täiendamiseks on kaalumisel ka energiamüüjate täiendava likviidsusvajaduse toetamine ning kava taasavada erakorraline käibekapitalilaen (Covid-19 kriisimeede), intressiga maksimaalselt viis protsenti.
Teisipäeval arutame koalitsioonipartneriga elektri börsihinnale ülempiiri seadmist ja ettevõtjatele võrgutasu nulli viimist. Need on sammud, mis on täiendavalt laual ja kus otsime koalitsioonis ühisosa.
"Kõik ministrid on valitsuse laua taga kaasa mõelnud ja lahendusi pakkunud."
Ma tänan siinkohal Keskerakonda selle eest, et oleme viimase aasta jooksul suutnud langetada palju kriise lahendavaid otsuseid. Kõik ministrid on valitsuse laua taga kaasa mõelnud ja lahendusi pakkunud. See annab mulle optimismi ka praeguse olukorra suhtes.
Me teame, et lahendused sünnivad läbi arutelude, erinevaid fakte ning argumente kaaludes ja ühise kokkuleppe nimel sisuliselt pingutades. Lahenduste leidmise teeb keerulisemaks, kui poliitikute meediaesinemised muutuvad tähtsamaks kui sisuline töö läbirääkimiste laua taga.
Sellised on alati kehtinud koalitsioonivalitsuse mängureeglid ning neist kinni pidades on enamasti leitud ka lahendused Eesti inimeste muredele. Me teame varasemast, kuidas üksmeelt leida ja vajame seda ka praegu.
Kindel on see, et Eesti inimesed ei pea muretsema ega und kaotama kõrgete energiahindade pärast.
Kogu Euroopa ja arvestatav osa maailmast on sügisest saati jälginud šoki ja uskumatusega, mida teevad börsil energiahinnad. See šokk ja uskumatus on saanud ka paljude Eestimaa inimeste ja ettevõtjate energiaarvetel jahmatavaks reaalsuseks. Seda jahmatavamaks, et vähesed oskasid sellist hinnatõusu pikalt ette näha.
Kinnitan teile, et valitsus ei jäta Eesti inimesi selle vapustusega üksi. Keegi ei pea valutama südant ega kaotama und oma energiaarvete pärast. Riik tuleb oma inimestele appi. Nii praegu kui ka pikemas plaanis. Meie inimeste ja ettevõtjate mure on riigi mure.
Samal ajal seisame ka pikaajaliste lahenduste eest, et vähendada hinnašokke, tagada kõikide Eesti tootmisvõimsuste töökorras olek ning hoogustada uute tootmisvõimsuste turule tulekut.
30 iseseisvuse taastamise järgse aasta jooksul on Eesti tulnud välja kindlasti raskematest olukordadest kui see energiakriis, millega praegu silmitsi seisame. Olgu nendeks Vene vägede väljaviimine, EL-i ja NATO-ga liitumine piiratud ajaaknas või kahekohaline majanduslangus ülemaailmses finantskriisis. Kõigist nendest raskustest aitas meid üle ühiselt ja järjekindlalt ning poliitilisi vastasseise ületades lahenduse poole liikumine.
Praeguse olukorra unikaalsus seisneb selles, et meil on omavahel põimunud energia- ja julgeolekukriis, mis kulmineeruvad kaheaastase kurnava tervisekriisi ajal. Aga me tuleme ka sellest kitsikusest välja. Nagu varemgi, üheskoos, lõppeesmärki silmas pidades.
Meie valitsus on valmis arutama kõiki lahendusi, et leida ühisosa, mis meid edasi aitab. Olen veendunud, et aastate pärast praegusele tagasi vaadates saame öelda, et ka sellest kriisist väljus Eesti tugevama, iseseisvama ja jätkusuutlikumana.
Siim Kallas: me armastame ooperit!
Arvamuslood
17. Jaanuar 2022 12:30
Siim Kallas
Vajadusest ehitada Estonia teatri ooperi- ja balletietenduste jaoks suur saal on räägitud vähemalt viiskümmend aastat. Kauges nooruses mäletan selleteemalisi kirjutisi kultuurilehes Sirp ja Vasar.
Tõde on ju selles, et Eestis pole üldse õiget ooperisaali kunagi olnud. See praegu kasutatav on ehitatud sõnalavastuste saaliks.
Kunagine Estonia teatri peadirigent Eri Klas rääkis palju aastaid tagasi ühes seltskonnas, kuidas ta ei saa balletilavastusse kutsuda Māris Liepat. «See, nagu hüppab, nii lendab kohe küljekardinate taha.» Māris Liepa oli Moskva Suure Teatri esitantsija.
Kunagi olin mina ka Estonia nõukogu liige. Lisaks meeldib mulle ooper ja ballett, nii et olen pikalt jälginud arutlusi uue ooperimaja üle, ja mõni kord nendes aruteludes ka osalenud. Missugused variandid on küll laual olnud! Kõigepealt muidugi hõlmikpuu-ooper, siis Solarise kohale, siis mere äärde, siis Lasnamäe veerule. Ühestki pole midagi välja tulnud. Ja ikka on jutuks tulnud ka juurdeehitus.
Nüüd on juurdeehitus kantud n-ö riiklikku plaani. Julgen arvata, et nii lähedal pole Estonia ooperi- ja balletisaali ehitus veel kunagi olnud.
Ajalooline Estonia teater, eestluse sümbol, pommitati puruks märtsis 1944. Mul on küsimus: miks taastati Estonia teatrihoone peaaegu endisel kujul? Miks varemeid ei lammutatud, et asemele ehitada midagi Sõpruse kino või Narva Gerassimovi-nimelise kultuuripalee taolist?
Ma ei tea, kuidas mõtlesid tolleaegsed otsustajad, kuid Estonia teater ja kontserdisaal taastati, mitte küll täiesti samasugusena, ümberehitatuna, aga see hoone kui sümbol säilitati. Ja hoone kui sümbol säilib ka siis, kui sinna tehakse juurdeehitus.
Loomulikult võib kusagile Lasnamäele või mereranda ehitada isikupäratu klaaskasti, milles on suurepärane ooperisaal.
Loomulikult võib kusagile Lasnamäele või mereranda ehitada isikupäratu klaaskasti, milles on suurepärane ooperisaal. Aga see pole enam Estonia. See pole hoone, kus esimese istungi pidasid Asutav Kogu ja Eesti Kongress, ja kus valiti taastatud eesti vabariigi presidente.
Tänast sümboolset Estoniat hoiavad elus ooperiteater ja kontserdisaal. Mis saab sellest hoonest siis, kui teater ära Lasnamäele kolib?
Juurdeehitus tänase Estonia hoonele on muidugi väljakutse. Minu jaoks pole probleemiks ei maht ega mingid vaated, millega kõik on harjunud. Kindlasti on hulgaliselt tehnilisi probleeme, aga need on tänapäeva tehnika abil lahendatavad. Minu küsimus on, milline saab olema selle juurdeehitise projekt. Kas see tuleb ilmetu tehnohoone või tuleb see rajatis, mis harmooniliselt sulandub ajaloolise Estonia hoonega?
Kui paljud inimesed märkavad, et Peeter I ajal rajatud Kadrioru lossi tagaküljele ehitati 1930ndatel juurdeehitis, suur banketisaal? See sulandub täiesti harmooniliselt ajaloolisse lossihoonesse. Selle projekteeris vene emigrandist arhitekt Aleksander Vladovski, kes suutis meisterlikult sulatada kokku erinevaid ajaloolisi stiile ja kaasaega.
Ootaksin väga, et Estonia juurdeehitis sulandub sama harmooniliselt ja stiililiselt ajaloolisse sümbolhoonesse.
Mart Võrklaev: oleme astunud esimesed sammud energiahindade tõusu leevendamisel
Arvamuslood
14. Jaanuar 2022 14:00
Mart Võrklaev
Imelik, et seda peab tõsimeelselt selgitama, aga elektriarvet ei tasu maksmata jätta.
Martin Helme soovitus inimestele jätta elektriarved tasumata on küüniline ja vastutustundetu. Aga mis siin imestada, EKRE juhi viimase aja väljaütlemised on kõik olnud sellised, et nende kuulamine toob inimestele ainult kahju. Kui jätta ennast vaktsineerimata, võib kaotada töö või elu. Kui jätta elektriarve maksmata, tuleb see lõpuks ära maksta koos viiviste ja kohtutäituri töötasuga ning see osutub märgatavalt suuremaks kui esialgne summa. Martin Helme peaks seda oma äpardunud ärikarjääri ajast mäletama küll.
Teine mure Martin Helme soovituste pärast on see, et need pole kahjulikud ainult neid kuulavatele inimesele, vaid tervele Eesti riigile. Ükskõik mis probleemiga peab Eesti rinda pistma, ikka juhtub Martin Helme soovitus olema selline, mis viib meid oma liitastest Euroopas kaugemale. Olgu selleks siis elektribörsist loobumine, NATO-le paani B otsimine või arusaamatu kihk vaktsiinide vastu võidelda. Täpselt samu soovitusi jagavad meile targad mehed idapiiri tagant.
Nii et EKRE võimulepääsemist nagu valget laeva ei tasu oodata, elektri- ja soojaarved tuleb ikkagi ära maksta. Ja siin mõistan ma väga inimeste muret, kes veel pool aastat tagasi ei saanud niimoodi kerkivaid kulusid kuidagi ette näha. Õnneks on asju, mida kasvanud arvete pärast muretsejad saavad ette võtta. Kui maksmisega tekib probleem, tasub kõigepealt pöörduda elektrimüüja poole ja arutada, kas arveid on võimalik ajatada – Eesti Energia näiteks on lubanud, et muredega inimesed kuulatakse kõik ära ja leitakse individuaalne lahendus.
Elektri-, gaasi- ja küttearvete kallinemise kompenseerimiseks pakub valitsus inimestele tuge, millega alla keskmise sissetulekuga peredele kompenseeritakse 80 protsenti hinnatõusust. Toetuse piir on selline, et seda saavad küsida pensionärid, näiteks ühe lapsega pere, kelle netosissetulek kuus jääb alla 2027 euro, või kahe lapsega pere puhul alla 2365 euro.
Toetuse saamiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, samuti saab sellest lähemalt lugeda internetist.
Ma tean, et on neid, kes arvavad, et toetuse küsimiseks kohaliku omavalitsuse poole pöördumine on alandav. Ma ei saa sellega küll kuidagi nõus olla, samamoodi peab avalduse kirjutama, kui soovitakse minna pensionile või taotleda omavalitsusest toetust lapse huviringile. Kui riik on oma inimeste jaoks toetuse pakkunud, siis kindlasti ei pea häbenema seda küsida. Jah, loomulikult oleks parem, kui riigihalduse minister oleks suutnud välja töötada lahenduse, mis ise vajaliku toetuse välja arvutaks ja inimeste arvele kannaks. Aga ma mõistan väga hästi, miks see polnud võimalik. Ametnike sõnul ei saanud ühendada infot, kes kellega koos elab, millised on nende inimeste sissetulekud ja millised kulud.
Võimalik oleks ka maksumaksja raha ühtlase kihina üle riigi laiali laotada, aga kokkuvõttes poleks see neid, kel häda käes, päriselt aidanud. Näiteks energiakandjate käibemaksu vähendamine kärbiks elektriarvest 10 protsenti, mis ajakirjanduses leviva näite puhul Nõmme pensionärist, kelle kogu pension elektrile kulub, ilmselgelt probleemi ei lahenda. Küll aga aitab teda praegune abipakett, millega energiaarved jäävad samasse suurusjärku nagu eelmisel aastal. Kokku on riik erinevate meetmetena eraldanud energiakriisi leevendamiseks 240 miljonit eurot.
Võimalik oleks ka maksumaksja raha ühtlase kihina üle riigi laiali laotada, aga kokkuvõttes poleks see neid, kel häda käes, päriselt aidanud.
Üks asi, mida iga inimene võiks läbi mõelda, on see, millise paketiga ta elektrit ostab. Eestis on 55 protsenti tarbijatest valinud fikseeritud hinnaga paketi ehk need suured muudatused puudutavad tegelikult väiksemat hulka majapidamisi. Toon enda näite: detsembri alguses, kui kuu kujunevat keskmist hinda nägin (sel hetkel ca 29 senti/kWh), tegin otsuse muuta oma elektripakett alates 1. jaanuarist fikseerituks. Valisin elektrihind.ee lehelt kõige odavama 36-kuulise lepingu hinnaga päeval 14,36 senti/kWh ja öösel 12,04 senti/kWh. Vaadates hetkel jaanuari keskmise hinna graafikut, tundub see mõistlik otsus. Vähem oluline ei ole ka saadud meelerahu. Teades oma võimalikku maksimaalset energiatarbimist, tean ette oma maksimaalset elektriarvet ja ei pea pingsalt pea iga tund elektri börsihinda piiluma.
Pole põhjust karta paketivahetust ja seda, et fikseeritud hind jääb aastateks kõrgemaks ja seega tehtud otsus kulukamaks. Praegu pakutavad paketid saab kõik kuuajase etteteatamisega ära muuta. Seega lootuses, et suvel energiahinnad taas alanevad, on mul võimalus iga hetk uuesti soodsam leping teha.
Kindlasti saab inimene mõelda ka selle peale, kuidas oma energiatarbimist vähendada ja milliseid investeeringuid teha, et tulevikus sama probleem meid uuesti ei tabaks. Lähiajal lähevad käiku meetmed elumajade energiatõhusamaks tegemiseks ning päikesepaneelide ostmiseks. Olen mitu korda mõelnud, et oleks pidanud juba eelmise päikesepaneelide paigaldamise toetusvooruga liituma, nüüd saan loodetavasti veel selle rongi peale hüpata.
Valitsus tegeleb praegu iga päev ka sellega, et järgmine talv tuleks meie elektritarbijatele parem ja Eesti saaks elektritootmise võimsust juurde nii kiiresti kui võimalik. Loodetavasti saame neid ideid juba lähipäevadel kuulda. Minu hinnangul oleme astunud esimesed sammud energiahindade tõusu leevendamisel. Järgmisena tuleb küsida, mida me saame teha sellest tuleneva üldise hinnatõusu leevendamiseks keskklassi toetuseks laiemalt.
Kalle Laanet: EKRE on võtnud oma eesmärgiks Eesti kaitsetahte lõhkumise
Arvamuslood
13. Jaanuar 2022 11:45
Kalle Laanet
EKRE on võtnud oma eesmärgiks laiema Eesti kaitsetahte lõhkumise. Muudmoodi ei ole võimalik ratsionaalselt seletada, miks kutsutakse meie kõige olulisema liitlase presidenti «närakaks», mõnitatakse Soome peaministrit, töötatakse vastu välisoperatsioonidesse panustamisele ning liitlaste abistamisele. Kutsudes mereväge «pähklikoorteks, mis seisavad kai ääres», ei kohku Mart Helme tagasi ka igapäevaselt teenistuses olevate kaitseväelaste pühendumuse alavääristamise ees. See on riigikogu liikme poolt absoluutselt lubamatu tegevus!
2020. aasta riigieelarve läbirääkimised algasid uudisega, et toonane rahandusminister Martin Helme soovis kärpida 50 miljonit kaitse-eelarvest. Kuna see ettepanek pälvis laiemat pahameelt, tuldi kiirelt välja uue pakkumisega, et riik peaks võtma 300 miljonit laenu teatud võimelünkade koheseks likvideerimiseks. Seega kosja tuldi rahaga, mida tegelikult olemas ei olnud. Ühtlasi olid EKRE poliitikud juba omakeskis ära otsustanud, millise relvafirma milliseid tooteid sadade miljonite eest osta tuleb. Vastuseta jäid aga küsimused, mille eest peetakse soetatud võimeid järgmise mitmekümne aasta jooksul üleval.
Võimelünkade kõrvaldamise prioriteetsuse otsustasid EKRE poliitikud ühe erandiga laias laastus ise. Merekaitse oli aga kaitseväe juhataja üks prioriteetidest juba varem. Toona eraldas valitsus rannakaitseks 46 miljonit, mille ministeerium on tänaseks oma sisemise kokkuhoiu pealt kahekordistanud. Lisaks on juba tänaseks hangitud meremiinid.
Episoode, kus EKRE poliitikud teavad täpsemalt, milline relvastus on kaitseväele sobivaim, on olnud veelgi. Meenutagem seda, kuidas Henn Põlluaas võitles südikalt tankitõrje raketisüsteemi Spike hankimise vastu, kuigi see süsteem vastas kaitseväe vajadustele ja läbis vajaliku hankeprotsessi ning seda kasutab suur osa NATO riikidest. Kelle huve esindas Henn Põlluaas selles võitluses? Kas ikka Eesti riigikaitse huve?
2 mõtet
Sõjalise riigikaitse arendamine peab arvestama vastase jõudude ja nende arenguga. Samuti olemasoleva rahaga nii võimete ostuks kui ka ülalpidamiseks.
Endine siseminister Mart Helme (EKRE) eelistab faktide esitamise asemel valeinformatsiooni levitamist.
Sõjalise riigikaitse arendamine peab arvestama vastase jõudude ja nende arenguga. Samuti olemasoleva rahaga nii võimete ostuks kui ka ülalpidamiseks. «Ostame ära ja siis vaatame, mis saab»-mentaliteet ei ole vastuvõetav. Me oleme 30 aastaga arenenud väga palju, vaatamata sellele, et Eesti kaitse-eelarve on oluliselt väiksem teistest NATO riikidest.
Riigikaitse arengukava on ressursiteadlik plaan. Vastavalt sellele, kuidas oleme arendanud oma hankeprotsesse, taristukulusid jne, et olla kulutõhusamad, oleme saanud ära teha palju enam, kui riigikaitse arengukavas kirjas.
Toon siinkohal vaid mõned näited asjadest, mis oleme lisaks kehtivale riigikaitse arengukavale viimase kolme-nelja aasta jooksul ära teinud: kuue täiendava liikursuurtüki hankimine, Carl Gustavi tankitõrjesüsteemide väljavahetus, tegevväelaste kasarmud Tapal ja Jõhvis, sporditaristu üle Eesti, linnavõitluslinnak Rabassaares ning mereväe väekaitsekaatrite hankimine.
Selline kulutõhusus peaks meeltmööda olema kolonelleitnant (reservis) Leo Kunnasele, kes on oma riigikoguvalimistele eelnenud intervjuus välja toonud, et riigikaitsele eraldatud raha tuleb optimaalselt kasutada ja lõpetada tegevused, mis iseseisvat riigikaitset ei toeta. Muu hulgas mainib Kunnas intervjuus, et optimeerida on vaja kaitseministeeriumi valitsemisala struktuuri, mida oleme ka teinud ja seeläbi suunanud raha veelgi enam võimearendusse.
Teiseks toob Kunnas välja, et kaitsekulutuste ülevaatamisel tuleb välja minna kuni igapäevavormi ja barettideni, et vaadata, milleta saame hakkama. Täna paistab EKRE liikmetel toonase kaitseministri kandidaadi soovitus meelest läinud olevat ja nõutakse järjest uhkemaid vorme.
Riigikaitse arengukava 2031. aastani näeb ette liikursuurtükkide pataljoni teisele jalaväebrigaadile, lisaks täna olemasolevale veel 3000 kaitseliitlase varustamise, laevatõrje rakettide hankimise (laskeulatusega kuni 290 km) ja mitmikraketiheitjad (laskeulatusega kuni 350 km), täiendava tankitõrje võimekuse hankimise kaitseliidule ja brigaadidele ning laskemoonavarude täiendamise.
Kokkuvõtvalt võimaldavad need arengud toetada kaudtulega meie mõlemat brigaadi lisaks nende enda kaudtulele ja ohustada vaenlase tagalat. Suureneb mõlema brigaadi tulejõud ning tugevneb meie maakaitse ja võime vastase mõjutamiseks merel.
Kas Eesti riigikaitse on valmis? Ei ole, aga siinkohal räägime juba debatist tõsta riigikaitsekulusid.
Kas Eesti sõjaline kaitse on täna piisavalt terav, et mõjutada vastast? Jah, on!
Laevastike ühendamine on olnud pikk ja pideva arutelu objekt juba aastakümneid. Mart Helme räägib, kuidas ta valitsuses olles merevägede ühendamist kaitseväe alla blokeeris ja kuidas tema mõte oli hoopis piirivalve laevasid sõjaajavõimetega täiendada. Mingil põhjusel aga blokeerimisest suuremate tegudeni valitsuses olles toonane siseminister ei jõudnud ja miiniveeskamise võimekust piirvalve laevadele ei loodud. Laevastike ühendamise otsuse järel on meil võimalus arendada ühtset tugevat laevastikku, tõsta julgeolekut merel, ülesandeid kombineerida ja tagada parem mereolukorrateadlikkus ning suurendada kohalolekut merel.
Ühtlasi parandan ära Mart Helme faktivead. Mereväe laevad on miinitõrje-, mitte toetuslaevad, mis on merel 365 päeva aastas ning mille eluiga on plaanitud vähemalt 2030. aastani.
Endisele siseministrile ei teeks paha ka korraks uuesti ajalooõpikusse kiigata – Tartu rahu ei sõlmitud 1918. aastal, vaid 1920, kui Vabadussõda lõppes.
Endine siseminister on võtnud nõuks alandada Eesti inimesi, väites, et nende kaitsetahe on madal. 72 protsenti Eesti elanikest peab vajalikuks relvastatud vastupanu osutamist olukorras, kus Eestit ründab mõni teine riik. See arv, muuseas, on suurem kui Soomes. Lisaõppekogunemisele Okas 2021 kutsutud reservüksused saavutasid täieliku lahinguvalmiduse 48 tunniga. Tartu Ülikooli Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskuse ja Kaitseväe Akadeemia korraldatud küsitluse kohaselt hindasid osalenud reservväelased kõrgelt õppuste emotsionaalset õhustikku ning ohu korral riigis oleks valmis kaitsetegevuses kindlasti või tõenäoliselt osalema 87 protsenti küsitletud reservväelastest.
Eestil on rahvavägi oma riigi kaitsmiseks ja ma usun meie reservväelaste tahtesse Eesti kaitsmisel. Õppekogunemisele tuldi kohale erinevatest riikidest ja meie reservväelased on tõestanud, et nad on valmis Eestit kaitsma ka piiridest väljaspool, osaledes Poola abistamisel hübriidkriisiga võitluses. See on tahe, mille üle olen väga uhke!
Vettpidavaid fakte oli Mart Helme artiklis vähe. Näiteks toob Helme lisaks kõigele eelnevalt kommenteeritule välja, kuidas Eestile pakuti «suhteliselt soodsalt» Leopardi tanke, aga lõpuks ostis need ära Saksamaa. Hollandi tankid ostis ära aga hoopis Soome, mitte Saksamaa. CV90 hankis Eesti aga hoopis Hollandist ja CV90 kered ostsime Norrast, mida ehitavad ümber Eesti kaitsetööstusettevõtted.
Lisaks paistab, et EKRE poliitikud arvavad ka paremini teadvat, milline on Ukraina relvastuse seis kui ukrainlased ise. Pakutav abi Ukrainale ei ole laest võetud, vaid vastab sellele, mida ukrainlased on küsinud.
Endisele siseministrile ei teeks paha ka korraks uuesti ajalooõpikusse kiigata – Tartu rahu ei sõlmitud 1918. aastal, vaid 1920, kui Vabadussõda lõppes.
Siim Kallas: kriisid vajavad tervet mõistust
Arvamuslood
12. Jaanuar 2022 11:30
Siim Kallas
Mitte keegi ei näinud ette ei julgeolekukriisi, ei viirusekriisi ega energiakriisi. Ei meil ega mujal. Nii julgeolekukriis, viirusekriis kui ka energiakriis ei ole Eesti Vabariigi tekitatud. Need on meile tulnud väljastpoolt. Need on meie tänased vaenlased, mille eest peab Eesti riik oma rahvast kaitsma. Kaitsmise juures ei tohi ära unustada tulevikku.
Selleks, et ennast kaitsta, on vaja jõud koondada. Sada aastat tagasi sõdis Eesti Vabariik välisvaenlasega. Ja võitis.
Mitte keegi ei näinud ette ei julgeolekukriisi, ei viirusekriisi ega energiakriisi. Ei meil ega mujal. Nii julgeolekukriis, viirusekriis kui ka energiakriis ei ole Eesti Vabariigi tekitatud. Need on meile tulnud väljastpoolt. Need on meie tänased vaenlased, mille eest peab Eesti riik oma rahvast kaitsma. Kaitsmise juures ei tohi ära unustada tulevikku.
Selleks, et ennast kaitsta, on vaja jõud koondada. Sada aastat tagasi sõdis Eesti Vabariik välisvaenlasega. Ja võitis.
Vabadussõda pidas demokraatlik Eesti Vabariik eesotsas vabalt valitud parlamendi ja valitsusega.
Kellelgi ei takistatud oma arvamust avaldada. Vasakpoolne ajakirjandus nõudis rahu tegemist, siis, kui selle tegemiseks olid ebarealistlikud tingimused.
Kuni Võnnu lahinguni oli suhtumine sõjapidamisse parlamendis jahe. Sõjavägede ülemjuhatajat Johan Laidoneri nüpeldati sõja ajal nii Asutavas Kogus kui esimeses riigikogus.
Kuidas organiseerida oma rahva kaitset kolme välisvaenlase vastu korraga? Sealjuures mitte unustades tulevikku?
Paratamatult peab kogu ühiskond jagama riigi kaitsmise koormat.
Teise maailmasõja alguses võrreldi Prantsusmaad ja Inglismaad ja küsiti, miks Prantsusmaa nii kergesti sakslastele alla andis, Inglismaa aga mitte. Üks vastus oli, et Inglismaal oli riigi kaitsmine iga põlvepikkuse poisikese asi, Prantsusmaal ainult valitsuse asi.
Täna pole riigi kaitsmine eelkõige mitte relvade, mobiliseeritud sõdurite ja rekvireeritud hobuste küsimus.
Peamine küsimus on rahas.
Tulevik on hariduses.
Oleme võtnud eesmärgiks, et kvalifitseeritud õpetajate töötasu peab olema nende töö vääriline ehk vähemalt 120 protsenti Eesti keskmisest palgast. Selleks on vaja koos kõrghariduse vajadustega ligi 500 miljonit eurot.
Energiakriisi leevendamiseks kasutatakse kokku 240 miljonit eurot:
- elektri võrgutasu 50 protsenti vähendus 88 miljonit,
- aktsiisitõusude ärajätmine 52 miljonit,
- sihitud meede väiksema sissetulekuga leibkondadele 79 miljonit,
- gaasi võrgutasu nulli viimine 21 miljonit.
Peatselt kasvab ka meil nakatumine uue viirusega. See tähendab tervishoiukulutuste kasvu.
Energia kriisis nõutakse Eesti riigilt, et ta toetaks energia tarbimist suvalisel tasemel koos elektrikütte, ujumisbasseinide ja suurte autodega. Miks maksumaksja, kellel selliseid kulutusi ei ole, peab sellega nõustuma? Miks maksumaksja ei võiks tahta, et tema raha kuluks näiteks hariduse peale?
Minu jaoks on peaküsimus, kust võetakse raha? Aus vastus oleks – vajadusel tõstame näiteks käibemaksu ja maksame selle arvel toetusi. Arvamus, et me saame vajadusel piiramatult toetusi Saksa rahakotist, võib muutuda ohtlikuks illusiooniks. Sakslastel võib ühel hetkel nende raha kulutamisest teiste poolt kõrini saada.
Aga siis võtame laenu nii palju, kui tahame!
Paneme tähele, et sel aastal maksame me eelarve kaudu laenu tagasi 472,4 miljonit eurot. See on samas suurusjärgus kui hariduse vajadused või pool energiakompensatsiooni vajadusest. Poleks laenu võtnud, oleks täna see 472 miljonit kas hariduse või energiakriisi leevendamiseks olemas. Ja kus on võetud laenuraha? Mille peale see ära kulus? Kus on see arenguhüpe, mille laen meile tõi? Pensionisüsteemi lammutamisel jagati kodanikele miljard eurot. Kuhu see läks? Suurte autode ja kallimate elamiste peale?
Riigi poolt rohke raha ringlusesse laskmine tekitab inflatsiooni, see tähendab, tõstab hindu, mille kaudu kõik lisatoetused kaduma lähevad. See on igivana majandusteaduslik tõde.
Tõepoolest, olukord on raske. Isegi 1990. aastate alguses ei olnud nii raske. Täna viljeleb pöörast populismi erakond, kelle mõned liikmed võiksid mäletada, kuidas iseseisvuse taastamise alguses otsustati ja vastutati.
Kui katsuks natuke vaadata homsesse ja mitte tänasesse pärastlõunasse! Natukene.
Marko Mihkelson: USA ja NATO on ennast ise alandavale positsioonile mänginud
Arvamuslood
11. Jaanuar 2022 11:30
Marko Mihkelson
Eilsed kõnelused Genfis andsid oodatud tulemuse. Jääb mulje, et Venemaal on hetkel silme ees vaid üks eesmärk - saada oma ultimaatumile USAlt ja NATOlt eitav vastus, et sellega võita vabad käed oma "julgeolekumurede" lahendamiseks.
Vene delegatsiooni juht Sergei Rjabkov ei jätnud kellelegi kahtlust - Venemaad huvitab ainult NATO diplomaatiline enesehävitamine ehk lubadused mitte laieneda ning eemaldada liitlaste kohalolek idatiivalt. Eriti küünilised olid Rjabkovi sõnad aga sellest, et Venemaa ei kavatse rünnata Ukrainat, olgugi, et Kiiev "on kõigi Venemaa linnade ema". Ainuüksi eilse päeva jooksul hukkus Ukrainat kaitstes kaks kaitseväelast. Sõda Ukrainas käib juba 2014. aastast.
Tegelikult vajab julgeolekugarantiisid hoopiski Ukraina. Kahjuks on nii USA kui NATO võtnud Venemaaga üldse rääkida alandava ultimaatumi tingimuste üle ajal, kui me peaksime Venemaad selgelt vastustama nende agressiooni eest Ukraina vastu ja sundima Kremlit sõjaga ähvardamisest loobuma. Miks soovivad 67 protsenti ukrainlastest oma riigi liitumist NATO-ga? Üksnes seepärast, et kaitsta ennast impeeriumit tagasiihkava Venemaa rünnakute eest.
Mis edasi?
Homsel NATO-Vene Nõukogu koosolekul saab Venemaa ilmse signaali, et NATO ei saa vastu võtta Moskva esitatud ultimaatumit. Neljapäeval Viinis toimuv OSCE kohtumine midagi ei muuda. Seejärel esitab Rjabkov ettekande Putinile, et oodata järgmist otsust. Kas see tähendab kõneluste lõpetamist ja Ukraina vastase agressiooni laiendamise algust, me veel ei tea. Igatahes on praegu oluline, et meie liitlased eesotsas USA-ga võtaksid väga tõsiselt nii Ukraina toetamist vajaliku kaitserelvastusega ning NATO idatiiva tugevdamist heidutuse eesmärgil.
Eesti ja meie liitlaste huvides on mõistagi ära hoida kogu Euroopa julgeolekut ähvardava sõjalise konflikti laienemise ärahoidmine. Seda on võimalik ennekõike siis, kui NATO liitlased ja Euroopa Liidu liikmesriigid hoiavad kokku, tugevdavad demokraatliku vaba ruumi kaitset ning survestaksid läbimõeldud pikaajalise strateegia kaudu Venemaad oma agressiivsest välispoliitikast tagasi tõmbuma.
Liina Kersna: püüame hoida pea külma, südame sooja ja lapsed koolis
Arvamuslood
10. Jaanuar 2022 11:00
Liina Kersna
Teame, et uus koroonaviiruse tüvi omikron levib samuti uue hooga - veel kiiremini kui eelmised tüved. Mitmes riigis teevad nakatumisnäitajad enneolematuid rekordeid. Ka Eestis näeme väga kiiret kasvu – tundub, et meil ei ole omikroni hiidlainest pääsu. Peame panema vaimu valmis ning tegema kõik endast oleneva, et viiruse levikut takistada. Kaitstes end ja teisi.
Esiteks – kaks nädalat tuleb testida kogu kooliperet kaks korda nädalas, näiteks esmaspäeviti enne kooli tulekut kodus ning kolmapäeviti. Perearstid ja terviseamet soovitavad testida eelkõige kodus. Kindlasti peab jääma ka koolis testimise võimalus. Aasta lõpp näitas, et kooliperede kiirtestimine aitas hoida koole turvalisemalt avatud ning ka üldine nakatumise tase koolides langes.
Head lapsevanemad, palun hoidke silm peal, et teie kooliealine laps teeks kodus enne kooliminekut testi, kui testid on koju saadetud. Vajadusel selgitage selle olulisust ja juhendage neid. Meie ühine soov on, et lapsed saaksid turvaliselt koolis käia.
Head õpetajad, suur tänu, et olete koolis testimise teinud õpilastele lihtsaks ja huvitavaks.
Teiseks – koolikorraldust tuleb muuta nii, et kontakte oleks võimalikult vähe. Mida vähem klassid omavahel kokku puutuvad, seda vähem saab viirus levida. Palume koolides kasutada nn koduklassi põhimõtet, et lapsed liiguksid üheskoos koolimajas võimalikult vähe. Jätkuvalt on oluline ka see, et tegevused toimuvad kindlates rühmades (n-ö mullides), mille liikmed on püsivalt samad. Kõik koolidevahelised üritused peab edasi lükkama. Kui neid teha, siis vaid kontrollitult.
Kolmandaks – tungiv soovitus on kanda maski, eriti alates seitsmendast klassist. Kriitiliselt tähtis on kanda maski üldkasutatavates ruumides. Riik on kohalikele omavalitsustele eraldanud isikukaitsevahendeid. Kui vaja, saavad koolid koolipidajatelt maske küsida. Samuti on oluline regulaarne kätepesu või desinfitseerimine.
Neljandaks – vaktsineerimine annab jätkuvalt kõige kindlama kaitse. 87 protsenti üldhariduskoolide töötajatest on vaktsineeritud. Samas, vaid veidi alla poole neist on saanud tõhustusdoosi. Andmed näitavad väga selgelt, et tõhustusdoosi saanutel on oluliselt kõrgem kaitse kui neil, kel teisest doosist on möödas rohkem kui kolm kuud.
Head haridustöötajad, palun tehke esimesel võimalusel tõhustusdoos, et oleksite kaitstud. Ka kooliõdedele on antud õigus vaktsineerida.
Ja veel meeldetuletuseks – alates 1. veebruarist kehtivad vaktsineerimistõendid üheksa kuud teise doosi saamisest. Palun vaadake üle, millal teie tõend aegub. Paljudel haridustöötajatel peaks see aeg kätte jõudma märtsis-aprillis.
Vaktsineeritud inimesed ei pea jääma lähikontaktsena eneseisolatsiooni. Lühendasime isolatsiooniaega kümnelt päevalt seitsmele päevale, sest uuringud näitavad, et haigusnähud ilmnevad omikroni tüvega üle 96 protsendi juhtudest seitsme päeva sees, tavaliselt juba mõne päeva möödudes.
Koolides, lihtsustatud karantiini korras, tähendab see seda, et neljandal päeval pärast kokkupuudet haigega, peab võtma ühendust terviseameti kõnekeskusega, kust saab saatekirja ja aja PCR-testi tegemiseks. Kiirtesti positiivse tulemuse saanu peab tegema perearsti saatekirjaga PCR-testi. Kui testi tulemus on negatiivne, saab minna kooli tagasi. Oluline on, et õpilane käiks kolm päeva vaid koolis ja kodus ning väldiks teisi kontakte.
Oleme, palun, ettevaatlikud. Kui haigus on perekonnas sees, siis peavad jääma eneseisolatsiooni ka vaktsineeritud pereliikmed. Kui lapsel on haigusnähud, siis tuleb ta jätta koju.
Head koolijuhid, kui koolil on võimalik, siis palun andke kodus olevatele lastele võimalus osaleda koolitöös läbi videosilla. Tean, et selline õppimise viis ei ole täiuslik, kuid samas aitab hoida lapsel kooliga sidet ning õppimist joone peal.
Ka õpetajad peavad saama haigusnähtude puhul kodus olla. Vajadusel saab kaasata haridusteaduste üliõpilasi abiõpetajatena või asendusõpetajaid.
Ja kui tunnete, et te ise või kolleegid, õpilased või lapsevanemad võiks saada tuge koolipsühholoogilt, siis koolipsühholoogide nõuandeliinil oodatakse teie kõnesid numbril 1226.
Tänan teid kõiki, et olete nii kannatlikult andnud endast parima, et ka raskel ajal oleks tagatud laste põhiseaduslik õigus saada head haridust.
Neis klassides ja koolides, kus viirus läheb siiski laialdaselt levima, tuleb tõenäoliselt minna lühiajaliselt ka distantsõppele, kuid need otsused peavad olema kaalutletud, põhjendatud ja terviseametiga läbiräägitud. Püüame hoida pea külma, südame sooja ja lapsed koolis.