Parem tulevik!
24. Oktoober 2018 09:30
Parem tulevik on meil siis, kui riik on hästi kaitstud, kui rahaasjad on jälle korras, majandus kasvab ja elanikkond suureneb. Reformierakonnaga läheb elu Eestis edasi. Tahame, et siin on Eesti inimestele elamiseks kõige parem paik. Meie enda ettevõtlik ja töökas inimene on see, kes on kõige alus, sest tema on, kes riigi ressursse loob. Loe parema tuleviku lugu lähemalt: reform.ee/paremtulevik
Kaja Kallas: Riik ilma valitsuseta
Blogid
15. November 2018 22:29
Kaja Kallas
Ma usun, et kõik erakonnad tahavad Eestile head. Aga ainult tahtmisest ei piisa, vaja on ka oskusi ja teadmisi. Kui 2016. aasta sügisel tuli võimule Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatide ja IRL koalitsioon, oli neil suur tahtmine riiki muuta. Nüüdseks on see valitsus võimul olnud 2 aastat. Milline Keskerakonna juhitud valitsus siis olnud on?
Valitsus, mis lõhub riigi tulubaasi
Valitsus rikkus ära lihtsa ja loogilise tulumaksusüsteemi. Selle asemel kehtestas valitsus segase ja raskesti hallatava astmelise tulumaksu algetega süsteemi. Keskerakonna valitsuse juhtimise tagajärjel on töötavate pensionäride sissetulek hoopis vähenenud, madalama palgaga inimeste palgatõusudel on lagi ees ning suurenenud on (osalise) ümbrikupalga maksmine.
Valitsus tekitas aktsiisitõusudega fiasko. Tõstes alkoholiaktsiisi 70% suurenes korraga lõuna-suunaline piirikaubandus, kuna inimesed sõitsid aktsiisikaupu varuma Lätti ja vähenes põhja-suunaline piirkaubandus, kuna soomlased ei tule siia enam aktsiisikaupu ostma. Pooleteise aastaga olema aktsiiside ja käibemaksuna kinkinud Lätile 340 miljonit eurot, aga alkoholi tarbimine ainult kasvab. Kurioosum omaette oli Eesti 100 aastapäeva viinaralli Lätti, kus inimesed näitasid oma meelsust valitsuse otsuse vastu. Lisaks sellele on vähenenud Soomest tulnud turistide arv. Piirikaubandus on toonud meie metsadesse tagasi prügi.
Valitsus lõhub korrasolevat rahandussüsteemi ja ohustab eelarve tasakaalu. Selle asemel, et heal ajal varusid koguda, nagu valitsusparteid varasemalt ka lubasid, kulutab valitsus hoopis raskel ajal kogutud reserve. Sellise tegevuse tagajärgi peavad sööma maksumaksjad ja järgmine valitsus. Arvestades, et praegu on majanduskasvu aeg ja head ajad, siis on järgmistel valitsustel tõeliselt raske,jääb vaid loota, et eelarve üli-optimistlikud prognoosid realiseeruvad. Samas – valitsus peaks olema juba mõistnud, et nende tehtud prognoosid ei täitu.
Valitsus, mis ei vastuta oma otsuste eest
Minu jaoks on suurem mure koht see, et valitsus ei vastuta oma otsuste eest, vaid otsustab täna nii, homme naa. Ei saa aru, mille eest see valitsus seisab. Kuhu me oleme liikumas? Milline on valitsuse või peaministri visioon? Platon ütles, et valitsejate kohustus on rahvast harida mõeldes sellega, et valitsusel tuleb tihti teha raskeid otsuseid, mille eest tuleb võtta vastutus ja mida peab julgema inimestele selgitada. Kui otsused on tehtud ekspertide arvamustele tuginedes ja läbikaalutult, siis peab olema julgust neid otsuseid ka põhjendada. Aga on terve rida vastupidiseid näiteid. Toon ainult mõned:
1) Suure hurraaga roniti kogu ministrite kambaga linnahalli katusele ja kuulutati, et linnahall tehakse uueks konverentsikeskuseks ja korda. 2019. aasta eelarves selleks raha pole ette nähtud.
2) Üürimajade programm pidi olema valitsuse üks prioriteete, seda trummi taoti alguses kõvasti. Ometi uues eelarves on vaikselt seda mahtu vähendatud ja enam pole see teemaks.
3) Valitsus algatas puidurafineerimistehase eriplaneeringu ja paar kuud hiljem lõpetas, kuigi ükski asjaolu ei olnud vahepeal muutunud. Signaal investoritele on saadetud, maksumaksja raha on kulutatud.
4) Valitsus otsustas sulgeda Lõuna-Eesti sünnitusosakonnad. Siis otsustas ümber ja Põlva sünnitusosakonda siiski veel ei sulgeta. Jäetakse lahti just Põlva osakond (Tartule lähim) ja seda ainult 2019. aasta lõpuni (st valimisteni), et saaks valimistel mandaadi ja peale seda saab teha mida iganes.
5) Lisaks tänane totaalne fiasko. ÜRO ränderaamistik. Valitsus peab läbirääkimisi, kui lepe on koos ja on aeg allkirjastada, kõlab paar kriitilist häält ja valitsus otsustab ümber ja ei toeta lepet, mida on aastaid ette valmistatud.
Mustrisse „valitsus ühel päeval on poolt, siis on vastu ja edasine on ebaselge“ kuuluvad muuhulgas ka magusamaks, pakendimaks, automaks, prügi põletamise maks, kilekotimaks.
Otsustamise asemel sõidab terve valitsus mööda Eestimaad ringi. Peaminister jagab rongis inimestele šokolaadi. Keset kõige kibedamat tööaega esmaspäeva päeval sõidab terve rida ministreid koos peaministriga Keilasse teatama oma erakonna esinumbrid Harjumaa valimisringkonnas. On täide läinud sotsiaaldemokraatide esimehe Jegveni Ossinovski sõnad, kui ta selle aasta alguses ütles, et tänane valitsus on pannud riigi ehitamise pausile. Seda kinnitas ilmekalt ka tänases Aktuaalses Kaameras välisminister Sven Mikser, kes ütles selgesõnaliselt, valitsust, kes langetab koos ühiseid otsuseid Eesti tuleviku nimel ei ole.
Viimased poolteist aastat on tegeletud ainult valimiskampaaniaga. Ja tundub, et otsuste mittetegemine töötab, sest peaminister naudib erakordset populaarsust. Eesti riigi elanikuna, küsin – kas tõesti on meil võimalik väikese riigina lubada endale 1,5 aastast pausi, isegi 4 kuud pausi, et tegeleda palaganiga? Või peaksime igapäevaselt pingutama, et jõuda parimate sekka?
Kuidas edasi?
2016. aastal tuli võimule koalitsioon, kes lubas kõik ümber pöörata, teha kõike teisiti, kui oli teinud Reformierakond. Kahjuks on neil paljugi õnnestunud. Valitsus on eestlaste silmis muutunud ebausaldusväärseks. Kuidas muidu kirjeldada valitsust, mille minister möönab, et enne olulist otsust ega ka protsessi käigus analüüse ei tehtud. Selliselt valitsuselt pole midagi head oodata, pigem peab kodanik olema hirmul, et millise rumalusega jälle valitsus välja tuleb (või millal ta oma varasemast otsusest taganeb).
See valitsus ei ole suutnud Eestit vääriliselt valitseda.
Reformierakonna eesmärk on taastada kindel ja usaldusväärne valitsemine. Kaalukate ja keeruliste otsuste tegemisel peavad valitsejad olema objektiivsed, ausad ja põhjendatud. Valitsejad ei saa olla kui tuulelipud, mille suund pidevalt muutub. Riiki tuleb valitseda mõnes mõttes nagu ettevõtet, kus juhtkonnas on oma valdkonna professionaalid, kellel on kindel visioon ja võimekus seda ellu viia. Ebaprofessionaalsus ei ole kunagi ühtegi ettevõtet konkurentsis hoidnud.
Meil on võimalik valimistel üles seada neli endist rahandusministrit, viis endist välisministrit, endisi justiits-, sise-, kultuuri-, hariduse-, keskkonna-, majandus- maaelu- ja kaitseministreid, ettevõtjaid, kindraleid ja tippjuriste. Võib kindel olla, et need inimesed teavad, mida on mõistlik teha ja mida mitte.
The post Riik ilma valitsuseta appeared first on Kaja Kallas.
Reformierakond: Tallinna eelarve on oleviku, mitte tuleviku eelarve
Pressiteated
15. November 2018 16:15
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon ei toeta Tallinna 2019. aasta eelarvet, kuna Keskerakondlik linnavalitsus kasvatab kulusid munitsipaalpropagandale 6,1 miljonile aastas, ei toeta Tallinnas eestikeelsele õppele üleminekut ja lasteaedade kohatasu kaotamist ning ei ole aasta jooksul suutnud pidada valimistel lubatud plaani vaadata Tallinna maksumaksjale kallid hoonete halduslepingud soodsamateks üle.
"Tallinn on jõukas linn, kuid seda tänu võimalusele kasvatada maksumaksjate arvu muu Eesti arvelt. Igal aastal lisandub meile umbes 5000 uut maksumaksjat, sel on siiski demograafilised piirid. Vaadates suurt visiooni, tuleks juba täna hakata Tallinnas planeerima tulevikulahendusi, uudseid transpordiühendusi, sealhulgas Tallinn-Helsinki tunnelit kaksikpealinna sünniks ning leida ka vastus, kuidas pakkuda paremaid teenuseid vananevale elanikkonnale. Volikogule esitatud kavand on bürokraatlik dokument, milles puudub vastutus ja vastus Tallinna tuleviku olulistele küsimustele. Teeme omaltpoolt selleks ka ettepanekud, kuid visioonitu kava sellisena meie toetust ei saa. Sümptomaatiline on, et Keskerakond ei täida avalikkusele antud lubadusi vaadata üle Tallinnale väga kalliks läinud koolide halduslepingud, ka see on miljonites mõõdetav probleem," sõnas Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal.
Michali sõnul esitab Reformierakonna fraktsioon mitmed ettepanekud, alates eestikeelsele õppele üleminekust lasteaedades, lasteaedade kohatasu kaotamiseks, uute transpordiühenduste uurimiseks, õpilasmaleva täiendavaks rahastamiseks ning pensionäridele täiendavate teenuste pakkumiseks.
"Ühelt poolt on mõistlik idee koondada kõik linna ametiasutused ühte hoonesse, kuid enne kui 76 miljoni eest hakatakse uut haldushoonet ehitama, tuleb korda teha Tallinna Linnahall, mis seisab juba aastaid laokil. Samuti tuleb Tallinnas hakata tõstma kiiremas tempos õpetajate palkasid, kui me tahame, et noori õpetajaid tuleks juurde ja hariduse kvaliteet ei kannataks," lisas linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Ants Leemets.
Tallinna linna 2019. aasta eelarve on täna Tallinna linnavolikogus esimesel lugemisel. Eelarve eelnõu kohaselt on Tallinna 2019. aasta eelarve sissetulekute ja väljaminekute kogumahuks 761 miljonit eurot.
Airis Meier kandideerib riigikogu valimistel, et kaitsta sünnijärgsete topeltkodakondsete õigusi
Uudised
15. November 2018 13:45
Reformierakonna välissekretär ja pikaajaline erakonna liige Airis Meier kandideerib märtsis riigikogu valimistel Tartus, et toetada neid sünnjärgseid Eesti kodanikke, kellel on topeltkodakondsus, kuid keda riik täna ei väärtusta.
Nimelt, algatas Reformierakond Riigikogus seaduse eelnõu, mis lubaks sünnijärgsetel Eesti kodanikel, kelle on ka mõne muu riigi kodakondsus, jätta täisealiseks saamisel alles mõlemad kodakondsused. Valitsuserakonnad ja EKRE hääletasid septembris seaduse vastu.
"Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga ehk pea 15 aastat olen ma Büsselis seisnud Eesti huvide eest. Nüüd aga ütleb EKRE, et ma olen mugavuskodanik. Mina ja minu lapsed pole Eestile vajalikud, sest meie teadmised on liiga rikutud euroopalikest väärtustest ning me oleme liiga avatud maailmale," märkis Airis Meier.
"Minusuguseid eestlasi on palju: “rikutud” väärtustega, avatud maailmale kuid siiski eestlased nii keelelt, kultuurilt kui südames. Meie inimesed on kõige tähtsamad, elagu nad Eestis või eemal" ütles Meier.
Välisriigis elavate eestlaste nimetamine julgeolekuohuks on ärritanud paljusid Eesti inimesi nii, et Airis Meieri survegrupina loodud Facebooki grupiga "Õigus jääda eestlaseks" on tänaseks liitunud üle 2400 inimese.
Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles, et tal on hea meel, et Eesti diasporaa huvidel on Reformierakonnas eestkõneleja. "Elades Brüsselis nägin, et Eestist väljas elavad eestlased on tihti suuremad patrioodid, kui nii mõnedki kodumaal elavad inimesed. Väga hea, et Airis on võtnud nende huvide eest seista," ütles Kaja Kallas.
Airis Meier on topeltkodakondsusest pikemalt kirjutanud siin.
Facebooki grupp "Õigus jääda eestlaseks"
Aivar Sõerd: Majandus lubati tõusule viia, aga tulemuseks saadi hinnatõusud
15. November 2018 13:30
Reformierakonna fraktsiooni ja rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi sõnul sööb kiire hinnatõus ära suure osa inimeste sissetulekute kasvust. 2017. aasta majandusaasta koondaruanne toob esile ka mitmeid arenguriske.
“Eesti hinnatõus on olnud euroala kiireim ja mõjub tarbijate rahakotile valusalt. Suurema osa hinnatõusust tuleneb maksutõusudest, näiteks oktoobris oli aasta arvestuses kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeeritud hindade tõus 9%. Aktsiisitõusud on tekitanud ulatusliku piirikaubanduse ja aktsiisipoliitika vigade parandamine võib võtta aastaid”, ütles Sõerd eilsel 2017. majandusaasta koondaruande arutelul Riigikogus.
“Prognoosid näitavad, et kiire majanduskasvu aeg hakkab peagi läbi saama ja on asendumas mõõdukama kasvuga. Eesti pole aga majanduslikult soodsaid aastaid kasutanud reservide kogumiseks. Analüütikute hinnangul hakkab 2016. aastal alanud kiire majanduskasvu periood läbi saama ja prognoosid ennustavad majanduskasvu aeglustumist,” lisas Sõerd.
“2017. aasta riigieelarve nominaalne puudujääk oli 0,4% SKPst ja struktuurselt mõõdetuna oli puudujääk 0,7% SKPst. Riigi maksutulud kasvasid jõudsalt, aga reservid kahanesid,” täpsustas Sõerd.
Arto Aas: Kultuuriministri kontroll allasutuste eelarve üle on olnud puudulik
13. November 2018 10:45
Arto Aas esitas täna Riigikogus Reformierakonna fraktsiooni poolt kultuuriminister Indrek Saarele arupärimise kultuuriministri vastutusest kultuuriasutuste eelarvedistsipliini järgimisel.
“Viimasel ajal on väga palju segadusi Kultuuriministeeriumi valdkonnas. Sisuliselt nädalase etteteatamisega lõpetas Eestit enim rahvusvaheliselt esindanud teater tegevuse ning eelarvedistsipliin on käest ära mitmetes kultuuriasutustes,” selgitas Aas arupärimise vajalikkust.
“Segane on NO99-ga toimuv. 2012. aastal kui asutati Sihtasutus Teater NO99, oli eesmärgiks Eesti rahvuskultuuri rikastamine, Eesti kultuuri- ja teatrimõtte edendamine, eesti keele hoidmine ning Eesti kultuuri ja teatrikunsti aktiivne lõimimine Euroopa kultuuriruumiga, samuti osalemine nüüdisaegse kultuuri protsessides võrdväärse kunstilise partnerina. Täna, kuus aastat hiljem on teatri ümber suur segadus. On mõistetamatu, kas sihtasutuse tegevus on lõpetatud või on lõpetatud teatritegevus. Arusaamatud on teatri tegevuse lõpetamise põhjused. Selgusetu on, kas segadus tuleneb finantsilisest olukorrast või millestki must,” kommenteeris Aas.
“Oluline probleem on viimasel ajal välja koorunud ka finantsteemadel teistes kultuuriasutustes. Kultuuriministeeriumi kontroll kultuuriasutuste eelarvete üle on olnud väga halb, sealjuures on Kultuuriministeeriumi esindaja nii Eesti Kontserdi, Vene Draamateatri kui ka Eesti Draamateatri nõukogus,” lisas Aas.
Sellest tulenevalt on ministrile järgmised küsimused:
1. Millal täpselt sai kultuuriminister teada SA Teater NO99 teatritegevuse lõpetamisest? Millised olid kunstilise juhi otsusest tulenevalt ministri sammud? Millal teatati otsusest valitsuskabinetile? Kas peab paika väide, et peaminister sai uudisest teada samal päeval, kui see ilmus ajakirjanduses?
2. Milliseid alternatiivseid võimalusi ministeerium kaalus Teater NO99 tegevuse jätkamiseks - näiteks kuulutada välja konkurss, et leida teatrile uus kunstilise juht? Mis saab teatri töötajatest?
3. Milline on tegelik SA Teater NO99 finantsolukord? Milline oli Teater NO99 külastatavus 2016, 2017, 2018 aastatel?
4. Milline finantsolukord on SA-s Vene Draamateater ning mis jääb täpsemalt tegemata 130 000 €-se puudujäägi tõttu? Mis põhjustel rikuti SA-s Vene Draamateater eelarvedistsipliini? Kas puudujääk on seotud etendustegevuse toetusega?
5. Kas ministri poolt võimaldatud nõrk eelarvedistsipliin - lubadusega tasandada eelarvemiinust 300 000€ SA-s Eesti Kontsert 2019. aasta arvelt kohaldub ka SA-le Eesti Draamateater, kelle eelarvemiinus on 400 000€ ja SA-le Vene Draamateater, kelle eelarvemiinus on 130 000€? Kas selliste lubaduste andmine järgmise aasta eelarve kasutamiseks kuulub ministri pädevusse enne 2019. aasta riigieelarve vastu võtmist Riigikogus?
6. Kuidas praeguste eelarveaukude lappimine 2019. aasta arvelt parandab teatrite olukorda pikas perspektiivis?
7. Kelle otsusega on määratud arupärimises välja toodud kultuuriasutuste nõukogude koosseisud (eraldi välja tuua), kes pole teinud piisavat kontrolli asutuste finantsilise tegevuse üle?
Õnne Pillak: Tallinna linna ülesanne on tagada tugispetsialisti abi lasteaias
12. November 2018 16:00
Õnne Pillak
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku arvates on väga oluline, et lapsed, kes vajavad tugispetsialisti abi lasteaias, saaksid selle abi.
„Me räägime lastest ja nende tulevikust. Kui on vaja leida lisarahastus, et lasteaiad saaksid vajalike spetsialiste kaasata erasektorist, siis linnal tuleb see raha leida. Oluline on, et lapsed ja nende vanemad saaksid abi õigel ajal, mitte lükata probleeme kaugemasse tulevikku,“ lausus Pillak.
Pillaku sõnul on sama meelt ka lasteaedade juhid ja tugispetsialistid ise.
„Iga kord, kui tulevad jutuks lapse ja pere abistamise ja nõustamise võimalused, kuulen õpetajatelt ja tugispetsialistidel sama - kui me lasteaias ei märka ja ei sekku, on koolis lapse õigele rajale aitamine juba palju raskem,“ räägib ta, lisades et ajas ei ole see probleem väga muutunud.
„Lapsevanemana ootan abilinnapealt tegevusplaani, mida järgmisel aastal tehakse, et kõik lapsed, kes vajavad tugispetsialisti abi, saavad selle abi lasteaias. Kui palju on järgmisel aastal planeeritud lisarahastust ja kuidas on plaanitud vajalike tugispetsialistide leidmine, keda täna napib. Kuidas linn plaanib garanteerida, et kõik tugiteenust vajavad lapsed saaksid selle ja õigel ajal,“ selgitab Pillak.
Reformierakond looks ettevõtete toetamiseks väliskaubandusministri ametikoha
Pressiteated
10. November 2018 18:45
Reformierakonna juhatus kiitis heaks Riigikogu valimiste programmi põhiseisukohad välispoliitikas, mis rõhutavad tugevaid liitlassuhteid Euroopa Liidu ning NATOga ja lubavad koondada väliskaubandusega tegeleva ametkonna välisministeeriumisse, väliskaubandusministri alluvusse.
“Eesti riigil on kaks eesmärki: et meie riik, keel ja kultuur kestaks ja et meie majandus toimiks. Kuivôrd 70% Eesti SKT-st on sôltuv ekspordist, siis peab riigi välismajanduspoliitika toetama nii meie ettevôtete tegevust välisturgudel kui ka meelitama siia investoreid,” selgitas Reformierakonna esimees Kaja Kallas.
“On ilmselge, et väliskaubanduses on olukord täna pilla-palla, sellega tegelevad ametnikud asuvad mitmes eri ministeeriumis, lisaks näiteks saatkondades ja EASis. Tahame need kõik koondada üheks tugevaks löögirusikaks, mida hakkaks juhtima välisministeeriumis töötav väliskaubandussminister,” ütles erakonna programmi välispoliitika töörühma juht Urmas Paet.
Paeti sõnul ootavad ettevõtjad riigilt selgemat toetust, et välisturgudel läbi lüüa ning kunagi majandusministeeriumisse loodud väliskaubandus-ja ettevõtlusministri koht ei ole seda pakkunud.
Väliskaubanduse ja arengukoostööga tegeleva ametnikkonna konsolideerimine on ülioluline teema, sest selle poliitikavaldkonna käekäigust sõltuvad vähemalt 300 000 inimese töökohad. Eesti on väga avatud kaubandusega ja sellest kasu lõikav riik, mistõttu on selle valdkonna parem poliitiline juhtimine väga oluline,” märkis Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Tema sõnul tuleb Eestile eeskuju võtta meile sarnanevatelt eduka kaubandusega riikidelt nagu näiteks Soome, Taani või Holland.
“Tänases turbulentses maailmas on Eesti rahvuslikes huvides liberaalsetel väärtustel ja reeglitel põhinev maailmakorraldus. Seetõttu peab Reformierakond ülimalt oluliseks ühtset Euroopa Liitu, liitlassuhteid NATO liikmesriikidega ning riikidevaheliste suhete toetumist avatusele, koostööle ja reeglitele,” ütles Urmas Paet.
Reformierakond kinnitab Riigikogu valimiste programmi lõplikult 12. jaanuaril toimuval üldkogul.
Arto Aas: valitsuse plaan vähendada kohalike teede rahastamist on lubamatu
09. November 2018 11:30
Riigikogu liige Arto Aas on seisukohal, et kohalikesse teedesse suunatud vahendeid ei tohi tuleva aasta riigieelarvest mitte mingil juhul vähendada. Nimelt selgus 2019.aasta riigieelarve aruteludes Riigikogu majanduskomisjonis, et kui 2016. aastal eraldati kohalikele teedele 59 miljonit eurot ja 2017. aastal 66 miljonit eurot, siis 2019. aasta eelarves on see summa kuivanud kõigest 51 miljoni euroni. See on ligi 16% vähem kui eelmisel aastal.
„Samal ajal on teada, et hinnad kasvavad Eestis kiiresti ja ehituste hanked kallinevad iga aastaga. Omavalitsuste kasvanud kulutused teedele, aga väiksemad tulud, tähendavad seda, et teedesse saab investeerida oluliselt vähem kui varasematel aastatel. Valitsus vähendab omavalitsuste teede vahendeid olukorras, kus kohalike teede investeeringuid tuleks hoopis suurendada,“ ütles Aas.
Aasa sõnul vaatab pea sama nukker pilt vastu kogu teede rahastamise eelarvest. 2016. aastal kulututati riigieelarves teedele kokku 300 miljonit eurot, 2019. aastal planeeritakse kulutada 335 miljonit. Kasv on kolme aastaga 11%, samas kui riigieelarve üldmaht on samal ajal kasvanud 45%.
„Teisisõnu pole Ratase valitsus suutnud hoida teede eelarvet riigieelarves samal tasemel kui varem. Riigieelarve küll kasvab kiirelt, aga investeeringute osakaal järjest väheneb. Faktide taustal mõjuvad Kadri Simsoni ja teiste keskerakondlaste ilukõned kohalike omavalitsuste ja maanteede rahastamise suurendamisest õõnsalt ja ebausaldusväärselt. Teod ja sõnad ei lähe kuidagi kokku,“ märkis Aas
Reformierakonda astunud Tapa vallavanem Riho Tell kandideerib riigikogu valimistel
Pressiteated
09. November 2018 08:45
Viimastel kohalike omavalitsuste valimistel Tapa vallas Reformierakonna nimekirjas kandideerinud Riho Tell astus eelmisel nädalal erakonna liikmeks ja kandideerib ka Riigikogu valimistel.
Riho Tell oli Tapa ja Tamsalu valdade ühinemise üks eestvedajaid ning on täna Tapa vallavanem.
„Kandideerides eelseisvatel riigikogu valimistel, soovin anda oma panuse kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmiseks ning ettevõtluskeskkonna parandamiseks maapiirkondades. Kavatsen jätkata Tapa vallavanemana ka pärast riigikogu valimisi, et oma meeskonnaga piirkonda edasi arendada,“ ütles Riho Tell.
Reformierakonna Tapa piirkonna juht, Tapa vallavolikogu aseesimees Reigo Tamm lisas: „Mul on isiklikult väga hea meel, et nii võimekas, kogenud ja ettevõtlusvaldkonda oluliseks pidav inimene erakonnaga liitus, sellega tugevneb veelgi Reformierakonna meeskond Tapa vallas. Kogenud kohaliku omavalitsuse juhi ja Lääne-Virumaa olusid hästi tundva inimesena annab ta riigikogu valimistel meie nimekirjas kandideerides suure ja olulise panuse.“
Riho Tell lõpetas 1991. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia (praegune Eesti Maaülikool) majandusteaduskonna põllumajanduse ökonoomika ja organiseerimise eriala. Ta on töötanud nii era- kui avalikus sektoris, viimases kokku üle 20 aasta. Enne Tapa vallavanema ametikohale asumist on Tell olnud Viru-Nigula ja Tamsalu vallavanem. Riho Tell on abielus ja nelja tütre isa.