Mart Võrklaev: Riigikogu kevadistungjärgu võitis koalitsioon
Arvamuslood
17. Juuni 2021 14:00
Mart Võrklaev
Kolleegid EKREst on viimased kaks nädalat käinud mööda Riigikogu ringi, rind kummis ja rääkinud, kuidas nende kangekaelne riigikogu töö venitamine on “karistanud” koalitsiooni ja teinud EKREst tänavuse kevadistungjärgu suured võitjad.
Spordis on hea põhimõte: teod räägivad valjemalt, kui sõnad. Võidab see, kes viskab rohkem punkte, mitte see, kes kõvemini karjub. Nii ka poliitikas.
Nüüd, kui Riigikogu kevadistungjärgu korralised istungid on lõppenud, on ilmselge, et selle istungjärgu võitjad on koalitsioonist. Reformierakond ja Keskerakond lõpetasid need ääretult rasked viis kuud nii, et mitte ükski vajalik asi ei jää Riigikogus tegemata. Meie kontol on juba kirjas lisaeelarve, Euroopa taasterahastu ja kokkulepe RESi teemal, samuti kompromiss NETSi üle, jäätmeseadus ja alaealiste vanema loata psühhiaatri juurde lubamine, kui kõige olulisemaid asju nimetada. Nüüd kevadel lisanduvad sellesse loetelusse turvaline biomeetriliste andmete andmebaas, kohalike valimistega seotud seadused ning eesti keele arengukava.
Kogenumad riigikogus olijad teavad, et Riigikogu istungjärgu lõpul koguneb alati päevakorda suurem hulk otsuseid, mis oleks hea enne istungjärgu lõppu ära koputada. Mitmed neist saime laualt maha juba teisipäeval ja kolmapäeval. Teise seadustega tegelemist jätkame kas suve jooksul või sügisel ja teeme seda sellises tempos, et saame kõik olulised nüansid rahulikult läbi arutada.
Martin Helme ütleb, et koalitsioon “ohverdas ABISe nimel kogu oma legislatiivse agenda”. Ei, see polnud absoluutselt nii. EKRE ei saavutanud oma liikmete sisutühjade kõnede, hüsteeriliste protseduuriliste küsimuste ning kahe läbikukkunud umbusaldusavaldusega (mis jäid meelde ainult EKRE liikmete uskumatult ebaviisaka käitumisega) mitte midagi peale selle, et nende tõsiseltvõetavus võimalike koalitsioonipartnerite silmis on mõneks ajaks alla igasugust arvestust. Kui millestki on kahju, siis kultuurikomisjonis põhjaliku töö tulemusena valminud riiklikult oluliste kultuuriobjektide pingerida, mida EKRE ühese vähese asjana tuliselt toetas, jääb nende enda mängurluse tõttu samuti mõneks ajaks Riigikogus otsustamata.
Kui lõpetada spordivõrdlusega, siis Riigikogus ongi kogu mäng ehitatud üles nii, et koalitsiooni võit seadusandlikus võitluses on ootuspärane. Soovin opositsioonile siiski pead mitte norgu lasta, suvel on kindlasti aega valmistuda, et sügisel tulla aruteludesse sisulisemate argumentidega. Siis on lootust, et sügisistungjärk jääb nende poolt meelde rohkema, kui Riigikogu maine määrimisega.
Reformierakonna Rae piirkond valis juhatuse ja toetas vallavanem Madis Sariku jätkamist
Pressiteated
15. Juuni 2021 15:45
Eile kogunenud Reformierakonna Rae piirkonna üldkoosolek valis uue piirkonna juhatuse, kinnitas valimisnimekirja moodustamise põhimõtted ja toetas vallavanema kandidaadina praegust vallavanemat Madis Sarikut.
Piirkonna juhina jätkab praegune Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev.
Eile kogunenud Reformierakonna Rae piirkonna üldkoosolek valis uue piirkonna juhatuse, kinnitas valimisnimekirja moodustamise põhimõtted ja toetas vallavanema kandidaadina praegust vallavanemat Madis Sarikut.
Piirkonna juhina jätkab praegune Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev.
“Lisaks suurepärase kvaliteediga üld- ja keskharidusele tahame edasi liikuda plaaniga pakkuda lähitulevikus Rae vallas ka innovaatilist kutseharidust. Olles tituleeritud ka logistikapealinnaks, on meil selle jaoks olemas ideaalne baas. Rae vallas keskhariduse lõpetavad noored ei peaks ilmtingimata minema haridusteed jätkama vallast väljapoole. Rae vald võiks olla tulevikus koht, kus on võimalik alates lasteaiast kuni ameti leidmiseni elada oma koduvallas,” ütles vallavanem Madis Sarik.
Reformierakonna Rae piirkonna juhatusse valiti Mart Võrklaev, Bärbel Salumäe, Tarmo Gutmann, Madis Tafenau, Tõnis Kõiv, Anna Õuekallas, Kai Lasn, Aivo Hommik ja Tanel Tammela
Üldkoosolek kinnitas valimisnimekirja moodustamise põhimõtted. Valimisnimekirja juhib Mart Võrklaev, teisel koha on Madis Sarik ja kolmandal Rae vallavolikogu liige ja Lagedi alevikuvanem Bärbel Salumäe, sealt edasi on valimisnimekiri koostatud tõmbluku põhmõttel ehk vaheldumisi mehed ja naised.
“Reformierakonna katusekampaania sõnum on "Paremini hoitud Eesti". Et Rae vald oleks paremini hoitud, tuleb valla juhtimises jätkuvalt arvestada nende ideede ja initsiatiividega, mis tulevad meie kogukondadest. Vald on meie inimeste jaoks, mitte vastupidi,” ütles Bärbel Salumäe.
Rae piirkonna juhi Mart Võrklaeva sõnul on Reformierakonnal Rae vallas väga tugev meeskond. Valimisprogramm seab eesmärgiks jätkata uudsete lahenduste toomist Rae valda, kui Eesti ühte kiiremini arenevamasse kohalikku omavalitsusse, kuhu on oma kodu loonud noored, teadlikud ja kõrgete ootustega inimesed.
“Läheme valimistele ambitsiooniga teha parem tulemus, kui eelmisel korral, mil valijad usaldasid Reformierakonnale vallavolikogus enamuse. Niinimetatud kuldse ringi vallana on meie elanike jaoks väga olulised erinevad liikumise ja transpordiga seotud küsimused. Plaanime jõuliselt edasi liikuda nii Tallinn-Peetri-Järveküla-Jüri trammiga, bussiliinide arendamise ja isejuhtivate busside kasutuselevõtuga, kui ka jalgsi ning jalgrattaga liikumise soodustamise ja võimaluste loomisega. Teine oluline valdkond, kus kogu riigil tuleb suur arenguhüpe teha, on jäätmemajandus, ka siin plaanime juba lähiaastatel suuri samme astuda ning eeskujuks olla,” sõnas Võrklaev.
Toomas Kivimägi: kui hoolime riigi julgeolekust, turvalisusest, avalikust korrast ja kuritegude kiirest avastamisest, siis ilma ABISeta ei saa.
Pressiteated
15. Juuni 2021 13:30
Toomas Kivimägi
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi ütles täna parlamendis, et kaasaegsele infotehnoloogilisele platvormile koondatud biomeetrilised isikuandmed on tänapäeval Euroopa riikides normiks.
“Kui me hoolime riigi julgeolekust, turvalisusest, avalikust korrast, kuritegude kiirest avastamisest, siis ilma sellise andmdekoguta tänapäeval ei saa,” põhjendas Kivimägi biomeetriliste andmete andmekogu ABIS loomist.
Põhiseaduskomisjoni esimehe sõnul muudab andmekogu andmete hoidmist turvalisemaks. “Miks on sellega kiire? Vaid kaks põhjust: turvalisus ja kogutud andmete säilimine. Täna on biomeetria andmeid sisalduvates andmekogudes koos nii biomeetria kui biograafiandmed ja kui sealt peaks tekkima mingi infoleke, siis on see suur probleem,” ütles Kivimägi. Tema sõnul koondatakse ABIS-esse üksnes biomeetriaandmed. “Biograafiaandmed sinna ei lähe, need on teistes andmekogudes. Siit saab teha lihtsa järelduse: kui tekib mingi leke ABISe andmebaasist, mis on äärmiselt ebatõenäoline, siis öelge, mida teha sõrmejälgedega, kui ma ei tea kellele need kuuluvad? Turvalisus kasvab kordades.”
Kivimägi viitas ka asjaolule, et kriminaalmenetluste raames kogutud kurjategijate biomeetria andmekogu ehk AFIS, on kokku kukkumise äärel. “See on kuude kui mitte nädalate küsimus. Tehnoloogiline lahendus on üleeilne päev. Kelle huvides on, et kriminaalide sõrmejälgede andmekogu kaob? See on kurjategijate huvides.”
Lõpetuseks sõnas Kivimägi, et ABISe suurimad vastased täna on need, kes selle sünnitasid. “13. oktoober 2020 ja 11. jaanuar 2021. Kuupäevad, mil kaks siseministrit, Mart Helme ja Alar Laneman, saatsid samasisulise eelnõu kooskõlastusringile. Tänan neid selle eest, et nad selle algatasid ja seda toetasid. Kummaline on vaid see, et istekohaga muutus ka seisukoht,” märkis Kivimägi.
“Mina tahan elada riigis, kus avalik kord ja riigi julgeolek on kaitstud. Mina tahan elada riigis, kus on turvaline ja kus kurjategijatel pole asu. Jah ma tahan elada riigis, kus minu privaatseid isikuandmeid ei kuritarvitata ega üldjuhul kasutada muul eesmärgil kui see, milleks nad koguti: isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. Siin pole põhjust paanikaks. On vaid üks erand: rasked kuriteod ja prokuröri loal. Ent kui on midagi, millega kindlustunnet veelgi tõsta, oleme avatud,” lõpetas Kivimägi.
Reformierakonnaga liitus ettevõtja Viljar Jaamu
Pressiteated
12. Juuni 2021 07:45
Reformierakonnaga liitus majandusteadlane, endine Tallinki ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juht Viljar Jaamu, kes kandideerib esmakordselt kohalikel valimistel Tallinnas Lasnamäel.
Jaamu soovib oma teadmiste ja kogemustega aidata kaasa Tallinna ühendamisele ettevõtlikuks maailmalinnaks, kus kõik tunnevad ennast koduselt. „Tallinn peab oma toimetamistes olema maailmalinn, ilma suurlinna probleemideta. Siinne elukeskkond tuleb kujundada atraktiivseks ja turvaliseks ning ühendused nii linnas sees kui linnast välja peavad olema kaasaegsed. Muuhulgas tähendab see, et kõik olulised teenused peavad olema 15 minuti kaugusel jalgsi või jalgrattaga liikudes. Samuti peab meie pealinn olema ühendatud maailmaga. Tulevikus Helsinkiga püsiühendusega, konkureerides Riia ning Stockholmiga atraktiivsuses,“ ütleb Jaamu.
„Lasnamäe linnaosa on Tallinna senise juhtimise tulemusel sattunud isolatsiooni. See väljendub erinevates valdkondades, haridusest transpordini. Viimases on linna praegune juhtkond tõrjunud näiteks mõtet kiirest trammiühendusest kesklinna või rongist Põhja-Tallinna ja Lasnamäe vahel läbi Kristiine. Reformierakonnaga soovime seda muuta ning esimese sammuna on meil selleks mõte võtta Laagna teel enne uute trammiliinide valmimist kasutusele metroobussid. Seda on trammiliinide rajamise eelsammuna kasutatud ka mujal maailmas, näiteks Helsingis. Metroobuss Lasnamäelt linna parandaks oluliselt Lasnamäe ühendusi ja võimaldaks inimestel palju kiiremini jõuda tööle, kooli ja tagasi,“ selgitab Jaamu.
Viljar Jaamu kaitses 2003. aastal doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas. Aastail 1996-2004 töötas ta AS-is Tallink Grupp turundusdirektori ning juhatuse liikmena. Aastatel 2006-2007 oli Viljar Jaamu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimees. Lisaks on ta olnud Eesti Turismifirmade Liidu asepresident, Eesti Posti nõukogu liige ja Eesti Ju-Jutsu Liidu president. 2009. aastal läbis ta kõrgemad riigikaitsekursused.
Toomas Kivimägi EKRE taktikast: eelmine valitsus pidi siis olema lambakari, kes kõik tuimalt kooskõlastas
Arvamuslood
10. Juuni 2021 12:45
Toomas Kivimägi
Mullu oktoobris saatis toonane siseminister Mart Helme (EKRE) kooskõlastusringile eelnõu, millega luuakse inimeste biomeetrilisi andmeid (sõrmejälgi, dokumendifotosid) koondav automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (ABIS). Nüüd on sama teema eelnõu kujul riigikogu suures saalis arutlusel.
Seda menetleti enne põhiseaduskomisjonis, mille esimeheks Toomas Kivimägi (Reformierakond). "Sisuliselt on tegu analoogse eelnõuga, mille Helme ise kooskõlastusringile saatis ja millega ministeeriumid nõustusid. Hiljem avastasid, et pole ikka see... Taoline jutt ei maksa sendi eestki."
Ta võrdleb: "Kui nii võtta, siis pidi eelmine valitsus olema ikka lambakari, kui kõik tuimalt ära kooskõlastati. Selline teema ei päde." Ta lisab, et kohe kui ekrelastel istekoht muutus, muutus ka seisukoht. "Koalitsioonis olles eelnõu sobis, ent nüüd leidsid malaka, millega praegusele valitsusele virutada. Pole riigimehelik."
Kivimägi viitab sisututele ettepanekutele
Kokku esitas EKRE komisjonis 130 muudatusettepanekut, millest osa seoti, alles jäi 72. Lisaks ka kolm, mis komisjoni poolt veel lisati. "Ja EKRE ettepanekutest 41 pole üldse selle eelnõuga seotud, vaid suunatud välismaalaste seadusesse. Kõige ehedam obstruktsioon - vahet pole, aga paneme suure portsu ettepanekuid," on Kivimägi pahane. Ülejäänud 31 olla tema hinnangul pisidetailid, ei mingit põhimõtteliselt muutust.
Tänane riigikogu istung algas kell 10, sellele eelnes ööistung. ABISeni pole veel jõutud. Kivimägi arutleb, et keskmiselt võib viie muudatusettepaneku peale minna circa tund. Kiire arvutus näitab, et ainuüksi 75 muudatusettepaneku peale kuluks 15 tundi. Parlamendi esimees Jüri Ratas kutsus tulevaks nädalavahetuseks kokku ka erakorralise istungi, et eelnõu menetletud saaks.
Kivimägi toonitab, et ühist andmekogu on vaja ning praegused erinevad kogud on IT mõistes kiviajast pärit. "Siseminister Kristian Jaani tõi komisjonis välja, et sõrmejälgede andmekogu on piltlikult öeldes kokku kukkumas. Minister mures, mis suvel saab - kas tõstetakse uuele andmekogule üle ja säilivad või lähevad kaotsi," illustreerib ta.
Mis puutub väidetesse nn politseiriigist ütleb Kivimägi: "Hirmul on suured silmad. Eesti riigil peab olema võimekus kuritegusid kiiresti avastada."
Mart Helme kommenteeris eile Delfile, et eelnõu idee oli esialgu midagi muud: töötada välja IT-lahendus, et andmeid eri baaside vahel kasutada. Helme sõnul pole EKRE rahul sellega, et andmebaasi saab kanda kõigi inimeste, sealhulgas siseturvalisuse valdkonnas töötavate isikute andmed. Endine siseminister väljendas muret, et kui andmed peaksid küberrünnaku käigus kurjategijate kätte sattuma, on see tõsine mure.
Helme märkis, et juba eelmise valitsuse ajal tekkis kõhklusi, kas andmebaasi üldse luua.
Puust ja punaseks: mis on ABIS?
* Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu on mõeldud seni eri ametkondade vahel killustatud ja aegunud andmebaaside ühendamiseks ja uuendamiseks.
* Biomeetrilisi andmeid saaks vaadata ja võrrelda üle 800 Eesti ametniku.
* Andmete vaatamised logitakse, siseministeeriumi sõnul saab iga ametnik ligi vaid "riiulile", mis on vajalik tema töö tegemiseks.
* Uus seadus võimaldab sõrmejälgede ja näopiltidega vabamalt ringi käia. Varasem kord nägi selle võimaluse ette rangemate piirangutega, näiteks prokuratuuri kirjaliku loaga või ainult esimese ja teise astme tahtlike kuritegude uurimiseks.
* ABIS-e esimene etapp, mis loodi kohtuekspertiisi jaoks, sai valmis juba eilseks, see riigikogu heakskiitu ei vajanudki.
* Biomeetrilisi andmeid ja biograafilisi andmeid (nimi, sünniaeg, isikukood, kodakondsus jms) hakatakse eraldi andmebaasides hoidma.
Siim Kallas: EKRE on halvanud riigikogu töö
Arvamuslood
10. Juuni 2021 11:00
Siim Kallas
Riigi juhtimiseks on vaja luua norme ja jagada ümber rahvatulu. Demokraatlikus riigis antakse sellekohane mandaat valitud esinduskogule – parlamendile ja tema poolt ametisse määratud valitsusele. Demokraatia on enamuse võim ja kõikidel hääletamistel määrab vastu võetud otsuse selle poolt antud häälte enamus.
Nendel päevadel on üks parlamendis esindatud äärmusrühmitus algatanud revolutsioonilise protsessi – muuta riigi parlament teovõimetuks. Lenin ja Viktor Kingissepp saadaksid hauast õnnitluse.
See, mis Riigikogus toimub, on kohutav! Nii räägivad tuttavad, kes mõnikord vaatavad otseülekannet Riigikogu istungitelt. Tõsi on, on tõesti kohutav. Tänasel päeval on Riigikogu tegevus praktiliselt paralüseeritud EKRE parlamendirühma poolt. Peaaegu kõik eelnõud, mida on vaja ühiskonnaelu korraldamiseks, jäävad vastu võtmata.
EKRE ja mõnede Isamaa saadikute eesmärk pole vastuseis mingile konkreetsele eelnõule (selleks leitakse ükskõik milline, absurdselt ebaoluline eelnõu), vaid demokraatliku otsustusprotsessi halvamine. Nii nagu seda on õpetanud Lenin ja Viktor Kingissepp – vähemuste arvestamise reeglid tuleb muuta enamuse halvamise reegliteks.
Selgub, et Riigikogu kodu- ja töökorra seadus, milles nii hoolikalt on läbi mõeldud iga üksiku saadiku ja saadikute rühma õiguste tagamine, annab võimaluse demokraatia reeglite kuritarvitamiseks demokraatia vastu.
Tänasel kujul ja EKRE andekust bolševismi ideaalide järgimisel arvestades näib, et meie parlamendi edasine töö on võimatu.
Mida tuleks teha Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses, et tagada normaalne otsustusprotsess?
Esiteks on vaja tõkestada nn. protseduuriliste küsimuse pahatahtlik kasutamine Riigikogu istungite takistamiseks. Selleks peaks töökorda lisama klausli, mille kohaselt fraktsiooni esindaja saab juhatajalt nõuda protseduuriliste küsimuste käsitlemise lõpetamist. Juhataja paneb selle ettepaneku hääletamisele ja kui täiskogu ettepanekut toetab, ei ole enam võimalik protseduurilisi küsimusi kuritarvitada.
Nagu kõikide tegevuste juures, on selge, et aeg on ainus tõeliselt taastumatu ressurss. Seetõttu on mõistlik mõelda ka Riigikogu töö ajaressursi ratsionaalsele kasutamisele.
Kui püüda kuidagiviisi hinnata Riigikogu töö tõhusust, siis võib teha masendavaid järeldusi.
Selleks, et saaksime ratsionaalselt kasutada istungiteks ette nähtud aega, on vaja teha teatud muudatusi.
Eelnõude menetlemiseks on vaja ette näha konkreetne aeg. Nii nagu me teeme olulise tähtsusega riiklike küsimuste käsitlemisel. Näiteks ettekandeks 20 minutit, küsimusteks kuni 20 minutit, sõnavõttudeks ka kuni 30 minutit. Sõna saavad Riigikogu liikmed võtta kindlas järjekorras – kõigepealt koalitsiooni esindaja, siis opositsiooni esindaja, siis jälle koalitsioon ja nii edasi, ja siis muud soovijad vabas järjekorras. Nii toimub see kõik Euroopa Parlamendis.
Sellisel moel tekiks ka mingi debatt, kui vastandlike seisukohtadega parlamendisaadikud esinevad üksteise järel ja saavad üksteisega vaielda. Selline vaidlusformaat puudub täna täiesti.
Eestis puudub praktiliselt üldse poliitiline debatt. Eksisteerib arvamus, et küsimustele vastamine ongi debatt. Aga see ei ole mingi debatt. Parlamendis esitatakse ettekandjale 60 küsimust. Kõige parema tahtmise juures võib neist asjakohaseks pidada 10-20, ülejäänud on kas sõnavõtud või käsu korras tehtud ajatäide. Seetõttu on mõistlik küsimuste arvu piirata.
Tavaliselt (mitte praegu) menetletakse arvuliselt suurem hulk eelnõusid ilma probleemideta, ainult tõesti oluliste eelnõude puhul tekib koalitsiooni ja opositsiooni kokkupõrge. Seetõttu on mõistlik eespool toodud ajalimiidiga käsitleda just eriarvamustega ettepanekuid. Võiks olla mõistlik moodustada nn. suur komisjon kõikide fraktsioonide esindajatest, kes otsustab, et väheolulised ja tehnilised eelnõud tulevad suurde saali ainult hääletamiseks, mitte täisprotseduuriga menetlemiseks.
Kuidas talitada muudatusettepanekutega?
Arutasime majanduskomisjonis ühte eelnõud. Majandusministeeriumi esindajad esitasid 29 muudatusettepanekut. Kuidas nii? Mismoodi siis eelnõu esitati? Lohakalt igatahes. On ebaloomulik, et Riigikogu komisjoni tuuakse eelnõu, lastakse seda riigikogu liikmetel arutada, ja siis tullakse – vabandust, osa asju jäi sisse panemata.
Komisjonidel peaks olema vaba voli teha valik, milliseid parandusettepanekuid suurde saali tuua ja milliseid üldse mitte hääletada. Briti parlamendis ei hääletata mingeid muudatusettepanekuid, seaduseelnõu kas kiidetakse heaks või lükatakse tagasi. Keegi ei hakka parlamendis midagi parandama. Ka Euroopa Parlamendis pole parlamendiliikmel mingit seadusandliku algatuse õigust. Briti parlamendis vaieldakse pööraselt, aga mitte mingi muudatusettepaneku, vaid eelnõu enda üle.
Nende ettepanekute peale puhkeb kindlasti suur kriitika, see tähendab opositsiooni õiguste piiramist. Aga näete, mida EKRE nende õigustega teeb. Järelikult ongi vaja reegleid korrastada.
Kõik Riigikogu liikmed, kõik rahvasaadikud on valitud Eesti valija poolt. Nii et eks tänane Riigikogu on ka Eesti rahva nägu. Või vähemalt kahe kolmandiku nägu, sest üks kolmandik ei käigi valimas.
Kui Riigikogu ainult protseduuritab ja ei saa ühtegi vajalikku otsust vastu võtta, siis tekitab see kindla peale kodanike hulgas rahulolematuse. Pangu kodanikud siis tähele, et selles kaoses on süüdi Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Ja lugege EKRE rahvasaadiku Jaak Valge raamatut Eesti parlamendi ajaloost, pöörates eriti tähelepanu 1930ndate aastate algusele…
Võrklaev: EKRE teeb riigikogus tsirkust ilma mingi sisulise põhjuseta
Pressiteated
10. Juuni 2021 09:15
Mart Võrklaev
Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni juht Mart Võrklaeva sõnul on EKRE valinud Riigikogus sisulise debati tapmise ja parlamendi naeeruvääristamise tee.
Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni juht Mart Võrklaeva sõnul on EKRE valinud Riigikogus sisulise debati tapmise ja parlamendi naeeruvääristamise tee.
“Valitsusest väljakukkumisest saadik on EKRE pidevalt ähvardanud obstruktsiooniga Riigikogu töö täielikult halvata. Tänane valitsuskoalitsioon on püüdnud opositsiooni kõigi seaduste arutamisel sisuliselt kaasata ja nende märkustega arvestada. Kui Martin Helme ütleb, et EKRE ajab terve päevakorra umbe ajada, tähendab see, et neil ja nende valijatel puudub huvi sisulise poliitilise debati vastu. Kui EKRE oli valitsuses, oli nende jutupunkt, et demokraatia on see, kui enamus saab otsuseid teha. Opositsioonis ütlevad nad aga, et valitsus ei tohi teha midagi, mis nende seisukohtadega vastuollu läheb. See on uskumatult silmakirjalik. Absoluutselt kogu riigikogu tööd blokeerides naeruvääristatab EKRE parlamenti ja kahjustatab Riigikogu mainet. Koalitsiooni seisukohast saame ainult Riigikogu päevakorraga edasi minna nii nagu meie kodu- ja töökord seda ette näeb, ükskõik kui palju see siis aega võtab.
Mis puutub praeguse kunstliku pahameele sihtmärgiks valitud isikuandmete seaduse muudatustesse, siis need on veel valitsuses olles kooskõlastusringile saatnud nii siseminister Mart Helme kui siseminister Alar Laneman. Kogu EKRE valitsusdelegatsioon on seda eelnõu eelmises valitsuses toetanud. Mingit suure venna andmebaasi nendega ei looda, inimeste biomeetrilised andmed, mida riik juba praegu erinevatesse andmebaasidesse kogub, viiakse ühte suurde ja turvalisse andmebaasi, kus ei ole andmeid, kelle biomeetrilised andmed need on. Andmete kasutamine jätkub täpselt samamoodi nagu praegugi. Nii et mingit sisulist probleemi siin ei ole, kui EKRE-l oleks päriselt soov seaduses midagi paremaks teha, siis selleks oleme põhiseaduskomisjonis olnud avatud, muide üht EKRE parandusettepanekut me seal toetasime.”
Riigikogus moodustati isejuhtivate sõidukite toetusrühm
Pressiteated
10. Juuni 2021 09:00
Mart Võrklaev
Mart Võrklaeva ja Timo Suslovi eestvedamisel moodustati riigikogus isejuhtivate sõidukite toetusrühm, mille eesmärk on aidata kaasa sellele, et Eesti oleks isejuhtivate sõidukite arendamisel maailmas esirinnas.
“Isejuhtivate sõidukite tehnoloogia on viimaste aastate jooksul üle maailma kiirelt arenenud. Eestil on siin samuti ette näidata üksjagu edulugusid. Näiteks on Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste ja ettevõtjate koostöös sündinud autonoomne väikebuss Iseauto, mis on ühtlasi suurepärane näide meie teadlaste ja inseneride leidlikkusest. Iseauto põhjana on kasutatud riigi poolt 2011. aastal CO2 kvootide eest sotsiaaltöötajatele ostetud elektriautosid ehk vanad autod said uue elu busside näol. Lisaks teeb Rae vald koostöös Tallinna linna ja Tallinna Tehnikaülikooliga pilootprojekti, et isejuhtivaid busse nõudepõhise ühistranspordi osana testida.
Kui seda valdkonda veel jõulisemalt arendada, on meil suur potentsiaal haarata isejuhtivate sõidukite arendamisel maailmas juhtroll. Sellega koondaksime Eestisse ka valdkonna teadmised ning looksime hulgaliselt kõrgelt tasustatud töökohti. Toetusrühmaga soovimegi anda oma panuse, et Eesti sinna jõuaks,” ütleb toetusrühma esimees Mart Võrklaev.
Timo Suslovi sõnul väärib isejuhtivate sõidukite areng tähelepanu ühistranspordi valdkonnas. “See edendaks ühistranspordisüsteemi ning võimaldaks isejuhtivaid busse paremini katsetada,” selgitab Suslov üht mõtet, millega isejuhtivate sõidukite arengule Eestis hoogu juurde anda.
Toetusrühma esimeheks valiti Mart Võrklaev, aseesimeheks Erki Savisaar. Samuti kuuluvad ühendusse riigikogu liikmed Timo Suslov, Urve Tiidus, Õnne Pillak, Andrus Seeme ja Lauri Läänemets.
OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juhiks valiti Mati Raidma
Pressiteated
09. Juuni 2021 16:15
Mati Raidma
Tänasel riigikogu istungil nimetati Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juhiks Mati Raidma.
Raidma sõnul on Eesti julgeoleku tagamisel üks väga oluline nurgakivi see, et oleksime rahvusvaheliselt usaldusväärne partner. “Eesti esindajate aktiivne roll OSCE Parlamentaarses Assamblees annab Eestile paremad võimalused rahvusvahelisel tasandil kaasa rääkimiseks ning aitab pöörata vajalikku tähelepanu meie piirkonnale ja siinsetele väljakutsetele julgeolekumaailmas. Nii, et Eesti parlamendi delegatsiooni juhiks olemine on suur missioon ja vastutus. Tööpõld on lai ja väljakutseid palju,” sõnab Raidma.
“OSCE on 57 liikmesriigiga regionaalne suurim rahvusvaheline organisatsioon, mis on pühendunud julgeolekuvaldkonnale ning konfliktide ennetamisele ja nende diplomaatilisele lahendamisele. OSCE Parlamentaarne Assamblee on liikmesriikide parlamentidest koosnev koostöökogu ja üks tugevamaid näiteid parlamentaarsest diplomaatiast. Enamike hetkel käimasolevate rahvusvaheliste konfliktide ja julgeolekukriiside temaatika on samuti selle formaadi töölaual,” ütleb Raidma.
Riigikogus moodustati töötleva tööstuse toetusrühm
Pressiteated
09. Juuni 2021 06:30
Timo Suslov
Timo Suslovi eestvedamisel moodustati riigikogus töötleva tööstuse toetusrühm, mille eesmärk on aidata kaasa tööstussektori elujõulisuse hoidmisele ja arengule Eestis ning kuvandi loomisele Eestist kui targast tööstusriigist.
“Tööstussektor panustab Eesti majanduse arengusse ja riigi sissetulekutesse nii otseselt kui kaudselt. Tööstusettevõtted loovad rohkelt töökohti ja annavad tööd ka teiste tegevusalade ettevõtetele. Tööstuses leiavad rakendust erinevate huvide ja võimetega inimesed, lihttöölistest teadlasteni. Iga loodav töökoht tööstuses tekitab tugiteenuseid pakkuvates sektorites kaks kuni neli töökohta lisaks,” ütleb toetusrühma esimees Timo Suslov.
“Tööstussektori elujõulisena hoidmiseks ja arendamiseks on vaja plaani ja ühtset tööstuspoliitikat, sest isevooluteed minnes kipuvad asjad minema allamäge. Poliitika aluste loomine aitab tööstuse olulisust teadvustada ning leida võimalusi rahvusvahelise konkurentsivõime kasvuks,” lisab ta.
Sarnaselt digiriigi kuvandile tuleb Suslovi sõnul luua Eestist targa tööstusriigi kuvandit ning muuta tööstussektor noortele atraktiivseks.
“Tööstusettevõtted pole mitte koledad ja mustad, vaid moodsad ja kõrgtehnoloogilised. Toetusrühmaga soovime teha jõupingutusi, et tööstus saaks sarnaselt IT sektoriga rohkem märgatud ja sinna tahetaks rohkem investeerida nii raha, aega kui ka teadmisi,” sõnab Suslov.
Toetusrühma esimeheks valiti Timo Suslov, aseesimeheks Rene Kokk. Samuti kuuluvad ühendusse Jüri Jaanson, Marko Torm, Erki Savisaar, Henn Põlluaas, Dmitri Dmitrijev ja Merry Aart.