Reformierakonna poolt eelnõud kaitsnud Hanno Pevkur ütles oma kõnes, et Riigikogu ülesanne peab olema tegeleda eestlaste rahvaarvu kasvatamisega, mitte kahandamisega. „On ebamoraalne ja põhiseaduse vastane panna sünnijärgsed Eesti kodanikud tegema sundvalikut. Me peame tegelema ka nendega, kes on läinud kodumaalt eemale. Ka nendel peab olema teadmine, et kodumaal on nad alati oodatud ja et riik ei sunni neile peale valikut, kas valida ühe või teise riigi kodakondsus,“ ütles Pevkur.

Pevkuri sõnul oli parlamendil võimalus näidata ennast riigimehena. „Näidata Eesti inimestele nii siin kodumaal kui ka neile, kes väljaspool, et jah, me suudame üle olla mingisugustest poliitilistest kokkulepetest ja me mõtleme selle peale, kuidas eestlasi oleks tulevikus rohkem, mitte vähem,“ täiendas Pevkur.

Pevkur märkis, et kahjuks ei toetanud lisaks valitsuserakondadele sünnijärgseid eestlasi ka “rahvuslased” EKRE-st. „Eriti küüniline oli tänane käitumine aga IRLi poolt. Ei tundu väga isamaaline öelda sünnijärgsele eestlasele, et sa ise või su laps peab lahti ütlema Eesti kodakondsusest juhul kui oled väliseestlane või su lapsel on õigus saada teise vanema järgi näiteks ka Belgia kodakondsus. Vastupidiselt justiitsministrile, kes arvab, et topeltkodakondsus on riskantne mäng meie rahvusriigi tulevikuga, leiame meie, et topeltkodakondsus aitab kaasa meie rahvusriigi püsimisele ja tugevdab sidemeid kõigi eestlastega,“ võttis Pevkur Riigikogus toimunu kokku.

Hanno Pevkuri kõne on leitav SIIT

Valdo Randpere, riigikogu liige

Riigikogus on neljapäeval taaskord arutusel Reformierakonna eelnõu, millega antakse Eesti sünnijärgsetele kodanikele õigus teatud tingimustel omada topeltkodakondsust. Tingimuseks on, et sünnijärgne kodanik taotleb kodakondsust Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis, Šveitsis, Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Kanadas või Uus-Meremaal. Seega annab eelnõu topeltkodakondsuse omandamise võimaluse ainult sünnijärgsetele Eesti kodanikele ja kõrvaldab samas vastuolu põhiseaduse ja kehtiva kodakondsusseaduse vahel. Põhiseadus ei luba sünnijärgset Eesti kodakondsust inimeselt ära võtta, aga samas nõuab kodakondsusseadus, et inimene loobuks topeltkodakondsuse vältimiseks, kas Eesti sünnijärgsest või muu riigi omandatud kodakondsusest.

See eelnõu sarnaneb suures osas eelnõule, mille Riigikogu lükkas septembris tagasi. Suurimaks erisuseks on, et käesoleva eelnõuga täiendatakse kodakondsuse seadust kodakondsuse äravõtmise uute alustega. Uute kodakondsuse äravõtmise alustena tuuakse seadusesse riigireetmise ja terrorikuriteo sooritamise eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine. Justiitsminister on korduvalt lubanud või ähvardanud sellise seadusemuudatuse algatada, aga tulemust siiani pole. Meie eelnõu pakubki valitsusele võimaluse täita oma lubadus ilma selleks ise vaeva nägemata.

Sama loogika kohaselt võiks valitsus toetada meie eelnõud, kuna sellega määratletakse üheselt mõistetavalt Eesti kodanikena ka Abhaasiast pärit isikud, kelle suhtes on tehtud optsiooni teel Eesti kodakondsuse andmise otsus, kuid kes ei asunud faktiliselt Eestisse elama. Selle asemel, et Alli Ruttole enne valimisi paanikas kaheks aastaks ajutine pass pihku suruda ja selle läbi tema mure vaiba alla peita, võiks valitsus meie eelnõu toetamise kaudu seadust muuta ning anda õigusselge vastuse kõigile Alli Ruttoga sarnases olukorras olevatele inimestele. Eesti ei vaja üksikute ministrite mõttevälgatustest ja lähenevatest valimistest sõltuvat rapsimist vaid selget ja arusaadavat poliitikat. Riik peab tagama õiguse, õigluse ja järjepidevuse.

Samas tekitab valitsuse selline rabelemine väikese lootuse, et äkki suudab uus siseminister kogu valitsuse nimel toetada ka Reformierakonna poolt esitatud eelnõud. Sellele on valitsuse nimel andnud negatiivse hinnangu endine minister Andres Anvelt. Äkki on uus siseminister Katrin Raik valmis seaduse rikkumise kõrvalt ka seaduse parandamisega tegelema ja andma meie eelnõule oma toetuse? Veel ei ole hilja!

Vaadates eelnõu sisu ja mõeldes sellele, kui paljusid tuhandeid eestlasi selline seadusemuudatus positiivselt puudutaks, võiks uskuda, et eelnõu saab igal juhul Riigikogu enamuse toetuse. Aga päris nii lihtne see siiski pole. Eelnõud toetavad Reformierakond ja Vabaerakond. Reformierakond on eelnõu algataja ja nende toetus eelnõule on seega täiesti loogiline. Vabaerakonna sõnum on ka selge — topeltkodakondsus on praktikas realiteet ja kodakondsusseadus tuleks kooskõlla viia meie tegelikkusega.

Vastu hääletajad võib jagada tinglikult kahte leeri. Vasakpoolsed parteid Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide näol ründavad eelnõud, kuna see ei anna inimestele võimalust olla samaaegselt nii Eesti kui Venemaa kodanik ning naturaliseeritud kodanikud ei saa seaduslikku võimalust omada topeltkodakondsust. Keskerakonna ja sotside arvates on selline lähenemine ebaõiglane ja annab sünnijärgsetele kodanikele põhjendamatu eelise teiste kodanike ees. Nende järeldus on, et kui anda sünnijärgsetele kodanikele mingi õigus juurde, siis võtaks see automaatselt mingeid õigusi vähemaks kõigil teistel. Mina sellest loogikast aru ei saa.

Eriti markantselt väljendab seda joont juba eelpool mainitud Andres Anvelti poolt valitsuse nimel antud arvamus eelnõu suhtes. Muu hulgas on selles kirjas: “Lubades mitmikkodakondsust osale Eesti kodanikest ja jättes teise osa kõrvale, põhjustab see sotsiaalseid pingeid, ebaõiglustunnet ja vastandumist, mis omakorda suurendavad oluliselt ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule“??? . Sellise hüsteeritseva seisukoha peale on paslik veel kord küsida, et kas ilma mingi seadusliku aluseta enne valimisi Alli Ruttole ajutise passi andmine on siis ka käsitletav kui „oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule“?

Täiesti arusaamatu on mulle, et ei IRL ega EKRE toeta meie eelnõud. Ja seda täpselt vastupidisel põhjusel kui sotsid ja kesk. IRL ja EKRE väidavad, et topeltkodakondsuse lubamine ohustab Eesti julgeolekut, kuna annab võimaluse Vene kodanikel olla ka Eesti kodanik. See on täpselt see, mida see eelnõu välistab ja mille pärast vasakpoolsed selle eelnõu vastu on!?!?

Ma usun ja loodan, et Riigikogu saalis toimub väikene ime ja meie eelnõu läbib esimese lugemise. Hoiame oma väheseid sünnijärgseid kodanikke ja ärme peletame neid eestlasi kodumaast veel kaugemale, kes ühel või teisel põhjusel hetkel Kodu-Eestis olla ei saa. Jätame neile alles sideme ja Eestiga kokkukuuluvuse tunde ja küll nad siis ehk kunagi ka siia tagasi pöörduvad. Topeltkodakondsuse eelnõu toetamine oleks esimene samm selles suunas.

Valitsus võiks seaduse rikkumise asemel seaduse hoopis korda teha was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.

Ligi sõnul on eriti häbiväärne kümnete miljonite jagamine väljaspool elementaarseid riigi raha kasutamise reegleid ning riigikogulaste omakasu eesmärgil.

Oma vastutusvaldkonnas muidu üsna konarlikult ja häbelikult toimetaval Kadri Simsonil ei tule ministrina näiteks kunagi ei õhinast ega mürgist puudust, kui pakutakse võimalust Reformierakonna suunas salvata ja sajatada. Seekord saadeti Kadri lavale kätega vehkima muidugi selleks, et juhtida publiku tähelepanu kõrvale Keskerakonna viimaste päevade käitumiselt, mis on olnud piinlikus kooskõlas Ühtse Venemaaga sõlmitud koostööleppe vaimuga.

Alustuseks pean Kadri üldist hoogu siiski natuke maha võtma — Keskerakonnal on veel vara valimisvõidu tähistamiseks Sovetskoje Šampanskojet avada. Miks?

Sest me kõik tahame rääkida sisust, Kadri. Ja küsida enestelt — kui kogu see tagurpidiantsla keerati kokku kõigest kahe aastaga, kas me tõesti oleme valmis uuteks “fantastilisteks” segadusteks, mida teie eestvõttel leiutatakse järgmise neljaga?

Keskerakond kinkis lätlastele 600 eurot iga pensionäri kohta

Millest alustame, Kadri? Kas täielikult läbikukkunud alkoholipoliitikast, mille tagajärjel kinkis Keskerakonna valitsus lätlastele iga Eesti pensionäri kohta 600 eurot? Või totaalsest segadusest, mis on suudetud korraldada tervishoius — patsientidest ei saa täna vist enam keegi kindel olla, millistele tema lemmiktohtritele homme raviraha jätkub ja millistele mitte.

Või räägime sihikindlast poliitikast ümbrikupalkade ja järelikult väiksemate tulevikupensionide soosimisel? Või edasipüüdlikemate töö- ja pensioniealiste karistamisel kõrgemate maksudega? Või kriisiaegadeks mõeldud reservide laiakslöömisest ja Eesti kukutamisest rahanduslikust kõrgliigast esiliigasse?

Või räägime järjekindlast vastuseisust eesti keelsele haridusele ja igasuguste Kõlvarti vene-kooli-projektide rahastamisest, mille suurimaks saavutuseks on kaunistada Eesti koolide edetabelite tagumisi otsi ja kustutada sellega vene noorte tulevikuväljavaateid?

On väga sisuline küsimus, kas Eesti rahvas tahab kõike veel ja üha rohkem või väärib hoopis paremat tulevikku.

Miks me Keskerakonda välis- ja julgeolekupoliitikas ei usalda?

Ja Kadri, kui sisust rääkida, siis peame rääkima ka Eesti kaardist.

Olgu kodakondsuse või üürnike vallas, ikka ja jälle võetakse Keskerakonna leerist ette katseid panna kahtluse alla, et Eesti Vabariik on hoolimata vahepealsest okupatsioonist ikka see sama Eesti Vabariik, mis asutati 1918. Keskerakonna valitsust on mitmel korral tabatud katselt üritada meid unustama panna, et Eesti Vabariiki okupeeris pool sajandit nõukogude Venemaa, mitte Eesti ise. Et meid okupeeris selle sama Venemaa eellane, kes täna okupeerib Moldovat, Georgiat ja üha suuremat osa Ukrainast. Sildistage meid mistahes nimedega, jah, meie ei unusta seda mitte kunagi ega lase ka teistel.

Me ei unusta ka seda, et Eesti Vabariigi suurim õppetund sõjaeelsest ajast oli — mitte kunagi ei tohi jääda üksi ja alati tuleb hoida läänes tugevaid liitlassuhteid — ning et Keskerakond hääletas omal ajal Euroopa Liitu astumise vastu. Teie tahaksite selle kindlasti unustada, aga meie ei unusta seda mitte kunagi, mistõttu ilmselt on isegi teile mõnevõrra mõistetav, miks me teid ega teisi suuremast Venemaa-sõbralikkusest jutlustavaid jõude Eesti välis- ja julgeolekupoliitika juures lõpuni ei usalda.

Tooge see leping siia, ma rebin selle ise puruks

Seda usaldust on alati võimalik ajas tegudega kasvatada. Paraku mitte nende tegudega, millega Keskerakond on selle valitsuse jooksul hakkama saanud. Oudekki Loone nimetab välispoliitika arutelul Eesti Vabariiki Teiseks Vabariigiks, Enn Eesmaa kõneles veel eelmisel nädalal Ukraina-arutelul nagu Ühtse Venemaa esindaja ja Toomast Vitsut pani eile Venemaa-vastaste uute sanktsioonide arutelult kvoorumi kaotamiseks lihtsalt plehku. Panid tähele, ma Yana Toomi isegi ei maininud.

Kuid isegi vaatamata nendele näidetele, on usaldust endiselt võimalik võita, lihtsalt visake see paganama leping prügikasti. Või kui poliitilisest julgusest jääb endal puudu, siis Kadri, too see Ühtse Venemaa leping minu kätte, ma rebin selle ise puruks.

Vana hea uus Reformierakond

Sisust rääkides tuleb mistahes peaministriparteil vaadata tulevikku realistlikult, mitte uinutada end iseenda hurraahõisetesse. On suur tõenäosus, et järgmisel valitsusel tuleb Eesti juhtida läbi uue majanduskriisi ja keerulise julgeolekuolukorra.

Majanduskriisi märgid on maailmamajanduses juba mõnda aega õhus, analüütikud vaidlevad üksnes selle üle, kust see alguse saab ja millise kuju täpselt võtab.

Putini Venemaa jätkab samal ajal jultunult oma lääne lõhkumise ja naabrite küljest tükk tüki haaval hammustamise poliitikat.

Järgmised neli aastat ei pruugi tulla väikesele Eestile sugugi nii kerged, kui olid valitsusele viimased kaks õpiaastat.

Reformierakond on Eestile selles mõttes kindel valik, et me teeme maksud uuesti korda, kogume raskemateks aegadeks piisavad reservid, kasvatame paarisaja euro võrra pensione ja tõstame kaitsekulusid. Ja ei flirdi Eesti riigi aluste kõigutamise ega vaenlastega. Lähtume elutervest talupojatarkusest — tahad paremat tulevikku, ole igaks juhuks valmistunud ka võimalikeks proovilepanekuteks.

Keit Pentus-Rosimannus Kadri Simsonile: Keskerakonnal on vara Sovetskoje Šampanskojet avada was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.