„Mul on raske mõista ükskõik milliseid äärmuslikke vaateid, nagu ka seda, kui keegi võtab endale õiguse absoluutsele tõemonopolile. Ärgem unustagem, me oleme kõik inimesed, oma arusaamiste ja tunnetega. Ja inimestena on meil võimalus olla inimlik, ent samas vastutus austada ning aktsepteerida teisi meie ümber“, rääkis Reformierakonna esimees Hanno Pevkur tänasel demokraatiaarutelul Riigikogus.

“Vaadates viimase aja sotside ja EKRE meeleheitlikku soovi üksteisele äärmuslikult vastanduda, meenutan, et ei sotsidel, ega EKREl pole võimalust öelda, et kumbki neist Riigikogu saali ei kõlba. Seda, kes siia saali sobib või mitte, saab öelda vaid rahvas,” ütles Pevkur.

Pevkur meenutas viimaste kuude arvamusküsitlusi, mis näitavad, et nii EKREl kui sotsidel on sarnane rahva toetus ja mõlemad erakonnad on täiesti demokraatlikult Riigikokku valitud. “Teil on õigus üksteist vihata, aga see ei tähenda, et teil oleks eristumise nimel õigust kalduda äärmustesse,” lausus Pevkur. “Äärmuslus mistahes vormis teeb riigi kurjaks ja ebademokraatlikuks.”

Reformierakonna esimehe hinnangul on igal ühel meist põhiseadusjärgne kohustus austada arvamuste paljusust ning aktsepteerida erinevusi. Seni, kuni see ei ole kellelegi ohtlik või ei lähe vastuollu seadusega.
“Kellelgi ei ole õigust hukka mõista kedagi selle eest, et ta on paks või peenike, pikk või lühike, heleda või tumeda nahaga, abielus või mitte. Meil kõigil on õigus oma arvamusele ja tunnetele. Muuhulgas ka tunnetele teiste inimeste vastu,” ütles Pevkur lootusrikkalt.

“Me ei taha oma riigis hirmu ja meeleheidet. Me tahame rahu ja kindlust, väärikat ja hirmudeta elu. Me tahame, et Eestis elaksid õnnelikud inimesed,” sõnas Pevkur.

Pevkur rõhutas, et meil on vaja tarkust ning kainet mõistust, mitte sildistada ja solvata, vaid austada ja aktsepteerida üksteist sõltumata soost, rassist või nahavärvist, jäädes kindlaks meie põhiseaduse mõttele ja selles kirjeldatud väärtustele. “Reformierakond kaitseb demokraatiat igal juhul iga päev ja alati, kompromissideta,” võttis Pevkur kokku erakonna mõtted demokraatiast.

Video Hanno Pevkuri kõnest on vaadatav SIIN

Teeme nii, et edaspidi keskendume positiivsele programmile ja räägime teemast, mis Ridala ja Haapsalu inimesi tegelikult huvitab – need on meie teed ja tänavad.

Head teed on üheks eelduseks, et meil oleks ühinevas Haapsalus hea elada. Peamine külastushooaeg möödus meil linnas küll kahjuks teedelappimise tähe all, kuid vaatamata ebamugavustele on osa kohutavaid teelõike nüüd esinduslikus kuues. Tõsi, ajastust saanuks ka paremini valida.

Palju on aga veel tarvis teha. Eks teede-tänavatega olegi selline paratamatu lugu, et kui üks ots valmis saab, on teine juba lagunenud. Kuid kindlasti saab teederemonti senisest veelgi paremini kavandada ja targemalt realiseerida.

Iga suuremahulise tegevuse aluseks on põhjalik ja pikaajaline tegevuskava. Nii tuleb ka teede ja tänavate rekonstrueerimiseks koostada konkreetne plaan objektidest koos maksumuse ja kuupäevadega.

Esmajärjekorras tuleb viia mustkatte alla koolibussiliinide teed. Tallinna maantee ja Metsa tänava äärsed ning Uuemõisas asuvad kõnniteed tuleb kiiremas korras kasutuskõlblikuks teha. Selleks, et kõnniteede renoveerimine ei jääks venima, kavatseme parandada vähemalt ühe kilomeetri kõnniteid aastas.

Kes on sõitnud Haapsalust Pullapääle, see teab, miks oleme prioriteetide hulka tõstnud ka Ungru tee.

Altmõisas toimunud linnapeade debatil tõstatus ühe teemana ka kergliiklusteede küsimus, sest Ridala inimestele lähevad need rohkem korda kui kesklinna reguleeritud ristmik. Kindlasti tuleb lähiaastatel leida vahendid, et rajada Haapsalust Jõõdresse kergliiklustee, mis on jalakäijate ja ratturite turvalisuse huvides kriitilise tähtsusega.

Haapsalu rannapromenaad on üks kuurorti visiitkaarte, mistõttu tuleb aktiivselt otsida võimalusi kergliiklustee pikendamiseks Aafrika rannast Uuemõisa pargini.

Ridala ja Haapsalu ühinemisest peavad võitma mõlemad osapooled. Ka maapiirkonna teede ja tänavate ehitus ning hooldus peab säilima samas mahus eelnevate aastatega.

Lauri Luik

Riigikogu Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku anda suursaarte Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu kohalikele omavalitsustele õigus korraldada saarte ja mandri vahelist parvlaeva- ja lennuliiklust.
Fraktsiooni liikme Kalle Laaneti sõnul on omavalitsused haldusreformi tulemusena suuremad ja võimekamad ning teavad kõige paremini, kuidas korraldada kohalike inimeste liikumist.

„Praegune transpordikorraldus ei võta arvesse saarte elanike, sealhulgas ettevõtjate soove ning tekitab palju kahju ka näiteks kohalikele suurüritustele, millest sõltub paljude saarte elanike sissetulek,“ kritiseeris Laanet praegu Maanteeameti poolt teostatavat transpordikorraldust saartel.

„Suursaarte omavalitsused teavad kõige paremini, millised on saareelanike soovid ühendusel mandriga ning teiste naabruses olevate suursaartega. Samuti omavad kohalikud omavalitsused infot, millised peaksid olema reisijate mahud, graafikud ja lisareiside tellimine,“ lausus Laanet.

Kui hetkel on ühistranspordiseaduste raames parvlaeva ja lennuliikluse korraldamine Maanteeameti pädevuses, siis eelnõu kohaselt antakse suursaarte kohalikule omavalitsusele võimalus korraldada ühistransporti, mille alla käiks ka parvlaevaliiklus suursaarte ja mandri vahel ning samuti lennuliiklus nendele saartele.

Eelnõu vastuvõtmise tulemusel saaksid omavalitsused juurde õigusi, et oma inimeste elu paremini korraldada. Kohalik omavalitsus teab kõige paremini oma inimeste ning saare ettevõtete tänapäevast liikumisvajadust ning annab võimaluse efektiivsemalt ja operatiivsemalt liikumist korraldada. Seaduseelnõu eesmärk ei ole anda omavalitsustele täiendavat raha, vaid korraldada parvalaeva- ja lennuliiklust saarte elanike vajadusetele ja ootustele vastavalt.

Parvlaeva- ja lennuliikluse korraldamist ja toimimist rahastatakse riigieelarvest ning antud eelnõu ei näe ette automaatset eelarve kulutuste kasvu.

Käesolev seadus jõustuks 2018. aasta 1. jaanuarist.

Riigikogu väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross edastas peaminister Jüri Ratasele kirjaliku küsimuse, soovides teada, miks rikub siseminister Riigikogu poolt 2016. aasta lõpul vastu võetud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muudatusi, millega anti õiguslik alus kehtestada nn. Magnitski nimekirjas olevatele inimestele sissesõidukeeld.

„Probleemiks on kujunenud siseministri meelevaldne tõlgendus nn Magnitski nimekirja paragrahvi rakendatavuse küsimuses. Siseminister väidab, et seadusesse lisatud muudatused ei ole sissesõidukeelu kehtestamiseks piisavad ning esitas Riigikogu ees omapoolse tõlgenduse, nagu saaks keeldu kehtestada vaid siis, kui eksisteerib lisaalus ehk tõendatav oht riigi julgeolekule,“ selgitas Kross.

Krossi sõnul oli ja on seadusandja mõte kõnealuse seadusemuudatusega anda õiguslik alus sissesõidukeelu kehtestamiseks juhtumitel, mil isik ei pruugi Eesti julgeolekut otseses mõttes ohustada, küll aga on teinud midagi, mis ohustab meie väärtussüsteemi ja on seetõttu ebasoovitav.

„Selline alus on antud, Riigikogu on seaduse 90 poolthäälega vastu võtnud ja president on selle avalikult Inimõiguste konverentsil välja kuulutanud. Eesti on saanud rahvusvaheliselt kiita kui esimene Euroopa riik, kus kehtestati sissesõidukeeld nn Magnitski nimekirjale,“ märkis Kross.

Oma kirjas tuletas Kross peaministrile meelde, et ka Ratas kinnitas Riigikogus maikuus enesestmõistetavalt, et seadust tuleb täita ning valitsus lähtub Riigikogu tahtest.

„Ka Tartu Ülikooli õigusteadlased on seisukohal, et seaduse niisugune tõlgendamine siseministri poolt on meelevaldne ning peavad sissesõidukeelu kehtestamist täiesti piisavaks, millele ei pea lisanduma konkreetset lisaohtu,“ viitas Kross professor Jüri Saarele.

„Õigusriigis ei saa olla diskussiooni, kas siseminister peab vajalikuks seaduse rakendamist, vaid vastaval ametnikul peab olema kehtivast seadusest lähtuvalt kasutada konkreetne nimekiri isikutest, keda riiki ei lubata. See nimekiri on siseministeeriumile korduvalt esitatud,“ ütles Kross.

Reformierakonna fraktsiooni liige Eerik-Niiles Kross soovib kirjas peaministrile teada järgmist: Kas vahepealsel ajal on õnnestunud sundida siseminister seadust täitma? Kas endiselt leidub mõni Magnitski nimekirja isik, kelle suhtes ei ole sissesõidukeeldu kehtestatud? Kui jah, siis millal lõpetab valitsus seaduserikkumise ning rakendab Magnitski nimekirjas olevatele isikutele sissesõidukeelu?