Lauri Luik: Kes maksab tasuta asjade eest?
Blogid
19. September 2018 13:19
Lauri Luik
Allpoolviidatud loo pealkiri on eksitav, nagu ikka. Maailmas ei ole ühtegi tasuta asja, ei avaliku sektori poolt pakutavat, rääkimata erasektorist. Tasuta asjade juttu on lihtne rääkida kergeusklikule valijale, kuid see on ilmselge teadmatu lollitamine. Iga mõtlev inimene peaks mõistma, et ringiga maksab oma nö tasuta lõuna kinni igaüks ise, või siis vähemalt emme-issi. Nii on hariduses, ühistranspordis, arstitädi juures, kodus laua taga, kus iganes. Kõik tehtavad kulutused peab keegi kinni maksma ning iga tore asi saab reaalsuseks millegi arvelt.
Seega, ei ole meil mingit tasuta ühistransporti, haridust või hambaplommi. On kellegi poolt tasutud asjad. See roheline buss, mis maja ette veereb ja heldelt kõik peale korjab, on meie endi poolt kinni makstud, nii ka õpetajate ja professorite palgad, kaasaegsed õppehooned, hambaravihüvitis ja kõik muu, mida valitsus nii hirmsasti soovib enda arvele kirjutada.
Toetan maksumaksjana hea meelega õpihimulise ja püüdliku noore haridust, kes näitab, et soovib saada targemaks. Selle toetuse nimi on stipendium, igati õiglane ja aus instrument, tõsi, võiks olla alati suurem. Isegi nende hariduskulude kompenseerimises olen nõus maksumaksjana osalema, kes pole kõige teravamad pliiatsid, kuid näitavad, et soovivad paremaks saada ning kelle perekonna materiaalne seis lihtsalt ei võimalda neid püüdlusi iseseisvalt toetada. Panustan hea meelega ka nende inimeste ühistranspordi- ning vajadusel muudegi kulude kompenseerimisse, kes oma eluga ise toime ei tule. Selle nimi on vajaduspõhine toetus, mille eesmärk on aidata inimene hädast välja, võttes aluseks leibkonna materiaalse seisu. Küll aga ei poolda ma inimeste raha raiskamist, et seda õhukese kihina mööda Eestimaad mõtlematult laiali määrida, võttes kõigilt ja andes kõigile.
Abivajajat peab aitama, see on kaasaegses ühiskonnas täiesti loomulik. Seepärast toetan kahe käega vajaduspõhiste toetuste maksmist neile, kes oma eluga ise hakkama ei saa, seda eesmärgiga inimesed uuesti rajale aidata. Küll aga ei ole loomulik, usutav ega ka jätkusuutlik rääkida mureliku näoga tasuta asjadest, mida kõikevõimas riik heldelt kõigile jagab.
https://www.aripaev.ee/uudised/2018/09/18/reformierakond-toetab-tasuta-korghariduse-kaotamist
Aivar Sõerd: eelarvekava näitab, et valitsuse tööd on tabanud tööseisak
19. September 2018 10:15
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni ja rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd on murelik valitsuse koostatud eelarvekava pärast, sest see peegeldab ootust, et head ajad majanduses jäävadki kestma.
„Valitus tegutseb soodsa majanduskeskkonna ajal ja kasvatab riigieelarve maksutulusid. Eelarve tulude laekumist kindlustab ka kiire hinnatõus, mis paraku tarbijale nii soodne ei ole, kui riigikassale. Headel aegadel tuleks raha kõrvale panna ja eelarvepuhvreid luua, sest majandus on tsükliline ja head ajad ei kesta igavesti,“ kommenteeris Sõerd.
„Ajal kui riigikassa maksutuludest lausa üle ääre ajab, näeme erakordselt nigelat aktsiisitulude laekumist. Piirikaubandus on võtnud ulatuslikud mõõtmed, alkoholi piirikaubandus Läti piiril ulatub juba 25 %-ni kogu Eesti turust. Olukord iseenesest lähiaastatel ei lahene ja valitsuse tegevusetus tähendab piirikaubandusega leppimist ka järgmistel aastatel,“ lisas Sõerd.
„ Rahandusministeeriumi majandusprognoosist nähtub, et alkoholiaktsiisi maksukadu koos sellele lisanduva käibemaksuga on tänavu 89 miljonit eurot, diislikütuse aktsiisikadu koos käibemaksuga 48 miljonit eurot, kahe aktsiisi osas kokku 137 miljonit eurot. Tänavusse riigieelarvesse sisse kirjutatud aktsiisituludest jääb riigil koos käibemaksuga laekumata 216 miljoni eurot. Valitsus nendes numbrites ohumärke kahjuks ei näe, sest antud hetkel katab muude maksude ülelaekumine ära aktsiisitulude alalaekumise, aga see ei ole jätkusuutlik,“ analüüsis Sõerd Rahandusministeeriumi avaldatud andmeid.
„Kuna riigijuhtimine on pausile pandud, pole mingit lootust, et piirikaubandusele õnnestub lähiaastatel piir panna. Täitumata jääb ka ootus, et lõpeb töötavate pensionäride kõrgem maksustamine ja maksusüsteem muutuks lihtsamaks, arusaadavamaks ja ühetaoliseks,“ võttis Sõerd olukorra kokku.
Urmas Kruuse: minister on põllumeestele toetuste laekumise osas valetanud
19. September 2018 08:15
Urmas Kruuse: minister on põllumeestele toetuste laekumise osas valetanud
Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees ja endine maaeluminister Urmas Kruuse saatis augustis peaminister Jüri Ratasele kirjaliku küsimuse põllumeeste abistamise kohta. Peaministri ametlikust vastusest selgus, et lubatud varasemate väljamaksete asemel on põllumeestel lootust toetuste laekumiseks hoopis detsembrikuus.
„Valitsus ei ole astunud ühtegi sammu, et oleks põllumajanduses saanud välja kuulutada eriolukorra, vaatamata tõsiasjale, et see oli põuakahjustustega põllumeestele väga oluline. Samuti on suurt segadust põllumeeste seas tekitanud PRIA poolt välja makstavate toetuste kuupäev. 7. augustil toimunud pressikonverentsil kinnitas maaeluminister, et toetused saavad käesoleval aastal välja makstud tavapärasest varem,“ kommenteeris Kruuse tehtud kirjaliku küsimuse vajalikkust.
Seoses sellega edastasin peaministrile järgmised küsimused:
1. Miks ei kasuta vabariigi valitsus võimalust põuakahjustuste leevendamiseks toetada põllumehi erakorralise toetusega, mis ei ole laen?
2. Kas vastab tõele, et sellel aastal makstakse pindalatoetused (ühtne pindalatoetus) ja piimalehma kasvatamise toetused välja varem ehk 1. oktoobriks 2018?
„Peaministri vastusest selgus, et Maaeluministeerium on 30. augustil edastanud Euroopa Komisjonile hetkel teada oleva info põua mõjude kohta Eesti põllumajandussektorile ja oodatakse Euroopa Komisjoni poolset analüüsi liikmesriikide poolt saadetud informatsiooni baasil. Kahjuks teame me Euroopa Komisjoni asjaajamise aeglust ja sellele otsusele lootma jääda pole mõistlik,“ on Kruuse Euroopa Komisjoni oodatava analüüsi suhtes skeptiline.
„2018. aastal tehakse peaministri väitel toetuste väljamaksed alates detsembrist ja toetuste varasem väljamaksmine eeldab, et Euroopa Komisjon avaldab sel aastal finantsdistsipliini protsendi senisest varem, millest selgub, et varasemalt lubatud oktoobrikuiseid toetuseid põllumeestel sel aastal oodata ei tasu,“ lisas Kruuse.
Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse algatusel maaelukomisjon juulist saati erakorraliselt koos käinud, et leida võimalusi põuakahjudest tingitud kriisi süvenemise ennetamiseks. Samuti tegi Kruuse valitsusele ettepaneku põllumajandussektoris seoses järjest süvenevate põuakahjudega kuulutada välja erakorraline olukord.
Hanno Pevkur: valitsus on muutunud räpakaks
18. September 2018 09:45
Täna Riigikogus õiguskantsler Ülle Madise aastaettekannet Reformierakonna fraktsiooni nimel kommenteerinud Hanno Pevkur ütles, et viimase aasta üheks suurimaks probleemiks on kujunenud koalitsiooni räpakas õigusloome.
“Tänane valitsus jätab inimeste elu või riigi toimimist oluliselt mõjutavad ettepanekud läbi analüüsimata ning otsused tehakse kiirustades. Nn kirikuraha eelnõu, aktsiisipoliitika või muud maksumuudatused on kõik vajanud parlamendis, kas muutmist või lausa tagasilükkamist,” ütles Pevkur.
Pevkur täiendas, et aktsiiside muutmine tehti ilma sisulise mõjuanalüüsita, kirikutele taheti raha anda lausa seadusevastaselt ja VEB fondi eelnõuga sooviti Eesti riigi kohustuseks teha okupatsioonikahjude hüvitamine. “Need on vaid kolm näidet ebakvaliteetsest ja räpakast õigusloomest, mida Riigikogu saal viimase aasta jooksul näinud, rääkimata tarbetutest normidest, mida Eesti õigusesse soovitakse kirjutada,” lisas Pevkur.
Pevkur julgustas õiguskantslerit senisest julgemalt oma arvamust välja ütlema ka enne seaduseelnõude jõudmist parlamenti. “Õiguskantsler osaleb kõikidel Vabariigi Valitsuse istungitel ja juba seal on võimalik seaduseelnõude eksimustele tähelepanu juhtida,” märkis Pevkur.
Jüri Jaanson: ka puudega inimestel on õigus riiki teenida
18. September 2018 07:45
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni ja sotsiaalkomisjoni liikme Jüri Jaansoni initsiatiivil toimub kolmapäeval, 19. septembril kell 10.-12.00 Riigikogus (Lossi plats 1a ruumis L241) arutelu teemal „Puudega inimeste kaasamine riigikaitsesse“.
„Idee kutsuda kokku taoline ümarlaud on olnud juba pikka aega. Vajaduse on tinginud tõsiasi, et puudega inimestel pole juurdepääsu riigikaitsele ega laiemalt ka mitmesse teise tegevusvaldkonda, kuigi nende motivatsioon on tihti kõrgem kui tervetel inimestel. Sellist olukorda tuleb muuta, sest riigikaitse on meie ühine teema, riik vajab kaitsmist ja kohusetundlikke inimesi.“ täpsustas Jaanson ümarlaua eesmärke.
„Loomulikult tuleb soov teatud temaatikaga intensiivsemalt tegeleda inimeste isiklikest kogemustest, seda ka minu puhul. Nõukogude ajal tunnistati mind puuduva kuulmise tõttu ajateenistuseks kõlbmatuks, aga tol korral oli see minu tuleviku mõttes positiivne, sain keskenduda spordile. Kui üritasin Eesti Kaitseväkke astuda, praakis arstlik komisjon mind välja. Selle üle ma enam õnnelik ei olnud,“ meenutab Jaanson oma negatiivseid kogemusi.
„Kahjuks on taolisi juhtumeid mitmeid. Näiteks ei võetud Kaitseväkke ka raskekaalu maadlejat, paljukordset Eesti absoluutkaalu meistrit Ragnar Kaasikut põhjendusega, et kehakaalu indeks on liiga suur. See näitab, et isegi meistersportlased ei ole meie riigikaitse jaoks piisavalt head. Aga kes siis üldse on?“ lisas Jaanson.
Ümarlauas arutatakse võimalust moodustada töörühm ja käivitada pilootprojekt.
Osalevad Kaitseväe, Eesti Puuetega Inimeste Koja ja selle allorganisatsioonide, Kaitse- ja Sotsiaalministeeriumi, Kaitseressursside Ameti esindajad.
Intervjuu Jüri Jaansoniga SIIN
Eenmaa ja Leemets: Reformierakond teeb oma pensionilubadused teoks
17. September 2018 21:45
Reformierakonna Tallinna Seeniorite klubi kiitis heaks Reformierakonna valimislubadused eakatele, mida erakonna esimees Kaja Kallas täna erakonna Tallinna piirkonna programmiarutelul tutvustas.
“Eakad inimesed saavad hästi aru sellest, et see, kui hästi neil läheb, on seotud sellega, kui hästi läheb riigil. Jüri Ratase valitsus läks esimesena pensionäride sissetulekute kallale, kehtestades töötavatele pensionäridele kõrgemad maksud ja nüüd proovivad seda summutada 100 euro lubamisega. Sellist valitsust pensioniealised ei vaja,” ütles ütles Reformierakonna Seeniorite klubi Tallinna piirkonna esimees Ants Leemets.
Reformierakond lubab oma programmis, et pension kasvab endiselt praeguse indekseerimissüsteemi abil ja on seadnud eesmärgiks, et nelja aastaga oleks keskmise pensioni tõus 200 eurot. Lisaks lubab Reformierakond tõsta üksi elava pensionäri toetust, andes neile juurde 13. pensioni ning lõpetada töötavate pensionäride kõrgema maksustamise.
Reformierakonna Tallinna Seeniorite klubi leiab, et kõik Eesti inimesed peavad saama osa meie majandusedust. “Oleme seisnud eakate huvide eest ja seisame ka edaspidi, et saaksime pärast nelja aastat öelda: jah, keskmine pension tõusis tõesti majanduskasvu abil 200 eurot nagu lubasime,” ütles Reformierakonna Tallinna piirkonna juhatuse liige Ivi Eenmaa.
Lähemalt saab Reformierakonna pensionite plaanist lugeda siit.
Yoko Alender: Milline on Eesti plaan, mis tõstab rahva sadulasse?
Blogid
17. September 2018 19:10
Yoko Alender
Milline on Eesti plaan, mis tõstab rahva sadulasse, tervise paranema ja raha tasku tagasi, pärisin täna Riigikogus aru.
The post Milline on Eesti plaan, mis tõstab rahva sadulasse? appeared first on Yoko Alender.
Yoko Alender: valitsuse jalgrattakasutuse edendamine on seiskunud
17. September 2018 10:30
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Yoko Alender pärib majandus- ja taristuminister Kadri Simsonilt aru, miks on valitsuse jalgrattakasutuse edendamine seiskunud.
„Riigikogu ette jõuab peatselt rahvaalgatusena sündinud eelnõu, mis soovib parandada jalgrattaga sõitmise turvalisust Eestis. Kuuleme pidevalt laste ja noorte vähesest liikumisest ning jalakäijate ja jalgratturite probleemidest liikluses. Teame teiste riikide hea töö tulemusel (nt Taani, Holland, Soome jt), et iga jalgrattataristusse investeeritud euro toob tagasi kordades rohkem raha ning iga jalgrattaga sõidetud kilomeeter säästab riigi raha ja inimeste tervist. Kahjuks pole valitsus jalgrattakasutuse edendamisega tegelenud,“ põhjendas Reformierakonna fraktsiooni liige ja tuntud rattaentusiast Yoko Alender arupärimise vajalikkust.
„Planeerimine kuulub küll kohaliku omavalitsuse pädevusse, aga riigi ülesandeks on ka siin seada eesmärgid ja aidata juhistega, kuidas korraldada omavalitsustes planeerimist nii, et ressursse säästev ja tervist edendav jalgrattakasutus kogu riigis suureneks. Toon hiljutise näite Eestimaa südamest Paidest, kus plaanitakse renoveerida linna peatänav, aga kahjuks ei looda elukeskkonnas uut kvaliteeti - eriti laste ja noorte jaoks turvalisi jalgrattaga kooli ja koju liikumise võimalusi,“ kommenteeris Alender.
„Peaksime eeskuju võtma meie lõunanaabritest, kus on sama ajalugu, taust ja kliima. Näiteks sai Soome minister Anne Berner aasta jalgratturi tiitli oma panuse eest rattakasutuse edendamisse viimastel aastatel. Meist põhja pool olev, rikkam ühiskond panustab rattakasutusse. See näitab, et kliima pole põhjendus, rikkuse poolest saaks Soome panustada rohkem autodele ja ühistranspordile, ometigi on just ratas neile oluline elustiili osa. Saadakse aru, mis ühiskondlik kasu on mängus,“ lisas Alender.
„Jalgrattaga liikumine on globaalne teema, näiteks tähistas ÜRO sel aastal esimest jalgrattapäeva ja innustab ühtlasi liikmeid teemaga tegelema. Samuti on palju positiivset meediakajastust pälvinud Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni riigivisiidid Taanis. Maailma mastaabis peetakse teemat nii oluliseks, et ratastel liikumisest on saanud visiidi üks nähtavamaim kõrgpunkt. Ka Hollandi peaminister käib tööl rattaga. Kahjuks on Eesti siin seni riiklikul tasandil rattakasutuse edendamises olnud pehmelt öeldes tagasihoidlik ja pigem on kohalik meedia fookusesse võtnud riigijuhtide uhke autopargi pideva monitoorimise,“ tõi Alender näiteid mujalt maailmast.
Seoses sellega esitab Yoko Alender ministrile järgmised küsimused:
- Millal hakatakse tegelema jalgrattakasutuse edendamisega riiklikul tasandil?
- Palun kirjeldage jalgrattakasutuse edendamise plaani ja selle rakenduskava? Kuidas on plaani soetud tervise, sotsiaalse, kultuuri, keskkonna ja regionaalpoliitikat aspektid?
- Kui suur on jalgratta kasutuse edendamise eelarve?
Riiklik plaan ja selle elluviimine ei ole:
- Kõik KOV-ide poolt tehtud rattateemalised tegevused
- Üksikute ehitusprojektide rahastamine riigi poolt, kus on sees ka rattale suunatud taristu
- Lihtsalt ehitusobjektide nimekiri
Foto Kristjan Järv / Tervis Pluss
Reformierakonna blogi: Andres Sutt: neli sammu Eesti majanduse päästmiseks.
Blogid
14. September 2018 07:23
Eesti majandus on selle majandustsükli tipu läbinud. Äsja avaldatud statistika näitab ettevõtete kasumi ja investeeringute vähenemist. Kui pikk on tee järgmise tõusuni ja kui sügav langus, näitab aeg. Meie võimuses ei ole muuta maailma enda ümber. Kuid me saame tarkade majanduspoliitiliste valikutega tuua Eesti taas investorite huviorbiiti. Eesti ärikeskkond peab muutuma rahvusvaheliselt investorisõbralikuks.
Meie ettevõtete investeerimisaktiivsus on olnud kogu tõusutsükli vältel väike ja otseinvesteeringute sissevool napp. Peame end poliitilisi valikuid tehes targalt positsioneerima, nii et meie väärtuspakkumine ei oleks lihtsalt hea, vaid parim.
Mida selleks vajame?
- Eesti vajab välisinvesteeringute ligimeelitamise strateegiat. Välisinvesteeringud on kindlaim viis muuta majandus teadmismahukaks. Eesmärk peab olema ettevõtete peakontorite ja teadus-arendusüksuste ligimeelitamine. Sellest eesmärgist peavad lähtuma ka majanduspoliitilised valikud, sh maksupoliitika.
- Eesti vajab ettevõtluse reguatsiooni inventuuri ja digiteenuste versiooniuuendust. Rohujuure tasandilt tulev tagasiside selle kohta, mis toimib ja mis pidurdab, on oluline selleks, et tegevuskeskkonna muudatused soosiksid arengut. Riigiga suhtlemine peab olema kõigi jaoks mugav ja kiire.
- Eesti vajab pikaajalist kapitalituru arendamise strateegiat. Ettevõtete kapitali kaasamise võimaluste mitmekesistamine toetab kogu majanduse innovatsiooni. Kapitalituru arengut soosib kõige paremini regulatiivne keskkond, mis toetab alternatiivsete rahastusviiside arengut ning motiveerib investeerima väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse. Just väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted annavad majandusele paindlikkuse ja tagavad kasvu ka tulevikus.
- Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ärikeskkonna saavutamiseks tuleb asjakohased riiklikud arengukavad läbi vaadata, konsolideerida ja ühtlustada. Iga arengukava peab andma tegevuskava, kuidas liigume järgmisele tasemele ja saavutame uued sihid.
Eelkirjeldatu on üdini ärikeskne. Küsite: kuidas parandab see meie, Eesti inimeste elukvaliteeti? Vastus on: väga otseselt. Konkurentsivõimeline ärikeskkond annab meile võimaluse ennast Eestis ettevõtja, hinnatud spetsialisti või loomeinimesena teostada. See on ainus majanduse kasvatamise tee, mis võimaldab pakkuda praegu ja edaspidi makse tõstmata turvalist ja hästi kaitstud riiki, kvaliteetset haridust ja tervishoidu ning õiglast pensioni.
Selleks et olla edukas, peab poliitikat kujundades toetuma kvaliteetsele seirele ja analüüsile, mis on faktipõhine, terviklik ja pikaajalise vaatega ning hindab eri valikute mõju Eesti rahvusvahelisele konkurentsipositsioonile. Nii saab Eestist taas riik, kus kapitalil on hea kasvada ja inimestel ka homme hea elada.
Avaldatud 13.09 EPL
Jälgi Andres Sutti sotsiaalmeedias
Andres Sutt: neli sammu Eesti majanduse päästmiseks. was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Kaja Kallas: Kasvatame pensioni nelja aastaga 200 eurot
Blogid
13. September 2018 07:40
Kaja Kallas
Sõites mööda Eestimaad ringi, hakkavad silma suured Jüri Ratase plakatid, kus ta lubab tõsta pensioneid 100 euro võrra. Kui ma oleksin eakas inimene, siis ma tahaksin seda lubadust väga uskuda. Tõesti, pensioniealiste sissetulekud on täna Eestis liiga väikesed ja peavad kasvama, Reformierakonna meelest pooleni keskmisest palgast, nagu on täna Soomes.
Mul on sõnum enam kui 300 000le täna vanaduspensioni saavale inimesele. Teie pensionid tõusevad kindlasti ja üldse mitte sellepärast, et tuleb hea minister, kes neid tõstab. Rahandusministeeriumi pikaajalise prognoosi järgi tõuseb pension järgmise nelja aastaga üle 600 euro ehk suurusjärgus 150 euro võrra. Luban teile täna, et kui Reformierakond pääseb valitsusse, teeme kõik selleks, et keskmine pension tõuseks nelja aasta jooksul 200 eurot.
Et vanaduspension saaks nelja aastaga 200 eurot tõusta, tuleb käivitada Reformierakonna majandusprogramm ja tekitada inimestes soov jälle Eestis makse maksta. Teatavasti sõltuvad pensionid Eestis 80% ulatuses sotsiaalmaksust ehk sellest, kui palju täna töötavad inimesed makse maksavad. Tänase valitsuse tulumaksupoliitika, mis karistab kõrgema maksuga ettevõtlikumaid inimesi, nende seas ka töötavaid pensionäre, on pensionikasvule otsene oht. Konjunktuuriinstituudi andmetel on ümbrikupalga saajate hulk Eestis tõusnud 8lt protsendilt 13le.
Lisaks pensionitõusule lubab Reformierakond eakatele järgmist:
- Kaotame reeglid, mis maksustavad varasemast kõrgemalt tööl käivaid pensioniealisi
- Tõstame üksi elavate pensionäride toetuse keskmise kuupensionini ehk anname neile lisaks 13nda pensioni
- Taastame põhimõtte, et keskmine pension peab olema tulumaksuvaba
- Paneme töökassa tööle ka eakate huvides, et pensioniealistel, kes tahavad töötada, oleks selleks kõik võimalused
Reformierakond lähtub oma eakatele suunatud poliitikates sellest, et vananemine on elu loomulik osa, mistõttu selleks tuleb valmistuda, ning sellest, et eakatel peab olema võimalik ühiskonnas aktiivselt ja teistega võrdväärselt kaasa lüüa. Peame oluliseks toetada kõiki tegevusi – liikumine, tervisejälgimine, osalemine huvitegevuses jm -, mis suurendavad inimeste vitaalsust ja paremat tervist. Peame oluliseks inimeste osalemist vastavalt oma võimetele ja tahtele ühiskonna- ja ka tööelus.
Meie hinnangul tuleb eraldi toetada just üksi elavaid pensionäre, sest just üksi jäädes on eakatel tihti eriti keeruline rahaliselt toime tulla. Praeguse 115 euro suuruse üksi elava pensionäri toetuse käivitas riik Reformierakonna eelmise valitsuse juhtimisel ja see on ennast igati õigustanud. Nüüd tahame me seda suurendada, et kaaslaseta jäänud pensionärid saaksid aastas 13nda pensioni juurde.
Reformierakond on alati oluliseks pidanud ka põhimõtet, et keskmine vanaduspension on tulumaksuvaba. Juba pooleteise aasta pärast aprillis tõuseb keskmine pension üle 500 euro piiri ning suurel osal pensionäridest tuleb hakata selle pealt tulumaksu maksma. Meie plaan on taastada keskmise pensioni tulumaksuvabastus. See on üks samm, mis tagab, et pensionäride sissetulekud tõesti 200 euro võrra tõusevad.
Teiseks tuleb pensioniteemas rääkida pikast plaanist ehk neist inimestest, kes hakkavad saama pensionit aastate pärast. Meie suur eesmärk on see, et tulevikus oleks pensionile mineva inimese sissetulek pool riigi keskmisest palgast. Näiteks Soomes on keskmine pension täna 49% keskmisest palgast. Ent arvestada tuleb ka seda, et Soomes lähevad pensionile inimesed, kes selleks terve elu on saanud sääste koguda. Seda tuleb ka meil rohkem tegema hakata.
Kõigepealt me oleme väga vastu neile, kes ütlevad, et kohustuslik teine pensionisammas on halb ja tuleks kaotada. Vastupidi, kui vaadata, kus enamikul Eesti inimestel sääste on, siis need on peaaegu ainult teises pensionisambas.
Selleks, et pension oleks tulevikus pool keskmisest palgast:
1. Loome keskkonna, mis motiveerib erinevate säästmisvõimaluste teket:
teeme võimalikuks maksete vabatahtliku suurendamise II pensionisambasse
vähendame tööandja maksukoormat töötaja pensionisambasse panustamisel
2. Toetame paindlikku pensionilemineku iga
3. Kaotame ära pensionisammaste väljamaksete topeltmaksustamise, st pensionisammaste väljamaksed ei ole tulumaksuga maksustatud
4. Taastame süsteemi, kus igaühe töine panus suurendab tulevikus tema pensioni.
Tänaste ja tuleviku pensionite kasvu aluseks saab olla mitte kellegi lahke lubadus, vaid kiirem majanduskasv ja targem majandus. Ülioluline on ka astuda samme selleks, et Eesti ühiskonna teadvusesse tuleks tagasi arusaam, et makse tasub maksta. See on meie oma riik, millele kahju teeme, kui maksuraha Lätti viime. Kui see inimestele kohale jõuab, on enam kui kindel, et pension tõuseb ka ilma erakorralise tõstmiseta järgmise nelja aasta jooksul 200 eurot.
The post Kasvatame pensioni nelja aastaga 200 eurot appeared first on Kaja Kallas.