Parem tulevik
21. Detsember 2018 13:00
Aeg on praegu keeruline, ärev ja ettearvamatu. Eestlane ei tunne eestlast. Euroopat üritatakse lõhestada. Uue majanduskriisi märgid on kohal. Selle tasakaaluks üks muhe ja sõbraliku huumoriga lugu Reformierakonnalt. Selle mõte on, et kelle kätte sa usaldad oma, oma lähedaste ja Eesti tuleviku raskel ajal? Kas hakkad katsetama kogenematute ja lõhkujatega või usaldad ennast tõestanud tugevaid tegijaid? Reformierakonnal on oskused, kogemused ja tegijad, et ka rasked ajad rahulikult üle elada ja minna edasi paremasse tulevikku.
Reformierakonna blogi: Sõjas Ukraina vastu hukkub iga päev inimesi
Blogid
22. Jaanuar 2019 15:04
Urmas Paet, Euroopa Parlamendi saadik
Sõjalaevade vastasseis Aasovi merel tõi Venemaa sõja Ukraina vastu taas korraks maailma meediapilti, kuigi sõda ja inimeste hukkumine pole seal kogu viimase nelja ja poole aasta jooksul lakanud. Paraku on lihtsalt nii, et juba mõnda aega kestnud konfliktid kipuvad unustusse jääma.
Urmas Paet, Euroopa Parlamendi saadik
Sõjalaevade vastasseis Aasovi merel tõi Venemaa sõja Ukraina vastu taas korraks maailma meediapilti, kuigi sõda ja inimeste hukkumine pole seal kogu viimase nelja ja poole aasta jooksul lakanud. Paraku on lihtsalt nii, et juba mõnda aega kestnud konfliktid kipuvad unustusse jääma.
Rohkem kui neli ja pool aastat pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt ning vaenutegevuse algust Donbassis, kannatab Ukraina aga ikka Venemaa agressiooni all. Kestvat vaherahu pole kordagi õnnestunud saavutada ning igal nädalal hukkub kahekohaline arv inimesi. Minski protsess pole andnud mingeid konkreetseid tulemusi, välja arvatud umbes 300 vangi vahetamine aasta tagasi. Initsiatiiv saata piirkonda ÜRO rahuvalvejõud pole samuti kuhugi jõudnud. Moskva pole ilmutanud mingeid märke olukorra lahendamise suunas ning ootab praegu märtsis toimuvate Ukraina presidendivalimiste tulemusi.
Donetski separatistide juhi Zahartśenko tapmine eelmise aasta augustis ei avaldanud julgeolekuolukorrale otsest mõju, kuid Moskva kasutas seda uue poliitilise protsessi käimalükkamiseks. Nimelt viidi Ida-Ukrainas 11. novembril läbi nn valimised, mida ükski riik ei tunnustanud, kuid mille eesmärk oli tugevdada kohapealset poliitilist identiteeti.
Venemaa on jätkanud ka samme täieliku kontrolli saavutamiseks kogu Aasovi mere üle. Kertśi silla avamine mais tegi võimatuks teatud tüüpi laevadele Ukraina Aasovi mere sadamatesse sisenemise. Suvest alates on Venemaa viinud läbi põhjalikku kontrolli Ukraina sadamatesse minevatele ja sealt tulevatele kaubalaevadele, seejuures on kontrollitud rohkem kui tuhandet ELi liikmesriikide lipu all sõitvat laeva. Need piirangud on halvasti mõjunud Ukraina kagupiirkonna majandusele.
Alates Krimmi okupeerimisest on Venemaa suurendanud seal oluliselt sõjalist kohalolekut ning suurendanud repressioone nende suhtes, kes ei pea okupatsioonivõime seaduslikuks. Teravnenud on ka Vene poolt vahistatud poliitvangide küsimus, näiteks Oleg Sentsovi juhtum.
Donbassis on alates sõja algusest 2014. aastal tapetud üle 10 000 inimese ja 24 600 on saanud vigastada. Maapinda paigutatud suure hulga miinide tõttu hukkuvad tsiviilisikud ning ulatuslikud mineeritud alad takistavad ka piirkonna sotsiaalmajanduslikku arengut.
2,5 miljonit põgenikku
Niigi kehv humanitaarolukord on viimastel kuudel veelgi halvenenud rünnakute tõttu tsiviilinfrastruktuurile ning ka vähenenud rahvusvahelise abi tõttu. Humanitaarligipääs separatistide kontrolli all olevatele aladele on piiratud. Eriti kehv on olukord tervishoiu ja toiduga varustamise osas. Sõda on praeguseks tekitanud Ukrainas 1,5 miljonit sisepõgenikku ning umbes miljon välismaale lahkunud põgenikku. 3,4 miljonit inimest mõlemal pool rindejoont sõltuvad otseselt humanitaarabist.
Sõja ja anneksiooni sotsiaalmajanduslikud tagajärjed on ulatuslikud. Vene kontrolli all olevate alade ning muu Ukraina vahel kehtib kaubandusblokaad ning edasine poliitiline ja majanduslik isolatsioon teineteise osas süveneb.
Kahed valimised
Järgmisel aastal on Ukrainas nii presidendi- kui parlamendivalimised, vastavalt märtsis ja oktoobris. Sisepoliitiline olukord on Ukrainas küllaltki stabiilne. Samas näitab viimaste kuude trend siiski presidendi ja tema poliitilise jõu toetuse langust ning populistlike jõudude, seal hulgas Julia Timośenko toetuse tõusu.
Hoolimata majandusolukorra stabiliseerumisest viimastel aastatel, on Ukraina majanduse riskid seotud makrorahandusliku ebastabiilsusega, sest kätte hakkavad jõudma suurte kohustuste tagasimaksmise tähtajad. Suurem osa elanikkonnast on väga madala elatustasemega, mida muuhulgas süvendasid kiire inflatsioon ning grivna devalveerimine viimastel aastatel. Korruptsioonivastane võitlus, maareform ja gaasihindade viimine turuhinnale on esmased tingimused, et saada ka edaspidi Rahvusvahelise Valuutafondi abi.
Hoolimata paljudest raskustest on reformid Ukrainas siiski jätkunud. Olulised on muudatused hariduse, pensionide ja tervishoiuvaldkonnas, et väljuda Nõukogude sotsiaalsüsteemist.
Juunis võttis Ukraina parlament vastu märgilise tähtsusega julgeolekusektori reformi, mille põhimõte on parlamentaarse kontrolli kehtestamine julgeolekuaparaadi üle. See protsess peab siiski jätkuma ning muuhulgas tuleb põhjalikult reformida Ukraina julgeolekuteenistust. Kohtusüsteemi reform liigub liiga aeglaselt ning prokuratuuri pole korralikult reformitud. Samas ka korruptsioonivastane võitlus pole andnud veel piisavalt tulemusi.
Vaatamata seadusruumi täiustamisele, on energiasektori reformid olnud napid, sest on põrkunud oligarhide huvidele ja vastuseisule.
Suuremat hoogu pole sisse saanud ka suurte riigiettevõtete erastamine. Seda lihtsustav seadus võeti sel aastal vastu ning nüüd tuleb jõuda ka teostamisele.
Suhetes Euroopa Liiduga on Ukraina praegune juhtkond ilmutanud huvi edasi liikuda ning ühtlustada Ukraina seadusi ELi omadega ennekõike energia-, tolli- ja digivaldkonnas.
Samas on selge, et Ukraina muutuste kiirusele paneb oma pitseri ettearvamatu sõjaolukord suhetes Venemaaga ning Venemaa edasised sammud. Mäletatavasti teatas Vene president Putin, et suhted Ukrainaga ei hakka muutuma kuni ametis on Venemaale sobimatu praegune juhtkond. Seega halbu sõnumeid on sellest piirkonnast veel tulemas ja jätkuval sõjal Ukraina vastu ei tohi lasta pidevalt kõikjalt mujalt tulevate uudiste voo alla kaduda. Demokraatlik maailm ja seal hulgas Eesti peavad olema Ukrainale toeks seni kuni selle riigi vastu suunatud sõda ja rahvusvahelise õiguse rikkumine lõppeb.
Jälgi autori tegemisi sotsiaalmeedias:
- Urmas Paet - Euroopa Parlamendi liige
- Urmas Paet (@Urmaspaet) | Twitter
- Urmas Paet (@urmas.paet) * Instagram photos and videos
Sõjas Ukraina vastu hukkub iga päev inimesi was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Andres Sutt: Maailmamajandus jahtub, riskid kasvavad – mida see tähendab Eestile?
Blogid
22. Jaanuar 2019 14:08
Rahvusvaheline Valuutafond alandas eile maailmamajanduse kasvuprognoosi. Kasvutempo on aeglustunud oodatust kiiremini. Üheks suurimaks mõjutajaks on euroala, sh eriti Saksamaa ja Itaalia. Kuid kasv aeglustub kõikides majanduspiirkondades ümber maailma.
Kuigi järgmise kahe aasta kasvuootusi alandati vaid pisut (vastavalt 0.2 ja 0.1 protsendipunkti), oli IMFi põhisõnumiks märkimisväärselt kasvanud riskid, mis viitavad globaalse majanduskasvu olulise aeglustumise ohule. Kaubandussuhete pingestumine ja finantseerimistingimuste karmistumine on peamised riskid, mille realiseerumisega kaasneks maailmamajanduse langusfaas. Leppeta Brexit ja Hiina majanduse oodatust kiirem jahtumine võivad osutuda „päästikuks“, mis viib riskide realiseerumiseni.
Viimase kümne aasta jooksul oluliselt kasvanud majanduse võlakoorem teeb majanduslangusega toimetuleku valusamaks ja keerukamaks. Seetõttu on IMF-i hinnangul eriti oluline eelarve- ja finantspuhvrite loomine.
Eile avaldas Eurostat ülevaate Euroopa Liidu (EL) ja euroala liikmesriikide võlakoormast. Hea uudis: koguvõlg suhtena SKP-sse on langustrendil nii EL-s kui euroalal ja Eesti võlakoormus on endiselt madalaim. Halb uudis: Eesti ei ole enam eelarvepoliitiliselt vastutustundlike riikide esirinnas, vaid 21. kohal – aastavõrdluses on meist kiiremini võlataset vähendanud 20 EL liikmesriiki. Jah, Eesti võlatase on jätkuvalt madalaim, kuid see ei õigusta kuidagi 0.3% eelarvedefitsiiti 2017. aastal kui majandus kasvas nominaalselt ligi 9%. 2017 olnuks valitsusele väga hea aasta finantspuhvrite loomiseks. Selle asemel valitsussektori reservid hoopis vähenesid.
Eesti riigivõlg suhtena SKP-sse alanes möödunud aastal eelkõige seetõttu, et SKP kasvas ja seda ennekõike ikka erasektori panuse tõttu. Nii on jutt Jüri Ratase valitsuse tegevusest võla vähendamisel optiline, reservide vähendamisel aga reaalne. See ei ole parim viis majanduslanguseks valmistumiseks, sest kriisi ajal on tugevad need, kel raha pangakontol mitte uustulnukad laenuturul. Et Eestil läheks ka tulevikus hästi nii tormistel kui headel aegadel on vaja väga häid oskusi ja kogemusi riigi rahaasjade korraldamisel.
The post Maailmamajandus jahtub, riskid kasvavad – mida see tähendab Eestile? appeared first on Andres Sutt.
Reformierakonna blogi: Eesti pensionite siht peab olema pool keskmisest palgast
Blogid
17. Jaanuar 2019 18:01
Keit Pentus-Rosimannus, riigikogu liige
Värske uudis selle kohta, et Eesti pensionärid on Euroopa Liidus kõige suuremas vaesusriskis, on asi, mida tuleb igal juhul parandada. Vanaks saamine ei tohi üheski korralikus riigis tähendada vaesusriski langemist. Ei tohi seda tähendada ka Eestis. Vanade inimeste paremale järjele aitamine ei ole ühekordne näpuga jagatav sutsakas, vaid see peab olema kindel ja pidev.
Keit Pentus-Rosimannus, riigikogu liige
Värske uudis selle kohta, et Eesti pensionärid on Euroopa Liidus kõige suuremas vaesusriskis, on asi, mida tuleb igal juhul parandada. Vanaks saamine ei tohi üheski korralikus riigis tähendada vaesusriski langemist. Ei tohi seda tähendada ka Eestis. Vanade inimeste paremale järjele aitamine ei ole ühekordne näpuga jagatav sutsakas, vaid see peab olema kindel ja pidev.
Kui me päriselt soovime, et Eesti pensionärid saaksid elada Soome eakaaslastega sarnaselt, mitte ei peaks muretsema, kuidas igapäevaste kulutuste ja ravimitele mineva raha välja käimise järel ots-otsaga kokku tulla, siis pole muud teed, kui reformida oma majandust, et see püsiks konkurentsis ja kasvaks kiiremini kui vananemisega seotud kulud ning vältida ettevõtlikke inimesi keerulisse olukorda panevaid otsuseid (jah, ma mõtlen siin maksukaost).
Ma võiksin pikalt kirjutada sellest, kuidas Keskerakonna valitsuse korraldatud Eesti maksusüsteemi konkurentsieelise mahamängimine, maksumuudatusega vanemate inimeste tööturult eemale peletamine annab tulevikus tagasilöögi majanduskasvule ja seeläbi ka pensionidele. Aga seda teavad juba kõik niigi. Mida Reformierakonna plaan (peale üldise maksusüsteemi korda panemise) ette näeb?
Kui pensionär jätkab tööd, tuleb teda hoida
Esiteks — tuleb uuesti sisse viia põhimõte, et keskmine pension on tulumaksuvaba. Kuniks me pensionid on väikesed, ei ole lihtsalt viisakas ega õiglane neid tulumaksuga maksustada. Praegused prognoosid näitavad, et pensionid tõusevad järgmisel aastal üle 500 euro piiri, mis tähendab, et suurel osal pensionäridest tuleks hakata maksma tulumaksu. See tuleb ära muuta. Loogika võiks olla, et kuniks Eesti keskmine pension pole 1000 eurot või siis pool keskmisest palgast, seda keskmist pensioni tulumaksuga ei maksustata.
Teiseks — neid pensioniikka jõudnud inimesi, kellel tervis lubab ja kes on valmis edasi töötama, tuleb hoida nagu kullaterasid. Eestis on töökäsi puudu, mitte üle ja kui pensioniikka jõudnud inimesed on valmis edasi töötada, peab maksusüsteem seda soosima. Töötavatel pensionäridel peab olema praegusega võrreldes madalam maks, st. varem kehtinud tulumaksuvabastus tuleb neile tagasi anda. Statistikaamet on juba aastaid välja toonud seda, et töötamine on igas vanuses kõige kindlam abinõu vaesusriski sattumise vastu. Eestist võiks saada riik, kus tegeletakse kogu vananemisse suhtumise muutmisega, vanemate inimeste järjest suurema väärtustamisega, eakatele paindlikumate töötingimuste loomisega.
Kui tervis lubab tööga jätkata, aitab see mitte ainult rahalises mõttes paremini toime tulla, vaid ka heas toonuses püsida. Mul on endal väga teravalt meeles mu oma vanaemad. Minu kahest vanaemast üks lõpetas töö tegemise alles mõned kuud enne seda, kui ta ootamatu tervisehäda järel teisele poole vikerkaart kutsuti. Tema jaoks oli pensioniealisena töö tegemine võimalus kodust väljas käia, suhelda, aktiivne olla, ühiskonnale vajalik olla. See viimane on tunne, mida tihti kiputakse alahindama. Minu teine vanaema jäi pensioniikka jõudes töölt eemale. Oli abiks lastelaste kasvatamisel, toimetas koduaias, heegeldas ja tikkis. Aga lapselapsed said suureks ja aias toimetades oli igapäevaselt varsti ainult koera ja kassiga rääkida. “Üksindus närib ja hädad tulevad kallale,” — oli kõige valusam lause, mida ta mulle ühel hetkel pihtis.
2016 aasta lõpus Tööinspektsiooni poolt valitsusele antud soovitustest esimene ütleb, et riigi roll on motiveerida inimesi töötama ka kõrgemas vanuses ja tundma tööst rõõmu, sest see on parim sotsiaalne kaitse. Oleks rumalus seda mitte teha.
Eestis nagu Soomes
Kolmandaks — üksi jäänud pensionäri toetuse tõstmine ühe kuupensioni suuruseks. Seda põhjusel, et eriti raske on toime tulla nendel, kes on jäänud üksi. Praegu on üksielava pensionäri toetus 115 eurot aastas, nagu ta Reformierakonna valitsuse ajast jäi. Eks abi on sellestki, aga see abi on liiga kleenuke.
Nende muudatuste kõrval on oluline veel kaks asja. Esiteks — põhimõttelisem hoiakute kujundamine selliselt, et vanaks saanud inimene kohtaks igalt poolt väärikat suhtumist. Ühiskond vananeb ja sellega peab oskama piisavalt kiiresti kohaneda, poliitikat vastavalt kujundada. Vanemaid inimesi on aasta aastalt ühiskonnas rohkem. See peab tähendama ka tarku lahendusi selleks, et et vanemate inimeste potentsiaali ära kasutada. Teiseks — praegu on Eestis keskmine pension umbes kolmandik keskmisest palgast. Siht tuleb seada, et jõuaksime sarnaselt Soomega selleni, et Eestis on pension pool keskmisest palgast.
Jälgi autori tegemisi sotsiaalmeedias:
Eesti pensionite siht peab olema pool keskmisest palgast was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Kaja Kallas: 7 vastamata küsimust Keskerakonna musta raha skandaalis
Blogid
17. Jaanuar 2019 14:14
Kaja Kallas
Lugesin Eesti Ekspressist Paavo Pettai lugu Keskerakonna musta rahastamise kohta ja vaatasin ära “Pealtnägija”. Keskerakonna praegused juhid proovivad jätta muljet, et see on kõik Edgar Savisaare asi ja ei puuduta neid kuidagi. Jah, see oli kõik juba ammu, aga minu meelest on siiski palju küsimusi vastuseta ka tänasel päeval:
-
- Kui on tõendatud, et Keskerakonna kampaaniaid rahastati läbi Tallinna esitades Tallinnale kordades suuremaid arveid, siis 2005-2007 oli Jüri Ratas Tallinna linnapea. Kas ta linnapeana tõesti ei teadnud linna raha asjadest? Kes siis teadis? Kui ei teadnud, siis kuidas on riigivalitsemisega?
- Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles eilses „Aktuaalses kaameras“: „Kindlasti kõik kohustused, mis erakond on võtnud, on täidetud või täidetakse õigeaegselt.“ Kõigis kolmes kohtuastmes on tõendatud ja jäänud pidama Erakondade Rahastamise Järelvalvekomisjoni otsus, et 220 000 eurot on Keskerakond saanud varjatud annetustena, mis tuleb riigieelarvesse tagastada. See tähendab, et seda otsust ei saa enam kuhugi kaevata ja see otsus kuulub täitmisele. Selle otsuse täitmise tähtaeg oli 11. detsember 2018. Seda kohustust ei ole ajakirjanduse andmetel Keskerakond siiani täitnud. Seega, mulle tundub, et kas valetab peasekretär öeldes, et „kõik kohustused on täidetud või täidetakse õigeaegselt“ või valetab ERJK öeldes, et see raha ei ole laekunud ja kohustus ei ole täidetud?
- Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles eilses „Aktuaalses Kaameras“: „Me ei ületa oma võimalusi“. Lihtne matemaatika tekitab küll üksjagu küsimusi, mis selle väite kahtluse alla seavad. Keskerakonnal on sel aastal olnud vähemalt kolm suurt plakatikampaaniat – üks oli üle-Eestiline kampaania suvel, teine oli Jüri Ratase kampaania sügisel ja nüüd on käimas kolmas massiivne plakatikampaania. Kui lugeda kokku Keskerakonna plakatid hetkel Tallinnas, siis neid on näiteks Lasnamäe kanalis 8 korda rohkem kui Reformierakonnal. Kui samal aja on võlg riigi ees 220 000 eurot ja juba 2017. aasta majandusaasta aruande kohaselt (ehk terve aasta, kui Keskerakonda ei juhtinud Savisaar) ületasid kohustused varasid 239 000 euro võrra, siis kas Keskerakond siiski ületab suurelt oma võimalusi või on nad saanud taaskord varjatud rahastamist? Kas ootame uut vilepuhujat, kes 5-10 aasta pärast tõde päevavalgele tooma hakkab?
- Praegused Keskerakonna juhid ütlevad, et ei teadnud mahhinatsioonidest midagi, ometi oli kampaaniajuhiks kõikidel nendel aastatel, kui Tallinna ja erakonna rahakotid läksid segi Raimond Kaljulaid, kelle suhtes lõpetati kriminaalasi oportuniteedi põhimõttel. Nagu kirjutab Tartu Ülikooli professor Jaan Sootak, siis „oportuniteedi ehk avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kohtuistungitest pääsenud pole mitte õigeks mõistetud vaid süüteo toime pannud ning kannavad selle eest ka vastutust”. Ehk siis Raimond Kaljulaid võttis asjad omaks, aga tema suhtes lõpetati menetlus. Nagu Raimond Kaljulaid ise on öelnud: “Mõned inimesed kiirustavad kindlasti tegema järeldust, et küllap oli kriminaalasja lõpetamise eelduseks Savisaare vastu tunnistamine. Võin kinnitada, et nii see ei olnud. Edgar Savisaar ja tema kaitsjad saavad peagi tutvuda minu antud ütlustega ning võivad ise veenduda, et ma ei ole tema kohta öelnud ühtegi halba sõna. Ütlusi andsin enda rolli kohta selle kampaania ellu viimisel ning kriminaalasi lõpetati seetõttu, et prokuratuur ei pea minu karistamist selle eest vajalikuks.”. Kas see on tõesti “uuenenud” Keskerakond?
- Kohtus jätkub nn Savisaare protsess, kus üks kohtualustest on Kalev Kallo. Kalev Kallot süüdistatakse altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamises. Meedia vahendusel avalikustatud kohtumaterjalidest oleme saanud lugeda, kuidas Kallo koos Savisaarega Keskerakonnale kampaaniaraha proovis hankida. Raske on uskuda, et sellest ei tea Keskerakonna praegused juhid. Ometi on Kalev Kallo Keskerakonna üleriigilises valimisnimekirjas kõrgel 13. kohal. Kui kogu see rahastamisskandaal on Edgar Savisaare ajastust, siis miks praegune juhtkond selle osalisi endiselt nii kõrgelt hindab?
- Kohtutes tõendamist leidnud asi, kus Keskerakonna varjatud rahastmine oli seaotud sellega, et Paavo Pettai ostis 250 000 eurot kallimalt Keskerakonnale pärandatud kinnisvara, toob meelde teise hiljutise skandaali, kus 2018. aastal keegi ärimees ostis Keskerakonna kontori 300 000 eurot turuhinnast kõrgemalt ning Tallinna linnavalitsus kinnitas samal päeval ka ärimeest huvitava detailplaneeringu ning sama ärimees rentis Keskerakonnale nende praeguse kontori. Huvitav kokkusattumus?
- Kui Jüri Ratas ja teised Keskerakonna juhid vannuvad, et must rahastamine on minevik ja tunnistavad Keskerakonna viga, siis miks nad ei tunnista oma süüd ja sõlmi prokuratuuriga kokkulepet? Vastupidi, Keskerakond jätkab kohtuvaidlusi ka peale Savisaare kohtu alt vabastamist.
Võib-öelda, et minu poolt nende küsimuste esitamine on puhas kadedus, sest me ei saa endale lubada nii massiivset valimiskampaaniat ja oleme pidanud oma varasemate võlgade tasumiseks tegema pingutusi ja tõmbama kulutusi kokku. Aga see kõik ei muuda olematuks seda, et ülaltoodud küsimustele peaks siiski „uuenenud“ Keskerakonna juhid vastuseid andma.
The post 7 vastamata küsimust Keskerakonna musta raha skandaalis appeared first on Kaja Kallas.
Ühendus Hiiumaaga peab hiidlasi rahuldama
14. Jaanuar 2019 15:30
Reformierakonna saadikud Urve Tiidus ja Kalle Laanet esitasid Riigikogus majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile arupärimise seoses parvlaevaliiklusega Hiiumaaga.
„Arupärimine on ajendatud lihtsast tõigast, et hiidlaste seas on taas rahulolematust parvlaevaliiklusega. Saarel elavate aktiivsete ja ettevõtlike inimeste jaoks on talvine graafik osutunud tööpäevadel liiga hõredaks. Kummaski suunas tehakse tööpäevadel viis reisi päevas. Isegi kui madalhooajal on inimesi laevasalongis pealtnäha vähe, oli näiteks pühapäeval 13.01.19 õhtul mitmele reisile nädala alguse tööpäevadel Rohukülast Heltermaale ja vastupidi suurematele sõidukitele ja veostele pileti broneerimise võimalus null,“ selgitas Tiidus arupärimise põhjust.
„Viie reisi praktika sai alguse alles eelmise aasta jaanuaris. Hiiumaa vald on väljendanud ettevõtjate ja kogukonna ootust tihedamale graafikule mitmel korral, viimati möödunud aasta novembris vastutavale ministeeriumile ja Maanteeametile kirju saates. Varasemalt on olnud vastastikust mõistmist väljendavaid kohtumisi, kuid reise juurde pole tulnud. Vastutavate osapoolte selgitustes on kõlanud navigatsioonitingimuste keerukus talvel ja dotatsiooni küsimused,“ lisas Laanet.
„Mitteametlikel andmetel dotatsiooni puudust ei olegi. Kahel eelmisel aastal on dotatsiooni väidetavalt ülegi jäänud,“ oli Tiidus nõutu.
Sellest tulenevalt esitati ministrile järgmised küsimused:
1. Minister ei koosta parvlaeva graafikuid ja seepärast ei saa Teile otseselt pahaks panna, et hiidlased pole talvise graafikuga rahul. Küll olete vastanud kohaliku omavalitsuse esindajatele, et harvemal graafikul on oma põhjendused, neid täpsemalt selgitamata. Mille taha on takerdunud saare rahva soov, et parvlaeva graafikus oleks 12 reisi tööpäevadel ( kuus reisi Heltermaa - Rohuküla suunal ja kuus reisi Rohuküla- Heltermaa suunal).
2. Millal ja kellega räägiti läbi hõredama parvlaevagraafiku rakendamine?
3. Probleemide lahendamisel on erinevaid stiile. Reageerimine alles peale probleemide tekkimist on üks variant. Kõige tulemuslikum on siiski ennetav ehk proaktiivne stiil, st. probleeme ei lasta tekkidagi. Mida on vaja, et Eesti suuruselt teise saare ühendus mandriga toimiks laitmatult ka kehvemate navigatsioonitingimustega hooajal?
4. Väidetavalt on kahe reisi võrra tihedama graafiku hind talvisel hooajal ca 60000 eurot. Tegelikult oli võimalus riigieelarve II ja III lugemise vahel muudatusettepanek teha. Olgugi, et tihedas konkurentsis katuserahadega. Mida on vaja, et kujuneks hiidlasi rahuldav laevagraafik? Laevafirma ja laevad saavad ju hakkama.
5. Kuidas hindate ministeeriumi ja Maanteeameti koostööd selle teema senisel lahendamisel? Kas graafiku tegemise õiguse ja vastutuse andmine kohalikule omavalitsusele oleks võimalik probleemi lahendus?
6. Kunagi saadi Nobeli preemia ratsionaalsete ootuste teooria eest. Kas hiidlaste ja saare külaliste ootused on ratsionaalsed või võib neile ette heita liigseid ootusi parvalaeva ühenduste toimimise suhtes?
Aivar Sõerd: pool riigikassas hoiustatud Haigekassa, Töötukassa ja sihtasutuste reservidest on ära kulunud riigi igapäevaste kulude katteks
14. Jaanuar 2019 15:15
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees ja Reformierakonna fraktsiooni saadik Aivar Sõerd esitas rahandusminister Toomas Tõnistele kirjaliku arupärimise Haigekassa ja Töötukassa reservide tühjendamisest riigi igapäevaste kulude katteks.
“Riigikassa andmetel oli 31.12.2018 seisuga riigi reservides likviidset finantsvara kokku 1 088,2 miljonit eurot, millest 676,6 miljonit eurot oli likviidsusreservis ja 411,5 miljonit eurot stabiliseerimisreservis. Sama kuupäeva seisuga oli riigikassasse hoiule võetud teiste isikute finantsvara kokku summas 1 313,9 miljonit eurot, sealhulgas Haigekassa reserve 148,6 miljonit eurot ja töötukassa reserve 832,7 miljoni eurot. Seega võib väita, et valitsuse enda reservid on ammendunud ja nõuded ületavad varasid, kuna riigikassal on kohustusi teiste isikute vastu suuremas summas kui on likviidsusreservi ja stabiliseerimisreservi varasid kokku,” selgitas Sõerd arupärimise vajadust.
“Riigi reservid vähenesid 2018. aastal 67,3 miljoni euro võrra. 31.12.2017 seisuga oli likviidsusreservis 743,2 miljonit eurot ja stabiliseerimisreservis 412,2 miljonit eurot. 2017. aasta riigi majandusaasta koondaruande andmetel vähenesid reservid ka 2017. aastal. Seega on riigi reservid vähenenud kahel viimasel aastal,” lisas Sõerd.
“Keskvalitsus on sisuliselt võtnud siseriiklikku laenu Eesti Haigekassalt, Eesti Töötukassalt ja sihtasutustelt, kes on oma finantsvara riigikassas hoiustanud. Reformierakonna fraktsioon on juba pikemat aega hoiatanud, et head ajad majanduses ei kesta igavesti. Meie oleme olnud alati seda meelt, et heal ajal peab reserve koguma, et majanduslikult kitsamatel aegadel oleks, mida kulutada. Kahjuks on keskerakondlik valitsus täpselt vastupidiselt käitunud,” kommenteeris Sõerd.
Eelnevast tulenevalt esitas Sõerd rahandusministrile järgmised küsimused:
1. Kuidas on tekkinud selline olukord, et kiire majanduskasvu aastatel ja maksutulude väga hea laekumise olukorras ning arvestades sellega, et 2018. aastal laekus eelarvesse ka ühekordne suurem summa AS Tallinna Sadam riigile kuulunud aktsiate müügist, on tulnud riigieelarve negatiivset rahavoogu katta Haigekassa, Töötukassa ja teiste institutsioonide reservide arvel?
2. Kas Haigekassalt, Töötukassalt ja teistelt institutsioonidelt siseriikliku laenuna saadud raha on arvestatud keskvalitsuse võlakoormuse hulka?
3. Kas Haigekassa ja Töötukassa reservide tühjendamine riigi igapäevaste kulude katmiseks on Rahandusministeeriumi hinnangul kooskõlas Eesti Haigekassa ja töötuskindlustuse seadusega?
4. Millistest vahenditest kaetakse riigieelarve miinust edaspidi, kui Haigekassa ja Töötukassa reservid ammenduvad, nii nagu on juba juhtunud keskvalitsuse enda reservidega?
5. Milline on siseriikliku laenuna Haigekassalt ja Töötukassalt laenatud finantsvara tagastamise tähtaeg?
6. Kuidas jagunevad likviidsusreservi allesjäänud finantsvarad erinevate institutsioonide – Haigekassa, Töötukassa ja sihtasutuste vahel?
Kaja Kallas: Kodakonduse aknast
Blogid
14. Jaanuar 2019 13:12
Kaja Kallas
Siseminister tegi täna ettepaneku, et võiks olla „kodakondsusaken“, kus kõik, kes soovivad, saavad kodakondsuse. Ma ei ole sellise ettepanekuga nõus. Põhjendan, miks:
- Kunstlikke tõkkeid Eesti kodakondsuse saamiseks ei ole ka praegu. Tuleb vaid ära õppida eesti keel ja teha selgeks põhiseadus. Vanematele inimestele on ettenähtud leevendatud keelenõuded. Kuna eesti keelt räägib maailmas väga vähe inimesi, siis peame seda keelt hoidma nagu silmatera ja tegema kõik võimaliku, et rohkem inimesi seda õpiks ja oskaks. Kodakondsuse saamine on selge motivaator eesti keel selgeks õppida. Lisaks leian ma, et keele tundmine on lugupidamisavaldus riigile, kus elad. Minu arvates on see väike asi paluda kodakondsuse eest.
- Kui jagame kodakondsust lihtsalt sooviavalduse alusel, siis pole see aus nende suhtes, kes on teinud pingutusi ja kodakondsuseks vajaliku keeleeksami. Väga paljud Eestis elavad muukeelsed inimesed on meie keele ära õppinud ja on väga tublid ja püüdlikud selles osas. Peaksime pigem tunnustama neid ja seadma neid eeskujuks teistele, mitte ütlema, et nende pingutused on olnud asjatud.
- Kodakondsuse valimisnännina jagamine puudutab eelkõige minevikupärandit. Meil ei ole vaja mineviku teemasid uuesti avada, vaid peame tegelema rohkem tulevikuga. Nimelt, eestlased on suured maailmarändurid ja üle maailma elab umbes 200 000 eestlast. Sageli tekivad neil väljaspool Eestit perekonnad, kuhu sünnivad ka lapsed, kelle üks vanem on eestlane ja teine ei ole. Neil lastel on seega kahe riigi kodakondsus. See tekitab absurdse olukorra, kus täisealiseks saamisel nad peavad valima nende kahe vahel. Kannatajaks osutub just Eesti kodakondsus, millest loobutakse mõne suurema riigi kodakondsuse kasuks. Väljaspool Eestit kasvanud lapsed on sageli väga suured Eesti patrioodid, sest nad hindavad ja teavad oma juuri. Me ei tohi neid lapsi Eestist ära tõugata, seetõttu peab topeltkodakondsus olema lubatud sünnijärgsetele kodanikele.
The post Kodakonduse aknast appeared first on Kaja Kallas.