Reformierakonna suurim, 2514 liikmega Tallinna piirkond valis täna toimunud e-üldkogul oma juhiks riigikogu majanduskomisjoni esimehe ja Tallinna linnavolikogu aseesimehe Kristen Michali. Samuti valiti juhid kaheksas Tallinna linnaosas tegutsevatele piirkondlikele organisatsioonidele.
Liberaalina usun ma rohkem inimeste enda vastutustundesse, kui valitsuse jagatavatesse käskudesse ja korraldustesse.
Mitmed Euroopa riigid on neil päevil astunud otsustavaid samme vaktsineerimise ühel või teisel viisil kohustuslikuks muutmise suunas, debatti sel teemal on soovitanud pidada ka Euroopa komisjoni president Ursula von der Leyen.
Liberaalina usun ma rohkem inimeste enda vastutustundesse, kui valitsuse jagatavatesse käskudesse ja korraldustesse.
Mitmed Euroopa riigid on neil päevil astunud otsustavaid samme vaktsineerimise ühel või teisel viisil kohustuslikuks muutmise suunas, debatti sel teemal on soovitanud pidada ka Euroopa komisjoni president Ursula von der Leyen.
Eestis selleks debatiks suurt põhjust ei ole. Peaminister Kaja Kallas on korduvalt öelnud, et sundvaktsineerimist Eesti seadused ei võimalda ja pole mingit kavatsust hakata seda olukorda muutma. Koostöös tööandjate ja töövõtjatega on valitsus töötanud välja korra, kus iga asutus saab riskianalüüsi käigus töötajatelt vaktsineeritust nõuda, kui nende töö kätkeb endas riski nakkust levitada.
Isegi kui kohustuslik vaktsineerimine tooks mõne vaktsineeritu lisaks, ei kaaluks see üles seda konflikti ja tüli, mida selline samm ühiskonnas tekitaks.
Eesti on selle kriisi juhtimisel, eriti Kaja Kallase juhitud valitsuse ajal, lähtunud selgelt liberaalsest joonest. Oleme püüdnud hoida ühiskonda, koole ja ettevõtteid nii avatuna kui võimalik. Kuigi see suund on saanud kriitikat, võib tagantjärgi vaadates öelda, et oleme teinud õigesti, meie haigestumise ja suremusnumbrid on isegi väiksemad, kui paljudes meist oluliselt rohkem suletud olnud riikides, seda ka viimase viiruselaine ajal.
Samal ajal on inimesed saanud käia tööl ja lapsed koolis ning viiruse nähtamatuid ohvreid on seetõttu olnud loodetavasti vähem. Kõik see on juhtunud tänu inimestele, kes on käitunud vastutustundikult, järginud valitsuse seatud reegleid ja ennast vaktsineerinud, aga ka eesliinitöötajatele, kes on teinud kriisi murdmiseks igapäevaselt rasket tööd. Suur tänu neile kõigile!
Saame koroonaviirusele vastu ainult üheskoos. Praegu näiteks on sadadel tuhandetel inimestel võimalus teha tõhustusdoos, olen ise selle sammu astunud ja saan kõigile soovitada, et tunne pärast kolmandat sutsu on palju turvalisem.
Eelmisel nädalal läbis riigikogus teise lugemise eelnõu, mis rõõmustab rohkem kui 280 000 inimest otseselt ja annab kindlustunde kõigile neile, kes lähiajal pensioniealiseks saavad. Nimelt esitas reformierakondlasest rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus valitsuse eelnõu «Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu», mis vabastab kõik pensionärid, nii töötavad kui ka vanaduspõlve pidavad, tulumaksust keskmise pensioni ulatuses.
Eelmisel nädalal läbis riigikogus teise lugemise eelnõu, mis rõõmustab rohkem kui 280 000 inimest otseselt ja annab kindlustunde kõigile neile, kes lähiajal pensioniealiseks saavad. Nimelt esitas reformierakondlasest rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus valitsuse eelnõu «Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu», mis vabastab kõik pensionärid, nii töötavad kui ka vanaduspõlve pidavad, tulumaksust keskmise pensioni ulatuses.
Eelnõu vastuvõtmisel hakkab see kehtima küll alates 2023. aastast, kuid sellega lõpeb ka meie lähiajaloo ühe kõige häbiväärsema sotsiaalse eksperimendi aeg. Nimelt võrdsustati 2016. aasta lõpus pensionärid palgasaajatega ja neilt võeti ära 500 euro suurune tulumaksuvabastus.
Eriti said pihta kõik need pensionärid, kel oli jõudu, tahtmist ja soovi oma elujärge parandada ning jätkasid töötamist. Tulumaks võeti maha nii palga kui ka pensioni pealt ja täiega.
Ettevõtete ja valitsuse tehtud valikute tõttu kriisi haldamisel on Eesti majandus hästi taastunud. 2021. aasta teises kvartalis ületas majanduse maht oma kriisieelset taset Euroopa Liidu võrdluses kõige rohkem. Septembri algul valminud majandusprognoosi järgi kujuneb selle aasta majanduskasvuks 9,5 protsenti ja tuleval aastal neli protsenti.
Minuealistele tähendab tugev majandus paremat toimetulekut. Järgmisel aastal tõuseb pension 38 eurot 590 eurole. 2023. aastal tõuseb see veel 64 eurot 654 eurole. See tähendab, et lähiajal ootab eakaid ees sajaeurone pensionitõus. Lisaks tõstab valitsus järgnevast aastast ka üksi elava pensionäri toetust 115 eurolt 200 eurole.
Kuid mida rohkem tõuseb pension, seda päevakajalisemaks muutub küsimus keskmise pensioni tulumaksuvabastusest. Vaevalt et kellegi arvates on keskmine pension Eestis nii suur, et seda võiks tulumaksuga maksustada. Vastupidi, meie pensionid on Euroopa Liidus ühed nigelaimad ja põhjusi peame otsima ajast, kuhu olime surutud rohkem kui 50 aastat. Praegu kehtiva süsteemi järgi peaks 2023. aastal aga juba üle 300 000 pensionäri oma pensionilt tulumaksu maksma.
Kui ühiskond hoolib oma eakatest, tuleb lõpetada olukord, kus riik ühe käega annab pensionitõusu, aga teise käega võtab selle tulumaksuna tagasi. Sestap on mul hea meel, et valitsus täitis eakatele antud lubaduse ning kiitis heaks ja saatis riigikokku eelnõu, millega muutub keskmine pension 2023. aasta 1. jaanuarist tulumaksuvabaks.
Keskmise pensioni tulumaksuvabaks muutmine tähendab pensionäridele aastas 370 euro suurust võitu. Seejuures on keskmine pension tulumaksuvaba nii töötaval kui ka mittetöötaval pensionäril. Raske on ette kujutada, kuidas saaksid koolid, meditsiiniasutused ja paljud teised hakkama, kui sealt lahkuvad suurte kogemustega elujõulised ja rõõmsad töötajad. Olen sügavalt veendunud, et oli suur viga neid kõrgema maksustamisega tööturult eemale tõrjuda.
Loomulik on küsida, miks mitte 2022. aastast, miks siis alles 2023. aastast. Vastus on lihtne. Tehniliselt on võimatu maksu- ja tolliameti, sotsiaalkindlustusameti ja teiste infosüsteeme nii-öelda ümber häälestada ja töökorda seada praegu veel nii keerulise tulumaksusüsteemi arvestamisel. Kui seda tööd oleks alustatud eelmise valitsuse ajal, oleks saanud tulumaksuvabastust rakendada juba järgmisest aastast.
Samuti olen kindel, et lisaks töötavatele ja mittetöötavatele pensionäridele võidavad nii pensionitõusudest kui ka keskmise pensioni tulumaksuvabastusest ka lapsed ja lapselapsed. Teadmine, et nende vanematel ja vanavanematel on parem sissetulek ja nad tulevad iseseisvalt endaga toime, muudab ka nooremate elu kergemaks.
Iga kriis mõjutab meid rängalt. Nii ka koroonaviiruse ulatuslikust levikust põhjustatud tervisekriis, millel on nii nähtavad kui nähtamatud ohvrid. Seetõttu on mul heameel tõdeda, et tuleva aasta riigieelarves on üheks oluliseks sihiks seatud inimeste vaimse ja füüsilise tervise hoidmine ja parandamine. Need on valdkonnad, mis on mulle alati südamelähedased olnud.
Tervisekriisis on niinimetatud eesliinil meie meditsiinitöötajad. Iga päev teevad nad suuri jõupingutusi, et inimesi, võibolla koguni meie lähedasi või meid endid ravida ja aidata. Sageli tehes seda enda unetundide ja vabade päevade arvelt. Sestap on ülimalt oluline, et meditsiinitöötajad tunneksid sel raskel ajal ülejäänud ühiskonna tuge. Üks viis seda näidata on tagada meie kõigi ühisest maksurahast nende väärikas sissetulek. Kui riigikogu tuleva aasta riigieelarve heaks kiidab, tõuseb arstide ja õdede miinimumtunnitasu üle 7 protsendi.
Kuigi meditsiini ei minda õppima raha pärast, loodan siiski, et tuleval aastal eesootav palgatõus aitab nende inimeste motivatsiooni hoida. Teisalt on aga selge, et lõpmatuseni ei ole säärase koormuse all töötamine võimalik, ka missioonitundest mitte. On ju meditsiinitöötajadki ennekõike inimesed ja on loomulik, et nemadki väsivad. Meditsiinisüsteemi koormuse vähendamiseks on tegelikult ju lahendus olemas – vaktsineerimine. Järgmise aasta riigieelarves plaanitakse eraldada 16,1 miljonit eurot tõhusama vaktsineerimise korraldamiseks. Arstide ja õdede töökoormuse vähendamise kõrval hoiab vaktsineerimine ka meie endi ja meie lähedaste tervist ning ühiskonna avatuna. Need, kes veel ei ole end vaktsineerinud, tehke seda palun kindlasti.
Lisaks meditsiinisüsteemi koormamisele on koroonakriis ja selle järelmid tõstnud inimeste stressitaset ja mõjunud laastavalt meie vaimsele tervisele. Nii on koroona epideemia välja toonud ja võimendanud vaimse tervise teemad ning tõstnud need senisest kõrgema tähelepanu alla. Järjest levinumad vaimse tervise probleemid survestavad nii meditsiinisüsteemi, aga ka kogu ühiskonda. Survestavad otseselt riigi majandust ja ettevõtlust läbi inimeste langenud töövõime.
Vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks rahastatakse 2022. aasta riigieelarvega psühholoogide kutseaastat ja vaimse tervise teenuste arendamist nii kogukonna tasandil kui ka eriarstiabis. Samuti toetatakse tõenduspõhiste ennetustegevuste arendamist. Nendeks tegevusteks on täiendavalt järgmise aasta riigieelarves planeeritud 3 miljonit eurot. Lisaks suunatakse psühhiaatrilise sundraviteenuse tugevdamiseks ning alkoholi ennetustegevuse ja ravi jätkamiseks 3,1 miljonit eurot.
Vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamiseks kogukonna tasandil ja esmaste vaimse tervise alaste konsultatsioonide pakkumiseks on plaanis jätkata toetuste maksmist kohalikele omavalitsustele. Spetsialistide nappuse leevendamiseks rahastatakse kliiniliste psühholoogide ja psühholoog-nõustajate ehk kogukonnapsühholoogide kutseaastat. Eraldatava rahaga kavatsetakse tasuda nii tulevaste psühholoogide ja nõustajate endi kui ka nende juhendajate töö eest praktikaaastal. Niisamuti jätkatakse üleriigilise vaimse tervise abiliini ja veebinõustamise tegevust. Jätkub ka hingehoiu teenuse osutamine hoolekandeasutustes ja laste vaimse tervise keskustes pakutavate teenuste kvaliteedi arendamine.
Euroopa rahavihm loob meis illusiooni, et see võib kesta igavesti. Kas tõesti ka 80 aastat? Peame oma mõtteviisi muutma.
Rohepöörde kava on väga suur asi. See on suurte ja keeruliste reformikavade kogum. Esialgu põhiliselt kavade, mis peavad muutuma seadusteks.
Euroopa rahavihm loob meis illusiooni, et see võib kesta igavesti. Kas tõesti ka 80 aastat? Peame oma mõtteviisi muutma.
Rohepöörde kava on väga suur asi. See on suurte ja keeruliste reformikavade kogum. Esialgu põhiliselt kavade, mis peavad muutuma seadusteks.
Reformikavade puhul peab olema selge, mis on oodatud ja kavandatud tulemus ajas ja ruumis. Mis on rohepöörde kavandatav tulemus Mauritiuse saarel ja minu kodaaias? Mis on tulemus aastal 2050 ja 2100, aga mis on tulemused ja tagajärjed täna ja homme?
25 aastat tagasi panin oma koduukse ees suusad alla ja läksin metsa suusatama. Täna on talvel suusatamise võimalused juhuslikud, kui just ei raja kodu juurde kunstlumega rada. Mis pole väga reaalne.
Viimaste aastate kuumade suvede kiuste olime abikaasaga seda meelt, et eestlane kannatab mõne kuuma ilma välja ilma konditsioneerita. Sel suvel andsime alla ja muretsesime konditsioneeri, teades väga hästi, et konditsioneer võtab palju rohkem energiat kui kütmine. Kuumus on nähtavasti tulnud, et jääda.
Vaja on taimi kasta, aga veepuudus kummitab.
Viimasel kahel aastal ründavad meie aeda lõunast sisse rännanud hiidnälkjad, keda tuleb kokku korjata ja hävitada iga päev. Nad on tulnud, et jääda.
Kui palju ja mitme aasta jooksul tõuseb merevesi?
Mul on täna neli lapselast. Suure tõenäosusega on nad elus veel aastal 2100. Missugune on nende elukeskkond siis?
Võime öelda, et kliima soojenemine on nähtav ja tajutav. Selles pole kahtlust. Ja ka selles pole kahtlust, et kliima soojenemine kujutab endast meie tavapärasele elule ja keskkonnale suurt ohtu. Kui plaažil päevitamine välja arvata.
Küsimus on – mida teha?
Vastust otsime rohepöördest.
Rohepööre peab olema kodanike rohepööre, inimeste rohepööre, mitte valitsuste ega ka Euroopa Komisjoni rohepööre. Rohepöörde elluviimisele teevad kahju agressiivsed ja väga häälekad huvigrupid – olgu need kliimamuutuste eitajad või hoopis äärmuslikud keskkonnaühendused –, kes ei tunnista mingeid muid vaateid, ei tunnista enamust ja on valmis koguni vägivallaks.
Rohepööre ei tohi olla ka mitte mingite huvigruppide plaan endale soodsate toetuste kaudu täiendavate kasumite kindlustamiseks.
Mida see kõik tähendab? See tähendab, et seda pööret ei juhi mingi uus plaanikomitee käskude ja keeldudega, vaid ühiskond ja majandus on korraldatud niiviisi, et iseregulatsiooni abil saavutatakse rohepöörde eesmärgid. See tagab mitte ainult kliimakatastroofi vältimise, vaid ka selle, et ka 80 aasta pärast elavad inimesed paremini ja nii majanduslik kui ka sotsiaalne ja keskkondlik heaolu kasvab.
Majanduslikult on rohepöörde elluviimiseks vaja kolme sammast – investeeringuid, õiglast hinnakujundust tavapäraseks toimimiseks ja sotsiaalpoliitikat, et muutustega kohaneda ja võimalike kriiside tagajärgedest üle saada.
Investeeringuteks on meil täna märkimisväärsed rahalised ressursid. Euroopa Liidu poolt antud raha taastekava jaoks on tohutu summa. Meie risk on selle raiskamine, ebaotstarbekas kasutamine.
Euroopa rahavihm loob meis illusiooni, et see võib kesta igavesti. Kas tõesti ka 80 aastat? Peame oma mõtteviisi muutma. Meie rahalised vajadused tuleb kas lähemas või kaugemas tulevikus katta meie oma võimalustega, maksta ise kinni võimalikult palju hüvesid ja korjata tasakaalustamiseks piisavalt makse.
Euroopa siseturu õiglase toimimise tagamiseks on välja töötatud detailsed ja mahukad konkurentsireeglid, millest kinni pidamist järgitakse karmilt. Konkurentsireeglite üks tähtis osa on riigiabi reeglid. Riigiabi on lubatud struktuurseteks ümberkorraldusteks ja strateegilisteks investeeringuteks, mitte ülalpidamiskulude katmiseks.
Seoses rohepöörde plaaniga on riigiabi kasutamise võimalusi oluliselt suurendatud. Meie risk on see, et me näeme teravalt tänase pärastlõuna vajadusi, aga mitte homse ega ülehomse vajadusi. Meil on riigiabi raiskamise ja vale kasutamise kogemus olemas. Katsume seda meeles pidada ja vigu vältida.
Omal ajal oli Eesti rahanduse üheks põhiliseks juhtmõtteks luua võimalikult soodne keskkond ettevõtlusele, selleks et võimalikult kiiresti luua majanduslik heaolu, mis ei jää maha Euroopa riikidest. Selleks oli vaja investeerida tootmisvõimsuse kasvu.
Täna peame vaatama riigi rahandusele otsa, et küsida, kuidas meie praegu kehtiv süsteem vastab uutele väljakutsetele – rohepöördele ja sellega seotud tehnoloogilise ja sotsiaalse pöörde vajadustele.
Vajalik on omavalitsuste kaasamine tuleviku investeeringutesse. Suur tuulepark või mõni muu tulevikuinvesteering näib midagi võõrast ja tülikat, millele kohalikud elanikud (muuseas – valijad) vaatavad kahtluse ja umbusuga. Omavalitsusi kaasamata jäämegi võitlema kuulsa nähtusega – „Mitte minu tagaaias“; ingliskeelse tuntud lühendiga NIMBY.
Hiljuti kaasati põhiliselt taastuvenergiale suunatud ettevõtte Enefit Green kapitali laiendamisse suur arv kodanikke. See on väga positiivne sündmus. Inimesed vaatavad tulevikku, milles taastuvenergia tootmine on üks võtmeküsimus.
Omavalitsused ja kogukonnad on vaja kaasata tuleviku projektidesse kui osanikud. Omavalitsused (või organiseerunud kogukonnad) võiksid saada vähemalt veerandi suuruse osaluse uues projektis. See eeldab muidugi rahandusliku poole kokku leppimist. Mis on investeerija panus, omavalitsuse ja riigi panus, ja millised on kõikide osapoolte kohustused ja vastutus. Nii peaks kujunema õiglase tulude ja kulude, hüvede ja kohustuste jagamise mehhanism.
Omavalitsuste kaasamine on ka rohepöörde jaoks vajaliku sotsiaalpoliitika tähtis osa. Just omavalitsused puutuvad kõige otsesemalt kokku inimestega ja nende muredega, antud juhul ka rohepöördest tekitatud raskustega. Tõsi on, et kliimaneutraalsuse saavutamiseks on vaja sotsiaalpoliitikat, mis muudaks muutused tarbimises ja tootmises vastuvõetavaks. Selleks on vaja mõistlikku toetuste süsteemi. Aga see peab olema suunatud inimesele, mitte tootele ega teenusele.
Muidugi ei saa sotsiaalprobleemide lahendamist ainult omavalitsustele jätta. Riiklikul hariduspoliitikal on tähtis roll noore põlvkonna suhtumiste ja käitumismudelite kujundamisel. Rohepööre nõuab ka kõikide meie haritust, meie arusaamist loodusnähtustest ja -protsessidest.
Looduslikke ressursse on vaja kokku hoida. On vaja kokku hoida vett, metsa, maavarasid, energiat. On vaja kokku hoida täna ja 30 ning 80 aasta pärast. Seda ei saa teha käsumajanduse võtetega, käskude ja keeldudega. Pika plaani jaoks on vaja majanduslikku mehhanismi. Ja selle põhiliseks elemendiks on õiglane ja õige hinnakujundus.
Igasugused subsiidiumid, kunstlikult alandatud hinnad, tasuta tooted ja teenused töötavad rohepöörde vastu. Ressursside suur raiskamine on tasuta ühiskondlik transport.
Tervitan pakendite maksustamise otsust. Vaieldamatult on see samm ressursside säästliku kasutamise suunas.
Juba aastal 1513 kirjutas Niccolo Macchiavelli, et valitseja peab olema kitsi. Kui valitseja teeb kingitusi, teeb ta head vähestele ja halba paljudele.
Taastuvenergia võimsused on mõeldud elektri tootmiseks. Pärast sellesuunaliste investeeringute rakendumist tuleb see elekter kinni maksta tarbijatel. Me tahame energiat kokku hoida. Seetõttu pole loogiline riigieelarve teiste tulude ja kulude arvel soodustada elektritarbimist. Taastuvenergia toetused (100 miljonit aastas kellegi lisakasumit) peavad jääma minevikku.
Elektri ja vedelkütuste hindade subsideerimine, käibemaksu ja aktsiiside alandamine töötab energia kokkuhoiu vastu. See on lühinägelik ja kahjulik poliitika. Kütuse ja energia hindade muutumisega kaasnevad raskused tuleb tasandada riiklike ja kohalike sotsiaaltoetuste süsteemi abil. Ei saa olla nii, et valitsuse poolt subsideeritud hindade kaudu võidavad ka jõukamad inimesed, kellel seda üldse vaja pole.
Subsideerimine on pöördvõrdeline kokkuhoiuga.
Teemasid, mis on seotud rohepöördega, on palju. Peame kõiki neid käsitlema mõistusega, ilma hüsteeriata, ilma kiirustamiseta. Siis saavad võimalikud muutused meie elus kodanikele omaseks.
iina Rahvavabariigi tõus üheks maailmapoliitika juhtriigiks on olnud kiire, võiks isegi öelda, kaunis äkiline. Sellel teemal on kirjutatud palju artikleid ja raamatuid.
Eesti on Hiinast kaugel. Hiina president Jiang Zemin külastas Eestit 2002. aastal. Toimus kohtumine ka tolleaegse peaministriga. Hiina president alustas vestlust nii: «Me oleme kaks väga sarnast riiki. Meil on üks ja sama suur ja problemaatiline naaber!» Kohtumine oli heatujuline ja probleemivaba. See oli siis.
Täna mõjutab Hiina ka meid. Suhted Hiina ja Venemaaga, vastasseis USAga, Hiina mõju maailmakaubandusele, Hiina tegutsemine Euroopa Liidus – see on nüüd.
Mind innustas seda lugu kirjutama üks hiljaaegu leotud mahukas kirjutis Hiina poliitika motiividest. Euroopa Liidu sisemiste probleemide mõistmiseks on vaja mõista liikmesriikide poliitika tausta, eelkõige ajaloolist tausta. Sama lugu on Hiinaga.
Tuuakse välja viis põhimõttelist Hiina poliitikat kujundavat tegurit.
Esiteks, Konfutsiuse filosoofia. Selle mõttevaramu on rikkalik, sealhulgas moraali ja eetika valdkonnas. Poliitika aluseks on lojaalsus hierarhiale, nii perekondlikule kui ka ühiskondlikule. Tingimusel, et hierarhia eesotsas on moraalne juht. Taiplik lugeja märkab hierarhiale lojaalsuse põhimõtte erakordset sobivust kommunistliku partei võimumudeliga.
Teiseks, sajand alandusi. Hiinat on nöökinud britid, jaapanlased ja venelased. Suurriigid – Inglismaa, Venemaa, Jaapan – tegid Hiinas, mida tahtsid. Võeti ära Mandžuuria, Amuuri ümbruse alad, Hongkong. See ei tohi korduda.
Kolmandaks, marksism-leninism. Hiinlased ei ole loobunud sellest kontseptsioonist, kuigi praktikas ei ole just märgata väga hoolsat marksismi dogmadest kinnipidamist. Pigem on põhjus selles, et see on ideoloogia, mis vaimselt vastandub läänemaailmale, on alternatiiv, millele kasvõi sõnades võib toetuda.
Taiwan näitab, et ka hiinlased võivad hästi elada Hiina Rahvavabariigile alternatiivse ühiskonnakorralduse all.
Neljandaks, unustatud liitlane. Hiina leiab, et Teises maailmasõjas andis Hiina suure panuse liitlaste võitu, eelkõige Jaapani üle, aga lääne suurriigid ei tunnista Hiinat kui võrdset võitjariiki.
Ja viiendaks Taiwan. Küsimus ei ole mitte ainult selles, et Taiwan on vaid üks saar, mis peaks automaatselt olema Hiina territooriumi osa. Hoopis olulisem on, et see on hiinlaste riik, kus on hoopis teistsugune ühiskondlik korraldus – kodanlik demokraatia, läänelik ühiskond. Taiwan näitab, et ka hiinlased võivad hästi elada Hiina Rahvavabariigile alternatiivse ühiskonnakorralduse all. Seepärast on Hiina Rahvavabariik väga tundlik selles suhtes, kuidas Euroopa riigid Taiwanisse suhtuvad. Eks Euroopa sümboliseeri ju Hiina Rahvavabariigist erinevat ühiskonnakorraldust.
2013. aasta detsembris kuulusin ma delegatsiooni Euroopa Liidu ja Hiina juhtide tippkohtumisel. Meie poolel olid juhid presidendid Barroso ja Van Rompuy, Hiina poolel president Xi Jinping ja peaminister Li Keqiang. Läbirääkimised ei andnud mingit tulemust peale sõbraliku isikliku suhtlemise. Hiinlased soovisid saada Euroopa tehnoloogiat, meie soov oli õiglane ja tasakaalus investeerimiskeskkond. Midagi ei tulnud välja, meie ei olnud nõus andma Hiinale juurdepääsu oma tehnoloogiale, nemad ei olnud nõus meie investeeringutele õiglast investeerimiskeskkonda lubama.
Aga tippkohtumine koosnes väga huvitavatest kohtumistest ja üritustest. Tähelepanelik osaleja sai rohkesti teada. Kõige huvitavam oli õhtusöök Hiina presidendi residentsis, milles osales õige vähe inimesi. President Xi pidas huvitava kõne, milles ta (minu arvates) iseloomustas Hiina poliitikat üsna avameelselt. Mulle jäi meelde mitu olulist põhimõtet. President rõhutas, et Hiina toetab kõiki rahvusvahelisi kooslusi (mitte riike), mis on suunatud ühepoolse ülevõimu vastu (loe: Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit). Ta mainis esimesena Shanghai Kooperatsiooni Organisatsiooni (8 riiki), siis BRICi, Mercosuri ja teisi.
Vahepeal on tekkinud ju ka organisatsioon 17 + 1 Ida- ja Lõuna-Euroopa riikidest Hiina juhtimise all. Muide, äsja oli uudis Hiina presidendi kohtumisest Kagu-Aasia riikide ühenduse ASEAN juhtidega. Toetudes oma kogemusele rahvusvahelises lennunduses, võin kinnitada, et see riikide rühm on valdavalt Hiina-vaenulik. Uudises oli, kuidas president Xi nendele riikidele oma sõbralikkust kuulutas.
Hiina president selgitas veel mõningaid huvitavaid juhtmõtteid. Ta ütles, et viimasel ajal on maailmas kaks nähtust, millest Hiina on õppust võtnud ja mida on otsustanud iga hinna eest vältida. Üks on Nõukogude Liidu lagunemine, teine suurlinnade slummistumine.
Kümmekonna aasta jooksul on Hiinas linnadesse tulnud 300 miljonit inimest ja riik ehitab massiliselt elamurajoone, et ei tekiks midagi Brasiilia suurlinnade taolist. Loomulikult tulenevad sellest keskkonna- ja transpordiprobleemid, mille lahendamiseks on nad väga huvitatud Euroopa kogemustest.
Ma ei ole mingi Hiina-spetsialist (kui palju on meil hiina keele oskajaid ja muid Hiina-asjatundjaid?), aga ajad on muutunud. 20–30 aastat tagasi oli üks Eesti välispoliitika juhtmõtteid, et konflikte Hiinaga tuleb vältida. Hiina oli kuidagi kaugel ja polnud nii oluline. Täna on Hiina kõikjal. Me arutame, kas Hiina investeeringud on teretulnud või mitte, kogu maailma erutavad probleemid uiguuridega ja Hongkong. Taiwanist ja Lõuna-Hiina merest rääkimata.
Maailmapoliitika on muutunud neetult mitmekesiseks.
Rõõmus teadaanne! Eesti keeles ilmub raamat “Pehme linn”. Detsembri esimestel päevadel tuleb Eestisse raamatut tutvustama autor – šoti päritolu arhitekt David Sim. Raamatu ilmumise puhul toimuvad sündmused Tartus, Viljandis ja Tallinnas koos David Simi ja Yoko Alenderiga. 1. detsembril kl 13 Tartus, raamatupoes Biblioteek Aparaaditehases, Kastani 42 1. detsembril kl 18 Grand Hotel Viljandi fuajeebaaris, […]
The post Eesti keeles ilmub raamat “Pehme linn”. appeared first on Yoko Alender.
Erakorralise pensionitõusu eelnõu sai eile riigikogus esimesel lugemisel heakskiidu. Sellega suurendatakse 1. jaanuaril 2023. aastal riikliku esimese samba pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 20 euro võrra. Samm läheb 2023. aastal maksma 63 miljonit eurot, tuues koos aprillikuise pensionite indekseerimisega kaasa keskmine vanaduspensioni tõusu tänasega võrreldes ligi 100 eurot, 654 euroni.
Praeguse valitsuse üks põhilisi eesmärke on tagada meie vanemaealistele väärikas vanaduspõlv, kus neil säilib ka isiklik otsustusvabadus – kas lõpetada töötamine, minna vahepeal paindlikule pensionile või jätkata töötamist ka pensioniealisena. „Töötamine peab olema vaba valik, mitte sundkäik, et pääseda vaesusesse langemisest,“ rõhutas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Pensionite baasosa tõus mõjutab kõiki pensionisaajaid, kuid tõusu mõju tunnevad rahakotis selgemalt just madalama pensioniga vanemaealised. Meie eesmärk ongi enam aidata järjele just neid. Lisaks panustab erakorraline pensionitõus täiendavalt ka järgmiste aastate pensionitõusu, kuna pensionite iga-aastasel indekseerimisel võetakse arvesse ka erakorralise tõusu osa.“
Siiski ei tasu ministri sõnul unustada ka isiklikku vastutust vanaduspõlveks valmistudes. «Solidaarsuspõhimõttel toimiv esimene sammas tagab toimetulekuks baassissetuleku, kuid mugavaks äraelamiseks peame ka ise juurde koguma. Pensioni kasvav baasosa ja niisamuti esimese lugemise läbinud pensionide tulumaksust vabastamist puudutav eelnõu toetavad seda,“ sõnas ta.
Lisaks pensioni baasosa erakorralisele tõstmisele, mis toob kaasa keskmise pensioni suurenemise koos indekseerimisega 654 euroni, tõuseb ka rahvapension 20 euro võrra ulatudes 286 euroni kuus. Pärast indekseerimist 1. aprillil 2023 tõuseb rahvapension eeldatavalt aga 314 euroni. Sellega vähendatakse võimalikku absoluutsesse vaesusesse langemise riski.
Pensionite baasosa tõstmisest võidavad lisaks vanaduspensioni saajatele ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensionite saajad, ühtekokku 321 000 inimest. Rahvapensioni määra tõus aitab parandada 3200 rahvapensionisaaja toimetulekut.
Järgmisel aastal tõuseb ka üksi elava pensioniäri toetus seniselt 115 eurolt 200 euroni. Seda makstakse oktoobris neile pensionäridele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 1,2 kordne Statistikaameti avaldatav Eesti keskmine vanaduspension, mis 2022. aastal on 669 eurot. Toetuse maksmine aitab parandada ligi 90 000 pensionäri sisstulekuid.
2021. aasta hakkab jõudma lõpule – aeg on teha kokkuvõtteid, kuid vaadata ka tulevikku. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehena peegeldan vaadet aasta jooksul ELis toimunust ning esitan mõned rõhuasetused edaspidiseks. Kõigepealt mõned pealkirjad:
Covid-kriis on kõike muud kui seljatatud.
Majandus kipub tõrkuma ja üle kuumenema samal ajal.
Euroopa Liit on organiseeritud hübriidrünnaku all.
Energiahinnad on enneolematult kõrged.
Rohe- ja digipööre ei saa hoogu sisse.
Hiiliv protektsionism.
Väljakutsetega tegelemine nõuab liikmesriikide ühist pingutust. Kas just võimatu, kuid väga tulemustevaene oleks tegutsemine koordineerimatult ning igaüks vaid enda mätta otsast vaadates. Kokku lepitud lähenemised ja välja töötatud ühtsed süsteemid on aidanud Euroopa Liidul ka sel aastal läbi kriiside pigem tugevamaks muutuda.
Kas Euroopa Liit tähendab ka julgeolekut?
ELAKi lauale jõudis otsustamiseks Schengeni strateegia algatus meie sisejulgeoleku paremaks tagamiseks.
Schengeni süsteem on Euroopa julgeoleku tugisambaks. Ühest küljest tähendab see suurt hüvede kogumit – inimeste ja kaupade vaba liikumise võimaldamist. Pandeemia ajal sai see süsteem kõvasti kahju.
Pandeemia on toonud esile Schengeni ala majandusliku külje ja selle olemusliku seose ühtse turuga. Paljud liikmesriigid kehtestasid sisepiirikontrolli, mis seadis ohtu ühtse turu nõuetekohase toimimise. Esialgse koordineerimatuse järel avas Euroopa Komisjon „rohelised transpordikoridorid“ oluliste kaupade transiidiks ning võttes vastu suunised töötajate vaba liikumise ja erakorralise abi kohta piiriüleses tervishoius, ning soovitused välis- ja sisepiiride haldamise kohta.
Teisest küljest on Schengeni süsteem koos Prümi konventsiooni ja Euroopa vahistamismäärusega Euroopa sisejulgeoleku alustala. Infosüsteemid VIS, SIS, EURODAC võimaldavad radikaalselt parandada õiguskaitseorganite koostööd.
Tuginedes koroonapandeemiast saadud kogemustele, kavatseb Euroopa Komisjon esitada käesoleva aasta lõpuks uueSchengeni piirieeskirjade muutmise ettepaneku.
Mõned aastad tagasi oli Euroopa julgeoleku põhiprobleemiks terrorism. Alates 2015ndast aastast võime pidada põhiliseks julgeolekuprobleemiks võitlust illegaalse migratsiooniga, unustamata loomulikult endiselt elusolevat terrorismi. Eelpoolmainitud infokogude koostöö tõhustamine töötab ka selles valdkonnas. Lisame siia välispiiride tõhusama kaitsmise liikmesriikide koostöös ja piirivalveagentuuri Frontex võimaluste laiendamise.
Hetkel ohustab meie piirkonda idasuunaline hübriidrünnak. Kahe nädala eest arutasime olukorda ka Balti riikide ja Poola parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide esimeestega ning ühinesime välisasjade komisjonide ühisavaldusega.
Küberturvalisuse probleem on uus asi, aga julgeoleku seisukohalt ülitähtis.
Euroopa Liidu ülese küberturvalisuse nõuete miinimumlävendi tõstmine on vajalik, sest ühiskonna toimepidevuse jaoks vajalikud kriitilised teenused sõltuvad üha enam infotehnoloogiast ning kasvavad ka piiriülesed mõjud. ELAKile arvamuse andnud Riigikaitsekomisjon leidis, et kuigi Euroopa Liidu küberturvalisuse direktiiv ei laine sõjalistele tegevustele, siis riigikaitse laiast käsitlusest ja julgeolekuhuvidest lähtuvalt on väga oluline tsiviilstruktuuride küberturvalisus.
Peagi arutame ELAKis Euroopa Komisjoni soovitust luua ühine küberüksus. Üksuse eesmärk oleks koordineerida liidu tegevust ulatuslike küberintsidentide ja -kriiside
ärahoidmisel, avastamisel, heidutamisel ning neile reageerimisel. Küberturbemeetmete välja töötamine on keeruline, aega ning ressursse nõudev tegevus, mille
tõttu on mõistlik läheneda sellele kollektiivselt, jagades parimaid praktikaid ja teadmisi.
Näitena võib tuua olukorra, mil ID-kaardiga seotud riski tuvastasid just Tšehhi teadlased -
seetõttu on koordinatsioonikogu olemasolu kriitilise tähtsusega.
Et meie piiridel oleks rahu, on äärmiselt tähtsad Euroopa Liidu naabruspoliitika ja arengukoostöö formaadid. Leian, et peame veelgi rohkem toetama naabruspoliitika riike. Pandeemia on võimendanud kolmandate riikide majandus- ja näljakriisi, mistõttu on Euroopa panus nii liidu printsiipide kui julgeoleku vaatevinklist veelgi olulisem.
Euroopa Komisjon on sel aastal olnud märkimisväärselt aktiivne, sisustades ELAKi tööd muuhulgas digitemaatikaga. Digivaldkond pakub meile nii võimalusi kui ka tohutuid väljakutseid. Näeme, millist mõju avaldavad meie ühiskondadele sotsiaalmeedia ja suured digiplatvormid. Digitaliseerimine loob meile võimalusi, kuid samal ajal oleme digikeskkonnas järjest haavatavamad.
Oleme andnud toetuse Eesti seisukohale üle Euroopa kehtiva COVID-19 digisertifikaadi loomisele. Digitõend on suurepärane näide liikmesriikide koostööst. See on liiduüleselt kiirelt loodud ja hästi toimima pandud. Euroopa Komisjon esitas seadusandliku ettepaneku märtsis ning juba kolm kuud hiljem oli sertifikaat kasutuses. See on olnud tõeline edulugu ning selle abil oleme liidusiseselt tagasi saanud paljud oma vabadused. See on hea näide, kuidas liikmesriikide vahel on võimalik kiiresti kokku leppida ja rakendada digitaalseid lahendusi. Tehnoloogiliselt on see QR-koodi kasutamise tõttu ka ülimalt pettusekindel. Loodud formaat on nüüdseks muutumas edukaks suisa globaalselt. Välja on antud juba üle 600 miljoni tõendi. Lisaks Euroopa Liidule on süsteemis osalemas neljalt kontinendilt 49 riiki ja veel kümned on esitanud vastava taotluse. On vaja jätkata protsesside kiirendamist tõendite tunnustamiseks kolmandate riikidega.
ELAK on andnud pandeemia vastu võitlemiseks oma heakskiidu ühise vaktsiinide annetamise algatuse toetamise kaudu. Kiiresti tuleb kõrvaldada tõkked, mis takistavad vaktsiinide ülemaailmset kasutuselevõttu ja võimaldada liikmesriikidel kiirendada annetatud vaktsiinidooside tarnimist kõige enam abi vajavatele riikidele. Selle aasta oktoobriks on inflatsioon euroalal tõusnud 4,1%-ni. Ajaloos oleme nii meie kui paljud muud riigid üle elanud palju suuremat inflatsiooni, aga see on ikkagi murettekitavalt kõrgem kui 2%, mis on Stabiilsuse ja Kasvu Paktiga eurole ette kirjutatud.
Võib lihtsustatult öelda, et Euroopa majanduses ringleb 15,2 triljonit eurot (nn. raha pakkumine, M3). Euro tagatiseks ei ole mitte kullakangid, vaid selleks on euroriikide ja Euroopa Keskpanga poliitika. Raharingluse põhireegel on, et ringluses oleva raha hulk (rahapakkumine) ei saa olla suurem ega väiksem kui majanduse stabiilne maht, kaupade ja teenuste pakkumine stabiilsete hindadega. Siis on euro meie taskus enam-vähem sama vahetusväärtusega täna, homme ja ülehomme.
Pandeemia ajal on kriisi leevendamiseks suunatud ringlusesse hulk raha. See on olnud vajalik ja niisuguses olukorras loomulik.
Raharinglusesse on lisandunud vahendeid läbi taasterahastu (750 miljardit) ja uue pikaajalise eelarve. Lõdvendatud riigiabi reeglid ja Euroopa Keskpanga lahtisem laenupoliitika on avanud ukse riigieelarvete puudujäägi suurenemisele.
Euroopa Keskpanga poolt eelmisel kevadel pandeemia alguses majanduse toetamiseks käivitatud suured rahasüstid peaksid lõppema kevadel.
Oma eelmises Euroopa Liidu poliitika ülevaate kõnes märkisin, et taastepaketi rakendamiseks tuleb veel Euroopa Liidu omavahendite otsus kõigis liikmesriikides heaks kiita. Eestis tehti see otsus Riigikogu täiskogus 10. mail. Sama kuu lõpuks olid kõik liikmesriigid ratifitseerinud omavahendite otsuse kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega. Kõik taastekavad on olnud ka ELAKi töölaual ning sügisel sai Eesti kava Euroopa Komisjoni ja Nõukogu heakskiidu.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen sõnas oma aastakõnes, et tulevikku vaadates peame mõtlema ka sellele, kuidas kriis on mõjutanud meie majandust alates suurenenud võlakoormast kuni erineva mõjuni sektoritele. Seetõttu alustas Euroopa Komisjon oktoobris uuesti arutelu majanduse juhtimisraamistiku üle. Sissejuhatuse teemasse oleme eurorühma ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu raames Euroopa Liidu asjade komisjonis saanud, kuid detailseid arutelud seisavad Vabariigi Valitsusel ja meil veel ees.
Eelarvereeglid peavad olema selliseid, mis suunavad riike majanduskasvu aegadel puhvreid koguma ja ülemäärast võlga vähendama, et seeläbi kindlustada vahendid stabiliseerivate meetmete rakendamiseks majanduslanguse ja kriisi perioodidel. Reeglite paindlikkuse abil leevendati mõju majandusele ja inimestele. Kuid tänaseks on juba enne kriisi tuvastatud nõrkused muutunud veelgi asjakohasemaks. Eelarve toetusmeetmed on suurendanud puudujääki ja võla taset kõigis liikmesriikides. Pean oluliseks kokkulepitud kestliku riigi rahanduse eesmärgist kinnipidamist ja eelarvereeglite juurde naasmist lähemate aastate jooksul. Euroopa majanduse pikaajalisi väljakutseid silmas pidades vajab kindlasti erilist tähelepanu ja arutelu roheliste, digitaalsete ja vastupanuvõimet suurendavate riiklike investeeringute edendamine.
Suvel täiendas Euroopa Komisjon senist kliimaeesmärki veelgi, esitledes eelnõude paketti „Eesmärk 55“. ELAKi eestvedamisel toimusid sügisel põhjalikud paketi arutelud, kuhu kaasati valdkondlikud komisjonid ning vähem kui nädal tagasi toimus selle teemaline arutelu ka Riigikogu täiskogus.
Oktoobri lõpus toimunud parlamentaarsel arutelu Eesti Energiaga toodi välja fakt, et Eesti on juba 2020.-l aastal täitnud 2030.-ks aastaks seatud eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 70%, kuid ei ole piisavalt arendanud taastuvenergia võimekusi. Avamere taastuvenergia strateegia avaldati 2020. aasta novembris, millega Euroopa Komisjon seab eesmärgiks suurendada avamere tuuleenergia tootmise võimsust praeguselt 12-lt gigavatilt vähemalt 60-le gigavatile 2030-ks aastaks. Arvestades Euroopa ja ka Eesti merepiirkondade suurust, on avamere taastuvenergial suur potentsiaal. Kui kasutaksime ära kogu Eesti meretuulepotentsiaali, kataksime ära kogu Eesti elektrienergia vajaduse ja jääks ülegi.
Eesti peab oluliseks Läänemere regioonis koostöö tõhustamist, et kiirendada meretuuleenergia ja merevõrgu arendamist. Piiriülestes projektides on võimalik saada ka Euroopa Liidu toetust.
„Eesmärk 55“ algatuste arutelu alles algas. Tõenäoliselt moodustab kliimaneutraalsuse saavutamise eelnõude arutelu lähiajal märkimisväärse osa Riigikogu komisjonide ja täiskogu tööplaanist.
Juba paar aastat räägime Euroopa tuleviku konverentsist. Brexit avas sisulise arutelu ja sel aastal asuti ka tegudele. Käimas on Euroopa tuleviku konverentsi sündmused üle liidu, sh Eestis. Ka rahvusparlamendid on kaasatud. ELAKil on võimalus konverentsi täiskogu istungitest osa võtta 4-liikmelise delegatsiooniga. Tänaseks on toimunud kaks istungit ning kolmas leiab aset detsembri keskel. Täiskogu liikmed on jagatud üheksasse temaatilisse töögruppi. Minul on au osaleda majanduse aruteludes, Riina Sikkut esindab meid digitaalse ülemineku töögrupis, Oudekki Loone rände ja Anti Poolamets Euroopa demokraatia aruteludes. Digivaldkonna töögrupi juhtimine usaldati rahvusparlamentide konsensusliku otsusega Riina Sikkutile ning Soome Eduskunta liikmele Elina Valtonenile. Juba toimunud esimesel töögrupil tõstis Riina Sikkut esile töörühma liikmete üksmeelsuse, et Euroopa peaks looma eetilise, inimkeskse, läbipaistva ja turvalise digitaalse ühiskonna.
Möödunud aasta kõnes olin tuleviku konverentsi suhtes mõõdukalt kriitiline. Ka täna on konverentsi suhtes palju kriitilisi noote aga usun, et just digivaldkonnas võiks Eesti kaasabil konverents Euroopa algatusi suunata ja neile hoogu juurde anda. Kordan siinkohal ühte Eesti jaoks olulist põhimõtet, et muutused Euroopa Liidu toimimises peavad aset leidma ilma aluslepinguid muutmata.
Euroopa Liit ei tegele pelgalt kriisihaldusega vaid tegutseb ka strateegiliselt.
Euroopa Komisjoni president Ursula Von der Leyen märkis septembris oma aastakõnes: „Selleks et tugevdada Schumani Euroopa-ideaali, tuleb teha pidevat tööd. Ja me ei tohi maha salata oma vastuolusid ja puudusi. Kuigi meie liit ei ole täiuslik, on see nii imeliselt ainulaadne kui ka ainulaadselt imeline.“
Lisan omalt poolt, et ainult üheskoos pingutades ja vastuolusid ületades jõuame me kaugemale. Liikmesriigid ja nende volitatud institutsioonid teevad endast oleneva, et suurendada meie kõigi heaolu selles ainulaadses liidus – anname ka rahvusparlamentide poolt sellele oma panuse!
