Parem tulevik!
24. Oktoober 2018 09:30
Parem tulevik on meil siis, kui riik on hästi kaitstud, kui rahaasjad on jälle korras, majandus kasvab ja elanikkond suureneb. Reformierakonnaga läheb elu Eestis edasi. Tahame, et siin on Eesti inimestele elamiseks kõige parem paik. Meie enda ettevõtlik ja töökas inimene on see, kes on kõige alus, sest tema on, kes riigi ressursse loob. Loe parema tuleviku lugu lähemalt: reform.ee/paremtulevik
Kaja Kallas: E-residentsus: Eesti kui teerajaja
Blogid
18. Detsember 2018 13:35
Kaja Kallas
Täna esitleti Kadriorus e-residentsuse Valget raamatut. Ma olen uhke meie e-residentsuse programmi üle. Ma olen uhke, et oleme selles valdkonnas teerajaja. Ma olen uhke, et Eesti on mitte ainult Euroopa vaid kogu maailma kaardil tähistatud särava “digitähekesega”. Meie edulugu teeb meid suuremaks, olulisemaks; meil on oma nägu, me ei ole lihtsalt väikeriik kuskil Ida-Euroopas.
Kui ma osalesin e-residentsuse Valge raamatu aruteludel, oli üks minu soovitus teha selgemaks, mida me Eestis oleme sellest projektist saanud. 7,4 miljoni suuruste kulude kõrval on Eestisse tulnud üle 17 miljoni euro raha ning 48 000 välismaalast 165st riigist on ennast Eestiga sidunud, et siinsete e-teenuste abil äri teha. Hoolimata sellest, et e-residentsuse projekti tee pole olnud takistutsteta on need numbrid, mis viitavad selgelt, et sellest projektist on kõigile Eestis reaalne kasu.
Olen ka varem kirjutanud, et teerajaja definitsioon ongi see, et keegi pole ei teed ega riske ette ära kaardistanud. Nende riskikohtadega tuleb ise kogu aeg tegeleda. Kui ühelt poolt riik teeb promo, kutsudes inimesi e-residentideks, aga teiselt poolt pangad neile arveid ei ava, siis on see riigi usaldusväärsuse probleem. Küsimus on, kuidas sellise regulatsiooni kontekstis e-residentsusega jätkata. Olen varem kritiseerinud ka praegust valitsust, mis digiteemasid prioriteetseks ei pea. Seda vajalikum on president Kaljulaidi ja e-residentsuse programmi meeskonna e-residentsuse tuleviku algatus.
Ükski teenus ei saa areneda, kui probleeme ignoreeritakse või nendega adekvaatselt ei tegeleta. Olen nõus Valge raamatu järeldusega, et e-residentsuse programmi eduka jätkumise eelduseks on vaja lahendada probleemid arvelduskontode avamisel, parandada teenuse kasutusmugavust ning pakkuda täiendavaid teenuseid. Me oleme riigina programmi edukalt juhtinud, kui e-residentidest saavad kasu nii Hiiumaa raamatupidaja kui eksporditurge otsiv väikeettevõte.
Samuti on selge, et mistahes valdkonnal on raske areneda, kui konkreetseid prioriteete ja arengusuundi pole. Riik peab suuna kätte näitama selles osas, milliste sektorite ja partnerriikide ettevõtteid me eelkõige e-residendiks ootame. Seejärel peab riik aktiivselt ka selle sihtgrupiga tegelema. Eelnev seondub välismajanduspoliitikaga laiemalt. Sarnaselt analüüsile Eesti välisteenistuse tugevdamiseks (www.diplomaatia.ee), leiame Reformierakonna valimisplatvormis, et Eesti välismajanduspoliitika vajab tugevdamist läbi ühtse ja selge juhtimise ja tegevuskava. EAS ja e-residentsuse üksus ei saa ega pea süsteemist väljaspool tegutsema (vt Valge raamatu ettepanekut avada digi-ID väljastuskohad Sao Paolos, Bangkokis ja Johannesburgis).
Me elame ajastul, kus kogukonnad moodustuvad online’is. Airbnb üürikorteri sobivust kinnitavad eelmiste külaliste arvustused, Facebookis moodustavad sarnaste huvidega inimesed gruppe. Selline grupp või kogukond on e-residendid. Me saame soodustada koostööd ja ärivõimalusi nii selle grupi sees kui sellel grupil Eesti ettevõtjatega. Arvustused võivad tagada usaldusväärsust ka väljaspool Airbnb’d – nt pankadelt e-residentidele. Nagu Valges raamatus välja toodud: kui pank otsustab lõpetada koostöö e-residendiga, võiks riik analüüsida selle põhjusi ja vajadusel ka e-residendi staatuse peatada või lõpetada.
Mul on hea meel tõdeda, et mitmed Valge raamatu järeldused kattuvad Reformierakonna valimisplatvormiga. E-riigi arendamine ja digiteemad laiemalt on meie prioriteet. Me anname endale aru, et sellel ajal, kui meie paigal seisame, jooksevad teised meist mööda. Reformierakonna eesmärk on viia Eesti e-riik uuele arengutasemele. Selleks peame vajalikuks valdkonna eesmärgipärast ja selget arendamist ja juhtimist. Teenuste loomisel lähtume kasutajasõbralikkusest – andmed esitatakse riigile üks kord, e-teenused on “nähtamatud” (selle asemel, et kodanik taotlusi peaks esitama, peab riik õigel ajal ise teenust pakkuma). E-riik ei saa kunagi valmis ja vajab pidevat uuendamist ning toetavat regulatiivset keskkonda. Seame eesmärgiks, et Eesti võtaks esimeste seas kasutusele regulatsioonid, mis võimaldavad kasutada tehisintellekti ning loovad turvalise ja läbipaistva keskkonna uute lahenduste nagu krüptovaluutad ja blockchain kasutamiseks.
Nii, nagu Valges raamatus e-residentsuse kohta leitakse, leiame ka meie, et e-riigi teenused tuleb viia ka mobiilsetesse seadmetesse. Mida rohkem riik e-residentidelt andmeid saaks (kõiki reegleid järgides muidugi), seda rohkem anonüümseid andmeid saaks me riigina avada kasutamiseks ettevõtluses, teadustöös ja muus. Ka meie mõistame küberturvalisuse olulisust ning näeme küberturvalisust ühe e-Eesti eelisarendusvaldkonnana.
The post E-residentsus: Eesti kui teerajaja appeared first on Kaja Kallas.
Keit Pentus-Rosimannus: Reformierakonna keskkonnaprogrammi keskmes on Eesti mets
Pressiteated
15. Detsember 2018 08:45
Reformierakonna juhatus kiitis heaks valimisprogrammi keskkonna peatüki. Peatüki loomist juhtinud Keit Pentus-Rosimannus ütles, et kõige olulisemal kohal on keskkonnaprogrammis mets.
“Riigimetsa järjest suurem raiumine selleks, et täita eelarveauke, ei ole mõistlik ega õige. Riigimetsa roll ei ole ainult raiumine. Riigimetsas peab palju rohkem tähtsustama metsa ökoloogilist, kultuurilist ja sotsiaalset rolli,” selgitas endine keskkonnaminister Pentus-Rosimannus. “Tahame Reformierakonnaga, et Eesti saaks ökoloogiliselt säästliku metsamajanduse juhtriigiks maailmas.”
Keskkonnapeatükis rõhutatakse ka seda, et kokkuhoidlik majandamine peab saama loodusvara kasutamise puhul sama loomulikuks, nagu see oli pikka aega riigi rahaasjade juures. “Selleks, et kogu loodusvarast saadavat raha kohe igapäeva kulutusteks ei raisataks, soovime luua Tuleviku investeerimisfondi. See koondaks loodusvarast teenitava riigi tulu ja suunaks selle innovatsiooni toetavasse teadus- ja arendustegevusse,” rääkis Pentus-Rosimannus.
“Eesti terve talupojatarkus pole kunagi raiskamist sallinud. Tahame, et Eesti oleks aastaks 2050 jäätmevaba riik, kus kogu üleliigne materjal võetakse uuesti kasutusse. Ikka selleks, et keskkond oleks parem.”
Maris Lauri: Kättesaamatu 1%
Blogid
16. Detsember 2018 19:45
Maris Lauri
Kuidagi märkamatuks on jäänud Statistikaameti uuemad numbrid teadus-arendustegevusele kulutatud summadest. Kokku kulutati teadus-arendustegevusele 2017. aastal 304 miljonit eurot, mis SKP võrdluses on 1,29%. Kulutuste tegemise kohad jagunesid järgmiselt: ettevõtlussektor 0,61%, kõrgharidus 0,51%, riik 0,15% ja kasumitaotluseta erasektor 0,02% SKP-st. Kõrgeim teadus-arendustegevuse kulutuste tase oli 2011. aastal, mil teadus-arendustegevust tehti 2,31% ulatuses SKP-st, sealjuures ettevõtluses 1,46% ulatuses […]
Mart Võrklaev: riigikogu, mul on katuseraha pärast piinlik
Arvamuslood
13. Detsember 2018 12:15
Kunagi päriselt katuste parandamiseks loodud katuserahade asemel peaksime täna julgema unistada suuremalt ja võtma ette ka keerulisemaid väljakutseid, kritiseerib Mart Võrklaev riigikogu perspektiivitut "katuserahade" jagamise praktikat.
Minul ja ka teistel omavalitsusjuhtidel üle Eesti võiks täna olla põhjust rõõmustamiseks. Haamrilöök on kõlanud, aeg on asuda kulutama, rõõmustama valijaid ja viima ellu regionaalpoliitikat – nagu riigiisad leiavad, et selle "rahasaju" abil teha saab. Tegelikult aga on piinlik.
Kunagi päriselt katuste parandamiseks loodud katuserahade asemel peaksime täna julgema unistada suuremalt ja võtma ette ka keerulisemaid väljakutseid, kritiseerib Mart Võrklaev riigikogu perspektiivitut "katuserahade" jagamise praktikat.
Minul ja ka teistel omavalitsusjuhtidel üle Eesti võiks täna olla põhjust rõõmustamiseks. Haamrilöök on kõlanud, aeg on asuda kulutama, rõõmustama valijaid ja viima ellu regionaalpoliitikat – nagu riigiisad leiavad, et selle "rahasaju" abil teha saab. Tegelikult aga on piinlik.
Jah, ka meie Rae vallas saame tänu Toompeal tehtud otsusele järgmisel aastal üht teist korda saata. Juba plaanis olnud spordiväljaku laiendamine läheb 10 000 euro võrra "odavamaks". Lisaks on viimaks võimalus paigutada raha ühe pika perspektiiviga unistusse, Rae valla trammiliini eelprojekti koostamisse, mitte suunata seda ainult mõnda karjuvasse puudujääki.
Kas meil seda raha ka päriselt vaja läheb? Muidugi, aga kedagi me tänada küll ei kavatse. Tallinnaga piirnevate omavalitsuste transpordiküsimused muutuvad linnastumise perspektiivis aasta-aastalt üha kriitilisemaks. Riigil oleks ammu aeg hakata vaatama veidi laiemat pilti. Paraku on ilmselge, et ka seekord eraldatud raha taga ei ole mitte pikk plaan, vaid lühinägelik ambitsioon.
Tegelemaks paratamatult ees ootavate väljakutsetega ei peaks kohalikud omavalitsused ega vabaühendused ootama koalitsioonijõuluvana. Meie riik peaks pigem looma jätkusuutliku ning ekspertteadmistele rajaneva rahastuse innovatsiooniprojektide ja nutikate lahenduste arendamiseks. Vägisi jääb aga mulje, et täna ei ole kellelgi julgust ega jaksu vaadata tulevikku. Kustutamist vajavaid tulekahjusid on jalaga segada. Seega on lihtsam kommikott arusaamatute reeglite järgi laiali pudistada ning jääda vastutasuks hääli ootama.
Kõigil hakkab justkui korraks kergem, kuid nii loome tuleviku asemel vaid ajutist väärtust ja kiiresti kaduvat heaolu.
Omavalitsusjuhina ei tahaks ma küsimusele, kust ühe või teise asja jaoks raha saite, silmad maas vastata, et see on see katuseraha. Tahaksin olla uhke, et suudame regionaalpoliitikat teostades mõelda ka tulevastele põlvedele. Selleks aga peab regionaalpoliitika muutuma "popiks" ka riigitasandil. Tänaste rahvasaadikute arusaam sellest, et 10 000 eurot kodukohta suunatud raha seal midagi päriselt paremaks muudab, on väga elukauge.
Kunagi päriselt katuste parandamiseks loodud katuserahade asemel peaksime täna julgema unistada suuremalt ja võtma ette ka keerulisemaid väljakutseid. Seeläbi võiks pikemas perspektiivis tõusta ka kõikide piirkondade võimekus ning seda ausal ja läbipaistval moel.
Kõige hämmastavam aga on muidugi meie rahvaesindajate selgitustest kõlama jäänud õigustus, et ka neil peab olema võimalus eelarveküsimustes kaasa rääkida. Vabandage, aga kes ometi siis otsustab riigieelarve ülejäänud ligikaudu 11,3 miljardi euro üle ja kas see kaob mingisse musta auku?
Hanno Pevkur: koalitsioon koos EKRE-ga ütles sünnijärgsetele eestlastele EI
13. Detsember 2018 13:15
Riigikogus lükati Keskerakonna, Isamaa, Sotsiaaldemokraatide ja EKRE 40 häälega tagasi Reformierakonna fraktsiooni esitatud eelnõu, millega sooviti anda sünnijärgsetele Eesti kodanikele kindlus, et nad ei pea loobuma Eesti kodakondsusest, kui neil on õigus saada ka Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riigi, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa või Šveitsi kodakondsus.
Reformierakonna poolt eelnõud kaitsnud Hanno Pevkur ütles oma kõnes, et Riigikogu ülesanne peab olema tegeleda eestlaste rahvaarvu kasvatamisega, mitte kahandamisega. „On ebamoraalne ja põhiseaduse vastane panna sünnijärgsed Eesti kodanikud tegema sundvalikut. Me peame tegelema ka nendega, kes on läinud kodumaalt eemale. Ka nendel peab olema teadmine, et kodumaal on nad alati oodatud ja et riik ei sunni neile peale valikut, kas valida ühe või teise riigi kodakondsus,“ ütles Pevkur.
Pevkuri sõnul oli parlamendil võimalus näidata ennast riigimehena. „Näidata Eesti inimestele nii siin kodumaal kui ka neile, kes väljaspool, et jah, me suudame üle olla mingisugustest poliitilistest kokkulepetest ja me mõtleme selle peale, kuidas eestlasi oleks tulevikus rohkem, mitte vähem,“ täiendas Pevkur.
Pevkur märkis, et kahjuks ei toetanud lisaks valitsuserakondadele sünnijärgseid eestlasi ka “rahvuslased” EKRE-st. „Eriti küüniline oli tänane käitumine aga IRLi poolt. Ei tundu väga isamaaline öelda sünnijärgsele eestlasele, et sa ise või su laps peab lahti ütlema Eesti kodakondsusest juhul kui oled väliseestlane või su lapsel on õigus saada teise vanema järgi näiteks ka Belgia kodakondsus. Vastupidiselt justiitsministrile, kes arvab, et topeltkodakondsus on riskantne mäng meie rahvusriigi tulevikuga, leiame meie, et topeltkodakondsus aitab kaasa meie rahvusriigi püsimisele ja tugevdab sidemeid kõigi eestlastega,“ võttis Pevkur Riigikogus toimunu kokku.
Hanno Pevkuri kõne on leitav SIIT
Kaja Kallas: Ajalooline vargus
Blogid
12. Detsember 2018 13:34
Kaja Kallas
Siin on loetelu algatustest, mis jäävad ajalooraamatutesse 2019. aasta riigieelarvest, mille tänane Keskerakonna koalitsioon riigikogus vastu võtab.
Ajalooliselt suured katuserahad. Kolme valitsuserakonna juhi tehtud täiesti skandaalse otsusega, eirates konkursse, arengukavasid ja pingeridasid, jagatakse laiali 25,7 miljonit eurot! Riigikogu fraktsioonid viskavad selle hunniku otsa lõdva randmega veel 7,3 miljonit eurot, mis ka üksi oleks rekordiline summa. Ehk siis kokku 33 miljonit eurot.
See on kõik.
Jüri Ratase valitsuse viimane eelarve ei sisalda mitte ühtegi ambitsiooni, ühtegi suurt muutust, mitte mingit algatust, mis teeks Eesti toimimist paremaks. Riigivalitsemine on ju teatavasti pausil, seda hoolimata tõsiaasjast, et võib-olla viimast aastat on meil korralik majanduskasv.
Esitasime opositsioonierakonnana riigieelarvesse muudatused, mis oleksid ambitsiooni eelarvesse vähegi lisanud. Valitsus neid ei toetanud.
Valitsus ei toetanud mõtet alustada lõpuks ometi Eesti koolisüsteemi ühtseks ja eestikeelseks muutmist, kuigi valitsuserakond Isamaa arutas selle tegemiseks sügisel Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena ning ka sotsiaaldemokraadid on seda reformi ideeliselt toetanud.
Valitsus ei toetanud mõtet tõsta teadus-arendustegevuse rahastamist, mille riigipoolse panuse kõik valitsuserakonnad on lubanud tõsta 1%ni. Statistikaameti järgi oli see protsent 2017. aastal hetkel 0,52 ehk eesmärgist väga kaugel. Reformierakonna parandusettepanek aga valitsuse toetust ei leidnud.
Valitsus ei toetanud ettepanekut lõpetada töötavate pesnionäride kõrgem maksustamine, mis tuli kaasa 2018. aasta tulumaksureformiga. Jüri Ratase valitsus oli Eesti ajaloos esimene, mis läks pensionäride sissetulekute kallale, üle 60 000 pensionäri, nende seas töötavad arstid ja õpetajad, kaotas pärast reformi sissetulekus, sest oli teinud otsuse pärast väljateenitud pensioniea saabumist edasi töötada. Kuigi valitsuserakonnad lubasid seda ebaõiglust leevendada, arvestades, et meil on iga töökätt tööturule vaja, ei ole Reformierakonna vastav seaduseparandus edasi liikunud ja ka eelarve hääletusel hääletasid nii Isamaa, sotsid, kui Keskerakond selle paranduse vastu. Eelarve ei sisalda ka Keskerakonna poolt juba eelmistel valimistel lubatud erakorralist pensionitõusu. Rääkida on sellest tore, tegudes seda aga ei ole.
Isamaa tõi eelarvekõnelustel lauale idee langetada alkoholiaktsiisi. Kuigi uuringud näitavad, et aktsiisi langetamine kärbiks oluliselt piirikaubandust ja tooks eelarvesse raha tagasi, jäi see idee eelarvest välja. See tähendab, et tänaseks Eestile eelarveprognoosiga võrreldes 340 miljonit eurot vähem sisse toonud alkoholipoliitika jätkub ka järgmisel aastal. Loomulikult hääletas Isamaa läbivalt ka aktsiisilangetamise vastu.
Sisuline reformiidee oli meil ka seoses katuserahadega. Selle asemel, et osta maksumaksja rahaga nende samade maksumaksjate hääli ja jagada seda raha vaitsuserakondade sõpradele, tegime ettepaneku tõsta see üle omavalituste tasandusfondi, kust seda jagataks rahandusministeeriumis välja töötatud kriteeriumite alusel neile, kellel päriselt raha vaja on.
Loomulikult olid valitsuserakonnad selle muudatuse vastu. Sellest hoolimata oleks rekordiline rahavargus riigieelarvest peaaegu läbi kukkunud, kui otsustaval hetkel poleks selgunud, et mõned varem ka katuserahade vastu võidelnud Vabaerakonna saadikud olid sünnipäeval või oli neil hakanud paha.
Tänasel eelarve hääletusel jääb meil üle nentida, et Jüri Ratase valitsuse viimane eelarve jääb ajalukku ainult sellega, et valitsuse liikmed sahkerdasid oma valijatele üle 30 miljoni euro, mis tahetakse iga hinna eest märtsis häälete vastu vahetada. Reformierakond soovib, et järgmise aasta eelarves oleks esikohal jällegi ideed, mis teeksid Eesti elu ja riigivalitsemist paremaks ja seetõttu hääletame me tänavuse eelarve vastu.
The post Ajalooline vargus appeared first on Kaja Kallas.
Reformierakonna blogi: Valitsus võiks seaduse rikkumise asemel seaduse hoopis korda teha
Blogid
12. Detsember 2018 12:32
Valdo Randpere, riigikogu liige
Valdo Randpere, riigikogu liige
Riigikogus on neljapäeval taaskord arutusel Reformierakonna eelnõu, millega antakse Eesti sünnijärgsetele kodanikele õigus teatud tingimustel omada topeltkodakondsust. Tingimuseks on, et sünnijärgne kodanik taotleb kodakondsust Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis, Šveitsis, Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Kanadas või Uus-Meremaal. Seega annab eelnõu topeltkodakondsuse omandamise võimaluse ainult sünnijärgsetele Eesti kodanikele ja kõrvaldab samas vastuolu põhiseaduse ja kehtiva kodakondsusseaduse vahel. Põhiseadus ei luba sünnijärgset Eesti kodakondsust inimeselt ära võtta, aga samas nõuab kodakondsusseadus, et inimene loobuks topeltkodakondsuse vältimiseks, kas Eesti sünnijärgsest või muu riigi omandatud kodakondsusest.
See eelnõu sarnaneb suures osas eelnõule, mille Riigikogu lükkas septembris tagasi. Suurimaks erisuseks on, et käesoleva eelnõuga täiendatakse kodakondsuse seadust kodakondsuse äravõtmise uute alustega. Uute kodakondsuse äravõtmise alustena tuuakse seadusesse riigireetmise ja terrorikuriteo sooritamise eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine. Justiitsminister on korduvalt lubanud või ähvardanud sellise seadusemuudatuse algatada, aga tulemust siiani pole. Meie eelnõu pakubki valitsusele võimaluse täita oma lubadus ilma selleks ise vaeva nägemata.
Sama loogika kohaselt võiks valitsus toetada meie eelnõud, kuna sellega määratletakse üheselt mõistetavalt Eesti kodanikena ka Abhaasiast pärit isikud, kelle suhtes on tehtud optsiooni teel Eesti kodakondsuse andmise otsus, kuid kes ei asunud faktiliselt Eestisse elama. Selle asemel, et Alli Ruttole enne valimisi paanikas kaheks aastaks ajutine pass pihku suruda ja selle läbi tema mure vaiba alla peita, võiks valitsus meie eelnõu toetamise kaudu seadust muuta ning anda õigusselge vastuse kõigile Alli Ruttoga sarnases olukorras olevatele inimestele. Eesti ei vaja üksikute ministrite mõttevälgatustest ja lähenevatest valimistest sõltuvat rapsimist vaid selget ja arusaadavat poliitikat. Riik peab tagama õiguse, õigluse ja järjepidevuse.
Samas tekitab valitsuse selline rabelemine väikese lootuse, et äkki suudab uus siseminister kogu valitsuse nimel toetada ka Reformierakonna poolt esitatud eelnõud. Sellele on valitsuse nimel andnud negatiivse hinnangu endine minister Andres Anvelt. Äkki on uus siseminister Katrin Raik valmis seaduse rikkumise kõrvalt ka seaduse parandamisega tegelema ja andma meie eelnõule oma toetuse? Veel ei ole hilja!
Vaadates eelnõu sisu ja mõeldes sellele, kui paljusid tuhandeid eestlasi selline seadusemuudatus positiivselt puudutaks, võiks uskuda, et eelnõu saab igal juhul Riigikogu enamuse toetuse. Aga päris nii lihtne see siiski pole. Eelnõud toetavad Reformierakond ja Vabaerakond. Reformierakond on eelnõu algataja ja nende toetus eelnõule on seega täiesti loogiline. Vabaerakonna sõnum on ka selge — topeltkodakondsus on praktikas realiteet ja kodakondsusseadus tuleks kooskõlla viia meie tegelikkusega.
Vastu hääletajad võib jagada tinglikult kahte leeri. Vasakpoolsed parteid Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide näol ründavad eelnõud, kuna see ei anna inimestele võimalust olla samaaegselt nii Eesti kui Venemaa kodanik ning naturaliseeritud kodanikud ei saa seaduslikku võimalust omada topeltkodakondsust. Keskerakonna ja sotside arvates on selline lähenemine ebaõiglane ja annab sünnijärgsetele kodanikele põhjendamatu eelise teiste kodanike ees. Nende järeldus on, et kui anda sünnijärgsetele kodanikele mingi õigus juurde, siis võtaks see automaatselt mingeid õigusi vähemaks kõigil teistel. Mina sellest loogikast aru ei saa.
Eriti markantselt väljendab seda joont juba eelpool mainitud Andres Anvelti poolt valitsuse nimel antud arvamus eelnõu suhtes. Muu hulgas on selles kirjas: “Lubades mitmikkodakondsust osale Eesti kodanikest ja jättes teise osa kõrvale, põhjustab see sotsiaalseid pingeid, ebaõiglustunnet ja vastandumist, mis omakorda suurendavad oluliselt ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule“??? . Sellise hüsteeritseva seisukoha peale on paslik veel kord küsida, et kas ilma mingi seadusliku aluseta enne valimisi Alli Ruttole ajutise passi andmine on siis ka käsitletav kui „oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule“?
Täiesti arusaamatu on mulle, et ei IRL ega EKRE toeta meie eelnõud. Ja seda täpselt vastupidisel põhjusel kui sotsid ja kesk. IRL ja EKRE väidavad, et topeltkodakondsuse lubamine ohustab Eesti julgeolekut, kuna annab võimaluse Vene kodanikel olla ka Eesti kodanik. See on täpselt see, mida see eelnõu välistab ja mille pärast vasakpoolsed selle eelnõu vastu on!?!?
Ma usun ja loodan, et Riigikogu saalis toimub väikene ime ja meie eelnõu läbib esimese lugemise. Hoiame oma väheseid sünnijärgseid kodanikke ja ärme peletame neid eestlasi kodumaast veel kaugemale, kes ühel või teisel põhjusel hetkel Kodu-Eestis olla ei saa. Jätame neile alles sideme ja Eestiga kokkukuuluvuse tunde ja küll nad siis ehk kunagi ka siia tagasi pöörduvad. Topeltkodakondsuse eelnõu toetamine oleks esimene samm selles suunas.
Valitsus võiks seaduse rikkumise asemel seaduse hoopis korda teha was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Reformierakonna blogi: Meie Euroopa
Blogid
12. Detsember 2018 12:27
Taavi Rõivas, Reformierakond
Taavi Rõivas, Reformierakond
Nelja aasta eest seisin Belgia väikelinna Ypres keskväljaku lähedal, kohal, kus oli toimunud rida Esimese Maailmasõja lahinguid kokku ligi miljoni langenuga. Minu kõrval seisid 26 teise Euroopa Liidu liikmesriigi juhid, sealhulgas Saksamaa liidukantsler, Prantsusmaa president ning Belgia ja Suurbritannia peaministrid. Sealt mitte kaugel Austria liidukantsler, Ungari peaminister, Itaalia peaminister ja kõik ülejäänud. Vaid saja aasta eest olid need riigid omavahel selsamal maalapil lepitamatus sõjas ning nüüd, kõik koos, mõtlemas vaid üht: ei iial enam! Sada aastat on inimkonna ajaloos silmapilk ning see sõda ei jäänud Euroopa pinnal kaugeltki viimaseks.
Teine maailmasõda lõppes vaid seitse kümnendit tagasi ning ainult kolme aastakümne eest ei oleks eestlane Ypresse tulla saanudki, sest asusime teisel pool sõja tagajärjel rajatud raudset eesriiet. Tahan kogu südamest uskuda, et see aeg on nüüd igaveseks möödas, sest Euroopa riigid soovivad ühiselt otsustada ning koos kogu kontinendi tulevikku kujundada.
Just seal, minu jaoks seni võõras Belgia väikelinnas oma kolleegidega külg külje kõrval seistes mõistsin, kui palju me tegelikult oleme viimase kolme kümnendiga saavutanud. Nii Euroopa ühtsust luues kui Eestit iseseisva riigina ehitades.
Minuealised ja vanemad mäletavad veel hästi, mis tunne oli elada ilma sõnavabaduse, liikumisvabaduse või ajakirjandusvabaduseta. Vabaduseta kritiseerida võimu ja pakkuda paremaid ideid. Vabaduseta ise otsustada. Vabaduseta olla see, kes sa soovid. Need on vabadused, mille kaitseks on Euroopa Liit loodud ning neid euroopalikke väärtusi peab ka Eesti igal võimalusel kaitsma.
Ilma Euroopa Liiduta oleks Eesti elatustase oluliselt madalam, julgeolek märksa vähem kaitstud ning Eesti inimeste võimalused vabalt reisida piiratud. Euroopa Liidu mõju Eesti arengule ja heaolule on võimatu alahinnata.
Ühiselt oleme tugevamad
Ma ei nõustu hetkekski Eesti äärmusparteiga, kelle arvates on Eesti tulevik parem väljaspool Euroopa Liitu. Meie mälu on pikem kui vaid üks inimpõlv ning me teame hästi, mis juhtub, kui väikeriik maailma tõmbetuultes üksi jääb. Teame ka seda — liigagi valusalt — mismoodi on elada ilma elementaarsete isikuvabadusteta ning iseotsustamise õiguseta. Ma ei nõustu ka teiste Euroopa äärmusparteidega, sest näen, et nende siht on lõhkuda kõike seda, mida Euroopa on ühiselt aastakümnete jooksul ehitanud.
Ei tohi hetkekski unustada, et ka nüüd ja praegu käib Euroopa pinnal sõda. Olen külastanud oma kodumaad iga päev lahingus kaitsvat väeüksust Ida-Ukrainas ja näinud purukspommitatud haiglaid ning lasteadasid Slovjanskis. Ei ole mitte mingisugust kahtlust, et tegemist on Vene Föderatsiooni agressiooniga iseseisva Euroopa riigi vastu.
Kui küsisin 2015. aasta viimases valimisdebatis Edgar Savisaarelt, et kas tema arusaamist mööda Krimm vabastati või annekteeriti, jäi ta vastuse võlgu. Lootus, et Jüri Ratase ajastu Keskerakonna positsioone oluliselt muudab, on kahjuks osutunud asjatuks, sest alles eelmisel nädalal jättis suur osa keskfraktsioonist oma allkirjade ja poolthäälteta Riigikogu Ukraina toetuseks tehtud avalduse ning teised püüdsid välis- ja euroopa asjade komisjonis pehmendada Eesti seisukohti tulevaste sanktsioonide küsimuses.
Eesti häälele Euroopas tuleb anda tugevam kõla
Neljateist ja poole aastaga on Eestist saanud riik, kes suudab Euroopa Liidu eri otsustuskogudes kaasa rääkida kõikidel teemadel ning selle eest teen sügava kummarduse meie professionaalsetele riigiametnikele ning diplomaatidele. Eesti esindajate seljatagune on alati kindel ning tean omast käest, et olgu tegemist ülemkogu või terviseministrite nõukoguga, professionaalne tugi on kaljukindel.
Seda muidigi eeldusel, et valitsuse liikmed ikka kohale lähevad… Nähes hiljutist kokkuvõtet nõukogudel osalemisest, kus mitme ministri osalusprotsent on ümmargune null ning mitmel teisel lihtsalt nadi, tahtsin nad kõik enda juurde kutsuda ja sõnad peale lugeda.
“Mis teil küll mõttes on?” küsiksin neilt: “Eesti on läbi aastatepikkuse töö saavutanud koha Euroopa Liidu otsustajate laua taga ning Teile on osaks saanud au ning vastutus meid seal esindada. Ning te lihtsalt ei lähe kohale? Sest koosolek tundub e_b_a_oluline???” Euroopa Liidus ei ole ebaolulisi nõukogusid ning võimalus olla osaline ministrite klubis, kes otsustavad Euroopa tuleviku küsimusi nii ametlikel koosolekutel kui kuluaarides, saab osaks vähestele. Meist mitte kaugel on riike, kus ollakse valmis sõdima oma õiguse eest Euroopa Liidu laua taha pääseda. Ja meie ministrid jätavad kohale ilmumata, sest päevakord ei tundu piisavalt huvitav… Jah, mõistagi ei ole mina see, kes saaks Ratase valitsuse ministritele sõnad peale lugeda, aga oi, kuidas tahaks, sest ametisolev peaminister ei ole juhtunud oma valituse ükskõiksust märkama.
Ma tunnustan siinkohal Euroopa Liidu asjade komisjoni esimeest Toomas Vitsutit, kes — sarnaselt oma eelkäijatele — on alati nõudnud ministreid komisjoni ette Eesti seisukohti kaitsma. Miks ministrid sageli ei tule, on aga küsimus peaministrile.
Küllap on ministrite leige suhtumine ka peamiseks põhjuseks, miks Eesti inimeste usk sellesse, et Eesti häälel on Euroopa Liidus kaalu, on järsult langenud. Suvel avaldatud Eurobaromeetri uuringu järgi usub meie hääle kõlasse vaid napp viiendik eesti inimesi. Milline raiskamine, eriti kui võrrelda seda numbrit nelja viiendikuga, kes Euroopa Liitu Eesti jaoks väga oluliseks peavad. Oma negatiivse panuse annavad küllap ka mitu Eesti ametliku joonega järjekindlalt vastuollu minevat Euroopa Parlamendi saadikut, kuid peamine vastutus lasub siiski valituse tegevusetusel.
Eesti inimesed on Eurobaromeetri küsitluses öelnud, et Eesti hääl on jäänud Euroopa Liidu asjades talumatult nõrgaks. Reformierakond on seisukohal, et see ei pea nii jääma ning Eesti peab taas saama Euroopa Liidu otsustajate tuumikusse.
Meie Euroopa was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Reformierakonna fraktsioon otsustas hääletada 2019. aasta eelarve eelnõu vastu.
12. Detsember 2018 07:30
„Meid ei rahulda, et valitsus ei suuda ka kiire majanduskasvu ajal paremat kui elamist peost suhu ning jätab juba prognoositavateks halvemateks aegadeks valmistumata,“ põhjendas Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi otsust.
„Täiesti ambitsioonitu on eelarve ka kulutamise tõhusamaks muutmisel poolest. Toetuseta jäid meie ettepanekud alustada hariduse eestikeeseks muutmisega, klaarida ära piirikaubandus ja pensionide lisamaksustamine, tõsta teadus-arendustegevuse rahastust, kiirendada piiriehitust ning samuti tõsta üksi elava pensionäri toetust,“ lisas Ligi.
Ligi sõnul on eriti häbiväärne kümnete miljonite jagamine väljaspool elementaarseid riigi raha kasutamise reegleid ning riigikogulaste omakasu eesmärgil.