Parem tulevik!
24. Oktoober 2018 09:30
Parem tulevik on meil siis, kui riik on hästi kaitstud, kui rahaasjad on jälle korras, majandus kasvab ja elanikkond suureneb. Reformierakonnaga läheb elu Eestis edasi. Tahame, et siin on Eesti inimestele elamiseks kõige parem paik. Meie enda ettevõtlik ja töökas inimene on see, kes on kõige alus, sest tema on, kes riigi ressursse loob. Loe parema tuleviku lugu lähemalt: reform.ee/paremtulevik
Urve Tiidus: Inimesed peavad kiiremini arsti juurde saama
19. November 2018 17:15
Reformierakonna fraktsiooni saadikud küsisid tervise – ja tööminister Riina Sikkutilt eriarstiabi probleemidest tekkinud kahjust. Riigikogu saalis Reformierakonna nimel sõnavõtu teinud Urve Tiiduse sõnul ajendas arupärimist esitama selleks ajaks kujunenud faktiline olukord Haigekassa ja eraarstiabi teenusepakkujate vahel.
„Nimelt pidid oktoobri algusest hakkama kehtima Haigekassa ja erakliinikute vahel lepingud, mille maht kolme aasta jooksul pidi ulatuma mitme miljoni euroni. Arupärimise esitamise ajaks olid paljud lepingud jätkuvalt vaidlustatud ja mitmed lepingud hankel teadaolevalt võitnud erakliinikutega sõlmimata. Haigekassa juhtide selgitused kujunenud olukorra kohta on olnud ebapiisavad. Ilmselgelt tekitas see meelehärmi patsientidele, kelle ravi seetõttu edasi lükkus, sest polnud teada, kas olemasoleva arstiaja broneering kehtib,“ selgitas Tiidus.
„Vähe sellest, et patsientidel polnud infot, kas ja millal on võimalik hankel esmakordselt osalenud ning võitnud tervishoiuteenuste pakkujate juures aega broneerida, oli ka teadmatus, kus edaspidi patsiendi nn. „ oma arst“ tulevikus vastu võtma hakkab. Kogu selle segadusttekitavas olukorras saab kannatava poole peale lugeda ka arstid ja tervishoiuteenuse osutajad,“ lisas Tiidus
„Rahandusministeerium on avalikult tunnistanud, et Haigekassa poolt sõlmitavad eriarstiabiteenuste osutamise uued lepingud erakliinikutega on riigihankeseaduse vastased. Eriarstiabi riigihangete ettevalmistus sai alguse minister Jevgeni Ossinovski ajal, mille viis lõpule minister Riina Sikkut. Seega peaks vastutama kas endine või praegune minister ning tekkinud kaose võimalikult kiiresti lahendama,“ võttis Tiidus arupärimise sisu kokku.
Seoses sellega esitati minister Sikkutile järgmised küsimused:
1. Haigekassa juhid Rain Laane ja Maivi Parve on avalikkusele öelnud, et eriarstiabi hankega erasektorist teenuse ostmisega pakub Haigekassa inimestele Iisavõimalusi saada eriarstiabi erakliinikutes suurendades sellega teenuseosutajate valikut ja teenuse kvaliteeti ning kättesaadavust patsientidele. Taheti justkui paremat — suurendada erakliinikute osakaalu, aga suurenes hoopis Haiglavõrgu arengukava haiglate osakaal teenuste pakkumisel. Sarnane seis nagu alkoholiaktsiisi määra muutusega. Ossinovski soovis alkoholi tarbimist piirata, tegelikult alkoholi tarbimine hoopis kasvas. Kuidas teie ministrina ja Haigekassa nõukogu esimehena kirjeldaksite Haigekassa juhtide pädevust oma tegevust planeerida ja seda ka edukalt ellu viia? Kes vastutab/kes tegi vea, et sõnad ja teod ei lange kokku?
2. Hankel võitis väike Narva silmaarstide seltskond, kes osales hankel mitme firmaga ehk kloonisid oma firmat ja peaks nüüd hakkama teenust osutama Tallinnas. Sisuliselt hakkab Tallinnas inimestele teenust osutama riiulifirma, kel Tallinnas puuduvad selleks sobilikud ruumid ja kel pole piisavalt arste. Mis laks teie hinnangul hankes valesti, et selline ostukord sai tekkida?
3. Hanke läbiviimise tingimuste tõttu jäi lepingust ilma ka Tallinna Silmakliinik, kes ainsana Eestis pakub patsientidele keratokoonuse-nimelist protseduuri ja kellel on olemas ka
vastav meditsiiniseade. Dr. Kai Noore sõnul saab see Iepinguperiood enne otsa, kui keegi uutest tulijatest oleks valmis sellist teenust osutama. Nimelt, meditsiiniseade tuleks osta Riigihankega, milleks kulub 8-12 kuud, arsti väljaõpe sellel masinal töötamiseks, et patsienti ravida, kestab vähemalt 3,5 aastat. Pr. Minister, te teate, et nimetatud teenus on tervishoiuteenuste loetelus ja seaduse järgi peate vastutama
selle eest, et sellist teenust patsientidele ka osutatakse. Kuidas kavatsete olukorrast välja tulla nii, patsientide kannatused lõppeksid?
4. Uue hanke tulemusena halvenes Lasnamäe ja Pirita elanike, keda on ligi 150 000 inimest, võimalused minna eriarsti vastuvõtule. Haigekassa juht Rain Laane hinnangul selles probleemi ei ole, sest tema sõnul : ,,Tallinnas on meil tasuta transport” ning “Inimene võiks vaadata teistesse raviasutustesse ka. Kui vaadata Tallinna teisi haiglaid, siis seal on pikk ravijärjekord, aga mõnes naabermaakonnas saab ravile homme või ülehomme”. Küsimusele, et mida öelda Lasnamäel ravi vajavale patsiendile, kellel on näiteks krooniliste liigesehaiguste või muude probleemide tõttu Paldiskisse või Õismäel väga raske jõuda vastas Haigekassa juhatuse liige Maivi Parve: ,,Me peame kõik sellega harjuma”. Sellest tulenevalt kuidas hindate Haigekassa juhtide üleolevalt suhtumist Pirita ja Lasnamäelastest patsientide muresse?
5. Lasnamäel Medicumis ei toimu uue hanke tulemusel enam kõrva-nina-kurguarsti ja günekoloogi vastuvõttu. Haigekassa on teatanud, et alates 01.12.2018 võtab Ida-Tallinna Keskhaigla nende poolt tasustatavad vastuvõtud Medicumi Lasnamäe ruumides. Kas teile ei tundu see kuidagi kummaline, kas te ei näe sarnasust 1940. aasta natsionaliseenimisega, kus võim ütles , kes ja kuidas hakkab Eesti Vabariigi kodanikele kuuluvate ettevõtete varaga tegutsema.
6. Kes vastutab sellise segaduse tekitamise eest, kes vastutab patsientidele põhjustatud kannatuste eest? Kas te leiate, et Haigekassa juhid peaksid endiselt jätkama oma tööpostil? Ehk oleks ka neil aeg tasuta buss võtta ja mõnele teisele töökohale suunduda? Kas teie isiklikult võtate tekkinud töise olukorra tõttu poliitilise vastutuse? Või vähemalt vabandate, võimalus selleks on Teile antud.
Yoko Alender: haridustöötajad peavad palgakasvu oluliseks järelkasvu mõjutajaks ja nõustuvad, et ühtse eestikeelse hariduse reform on vältimatu
16. November 2018 15:30
Reformierakonna fraktsioon kohtus Haridustöötajate Liidu esindajatega, arutati hariduse väljakutseid, leiti mitmeid kokkupuutepunkte ja lahendusi erakonna haridusvaldkonna valimislubadustes. Fraktsiooni liikme ja kultuurikomisjoni liikme Yoko Alenderi sõnul räägiti haridustöötajate esindajatega õpetajate järelkasvust, palgataseme tõusust, koolivõrgu arendamisest, huvikoolidest, erinevate taseme koolide omavahelisest koostööst jm.
„ Haridustöötajad on meiega samal seisukohal, et õpetajate järelkasvu ja noorte õpetajate tagamiseks on vaja tõsta õpetajate keskmist palka, mille lubame viia üle 2000€ piiri ehk Eesti keskmisega võrreldes 1,2-kordseks,“ kommenteeris Alender.
„ Samuti olid haridustöötajad nõus meie ettepanekuga kehtestada ühtne eestikeelne haridussüsteem. Selleks tuleb loomulikult korrastada ka koolivõrk, koolitada õpetajaid, tegeleda koolide ja lapsevanemate ettevalmistusega ning teavitustööga,“ lisas Alender.
„Eesti haridussektoris on vaja tõsta haridustöötajate mainet, et tagada järelkasv. Kvaliteetse hariduse pakkumiseks on vaja parimaid tegijaid. Koolist peab saama pideva enesearengu kasvulava nii õpilastele kui haridustöötajatele. See eeldab ühtlasi, et tuleb lõpetada eesti- ja venekeelse kogukonna eraldamine ja vene emakeelega inimestele kehvema haridusliku ettevalmistuse pakkumine. Ladusamaks õppetööks on vaja ühtlustada juba esimesse klassi minevate õpilaste tase,“ võttis Alender kohtumise kokku.
Reformierakond tegi ettepaneku asutada Tallinnasse asumifond
16. November 2018 15:00
Ülle Rajasalu
Eilsel Tallinna linnavolikogu istungil tegi Reformierakonna fraktsioon ettepaneku asutada Tallinnas asumifond, millega antakse miljon eurot igas Tallinna linnaosas igal aastal kohalike elanike otsustada. Ettepaneku eesmärk on suurendada kohalike elanike, asumiseltside ning kodanikeühendustele rolli Tallinna linnaosade arengu kavandamisel.
"Kohalikel elanikel peab olema suurem võimalus linnaosa arengus kaasa rääkida, sest tihti on just kohalikel elanikel, seltsidel ja kodanikeühendustel kõige parem ülevaade linnaosas toimuvast ja sealsetest murekohtadest. Täna on suurem osa otsustamisest koondunud Tallinnas aga linnavalitsusse ning linnaosade rolli kohaliku arengu kavandamisel on järjest kärbitud. Linna eelmise aasta eelarves moodustasid näiteks linnaosade valitsustele eraldatud summad vaid umbes ühe protsendi kogu eelarvest. Ka sel aastal jäävad linnaosade valitsustele eraldatavad summad samasse suurusjärku. Selline trend on aga probleem, sest igapäevaselt linnaosas mitteviibivad ametnikud ei tunne kindlasti kohalikku elu nii hästi kui sealsed elanikud ning seal tegutsevad asumiseltsid ja kodanikeühendused. Selle tulemuseks on tihti veidrad lahendused, millest erilist kasu linnaosale ei teki," ütles volikogus asumifondi ettepanekut tutvustanud Reformierakonna fraktsiooni liige Ülle Rajasalu.
Rajasalu sõnul on linna ülesanne kuulata oma kodanikke ning arvestada plaanide ja investeeringute tegemisel rohkem ka kohalike huvidega. Kodanikualgatusi toetava asumifondi loomine on tema sõnul konkreetne vahend, mille abil linnaosad saavad igal aastal ise otsustada, mis on see projekt, mida toetada.
Volikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak lisab, et asumifondi loomine on üks vajalik ja hea otsus, millega inimesed saavad oma linnaosad teha ise meelepäraseks. "Olgu selleks ettepanekuks siis mõne spordiplatsi remont, Nõmme tänavatele prügikastide paigaldamine, Mustamäel pimedate alleede ja hoovide valgustamine või noortele rulaparkide tegemine - kõik, mis teeb kodukoha paremaks ja saab selle piirkonna inimeste toe," sõnab Pillak.
Asumifondi asutamise plaan on, et igal aastal ja igas linnaosas saavad asumid miljoni euro ulatuses ise valida, mis vajab kohapeal tegemist. Selleks reserveeritakse iga-aastaselt linnaeelarvest miljon eurot igas linnaosas elanike, asumiseltside ja kodanikeühenduste toetuse saanud piirkondlikele plaanidele.
Kaja Kallas: Riik ilma valitsuseta
Blogid
15. November 2018 22:29
Kaja Kallas
Ma usun, et kõik erakonnad tahavad Eestile head. Aga ainult tahtmisest ei piisa, vaja on ka oskusi ja teadmisi. Kui 2016. aasta sügisel tuli võimule Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatide ja IRL koalitsioon, oli neil suur tahtmine riiki muuta. Nüüdseks on see valitsus võimul olnud 2 aastat. Milline Keskerakonna juhitud valitsus siis olnud on?
Valitsus, mis lõhub riigi tulubaasi
Valitsus rikkus ära lihtsa ja loogilise tulumaksusüsteemi. Selle asemel kehtestas valitsus segase ja raskesti hallatava astmelise tulumaksu algetega süsteemi. Keskerakonna valitsuse juhtimise tagajärjel on töötavate pensionäride sissetulek hoopis vähenenud, madalama palgaga inimeste palgatõusudel on lagi ees ning suurenenud on (osalise) ümbrikupalga maksmine.
Valitsus tekitas aktsiisitõusudega fiasko. Tõstes alkoholiaktsiisi 70% suurenes korraga lõuna-suunaline piirikaubandus, kuna inimesed sõitsid aktsiisikaupu varuma Lätti ja vähenes põhja-suunaline piirkaubandus, kuna soomlased ei tule siia enam aktsiisikaupu ostma. Pooleteise aastaga olema aktsiiside ja käibemaksuna kinkinud Lätile 340 miljonit eurot, aga alkoholi tarbimine ainult kasvab. Kurioosum omaette oli Eesti 100 aastapäeva viinaralli Lätti, kus inimesed näitasid oma meelsust valitsuse otsuse vastu. Lisaks sellele on vähenenud Soomest tulnud turistide arv. Piirikaubandus on toonud meie metsadesse tagasi prügi.
Valitsus lõhub korrasolevat rahandussüsteemi ja ohustab eelarve tasakaalu. Selle asemel, et heal ajal varusid koguda, nagu valitsusparteid varasemalt ka lubasid, kulutab valitsus hoopis raskel ajal kogutud reserve. Sellise tegevuse tagajärgi peavad sööma maksumaksjad ja järgmine valitsus. Arvestades, et praegu on majanduskasvu aeg ja head ajad, siis on järgmistel valitsustel tõeliselt raske,jääb vaid loota, et eelarve üli-optimistlikud prognoosid realiseeruvad. Samas – valitsus peaks olema juba mõistnud, et nende tehtud prognoosid ei täitu.
Valitsus, mis ei vastuta oma otsuste eest
Minu jaoks on suurem mure koht see, et valitsus ei vastuta oma otsuste eest, vaid otsustab täna nii, homme naa. Ei saa aru, mille eest see valitsus seisab. Kuhu me oleme liikumas? Milline on valitsuse või peaministri visioon? Platon ütles, et valitsejate kohustus on rahvast harida mõeldes sellega, et valitsusel tuleb tihti teha raskeid otsuseid, mille eest tuleb võtta vastutus ja mida peab julgema inimestele selgitada. Kui otsused on tehtud ekspertide arvamustele tuginedes ja läbikaalutult, siis peab olema julgust neid otsuseid ka põhjendada. Aga on terve rida vastupidiseid näiteid. Toon ainult mõned:
1) Suure hurraaga roniti kogu ministrite kambaga linnahalli katusele ja kuulutati, et linnahall tehakse uueks konverentsikeskuseks ja korda. 2019. aasta eelarves selleks raha pole ette nähtud.
2) Üürimajade programm pidi olema valitsuse üks prioriteete, seda trummi taoti alguses kõvasti. Ometi uues eelarves on vaikselt seda mahtu vähendatud ja enam pole see teemaks.
3) Valitsus algatas puidurafineerimistehase eriplaneeringu ja paar kuud hiljem lõpetas, kuigi ükski asjaolu ei olnud vahepeal muutunud. Signaal investoritele on saadetud, maksumaksja raha on kulutatud.
4) Valitsus otsustas sulgeda Lõuna-Eesti sünnitusosakonnad. Siis otsustas ümber ja Põlva sünnitusosakonda siiski veel ei sulgeta. Jäetakse lahti just Põlva osakond (Tartule lähim) ja seda ainult 2019. aasta lõpuni (st valimisteni), et saaks valimistel mandaadi ja peale seda saab teha mida iganes.
5) Lisaks tänane totaalne fiasko. ÜRO ränderaamistik. Valitsus peab läbirääkimisi, kui lepe on koos ja on aeg allkirjastada, kõlab paar kriitilist häält ja valitsus otsustab ümber ja ei toeta lepet, mida on aastaid ette valmistatud.
Mustrisse „valitsus ühel päeval on poolt, siis on vastu ja edasine on ebaselge“ kuuluvad muuhulgas ka magusamaks, pakendimaks, automaks, prügi põletamise maks, kilekotimaks.
Otsustamise asemel sõidab terve valitsus mööda Eestimaad ringi. Peaminister jagab rongis inimestele šokolaadi. Keset kõige kibedamat tööaega esmaspäeva päeval sõidab terve rida ministreid koos peaministriga Keilasse teatama oma erakonna esinumbrid Harjumaa valimisringkonnas. On täide läinud sotsiaaldemokraatide esimehe Jegveni Ossinovski sõnad, kui ta selle aasta alguses ütles, et tänane valitsus on pannud riigi ehitamise pausile. Seda kinnitas ilmekalt ka tänases Aktuaalses Kaameras välisminister Sven Mikser, kes ütles selgesõnaliselt, valitsust, kes langetab koos ühiseid otsuseid Eesti tuleviku nimel ei ole.
Viimased poolteist aastat on tegeletud ainult valimiskampaaniaga. Ja tundub, et otsuste mittetegemine töötab, sest peaminister naudib erakordset populaarsust. Eesti riigi elanikuna, küsin – kas tõesti on meil võimalik väikese riigina lubada endale 1,5 aastast pausi, isegi 4 kuud pausi, et tegeleda palaganiga? Või peaksime igapäevaselt pingutama, et jõuda parimate sekka?
Kuidas edasi?
2016. aastal tuli võimule koalitsioon, kes lubas kõik ümber pöörata, teha kõike teisiti, kui oli teinud Reformierakond. Kahjuks on neil paljugi õnnestunud. Valitsus on eestlaste silmis muutunud ebausaldusväärseks. Kuidas muidu kirjeldada valitsust, mille minister möönab, et enne olulist otsust ega ka protsessi käigus analüüse ei tehtud. Selliselt valitsuselt pole midagi head oodata, pigem peab kodanik olema hirmul, et millise rumalusega jälle valitsus välja tuleb (või millal ta oma varasemast otsusest taganeb).
See valitsus ei ole suutnud Eestit vääriliselt valitseda.
Reformierakonna eesmärk on taastada kindel ja usaldusväärne valitsemine. Kaalukate ja keeruliste otsuste tegemisel peavad valitsejad olema objektiivsed, ausad ja põhjendatud. Valitsejad ei saa olla kui tuulelipud, mille suund pidevalt muutub. Riiki tuleb valitseda mõnes mõttes nagu ettevõtet, kus juhtkonnas on oma valdkonna professionaalid, kellel on kindel visioon ja võimekus seda ellu viia. Ebaprofessionaalsus ei ole kunagi ühtegi ettevõtet konkurentsis hoidnud.
Meil on võimalik valimistel üles seada neli endist rahandusministrit, viis endist välisministrit, endisi justiits-, sise-, kultuuri-, hariduse-, keskkonna-, majandus- maaelu- ja kaitseministreid, ettevõtjaid, kindraleid ja tippjuriste. Võib kindel olla, et need inimesed teavad, mida on mõistlik teha ja mida mitte.
The post Riik ilma valitsuseta appeared first on Kaja Kallas.
Reformierakond: Tallinna eelarve on oleviku, mitte tuleviku eelarve
Pressiteated
15. November 2018 16:15
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon ei toeta Tallinna 2019. aasta eelarvet, kuna Keskerakondlik linnavalitsus kasvatab kulusid munitsipaalpropagandale 6,1 miljonile aastas, ei toeta Tallinnas eestikeelsele õppele üleminekut ja lasteaedade kohatasu kaotamist ning ei ole aasta jooksul suutnud pidada valimistel lubatud plaani vaadata Tallinna maksumaksjale kallid hoonete halduslepingud soodsamateks üle.
"Tallinn on jõukas linn, kuid seda tänu võimalusele kasvatada maksumaksjate arvu muu Eesti arvelt. Igal aastal lisandub meile umbes 5000 uut maksumaksjat, sel on siiski demograafilised piirid. Vaadates suurt visiooni, tuleks juba täna hakata Tallinnas planeerima tulevikulahendusi, uudseid transpordiühendusi, sealhulgas Tallinn-Helsinki tunnelit kaksikpealinna sünniks ning leida ka vastus, kuidas pakkuda paremaid teenuseid vananevale elanikkonnale. Volikogule esitatud kavand on bürokraatlik dokument, milles puudub vastutus ja vastus Tallinna tuleviku olulistele küsimustele. Teeme omaltpoolt selleks ka ettepanekud, kuid visioonitu kava sellisena meie toetust ei saa. Sümptomaatiline on, et Keskerakond ei täida avalikkusele antud lubadusi vaadata üle Tallinnale väga kalliks läinud koolide halduslepingud, ka see on miljonites mõõdetav probleem," sõnas Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal.
Michali sõnul esitab Reformierakonna fraktsioon mitmed ettepanekud, alates eestikeelsele õppele üleminekust lasteaedades, lasteaedade kohatasu kaotamiseks, uute transpordiühenduste uurimiseks, õpilasmaleva täiendavaks rahastamiseks ning pensionäridele täiendavate teenuste pakkumiseks.
"Ühelt poolt on mõistlik idee koondada kõik linna ametiasutused ühte hoonesse, kuid enne kui 76 miljoni eest hakatakse uut haldushoonet ehitama, tuleb korda teha Tallinna Linnahall, mis seisab juba aastaid laokil. Samuti tuleb Tallinnas hakata tõstma kiiremas tempos õpetajate palkasid, kui me tahame, et noori õpetajaid tuleks juurde ja hariduse kvaliteet ei kannataks," lisas linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Ants Leemets.
Tallinna linna 2019. aasta eelarve on täna Tallinna linnavolikogus esimesel lugemisel. Eelarve eelnõu kohaselt on Tallinna 2019. aasta eelarve sissetulekute ja väljaminekute kogumahuks 761 miljonit eurot.
Airis Meier kandideerib riigikogu valimistel, et kaitsta sünnijärgsete topeltkodakondsete õigusi
Uudised
15. November 2018 13:45
Reformierakonna välissekretär ja pikaajaline erakonna liige Airis Meier kandideerib märtsis riigikogu valimistel Tartus, et toetada neid sünnjärgseid Eesti kodanikke, kellel on topeltkodakondsus, kuid keda riik täna ei väärtusta.
Nimelt, algatas Reformierakond Riigikogus seaduse eelnõu, mis lubaks sünnijärgsetel Eesti kodanikel, kelle on ka mõne muu riigi kodakondsus, jätta täisealiseks saamisel alles mõlemad kodakondsused. Valitsuserakonnad ja EKRE hääletasid septembris seaduse vastu.
"Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga ehk pea 15 aastat olen ma Büsselis seisnud Eesti huvide eest. Nüüd aga ütleb EKRE, et ma olen mugavuskodanik. Mina ja minu lapsed pole Eestile vajalikud, sest meie teadmised on liiga rikutud euroopalikest väärtustest ning me oleme liiga avatud maailmale," märkis Airis Meier.
"Minusuguseid eestlasi on palju: “rikutud” väärtustega, avatud maailmale kuid siiski eestlased nii keelelt, kultuurilt kui südames. Meie inimesed on kõige tähtsamad, elagu nad Eestis või eemal" ütles Meier.
Välisriigis elavate eestlaste nimetamine julgeolekuohuks on ärritanud paljusid Eesti inimesi nii, et Airis Meieri survegrupina loodud Facebooki grupiga "Õigus jääda eestlaseks" on tänaseks liitunud üle 2400 inimese.
Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles, et tal on hea meel, et Eesti diasporaa huvidel on Reformierakonnas eestkõneleja. "Elades Brüsselis nägin, et Eestist väljas elavad eestlased on tihti suuremad patrioodid, kui nii mõnedki kodumaal elavad inimesed. Väga hea, et Airis on võtnud nende huvide eest seista," ütles Kaja Kallas.
Airis Meier on topeltkodakondsusest pikemalt kirjutanud siin.
Facebooki grupp "Õigus jääda eestlaseks"
Aivar Sõerd: Majandus lubati tõusule viia, aga tulemuseks saadi hinnatõusud
15. November 2018 13:30
Reformierakonna fraktsiooni ja rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi sõnul sööb kiire hinnatõus ära suure osa inimeste sissetulekute kasvust. 2017. aasta majandusaasta koondaruanne toob esile ka mitmeid arenguriske.
“Eesti hinnatõus on olnud euroala kiireim ja mõjub tarbijate rahakotile valusalt. Suurema osa hinnatõusust tuleneb maksutõusudest, näiteks oktoobris oli aasta arvestuses kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeeritud hindade tõus 9%. Aktsiisitõusud on tekitanud ulatusliku piirikaubanduse ja aktsiisipoliitika vigade parandamine võib võtta aastaid”, ütles Sõerd eilsel 2017. majandusaasta koondaruande arutelul Riigikogus.
“Prognoosid näitavad, et kiire majanduskasvu aeg hakkab peagi läbi saama ja on asendumas mõõdukama kasvuga. Eesti pole aga majanduslikult soodsaid aastaid kasutanud reservide kogumiseks. Analüütikute hinnangul hakkab 2016. aastal alanud kiire majanduskasvu periood läbi saama ja prognoosid ennustavad majanduskasvu aeglustumist,” lisas Sõerd.
“2017. aasta riigieelarve nominaalne puudujääk oli 0,4% SKPst ja struktuurselt mõõdetuna oli puudujääk 0,7% SKPst. Riigi maksutulud kasvasid jõudsalt, aga reservid kahanesid,” täpsustas Sõerd.
Arto Aas: Kultuuriministri kontroll allasutuste eelarve üle on olnud puudulik
13. November 2018 10:45
Arto Aas esitas täna Riigikogus Reformierakonna fraktsiooni poolt kultuuriminister Indrek Saarele arupärimise kultuuriministri vastutusest kultuuriasutuste eelarvedistsipliini järgimisel.
“Viimasel ajal on väga palju segadusi Kultuuriministeeriumi valdkonnas. Sisuliselt nädalase etteteatamisega lõpetas Eestit enim rahvusvaheliselt esindanud teater tegevuse ning eelarvedistsipliin on käest ära mitmetes kultuuriasutustes,” selgitas Aas arupärimise vajalikkust.
“Segane on NO99-ga toimuv. 2012. aastal kui asutati Sihtasutus Teater NO99, oli eesmärgiks Eesti rahvuskultuuri rikastamine, Eesti kultuuri- ja teatrimõtte edendamine, eesti keele hoidmine ning Eesti kultuuri ja teatrikunsti aktiivne lõimimine Euroopa kultuuriruumiga, samuti osalemine nüüdisaegse kultuuri protsessides võrdväärse kunstilise partnerina. Täna, kuus aastat hiljem on teatri ümber suur segadus. On mõistetamatu, kas sihtasutuse tegevus on lõpetatud või on lõpetatud teatritegevus. Arusaamatud on teatri tegevuse lõpetamise põhjused. Selgusetu on, kas segadus tuleneb finantsilisest olukorrast või millestki must,” kommenteeris Aas.
“Oluline probleem on viimasel ajal välja koorunud ka finantsteemadel teistes kultuuriasutustes. Kultuuriministeeriumi kontroll kultuuriasutuste eelarvete üle on olnud väga halb, sealjuures on Kultuuriministeeriumi esindaja nii Eesti Kontserdi, Vene Draamateatri kui ka Eesti Draamateatri nõukogus,” lisas Aas.
Sellest tulenevalt on ministrile järgmised küsimused:
1. Millal täpselt sai kultuuriminister teada SA Teater NO99 teatritegevuse lõpetamisest? Millised olid kunstilise juhi otsusest tulenevalt ministri sammud? Millal teatati otsusest valitsuskabinetile? Kas peab paika väide, et peaminister sai uudisest teada samal päeval, kui see ilmus ajakirjanduses?
2. Milliseid alternatiivseid võimalusi ministeerium kaalus Teater NO99 tegevuse jätkamiseks - näiteks kuulutada välja konkurss, et leida teatrile uus kunstilise juht? Mis saab teatri töötajatest?
3. Milline on tegelik SA Teater NO99 finantsolukord? Milline oli Teater NO99 külastatavus 2016, 2017, 2018 aastatel?
4. Milline finantsolukord on SA-s Vene Draamateater ning mis jääb täpsemalt tegemata 130 000 €-se puudujäägi tõttu? Mis põhjustel rikuti SA-s Vene Draamateater eelarvedistsipliini? Kas puudujääk on seotud etendustegevuse toetusega?
5. Kas ministri poolt võimaldatud nõrk eelarvedistsipliin - lubadusega tasandada eelarvemiinust 300 000€ SA-s Eesti Kontsert 2019. aasta arvelt kohaldub ka SA-le Eesti Draamateater, kelle eelarvemiinus on 400 000€ ja SA-le Vene Draamateater, kelle eelarvemiinus on 130 000€? Kas selliste lubaduste andmine järgmise aasta eelarve kasutamiseks kuulub ministri pädevusse enne 2019. aasta riigieelarve vastu võtmist Riigikogus?
6. Kuidas praeguste eelarveaukude lappimine 2019. aasta arvelt parandab teatrite olukorda pikas perspektiivis?
7. Kelle otsusega on määratud arupärimises välja toodud kultuuriasutuste nõukogude koosseisud (eraldi välja tuua), kes pole teinud piisavat kontrolli asutuste finantsilise tegevuse üle?
Õnne Pillak: Tallinna linna ülesanne on tagada tugispetsialisti abi lasteaias
12. November 2018 16:00
Õnne Pillak
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku arvates on väga oluline, et lapsed, kes vajavad tugispetsialisti abi lasteaias, saaksid selle abi.
„Me räägime lastest ja nende tulevikust. Kui on vaja leida lisarahastus, et lasteaiad saaksid vajalike spetsialiste kaasata erasektorist, siis linnal tuleb see raha leida. Oluline on, et lapsed ja nende vanemad saaksid abi õigel ajal, mitte lükata probleeme kaugemasse tulevikku,“ lausus Pillak.
Pillaku sõnul on sama meelt ka lasteaedade juhid ja tugispetsialistid ise.
„Iga kord, kui tulevad jutuks lapse ja pere abistamise ja nõustamise võimalused, kuulen õpetajatelt ja tugispetsialistidel sama - kui me lasteaias ei märka ja ei sekku, on koolis lapse õigele rajale aitamine juba palju raskem,“ räägib ta, lisades et ajas ei ole see probleem väga muutunud.
„Lapsevanemana ootan abilinnapealt tegevusplaani, mida järgmisel aastal tehakse, et kõik lapsed, kes vajavad tugispetsialisti abi, saavad selle abi lasteaias. Kui palju on järgmisel aastal planeeritud lisarahastust ja kuidas on plaanitud vajalike tugispetsialistide leidmine, keda täna napib. Kuidas linn plaanib garanteerida, et kõik tugiteenust vajavad lapsed saaksid selle ja õigel ajal,“ selgitab Pillak.