Kaja Kallas: Riigikogust leiab rohtu koomaletõmbamise vastu
Blogid
27. Veebruar 2020 15:28
Kaja Kallas
Peaministri ja presidendi vabariigi aastapäeva kõnedest on enim tähelepanu pälvinud kaks väljaütlemist. Kõigepealt pidas peaminister Jüri Ratas Tartus nukras toonis kõne ja rääkis „koomale tõmbamise vajadusest“. Presidendi kõnest aga koorus välja kriitiline küsimus „millega sa tegeled, hea riigikogu?“. Kirjutan lühidalt, mis mõtted mõlemad kõned minus tekitasid.
Alustan peaministri kõnest, mis oli ootamatult pessimistlik enesekaemus. Jääb tunne, et valitsusjuht on pettunud oma tegevuses peaministrina. 2016 aasta novembrist on Jüri Ratas olnud peaminister ning viimastel aastatel Eestis tehtu ja tegemata jäetu on olnud tema juhtida. Seepärast ongi kummaline lugeda peaministri kurtvat tooni ääremaastumise, vaesuse, ilmajäetuse ja keskkonnamurede teemal. Loomulikult on tõstatud probleemid tähelepanuväärivad, kuid valitsusjuhil on olnud mitu head aastat, et neid muresid leevendada. Või siis vähemasti teha tööd selle nimel, et pakkuda lahendusi ja olla Eesti sünnipäeval optimistlik.
Teisest küljest on inimlikult mõistetav kui valitsusjuht on selles koalitsioonis kaotanud sihi ja tööinnu. Pidevad erimeelused ja skandaalide lahendamised on valitsuse töövõimele oma jälje jätnud. On ilmselge, et Keskerakonna valija ja valimisprogramm on selles valitsuses tahaplaanile jäänud ja juhtotsad on EKRE käes. Juhul kui valitsuses on meeleolu, et neil Eesti jaoks ideid pole ning edasipürgimise asemel tuleb rääkida koomale tõmbamisest, siis oleks aus sellele valitsusele joon alla tõmmata ja anda võimalus teistele. Olen varasemalt korduvalt öelnud, et selle riigikogu koosseisu pinnalt saab kokku panna parema valitsuse.
Siit jõuamegi presidendi kõne juurde, kes koputas oma sõnadega riigikogu liikmete südametunnistusele. Ma olen kindel, et riigikogus on suur hulk rahvaesindajaid, kes sisemas seda valitsust ei toeta ja sooviks teistsugust koalitsiooni. Praod koalitsiooni ühtsuses on juba näha. Lisaks apteegireformile lõhestavad valitsust valikud maksu-, keskkonna- ja hariduspoliitikas. Need on tähtsad teemad, mis on olulised iga erakonna valijale. Koomale tõmbamise ja plaani puudumise retoorikaga ei veena inimesi püüdlema parema tuleviku poole. Eesti vajab lootust, usku ja visiooni.
Riigikogus on võimalik pidada debatti neil teemadel, mis mõjutavad Eesti tulevikku pikas perspektiivis. Reformierakonna soov on, et see riigikogu koosseis suudaks edasi liikuda ühtse eestikeelse koolikorraldusega, teha kliimapöördest meie majanduskasvu allika ja kaasajastada tulumaksusüsteemi. Oleme riigikogu menetlusse andnud ka eelnõu, mis parandaks maksusüsteemi vead ja suurendaks kõigile tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni kahes etapis.
Samuti peame rääkima sellest, kuidas leida lisaraha hariduse ja teaduse jaoks, suunata Eesti arengusse järgmise perioodi eurorahad ja liikuma edasi Rail Balticu välja ehitamisega. Riigikogus on mille üle arutada. Loodan, et suudame valimistest vaba aastast arukalt ära kasutada.
Ühes ma presidendiga ei nõustu. Ta viitas justkui negatiivselt sellele, et me oma poliitiliste vastastega suudame peale vaidlusi normaalselt suhelda. Isiklikud ja inimlikud head suhted on olulised. Me peame olema suuteliselt teineteisega inimlikult suhtlema ka pärast seda, kui oleme sisuliste teemade üle vaielnud. Üksteise pidev vaenamine nii Riigikogu saalis kui ka sealt väljas ei too Eesti elu edendavaid lahendusi. Eriti arvestades, et Eesti poliitiline süsteem näeb alati ette koalitsioonivalitsuste moodustamise.
The post Riigikogust leiab rohtu koomaletõmbamise vastu appeared first on Kaja Kallas.
Reformierakond: pered peavad saama tulusid ühiselt deklareerida
27. Veebruar 2020 15:00
Valdo Randpere
Reformierakonna Riigikogu fraktsioon andis täna parlamendi menetlusse eelnõu, mis taastab abikaasadele võimaluse esitada ühine tuludeklaratsioon.
“Praktikas tähendab see seda, et mõlema abikaasa tulud ja tuludest tehtavad mahaarvamised liidetakse. Muudatuse kandvaks sõnumiks on, et perepoliitika on väärtus ja põhimõte, mis asub igapäevapoliitikast kõrgemal,” seisab eelnõu seletuskirjas.
“Ma tean, et paljud Riigikogu fraktsioonid toetavad ühisdeklaratsioone. Eile infotunnis ütles ka peaministri ülesannetes esinenud Mart Helme, et kui me ühisdeklaratsioonide eelnõu esitame, on EKRE tõenäoliselt valmis seda toetama,” ütles eelnõu üle andnud Reformierakonna saadik Valdo Randpere.
Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2015. aastal tulude ühisdeklaratsioone 13,4 protsenti kõigist deklaratsioonidest ehk kokku 78 700. Kui vaadata inimeste arvu, siis esitas ühisdeklaratsiooni 157 400 ehk 23,6 protsenti inimestest.
“Algatatud eelnõu on peresõbralik seadusemuudatus ning aitab kõige enam peresid, kus tulu teenib vaid üks abikaasa. Sellisteks peredeks on peamiselt suured ning ka noored pered, kus üks pereliikmetest on lastega kodus,” märgib seletuskiri.
Reformierakonna blogi: On aeg vabaneda maksuküürust
Blogid
26. Veebruar 2020 14:55
Aivar Sõerd, Riigikogu liige
Jüri Ratase eelmise valitsuse ajal ellu viidud maksuvaba tulu reform pole ennast õigustanud. See ei sobi Eesti oludesse, kus inimeste palgad ja sissetulekud päris kiiresti kasvavad. 1200 eurot on kuusissetuleku piir, mida ületades hakkab maksuvaba tulu määr kiiresti vähenema. Miinimumpalgaga õpetajate tasu 1315 eurot on liiga suur sissetulek selleks, et saada maksuvaba tulu 500 eurot kuus.
Aivar Sõerd, Riigikogu liige
Jüri Ratase eelmise valitsuse ajal ellu viidud maksuvaba tulu reform pole ennast õigustanud. See ei sobi Eesti oludesse, kus inimeste palgad ja sissetulekud päris kiiresti kasvavad. 1200 eurot on kuusissetuleku piir, mida ületades hakkab maksuvaba tulu määr kiiresti vähenema. Miinimumpalgaga õpetajate tasu 1315 eurot on liiga suur sissetulek selleks, et saada maksuvaba tulu 500 eurot kuus.
Keskmine palk kerkib järgmisel aastal 1540 euroni. Maksuvaba tulu määra arvutamisel võetakse lisaks palgale arvesse ka kõikvõimalikud muud tulud. Võrdluses eelmise maksusüsteemiga loetakse murdepunktiks 1776 eurot kuus. Uuest maksusüsteemist kaotasid kõik, kelle sissetulek kuus seda piiri ületas.
Inimeste sissetulekud on Eestis piirkonniti erinevad. Ettevõtete tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide koondi andmetel oli eelmisel aastal ühe kuu keskmine väljamakse Rae vallas 1774 eurot, Viimsi vallas 1731 eurot. Kõrgema sissetulekutega piirkondades kaotavad töötajad uue maksusüsteemi tõttu juba praegu, võrreldes olukorraga mis kehtis enne maksuvaba tulu reformi.
Töötavatel pensionäridel on murdepunkt vana korra võrdluses juba 1333 euro juures, sest pensionäridele oli varem kehtestatud ka täiendav maksuvaba tulu, mis uue korra jõustudes kaotati. Tänavu kerkib keskmine pension 528 euroni, seega töötav pensionär kaotab võrreldes varasema korraga juba 800 euro suuruse töötasu juures. Riukalikult toimiva maksusüsteemi mõjul kerkis üksikisiku tulumaks keskvalitsuse kõige kiiremini kasvavaks maksutuluks.
Uut maksusüsteemi ilustati valedega. Peaminister rääkis, et maksureformist olevat võitnud 80 % Eestimaa elanikest. Täna me seda juttu enam ei kuule. Tegelik olukord on vastupidine. See aeg, kus uuest maksusüsteemist on kaotajaid rohkem kui võitjad, saabub peagi.
Maksuküüru tuluvahemik on 1200 kuni 2100 eurot kuus. Seal kerkib efektiivne piirmaksumäär 31,1 protsendini. Lihtsustatult tähendab see seda, et selles vahemikus läheb igast täiendavalt teenitud eurost maksudeks poolteist korda suurem summa kui tavapärase määra puhul. See on tuluvahemik, kuhu liigub oma tuludega järjest suurem osa tööinimestest.
Tähelepanuväärne on, et uue maksusüsteemi rajajad pole ka ise oma looduga rahul. Eelmisel nädalal rääkis Keskerakonna maksutoimkonna esimees ja sotsiaalminister Tanel Kiik Riigikogu infotunnis, et valitsus peab arutama, kuidas maksuvaba tulu süsteemiga edasi minna. Samamoodi jätkata ei saa.
Sotsiaalminister Kiik arutles, et valiku koht on, kas muuta maksuvaba tulu kõigil või siis vaid teatud sihtrühmadel, ehk teha igale sihtrühmale eraldi oma maksuküür. Võimalik olevat ka maksuküüru painutamine või nihutamine. Valikus on veel maksuküüru valemi muutmine selliselt, et maksuvaba tulu nullini ei jõuagi. Erinevaid variante pidi olema palju, kõigil lahendustel omad suuremad või väiksemad miinused. Valitsus on töine, valitsus töötab kõikide variantidega, vajadusel kasvõi kuni järgmiste valimisteni välja. Ka Isamaa esimees rääkis hiljuti Eesti Päevalehe, et tulumaksuvabast miinimumist kujuneb üks järgmiste valimiste peateemasid.
Reformierakonnal on lahendus olemas. Maksuküür on vaja maksusüsteemist eemaldada. Oleme ette valmistanud seaduseelnõu, kus kõigile hakkaks kehtima 500 euro suurune maksuvaba tulu kuus, ehk 6000 eurot aastas. Seda ületavale osale rakendatakse ühtlane 20 protsendine tulumaksumäär.
Maksuküüru, kui üleliigse elemendi maksusüsteemist eemaldamine on seotud täiendavate kuludega riigieelarvele. Seda arvesse võttes oleme ülemineku ette näinud kahe etapilisena. Järgmine aasta oleks üleminekuaasta. Üleminekuaastal jääb üheks aastaks maksuküür veel alles, aga see nihkub eest ära ja suur hulk inimesi oma tuludega ei sattu siis veel kõrgema maksustamise piirkonda. Üleminekuaasta tuluvahemik oleks 1700 kuni 2600 eurot kuus.
Ülejärgmisel aastal aga eemaldame maksuküüru lõplikult. Maksuvaba tulu määr ei sõltu siis enam aastatulu suurusest. Taastame õiglase maksusüsteemi, mis ei karista töötavaid inimesi kõrgema maksustamisega. Taastame maksusüsteemi, mis ei kärbi inimeste motivatsiooni suuremat tulu teenida ja kus maksuvaba tulu määr ei sõltu enam aastatulu suurusest.
Avaldatud 26.02 EPL
Jälgi autorit sotsiaalmeedias:
On aeg vabaneda maksuküürust was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Kaja Kallas apteegireformi tagasipööramisest: riik ei saa käituda sõnamurdlikult
Pressiteated
25. Veebruar 2020 13:15
Reformierakonna fraktsiooni esimees Kaja Kallas ütles täna riigikogus, et Reformierakond ei toeta apteegireformi viimasel hetkel tühistamist, sest siis käituks riik sõnamurdlikult.
“Kui Riigikogu jätaks seaduse menetlusse, siis ka kõige kiirema menetlemise juures jääks seaduse jõustumiseks aega 1,5 nädalat. Riik ei saa viis aastat ühte reformi ette valmistada ja siis viimasel nädalal oma meelt muuta. Kogu reformi tühistamine viimasel minutil enne 5-aastase ülemineku perioodi lõppemist pole mõistlik,” ütles Kallas.
Kallase sõnul tulevad pidevalt signaalid Riigikogu liikmetelt, et seadust muudetakse vahetult enne üleminekuaja möödumist. “See on omamoodi isetäituv ennustus: hulgimüüjad ei tee omapoolseid samme lootuses, et seadust muudetakse ning ähvardavad Riigikogu omakorda tuginedes sellele, et nad pole omapoolseid samme teinud sellega, et apteegid lähevad kinni,” selgitas Kallas.
“Apteegireform võeti teadupärast ette, sest Eesti inimesed maksavad ravimite eest rohkem kui peaks. Ja selle põhjuseks on see, et apteegid kuuluvad peamiselt kahele suurele hulgimüüjale ehk toimub nii öelda vertikaalne integratsioon. Proviisornõude kirjutamine seadusesse oli eesmärgiga tekitada suurem konkurents just jaemüügiturul ja tagada ravimite taskupärane kättesaadavus kõigile Eesti inimestele,” ütles Kallas.
Kallas sõnas ka, et kui seadust muudetakse enne üleminekuaja lõppemist, siis saavad kahjunõudeid esitada need proviisorid, kes on teinud investeeringuid apteekide rajamisse ja need hulgimüüjad, kes on oma jaeapteegid müünud tuginedes seadusele.
“Riigikogu võiks lasta apteegireformil jõustada, vaadata, kuidas üleminek toimub ja seejärel vajadusel uuesti sekkuda, kui probleemid tõesti tekivad. Võttes siis aluseks reaalse olukorra, probleemid ja sisulised vajadused, mitte lobistide hirmujutu. Praegune apteegireform pole ideaalne. Seal on kindlasti mitmeid aspekte, mis on problemaatilised, aga kogu reformi tühistamine pole mõistlik,” lõpetas Kallas.
Kaja Kallas: Kõne ravimiseaduse arutelul
Blogid
25. Veebruar 2020 13:01
Kaja Kallas
Head riigikogu liikmed. Täna arutame taas apteegireformi tühistamist. Viimati tegime seda siin saalis detsembris. Peale seda, kui Riigikogu oli oma tahet väljendanud nägime suurte hulgimüüjate jõudemonstratsiooni, kes näitasid, et neile see otsus ei sobi. Nüüd siis jälle. Apteegireformi tühistamise soov mõned nädalad enne selle ellu rakendumist näitab kui suur on tüli sel teemal valitsuses. Sotsiaalminister ja peaminister on andnud selgelt mõista, et apteegireformi ei peaks riigikogus tagasi keerama. Nagu näha, siis peaministri ja sotsiaalministri sõna ei maksa.
Apteegireform võeti teadupärast ette selle pärast, et Eesti inimesed maksavad ravimite eest liiga palju. Ja selle põhjuseks on see, et apteegid kuuluvad peamiselt kahele suurele hulgimüüjale ehk toimub nii öelda vertikaalne integratsioon. Proviisornõude kirjutamine seadusesse oli eesmärgiga tekitada suurem konkurents just jaemüügiturul ja tagada ravimite taskupärane kättesaadavus kõigile Eesti inimestele.
Reformerakonna seisukoht on, et täna ei peaks apteegireformi tühistama. Kui Riigikogu jätab seaduse menetlusse, siis ka kõige kiirema menetlemise juures jääks seaduse jõustumiseks aega 1,5 nädalat. Riik ei saa viis aastat ühte reformi ette valmistada ja siis viimasel nädalal oma meelt muuta. Riik ei saa käituda sõnamurdlikult. Praegune apteegireform pole ideaalne. Seal on kindlasti mitmeid aspekte, mis on problemaatilised, aga kogu reformi tühistamine viimasel minutil enne 5-aastase ülemineku perioodi lõppemist, pole mõistlik. Pole palju seaduseid, millel on antud nii pikk üleminekuaeg kui sellele seadusele. Kui aga pidevalt tulevad signaalid Riigikogu liikmetelt, et seadust muudetakse vahetult üleminekuaja möödumist, siis see on omamoodi isetäituv ennustus: hulgimüüjad ei tee omapoolseid samme lootuses, et seadust muudetakse ning ähvardavad Riigikogu omakorda tuginedes sellele, et nad pole omapoolseid samme teinud sellega, et apteegid lähevad kinni.
Eelnõu algatajad ütlevad, et kui 5- aastane ülemineku periood lõpeb nii nagu seadusandja on ette näinud, kaasneb märkimisväärne kahju riigile. Viidatakse justkui kahe suure hulgimüüja ähvardusele, et nad esitavad riigi vastu kahjunõuded. Kui aga seadust muudetakse enne üleminekuaja lõppemist, siis saavad kahjunõudeid esitada need proviisorid, kes on teinud investeeringuid apteekide rajamisse ja need hulgimüüjad, kes on oma jaeapteegid müünud tuginedes seadusele. Rahaliselt on kohtus lihtsam tõendada viimaste kahju, kui ähvardajate oma. Seega Riigikogu ei peaks alluma ähvardustele.
Sotsiaalminister Tanel Kiik on kinnitanud, et riik on apteegireformi jõustumiseks valmis ja probleemkohad on teada. Nii apteegiomanikel kui ka sotsiaalministeeriumil on olnud viis aastat aega, et reformi jõustumiseks end ette valmistada. Tänane olukord ei tule kellelegi üllatusena ja see oli pikalt ette teada. Seega ei tohiks ka juhtuda olukorda, kus suur hulk apteeke kinni pannakse. Kui siiski selgub, et riik ise ei ole reformiks piisvalt ette valmistunud, siis tuleb ausalt peeglisse vaadata ja tõdeda, et viimased 4 aastat võimul olnud Jüri Ratase valitsused ja peaminister on oma tööd teinud kehvalt ning aeg on võtta poliitiline vastutus.
Riigikogu võiks lasta apteegi reformil jõustada, vaadata kuidas üleminek toimub ja seejärel vajadusel uuesti sekkuda, kui probleemid tõesti tekivad. Võttes siis aluseks reaalse olukorra ja sisulised vajadused, mitte lobistide hirmujutu ja kellegi kõhutunde. Head riigikogu liikmed, käitume riigimehelikult ja lahendama apteegituru probleeme tasakaalukalt mitte hoogtööna kolmeteistkümnendal tunnil. Reformierakond toetab eelnõu tagasilükkamist esimesel lugemisel.
The post Kõne ravimiseaduse arutelul appeared first on Kaja Kallas.
Andres Sutt: Eesti Vabariigi sünnipäevaaktuse kõne Mustamäe Gümnaasiumis
Blogid
21. Veebruar 2020 15:09
Andres Sutt
Hea Mustamäe gümnaasiumi pere!
Mulle on suureks auks jagada teiega Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva eel oma mõtteid ja tundeid oma riigist ja Eesti kodanikuks olemisest.
Oma riik ja vabadus ei ole iseenesest mõistetav. Oma riiki ja vabadust ei ole meile mitte keegi andnud ega kinkinud. Oleme rahvana läbi ajaloo selle eest võideldud. Sõna, relva ja verega. Eesti eest on elusid ohverdatud, ilmavaatest sõltumata. Mehed ja naised, noored ja elu näinud – kooliõpilased Vabadussõjas, Eesti mehed ja naised II maailmasõja pöördelistel aastatel, metsavennad ja teisitimõtlejad nõukogude okupatsiooni ajal, meie kaitseväelased Eestist kaugel, välismissioonidel.
Isamaa ja oma riigi hoidmine, kaitsmine ja arendamine, on meie ühine vastutus ja kohustus. Aga ennekõike on see auasi. Vaid nii saame meie ja järgmised põlved elada ja kasvada vabas riigis. Minul on olnud au ja võimalus anda oma panus taasiseseisvunud demokraatliku Eesti ehitamisse pea kolmekümne aasta vältel. Nii nagu tegelikult igaühel meist. Ja ma olen selle võimaluse eest tänulik. Sest mis saab olla suurem oma riigi hoidmisest ja ehitamisest?
Meie Eesti tulevik on teie kätes. Noorte julgus, siirus, avatus uuele, uudishimu ja teotahe on see, mis meid rahva ja riigina edasi viib. Ma tean, et teil on kõik need omadused olemas, ja sellepärast on teiega Eesti hoitud.
Albert Einstein on kunagi öelnud – kõige tähtsam küsimus, millele igaüks peab leidma enda jaoks vastuse, on kas maailm meie ümber on sõbralik või vaenulik? Sest sellest vastusest sõltub kuidas ja milleks me kasutame teadust, tehnoloogiat, innovatsiooni ja loodusvarasid. Kas müüride ehitamiseks, vaenu külvamiseks ja vaenlase hävitamiseks või hoopis vabaduse ja demokraatia arenguks?
Eesti on alati kuulunud Euroopasse ja meie teiega oleme rahuaja lapsed. Kuid see ei ole alati olnud nii. Minu vanemad ja vanavanemad sündisid teistsugusesse maailma. Maailma, mis oli vaenulik. Just sellepärast on teise maailmasõjajärgse Euroopa Liidu raison d’etre, ehk olemus, hoida rahu Euroopas. Just sellepärast on tugev ja ühtne Euroopa Liit ning tugev ja ühtne NATO meie huvides. Kõik muu on ehitatud sellele tüvimõttele. Ärgem unustagem lähiajalugu ja meil on lihtsam näha maailma enda ümber sõbraliku paigana ning tegutseda selle nimel, et nii jääks ka edaspidi.
Milline on maailm, kus me täna elame? See on maailm, kus Hiina mõju kasvab – tehnoloogiliselt, majanduslikult, sõjaliselt ja poliitiliselt ning lääs vaatab üha enam sissepoole. See on maailm, kus tehnoloogia areng ja muutused on kiiremad kui kunagi varem viimase 100 aasta jooksul. See on maailm, kus rahvastik kasvab, aga ka vananeb. Ja maailm, kus kliimamuutused vajavad kohest tähelepanu ja vastumeetmeid.
Me vajame täna liidreid ja inimesi, kes usuvad vabadusse ja demokraatiasse ning reeglite põhisesse maailmakorda. Liidreid ja inimesi, kes on nende väärtuste kandjateks ja eeskõnelejateks. Väikeriigina on see meile väga oluline. Vaid nii suudame kliima, tehnoloogia ja demograafiaga seotud väljakutsed pöörata võimalusteks. Noortel on siin oluline roll.
Oma riik ei saa kunagi valmis. Tulevik ja võimalused on teie ees valla. Kuidas te neid võimalusi kasutate ja kuidas te oma unistusi teoks teete on ennekõike teie kätes. Kool on pere kõrval tähtsaim isiksuse väärtusruumi mõjutaja ja kujundaja. Olulisim, mida kool teile annab on oskus õppida õppima. Hiljem eluteel tagasi vaadates või järgmisi valikuid tehes mõistate, et just see oskus aitab teid elus enim edasi. See oli tähtsaim õppeaine, mida koolis õppisite.
Olge uudishimulikud ja avastage maailma. Ärge kartke teha valikuid kas õppida seda või teist. Küsige nõu, aga tehke oma valikud ise. Ärge laske teistel enda eest otsustada. Ärge kõhelge, kui teil on võimalus minna vahetusõpilaseks või soovite ülikooliharidust omandada väljaspool oma kodulinna või Eestit. Kahetseda saab vaid neid valikuid, mida te ei ole teinud.
Vaid kõrvalt või kaugelt vaadates saame me aru kui äge riik on tegelikult Eesti. Hoiame ja kaitseme koos seda Eestit, oleme alati oma riigi patrioodid!
Palju õnne sünnipäevaks, Eesti!
Elagu Eesti!
The post Eesti Vabariigi sünnipäevaaktuse kõne Mustamäe Gümnaasiumis appeared first on Andres Sutt.
Yoko Alender: Metsanduse tulevik muutuva kliima tingimustes
Blogid
20. Veebruar 2020 13:15
Yoko Alender
Muutuva kliima tingimustes peab meie metsa majandamise ja kaitsmise teadmine ja oskus laienema ja süvenema. Investeeringud metsa- ja puidutehnoloogia teadus- ja arendustegevusse peavad suurenema. Lisanduvad uued eesmärgid – peame silmas pidama pikka perpektiivi, metsa kohanemist kliimamuutustega ja metsa rolli süsiniku sidumises.
The post Metsanduse tulevik muutuva kliima tingimustes appeared first on Yoko Alender.
Õnne Pillak: Iga euro, mis on mõeldud hooldusperedes kasvavatele lastele, peab nendeni jõudma
18. Veebruar 2020 16:00
Õnne Pillak
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul peab iga euro, mis on mõeldud hooldusperedes kasvavatele lastele, nendeni ka jõudma. Sellega seoses saatis Pillak Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartile ettepaneku hooldusperede toetamise muutmiseks.
„Iga laps, ka vanemliku hooleta jäänud, peab saama võimaluse kasvada üles hoolitsevas ja armastavas perekonnas. Kui pere võtab endale teisest perest lapse kasvatada, tuleb seda toetada ja tunnustada igal võimalikul moel, ka rahaliselt,“ on Pillak veendunud.
"On ebaõiglane, et Tallinnas jäi eelmine aasta kasutamata ligi miljon eurot, mis oli mõeldud hooldusperedele. Linnajuhtide põhjendus, et kui ühele hooldusperele antakse, siis tahavad ka teised, ei ole tõsiseltvõetav,“ sõnab ta.
Pillaku sõnul ei takista mitte miski linnal hooldusperesid toetamast enam kui praegu seda tehakse. "Väidetavalt jäi eelmisel aastal lapse kohta kasutamata ca 1000 eurot. See on suur summa, millest oleks tõeline abi perele, kes on võtnud vastutuse kasvatada ja hoolitseda vanemateta jäänud lapse. Riigi eraldatud vahendite kasutamise reeglid otsustab iga omavalitsus ise. Seega on Mihhail Kõlvarti ja tema linnavalitsuse otsus, kui palju hooldusperesid Tallinnas toetatakse," ütleb Pillak.
"Selle asemel, et veenda end, et hooldusperede rahaline toetamine praeguses miinimumahus on piisav, peaks linnapea küsima oma sotsiaalvaldkonna abilinnapea käest, millal ta esitab linnavalitsusele vajalikud määruste muudatused, et hooldusperede toetamine muutuks paindlikumaks ja iga euro päriselt jõuaks abivajajateni," lisab Pillak.
Kaja Kallas: Uus kompetentsikeskus Eestisse?
Blogid
18. Veebruar 2020 15:16
Kaja Kallas
Loomulikult peab iga riik tagama maksimaalse turvalisuse kõigile oma sidevõrkude kasutajatele. See on küberturvalisuse nurgakivi ja just küberturvalisuse tähtsus saab tulevikus meile iga päevaga üha olulisemaks, sest kogu maailm „küberistub“ aina kiiremas tempos. See toob kaas nii uusi, täiesti adumatuid võimalusi kui sama adumatuid riske. Meid ootavad ees tehnoloogilised valikud, aga me peame neid tihti tegema lähtudes usust, kahtlustest ja hirmudest. Tehnoloogia valik ei peaks olema usuküsimus, see peaks põhinema teadmistel.
Loomulikult peab iga riik tagama maksimaalse turvalisuse kõigile oma sidevõrkude kasutajatele. See on küberturvalisuse nurgakivi ja just küberturvalisuse tähtsus saab tulevikus meile iga päevaga üha olulisemaks, sest kogu maailm „küberistub“ aina kiiremas tempos. See toob kaas nii uusi, täiesti adumatuid võimalusi kui sama adumatuid riske. Meid ootavad ees tehnoloogilised valikud, aga me peame neid tihti tegema lähtudes usust, kahtlustest ja hirmudest. Tehnoloogia valik ei peaks olema usuküsimus, see peaks põhinema teadmistel. Hetkel ongi meie ja tegelikult kogu maailma dilemma see, et me ei tea.
Eesti on nutikas e-riik. Sellesse ei pea uskuma, selles ei pea kahtlema – see lihtsalt on nii. Reformierakonnal on idee, mis kinnistaks veelgi meie e-riigi kuvandit ning muudaks ehk kogu maailma veidi teadmistepõhisemaks. Me kavatseme teha valitsusele ettepaneku luua Eestisse telekommunikatsiooni kompetentsikeskus, mis võiks toimida NATO ja EL-i toetusel ja koostöös erinevate tehnoloogifirmadega testimaks konkreetsete tootjate tehnoloogilisi lahendusi lähtuvalt turvalisuse ja julgeoleku nõuetest. Sellise keskuse võiks luua kas iseseisvana või siis juba olemasoleva NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse või Euroopa Liidu IT-agentuuri uue allüksusena. Eesmärgiks võiks olla, et selle uue kompetentsikeskuse sertifikaat oleks tulevikus kvaliteedimärgiks ja garantiiks, millest lähtudes ei pea kasutajad kõhklema ei konkreetse seadme ega selle tootja kvaliteedis ega turvalisuses. Sel moel kindlustaksime investeeringute jätkusuutlikust ja valitud tehnoloogiste lahenduste turvalisust.
Loodan, et selline mõte tuua Eesti tugevamalt Euroopa ja maailma kaardile kui küberturvalisuse asjatundjate kants, leiab toetust ka koalitsioonisaadikute hulgas.
The post Uus kompetentsikeskus Eestisse? appeared first on Kaja Kallas.
Kaja Kallas: Reformierakond pakub valitsusele positiivse alternatiivi
17. Veebruar 2020 13:45
Kaja Kallas
Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles Tartus peetud erakonna volikogul, et Reformierakonna kui suurima opositsioonijõu ülesanne on pakkuda positiivset alternatiivi tänasele valitsusele.
Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles Tartus peetud erakonna volikogul, et Reformierakonna kui suurima opositsioonijõu ülesanne on pakkuda positiivset alternatiivi tänasele valitsusele.
„Meie positiivset alternatiivi Eestile on väga lihtne sõnastada. Me seisame avatud ja sõbraliku Eesti eest, kus kõiki ühiskonnagruppe koheldakse lugupidamisega. See on Eesti, kus hinnatakse edasipüüdlikkust, eraalgatust ja võimalust igakülgseks eneseteostuseks. Eesti, mis on avatud uutele ideedele ja inimestele, sest meil on tark ja enesekindel rahvas ning puhas loodus. Eesti, kus hoitakse meie rahvusvahelist mainet ja ei norita tüli Venemaaga“ ütles Kallas.
Kallas tõi välja kolm poliitikavaldkonda, milles Reformierakond plaanib lähiajal algatustega välja tulla.
„Haridusest rääkides ei saa mööda eestikeelsest haridusest. Nimelt me näeme nii PISA testide tulemustest kui ka tööturu statistikast seda, et inimesed, kes Eestis eesti keelt ei räägi, saavad halvema hariduse ja seetõttu ka kehvema palgaga töökohad, ütles Kallas. Tema sõnul ei saa eestikeelsele haridusele üleminek ei olla järsk, vaid alustada tuleks lasteaedadest, et kehva eesti keele oskusega lapsi enam peale ei kasvaks.
„Loomulikult peab plaani väljatöötamisse olema kaasatud venekeelne kogukond. Võiks mõelda ka ühe riigigümnaasiumi tegemist puhtalt vene keele ja kultuuri suunaga nagu on saksa gümnaasium või inglise kolledž. Suurendada tuleks eesti keele õpetajate hulka, et ükski soov õppida eesti keelt ei jääks selle taha, et õpetajaid lihtsalt ei ole,“ sõnas Kallas.
Teiseks vajab Eesti Kallase sõnul majanduslikku suunanäitamist ja kaasaegset maksukorraldust. „Reformierakond töötab selle nimel, et Eesti maksusüsteem oleks edasipüüdlikkust soosiv ja ei karistaks töötegijaid ega maksustaks keskmist vanaduspensionit,“ märkis Kallas.
Kolmandaks märkis Reformierakonna esimees ära kliimapoliitika. “Eestil oleks suurepärane võimalus näha majanduslikke võimalusi kliimaneutraalsuse poole liikumisel, sest kliimapöördega seonduv hakkab mõjutama meie elu väga laialdaselt alates pangandusest ja lõpetades põllumajandusega. Nii nagu me haistsime digitaalse revolutsiooni pakutavaid võimalusi enne teisi, peaksime ka siin tegutsema kiirelt ja targalt,“ ütles Kallas.
Poliitilisest olukorras rääkides ütles Kaja Kallas, et vaidlus pensionisüsteemi lõhkumise üle on valitsuskoalitsiooni lühiajaliselt küll rohkem kokku sidunud, aga kuna tegemist on pikaajalist negatiivset mõju avaldava poliitilise sammuga, siis on Reformierakond seisnud jõuliselt teise pensionisamba lõhkumise vastu.
„Pensionisamba lõhkumise vastasseis kestab veel kuid. Uus menetlus Riigikogus, seejärel ilmselt Riigikohtus. See pikaldane ummikseis ja ebamäärasus hakkab kulutama valitsuse tööindu, sest kogu tähelepanu kulub ühe erakonna ühe valimislubaduse täitmise peale.“