Kuvand hästi organiseeritud, ratsionaalsest, efektiivsest intelligentse elanikkonnaga e-riigist kipub murenema.
Kuvand hästi organiseeritud, ratsionaalsest, efektiivsest intelligentse elanikkonnaga e-riigist kipub murenema.
Arvan, et aeg on lõpetada vaktsineerimise teemal vandenõuteooriate levitajate ja hirmude külvajate suhtes tolerantsus. Vaba ühiskonnana oleme niigi sunnitud taluma inimeste õigust oma lollust avalikult eksponeerida. Tolerantse inimesena olen valmis kaitsma ka igaühe õigust riskikäituda - ennast surnuks juua, suitsu teha, ilma kiivrita rattaga sõita ja loomulikult ka valitsust kritiseerida. Vaktsineerimisest keeldumine ei ole sedasorti käitumisega aga võrreldav.
Jätame kõrvale ammu toetamist leidnud asjaolu, et vaktsiinivastast desinformatsioonikampaaniat kogu läänemaailmas finantseerib Kreml läbi mitmesuguste erioperatsioonide. Jätame kõrvale ka asjaolu, et paremradikaalid on kohati avalikult salamisi leidnud „minu keha on püha“ tegelastega ühise keele ja kasutavad antivaktsineerimise teemat ära arutus võitluses müstilise „süvariigiga“. Piirdume lihtsalt tõdemusega, et vaktsineeritud inimesel on vähemalt 200 korda väiksem risk ise nakatuda, aga mis ühiskonnale veel olulisem, vähemalt 200 korda väiksem risk ise teisi nakatada.
Vaja on karmimat kätt
Olen nõus, et vaktsineerimist üldiselt kohustuslikuks teha ei saa, inimestel peab jääma võimalus ise langetada vastutustundlik ja informeeritud otsus. Valitsuse ülesanne seejuures on oma inimesi vaktsineerimise teemal aktiivselt teavitada ja vaktsineerimist võimalikult efektiivselt korraldada.
Küll aga olen jõudnud seisukohale, et meie kõigi tervise ja majanduse kestmise ning elu edasimineku huvides on vajalik võtta vaktsiinidest keeldujate ja ka vaktsineerimisega viivitajate suhtes senisest märksa rangem hoiak. Jah, riik ei saa keelata osadel inimestel olla arutu. Aga riik peab ja saab minimeerida arutute inimeste põhjustatud ohtu arukate inimeste tervisele ja elule.
Seega pakun välja järgmised meetmed antivakserite poolt meile kõigile tuleneva kahju vähendamiseks ja vaktsineerimistempo tõstmiseks:
1. Muuta vaktsineerimine kohustuslikuks kõigile meditsiini-, haridus- ja teenindussektori töötajatele.
2. Valitsus, mille prioriteet on Eesti elanikkonna vaktsineerimine, ei saa lubada oma koosseisus antivakserist ministrit, ükskõik, kui segast juttu too oma õigustuseks ka ei räägiks. Kutsun Keskerakonda üles asendama kultuuriminister kellegagi, keda on võimalik lubada kultuuriüritustele ilma teiste tervist ohustamata.
3. Inimene, kes keeldub omal valikul (mitte tervislikel vastunäidustustel) vaktsiinist, peab andma selle kohta allkirja. Inimene, kes loobub vaktsiinist, kaotab koroonaravi vajaduse korral Haigekassa kindlustuse. Kui tahad „ise vastutada“, siis ole valmis oma ravi eest ise ka tasuma.
4. Inimest, kes on keeldunud vaktsiinist ja seab teisi inimesi nakkusohtu, on võimalik vastutusele võtta KARS § 192 alusel.
5. Avalikesse hoonetesse pääseb ainult vaktsineeritud isik või negatiivse tulemusega PCR testi esitamisel. Avalikke teenuseid osutatakse ainult vaktsineerimispassi või negatiivse tulemusega PCR testi esitamisel. Mitmesuguste toetuste saajatele, taotlejatele, dokumentide taotlejatele tuleks sisse seada vaktsineerimisvõimalus. Ühtlasi teha avaliku teenuse osutamine võimalikult laialdaselt seotuks eelneva vaktsineerimisega.
6. Tähtajalise elamisloaga inimesed kaotavad elamisloa, kui keelduvad vaktsineerimisest.
7. Kaaluda võiks ka vaktsineerimispunktide avamist KOV valimistel. Inimene, kes tuleb valima ja ei ole vaktsineeritud, saab minna kõrvaltuppa süsti saama.
1990ndate värvikas ja värske stiil on taas moes - soengutes hundilõige (wolf-cut) ehk lõvilakk, laiad kivipesu teksad ja mustriga nööbitavad särgid. Ka taasiseseisvunud Eesti jaoks oli üheksakümnendates julget pealehakkamist.
Tiigrihüpe ehk digipööre - arvutitele ja infotehnoloogiale üleminek 1990ndatel algas riigisektori, erasektori ja iga kasutaja koostöös. Ehk oli osa edust sellest, et Eestis ei olnud sel hetkel segavaid väljakujunenud asjaajamise tavasid? Tulid uued riigijuhid, uued ettevõtted, ja inimesed, kes olid ju ikka needsamad, kes tervitasid julgelt muutusi.
Meil oli ühine eesmärk - luua taas oma vaba riik, luua heaolu endale ja oma lähedastele, kasutades selleks kõiki kõige uuemaid võimalusi, et ehitada üles oma vaba maa. Nii see tiigrihüpe loomulikult toimuski - peatselt kasutasime kõik juba panganduses, muus asjaajamises ja hariduseski e-lahendusi. Meil ei olnud vana, millesse kinnistuda, muutusi nähti positiivsetena, võimalustena - ja selleks need tõepoolest kujunesid. Suutsime üheskoos luua Eestile tugeva konkurentsieelise.
Tänaseks on infotehnoloogia sektori loodud lisandväärtus suurem kui põllumajanduses, riigi e-lahendustega säästame sama palju, kui meil kulub riigi kaitsmisele, ehk ligi 2% SKTst. Eesti tiigrihüpe on üle maailma kuulus edulugu, mis loomulikult vajab pidevat edasi arendamist, sest see ei olegi eesmärk omaette, vaid vahend - tööriistakast heaolu suurendamiseks. Nüüd oleme sisenenud ajastusse, mil toimub järgmine sama suur ülemaailmne pööre - rohepööre. Kas meis on ka nüüd, kolmkümmend aastat hiljem piisavalt südikust ületada hirm, et meie senine elustiil on löögi all? Meie võimalus on tajuda muutusi ja kõndida julgelt eestvedajate hulgas. Kas rohepööre võiks tuua kaasa tähendusrikkama, kohalikuma ja ehk ka lihtsama ja õnnelikuma elu?
Elu ja surma küsimus
Iga kord kui kirjutan rohepöördest, mõtlen, et tasuks alustuseks üle korrata, mis olukorras me tegelikult oleme. Sel suvel, mil osa planeedist põleb, teine osa on üle ujutatud ja meilgi on troopiline suvi, tundub see võibolla üleliigne, ent vaadakem siiski korraks suurt pilti. Maa kliima on tööstusrevolutsiooni järel soojenenud keskmiselt umbes kraadi võrra, Eestis lausa kahe kraadi võrra. Aastal 2018 ilmus IPCC ehk rahvusvahelise kliimateadlaste paneeli raport. Teame, et 1.5-kraadine soojenemine on käes tõenäoliselt juba järgmisel kümnendil.
3-kraadine soojenemine toob kaasa pöördumatud muutused, inimtsivilisatsioon hakkab kokku varisema 4-kraadisest soojenemisest. Raport võrdleb 1.5 kraadise soojenemise mõju 2 kraadise soojenemise mõjuga, mis on samuti väga tõenäoline. Poolekraadine vahe väljendub oluliselt madalamas majanduskasvus nii rikastes kui vaestes riikides, 10 sentimeetrit enam kerkinud mereveetasemes - soolvesi mürgitab põllumaad -, põua ja kuumalainetes, tugevalt kasvavas kliimarändes. Ja nii edasi. Inimkond ei sure 2 kraadi soojenemise juures veel välja. Ent ometi on oluline vahe, kuivõrd suudame soojenemise peatada, kuivõrd kiiresti suudame kliimamuutustega kohaneda. Eesti Keskkonnauuringute Keskus annab ülevaatliku info, mis juhtub maal, kui keskmine temperatuur tõuseb 2-5 kraadi.
Võrdluseks võib ehk tuua inimese enda keha - mõelge, kuidas end tunnete, kui kehatemperatuur kahe, või lausa kolme kraadi võrra tõuseb? See ei ole parteipoliitika ega religioon. See on valik elu ja surma, heaolu ja katastroofide vahel.
Eesti on kliimamuutuste tuules ihaldusväärne paik
Euroopa Liit on demokraatliku ja jõuka piirkonnana kindlasti kliimamuutuste vastu võitlemisel eelistatud seisus. Pariisi kliimakokkuleppega otsustas viis aastat tagasi 195 riiki, et kliimasoojenemine tuleb peatada enne kriitilist piiri. Seekordse Glasgow kliimakonverentsi teema on "sõnadest tegudeks". Kokkulepped on sõlmitud, aeg tegutseda. Euroopa Liidu jaoks seisneb tegutsemine hiljuti tutvustatud Fit for 55 seadusandlikus raamistikus, mille kohta liikmesriigid veel selle aasta jooksul peavad kujundama seisukoha. Nii ka meie.
Ma arvan, et algatus on mitte ainult tervitatav, vaid möödapääsmatu. Riigina seisukohti kujundades võiksime meenutada julgust, innovatiivsust ja ainult parimale orienteeritust, mis meie hoiakutes 1990ndate tiigrihüppe ajal valdav oli. Eesti on kliimamuutuste suhtes looduslikult üsna vastupidav paik, meie loodus toidab ja kaitseb meid, saame olema kogu maailma kannatava rahva jaoks ihaldusväärne asukoht. Meie suhtumisest, julgusest ja avatusest sõltub otseselt ka Eesti püsimine maailmamajanduse konkurentsis. Kui soovime säilitada tänast heaolu ja tasakaalu planeedil ka oma lastele ja lastelastele, peame olema julged, nutikad ja koostööle orienteeritud.
Energeetikas olime võrdlusaastal 1990 põlevkivisektori ulatuslike heitmetega tipus ja oleme tänaseks käinud läbi pika muutuste teekonna. Ent vähemalt sama palju on veel minna, et liikuda taastuva energeetika ja kliimaneutraalsuse suunas. Suur potentsiaal on ka energiatarbe kasvu peatamises, hoonete soojapidavuse tõstmises, energiasüsteemide nutikuses. Aeg saab ümber kõigi fossiilsete kütuste jaoks, seda nii energeetikas kui transpordis. Investeerida fossiilsetesse kütustesse ei ole tänaste teadmiste ja turu tingimuste juures lihtsalt mõistlik ega mõeldav. Punkt.
Auto seisab enamus ajast niisama
Transpordis, tarbimises ja jäätmemajanduses on ka vaja teha läbi mõtteviisi muudatus - nimelt omamisest laenamisele. Planeediga on ju sama lugu, me ei oma seda, vaid laename, oma lastelt ja nemad oma lastelt. See tähendab sisuliselt seda, et kogu transport saab tulevikus olema ühistransport, osa sellest lihtsalt isiklikum ja nõudepõhine ja kindlasti on suund elektritranspordile.
Eesti autopark on praegu suhteliselt aegunud ja mis veel murettekitavam, üha paisuv. Eraauto neelab täna veerandi pere eelarvest, seisab 94% ajast niisama, raisates väärtuslikku ressurssi. Kahjuks ei ole meie senine transpordi planeerimine olnud suunatud kliima- ja inimeste tervisele vaenuliku arengu peatamiseks. Nüüd on aeg muutuseks. Kasutajad muudavad teatavasti oma harjumusi alles siis, kui eraauto alternatiivid on piisavalt mugavad, kaasaegsed ja ligipääsetavad.
Hea näide sellest on Elroni rongid, mille kasutus tõusis uute rongide ja kiiruse tõstmisega märgatavalt. Edasi ei tasuks nüüd aga ka jalgrattureid rongidest eemale peletada, vaid leida mõistlik viis neile ruumi luua - meenutagem, et iga rattur võtab ummikust ühe auto! Oluline on ka Rail Baltic, mis aitab osa maanteetranspordist säästlikuma rongi peale. Haja-asustusega Eestis ja kindlasti ka pealinnas on vaja teha tõsist ja läbivat tööd, et muuta inimeste liikumine mugavaks, sidusaks, turvaliseks ja jätkusuutlikuks. Kui ühistranspordi, jalgsi- ja jalgratta kasutamise osakaalu suurendame, saame boonusena kaasa parema tervise ja rahulolu - see on hea näide sellest, et muutuv maailm ja elustiil saab oskuslikul planeerimisel tuua kaasa suuremat heaolu.
Kiikame keemilise väärindamise poole
Metsandusesektor moodustab Eesti majandusest pea kümnendiku, ei ole eestlast, kellele mets korda ei läheks. Siin on tuleviku märksõnaks rohkem metsa, sealhulgas ka seda, mis pakub liigirikkust, väärtuslikke elupaiku ja vajalikku puhvrit loodusele. Kui me ei suuda pöörata liigirikkuse kadu taastumisele, ei suuda loodus meie planeedil inimese tekitatud kliimamuutustele vastu seista.
Majandusmetsast ootab enamus aga kõrgemat lisandväärtust, vähem põletamist. Metsal on süsiniku sidujana ja liigirikkuse hoidjana asendamatu roll. Põletusse peaks jõudma ainult puidutööstuse jääk ja kohalikud metsamajanduse jäägid, millele pole muud kasutust. Mida pikemaks ajaks jääb puit põletamata kujul maa peale, olgu siis maja, mööbli või kanga näol, seda enam süsinikku see seob. Teadaolevalt oleme mehaanilise töötlemise poolelt Eestis lisandväärtuse maksimumi saavutanud ja kiikame järgmise sammu - keemilise väärindamise suunas. Kindlasti vajab hindamist loodava tehase keskkonnamõju, ent suures pildis on Ida-Virumaale plaanitav tehas ja katsetused puidukeemiaga Imaveres kindlasti tervitatav algatus. Metsanduse ja puidu puhul tuleb arvesse võtta, et kliimamuutuste seisukohast tuleb teha otsuseid, mis aitaksid pidurdada soojenemist just järgmistel kriitilistel kümnenditel. Seda arvestavad ka Fit for 55 metsasektorit puudutavad suunised.
Miks ma sellest 1990ndate moest alguses kirjutasin? Need noored, kes täna selle moe järgi riietuvad, selles värskuses end otsivad ja avastavad, kasvavad üles kliimamuutuste reaalsuses, mis on juba tajutavad. Kliimamuutuste peatamine ja nendega kohanemine on nende jaoks loomulik, möödapääsmatu. Meie põlvkond - kes me sündisime 1970ndatel, 80ndatel – võtsime 1990ndatel nii loomulikult omaks tehnoloogia. Rohepöörde suhtes tunnetame ehk, et see heaolu, mida oleme ehitanud, on justkui ohus. Meie senine eluviis on ohus.
Nii nagu ei kadunud raamatud ja kohvikud, kui saabus infotehnoloogia, ei kao ka heaolu. Küll aga peame leidma jätkusuutlikuma eluviisi, senisel moel jätkates kuluks nimelt 1.6 planeedi ressurssi, aga seda meil pole. Mida tähendab kommentaar "Eesti peab enda eest seisma" EL kliimapaketi kohta? Ehk seda, et peame seisma heaolu eest? Põlevkivi, diisel või bensiin, isegi mitte auto kui sellise omamine ei ole ju tegelikult heaolu. Tegelik heaolu on kestmine. Tähendusrikas ja kindel töö on heaolu. Innovatsioon kui inimese loomingu väljendus on heaolu. Võimalus liikuda, vabalt valitud ajal ja kohta turvaliselt on heaolu. Vabadus elada ja teostada end konkurentsivõimeliselt omal maal on heaolu. Need on asjad, mille nimel võidelda, elada, mille nimel jaatada maailma muutumist, olles ise südikas ja julge eestvedaja selles muutumises.
Reformierakonna Riigikogu fraktsioon asus seisukohale, et kui sügisel tulevad COVID19 viiruse leviku takistamiseks uued piirangud, peaksid need kehtima vaid neile, kes pole vaktsineeritud, viirust läbi põdenud või hiljuti negatiivset testi andnud.
Reformierakonna Riigikogu fraktsioon asus seisukohale, et kui sügisel tulevad COVID19 viiruse leviku takistamiseks uued piirangud, peaksid need kehtima vaid neile, kes pole vaktsineeritud, viirust läbi põdenud või hiljuti negatiivset testi andnud.
“Meie kõigi jaoks on oluline mõista, et kõiki ühiskonnaliikmeid puudutavate piirangute aeg ei tule tagasi. Neile, kes on ise astunud samme viiruse leviku peatamiseks, peab elu olema sama vaba kui praegu,” ütles Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev.
Tema sõnul kinnitasid fraktsiooni kohtumisel osalenud valitsuse liikmed, et selliselt on uusi piiranguid võimalik seada ning valitsus pingutab, et plaan sügiseks välja töötada. “Tänaseks on vaktsineerimine kõigile Eesti inimestele kättesaadav ja julgustan kõiki seda lihtsat sammu astuma,” ütles Võrklaev.
Fraktsioonijuhi sõnul on nii inimeste kui ettevõtjate suhtes aus süsteem, kus need, kes viirust ise ei levita, saavad piirangutest vähem puudutatud. “Arvestades uusi viirusetüvesid, on selge, et meie miinimumeesmärk peab olema 70% elanikkonnast vaktsineerimine, parem oleks veel rohkem.”
“Võimalus on ka, et sügisel me uusi piiranguid kehtestama ei peagi. Selleks tuleb meil praegusel puhkuste aega kasutada selleks, et viirusel septembris enam levikuvõimalusi ei olegi. Kõik vaktsineerima!” lõpetas Võrklaev.
Lõpetasime riigikogus hiljuti kevadistungjärgu korralised istungid, mille käigus tehti minu hinnangul hulgaliselt olulisi otsuseid. Tähtsaimad nendest puudutavad vahest riigi lisaeelarvet, Euroopa taasterahastut ja riigi eelarvestrateegiat. Päris paljud teemad puudutavad ja mõjutavad otseselt ka Lõuna-Eesti inimesi.
Lõpetasime riigikogus hiljuti kevadistungjärgu korralised istungid, mille käigus tehti minu hinnangul hulgaliselt olulisi otsuseid. Tähtsaimad nendest puudutavad vahest riigi lisaeelarvet, Euroopa taasterahastut ja riigi eelarvestrateegiat. Päris paljud teemad puudutavad ja mõjutavad otseselt ka Lõuna-Eesti inimesi.
Lisaeelarvega eraldati 641 miljonit eurot, et leevendada ja elavdada tõsises pandeemiakriisis pihta saanud majandust ja valdkondi. Kaeti tervishoiu, haiglate ja kiirabi erakorralised kulud. Praegu, kui viiruse leviku ohutase on Eestis alles äsja taas rohelisest kollaseks muutunud, on seda ehk keeruline meenutada, aga veel kevadel oli valitsus sunnitud riigi päris lukku keerama, et nakkuskõver langusesse saada. Et majanduse toetamine piirangute ajal oli edukas, näitavad meie praeguse majanduskasvu näitajad, mis on üle viie protsendi ning naabritest märgatavalt suuremad.
Eestile ligi miljard eurot pakkuval taasterahastul on kaks suurt eesmärki: koroona mõjul kõige suuremat kahju kannatanud valdkondade toetamine ja tulevikukindluse parandamine eelkõige rohe- ning digipööret silmas pidades.
Taasterahastu puhul ongi olulisemad investeeringud seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata üle 600 miljoni euro.
Kriisis tugevalt pihta saanud turismisektori toetuseks soovitakse suunata 17,7 miljonit eurot, ettevõtete tootearenduseks ja arenguks 28 miljonit eurot.
Muu hulgas soovitakse rahandusministeeriumi ettepanekul viimase miili netiühenduse tagamiseks kasutada 24 miljonit, ettevõtete digipöördeks 73 miljonit ja uuenduslike rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks 206 miljonit eurot.
Kuigi tundub, et sellise teretulnud algatuse vastu ei saaks keegi olla, selgus riigikogus, et taasterahastu pidurdamiseks tehti suurel hulgal muudatusettepanekuid, mis oleks parlamendi töö kuudeks halvanud. Et Euroopa raha kiiresti majandusse jõuaks, sidus valitsus taasterahastu küsimuse oma usaldushääletusega. Nii sai oluline otsus siiski vastu võetud.
Praegune valitsuskoalitsioon algatas seadusemuudatuse, millega 1. jaanuarist 2023 muutub keskmine pension Eestis tulumaksuvabaks. Sellega lõppeb olukord, kus riik ühe käega annab pensionitõusu, kuid teisega võtab tõstetud osa tulumaksuna tagasi.
Seejuures on keskmine pension tulumaksuvaba nii töötavale kui mittetöötavale pensionärile. Praeguses tööjõupuuduses on oluline hoida vanemat põlvkonda tööturul, mitte lükata neid tööturult eemale kõrgema maksustamisega.
Tuleb ka täiendav pensionitõus. 2023. aasta jaanuaris tõuseb pension 20 euro võrra, mis tähendab, et keskmine pension oleks 2023. aasta 1. jaanuarist 595 eurot.
Praeguste prognooside kohaselt on pensioniindeks Eestis iga-aastaselt tõusmas ja nii on 2023. aasta 1. aprillil meil keskmine vanaduspension eeldatavasti 622 eurot ja 2024. aastal 652 eurot. Seega tõuseb keskmine pension 2024. aasta 1. aprilliks praegusega võrreldes 100 euro võrra ja kogu pensionitõus on vanaduspensioni saajale esitatud eelnõu järgi tulumaksust vaba.
Eelmises riigi eelarvestrateegias polnud ette nähtud esmatähtsate valdkondade palgatõuse. Vastuvõetud eelarvestrateegias on leitud raha kolmeprotsendiliseks palgafondi kasvuks, et tõsta politseinike, päästjate ja õpetajate palkasid.
Täpsemad arvud selguvad koos riigieelarvega, mis põhineb majandusprognoosidel. Seda on muidugi vähe, aga vähe on rohkem kui mitte midagi ja seda olukorras, kus on kärpimiste aeg. Näiteks õpetajate miinimumpalk peaks tõusma 1354 euroni. 2022. aastal on õpetajate palkadeks kavandatud kokku 400 miljonit eurot.
Kõik me elame ja toimetame mingis kohalikus omavalitsuses ja on oluline, et vallal ja sealsetel elanikel läheb hästi.
Minu meelest on ka väga tähtis, et leiti võimalus eraldada omavalitsustele täiendavalt lisaeelarvega 46 miljonit eurot. 16 miljonit eraldati täiendavalt toetusfondi ja 30 miljonit eurot investeeringuteks. See on kindlasti abiks pandeemia tõttu tekkinud kulude katmisel ja arengule hoo andmisel.
Kagu-Eestile on väga oluline ka ühenduste loomine. Oleme valitsuskoalitsioonis otsustanud, et lähiaastatel ehitatakse välja kiire internetiühendus üle Eesti. Plaanide kohaselt on soov viimase miili ühenduste väljaehitamise tempot oluliselt tõsta.
Viirus on meile toonud uue vajaduse kaugtöö järele, aga see on loomulik ka ilma viiruseta maailmas. Hoiame kokku aega ja raha. Aga selleks on vaja normaalset internetiühendust.
Jätkatakse ka neljarealiste maanteede ehitust ja projekteerimist, mis on tegelikult Lõuna-Eestile samuti väga oluline, et Tartust Tallinna saaks kiiremini ja turvalisemalt. Juba mõnda aega tagasi algasid ehitustööd Tartu Riia tänava ringristmikul, mis on kahjuks olnud Eesti liikluses õnnetusterohkeim koht. Tööde lõppedes saab turvalisemaks Lõuna-Eesti ühendus Tartuga.
Meile on muidugi ka väga oluline, et idapiiri arenduseks on raha olemas ja ehitus käib. Praegu Leedus toimuvat vaadates on tähtis, et saaksime võimalikult nüüdisaegse piiri ja oleksime kaitstud Eestisse ebaseaduslikult tulla soovivate inimeste eest.
Ühes loos ei jõua kõiki meid puudutavaid otsuseid tutvustada, kuid neid on veel ja veel. Näiteks Kagu-Eesti programm, koroonakriisist tingitud majandusraskuste leevendamise toetus Leaderi programmis ja nii edasi.
Hoiame üksteist ja teineteist, viirus pole veel kuhugi kadunud. Oleme koos selle möödunud raske pandeemia-aasta üle elanud ja pingutame edasi.
Iga vaktsineeritud inimene annab meile suurema kindlustunde, et sügisel saame jätkata normaalse eluga ega pea kolmandat korda riiki lukku keerama. Et majandus saaks olla avatud ja kasvada, lapsed saaksid käia koolis ja lasteaias. Et meditsiinitöötajad ei peaks iga päev töötama ülekoormusega, et emad ei peaks Hunt Kriimsilma kombel mitmel ametil rügama. Et me igapäev saaks olla jälle selline, nagu see oli enne koroonaviirust. Koroonaaeg on kõigile olnud raske nii hakkamasaamiselt kui vaimselt. Sügis ja talv paistavad kauged. Mõistan.
Iga vaktsineeritud inimene annab meile suurema kindlustunde, et sügisel saame jätkata normaalse eluga ega pea kolmandat korda riiki lukku keerama. Et majandus saaks olla avatud ja kasvada, lapsed saaksid käia koolis ja lasteaias. Et meditsiinitöötajad ei peaks iga päev töötama ülekoormusega, et emad ei peaks Hunt Kriimsilma kombel mitmel ametil rügama. Et me igapäev saaks olla jälle selline, nagu see oli enne koroonaviirust. Koroonaaeg on kõigile olnud raske nii hakkamasaamiselt kui vaimselt. Sügis ja talv paistavad kauged. Mõistan. Samal ajal saame me kuulda uutest tüvedest, mida ei pea piirid. Mis liiguvad oma teed mööda, ka meile siia. Saan aru, et mõte uuest viiruselainest, piirangutest tekitab praegu vaid trotsi. Karm tõsiasi on aga, et meie enda otsustada on, milline saab olema sügis - kas sörgime viirusel sabas kogu kahjudega või kaitseme ennast selle eest. Vaktsineerimine on parim võimalus, kuidas saame ennast viiruse eest kaitsta.
Eesti inimesed on olnud tublid.
7. juuli seisuga on Eesti vaktsineeritud 52% täisealistest inimestest. Huvi vaktsineeritud saada on suur, küsitluste järgi plaanib ennast vaktsineerida 77% inimestest. Küll aga tuleb lisada, et piirkonniti on pilt väga erinev. Kõige suuremad murelapsed on Maardu, kus on vaktsineeritud 26% ja Ida-Virumaa, kus on vaktsineeritud 29,4% elanikest. Kuid rõõmustamiseks pole erilist põhjust ka Tallinnas, kus vaktsineeritus jääb pigem tabeli lõpuotsa, mitte esirinda. Tallinnas on vaktsineeritud 48,15% inimestest, aga kui vaadata numbri sisse, siis Lasnamäe 35,15%, Põhja-Tallinn 45,70% ja Mustamäe 49,33% protsendiga vajavad suuremat tähelepanu ja pingutust, et enam inimesi saaks vaktsineeritud. Teistes linnaosades on üle poolte ja rohkem veel inimestest vaktsineeritud.
Tallinnas Lasnamäe, Põhja-Tallinn, Mustamäe on kohad, kus tuleb pingutada rohkem. Tuleb sihitatult ja rohkem selgitada, kutsuda inimesi vaktsineerima, luua võimalusi sinna, kus inimesed käivad, teha neile vaktsineerimine lihtsaks, mitte otsida mööda linna süüdlast taga ja jätta muljet, justkui suurem osa Tallinnas elajatest on kaotanud lugemisoskuse ega taha vaktsineerida. Paraku kuuleb just seda viimast Tallinna linnajuhtidelt ikka ja jälle. Pange ennast korraks inimese kingadesse, kes ei ole veel vaktsineeritud võib-olla sellepärast, et vaktsineerimisaja broneerimine on talle liiga keeruline või pole sobivat aega saada. Kui Tallinna linnavõim süüdistab madalates vaktsineerimisnumbrites inimeste enda saamatust, on see oma inimeste alavääristamine. Tallinna linnajuhid, lõpetage ära inimeste alavääristamine ja looge neile paremad võimalused!
Linnapeal tuleb rohkem keskenduda lahendustele, mitte vabandustele.
Tallinnas tuleb pingutada rohkem selle nimel, et Lasnamäel, kus praeguseks on vaktsineeritud 35% inimestest, saaks Nõmme eeskujul vaktsineeritud 60% ja rohkem veel inimestest. Tallinnas on vaktsineerimisega probleem, sellele juhtisin linnavolikogus koos Dr. Eero Merilinnuga vaktsineerimisjuhi ja linnapea tähelepanu juba mõni aeg tagasi. Küsisime, mis on nende lahendused vaktsineerimistempo tõstmiseks, et mitte olla enam koos Ida-Virumaa ja Maarduga mahajääjate seas. Panime kaasa mõned ideed, mida nad saavad lahendustena arutada. Järgnenud on vaikus. Sellest võib järeldada vaid, et ega lahendustele mõelda ei soovita, sest Lasnamäele ja Mustamäele vaktsineerimiskeskused on juba ju tehtud. Aga nendest ei piisa. Selleks, et inimesed ennast vaktsineeriks, tuleb see teha neile mugavaks ja lihtsasti kättesaadavaks. Kodu lähedal, elavas järjekorras, ühe telefonikõne või kliki kaugusel.
Minu ettepanek Tallinna linnapeale on parteisisese mõõduvõtmise asemel kohtuda vaktsineerimise eest vastutava tervise- ja tööministri Tanel Kiigega ja leppida kokku, kuidas Tallinnas muuta vaktsineerimine soovijatele kiiremini ja mugavamalt kättesaadavaks ning järgmised kuud panna kogu linna meediamasin tööle sel eesmärgil, et iga inimene saaks asjakohast ja vajalikku selgitust vaktsineerimise vajalikkusest, et inimesed tuleksid vaktsineerima.
Kõigile inimestele panen aga südamele – palun minge vaktsineerima. Nii saame olla vabad.
Kolleegid EKREst on viimased kaks nädalat käinud mööda Riigikogu ringi, rind kummis ja rääkinud, kuidas nende kangekaelne riigikogu töö venitamine on “karistanud” koalitsiooni ja teinud EKREst tänavuse kevadistungjärgu suured võitjad.
Spordis on hea põhimõte: teod räägivad valjemalt, kui sõnad. Võidab see, kes viskab rohkem punkte, mitte see, kes kõvemini karjub. Nii ka poliitikas.
Nüüd, kui Riigikogu kevadistungjärgu korralised istungid on lõppenud, on ilmselge, et selle istungjärgu võitjad on koalitsioonist. Reformierakond ja Keskerakond lõpetasid need ääretult rasked viis kuud nii, et mitte ükski vajalik asi ei jää Riigikogus tegemata. Meie kontol on juba kirjas lisaeelarve, Euroopa taasterahastu ja kokkulepe RESi teemal, samuti kompromiss NETSi üle, jäätmeseadus ja alaealiste vanema loata psühhiaatri juurde lubamine, kui kõige olulisemaid asju nimetada. Nüüd kevadel lisanduvad sellesse loetelusse turvaline biomeetriliste andmete andmebaas, kohalike valimistega seotud seadused ning eesti keele arengukava.
Kogenumad riigikogus olijad teavad, et Riigikogu istungjärgu lõpul koguneb alati päevakorda suurem hulk otsuseid, mis oleks hea enne istungjärgu lõppu ära koputada. Mitmed neist saime laualt maha juba teisipäeval ja kolmapäeval. Teise seadustega tegelemist jätkame kas suve jooksul või sügisel ja teeme seda sellises tempos, et saame kõik olulised nüansid rahulikult läbi arutada.
Martin Helme ütleb, et koalitsioon “ohverdas ABISe nimel kogu oma legislatiivse agenda”. Ei, see polnud absoluutselt nii. EKRE ei saavutanud oma liikmete sisutühjade kõnede, hüsteeriliste protseduuriliste küsimuste ning kahe läbikukkunud umbusaldusavaldusega (mis jäid meelde ainult EKRE liikmete uskumatult ebaviisaka käitumisega) mitte midagi peale selle, et nende tõsiseltvõetavus võimalike koalitsioonipartnerite silmis on mõneks ajaks alla igasugust arvestust. Kui millestki on kahju, siis kultuurikomisjonis põhjaliku töö tulemusena valminud riiklikult oluliste kultuuriobjektide pingerida, mida EKRE ühese vähese asjana tuliselt toetas, jääb nende enda mängurluse tõttu samuti mõneks ajaks Riigikogus otsustamata.
Kui lõpetada spordivõrdlusega, siis Riigikogus ongi kogu mäng ehitatud üles nii, et koalitsiooni võit seadusandlikus võitluses on ootuspärane. Soovin opositsioonile siiski pead mitte norgu lasta, suvel on kindlasti aega valmistuda, et sügisel tulla aruteludesse sisulisemate argumentidega. Siis on lootust, et sügisistungjärk jääb nende poolt meelde rohkema, kui Riigikogu maine määrimisega.
Eile kogunenud Reformierakonna Rae piirkonna üldkoosolek valis uue piirkonna juhatuse, kinnitas valimisnimekirja moodustamise põhimõtted ja toetas vallavanema kandidaadina praegust vallavanemat Madis Sarikut.
Piirkonna juhina jätkab praegune Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev.
Eile kogunenud Reformierakonna Rae piirkonna üldkoosolek valis uue piirkonna juhatuse, kinnitas valimisnimekirja moodustamise põhimõtted ja toetas vallavanema kandidaadina praegust vallavanemat Madis Sarikut.
Piirkonna juhina jätkab praegune Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev.
“Lisaks suurepärase kvaliteediga üld- ja keskharidusele tahame edasi liikuda plaaniga pakkuda lähitulevikus Rae vallas ka innovaatilist kutseharidust. Olles tituleeritud ka logistikapealinnaks, on meil selle jaoks olemas ideaalne baas. Rae vallas keskhariduse lõpetavad noored ei peaks ilmtingimata minema haridusteed jätkama vallast väljapoole. Rae vald võiks olla tulevikus koht, kus on võimalik alates lasteaiast kuni ameti leidmiseni elada oma koduvallas,” ütles vallavanem Madis Sarik.
Reformierakonna Rae piirkonna juhatusse valiti Mart Võrklaev, Bärbel Salumäe, Tarmo Gutmann, Madis Tafenau, Tõnis Kõiv, Anna Õuekallas, Kai Lasn, Aivo Hommik ja Tanel Tammela
Üldkoosolek kinnitas valimisnimekirja moodustamise põhimõtted. Valimisnimekirja juhib Mart Võrklaev, teisel koha on Madis Sarik ja kolmandal Rae vallavolikogu liige ja Lagedi alevikuvanem Bärbel Salumäe, sealt edasi on valimisnimekiri koostatud tõmbluku põhmõttel ehk vaheldumisi mehed ja naised.
“Reformierakonna katusekampaania sõnum on "Paremini hoitud Eesti". Et Rae vald oleks paremini hoitud, tuleb valla juhtimises jätkuvalt arvestada nende ideede ja initsiatiividega, mis tulevad meie kogukondadest. Vald on meie inimeste jaoks, mitte vastupidi,” ütles Bärbel Salumäe.
Rae piirkonna juhi Mart Võrklaeva sõnul on Reformierakonnal Rae vallas väga tugev meeskond. Valimisprogramm seab eesmärgiks jätkata uudsete lahenduste toomist Rae valda, kui Eesti ühte kiiremini arenevamasse kohalikku omavalitsusse, kuhu on oma kodu loonud noored, teadlikud ja kõrgete ootustega inimesed.
“Läheme valimistele ambitsiooniga teha parem tulemus, kui eelmisel korral, mil valijad usaldasid Reformierakonnale vallavolikogus enamuse. Niinimetatud kuldse ringi vallana on meie elanike jaoks väga olulised erinevad liikumise ja transpordiga seotud küsimused. Plaanime jõuliselt edasi liikuda nii Tallinn-Peetri-Järveküla-Jüri trammiga, bussiliinide arendamise ja isejuhtivate busside kasutuselevõtuga, kui ka jalgsi ning jalgrattaga liikumise soodustamise ja võimaluste loomisega. Teine oluline valdkond, kus kogu riigil tuleb suur arenguhüpe teha, on jäätmemajandus, ka siin plaanime juba lähiaastatel suuri samme astuda ning eeskujuks olla,” sõnas Võrklaev.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi ütles täna parlamendis, et kaasaegsele infotehnoloogilisele platvormile koondatud biomeetrilised isikuandmed on tänapäeval Euroopa riikides normiks.
“Kui me hoolime riigi julgeolekust, turvalisusest, avalikust korrast, kuritegude kiirest avastamisest, siis ilma sellise andmdekoguta tänapäeval ei saa,” põhjendas Kivimägi biomeetriliste andmete andmekogu ABIS loomist.
Põhiseaduskomisjoni esimehe sõnul muudab andmekogu andmete hoidmist turvalisemaks. “Miks on sellega kiire? Vaid kaks põhjust: turvalisus ja kogutud andmete säilimine. Täna on biomeetria andmeid sisalduvates andmekogudes koos nii biomeetria kui biograafiandmed ja kui sealt peaks tekkima mingi infoleke, siis on see suur probleem,” ütles Kivimägi. Tema sõnul koondatakse ABIS-esse üksnes biomeetriaandmed. “Biograafiaandmed sinna ei lähe, need on teistes andmekogudes. Siit saab teha lihtsa järelduse: kui tekib mingi leke ABISe andmebaasist, mis on äärmiselt ebatõenäoline, siis öelge, mida teha sõrmejälgedega, kui ma ei tea kellele need kuuluvad? Turvalisus kasvab kordades.”
Kivimägi viitas ka asjaolule, et kriminaalmenetluste raames kogutud kurjategijate biomeetria andmekogu ehk AFIS, on kokku kukkumise äärel. “See on kuude kui mitte nädalate küsimus. Tehnoloogiline lahendus on üleeilne päev. Kelle huvides on, et kriminaalide sõrmejälgede andmekogu kaob? See on kurjategijate huvides.”
Lõpetuseks sõnas Kivimägi, et ABISe suurimad vastased täna on need, kes selle sünnitasid. “13. oktoober 2020 ja 11. jaanuar 2021. Kuupäevad, mil kaks siseministrit, Mart Helme ja Alar Laneman, saatsid samasisulise eelnõu kooskõlastusringile. Tänan neid selle eest, et nad selle algatasid ja seda toetasid. Kummaline on vaid see, et istekohaga muutus ka seisukoht,” märkis Kivimägi.
“Mina tahan elada riigis, kus avalik kord ja riigi julgeolek on kaitstud. Mina tahan elada riigis, kus on turvaline ja kus kurjategijatel pole asu. Jah ma tahan elada riigis, kus minu privaatseid isikuandmeid ei kuritarvitata ega üldjuhul kasutada muul eesmärgil kui see, milleks nad koguti: isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. Siin pole põhjust paanikaks. On vaid üks erand: rasked kuriteod ja prokuröri loal. Ent kui on midagi, millega kindlustunnet veelgi tõsta, oleme avatud,” lõpetas Kivimägi.
Mullu oktoobris saatis toonane siseminister Mart Helme (EKRE) kooskõlastusringile eelnõu, millega luuakse inimeste biomeetrilisi andmeid (sõrmejälgi, dokumendifotosid) koondav automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (ABIS). Nüüd on sama teema eelnõu kujul riigikogu suures saalis arutlusel.
Seda menetleti enne põhiseaduskomisjonis, mille esimeheks Toomas Kivimägi (Reformierakond). "Sisuliselt on tegu analoogse eelnõuga, mille Helme ise kooskõlastusringile saatis ja millega ministeeriumid nõustusid. Hiljem avastasid, et pole ikka see... Taoline jutt ei maksa sendi eestki."
Ta võrdleb: "Kui nii võtta, siis pidi eelmine valitsus olema ikka lambakari, kui kõik tuimalt ära kooskõlastati. Selline teema ei päde." Ta lisab, et kohe kui ekrelastel istekoht muutus, muutus ka seisukoht. "Koalitsioonis olles eelnõu sobis, ent nüüd leidsid malaka, millega praegusele valitsusele virutada. Pole riigimehelik."
Kivimägi viitab sisututele ettepanekutele
Kokku esitas EKRE komisjonis 130 muudatusettepanekut, millest osa seoti, alles jäi 72. Lisaks ka kolm, mis komisjoni poolt veel lisati. "Ja EKRE ettepanekutest 41 pole üldse selle eelnõuga seotud, vaid suunatud välismaalaste seadusesse. Kõige ehedam obstruktsioon - vahet pole, aga paneme suure portsu ettepanekuid," on Kivimägi pahane. Ülejäänud 31 olla tema hinnangul pisidetailid, ei mingit põhimõtteliselt muutust.
Tänane riigikogu istung algas kell 10, sellele eelnes ööistung. ABISeni pole veel jõutud. Kivimägi arutleb, et keskmiselt võib viie muudatusettepaneku peale minna circa tund. Kiire arvutus näitab, et ainuüksi 75 muudatusettepaneku peale kuluks 15 tundi. Parlamendi esimees Jüri Ratas kutsus tulevaks nädalavahetuseks kokku ka erakorralise istungi, et eelnõu menetletud saaks.
Kivimägi toonitab, et ühist andmekogu on vaja ning praegused erinevad kogud on IT mõistes kiviajast pärit. "Siseminister Kristian Jaani tõi komisjonis välja, et sõrmejälgede andmekogu on piltlikult öeldes kokku kukkumas. Minister mures, mis suvel saab - kas tõstetakse uuele andmekogule üle ja säilivad või lähevad kaotsi," illustreerib ta.
Mis puutub väidetesse nn politseiriigist ütleb Kivimägi: "Hirmul on suured silmad. Eesti riigil peab olema võimekus kuritegusid kiiresti avastada."
Mart Helme kommenteeris eile Delfile, et eelnõu idee oli esialgu midagi muud: töötada välja IT-lahendus, et andmeid eri baaside vahel kasutada. Helme sõnul pole EKRE rahul sellega, et andmebaasi saab kanda kõigi inimeste, sealhulgas siseturvalisuse valdkonnas töötavate isikute andmed. Endine siseminister väljendas muret, et kui andmed peaksid küberrünnaku käigus kurjategijate kätte sattuma, on see tõsine mure.
Helme märkis, et juba eelmise valitsuse ajal tekkis kõhklusi, kas andmebaasi üldse luua.
Puust ja punaseks: mis on ABIS?
* Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu on mõeldud seni eri ametkondade vahel killustatud ja aegunud andmebaaside ühendamiseks ja uuendamiseks.
* Biomeetrilisi andmeid saaks vaadata ja võrrelda üle 800 Eesti ametniku.
* Andmete vaatamised logitakse, siseministeeriumi sõnul saab iga ametnik ligi vaid "riiulile", mis on vajalik tema töö tegemiseks.
* Uus seadus võimaldab sõrmejälgede ja näopiltidega vabamalt ringi käia. Varasem kord nägi selle võimaluse ette rangemate piirangutega, näiteks prokuratuuri kirjaliku loaga või ainult esimese ja teise astme tahtlike kuritegude uurimiseks.
* ABIS-e esimene etapp, mis loodi kohtuekspertiisi jaoks, sai valmis juba eilseks, see riigikogu heakskiitu ei vajanudki.
* Biomeetrilisi andmeid ja biograafilisi andmeid (nimi, sünniaeg, isikukood, kodakondsus jms) hakatakse eraldi andmebaasides hoidma.
