Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna valitsuse moodustamise kokkulepe ja valitsusliidu koostööleping aastateks 2021 - 2023
Eesti Reformierakond ja Eesti Keskerakond moodustavad valitsuse, mis jätkab tulemusliku COVID-19 kriisi lahendamisega, hoiab Eesti edasivaatavana ning arendab meie riiki kõigis selle valdkondades ja piirkondades.
Mõlemad osapooled mõistavad, et Eesti poliitiline ja ühiskondlik õhustik on pingeline ning teevad kõik endast oleneva, et luua laiem poliitiline usaldus ja kõigi inimeste vaheline koostöötahe Eesti edasi viimiseks. Samuti nõuab koroonaviiruse pandeemia meilt lähiajal jätkuvat otsustavat tegutsemist viiruse leviku tõkestamisel, vaktsineerimisel, tervishoiusüsteemi tugevdamisel, hariduselu korraldamisel, inimeste sissetulekute tagamisel ja ettevõtluse toetamisel.
Koalitsioonipartnerid lähtuvad valitsusliidus järgmistest põhimõtetest:
COVID-19 PANDEEMIAST VÄLJUMISE PÕHIMÕTTED
TERVED JA HOITUD INIMESED
TARK MAJANDUS
ROHELINE EESTI
HARITUD JA NUTIKAD INIMESED
AKTIIVNE JA KAITSTUD EESTI
TASAKAALUS EESTI
AVATUD JA TURVALINE ÕIGUSRIIK
COVID-19 PANDEEMIAST VÄLJUMISE PÕHIMÕTTED
TERVED JA HOITUD INIMESED
Tervishoid
Sotsiaalne turvalisus
TARK MAJANDUS
Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon
Taristu ja kaasaegsed ühendused
Atraktiivne ettevõtlus ja ärikeskkond
Tööjõud – kõrge hõive, paindlikud töösuhted ja kontrollitud ränne
Riigi rahandus ja maksupoliitika
ROHELINE EESTI
Loodus
Kliimapoliitika
Energeetika
HARITUD JA NUTIKAD INIMESED
Haridus ja teadus
Rahvastiku- ja perepoliitika
Kultuur ja sport
AKTIIVNE JA KAITSTUD EESTI
Välispoliitika
Euroopa Liit
Riigikaitse
TASAKAALUS EESTI
AVATUD JA TURVALINE ÕIGUSRIIK
Digi ja e-riik
Siseturvalisus
Korruptsioonivastane võitlus
Tõhus ja kaasav riigivalitsemine
Reformierakonna Riigikogu fraktsioon valis uueks esimeheks senise aseesimehe Mart Võrklaeva. Uuteks aseesimeesteks said Erkki Keldo ja Heidy Purga.
“Usun, et saime läbirääkimistes Keskerakonnaga Eestile hea koalitsioonileppe. Nüüd tuleb meil kiiresti asuda lahendama Eesti ees seisvat kriisi ning anda hoogu protsessidele, mis viivad Eestit tuleviku suunas, nagu rohe- ja digipööre. Oleme fraktsiooniga töötahet täis ja valmis olema valitsusele konstruktiivseks partneriks, et kõik kokku lepitu ka teoks saaks,” märkis Võrklaev.
Tema sõnul soovib Reformierakonna fraktsioon, et Riigikogu otsiks keerulistes küsimustes eri osapoolte vahel rohkem konsensust. “Viimased aastad on poliitilise debati temperatuuri Eestis päris kuumaks keeranud. Loodame nii koalitsioonikaaslaseid kui opositsiooni ühistesse aruteludesse kaasates seda jälle madalamaks saada, et Eesti inimesed ei peaks poliitikas toimuva pärast nii palju muretsema, vaid saaksid rohkem elu paremaks muutvaid otsuseid,” märkis Võrklaev.
Terve Eesti, igaühe panus on oluline, et pöörata Eesti kriisist välja, näoga parema tuleviku poole. Usaldame, ega tunne hirmu, kuulame, hoolime ja toetame teineteist.
The post Allkirjastasime koalitsioonileppe. Tulevikku vaatav Eesti. appeared first on Yoko Alender.
Kõne valitsuse moodustamise alustest
Riigikogus 25.01.2021
Austatud Riigikogu liikmed!
Seisan siin kõnepuldis teie ees teist korda Eesti Vabariigi peaministri kandidaadina. Olen kahe aasta jagu vanem ja elukogenum. Aga veel rohkem on selle kahe aasta jooksul muutunud maailm minu ja meie kõigi ümber, muutunud on ka Eesti. Tusasemaks, endasse tõmbunumaks. See ei ole ainult COVID-19, mis on inimeste heaolule ja enesetundele laastavalt mõjunud. See on ka globaalse kurjuse viirus, mis juba enne koroonat oli asunud ühtsustunnet ja koostööd rahvaste vahel ja rahvaste sees nõrgestama. Ent kui ei ole koostööd, ei ole varsti enam ka tööd. Ja kui ei ole tööd, mis tooks leiva lauale, ei ole enam inimväärset elu.
Minu jaoks ei ole valikut, mida teha. Tahan anda endast kõik, et Eestis oleks inimestel hea elada. Hea mõelda, hea töötada, hea õppida, hea lapsi kasvatada, hea nautida meie kaunist loodust. Tahan näha Eestit taas naeratamas, mitte kulm kipras ja rusikas taskus nurka tõmbumas. Tahan näha Eestit, mis on valla uutele ideedele ja huvitavatele arvamustele. Eestit, mis liigub tulevikku julge, avara ja targa pilguga.
Jah, see on COVID-19, mis on praegu pea kõikide valitsuste – kus maailma otsas nad ka ei asuks – prioriteediks. Tervisekriis. Isegi kõige suletumad riigid pole pääsenud surmavast viirusest. Tervisekriis on andnud valusa löögi nii majandusele kui ühiskonnale tervikuna. Ka Eestis.
Siit meie väljakutsed algavadki.
COVID-19 teine laine on absoluutselt esimene asi, millega uus valitsus koheselt tegelema hakkab. Viimased nakatumisnäitajad on küll stabiliseerunud, aga oht ei ole sugugi kadunud. Kui te mind toetate, siis saavad juba homme kokku valitsuse kriisikomisjon ja teadusnõukogu. Meie eesmärgiks on hoida Eesti nii lahti kui võimalik, et inimesed saaksid käia tööl, lapsed koolis ja jätkuks ka majandustegevus. Teisest küljest on selge, et kriisi ületamiseks peame viiruse leviku saama piisava kontrolli alla. Valitsus on siin nagu kuristiku kohal köielkõndija, kes peab pidevalt jälgima tasakaalu. Ühele poole kaldudes kaotame viiruse üle kontrolli ja sel juhul läheb nagu mõnes meie naaberriigis, kus igal kuul sureb sadu inimesi rohkem kui tavaliselt. Kaldud teisele poole, kaotavad inimesed töö ja kasvab ühiskonnas nähtamatute ohvrite arv. Sellel peenikesel köiel balansseerides peame edasi liikuma, et jõuda üle kuristiku tagasi normaalsusse.
Selleks, et saaksime ühiskonna avada ilma, et kaotaksime inimelusid ja riskiksime meditsiinisüsteemi kokkuvarisemisega, selleks on teadlaste sõnul ainult üks tee. See on kriitilise hulga Eesti inimeste vaktsineerimine. Seetõttu seame vaktsineerimise korraldamise järgmisteks kuudeks valitsuse kõige tähtsamaks ülesandeks, kaasame kõige võimekamaid eksperte ja eraldame kõik vajalikud ressursid. Peame nii Euroopa tasandil kui ka erinevate vaktsiinitootjatega läbi rääkima, et kiirendada vaktsiinidooside hankeid ja vaktsineerimist. Igal inimesel peaks praeguste andmete põhjal olema teada, kunas jõuab vaktsineerimise järjekord temani.
Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik, ometi on mul kõigile Eesti inimestele palve: kui teie arst soovitab vaktsineerida, siis tehke seda. Nagu ütles Arnold Schwarzennegger: kui maja põleb, kutsuge tuletõrje, mitte ärge otsige internetist vastuseid, kuidas seda ise kustutada. Me ju usaldame Eesti arste ja meditsiinisüsteemi, nad tõesti teevad tublit tööd. Usaldame neid siis ka vaktsineerimise küsimuses.
Ma tahan kriisi lahendamisel tunnustada ka meie eelmist valitsust. Jah, on palju asju, mida meie oleks teinud teistmoodi ja millele me oleme opositsioonist tähelepanu juhtinud. Ent suures plaanis on Eesti läinud õiget teed. Ma arvan, et tänaseks on kõik poliitilised jõud aru saanud, et sellest kriisist ei juhi meid välja poliitilised viroloogid, vaid ikka päris teadlased. Peame nendega koos analüüsima, mida oleks Eesti võinud teha teisiti ja paremini. Praeguses olukorras on ka tagantjärele tarkusel suur väärtus. Ka küsimus, miks Eestis on haigestumisnäitajad ligi kümme korda kõrgemad kui Soomes, vajab vastust.
Tahan tänada kõiki häid Eesti inimesi, kes on oma kaasteeliste tervise nimel teinud palju ohverdusi. Ent mõistan ka neid, kes on pikaldasest kriisist väsinud. Võimalik, et ühiskonna ohutunnet ja vajalikku tähelepanu viirusele vähendas ka abielureferendumi-teema jäik peale surumine, mis mitte kuidagi ei aidanud lahendada tervisekriisi. Pigem vastupidi. Loodan väga, et suudame ennast taas kokku võtta, veel mõned kuud vastu pidada, et seejärel pöörduda tagasi normaalse elu juurde.
Lugupeetud kolleegid,
teine kriis, millega seisame silmitsi, on väärtuste kriis.
Eesti iseseisvuse eest seistes oli meil üks, väga selge eesmärk. Samuti oli meil ühine eesmärk iseseisvumise taastamisel. Kui aga vabadus ja iseseisvus olid kätte võidetud, selgus, et meil on sellest, kuidas ühiskonnaelu peaks olema korraldatud, erinevad vaated ja arusaamad. Mis ju ongi demokraatliku ühiskonna täiesti normaalne seisund! Poliitika on vaidlus selle üle, kuidas me oma ühiskonnaelu korraldame ja ressursse jagame. Kuid miks me peame oma vaateid esitades teist inimest solvama, mõnitama? Miks meil on nii palju viha üksteise vastu? Kuhu on kadunud väärikus?
Tahame või ei taha – me oleme maailmaga seotud. Isegi tigedus on piiriülene. Lootust empaatilisema keskkonna taastumiseks annab nädalapäevad tagasi ametisse vannutatud Ameerika Ühendriikide uus president Joe Biden. Tsiteerin teda: „Ilma ühtsuseta ei ole rahu, on ainult kibedus ja raev.“
Ka Eesti kohta on arvatud: oleme lõhestatud rahvas. On see ikka nii? Koalitsioonid võivad minna katki, aga see veel ei tähenda, et ühiskond oleks katki. Jah, lõhestumise oht on olemas. Jah, leidub poliitikuid, kes püüavad tundlikke teemasid võimendades inimesi üksteise vastu ässitada – kõik selleks, et pimeda viha pealt lõigata poliitilist omakasu. Ometi ei ole Eesti ühiskond jaotunud kahte vaenulikku leeri. Ja ma loodan, et seda ei juhtu kunagi. Eesti riigi ja rahvuse püsimise jaoks tõeliselt olulistes küsimustes on valdav enamus eestlasi jätkuvalt ühel meelel. Olgu selleks kas või kuulumine Euroopa Liitu. Äärmuslastel ei ole Eestis arvestatavat kandepinda, rahva nimel rääkijate positsiooni.
Kõige halvem, mida ühe valitsuse liige võib Eestile teha, on ise provotseerida ja eskaleerida konflikte. Uus valitsuskabinet seda kindlasti ei tee. Me ei jaga ühiskonda põhimõttel „meie“ ja „nemad“. Ka „nemad“ on meie inimesed. Me ei hakka pidama Ümera lahingut Eesti inimeste vastu. Arutu oleks säärast lahingut pidada, sest isegi kui koostöö ühe või teise erakonnapoliitikuga on keeruline või lausa võimatu, siis ühegi elanikegrupi suhtes ei saa valitsus olla hoolimatu.
On aeg loobuda juhtmõttest, et võitja võtab kõik ja kaotajale ei jää midagi. Head mõtted Eesti elu edendamiseks ei saa tulla ainult valitsuselt ja koalitsioonilt. Opositsioon on samuti saanud rahvalt mandaadi oma ideede esitamiseks ja kaitsmiseks – peame õppima teineteist kuulama. Vaielda tuleb ka, aga ma usun, et suudame seda teha üksteist respekteerides ning et suuremeelsust jätkub nii koalitsioonil kui opositsioonil. Väiklus ei tee ühtki väikeriiki suureks.
Head kuulajad,
Kolmas kriis, milles me oleme, on süvenev majanduskriis ja sellest tulenev vaimse tervise kriis. Inimesed on ärevil ja hirmul. Iga päev näeme me haigestunute numbreid, mis on kordades suuremad kui kevadel. Oleme kevadega võrreldes kehvemas seisus, sest inimeste vastupanuvõime viirusele on otseses sõltuvuses nende vaimsest tervisest, nende enesetundest. Paljud inimesed on kaotanud töö ja paljud elavad hirmus töö kaotada.
Inimeste vaimne tervis on järjest suurema surve all, sest me vajame üksteisega suhtlust ja ja märkamist, seda aga napib. Emana oli mul valus kuulda, et eelmisel aastal võtsid endalt elu 14 last. Neid oleks saanud aidata. Seetõttu peame hädavajalikuks aega kaotamata võtta vastu psühhiaatrilise abi seaduse muudatused, mis seda tulevikus väldiks. Samuti loome vaimse tervise võrgustiku, et vaimse tervise muresid varakult märgata ja abi anda.
Kõik inimesed tahavad end tunda väärtuslike ühiskonnaliikmetena. Nagu psühholoogid ütlevad: kuuluvuse tunne on üheks heaolu aluseks. Aga töökoht on vajalik ka lihtsalt selleks, et peret toita. Inimeste hirmu kaotada töökoht võtab maha ainult see teadmine, et töökoht säilib. Seetõttu teeb uus valitsus pingutusi majanduse maksimaalseks võimalikuks käigus hoidmiseks ja piirangute alla jäänud sektorite taas käivitamiseks. Siin on abiks Euroopa Liidu toetused, kuid me peame neid väga targalt kasutama. Raha ärakulutamine ei saa olla eesmärgiks omaette.
Peame võitlema selle eest, et inimestele, kaupadele ja teenustele oleks jälle tagatud vaba liikumine. Et Eestisse tuleks investeeringuid ning olemasolevad ettevõtted näeksid võimalusi oma tegevust siin laiendada. Peame taastama Eesti hea maine ettevõtlus-sõbraliku maana.
See kriis on meile andnud võimaluse korraldada tööd paindlikumalt, ka seadused peaksid paindlikkust senisest rohkem soosima. Kaugtöö vajadustega peab kaasas käima ka taristu. Kahjuks on kaugemates Eestimaa paikades töötamine takistatud kehva internetiühenduse tõttu. Lõppeks ei ole see üksnes tööhõive küsimus – see on elementaarsete elutingimuste küsimus. Seetõttu investeerime Euroopa Liidu raha kiirete internetiühenduste väljaehitamiseks kõikidesse Eestimaa nurkadesse.
Olen seisukohal, et pikaajaline riigi sekkumine pärsib majanduse arengut, lühiajaliselt tuleb seda paraku teha – et majandust taastada. Riigi raha jagamine toetusteks peab siiski lõppema nii pea kui võimalik, et mitte lämmatada erainitsiatiivi ja konkurentsi. Ja mis on eriti oluline – riigi raha jagamine peab olema ilma eranditeta läbipaistev, selge.
See toob mind neljanda kriisini, kuhu oleme sattunud ja mis kahjuks ei luba ka uuel koalitsioonil puhta põllega alustada. Jutt on korruptsioonikriisist. Ma olen elukutselt advokaat. Minu tõekspidamised ja minu maailmavaade on seotud usuga õigusriiki. Seetõttu ma nii kirglikult selle eest võitlengi. Kokkulepitud reeglitest tuleb kinni pidada. Õigusriigis ei tohi otsused sündida salaraha mõjutusel. Kui selles vallas järele anda, hävitaks see mitte ainult ühe erakonna või valitsuse, vaid kogu riigi usaldusväärsuse tema kodanike silmis.
Viimastel päevadel on mitmed kolleegid kiidelnud oma nulltolerantsiga korruptsiooni suhtes. Tegelikkuses on see kahjuks tähendanud selliste algatuste nullimist, mis aitaksid korruptisooniohtu vähendada. Uus valitsus tahab olla järjekindlam, samas arvan, et reeglid, millega reguleerida erakondade rahastamist või parlamendi enda tööd, peaksid olema kehtestatud erakonnaülesel põhimõttel või vähemalt kvalifitseeritud enamuse toel.
Eesti poliitikute poolt enim tsiteeeritud Eesti kirjanik Anton Hansen Tammsaare on vabariigi algusaegadel öelnud: „Demokraatia vajab enese piiramist, enesevalitsemist ja kohusetunnet palju suuremal määral kui autokraatia. See ongi, mis teeb selle korra raskeks. Sest paljuke on neid inimesi, kes tahaksid ise oma ihasid ja tegusid piirata? Ei, kõik piiravad aina teisi. Ja kus on need, kes tahaksid end taltsutada ja valitseda? Kõik tikuvad ummisjalu teisi taltsutama ja valitsema. Enesekohustamise asemel kohustaksid kõik hea meelega teisi.“
Head rahvasaadikud,
Viies kriis, mis pidurdab Eesti arengut, on Eesti rahvusvahelise maine kriis. See ei ole kellegi pahatahtlik väljamõeldis ega kujutelm. Inimesed, kes esindavad meie riiki välismaal, on seda viimastel aastatel igapäevaselt kogenud.
Muide, vaevalt oli informatsioon valitsuse kukkumisest Eestist välja läinud, kui hakkasin saama sõnumeid meie liitlaste juhtidelt lootusega, et Eesti on tagasi. Ametisse astuva valitsuse suurimaid väljakutseid ongi taastada usalduslikud suhted liitlastega. Eestil on jõudu tõusta taas oma piiridest suuremaks riigiks, mida hinnatakse avatuse ja uuendusliku tehnoloogiapoliitika poolest. Me tahame elada tulevikku vaatavas riigis, millega arvestatakse nii Euroopas kui maailma areenil. See oli ju ka meie ühine eesmärk nii iseseisvumisel kui ka iseseisvumise taastamisel – jääda eestlasteks, aga olla ka eurooplased.
Kuues kriis on tõekriis. Elame ajastul, kus valed levivad kiiresti ja kaugele. Winston Churchill ütles juba II maailmasõja ajal, et vale on poolel teel ümber maailma, enne kui tõde püksid jalga saab. Tänapäevases infoühiskonnas on valesid avaldada kordades lihtsam ja nende levikut takistada peaaegu võimatu. Hirmutamise eesmärki teenivate valedega on juba jõutud üle ujutada ka alles ametisse astuva valitsuse kavatsused. Valed maksude tõusust, immigrantide massilisest sissevoolust, riiklikust homondusest, jne.
Inimesed ei tea enam, mida uskuda ja mida mitte. See seab omakorda löögi alla otsuste usutavuse rahva silmis. Seetõttu oleme võtnud eesmärgiks kõikides valdkondades kaasata teadlasi ja eksperte. Ent samavõrd peab ka valitsus olema oma otsuste selgitamisel veenev ja avatud.
Oleme küll kriisiolukorras, kuid taibuka tegutsemise korral võime kriisist kujundada tuleviku väetise. Kriis võimaldab meil panustada rohkem Eesti digiriiki, lihtsustada inimeste ja ettevõtete suhtlemist riigiga. Samuti on kriis õige aeg meie tööstuse puhtamaks ja rohelisemaks muutmisel. Targemad töökohad annavad ka võimaluse maksta inimestele rohkem palka. Erilist tähelepanu pöörame Ida-Virumaale, kuhu tuleb kaasata selliseid investeeringuid, mis vajavad sarnaste oskustega inimesi. Ida-Virumaal on nad olemas.
Kõige eeltoodu realiseerimiseks on vaja raha, aga rahaga on riigieelarves seis pehmelt öeldes keeruline. Me ei saa lõputult üle võimaluste elada, mistõttu tulude ja kulude tasakaalu saamine muutub ühel hetkel vältimatuks kohustuseks. Anname endale aru, et see ei saa juhtuda üleöö.
Ja nüüd lõpetuseks.
Mis on minu oluliseks eeliseks eelkäija Jüri Ratase ees? Ei , mitte see, et ma olen naine. Ega ka see, et pooled ministrid on naised.Eeliseks on see, et mul on parem koalitsioonipartner ja selle võrra jääb mulle enam aega ja energiat pühenduda riigi hoidmisele.
Ma tean, et see ei ole üksnes suur au, vaid see on ka vastutus ja usaldus, mille vääriline peab peaminister olema. Ma tean, et peaministri ametisse astumine ei ole veel saavutus. See vaid annab mulle võimaluse tõestada, et valitsus, mille juhiks kandideerin, suudab Eesti riiki hoida ja edendada parimal võimalikul viisil.
Annan oma parima! Eesti tuleb tagasi!
Tänan!
The post Tahan anda endast kõik, et Eestis oleks inimestel hea elada! appeared first on Kaja Kallas.
Täna kogunenud Reformierakonna juhatus kinnitas erakonna juhi Kaja Kallase ettepanekul valitsusdelegatsiooni.
“Teen täna Reformierakonna volikogule ettepaneku kiita heaks valitsusse mineku.
Püüdsin ministreid valides saavutada tasakaalu erinevate kriteeriumite alusel. Sooline tasakaal on mulle oluline, sest meie ridades on palju väga tublisid naisi. Ka kogemuslik tasakaal on oluline ehk et valitsuses oleks nii varasema kogemusega kui värskeid liikmeid.
Täna kogunenud Reformierakonna juhatus kinnitas erakonna juhi Kaja Kallase ettepanekul valitsusdelegatsiooni.
“Teen täna Reformierakonna volikogule ettepaneku kiita heaks valitsusse mineku.
Püüdsin ministreid valides saavutada tasakaalu erinevate kriteeriumite alusel. Sooline tasakaal on mulle oluline, sest meie ridades on palju väga tublisid naisi. Ka kogemuslik tasakaal on oluline ehk et valitsuses oleks nii varasema kogemusega kui värskeid liikmeid.
Keit Pentus-Rosimannus, rahandusminister. Keidul on mitmekordne ministrikogemus, ta on sisukas poliitik, kes on varem töötanud eelarvetega rahanduskomisjonis ja nn euro-toomise-eelarve ning eelmise majanduskriisi ajal kuulus kriisi lahendajate tuumikusse. Keit oli uue valitsuse loomise läbirääkimiste juures algusest lõpuni, on detailideni kursis uue valitsuse sisuliste eesmärkidega ja riigi rahaliste võimalustega. Keit saab olema tugev valitsuskabineti liige.
Signe Riisalo, sotsiaalminister. Signe on tugeva sotsiaalvaldkonna taustaga, valdkondlik ekspert ja on tõestanud end kahe aasta jooksul Riigikogus. Signe on Reformierakonna sotsiaalvaldkonna töögrupi juht.
Kalle Laanet, kaitseminister. Kallel on laialdased kogemused siseturvalisuse valdkonnast, ta on olnud minister ja osalenud kriiside lahendamises. Viimased aastad on ta juhtinud Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja omab häid teadmisi, et olla tugev kaitseminister.
Urmas Kruuse, maaeluminister. Urmas on Reformierakonnas kõige tugevam maaelu ja põllumajanduse ekspert. Ta on pikalt olnud maaelu valdkonnaga seotud ja samuti on tal varasem ministrikogemus.
Liina Kersna, haridus- ja teadusminister. Liina on tugev haridusvaldkonna ekspert, ta on hariduse teemadele Riigikogus pikalt pühendunud ja on seetõttu täna parim kandidaat sellele ametikohale.
Andres Sutt, väliskaubandus- ja ITminister. Andresel on rahvusvaheline kogemus rahanduse ja panganduse valdkonnas. Varasema töökogemuse tõttu on tal häid kontakte väljaspool Eestit. See annab head eeldused, et panna lõpuks ometi väliskaubandus- ja IT-ministri vastutusvaldkond korralikult tööle.
Maris Lauri, justiitsminister. Maris on eksperdina ennast tõestanud mitmetes valdkondades. Tal on ministrikogemus haridusest ja rahandusest. Ta on täpne ja sisukas ning seetõttu sobiv kandidaat justiitsministriks. Lisaks kuivõrd tahame käsile võtta korruptsiooniasjad, siis on tal laitmatu renomee," kommenteeris Kaja Kallas.
Vaata videot, kus Kaja Kallas tutvustab koalitsioonilepingut ja ministrikandidaate siit.
Õnne Pillak, 2 lapse ema
Haridus- ja teadusministeeriumi küpsev plaan võtta vanematelt ära valikuvõimalus panna laps peredele sobivasse lasteaeda on otse öeldes paha plaan. Võta või jäta idee teeb peredele töö- ja pereelu korraldamise keerulisemaks ja soosib autostumise suurenemist.
Õnne Pillak, 2 lapse ema
Haridus- ja teadusministeeriumi küpsev plaan võtta vanematelt ära valikuvõimalus panna laps peredele sobivasse lasteaeda on otse öeldes paha plaan. Võta või jäta idee teeb peredele töö- ja pereelu korraldamise keerulisemaks ja soosib autostumise suurenemist.
Küllap iga lapsevanem võiks rääkida, kui peen kunst on pere- ja tööelu sujuv korraldamine ning jagada nippe, kuidas seda paremini teha. Minu jaoks on üks väga oluline osa sellest kunstist lasteaed, mis asub kodu lähedal, sest oma kaksikuid lasteaeda viies ja sealt tuues ei pea ma planeerima ekstra lisaaega. Olen päris kindel, et ma pole erand ning kodu või vanema töökoha lähedane lasteaed on enamikele peredele hea abivahend argipäeva sujuvamaks korraldamiseks. See on võimalik, sest Tallinnas saame ise valida kolm meelepärast lasteaeda, kuhu laps(ed) lasteaiakoha saamiseks järjekorda panna. Mitte täielikult, aga suuresti suudab Tallinna linn vanemate soove täita ning ühte kolmest lasteaiast enamus peredest lapsele koha ka saavad. Ministeeriumi plaan võtta peredelt valikuvabadus ja anda see omavalitsusele tähendab suures plaanis, et näiteks Nõmme väikeste lastega pered peaks tulevikus olema valmis igal hommikul ja õhtul sõitma Lasnamäele lapsele järgi või Pirital elavad pered saavad lasteaiakoha näiteks Mustamäel. Mõelge nüüd ise, milline lisaajakulu oleks edasi-tagasi sõitmine ja mida paremat saaks selle ajaga teha.
Siit jõuame teise miinuseni, mida küpsev plaan endaga kaasa toob. Sundsõidud ja autostumine. Mida kaugemal kodust või töökohast asub lasteaed, seda suurem on tõenäosus, et laps viiakse lasteaeda autoga. Nii sunnitakse vanematele peale sõite, mida nad omal vabal valikul ehk ei teeks, sest kiiretel hommikutel on iga minut arvel ning teise linnaossa või linna otsa lapse lasteaeda viimine on autoga kiirem ja mugavam. Tulemus. Lapsed liiguksid vähem, autosid tuleks juurde ja ummikud suureneksid veelgi. Või mõeldes nendele peredele, kus ei ole autot ega taha autot perre ning kes peavad viima last lasteaeda ühistranspordiga. Mõelge nüüd ise, mida tähendab kodust kauge lasteaed neile peredele. Hommikul varem tõusmist, hommikul unise ja õhtul väsinud lapse seiklemist läbi linna koju. Rohkem aega bussis, trollis, trammis ja vähem aega perega koosolemiseks, mängimiseks, õppimiseks, puhkamiseks. Tulemuseks lühema uneajaga, väsinud ja pahurad lapsed. Kas tõesti see on haridus- ja teadusministeeriumi südamesoov?
Selle asemel, et peredele kaikaid kodaratesse loopida, tuleb iga otsuse ja teoga pakkuda võimalusi, kuidas nende igapäeva elu lihtsamaks ja mõnusamaks teha. Luua võimalusi, et emadel ja isadel oleks kergem leida aega endale, olla rohkem koos oma perega ning vähem aega autos ja ummikus. Teha kõik selleks, et pered eelistaks autoga lapse lasteaeda viimisele jalutamist, kevadel rattaga ja talvel kelguga sõitmist.
Valikuvabaduse ära võtmine lastega perede elu paremaks ei tee. Vastupidi. Minu soe soovitus on see halb idee unustada ja keskenduda lahendustele, mis teevad perede, laste ja õpetajate elu lihtsamaks ja tervislikumaks.
Eesti Reformierakond ja Eesti Keskerakond alustavad täna koalitsiooniläbirääkimisi eesmärgiga panna kokku valitsus, mis jätkab COVID-19 kriisi tulemusliku lahendamisega, hoiab Eesti edasivaatavana ning arendab meie riiki kõigis selle valdkondades ja piirkondades.
Mõlemad osapooled mõistavad, et Eesti poliitiline ja ühiskondlik õhustik on pingeline ning teevad kõik endast oleneva, et luua laiem poliitiline usaldus ja kõigi inimeste vaheline koostöötahe Eesti edasi viimiseks. Samuti nõuab koroonaviiruse pandeemia meilt lähiajal jätkuvat otsustavat tegutsemist viiruse leviku tõkestamisel, vaktsineerimisel, tervishoiusüsteemi tugevdamisel, hariduselu korraldamisel, inimeste sissetulekute tagamisel ja ettevõtluse toetamisel.
Koalitsioonipartnerid lähtuvad koalitsioonikõneluste alustamisel järgmistest põhimõtetest:
Reformierakonna juhatus ja Riigikogu fraktsioon otsustasid täna ühisel koosolekul kutsuda koalitsioonikõnelustele Keskerakonna. Kõnelusteks moodustatud läbirääkimiste delegatsiooni kuuluvad Kaja Kallas, Keit Pentus-Rosimannus, Mart Võrklaev ja Gerrit Mäesalu.
“Eilse päeva jooksul peetud vestlused viisid selleni, et toimiv valitsus on võimalik kokku panna Reformierakonna ja Keskerakonna vahel. Mul on hea meel, et kaks riigikogu suurimat erakonda on otsustanud valitsuse moodustada,” ütles Reformierakonna juht Kaja Kallas.
“Uus valitsus peab ametisse astuma väga raskel ajal. Oleme koroonakriisi keskel ja meil vaja kiiresti edasi liikuda, et säästa Eesti inimeste elu ja tervist ning hoida käigus meie majandust. Eesti ei saa endale praegu lubada poliitilist ummikseisu. Ma tunnen poliitilist vastutust, et viimaste aegade ühiskondlik pinge saaks maha võetud ja saaksime keskenduda sellele, mis on Eesti jaoks oluline,” märkis Kallas.
Koalitsioonikõnelused algavad täna kell 13.00 Riigikogus ruumis L241.
Viimased päevad on olnud Eesti poliitikas ärevad ja täis tüli. Eile otsustas koalitsioon eirata põhiseadust ja öelda, et neile põhiseadus ega teised seadused ei kehti. Meile surutakse peale mustvalgeid valikuid abielureferendumi näol, ehk küsimuses, mida enamus Eesti inimesi peavad ebaoluliseks ning milles suurem osa Eestist ei tahaks poolt valida. Reformierakonna seisukoht on, et sellist referendumit pole vaja, sest praegu tuleb keskenduda koroonakriisile ja vaktsineerimise kiirendamisele. Me hoiatasime ette, et üks erakond soovib oma provokatsiooniga kogu Eesti tülli ajada.
Viimased päevad on olnud Eesti poliitikas ärevad ja täis tüli. Eile otsustas koalitsioon eirata põhiseadust ja öelda, et neile põhiseadus ega teised seadused ei kehti. Meile surutakse peale mustvalgeid valikuid abielureferendumi näol, ehk küsimuses, mida enamus Eesti inimesi peavad ebaoluliseks ning milles suurem osa Eestist ei tahaks poolt valida. Reformierakonna seisukoht on, et sellist referendumit pole vaja, sest praegu tuleb keskenduda koroonakriisile ja vaktsineerimise kiirendamisele. Me hoiatasime ette, et üks erakond soovib oma provokatsiooniga kogu Eesti tülli ajada. Nüüd ongi see kole poliitiline tüli toodud Riigikokku. Siin toimuv annab eelvaate sellest, milline kaklus saab tulema ühiskonnas, kui see rahvahääletus tuleb.
Suurima erakonnana Riigikogus ei saa me jääda lihtsalt kõrvaltseisjateks ja lasta asjadel omasoodu minna. Liberaalsete väärtuste eest seisva erakonnana ei ole meil võimalik pugeda seinaprakku ja oodata kuni kõik ebameeldiv on möödunud. Meie peame tegema kõik endast oleneva, et ühiskonda lõhkuv referendum jääks ära. See referendum on nõrgematele haiget tegemise referendum ja meie asi on inimeste kiusamisele Riigikogus vastu seista. Ma tean, et meie erakonna toetajate seas on väga palju neid, kes tahavad näha meie tegutsemist ja pingutusi selle Eestit lõhestava referendumi ära hoidmisel.
Olgu kohe öeldud, et me pole Riigikogus esitanud ühtegi sisulist ettepanekut, midagi teha või mitte teha. Me oleme esitanud hulga küsimusi, mida rahvalt võiks rahvahääletusel küsida. Jah, mõned meie küsimused tunduvad kohatud või ebamõistlikud. Me oleme esitanud teadlikult provokatiivseid küsimusi, et rõhutada selle referendumi absurdsust. Oleme olukorras, kus selle koalitsiooni tegevus on seadnud kahtluse alla nii mõnedki asjad, mis on siiani tundunud iseenesest mõistetavad. Meie küsimused on esitatud moel, et vastus neile oleks alati „Ei“. Loomulikult „Ei“ soovi keegi meist ealeski NATO-st lahkuda, taastada kolhoose või ära kaotada eestikeelset haridust. Täpselt samamoodi „Ei“ soovi me, et meile sunnitakse valitsuse poolt peale, milline võib üks perekond olla. Kuna koalitsioon surub seda rahvahääletust jõuga läbi, siis ainus viis seda veel ära jätta on sundida neid tegema piisavalt palju juriidilisi vigu, et õiguskantsleril oleks piisavalt materjali Riigikogu otsuse vaidlustamiseks Riigikohtus ja Riigikohtul selle otsuse tühistamiseks.
Reformierakond on oma tegudega läbi aastate näidanud, et me ei tee ühtki kompromissi Eesti julgeoleku või iseseisvuse arvelt. Sellise väite esitas pahatahtlikult välisminister, kes sellega ka kahjustas Eesti mainet rahvusvahelisel tasandil. Vastupidiselt tänasele valitsusele oleme meie oma tegudes ehitanud häid liitlassuhteid ja viinud Eesti NATO-sse ning Euroopa Liitu.
Täna ei ole küsimus enam selles, kas abielureferendum toimub või mitte. Tänaseks on küsimus selles, kas Riigikogu proovitakse vaigistada. Võitlus käib selle üle, kas Reformerakonna esindajad saavad täita oma kohust Riigikogu liikmena või keelatakse meie sõnavõtud, meie ettepanekuid tallatakse kõiki reegleid rikkudes jalge alla ja seeläbi seatakse löögi alla Riigikogu demokraatlik töökorraldus. Kolmapäevaks on selge, kas suur osa koalitsiooni esindajad on valmis teadlikult seadust ja oma ametivannet rikkuma. Ma olen pöördunud Keskerakonna ja Isamaa juhtide poole ning teinud ettepaneku peatada Riigikogus abielureferendumi arutamine. Kahjuks aga ei soovita mõistuse häält kuulda võtta ja poliitilist ummikteed vältida.
Ma mõistan, et inimestel on raske aru saada sellest poliitilisest kaklusest. Kui see oleks meie teha, siis Riigikogu ei arutaks üldse sellist küsimust. Me mõistame oma sõna ja teo kaalu ning soovime jääda väärikaks. Reformierakond on Eesti jaoks keerulistel aegadel, nagu Pronksiöö või eelmine majanduskriis, tugev püsinud. Ärme unusta, et meid on seda tehes alati kõrvalt teravalt kritiseeritud. Inimeste vabadusi ja Eesti demokraatiat kaitstes oleme õigel poolel. See teebki meid tugevaks ja annab jõudu vaba ühiskonna eest võitlust pidada.
Kaja Kallas
Reformerakonna juht
Me ei saa vaikides pealt vaadata ja alistuda.
Viimastel päevadel on Riigikogus toimunud tõsine võitlus. Mõistan, et paljudele teist tundub see kõik jabur, groteskne. See on.
Kahjuks oli EKREIKE valitsuse moodutamisel ju teada, mis tulemas on, isegi peaministri ümar mulin “sidusast ühiskonnast” ei veennud, et tulemas oleks miskit muud. Selmet tegeleda põletava kriisiga, pärisprobleemidega, käib ühe erakonna kampaania – EKRE obstruktsioon, kui soovite, eraelu muutmine riigielu küsimuseks. Demokraatlik riigijuhtimine, pärisprobleemide lahendamine oodaku – EKRE, ISAMAA ja KESKERAKONNA valitsus soovib korraldada referendumit teemal, kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks.
Ei, Reformierakond ei toeta keset koroonaaega, kriisiajal eesti inimeste kokku kutsumist hääletuseks teemal, mis ei muuda midagi, jätab enamust ühiskonnast ükskõikseks, aga teeb haiget vähemusele, kes on samavõrd meie oma inimesed, oma õiguste ja kohustustega. ...
The post Hoiame Eesti vaba, demokraatliku õigusriigina appeared first on Yoko Alender.