Kui ma osalesin e-residentsuse Valge raamatu aruteludel, oli üks minu soovitus teha selgemaks, mida me Eestis oleme sellest projektist saanud. 7,4 miljoni suuruste kulude kõrval on Eestisse tulnud üle 17 miljoni euro raha ning 48 000 välismaalast 165st riigist on ennast Eestiga sidunud, et siinsete e-teenuste abil äri teha. Hoolimata sellest, et e-residentsuse projekti tee pole olnud takistutsteta on need numbrid, mis viitavad selgelt, et sellest projektist on kõigile Eestis reaalne kasu.

Olen ka varem kirjutanud, et teerajaja definitsioon ongi see, et keegi pole ei teed ega riske ette ära kaardistanud. Nende riskikohtadega tuleb ise kogu aeg tegeleda. Kui ühelt poolt riik teeb promo, kutsudes inimesi e-residentideks, aga teiselt poolt pangad neile arveid ei ava, siis on see riigi usaldusväärsuse probleem. Küsimus on, kuidas sellise regulatsiooni kontekstis e-residentsusega jätkata. Olen varem kritiseerinud ka praegust valitsust, mis digiteemasid prioriteetseks ei pea. Seda vajalikum on president Kaljulaidi ja e-residentsuse programmi meeskonna e-residentsuse tuleviku algatus.

Ükski teenus ei saa areneda, kui probleeme ignoreeritakse või nendega adekvaatselt ei tegeleta. Olen nõus Valge raamatu järeldusega, et e-residentsuse programmi eduka jätkumise eelduseks on vaja lahendada probleemid arvelduskontode avamisel, parandada teenuse kasutusmugavust ning pakkuda täiendavaid teenuseid. Me oleme riigina programmi edukalt juhtinud, kui e-residentidest saavad kasu nii Hiiumaa raamatupidaja kui eksporditurge otsiv väikeettevõte.

Samuti on selge, et mistahes valdkonnal on raske areneda, kui konkreetseid prioriteete ja arengusuundi pole. Riik peab suuna kätte näitama selles osas, milliste sektorite ja partnerriikide ettevõtteid me eelkõige e-residendiks ootame. Seejärel peab riik aktiivselt ka selle sihtgrupiga tegelema. Eelnev seondub välismajanduspoliitikaga laiemalt. Sarnaselt analüüsile Eesti välisteenistuse tugevdamiseks (www.diplomaatia.ee), leiame Reformierakonna valimisplatvormis, et Eesti välismajanduspoliitika vajab tugevdamist läbi ühtse ja selge juhtimise ja tegevuskava. EAS ja e-residentsuse üksus ei saa ega pea süsteemist väljaspool tegutsema (vt Valge raamatu ettepanekut avada digi-ID väljastuskohad Sao Paolos, Bangkokis ja Johannesburgis).

Me elame ajastul, kus kogukonnad moodustuvad online’is. Airbnb üürikorteri sobivust kinnitavad eelmiste külaliste arvustused, Facebookis moodustavad sarnaste huvidega inimesed gruppe. Selline grupp või kogukond on e-residendid. Me saame soodustada koostööd ja ärivõimalusi nii selle grupi sees kui sellel grupil Eesti ettevõtjatega. Arvustused võivad tagada usaldusväärsust ka väljaspool Airbnb’d – nt pankadelt e-residentidele. Nagu Valges raamatus välja toodud: kui pank otsustab lõpetada koostöö e-residendiga, võiks riik analüüsida selle põhjusi ja vajadusel ka e-residendi staatuse peatada või lõpetada.

Mul on hea meel tõdeda, et mitmed Valge raamatu järeldused kattuvad Reformierakonna valimisplatvormiga. E-riigi arendamine ja digiteemad laiemalt on meie prioriteet. Me anname endale aru, et sellel ajal, kui meie paigal seisame, jooksevad teised meist mööda. Reformierakonna eesmärk on viia Eesti e-riik uuele arengutasemele. Selleks peame vajalikuks valdkonna eesmärgipärast ja selget arendamist ja juhtimist. Teenuste loomisel lähtume kasutajasõbralikkusest – andmed esitatakse riigile üks kord, e-teenused on “nähtamatud” (selle asemel, et kodanik taotlusi peaks esitama, peab riik õigel ajal ise teenust pakkuma). E-riik ei saa kunagi valmis ja vajab pidevat uuendamist ning toetavat regulatiivset keskkonda. Seame eesmärgiks, et Eesti võtaks esimeste seas kasutusele regulatsioonid, mis võimaldavad kasutada tehisintellekti ning loovad turvalise ja läbipaistva keskkonna uute lahenduste nagu krüptovaluutad ja blockchain kasutamiseks.

Nii, nagu Valges raamatus e-residentsuse kohta leitakse, leiame ka meie, et e-riigi teenused tuleb viia ka mobiilsetesse seadmetesse. Mida rohkem riik e-residentidelt andmeid saaks (kõiki reegleid järgides muidugi), seda rohkem anonüümseid andmeid saaks me riigina avada kasutamiseks ettevõtluses, teadustöös ja muus. Ka meie mõistame küberturvalisuse olulisust ning näeme küberturvalisust ühe e-Eesti eelisarendusvaldkonnana.

The post E-residentsus: Eesti kui teerajaja appeared first on Kaja Kallas.

Reformierakonna poolt eelnõud kaitsnud Hanno Pevkur ütles oma kõnes, et Riigikogu ülesanne peab olema tegeleda eestlaste rahvaarvu kasvatamisega, mitte kahandamisega. „On ebamoraalne ja põhiseaduse vastane panna sünnijärgsed Eesti kodanikud tegema sundvalikut. Me peame tegelema ka nendega, kes on läinud kodumaalt eemale. Ka nendel peab olema teadmine, et kodumaal on nad alati oodatud ja et riik ei sunni neile peale valikut, kas valida ühe või teise riigi kodakondsus,“ ütles Pevkur.

Pevkuri sõnul oli parlamendil võimalus näidata ennast riigimehena. „Näidata Eesti inimestele nii siin kodumaal kui ka neile, kes väljaspool, et jah, me suudame üle olla mingisugustest poliitilistest kokkulepetest ja me mõtleme selle peale, kuidas eestlasi oleks tulevikus rohkem, mitte vähem,“ täiendas Pevkur.

Pevkur märkis, et kahjuks ei toetanud lisaks valitsuserakondadele sünnijärgseid eestlasi ka “rahvuslased” EKRE-st. „Eriti küüniline oli tänane käitumine aga IRLi poolt. Ei tundu väga isamaaline öelda sünnijärgsele eestlasele, et sa ise või su laps peab lahti ütlema Eesti kodakondsusest juhul kui oled väliseestlane või su lapsel on õigus saada teise vanema järgi näiteks ka Belgia kodakondsus. Vastupidiselt justiitsministrile, kes arvab, et topeltkodakondsus on riskantne mäng meie rahvusriigi tulevikuga, leiame meie, et topeltkodakondsus aitab kaasa meie rahvusriigi püsimisele ja tugevdab sidemeid kõigi eestlastega,“ võttis Pevkur Riigikogus toimunu kokku.

Hanno Pevkuri kõne on leitav SIIT

Valdo Randpere, riigikogu liige

Riigikogus on neljapäeval taaskord arutusel Reformierakonna eelnõu, millega antakse Eesti sünnijärgsetele kodanikele õigus teatud tingimustel omada topeltkodakondsust. Tingimuseks on, et sünnijärgne kodanik taotleb kodakondsust Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis, Šveitsis, Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Kanadas või Uus-Meremaal. Seega annab eelnõu topeltkodakondsuse omandamise võimaluse ainult sünnijärgsetele Eesti kodanikele ja kõrvaldab samas vastuolu põhiseaduse ja kehtiva kodakondsusseaduse vahel. Põhiseadus ei luba sünnijärgset Eesti kodakondsust inimeselt ära võtta, aga samas nõuab kodakondsusseadus, et inimene loobuks topeltkodakondsuse vältimiseks, kas Eesti sünnijärgsest või muu riigi omandatud kodakondsusest.

See eelnõu sarnaneb suures osas eelnõule, mille Riigikogu lükkas septembris tagasi. Suurimaks erisuseks on, et käesoleva eelnõuga täiendatakse kodakondsuse seadust kodakondsuse äravõtmise uute alustega. Uute kodakondsuse äravõtmise alustena tuuakse seadusesse riigireetmise ja terrorikuriteo sooritamise eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine. Justiitsminister on korduvalt lubanud või ähvardanud sellise seadusemuudatuse algatada, aga tulemust siiani pole. Meie eelnõu pakubki valitsusele võimaluse täita oma lubadus ilma selleks ise vaeva nägemata.

Sama loogika kohaselt võiks valitsus toetada meie eelnõud, kuna sellega määratletakse üheselt mõistetavalt Eesti kodanikena ka Abhaasiast pärit isikud, kelle suhtes on tehtud optsiooni teel Eesti kodakondsuse andmise otsus, kuid kes ei asunud faktiliselt Eestisse elama. Selle asemel, et Alli Ruttole enne valimisi paanikas kaheks aastaks ajutine pass pihku suruda ja selle läbi tema mure vaiba alla peita, võiks valitsus meie eelnõu toetamise kaudu seadust muuta ning anda õigusselge vastuse kõigile Alli Ruttoga sarnases olukorras olevatele inimestele. Eesti ei vaja üksikute ministrite mõttevälgatustest ja lähenevatest valimistest sõltuvat rapsimist vaid selget ja arusaadavat poliitikat. Riik peab tagama õiguse, õigluse ja järjepidevuse.

Samas tekitab valitsuse selline rabelemine väikese lootuse, et äkki suudab uus siseminister kogu valitsuse nimel toetada ka Reformierakonna poolt esitatud eelnõud. Sellele on valitsuse nimel andnud negatiivse hinnangu endine minister Andres Anvelt. Äkki on uus siseminister Katrin Raik valmis seaduse rikkumise kõrvalt ka seaduse parandamisega tegelema ja andma meie eelnõule oma toetuse? Veel ei ole hilja!

Vaadates eelnõu sisu ja mõeldes sellele, kui paljusid tuhandeid eestlasi selline seadusemuudatus positiivselt puudutaks, võiks uskuda, et eelnõu saab igal juhul Riigikogu enamuse toetuse. Aga päris nii lihtne see siiski pole. Eelnõud toetavad Reformierakond ja Vabaerakond. Reformierakond on eelnõu algataja ja nende toetus eelnõule on seega täiesti loogiline. Vabaerakonna sõnum on ka selge — topeltkodakondsus on praktikas realiteet ja kodakondsusseadus tuleks kooskõlla viia meie tegelikkusega.

Vastu hääletajad võib jagada tinglikult kahte leeri. Vasakpoolsed parteid Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide näol ründavad eelnõud, kuna see ei anna inimestele võimalust olla samaaegselt nii Eesti kui Venemaa kodanik ning naturaliseeritud kodanikud ei saa seaduslikku võimalust omada topeltkodakondsust. Keskerakonna ja sotside arvates on selline lähenemine ebaõiglane ja annab sünnijärgsetele kodanikele põhjendamatu eelise teiste kodanike ees. Nende järeldus on, et kui anda sünnijärgsetele kodanikele mingi õigus juurde, siis võtaks see automaatselt mingeid õigusi vähemaks kõigil teistel. Mina sellest loogikast aru ei saa.

Eriti markantselt väljendab seda joont juba eelpool mainitud Andres Anvelti poolt valitsuse nimel antud arvamus eelnõu suhtes. Muu hulgas on selles kirjas: “Lubades mitmikkodakondsust osale Eesti kodanikest ja jättes teise osa kõrvale, põhjustab see sotsiaalseid pingeid, ebaõiglustunnet ja vastandumist, mis omakorda suurendavad oluliselt ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule“??? . Sellise hüsteeritseva seisukoha peale on paslik veel kord küsida, et kas ilma mingi seadusliku aluseta enne valimisi Alli Ruttole ajutise passi andmine on siis ka käsitletav kui „oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule“?

Täiesti arusaamatu on mulle, et ei IRL ega EKRE toeta meie eelnõud. Ja seda täpselt vastupidisel põhjusel kui sotsid ja kesk. IRL ja EKRE väidavad, et topeltkodakondsuse lubamine ohustab Eesti julgeolekut, kuna annab võimaluse Vene kodanikel olla ka Eesti kodanik. See on täpselt see, mida see eelnõu välistab ja mille pärast vasakpoolsed selle eelnõu vastu on!?!?

Ma usun ja loodan, et Riigikogu saalis toimub väikene ime ja meie eelnõu läbib esimese lugemise. Hoiame oma väheseid sünnijärgseid kodanikke ja ärme peletame neid eestlasi kodumaast veel kaugemale, kes ühel või teisel põhjusel hetkel Kodu-Eestis olla ei saa. Jätame neile alles sideme ja Eestiga kokkukuuluvuse tunde ja küll nad siis ehk kunagi ka siia tagasi pöörduvad. Topeltkodakondsuse eelnõu toetamine oleks esimene samm selles suunas.

Valitsus võiks seaduse rikkumise asemel seaduse hoopis korda teha was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.