20 aastat poliitikas on pikk aeg, sellest 12 olen töötanud Riigikogus. Leian, et tipp-poliitikasse ei tohi jääda liiga kauaks. Vahepeal tuleb teha ka midagi muud, et kogeda elu teise nurga alt. Usun, et see on kasuks nii riigile kui inimesele endale. Seetõttu olen otsustanud, et teen Riigikogu tööst pausi, keskendun oma perele, ettevõtlusele ja akadeemilisele tegevusele. 

Alates 1998. aastast, mil mind valiti Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi õpilasomavalitsuse juhiks, olen lähtunud põhimõttest, et kõik, mis ette võtan, saaks tehtud südame ja kirega ning aitaks meid ümbritsevat paremaks muuta. Õpilasomavalitsusele järgnes töö Reformierakonna noortekogus ning aastal 2002 kandideerisin Haapsalu linnavolikokku, eesmärgiga arendada linn euroopalikuks kuurordiks, Põhjamaade Veneetsiaks. 2003.–2007. aasta kevadeni töötasin Reformierakonna peakontoris ja erakonna juhatuses, paralleelselt jätkasin õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis arvuti- ja süsteemitehnika magistrantuuris.

2007. aastal kandideerisin Riigikokku. See sai teoks tänu tugevale meeskonnale ning Lääne-Eesti inimeste toele. Aitäh! Esimesed kaheksa aastat töötasin Riigikogu kultuurikomisjonis, 2014. aastast kuni järgmiste valimisteni komisjoni esimehena. Minu fookus oli haridus- ja kultuuripoliitikal, noorsootööl ning spordivaldkonnal. Kõige olulisemaks ja mahukamaks tööks sellest perioodist pean uut põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, mille keskmeks oli üldhariduse kvaliteedi parandamine ning koolivõrgu korrastamine, sh erakoolidele võrdsete võimaluste tagamine. Eestikeelsele õppele üleminek venekeelsetes koolides ja õpetajate palga tõstmine vähemalt Eesti keskmise palga tasemele sai võetud prioriteediks. Reformisime ka kõrg- ja kutseharidust. Kõrgharidus muutus seeläbi kättesaadavamaks ka nendele noortele, kelle pere majanduslik seis seda muidu lubanud ei oleks. Tallinna Tehnikaülikool sai päris oma seaduse. Riik panustas kõvasti kutsekoolide arengusse ning kutsehariduse kvaliteet tõusis uuele tasemele. Kaasajastasime ka noorsootööseadust, muuhulgas seadustasime noortevolikogud. Noortevaldkonna suurimaks läbimurdeks sai 16-aastastele valimisõiguse tagamine. Eesti spordipoliitika arengusuundade ja Eesti spordi andmekogu väljatöötamist pean valdkonna tähtsamateks sammudeks. Siia alla kuulub ka treeneritele sotsiaalsete garantiide tagamine ning uue stipendiumisüsteemi väljatöötamine. Muudest valdkondadest pean kõige olulisemaks kolme reformi: tulumaksu langetamist 20 protsendile; vanemahüvitise süsteemi kaasajastamist ning riigikaitsekulude tõstmist kahele protsendile SKT-st.

Aasta töötasin maaelukomisjonis. Sel ajal oli teravalt päevakorral seakatk ja põllumeeste toetused. Minu südameasjaks oli tsirkuses kasutatavate ja karusloomafarmides kasvatatavate loomade elu ja heaolu eest seismine, aga ka Eesti Toidupanga tegevuse toetamine ning looduslike pühapaikade säilitamine. 2016. aasta suvel kutsuti mind vedama põhiseaduskomisjoni juures tegutsenud riigireformi juhtrühma. Võtsin väljakutse vastu ning kuni Reformierakonna võimult kukutamiseni sama aasta lõpul töötasime kõigi parlamendierakondade esindajatega koostöös välja riigireformi lähtealused. Reformierakonna fraktsiooni aseesimehena töötades sain väärtusliku kogemuse ambitsioonika ja tugeva meeskonna juhtimisel.

Seadsime eesmärgiks aidata tuua Läänemaale võimalikult palju riigiinvesteeringuid, et iga tollane omavalitsus saaks tuge. Mõned näited. Haapsalu linna algkool sai uue mänguväljaku, spordihoone ja staadion läbisid uuenduskuuri, kaasajastati kultuurikeskust. Haapsalu linn ja Paralepa terviserada said uue valgustuse, noored rulapargi, Päikesejänku ja Vikerkaare lasteaiad investeeringud mänguväljakutesse. Riigiinvesteeringute toel renoveeriti Haapsalu Wiedemanni kooli hoone ja Haapsalu kõlakoda, promenaadil taastati kaunid Lillekandjate skulptuurid. Sotsiaalmaja hoovi rajati treenimisatraktsioonid ning korrastati Paralepa rand. Linn sai turistirongi nimega Peetrike. Ristile rajati uus jalgpallistaadion. Investeeringu said ka kultuuriobjektid Lihulas ja Hanilas ning Vormsi Põhikool. Korrastati Risti-Palivere maanteelõik. Remonditi Lihula kultuurimaja katus ning rajati puhkeväljak, valmis Koluvere seltsimaja. Noarootsi Österby sadam sai uue ujuvkai, Taeblas korrastati Kuliste aas. Ridalasse ja Nõvale rajati külaplatsid ning Varikule seikluspark. Nõva sai lipuväljaku ja Ridala lasteaed uue õueala. Laste mängu- ja spordiväljakud ehitati Kullamaale, Orule ja Martnasse. Aitäh hea koostöö eest kõigile, kelle kaasabiga said need investeeringud reaalsuseks.

Riigikogus töötatud aja vältel oli mul au anda oma panus ka hasartmängumaksu nõukogu töösse, mille eesmärk oli toetada haridus-, kultuuri-, spordi- ja sotsiaalvaldkonna projekte üle Eesti. Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Kredexi nõukogus seisime selle eest, et aidata Eesti ettevõtjatel nii maal kui linnas oma ärisid arendada. Kodanikuhariduse programmi Minu Riik nõukogus oli meie ülesandeks tutvustada vene õppekeelega koolide noortele Eesti riiki, võimu ja poliitilisi institutsioone. Haapsalu raudtee taastamine kujunes üheks suuremaks väljakutseks, mille nimel pingutasid kõik Läänemaalt valitud saadikud. Hea meel, et esimene etapp – Riisipere-Turba – on peagi saamas reaalsuseks. Olen veendunud, et ühel päeval jõuavad liiprid tagasi Haapsallu. 

Sport ja tervislikud eluviisid on olnud mulle alati südamelähedased, seda nii Läänemaa spordiliitu Läänelat juhtides, Tehvandi Sihtasutuse nõukogus Lõuna-Eesti tippspordikeskust edendades kui ka nüüd Eesti Koolispordi Liidus koolinoorte tervislike eluviiside eest seistes.

Vaatamata sellele, et ma Riigikokku ei kandideeri, jätkan Haapsalu inimeste esindamist linnavolikogus. Minu poole võib loomulikult ka edaspidi oma murede ja rõõmudega pöörduda, püüan võimalusel ikka aidata.

Tänan Teid südamest usalduse ja koostöö eest. Aitäh!

Lauri

Teiseks teatas Jüri Ratas valimisööl, et tema soov on Keskerakond viia valitsusse, Reformierakonna vastavasisulisele ettepanekule vastas Keskerakond aga eitavalt.

Kolmandaks teatas Jüri Ratas 8. märtsil, et austab valimiste tulemust ja seda, et president teeb valitsuse moodustamise ettepaneku valimiste võitjale ja pall on Reformierakonna käes. Reformierakond tegi pärast Keskerakonnalt vastuse saamist vastava ettepaneku Isamaale ja Sotsiaaldemokraatidele, kes pidid seda ettepanekut täna arutama. Ootamatult muutis Jüri Ratas oma reedest seisukohta ja tegi kiirustades ettepaneku EKRE-le ja Isamaale.

Pehmelt öeldes on kummaline jutt, et Jüri Ratase soov sellist ettepanekut tehes on ära hoida erakorralised valimised. Vabariigi valimiskomisjon pole isegi praeguste valimiste tulemusi välja kuulutanud, ammugi pole president veel teinud ettepanekut valitsuse moodustamiseks ning valitsuse moodustamise katse pole ka läbi kukkunud. Põhiseaduse kohaselt tekib oht erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks alles 73 päeva peale tulemuste väljakuulutamist ehk kuskil jaanipäeva paiku.

Kokkuvõttes, tänased uudised panevad Keskerakonna reedese otsuse Reformierakonnaga kõnelusi isegi mitte alustada uude valgusesse, ükskõik kui kõlavaid sõnu selle põhjenduseks tehakse. Ja siit paistab paraku kaugele soov oma toolist iga hinna eest kinni hoida, hoolimata sellest, et valija soovis Eestis esile kutsuda muutuse ja istuva peaministri välja vahetada.

The post Vastus Jüri Ratase avaldusele appeared first on Kaja Kallas.

Siim Kallas, Reformierakonna auesimees

Peab tunnistama, et sünnipäevade ütlus „Sul on pool elu veel ees“ ei klapi enam hästi. Erakond Isamaa tegi ettepaneku tõsta 2040. aastaks pensioniiga 70. aastani. Kui oleme lahkunud, jäävad meist maha lapsed ja lapselapsed. Kas nad tahavad meid mäletada? Uhkusega mäletada?

Eks see, kuidas meie lapselapsed meid mäletavad, sõltub sellest, millise riigi me neile jätame. Kas me kulutame ära kõik, mis võimalik, või pärandame midagi ka neile.

Statistikaameti andmetel on Eestis pensionäre kokku 375 600 ehk 28,5% kogu elanikkonnast. Enamik on aktiivsed inimesed, kõigele lisaks ka valijad.

Valve Kirsipuu kirjutas 1994. aastal, et uue Eesti Vabariigi ülesanne on tagada, et vanaduspension oleks pool keskmisest palgast. Paraku pole me veel kaugeltki sinna jõudnud.

Igale vanaduspensionärile tuleks iga kuu 200 eurot rohkem maksta. See võtaks aastaeelarves 901 miljonit. Kuidas selleni jõuda?

„Kuigi loosung kuradile majandus, ehitagem üles korralik maailm!“ võib kõlada uljalt, on see tegelikult lihtsalt vastutustundetu. Tänases seisus, kus igaüks on veendunud, et ainelisi tingimusi tuleb siin ja seal parandada, seisnevad meie korraliku maailma ülesehitamise lootused üksnes meie suutlikkuses ka tulevikus keskmist sissetulekut tõsta“. Nii kirjutas liberaal Friedrich Hayek 1944. aastal. Kas pole kaasaegne?

Meie sissetulek tõuseb, kui majandus kasvab.

Me võime muidugi olla oma heaoluga rahul. Öeldakse, te olete maailma 50 rikkama riigi hulgas. See on tore. Aga oma naabritest, Soomest ja Rootsist, jääme paraku maha. Ikka oleme veel tulude poolest alla Euroopa keskmise. Iseseisvuse taastamise järel oli üks meie juhtmõte kui mitte öelda visioon — Soomele järele! Maailmapanga tabeli järgi on meie keskmine majanduskasv aastail 2013–2017 madalam kui Rootsis. Kui pole majanduskasvu, kaotavad inimesed lootuse. Kui inimesed kaotavad lootuse, hakkavad nad väljapääsu otsima posijatelt, selgeltnägijatelt või näiteks EKREelt.
See on kahjuks iseloomulik tänasele Euroopale. Euroopa Liit kaotab Hiinale ja USAle, kuna tema majanduskasv on madalam. See on paljuski tingitud ettevõtjavaenulikust majanduskeskkonnast, investeeringute vastasususest ja tööturu jäikusest. Alles piirati otsustavalt tööjõu vaba liikumist Euroopas. Pean silmas lähetatud töötajate direktiivi muutmist, mis otsustati Eesti eesistumise ajal.

Öeldakse, et poliitilistel erakondadel pole tulevikuvisiooni. On ikka küll, mõnel lausa muinasjutulised! Aga muinasjutte pole mõtet uskuda. Tõsi on, et reformierakonna programm on üsna ettevaatlik. Nii mõnigi radikaal näeks äkilisemaid plaane. Aga kas äkilisemate ideede jaoks on tellimus olemas? Pigem on olemas tellimus usaldusväärse valitsemise jaoks, mida reformierakond pakub.

Eesti valija tahab tulevikku sõita tasuta bussiga. See on meie elu peamine muinasjutt.

Majandusvisiooniga on asi lihtne — vaja on investeeringuid, ettevõtlusvabadust, paindlikku tööurgu, vaba konkurentsi ja turumajandust. Kes sellega nõus ei oleks? Aga kui asi puudutab suurimat taristuinvesteeringut — Rail Balticut, siis seda investeeringut me ju ometi ei taha. Tuuleparke, seni ainukest majanduslikult suutlikku taastuvenergia tootmist, ka ei taha. Uut tehast ei taha. Uut lauta ega kanalat ei taha. Tööturul tahaksime Saksa spetsialiste ukrainlaste makstava palgaga.

Korraldatakse küsitlusi ja spekuleeritakse tulevase koalitsiooni koosseisu üle. Ärme tõtta sündmustest ette. Valimised on see tõehetk, mil selgub, kuhu suunas meie majandus liigub.

Eesti valimiskorraldus on selline, et parlamenti pääsevad erakonnad, kelle poolt hääletab vähemalt 5% valijatest. See tähendab, et hääled, mis antakse erakondadele, kes ei pääse üle künnise, tulevikus Eesti elule mingit mõju ei avalda. Hullemgi veel. Alla künnise parteidele antud hääled jaotatakse ümber nii, et valimiste võitja saab suurima portsu. Valija, kes andis oma hääle alla künnise parteile, peab teadma, et tema hääl läheb hoopis sellel erakonnale, keda ta ehk silmaotsaski ei salli. Nii et mõistlik on anda oma hääl nendele erakondadele, kes tulevases parlamendis reaalselt asju otsustavad ja teevad. Siis vähemalt on tead, keda süüdistada.

Valija otsustab, milliseks kujuneb Eesti majanduspoliitika was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.