Minu jaoks on suurte otsuste taga sageli küsimus – mida sa teeksid, kui sa ei kardaks? Reeglina me kardame ebaõnnestuda, seda nii tööl kui eraelus. Kui sa enda peas stsenaariumi lõpuni läbi mängid, siis sageli mõistad, et hirmud on alusetud. Nagu ütles Franklin D. Roosvelt – ainuke asi, mida me peaksime kartma, on hirm.

Teoorias on see lihtne, praktikas sageli mitte nii väga. Seetõttu on hea, kui panna ennast olukorda, kus välised asjaolud sunnivad muutusi tegema. Mäletan hästi, kuidas Euroopa Parlamendi valimistulemusi oodates mõtlesin, et ma ei tea, kas see on hea või halb, kui ma valituks osutun. Tulemuste selgumisel (et olen valituks osutunud) ei suutnud sellest suurt rõõmu tunda, sest mind valdas hirm nende suurte muutuste ees, mis mind ees ootasid: koos väikese lapsega kolimine teise riiki, kus pole mingit turvavõrgustikku, töökoha vahetus, teadmatus tuleviku ees. Ometi praegu on mul hea meel, et asetasin end olukorda, kus välised tingimused sundisid mind ette võtma suuri muutusi.

Ettevõetud muutustega võib muidugi minna ka valesti. Hiinlastel on ütlemine, et selleks, et sa saaksid aru, kas liigud oma elueesmärgile lähemale või eemaldud sellest, peaksid tegema mingi suure muutuse oma elus. Kui see muutus läheb eesmärgist eemale, tunned seda kohe. Aga siis on vaja ka julgust tunnistada, et eksisin. Kui olin advokaat, kuid miski kripeldas sees, võtsin vastu kutse minna tööle ärisektorisse, kuid paari kuuga sain aru, et see muutus ei liikunud õiges suunas. Tunnistasin, et eksisin ja pöördusin tagasi oma vana töö juurde. Samas, advokaadikutse poliitiku töö vastu vahetades olen vaatamata raskustele senimaani tundnud, et ma olen õiges kohas ja teen õiget asja.

Rahulolematus olevikuga on reeglina muutuste tegemise ajendiks. Aga ka siin tuleb teadvustada, et millega sa ikkagi rahulolematu oled ning mis on rahulolematuse allikas. Lugesin kunagi David Deida raamatut “It’s a Guy Thing”, kus ta kirjutab meeste-naiste erinevustest ning üks asi, mis ta välja toob on see, et kui mees on tööl õnnelik ja rahul, siis võib tema eraelu olla küll suur sasipundar, aga ta üldiselt annab ta oma elule positiivse hinnangu. Naistel on aga vastupidi – kui naised on koduse eluga rahulolematud, siis ei ole nad rahul ka tööga. Nii võibki juhtuda, et vahetate töökohta, kuid probleemid ei kao ikkagi kuhugi.

Kokkuvõtteks, nii nagu me ei saa toimuvate muutuste suurusest aru nende sees olles, ei oska me ka adekvaatselt hinnata nende tagajärgi. Mind on kõige raskematel hetkedel alati aidanud endale korratud mantra “kunagi ei tea, mis millekski hea on”. Sageli selgub, et esialgu halvana või isegi katastroofilisena tundunud muutusel on pikemas perspektiivis hoopis väga positiivsed tagajärjed. Antaks meile vaid tarkust need tagajärjed ära oodata.

* Artikkel ilmus Sekretäri erilehes.

The post Ära lase hirmul enda üle võimust võtta appeared first on Kaja Kallas.

Reformierakonna Lääne-Viru maakonna esimees Aleksandr Holst märkis, et selline tugev koalitsioon tagab linna kindla arengu. „Meid huvitab linna tasakaalustatud ja tõrgeteta areng. Usun, et sellise koalitsiooniga on see teostatav“.

Koalitsioonil on volikogus 15 kohta. Rakvere linnavolikogus on kokku 21 liiget.

Lisa 1 foto: Targa Maja kompetenstikeskus. Foto Ain Liiva

Lisainfo:

Aleksandr Holst

Reformierakonna Lääne-Viru maakonna esimees

Tel 517 6420

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Eerik-Niiles Kross edastas peaminister Jüri Ratasele arupärimise seoses Keskerakonna peasekretäri Mihhail Korbi väljaütlemistega ETV saates „Suud puhtaks“ Krimmi referendumi legitiimsusest.

„Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb väljendas 11.10.2017 ETV saates "Suud puhtaks" mõtet et, 2014. aastal Krimmi Vene illegaalse okupatsiooni tingimustes läbi viidud referendum oli legitiimne,“ ütles Kross. „Korbi sõnul inimesed tulid ja ütlesid oma arvamuse ning, et referendum oli "okei".“

„Eesti, Euroopa liidu ja ÜRO kõrgemate tasandite kinnitatud seisukoht on, et Krimmi referendum oli ebaseaduslik ja rahvusvahelise õiguse rikkumine,“ lisas Riigikogu liige.

„Krimmi referendum viidi läbi nelja vene spetsnazi brigaadi ja vähemalt ühe merejalaväebrigaadi surve all. Samasuguse mudeli järgi rahvusvahelise õiguse rikkumist nägi maailm viimati 1940. aastal nn. valimiste läbiviimisel N Liidu tankide toel illegaalselt okupeeritud Eestis, Lätis ja Leedus. On traagiline ja piinlik, kui Eesti peaministrierakond ei suuda selles asjas üheselt mõistetavat hukkamõistu väljendada,“ ütles Kross.