Parem tulevik!
24. Oktoober 2018 09:30
Parem tulevik on meil siis, kui riik on hästi kaitstud, kui rahaasjad on jälle korras, majandus kasvab ja elanikkond suureneb. Reformierakonnaga läheb elu Eestis edasi. Tahame, et siin on Eesti inimestele elamiseks kõige parem paik. Meie enda ettevõtlik ja töökas inimene on see, kes on kõige alus, sest tema on, kes riigi ressursse loob. Loe parema tuleviku lugu lähemalt: reform.ee/paremtulevik
Arto Aas: Kultuuriministri kontroll allasutuste eelarve üle on olnud puudulik
13. November 2018 10:45
Arto Aas esitas täna Riigikogus Reformierakonna fraktsiooni poolt kultuuriminister Indrek Saarele arupärimise kultuuriministri vastutusest kultuuriasutuste eelarvedistsipliini järgimisel.
“Viimasel ajal on väga palju segadusi Kultuuriministeeriumi valdkonnas. Sisuliselt nädalase etteteatamisega lõpetas Eestit enim rahvusvaheliselt esindanud teater tegevuse ning eelarvedistsipliin on käest ära mitmetes kultuuriasutustes,” selgitas Aas arupärimise vajalikkust.
“Segane on NO99-ga toimuv. 2012. aastal kui asutati Sihtasutus Teater NO99, oli eesmärgiks Eesti rahvuskultuuri rikastamine, Eesti kultuuri- ja teatrimõtte edendamine, eesti keele hoidmine ning Eesti kultuuri ja teatrikunsti aktiivne lõimimine Euroopa kultuuriruumiga, samuti osalemine nüüdisaegse kultuuri protsessides võrdväärse kunstilise partnerina. Täna, kuus aastat hiljem on teatri ümber suur segadus. On mõistetamatu, kas sihtasutuse tegevus on lõpetatud või on lõpetatud teatritegevus. Arusaamatud on teatri tegevuse lõpetamise põhjused. Selgusetu on, kas segadus tuleneb finantsilisest olukorrast või millestki must,” kommenteeris Aas.
“Oluline probleem on viimasel ajal välja koorunud ka finantsteemadel teistes kultuuriasutustes. Kultuuriministeeriumi kontroll kultuuriasutuste eelarvete üle on olnud väga halb, sealjuures on Kultuuriministeeriumi esindaja nii Eesti Kontserdi, Vene Draamateatri kui ka Eesti Draamateatri nõukogus,” lisas Aas.
Sellest tulenevalt on ministrile järgmised küsimused:
1. Millal täpselt sai kultuuriminister teada SA Teater NO99 teatritegevuse lõpetamisest? Millised olid kunstilise juhi otsusest tulenevalt ministri sammud? Millal teatati otsusest valitsuskabinetile? Kas peab paika väide, et peaminister sai uudisest teada samal päeval, kui see ilmus ajakirjanduses?
2. Milliseid alternatiivseid võimalusi ministeerium kaalus Teater NO99 tegevuse jätkamiseks - näiteks kuulutada välja konkurss, et leida teatrile uus kunstilise juht? Mis saab teatri töötajatest?
3. Milline on tegelik SA Teater NO99 finantsolukord? Milline oli Teater NO99 külastatavus 2016, 2017, 2018 aastatel?
4. Milline finantsolukord on SA-s Vene Draamateater ning mis jääb täpsemalt tegemata 130 000 €-se puudujäägi tõttu? Mis põhjustel rikuti SA-s Vene Draamateater eelarvedistsipliini? Kas puudujääk on seotud etendustegevuse toetusega?
5. Kas ministri poolt võimaldatud nõrk eelarvedistsipliin - lubadusega tasandada eelarvemiinust 300 000€ SA-s Eesti Kontsert 2019. aasta arvelt kohaldub ka SA-le Eesti Draamateater, kelle eelarvemiinus on 400 000€ ja SA-le Vene Draamateater, kelle eelarvemiinus on 130 000€? Kas selliste lubaduste andmine järgmise aasta eelarve kasutamiseks kuulub ministri pädevusse enne 2019. aasta riigieelarve vastu võtmist Riigikogus?
6. Kuidas praeguste eelarveaukude lappimine 2019. aasta arvelt parandab teatrite olukorda pikas perspektiivis?
7. Kelle otsusega on määratud arupärimises välja toodud kultuuriasutuste nõukogude koosseisud (eraldi välja tuua), kes pole teinud piisavat kontrolli asutuste finantsilise tegevuse üle?
Õnne Pillak: Tallinna linna ülesanne on tagada tugispetsialisti abi lasteaias
12. November 2018 16:00
Õnne Pillak
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku arvates on väga oluline, et lapsed, kes vajavad tugispetsialisti abi lasteaias, saaksid selle abi.
„Me räägime lastest ja nende tulevikust. Kui on vaja leida lisarahastus, et lasteaiad saaksid vajalike spetsialiste kaasata erasektorist, siis linnal tuleb see raha leida. Oluline on, et lapsed ja nende vanemad saaksid abi õigel ajal, mitte lükata probleeme kaugemasse tulevikku,“ lausus Pillak.
Pillaku sõnul on sama meelt ka lasteaedade juhid ja tugispetsialistid ise.
„Iga kord, kui tulevad jutuks lapse ja pere abistamise ja nõustamise võimalused, kuulen õpetajatelt ja tugispetsialistidel sama - kui me lasteaias ei märka ja ei sekku, on koolis lapse õigele rajale aitamine juba palju raskem,“ räägib ta, lisades et ajas ei ole see probleem väga muutunud.
„Lapsevanemana ootan abilinnapealt tegevusplaani, mida järgmisel aastal tehakse, et kõik lapsed, kes vajavad tugispetsialisti abi, saavad selle abi lasteaias. Kui palju on järgmisel aastal planeeritud lisarahastust ja kuidas on plaanitud vajalike tugispetsialistide leidmine, keda täna napib. Kuidas linn plaanib garanteerida, et kõik tugiteenust vajavad lapsed saaksid selle ja õigel ajal,“ selgitab Pillak.
Reformierakond looks ettevõtete toetamiseks väliskaubandusministri ametikoha
Pressiteated
10. November 2018 18:45
Reformierakonna juhatus kiitis heaks Riigikogu valimiste programmi põhiseisukohad välispoliitikas, mis rõhutavad tugevaid liitlassuhteid Euroopa Liidu ning NATOga ja lubavad koondada väliskaubandusega tegeleva ametkonna välisministeeriumisse, väliskaubandusministri alluvusse.
“Eesti riigil on kaks eesmärki: et meie riik, keel ja kultuur kestaks ja et meie majandus toimiks. Kuivôrd 70% Eesti SKT-st on sôltuv ekspordist, siis peab riigi välismajanduspoliitika toetama nii meie ettevôtete tegevust välisturgudel kui ka meelitama siia investoreid,” selgitas Reformierakonna esimees Kaja Kallas.
“On ilmselge, et väliskaubanduses on olukord täna pilla-palla, sellega tegelevad ametnikud asuvad mitmes eri ministeeriumis, lisaks näiteks saatkondades ja EASis. Tahame need kõik koondada üheks tugevaks löögirusikaks, mida hakkaks juhtima välisministeeriumis töötav väliskaubandussminister,” ütles erakonna programmi välispoliitika töörühma juht Urmas Paet.
Paeti sõnul ootavad ettevõtjad riigilt selgemat toetust, et välisturgudel läbi lüüa ning kunagi majandusministeeriumisse loodud väliskaubandus-ja ettevõtlusministri koht ei ole seda pakkunud.
Väliskaubanduse ja arengukoostööga tegeleva ametnikkonna konsolideerimine on ülioluline teema, sest selle poliitikavaldkonna käekäigust sõltuvad vähemalt 300 000 inimese töökohad. Eesti on väga avatud kaubandusega ja sellest kasu lõikav riik, mistõttu on selle valdkonna parem poliitiline juhtimine väga oluline,” märkis Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Tema sõnul tuleb Eestile eeskuju võtta meile sarnanevatelt eduka kaubandusega riikidelt nagu näiteks Soome, Taani või Holland.
“Tänases turbulentses maailmas on Eesti rahvuslikes huvides liberaalsetel väärtustel ja reeglitel põhinev maailmakorraldus. Seetõttu peab Reformierakond ülimalt oluliseks ühtset Euroopa Liitu, liitlassuhteid NATO liikmesriikidega ning riikidevaheliste suhete toetumist avatusele, koostööle ja reeglitele,” ütles Urmas Paet.
Reformierakond kinnitab Riigikogu valimiste programmi lõplikult 12. jaanuaril toimuval üldkogul.
Arto Aas: valitsuse plaan vähendada kohalike teede rahastamist on lubamatu
09. November 2018 11:30
Riigikogu liige Arto Aas on seisukohal, et kohalikesse teedesse suunatud vahendeid ei tohi tuleva aasta riigieelarvest mitte mingil juhul vähendada. Nimelt selgus 2019.aasta riigieelarve aruteludes Riigikogu majanduskomisjonis, et kui 2016. aastal eraldati kohalikele teedele 59 miljonit eurot ja 2017. aastal 66 miljonit eurot, siis 2019. aasta eelarves on see summa kuivanud kõigest 51 miljoni euroni. See on ligi 16% vähem kui eelmisel aastal.
„Samal ajal on teada, et hinnad kasvavad Eestis kiiresti ja ehituste hanked kallinevad iga aastaga. Omavalitsuste kasvanud kulutused teedele, aga väiksemad tulud, tähendavad seda, et teedesse saab investeerida oluliselt vähem kui varasematel aastatel. Valitsus vähendab omavalitsuste teede vahendeid olukorras, kus kohalike teede investeeringuid tuleks hoopis suurendada,“ ütles Aas.
Aasa sõnul vaatab pea sama nukker pilt vastu kogu teede rahastamise eelarvest. 2016. aastal kulututati riigieelarves teedele kokku 300 miljonit eurot, 2019. aastal planeeritakse kulutada 335 miljonit. Kasv on kolme aastaga 11%, samas kui riigieelarve üldmaht on samal ajal kasvanud 45%.
„Teisisõnu pole Ratase valitsus suutnud hoida teede eelarvet riigieelarves samal tasemel kui varem. Riigieelarve küll kasvab kiirelt, aga investeeringute osakaal järjest väheneb. Faktide taustal mõjuvad Kadri Simsoni ja teiste keskerakondlaste ilukõned kohalike omavalitsuste ja maanteede rahastamise suurendamisest õõnsalt ja ebausaldusväärselt. Teod ja sõnad ei lähe kuidagi kokku,“ märkis Aas
Reformierakonda astunud Tapa vallavanem Riho Tell kandideerib riigikogu valimistel
Pressiteated
09. November 2018 08:45
Viimastel kohalike omavalitsuste valimistel Tapa vallas Reformierakonna nimekirjas kandideerinud Riho Tell astus eelmisel nädalal erakonna liikmeks ja kandideerib ka Riigikogu valimistel.
Riho Tell oli Tapa ja Tamsalu valdade ühinemise üks eestvedajaid ning on täna Tapa vallavanem.
„Kandideerides eelseisvatel riigikogu valimistel, soovin anda oma panuse kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmiseks ning ettevõtluskeskkonna parandamiseks maapiirkondades. Kavatsen jätkata Tapa vallavanemana ka pärast riigikogu valimisi, et oma meeskonnaga piirkonda edasi arendada,“ ütles Riho Tell.
Reformierakonna Tapa piirkonna juht, Tapa vallavolikogu aseesimees Reigo Tamm lisas: „Mul on isiklikult väga hea meel, et nii võimekas, kogenud ja ettevõtlusvaldkonda oluliseks pidav inimene erakonnaga liitus, sellega tugevneb veelgi Reformierakonna meeskond Tapa vallas. Kogenud kohaliku omavalitsuse juhi ja Lääne-Virumaa olusid hästi tundva inimesena annab ta riigikogu valimistel meie nimekirjas kandideerides suure ja olulise panuse.“
Riho Tell lõpetas 1991. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia (praegune Eesti Maaülikool) majandusteaduskonna põllumajanduse ökonoomika ja organiseerimise eriala. Ta on töötanud nii era- kui avalikus sektoris, viimases kokku üle 20 aasta. Enne Tapa vallavanema ametikohale asumist on Tell olnud Viru-Nigula ja Tamsalu vallavanem. Riho Tell on abielus ja nelja tütre isa.
Õnne Pillak: Nõmmel ei tohi tekkida uut prügiuputust
Pressiteated
08. November 2018 15:15
Õnne Pillak
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul on kõige tähtsam Nõmme ja Lasnamäe inimestele tagada korralik prügivedu, mitte lasta tekkida korralagedust, nagu see oli viimasel kahel aastal.
„On oluline, et Nõmme ja Lasnamäe inimesed ei peaks üle elama samasugust prügiuputust nagu viimasel kahel aastal, kui Taavi Aasa ja Arvo Sarapuu vahelise kokkuleppe tulemusel prügivedu alustanud Baltic Waste Management OÜ ei saanud hakkama ning konteinerid jäeti õigeaegselt tühjendamata,“ lausub Pillak.
„Selle asemel, et külvata uut segadust ja paanikat, tuleb Nõmme ja Lasnamäe inimestele anda kindlus, et saabuval prügiveo päeval on nende prügikastid tühjendatud,“ lisab ta.
„Nõmmel elab palju eakaid inimesi, kes ei pruugi olla siiani teadlikud, et kui nad tahavad, et nende prügi oleks ka sel kuul viidud, siis pidid nad üleeile leidma endale uue prügivedaja. Selline käitumine ei ole inimlik,“ toob Pillak näite.
„Nõmmekad peavad saama taskukohase hinnaga prügi äraveo, mitte üleajavad prügikastid, nagu see oli eelmisel ja üle-eelmisel aastal.“
Esmaspäeval tegi riigikohus otsuse, millega tunnistas tühiseks 2016. aastal Tallinnas Nõmmel ja Lasnamäe piirkonnas sõlmitud jäätmeveo hankelepingu Baltic Waste Managemendiga (BWM), mida seostatakse endise Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Arvo Sarapuuga. Riigikohtu otsuses on kirjas, et vabaturg rakendub kahe kuu jooksul. Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses rakendas vabaturgu päevapealt ning kõik, kes soovivad, et nende prügi ära veetakse, peavad sõlmima koheselt Jäätmete Taaskasutuskeskusega uue lepingu.
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak esitas linnapea Taavi Aasale arupärimise, milles soovib saada konkreetseid vastuseid selle kohta, mida kavatseb linn teha, et Nõmmel ei korduks varasemate aastate kevade prügiuputus.
Aivar Viidik liitus Reformierakonnaga ja kandideerib Riigikogusse
Pressiteated
08. November 2018 09:15
Hiiumaa volikogu esimees Aivar Viidik liitus Reformierakonnaga ja kandideerib Riigikogu valimistel Lääne-Eestis - Läänemaa, Saaremaa ja Hiiumaa valimisringkonnas.
"Teen seda eelkõige nii oma kodukoha Hiiumaa kui kogu Lääne-Eesti piirkonna arengu ja inimeste hüvanguks," ütles Aivar Viidik. Ta lisas, et Tallinnast vaadates võib Lääne-Eesti ja saared tunduda kauge ääremaana, kus vaid suvel elu käib. “Tegelikult aga elavad siin usinad ja nutikad inimesed, kellel on piisavalt ettevõtlikkust, et arendada nii kogukonda kui Eestit tervikuna. Kuna aga päris kõik vabaturu reeglid ääremaadel ei kehti, vajab Lääne-Eesti rohkem nii riigi hoolimist kui tuge. Nimetame seda siis regionaalpoliitikaks. Just selle parimal moel elluviimisele kavatsen keskenduda,” lausus Viidik.
Reformierakonna esimees Kaja Kallas märkis, et Aivar Viidik, kes on töötanud aastaid Maalehe peatoimetajana, omab kindlasti laiemat vaadet Eesti maalelule. “Pärast haldusreformi on Eesti omavalitsused tugevamad ja Reformierakond tahaks liberaalse erakonnana neile tegutsemisvabadust juurde anda, et otsused, mis inimeste elu mõjutavad tehtaks nende kodu lähedal," ütles Kallas.
"Reformierakonna Hiiumaa piirkonna juhatus on otsustanud, et soovime Reformierakonna nimekirjas Riigikogusse kandideerimas näha üht tugevat kohalikku kandidaati. Oleme väga rõõmsad, et Aivar võttis vastu meie ettepaneku ja liitus meeskonnaga," ütles Reformierakonna Hiiumaa piirkonna esimees Peep Lillemägi. "Volikogu esimehena tugevat mandaati omav põlishiidlane Aivar, kes viimaste aastate jooksul juhtinud Hiiu meele ja keele maailmavallutust nii etenduse Mamma lood kui ka Hiiumaa kultuuri tutvustava raamatusarja ellukutsujana on kindlalt parim inimene esindama hiidlasi Riigikogus," lisas Reformierakonna piirkonnajuht.
Aivar Viidik on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal. Ta on töötamud Eesti Ekspressi tegevtoimetaja ja Maalehe peatoimetajana.
Kaja Kallas: Parem eelarve
Blogid
08. November 2018 08:28
Kaja Kallas
Ikka öeldakse poliitikute kohta seda, et ära räägi oma prioriteetidest, vaid näita oma eelarvet. Just eelarvet lugedes, mitte valimislubadusi kuulatus saab aimu, mis on tänase valitsuse tegelikud prioriteetid. Panime Reformierakonnaga oma 2019. aasta riigieelarve kokku ja jätame nüüd teie otsustada, kas parem on meie või valitsuse oma.
Tänase Keskerakonna valitsuse eelarve paistab silma erakordse ambitsioonitusega. Võrreldes aastaga 2016, kui Reformierakond juhtis valitsust, puuduvad 2019. aasta eelarves praktiliselt uued algatused. Eranditeks on tulumaksu keeruliseks tegemine ja uus aktsiisipoliitika, mis minu arvates on mõlemad teinud Eesti elu halvemaks.
Reformierakonna 2019. aasta riigieelarve paneb mõne lihtsa muudatusega aluse suurele hulgale reformidele, mis järgmistel aastatel tuleb niikuinii ära teha.
Esimese asjana tuleks lõpetada töötavate pensionäride kõrgem maksustamine. See on valitsuse üks jaburamaid poliitikaid ning kuigi meie tööturul on iga käepaari tarvis, läks Jüri Ratas esimese valitsusena iseseisvuse taastanud Eestis pensionäride sissetulekute kallale. Toomas Luman ütles Reformierakonna maksuarutelul esinedes, et keeruline maksusüsteem on kahtlemata üks põhjus, mis Eestis ümbrikupalkade maksmist kasvatanud. Pensionite tulumaksuga maksustava sissetuleku alt väljaarvamine maksaks 30 miljonit eurot ja tõstaks 57 000 töötava pensionäri sissetulekuid ning nende motivatsiooni meie niigi tööjõupuuduse all kannataval tööjõuturul kaasa lüüa.
Meenutaksin ka seda, et kui pensionite kõrgem maksustamine valitsuse tulumaksureformiga reaalsuseks sai, lubasid valitsuserakonnad kibekähku seda probleemi lahendama asuda. Eelarve projektis me selles suunas samme ei näe. Pikas perspektiivis tuleb loomulikult ära muuta tekkinud maksukaos ja kehtestada 500-eurone tulumaksuvabamiinimum kõigile ja edasi selge ja ühetaoline tulumaks 20%. Ilma astmeta, ilma segaduseta, aga kindlusega tuleviku ees.
Teiseks soovime me päriselt alustada üleminekut ühtsele eestikeelsele koolisüsteemile. Kuigi uuringud näitavad juba pikemat aega, et sellega tuleks alustada, pole protsess keskerakondlasest haridusministri alluvuses paigast liikunud, räägitakse vaid venekeelses koolis eesti keele paremast õpetamisest. Iga aastaga, kui me hoiame alles kaht eraldiseisvat koolisüsteemi, anname me osadele eesti inimestele oluliselt kehvema hariduse ja vähendame nende võimalusi elus paremini toime tulla. Et hakata seda ebaõiglust lõpetama, soovime juba järgmisel aastal eraldada 5 miljonit eurot, millega omavalitsused saavad koolitada ringi õpetajaid ja teha plaane koolivõrgu reformimiseks.
Kolmandaks pole valitsus hoolimata rohketest sõnadest suutnud riigi poolt teadus-arendustegevuseks eraldatud rahaprotsenti promilligi võrra lähemale viia kõigi poliitiliste jõudude eesmärgiks seatud 1%le SKTst. Reformierakond eraldaks selleks sammuks 10 miljonit eurot. On ilmselge, et kui me Eesti teadlaste ja inseneride toel ei hakka tootma kõrgema lisandväärtusega tooteid, ei saa me tulevikus mingile majanduskasvule loota.
Neljandaks soovime täiendavalt toetada neid pensionäre, kes on jäänud elama üksi ja kellel kommunaalkulude kandmine kõige raskem. Selleks sooviksime kahekordistada üksiku pensionäri toetuse, tänaselt 115 eurolt 230le. Selle sammu kulu riigieelarvele oleks 10 miljonit eurot. Muide, Keskerakond lubas ka eelmistel valimistel teha erakorralise pensionitõusu, ent kuigi nad on juhtinud kolme riigieelarve koostamist, pole nende ilusate sõnade katteks sentigi raha pandud.
Viiendaks tuleks meie hinnangul oluliselt kiirendada kaasaegse ja turvalise idapiiri väljaehitamist. Tänase valitsuse strateegia lükkab seda ehitust üha tulevikku, mis on esiteks julgeolekurisk ja teiseks kasvatab ka ehitushindasid. Me oleme seisukohal, et kui on otsustatud, et idapiir tuleb teha, siis odavam on sellega kohe pihta hakata, sellisel juhul on lootust, et meie kõigi turvalisust tagav rajatis saab ka nelja aasta jooksul valmis. Piiriehituse kiirendamisse tuleks investeerida 10 miljonit eurot, et piiririba täies pikkuses järgmise riigikogu volituste ajal valmis saaks.
Ja kuuendaks ei tohi valitsus parteijuhtide salakohtumisel, riigi koostatud strateegiaid ja plaane eirates puhtalt häälte ostmiseks, investeeringuid jagada. Pole mõtet arutada, kas mõni üksik neist võiks olla vajalik, kõik sellised rahaeraldised peavad olema põhjendatud pikaajaliste plaanidega, mitte neile vastu töötama. Seetõttu suuname valitsuse katuserahad omavalitsuste tasandusfondi.
Ülalolev elementaarne, kuid siiski ambitsioonikas programm läheks kokku maksma 84 miljonit eurot. Kuna Reformierakond on alati suhtunud rahasse väga tõsiselt, toome riigieelarvest kohe välja ka kohad, kust me selle raha võtaksime.
– Kohalikesse omavalitsustesse riigi toel üürimajade ehitamine – 20 miljonit eurot
– Lõpetame tasutud maakondliku ühistranspordi eksperimendi – 20 miljonit eurot
– Alkoholiaktsiisi langetamine. Piirikaubanduse uuringud näitavad, et alkoholiaktsiisi langetades teeksid Eesti inimesed rohkem oste kodumaalt. Kogu piirikaubandus sellega ei kaoks, aga prognoosime, et 50 miljonit eurot tuleks Eesti eelarvesse tagasi ja ühtlasi hakkaks kohe taastuma Eesti inimeste usaldus valitsuse vastu, kes lähtub reaalsest maailmast ja julgeb oma vigu tunnistada.
– Suuname valitsuse reservist 27 miljonit eelarve tasakaalu parandamiseks
Üks asi läheb selle plaani järgi veel paremaks: peale ülivajalike reformide ja investeeringute suunaksime me 52,65 miljonit eurot reservidesse. Tänane valitsus on eelarevemulli viimase piirini täis puhunud ja reserviraha ära kulutanud, kuigi majanduses on, selgub, viimased kolm aastat olnud head ajad. Neid tuleks kasutada varude kogumiseks halbadeks aastateks.
Tänane valitsus on toiminud aga risti vastupidi – majandusbuumi käies kuulutati, et on vaja murda seisakut ja majandust elavdada ning sama hooga jätkatakse kulutamist ka praegu, kuigi iga majandust vähegi tundev inimene näeb, et majanduskasvu tipp on meil ilmselt juba ületatud. Sama mustrit jätkates on kindel, et kui saabud majanduskriis, tuleb meil toime tulemiseks hakata kalli protsendiga laenu võtma, nagu pidid tegema Läti ja Leedu eelmise kriisi ajal.
Ma loodan, et valijad ja teised riigikogu liikmed küsivad endalt: kumb on parem eelarve, kas valitsuse ambitsioonitu mittemidagitegemise paber või meie oma. Reformierakond on oma parandused eelarvele riigikogusse sisse andnud ja kutsun kõiki Eesti tulevikule mõtlevaid parlamendi liikmeid neid tõsiselt kaaluma.
Panen siia juurde tabeli parandusettepaneku tulude ja kuludega
2018 eelarve parandusettepanek
Kulu
Tulu
Töötav pensionär
30
Üürimaja
20
T&A
10
Transport
20
üksik pensionär
10
Alko
50
piir
10
Katused
19.65
haridus
5
Val reserv
27
KOV tasandus
19
Reserv
52.65
136.65
136.65
The post Parem eelarve appeared first on Kaja Kallas.
Margit Sutrop kandideerib Riigikogusse Reformierakonna nimekirjas
Pressiteated
07. November 2018 09:00
Tartu Ülikooli Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, professor Margit Sutrop liitub Reformierakonnaga ja kandideerib Riigikogu valimistel Tartus.
“Tahan anda oma panuse Eesti tuleviku kujundamisse. Eesti tulevik sõltub sellest, millise hariduse saavad meie lapsed ja lapselapsed. Olen 3 lapse ema ja 5 väikese poisi vanaema ja tean, et iga ema ja isa soov on, et tema laps oleks õnnelik. Just hea haridus võimaldab elada head elu,” ütles Sutrop.
“Margit Sutrop on Eestis üks hariduse muredega kõige paremini kursis olev inimene ja seetõttu on mul ekstra hea meel, et ta tuleb meile appi selle teema suuremaid väljakutseid lahendama,” ütles Reformierakonna juht Kaja Kallas.
“On väga hea, et Reformierakond on võtnud oma südameasjaks ühtse eestikeelse kooli loomise. See on järgmise 4 aasta suurim väljakutse, mis peab olema meie kõigi ühine mure!
Tahan aidata kaasa sellele, et Eesti saaks endale erakondadeülese haridus- ja teaduspoliitika. On vaja, et nii nagu lepiti kokku, et Eesti panustab 2% SKT-st kaitsekuludesse, lepitakse kokku ka 1% panustamine teadusesse ja õpetajate ning õppejõudude palgakasv. Eesti kooli peamine mure on õpetajate järelkasv: juba täna on puudu 60 matemaatika-, 18 füüsika, keemia ja bioloogia õpetajat. Tikutulega otsitakse taga informaatika ja robootika õpetajaid,” rääkis Sutrop.
Margit Sutrop on alates 2000. aastast töötanud Tartu Ülikoolis praktilise filosoofia professorina. Ta on juhtinud Tartu Ülikooli eetikakeskust, filosoofia ja semiootika instituuti, filosoofiateaduskonda ning alates 2015. aastast on humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan. Ta on Euroopa teadlaste akadeemia Academia Europaea liige. Ta on Euroopa Komisjoni sõltumatu eetikaekspert. Margit Sutropil on doktorikraad Konstanzi ülikoolist.
Sutrop on osalenud Eesti haridusstrateegia, põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade koostamises, vedanud Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatud riiklikku väärtusprogrammi, Tartu linna projekti Haridus heade mõtete linna ja Briti Nõukogu projekti multikultuuriliste koolide õpivõrgustiku loomiseks. Ta on koolitanud sadu õpetajaid ja koolijuhte ning loonud Tartu Ülikooli eetikakeskuse Hea kooli/lasteaia mudeli ning kriitilise sõbra programmi.