In memoriam Johannes Kert
05. Märts 2021 16:00
Sügava kurbusega peame tõdema, et meie seast on lahkunud endine kaitseväe juhataja ja Riigikogu liige Johannes Kert.
Johannes Kert oli Riigikogu liige alates 2015. aastast, kuuludes riigikaitsekomisjoni. Kert valiti parlamenti Mustamäe ja Nõmme valimisringkonnast ning ta kuulus ka Reformierakonna Mustamäe piirkonna juhatusse.
Varasemalt oli ta Kaitseväe juhataja aastail 1996-2000. Ajavahemikus 2001-2002 teenis ta Eesti maaväe ülemana ning oli 2002-2008 Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures.
Toompea lossi fuajees on Johannes Kerdile avatud kaastunderaamat.
Reformierakonna juhi Kaja Kallase järelhüüe:
Meeletult kurb, et Johannes Kert on meie hulgast ootamatult lahkunud. Head inimesed võetakse liiga vara. Johannes oli väga töökas, avatud uutele ideedele (nt ajas ta vesinikustrateegia teemat), hea huumorimeelega, äärmiselt lugupidav ja viisakas, täpne, soe ning toetav kolleeg. Väga kahju. Sügav kaastunne lähedastele.
Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni juhi Mart Võrklaeva järelhüüe:
Mul on ääretult kurb öelda, et meie hulgast on lahkunud meie hea kaasteeline, kindral ja Riigikogu liige Johannes Kert. Johannese panus Eesti iseseisva kaitsevõime ülesehitamisel ja tugevdamisel Kaitseliidu ülema ja Kaitseväe juhina ning hiljem parlamendi liikmena on olnud hindamatu. Ta oli tõeline riigimees, kes hoidis Eestit väga.
Riigikogus tegeles Johannes samuti riigikaitsega, oli tugev Ukraina iseseisvuse toetaja ning aktiivne vesinikutehnoloogia toetaja. Suhtluses fraktsioonikaaslastega oli Johannes alati vahetu ja heatujuline ning seetõttu on eriti nukker, et ta enam meie koosolekutele ja kokkusaamistele ei saa tulla.
Avaldan kaastunnet Johannese lähedastele.
Kaja Kallas: Me peame end piirama, et viirus ei jääks piirama meie suve
Blogid
28. Veebruar 2021 10:34
Kaja Kallas
Head Eesti inimesed!
Palun jääge praegu koju. Kes saavad teha kaugtööd, tehke seda. Palun vähendage kontakte. Palun hoidke teistest inimestest eemale. Sest viiruse levik Eestis on ulatuslik ja me peame koos saama selle nakatumiskõvera peatatud. Seda ei saa teha valitsus üksi, sest viirust levitavad ikkagi inimesed ja ainult meie ise saame viiruse leviku peatada.
Sel nädalal hakkavad kehtima uued piirangud. Mõned ütlevad, et need on liiga karmid, teised jälle, et liiga leebed. Mis iganes piiranguid seada, ei tööta ükskõik kui karmid piirangud, kui inimesed neid ei järgi. Seda oleme näinud ka teistes Euroopa riikides. Jah, alati on võimalik panna rohkem politseipatrulle sellega tegelema, aga kas me tõesti tahame, et politsei kurjategijate jälitamise asemel tegeleb sellega, et vaadata, kas inimeste vahe on ikka kaks meetrit? Miks me ise seda teha ei või?
Selle viiruse häda on selles, et piirama peavad end noored inimesed selleks, et säästa vanemaid inimesi. Noored inimesed näevad enda ümber haigestumist, aga see on üldiselt väga kerge. Päevake või paar palavikku, peavalu, aga juba on noor inimene tagasi rivis. Seetõttu levibki noorte seas arvamus, et piiranguid pole vaja ning neist pole vaja kinni pidada, sest haigus on kergem kui gripp. Nad ei näe neid inimesi, kes vajavad haiglaravi ja kes põevad seda haigust väga raskelt. Lisaks on kõigil piirangutest ja haigusest väsimus ja frustratsioon, mis omakorda suurendab trotsi reegleid järgida.
Minu soov on, et Eesti püsiks kogu koroonaviiruse leviku vältel võimalikult avatuna. Eesti on püsinud võrreldes teiste riikidega üsna avatud. Meil pole komandanditundi, lahti on olnud kohvikud, poed, kinod ja teatrid. Me oleme suutnud olla pikka aega hoolsad, kuid nüüd kui viiruse taandumine ei ole enam kaugel, oleme end lõdvaks lasknud.
Me kõik oleme kuulnud liiga palju lugusid sellest, kuidas poodides, üritustel, mängutubades, meelelahutusasutustes ja spaades lüüakse kehtivatele piirangutele käega. Liigi tihti ei jälgi kliendid ja külastajad koroonareegleid ning nende täitmist ei nõua ka need, kelle töötasu või ettevõtte tulu sõltub ühiskonna avatuna hoidmisest. Eelnev pole mingi tunnetuslik üldistus, vaid seda kinnitab püstloodis üles roniv COVID-19 viiruse levik. Koroonaviirus levib kõikjal ja üle kolmandiku inimestest ei oska öelda, kus nad nakatusid. Sellest lähtuvalt otsustasime, et suurendame kontrolli piirangute täitmise üle ja rikkumistele peavad järgnema trahvid.
Kindlasti on palju inimesi ning ettevõtteid, kes on hoolsad, vastutustundlikud ja kannavad piirangutega kaasnevaid kulusid. Ja see tekitabki minus suurimat tuska, sest need, kes nõudeid ei täida, karistavad neid, kes teevad omalt poolt kõik, et ühiskonda lahti hoida. Pole mingit mõtet arvata, et koroonareeglite eiramisel ei ole tagajärgi. On küll ja need on tõsised – ära jäävad koolitunnid, vaimse tervise probleemid, kaotatud sissetulek ja võimalik sulgumine kodudesse.
Meie eesmärk piirangute kehtestamisel on olnud vältida üleliigset koormust meditsiinisüsteemile ehk siis raskeid haigusjuhte, mis vajavad haiglaravi. Selle pärast oleme eraldanud raha ravimi Remdesiviri ostuks, mis oluliselt leevendab haiguse kulgu ja lühendab haiglas veedetud aega. Samuti just sel põhjusel oleme esimesena alustanud vaktsineerimist vanemate inimeste ja riskirühmade hulgas, et neid riski alt välja tuua ja seeläbi vähendada neid, kes haiglasse satuvad.
Meie meditsiinisüsteem on hea ja on siiani vastu pidanud. Veel eelmisel nädalal kinnitasid teadusnõukoja liikmed, et suuremates haiglates on täidetud pooled ettenähtud kohtadest ja koormus meditsiinisüsteemile ei ole liiga suur. Haiglavoodite hulgas olid väikesed haiglad, kus paljud haiged ei olnud toodud haiglasse mitte „covidi tõttu“, vaid haigestusid haiglas „covidiga“. Nädalaga muutus see, et koormus just põhja regiooni haiglatele kasvas, sest haigestumine põhja regioonis kasvas, aga siin on aga suured haiglad, kus ravitakse ka muid haigusi ja neid haigeid mujale viia ei saa.
Meie nakatumine 100 000 elaniku kohta 14 päeva jooksul on hetkel Euroopa kõrgemaid. Osalesin neljapäeval ja reedel Euroopa Liidu ülemkogul, kus Covidi kriis ja vaktsineerimine olid peamised teemad. Paljude riikide nakatumine on käinud ära tasemel 1000-1500/100000/14p siis, kui meie näitaja oli väga madal. Meie tipp on nüüd, kus teised on saanud nakatumise alla, mistõttu see paistab ebameeldivalt silma.
Haiglavoodis patsientide arv praegusele tasemele hakkas tõusma novembris ja tõusis praegusele platoole detsembri lõpus. Võib ainult arvata, miks praegused opositsionäärid, aga tollased valitsuse liikmed ei võtnud ette karmimaid piiranguid. Tõenäoliselt just seetõttu, et ka nemad nägid, et selle kriisi ohvrid ei ole mitte ainult Covidisse haigestunud, vaid ka inimesed, kes kaotavad töö, lapsed, kes jäävad hariduseta ning inimesed, kel on vaimse tervise mured. Ning et liiga vara karme piiranguid kehtestades tekitad trotsi inimeste hulgas, kes neid enam järgida ei taha.
Tulles tagasi alguse juurde – märts tuleb raske kuu. Me peame end piirama, et viirus ei jääks piirama meie suve. Palun jääge koju ja hoidke teiste inimestega vahet. Peske käsi ja siseruumides kandke maski.
The post Me peame end piirama, et viirus ei jääks piirama meie suve appeared first on Kaja Kallas.
Kaja Kallas: Me ei taha olla hääletud, aga me ei taha ka olla räuskajad
Blogid
23. Veebruar 2021 21:12
Kaja Kallas
Kõne Vabariigi aastapäeva eel 23. veebruaril
Head Eesti inimesed!
Mul on südamest kahju, et ma ei saa teiega kohtuda silmast silma. 18 korda enne mind on Eesti peaminister Tartus astunud teie ette Eesti Vabariigi aastapäeva eelõhtul, aga mina pean seda tegema pildi vahendusel. Me kõik teame, mis on selle põhjuseks. Seega pöördungi teie poole Stenbocki maja rohelisest saalist ja minu selja taga on Eesti iseseisvusmanifest. Selle dokumendiga pandi alus meie omariiklusele.
Sel aastal tähistame vabariigi aastapäeva teisiti ja väiksemas ringis, seetõttu olen ma esimene peaminister, kes peab aastapäevakõne pidama kuulajat nägemata ja poole lühemana.
Ometi ma usun, et lähedus ei ole mõõdetav ja tunnetatav ainult silmaga. Minu jaoks on Tartu Eestimaa südametunnistuse läte. Tartust on alanud eestlaste rahvuslik ärkamisaeg, Tartus on hoitud eesti keelt, kultuuri ja usku paremasse tulevikku, Tartust on mindud lahingusse Eesti vabaduse eest.
Aga need ei ole olnud ainult meeste lahingud. Oleme oma iseseisva riigi eest tänu võlgu ka nendele tuhandetele Eesti naistele, kes andsid oma panuse võidukasse Vabadussõtta meditsiiniteenistuses olles või kes ööd ja päevad õmblesid sõduritele pesu, kudusid salle, sokke, kindaid… Me ei tea nendest naistest kuigi palju. Vähe on olnud juttu ka sellest, et juba 1917. aasta mais toimus Tartus Eesti I naiskongress, mis võttis vastu Eesti iseseisvust toetava avalduse. Või kas me teame seda, et Vabadussõjas tulid eestlastele halastajaõdedena appi vaprad Soome ja Taani naised, nende seas ka hilisem Soome sotsiaalminister Kyllikki Pohjola?
Me peame lootma iseendale, aga me ei tohi kunagi hüljata ega solvata oma sõpru ja liitlasi – see on tarkus, mis on meid toonud siia, tänasesse. Ja ainult see tarkus viib meid siit ka edasi. Juba praegune napp valitsusjuhi kogemus on mulle näidanud, kui olulised on riikidevahelise usalduse loomisel isiklikud suhted.
Austatud kuulajad!
Kui ma kuu aega tagasi astusin peaministri ametisse, ütlesin, et selle valitsuse prioriteet on võitlus koroonapandeemiaga. Omamoodi on ka see, mis praegu käib, vabadussõda. Ka selles sõjas on võitjad ja kahjuks ka kaotajad. Nii inimeste, perede, ettevõtete kui ka riikide tasandil.
Möönan, et täna veel ei ole olemas kaalukaussi, millel mõõta ühe või teise otsuse ainuõigsust. Nii või teisiti ei ole kellelgi pakkuda kõiki rahuldavaid lahendusi. Tunnustan eelmist valitsust, kes üldjoontes võttis vastu mõistlikke otsuseid ja vältis paanilisi ülereageerimisi. Eelmisel valitsusel ei õnnestunud küll viirust lukku panna, aga koos teise lainega ei pandud tabaluku taha ka elu Eestis. Oleme püüdnud hoida sama joont, sest sel kriisil on ka ohvrid, keda me iga päev ei näe ja kes statistikas ei kajastu. Alates kriisi algusest on meie tööpuudus tõusnud 8,8 %-le ja see tõuseb veelgi. Mõnes piirkonnas nagu Ida-Virumaal on tööpuudus tõusnud 14,6%-ini. Vaimse tervise häireid on raskem mõõta, aga väsimus ja stressitase ühiskonnas on tõusnud. Sellega kaasneb suurem agressiivsus ja perevägivalla juhtumid. Laste hariduse lünkadest saame lõplikult teadlikuks alles aastate pärast.
See, mis seadis uue valitsuse esimestel nädalatel keerulisse olukorda, oli vaktsineerimisplaani puudulikkus. Nagu te ilmselt teate, ei näinud varasem vaktsineerimise plaan ette õpetajate esmajärjekorras vaktsineerimist. Me pidasime seda vajalikuks. Oli ilmselt paratamatu, et õpetajate vaktsineerimise kiire korraldamine tõi algul kaasa kahetsusväärset koordineerimatust. Ent olen veendunud, et meie otsus õpetajate vaktsineerimine ettepoole tuua oli õige. Eriti lähtudes eesmärgist säilitada vähemalt algklasside laste kontaktõpe.
Oma kõnes, mille pidasin Riigikogu ees peaministri kandidaadina, rõhutasin: peame igale Eestimaa inimesele esimesel võimalusel andma teada, kunas toimub tema vaktsineerimise kord. Millal, kus ja kuidas. Normaalse elu lõplik taastumine Eestis sõltub ennekõike sellest, kuidas me suudame korraldada elanike vaktsineerimist.
Olen kindel, et vajalike vaktsiinikoguste kättesaamine ei ole lähitulevikus enam peamine probleem. Aga tõsi see on, et ravimitootjate viivitustel Euroopa Liidu ühishangete täitmisel on tagajärjed. Sel on valus hind miljonite inimeste tervisele ja mõistagi ka riikide majandusele. Seetõttu peame me kõik loodetust kauem pingutama pandeemiaaja reeglite täitmisega, et – kui nii võib öelda – mitte langeda sõja viimasel päeval.
Head kaasmaalased!
Eestis ei ole ilmselt ühtki erakonda ega majandusteadlast, kes ei arvaks, et praeguses olukorras oli laenu võtmine majanduskriisi leevendamiseks ainuvõimalik samm. Seda enam, et paljuski tänu Eesti riigi varasemale väga väikesele võlale olid laenuvõtu tingimused meile soodsad. Kui lisada veel Euroopa Liidu taasterahastu vahendid, uue valitsuse soov jõuliselt toetada digi- ja rohepööret ning seeläbi muuta Eesti investeerijaile atraktiivsemaks maaks, siis kokkuvõttes justkui polegi põhjust meie majanduse tulevikku tumedates toonides näha.
Muretsemiseks on siiski alust. Eelkõige riigirahanduse kehva seisu pärast. Õigupoolest juba enne koroonakriisi, majanduskasvu headel aastatel, kadus valitsusel tahe kulusid ja tulusid tasakaalus hoida. Selles mõttes saabus koroonakriis oma miljardilise päästerahaga otsekui viigileht, mis varjas ära juba varem võimust võtnud valitsemisstiili – elada üle oma võimaluste.
Selge on see, et keegi ei saa laenurahal lõputult liugu lasta. See ei ole üksnes finantsküsimus, see on riigi sõltumatuse küsimus. Samas me anname endale aru, et tasakaalu poole liikumine on pikaajaline protsess. See on protsess, mis peab algama suhtumise muutumisest, vastutustunde väärtustamisest ja mõistmisest, et riigi rahakott ei ole ühegi poliitiku isiklik rahakott – see on Eesti rahva raha.
Riigikontrolör Janar Holm on öelnud: „Ebaselged eesmärgid ja suur raha ei tohiks kunagi kokku saada.“ See oli hoiatus läbipaistmatu asjaajamise kohta koroonakriisi leevendamisel riigipoolse abiga. Suurel rahal on suur mõju. Päevavalgele tulnud korruptsioonijuhtumid kinnitavad, kui ulatuslik ja ohtlik võib olla jäämägede veealune osa.
Aga nende juhtumitega seoses on mul hea meel tõdeda, et Eesti Vabariik kui õigusriik pole ühelgi hetkel murenenud. Kohtud ja õiguskaitseasutused on teinud oma tööd poliitilistest tõmbetuultest sõltumatult. Ja ka ajakirjanduse pilk on olnud jätkuvalt terav. See kõik kinnitab usku meie demokraatlikku elukorraldusse, mis kohustab riiki vastutama ja kaitseb kodanike õigusi.
Head sõbrad!
Millised ka ei oleks meie erinevad arusaamad, ühes asjas võime kõik siirast rõõmu tunda: kui 1993. aastal oli keskmine oodatav eluiga Eestis 68 aastat, siis 25 aastat hiljem peaaegu 79 aastat. Teisisõnu: me elame üle kümne aasta kauem! Mitte üheski Euroopa Liidu riigis ei ole inimeste eluiga pikenenud sedavõrd kiiresti. Mitte üheski.
Võime olla uhked ka selle üle, et meie riigi SKP ehk majanduse maht on alates 1993. aastast kasvanud nominaalväärtuses 19 korda, kogu euroala SKP samal ajal vaid 2,4 korda. Euroopalik elustandard ei ole enam unelm. Ent samas peame tunnistama, et kurvastavalt paljud Eesti inimesed elavad vaesuses. Vaesuse vähendamiseks ei ole paraku paremat retsepti kui majanduskasv.
Veel üks fakt. Teatud poliitikud on püüdnud levitada valeväidet nagu oleks viimatise majanduskriisi tagajärjel Eestist lahkunud sada tuhat inimest. Tegelikult oli ajavahemikus 2008–2019 Eesti rändesaldo 8000 inimesega plusspoolel. Järeldus: Eesti on olnud ja on maa, kus inimesed tahavad elada. Ja peame tegema kõik selleks, et see nii ka jääks.
Head kuulajad!
Olen varemgi tsiteerinud Tammsaaret ja ma ei saa seda ka täna jätta tegemata. Sedavõrd rohkelt on meie auväärseima kirjaniku arutlustes mõtteid, mis seostuvad tänapäevaga. Tammsaare on kirjutanud nii:
„Poliitikas armastame rohkem muinasjutte kui tõsiasju. Sellepärast siis usume kõige kergemini seda, kel kõige jubedamad hirmu- ja õuduselood. /…/ Me kõik armastame, et keegi ajaks meile kananaha ihule. Sellepärast pole ime, kui me lõpuks tõepoolest sinna jõuame, kus kananahk ihule tõuseb.“
Tänased populistid tahavad rahvale kananaha ihule ajada eelkõige võõramaalastega. Kuid võõramaalasi meil palju ei ole. Seepärast suunatakse hirm ja viha – need käivad enamasti käsikäes – Euroopa Liidu peale.
Euroopa Liit ei ole täiuslik. Professor Jan Zielonka kirjutab oma raamatus „Vasturevolutsioon“, et Euroopa ei ole kohanenud viimase aja geopoliitiliste, majanduslike ja tehnoloogiliste muutustega ning peab üle vaatama oma lõimumismudeli, et seada arukus ja lepitus vastu nendele, kelle eesmärgiks on ühise Euroopa lammutamine.
Eesti tahab olla aktiivne osaleja nendes aruteludes, mis kujundavad Euroopa Liidu tulevikku. Rahvatarkus ütleb: hääletut ei märgata, räuskajat ei kuulata. Me ei taha olla hääletud, aga me ei taha ka olla räuskajad. Tahame olla uuendusmeelsed, tõsiselt võetavad, usaldusväärsed partnerid. Ainult sel viisil täidab valitsus kohustust omaenda rahva ees, kellest valdav enamus näeb Eestit jätkuvalt Euroopa ja eriti Põhjamaade ühises väärtusruumis. Samas ei tohiks me alahinnata rahvusriikide tähtsust. Ükski ühendus ei suuda kaitsta demokraatiat, õigusriiki ega isikuvabadusi, kui seda ei kaitse rahvusriik ise.
Head inimesed üle Eesti!
Hannah Arendt, 20. sajandi mõjukamaid poliitilisi filosoofe, on kirjutanud: ainus täiuslik tõe ja poliitika ühenduslüli on eeskuju.
Ei piisa sellest, kui räägime rahva teenimisest, aga tegelikkuses mõtleme ainult sellele, kuidas panna rahvas enda huve teenima. Riik ja mehelikkus ei muutu riigimehelikkuseks üksnes nende kahe sõna kokkuliitmise tulemusena.
Minus on küll veel nii palju idealisti alles, et uskuda ausa ja viisaka poliitika võimalustesse. Aga midagi ei tule kergelt. Midagi ei tule ilma vaidlusteta. Nii on see alati olnud: Jannsen ja Jakobson, Päts ja Tõnisson….
Vaieldi ka kolmkümmend aastat tagasi Eesti taasiseseisvumise valikute üle. Olin siis teismeline, aga minulegi on meelde jäänud Rahvarinde ja Kodanike Komiteede sõnavahetused selle ümber, kuidas minna edasi.
Ometi on edasi mindud. Ikka on püütud leida realistlikku olevikuteed kahe pooluse, mineviku-nostalgia ja tuleviku-utoopia vahel. On ehitatud uued sillad.
Professor Marju Lauristinile kuulub mõte: „Kui poliitika muutub ajalooks, siis ta ühtlasi muutub kultuuriks.“
Arvan, et poliitika on juba oma sünnihetkel osa kultuurist, eesti kultuuri väljendus. Ja ma nii väga sooviksin, et ajalugu ei peaks meie tänase väljenduse pärast häbi tundma.
Lõpetuseks – parim kingitus Eestile saab olla see, kui me koos peatame viiruse leviku ja kaitseme seeläbi oma igapäevaseid vabadusi! Tähistame sel korral Vabariigi aastapäeva teisiti!
Olge te kõik – kõik Eesti inimesed – terved ja hoitud!
Palju õnne, armas Eesti!
The post Me ei taha olla hääletud, aga me ei taha ka olla räuskajad appeared first on Kaja Kallas.
Kaja Kallas: Koroonaviiruse leviku olukord on väga tõsine
Blogid
22. Veebruar 2021 15:42
Kaja Kallas
Peaministri poliitiline avaldus Riigikogus 22.02.2021
Lugupeetud Riigikogu esimees!
Austatud Riigikogu liikmed!
Head Eestimaa inimesed!
Uus valitsus on ametis olnud neli nädalat ning nagu ma ütlesin on meie valitsuse peamine prioriteet koroonapandeemia kriisiga toimetulek, seetõttu annan hea meelega austatud Riigikogule ülevaate koroonaviiruse pandeemiaga toimetulekust Eestis.
Oleme pidanud viirusega elama pea aasta. See on paljuski tähendanud tasakaalu otsimist Eesti sulgemise ja lahtihoidmise vahel, meditsiinisüsteemi vastupidamise ning ühiskonna toimimise vahel. Need on tõsised otsused, mis puudutavad kõiki Eesti inimesi.
Ma sooviksin, et suudaksime koroonakriisiga tegelemisel jääda väärikaks. Ärme tee COVID-19 kriisist tavapärast erakondade vägikaikavedu. Me ei vaja kähmlust selle pärast, kuidas koroonakriisist maksimaalset poliitilist kasu lõigata. Kindlasti ei ilmutanud läinud kevadel, pandeemia esimese laine ajal, Riigikogu opositsioon lähedastki riiakust võrreldes sellega, millega astuvad üles tänased valitsuse kriitikud. Ehk suuresti need samad inimesed, kes veel kuu aega tagasi olid ise valitsuses. Neile, kes süüdistavad uut valitsust piirangute leevendamises, olgu meelde tuletatud, et piirangute leevendamise otsuse langetas Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus – 15. jaanuaril. Millal astus ametisse tänane valitsus? 26. jaanuaril.
Mida siis uus valitsus kohe tegi? Vastavalt teadusnõukoja ettepanekule otsustasime 29. jaanuaril ühtlustada piirangud üle-eestilisteks. Usun seniajani, et ühtlustamine, mis tähendas enamikule Eesti maakondadest hoopis karmimaid piiranguid – usun, et see ühtlustamine oli põhjendatud. Usun sedagi, et väikeses ja tihedalt läbi käivas Eestis ei olnud eristamine, mida detsembrikuus tehti, piisavalt põhjendatud. Tõenäoselt andis see täiendava impulsi viiruse levimiseks varem vähem nakatunud piirkondadesse.
Koroonaviiruse leviku olukord on väga tõsine, haigestumuse intensiivsus on endiselt väga kõrge ja viiruse levik ulatuslik. Ühiskonnas suureneb stress ja väsimus piiratud elukorralduse tõttu.
Samas on pikemas plaanis põhjust olla lootusrikkam kui varem. Selle aasta alguses käivitamise vaktsineerimise ja see võimaldab viirusega kooselamist nii, et Eesti püsib avatud.
Head Riigikogu liikmed!
Valitsus teeb oma otsuseid mitmeid näitajaid jälgides, millest üks tähtsaimad on haiglavõrgu võimekus. Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhi Urmas Sule sõnul on Eesti haiglate hetkevõimekus covidpatsientide ravimiseks 755 voodikohta, millest intensiivravi võimekus on 67 voodikohta. Haiglaravi on kokku vajanud 7,4% inimesi haigete üldarvust. Hetkel on haiglas 525 inimest ning nendest juhitaval hingamisel 26 patsienti.
Numbrid on kõrged, aga kui nendest leida midagi positiivset, siis see, et meie meditsiinisüsteem on suutnud ravida inimesi, nii et juhitaval hingamisel olevate patsientide arv ning covidhaigete suremus on Eestis olnud madal, isegi madalam kui Soomes. Me eraldasime valitsuse reservist 621 000 EUR Remdesiviri ostuks, mis tunduvalt leevendavat haiguse rasket kulgu. Eestis on surmaga lõppenud 540 haigusjuhtu ehk 0,9% COVID-19 juhtudest, Soomes on sama näitaja 1,35% ning Euroopa liidu keskmine on 2,44%. Sellest saab järeldada, et testimissüsteem on Eestis hea. Me leiame kiirelt haiged ülesse ning haigete ravi on tulemuslik. Selle eest suur tänu meie arstidele ja meditsiinipersonalile.
Austatud Riigikogu!
Väga suureks mureks on viiruse kõrge levik. Alates eelmise aasta novembrist, kui Eestisse jõudis teine laine on jõudsalt kasvanud päevane positiivsete testide arv ning positiivsete testide osakaal testidest on kõikunud päeviti vahemikus 7% kuni 15%. Kokku on kinnitatud 895345 laboratoorset testi, millest 58445 ehk 6,5% on positiivsed vastused. 22.veebruar tuvastati 829 positiivset testi, mis on 14,34% testidest.
Kus inimesed nakatuvad? Terviseameti koroonadetektiivid on kindlaks teinud, et viimase kuu jooksul toimub nakatumine peamiselt pereringis – 32% juhul, tööl 14%-l juhtudest, aga murettekitav on, et 33%-l juhtudest ei ole teada, kuidas nakatuti. See näitab, et Eestis on viiruse epideemiline levik ja viirust võib saada igalt poolt, kus ei hoita teineteisega distantsi, näiteks kaubanduskeskustes, ühissõidukites jne.
Kõrgele nakatumisele aitab kaasa inimeste langenud ohutunne seoses koroonaviiruse levikuga. Elanike ohutaju on alates jaanuari algusest stabiilselt langenud, veebruari alguses hindab olukorda kriitiliseks 52% elanikest (detsembris 75%) ja 31% hinnangul on terav kriis möödas, ning jätkuvalt on olemas ligi 11% suurune riskirühm, kes on arvamusel, et olukord ei olegi kriitiline olnud ja sellele on üle reageeritud.
Viiruse kontrolli alla saamine on meie igaühe võimuses ja meie kõigi ülesanne. Teadusuuringud on näidanud, et kõige tõhusamad viisid viiruse ohjamiseks on need, mis tulenevad inimeste käitumisest ja hoolsusest ehk endast ning teistest hoolimisest. Ainult ise vastutustundlikult käitudes enda ja teiste suhtes, saame hoida nakatumise madala ning Eesti elu võimalikult avatud.
Tegime sellise pingutuse eelmisel kevadel – hoidsime distantsi, töötasime distantsilt, piirasime oma kontakte ning püsisime haigena kodus. Need olid meie edutegurid, miks olime eesrinnas oma madalate nakatumisnäitajate poolest ning suutsime vältida meditsiinisüsteemi tõrkeid.
Vaatamata meditsiinitöötajate ennastsalgavale tööle tuleb meditsiinisüsteemi kaitsta ülekoormuse eest ka edaspidi. Teeme pingutusi ka selle nimel, et hoolekandeasutuste elanikud saaksid oma vanaduspõlve veeta ohutult. Usun, et inimesed, kes hoolekandeasutustes töötavad, on võtnud selle saavutamise oma südameasjaks.
Valitsus pole teadlikult teinud väga rangeid ja lausalisi piiranguid, ehk läinud seda teed, mille on valinud naaberriigid. Me rakendame piiranguid, mis on vältimatud ja mille eesmärk on vähendada inimeste omavahelist suhtlust kohtades, kus oht nakatuda ja viirust levitada on kõige suurem. Oleme lähenenud probleemipõhiselt. Sekkunud seal, kus on kolded ja tegelenud nende põhjustega. Katsume vältida vigu, mida näitas meile eelmine koolivaheaeg – püüame vältida inimeste liikumist ja kokkupuuteid erinevate piirkondade vahel.
Piirangute kehtestamisel hindasime iga piirangu mõju nii majandusele kui inimestele. Sest lisaks nähtavatele ohvritele on meie hulgas ka nähtamatuid ohvreid. Alates koroonakriisi algusest on Eesti tööpuudus tõusnud 8,8 %ni, Ida-Virumaal isegi 14,6 %-ni. Kui suured on lüngad laste hariduses me veel ei tea ja just seetõttu on põhikoolide eksamid sel aastal kohustuslikud, kuid seotud lahti kooli lõpetamisest. Vaimse tervise probleeme on raskem mõõta, kuid kriisiväsimust tunneme me kõik. Sellepärast oleme piirangud teinud vastavalt ekspertide ja teadlaste arvamusele. Iganädalased arutelud Teadusnõukoja ja Terviseametiga annavad parima võimaliku ning tasakaalustatud pildi nii viiruse levikust Eestis, selle põhjustest ning sellest, mida peaksime järgmiste sammudena tegema. Jätkame seda pingutust, et suudaksime teadus ja teadmuspõhiselt teha otsuseid, hinnata nende mõjusid ning hoida meie riik avatuna ning viirusesse nakatumine Eestis stabiilsena.
Ja nüüd vaktsineerimisest, mis on ohutaju langusest isegi suurem murekoht. Ma pean tunnistama, et vaktsineerimisega on olnud probleeme rohkem kui tahaks. Üks asi, et Euroopas on üldine vaktsiinidefitsiit, aga kindlasti oleks saanud asju paremini läbi mõelda ja vaktsineerimise planeerimist varem alustada. Rääkisime juba mais opositsioonis olles, et suve tuleb kasutada vaktsineerimise ette valmistamiseks. Aga eelmine valitsus otsustas esimest korda vaktsineerimiskava arutada 27. novembril ja järgmine kord 15. detsembril. Seda oleks võinud teha märksa varem.
Nagu te teate on Euroopa Liidus üldine vaktsiinide defitsiit. Lubatud kogused ja reaalsed tarned ei lähe kokku. Sotsiaalministeeriumi sõnul on Eesti Euroopa Liidu ühishangete raames saanud seni kolmelt tootjalt kokku 121470 doosi koroonavaktsiini, millest on tänase hommiku seisuga ära kasutatud 88790 doosi.
Eesliini vaktsineerimine toimub haiglate vaktsineerimiskabinettides ja tervishoiuteenuseosutajate juures. Riskirühma vaktsineeritakse perearstikeskustes. Alates maikuust, kui algab elanikkonna laiem vaktsineerimine, lisanduvad ajutised vaktsineerimiskeskused.
22. veebruari seisuga on vaktsineeritud 62415 inimest, kahe doosiga on vaktsineeritud 26375 inimest. Vanuses 50-59 aastat on vaktsineerimise hõlmatus 12,1%, siis vanuses 80-89 aastat on hõlmatud 20% ning vanemad kui 90 aastat on hõlmatus 19%.
Olen andnud tervise- ja tööministrile suunise, et peame tõstma igapäevast vaktsineeritute arvu. Selleks peame kasutama ära kõik päevad, ka nädalavahetuse, et kaitsesüstida riskirühmi, õpetajaid, politseinikke ja kõiki teisi. Viimastel päevadel on vaktsineerimise tempo kasvanud ja eelmisel nädalal vaktsineeriti rekordilised 20 322. Praeguseks on rohkem inimesi saanud vaktsiinisüsti, kui neid, kes on kokku viirusega nakatunud.
Lisaks eeltoodule on meie igaühe vastutus väga oluline. Panen kõigile südamele, et kui arst kutsub teid vaktsineerima, siis kasutage võimalust. Väga raske on kuulata uudist, et pereõed peavad ületama tohutuid takistusi kutsutute veenmisel. Mida rohkem inimesi suudame vaktsineerida, seda suurem on ühiskonna kaitsevõime COVID-19 vastu. Iga süst loeb!
Head kuulajad
Lõpetuseks tahan uuesti rõhutada, et kõige suurem mõju viiruse levikule on igaühe enda käitumisel. Panen kõigile südamele: vähendage kokkupuuteid teiste inimestega ja püsige kodus. Kui töö võimaldab, siis olgem kodukontoris – sellel on suur mõju viiruse leviku vähendamisele. Kui kaugtööd teha pole võimalik, siis kandke tööl maski ja hoidke distantsi.
Sel nädalal on Vabariigi aastapäev. Viiruse leviku takistamiseks on ärajäetud tavapärased suured rahvakogunemised ja tungivalt soovitan inimestel sel aastal tähistada Vabariigi aastapäeva vabas looduses ja pere ringis. Ja ka teil, lugupeetud Riigikogu liikmed, kes te paljude inimestega suhtlete, kutsuge inimesi sel aastal jääma koju ja mitte kogunema suurtes rahvahulkades.
Mul on hea meel, et sain teile selle ülevaade teha ning olen valmis vastama teie küsimustele, aitäh!
The post Koroonaviiruse leviku olukord on väga tõsine appeared first on Kaja Kallas.
Yoko Alender: POLIITKOLUMNIST | Koroona tõttu tegime kõigest väikese sunnitud pausi, kliimamuutusest pääsemiseks peame tegema tõelise rohepöörde
Blogid
22. Veebruar 2021 10:32
Yoko Alender
Sotsiaalteadlaste tehtud suur väärtusuuring toob välja, et loodus on väärtus, mida eestlased kõige enam endaga seostavad ja see trend on kasvav. Uuringu andmeid kinnitab ka argielu statistika – eestlane käib metsas ja naudib seda. 2020. ehk koroona-aastal külastati riigimetsa matkaradasid, kus on loendurid, 2.9 miljonit korda.
Reformierakonna Kambja valla kohalike omavalitsuste valimiste esinumber on Illari Lään
Pressiteated
19. Veebruar 2021 17:00
18. veebruari õhtul toimunud Reformierakonna Kambja valla piirkonna üldkoosolekul kinnitati sügisel toimuvate kohalike omavalitsuste valimistel Kambja valla Reformierakonna esinumbriks ja vallavanema kandidaadiks Illari Lään.
Kambja valla Reformierakonna piirkonnaorganisatsiooni juht Triin Nõmmistu kinnitab, et valimistele minnakse vastu tugeva meeskonnana ja arengule orienteeritud programmiga. “Reformierakond on valmis Kambja valda järgmisel neljal aastal õigel kursil hoidma, et kõik elanikud saaksid end tunda kindlalt ja koduselt nagu ütleb ka valla uus tunnuslause. Mul on suur rõõm, et üldkoosolek usaldas Illari Läänt kandideerima esinumbrina meie piirkonnas kohalike omavalitsuste valimistel,” ütleb Nõmmistu.
Illari Lään tänab erakonnakaaslasi usalduse ja kindla toetuse eest ning ütleb, et esinumbrina erakonna nimekirja eestvedamine on suur vastutus. “Uuenenud ning väga motiveeritud meeskonnaga läheme valimistel tegema parimat võimalikku tulemust ehk Kambja vallas valimisi taas võitma,” ütles Illari Lään.
“Reformierakonna tugevus Kambja vallas on nii pikaajaline kogemus kui ka värsked ideed ning pidevalt uuenev meeskond, kes on tahtmist täis, et kujundada Kambja vallast avatud juhtimisega ning vallaelanikele parima elukohaga omavalitsus Tartumaal,” sõnas Illari Lään.
Riigikogu hakkab arutama erikomisjonide koosseisude muutmist
Pressiteated
15. Veebruar 2021 18:45
Reformierakonna ja Keskerakonna Riigikogu fraktsioonid andsid parlamendi menetlusse otsuse eelnõud, millega muudetaks Riigikogu erikomisjonide koosseisu proportsionaalsuse printsiibi alusel.
“Praegu on erikomisjonides igast erakonnast üks saadik ehk lähtutud on pariteetsuse printsiibist. Teeme ettepaneku, et erikomisjonide koosseisu määramisel lähtutaks proportsionaalsuse printsiibist ehk erakonnad oleksid esindatud sarnases proportsioonis kui Riigikogu suures saalis,” ütles eelnõu üle andnud Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev.
“Kindlasti jätkab koalitsioon parlamentaarset tava, et korruptsioonivastase erikomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni juhtimine on opositsioonierakondade käes. Nende komisjonide esimehed on valitud ja neid me muutma ei lähe,” lisas Võrklaev.
Võrklaev andis üle ka otsuse eelnõu Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni tegevuse lõpetamiseks. Ta selgitas, et rahvastikuprobleemidega tegelevad paralleelselt Riigikogu alalised komisjonid, näiteks sotsiaalkomisjon, mistõttu eraldi komisjoni töös hoidmine teeb probleemide lahendamise keerulisemaks ja on seotud kuludega riigieelarvele.
Kui eelnõu leiab toetust, jääksid riigikogus tööle kolm erikomisjoni: julgeolekuasutuste kontrolli komisjon, korruptsioonivastane erikomisjon ja riigieelarve kontrolli erikomisjon ning üks probleemkomisjon - Eesti keele õppe arengu probleemkomisjon.
Yoko Alender: Alustan tööd Riigikogu keskkonnakomisjoni juhina
Blogid
10. Veebruar 2021 10:06
Yoko Alender
Raporteerin au ja rõõmuga, et juhin nüüd Riigikogu keskkonnakomisjoni tööd.
The post Alustan tööd Riigikogu keskkonnakomisjoni juhina appeared first on Yoko Alender.
Yoko Alender: keskkonnakomisjon toetab valitsust rohepöörde ellu viimisel
Pressiteated
09. Veebruar 2021 13:15
Eile keskkonnakomisjoni esimeheks valitud reformierakondlane Yoko Alender ütles, et komisjon toetab valitsust koalitsioonilepingus kokku lepitud rohepöörde ellu viimisel.
“Uus koalitsioonileping on teatavasti looduse ja rohepöörde teemades väga ambitsioonikas ja selle järgi seame ka meie komisjonis fookust järgmise kahe aasta tööks,” ütles Alender.
Tema sõnul on kliimamuutuste vastu võitlemine teema, mis läheb teravalt korda ka nooremale põlvkonnale, nii et nende arvamust on oluline arvesse võtta.
“Olulisimad teemad on rohepöörde edukaks ellu rakendamiseks vajaliku plaani koostamine, kokkuleppe otsimine jätkusuutlikuks metsanduseks ja ambitsiooni tõstmine elurikkuse hoidmisel Eesti looduses. Lahendamist vajab ka kogu ringmajanduse valdkond, ka siin soovime teha algust suuremate sisuliste muudatustega, mis motiveeriks inimesi jäätmeid sorteerima ja ettevõtteid ringmajandust jõulisemalt arendama,” loetles Yoko Alender.
Ta ütles, et energeetikas soovib keskkonnakomisjon kaasa rääkida nii taastuvenergia osakaalu kiiremal kasvatamisel, kui uute (nt vesiniku) tehnoloogiate kasutuselevõtu edendamises. “Koostöös majandus- ja rahandusekspertidega otsime lahendust, kuidas motiveerida kohalikke kogukondi roheinvesteeringuid oma territooriumile kutsuma. Rahastuse jätkusuutlikuse tagamiseks plaanime töötada välja Tulevikurahastu mudeli, mis võimaldaks pikaajaliselt planeerida investeeringuid keskkonnahoidu ja rohetehnoloogiate arengusse,” sõnas Alender.
Keskkonnakomisjoni juhi sõnul on lisaks energeetikale ja transpordile kliimaeesmärkide täitmiseks vaja tähelepanu suunata ehitatud keskkonnale - hoonetele ja nende energiatõhususele. “Puit ehitusmaterjalina võiks saada Eestis avaliku sektori projektides soosituimaks, kui suurima süsiniku sidumise potentsiaaliga materjal. Puidutööstuse nutikus, tootlikkuse kasv ja teaduspõhisus on samuti suund, milles on juba palju tehtud, ent veel enam seisab ees, et üha vähem Eesti puitu peaks minema põletusse ja üha suurem osa kõrgema lisandväärtusega tootmisse.”
Olulise teemavaldkonnana keskkonnakomisjoni tööplaanis nimetab Alender metsandust. “Otsime kokkuleppeid metsade jätkusuutliku majandamise teemadel, osapoolteks nii avaliku sektori, kui erasektori esindajad, aga ka kodanikuühiskonna esindajad looduskaitse poolelt. Koalitsioonileppe kohaselt plaanitakse arutada ka riigimetsa majandamise edasisi plaane, RMK rolli looduskaitses ja metsa kui kultuurilise keskkonna hoidmisel ja arendamisel.”
“Loodushoiu poole pealt on olulisimaks märksõnaks elurikkus - kuidas hoida loodusmetsi ja õrna tasakaalu looduses. Plaanis on nii vääriselupaikade kaardistamise teema, kui elurikkuse arengukava koostamine koos ekspertidega. Korrastamisel on keskkonnaalase info, ehk andmebaaside korrastamine sealhulgas metsa statistilise info kättesaadavuse parandamine,” lõpetas Alender.
Pevkur: Riigikogu tööd tuleb juhtida erapooletult ja riigimehelikult
Pressiteated
08. Veebruar 2021 18:00
Täna Riigikogu esimeseks aseesimeheks valitud reformierakondlane Hanno Pevkur ütles, et Riigikogu tööd tuleb juhtida erapooletult ja riigimehelikult.
Pevkur tänas Riigikogu kolleege usalduse ja toetuse eest.
“Kuigi järgmiste korraliste juhatuse valimisteni märtsis on Riigikogu juhatuses kaks opositsiooni esindajat ja üks koalitsiooni esindaja, olen kindel, et kõik mõistavad juhatuse vastutust juhtida Riigikogu tööd erapooletult ja riigimehelikult. Riigikogu juhatus kujundab paljuski parlamendi ja seeläbi ka riigi näo ning seda vastutust kavatsen ma väärikalt kanda,” sõnas Pevkur.
Hanno Pevkur sai Riigikogu aseesimeeste valimistel 60 häält. Riigikogu teiseks aseesimeheks valitud Helir-Valdor Seeder sai 40 häält.