Eelmisel nädalal alustas Keskerakond kõigile ootamatult erakondade rahastamise kontrollimise reeglite muutmist. Põhjuseid, miks Keskerakond ja selle juht seda teevad ei pidanud kaugelt otsima. Keskerakonna must rahastamine ja korruptsioon on legendaarsed. Erakondade Rahastamise Järelevalvekomisjon (ERJK) nõuab kohtu kaudu Keskerakonnalt ligi 1,2 miljonit eurot. Lisaks on ERJK asunud uurima selle aasta esimeses kvartalis Keskerakonnale ootamatult tehtud 50 000 eurose annetuse päritolu. Näib, et Keskerakonda on lummanud lihtne loogika – kui sa ikka jääd liiga palju sohi tegemisega vahele, siis tuleb kohtunikud ära kaotada.

Isamaa ja EKRE esindajad on sel nädalal öelnud, et nad ei soovi ERJK-d likvideeriva seaduseelnõuga kiirustada. Samuti pidasid mõlemad koalitsioonipartnerid oluliseks, et Keskerakonna vastased nõuded ja patud tuleb ausalt ära klaarida. Need ei saa kuhugi juriidiliste pragude vahele lihtsalt ära kaduda. Eesti on õigusriik ja meie ühiskond ei saa lubada, et võimupartei kirjutab iseendale omakasupüüdlike mängureegleid. Loodan, et seda arusaama jagab võimalikult suur hulk Riigikogu saadikuid, sõltumata sellest, mis erakonda nad kuuluvad. Eesti ei tohi muutuda korruptiivseks oblastiks, kus peaministri heakskiidul toimub õigusriigi põhimõtetest kõrvale hiilimine.

Juhul kui Keskerakond tõepoolest soovib sisulist arutelu erakondade rahastamise teemal, siis annan mõned soovitused.

Esiteks, kõige õigem on enda praegused jamad ausalt ära klaarida. Savisaare musta raha vari on pikk ja Keskerakonda saatvad korruptsioonijuhtumid peavad leidma õigusriigile kohase lahenduse. Mitte lõppema JOKK stiilis seadusloomega.

Teiseks, erakondade rahastamise järelevalvet muutev seaduseelnõu ei saa tulla mõne keskerakondlase arvutist. See protsess peab olema läbipaistev ja aus esimesest hetkest alates. Kaasata ja kuulata tuleb kõiki erakondi, kodanikuühiskonda, erinevad järelevalveasutusi ja õiguseksperte.

Kolmandaks, Eesti demokraatiat mõjutavaid seadusi ei saa vastu võtta hoogtööna ja lootuses, et jaanipäevaks ununeb kõik. Põhjalik ühiskondlik arutelu erakondade rahastamise teemal on arutelu, mida peaminister ei tohi karta, seda eriti kui tema koduerakond on teema algataja.

Neljandaks aga annan peaministrile soovituse, mis oleks kasulik meile kõigile. Tunnista, et plaan päev peale eriolukorra lõppu asuda ERJK-d kaotama oli ebaõnnestunud ja kukkus läbi. Astu samm tagasi ja lõpeta selle muutuse läbi surumine võimuliidu kinnistel koosolekutel. Ammugi ei tohi edasi minna plaaniga, mis läheb otsesõnu põhiseadusega vastuollu ja paneb Riigikontrollile ülesandeid, mida põhiseadus ei luba talle panna.

Eesti ees on suur hulk koroonaviiruse tagajärgede seotud probleeme. Me peame tugevdama oma tervishoidu, hariduskorraldust ja sotsiaalset kaitset. Kuuleme iga päev koondamistest ja ära jäävast turismihooajast. Ettevõtjad ootavad valitsuselt selgeid sõnumeid ja tervet mõistust, mitte poliitilist kiusu. Keskerakonna 1,2 miljonit võib olla suur mure Keskerakonnale, kuid see ei tohiks viia eksiteele peaministrit.

The post Peaminister võiks tegeleda kasvava tööpuudusega appeared first on Kaja Kallas.

“Riigikogu esimees tagastas meie arupärimise, väites, et see pole seotud Jaak Aabi haldusalas olevate õigusaktide täitmisega. Me pole selle käsitlusega nõus ja toome oma uues arupärimises ka välja õigusaktid, mille täitmise kohta küsimused on. Loodetavasti jõuab arupärimine siiski riigihaldusministrile, vastasel juhul tekib küsimus, kas koalitsioonil on maskide hankimise kohta midagi varjata,” ütles arupärimise üle andnud Riigikogu liige Mart Võrklaev.

Arupärimises küsitakse Jaak Aabilt, kui palju ja mis hindadega kriisi ajal isikukaitsevahendeid telliti, kas kõik need jõudsid Eestisse ja olid kvaliteetsed. 

“Kuigi viirusepuhang õnneks vaibub, valitseb isikukaitsevahendite osas jätkuvalt segadus. Pole selge, mida ja kui palju on riik hankinud ning kas hangitud isikukaitsevahendid on kvaliteetsed, see tähendab infot sertifikaatidest või isikukaitsevahendite katsetustest. Vajame ka selgust, kust pärinesid ja miks jagati kriisi ajal omavalitsustele tähtaja ületanud ning hallitanud maske. Samuti on ebaselge, kas ja millal on tellitud isikukaitsevahendid Eestisse saabunud või saabumas,” ütles Mart Võrklaev. 

Võrklaev lisas, et küsimused kaitsevahendite turvalisuse ja piisavuse osas on aktuaalsed, sest teadlased on meid hoiatanud viiruse võimaliku teise laine eest ning peaminister Jüri Ratas on kinnitanud, et viiruse võimaliku teise laine tuleku ettevalmistamisel on kriitilise tähtsusega isikukaitsevahendite piisavuse tagamine.

Seetõttu soovivad arupärimise esitanud Riigikogu liikmed näha detailset ülevaadet, milliseid hankeid riik isikukaitsevahendite saamiseks korraldas, kes ja mis hinnaga need võitsid, mis on seis nende täitmisega ning millises seisus on hetkel riigi isikukaitsevahendite tagavara ning valmisolek võimalikuks teiseks viiruse laineks.