Mart Võrklaev, Riigikogu liige, Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse liige, Rae vallavolikogu liige

Riigihalduse minister andis eile läbi pressiteate Eesti linnadele ja valdadele julgustava sõnumi, et omavalitsuste tulubaasi ei kärbita ja seetõttu ei ole vaja vähendada planeeritud kulutusi. Nii lilleline, kui loosungist välja võib lugeda, see olukord kahjuks omavalitsuste jaoks siiski pole.

Riigi lubadus, omavalitsuste niigi väikest tulubaasi ja toetusi kriisi raames mitte kärpida on muidugi tore aga mis on selle tegelik kasuefekt? Leian, et meie regionaalse arengu tasakaalu säilitamise koha pealt on see iseenesest mõistetav, et kohalikud omavalitsused võivad loota kokkulepitud tulubaasile ka kriisiolukorras ning ei pea kartma valitsuse karvast kätt, mis võib igal hetkel nende senised plaanid ja prognoosid kummuli keerata.

Rahandusminister Martin Helme teatas eile Esimeses Stuudios, et riik ei plaani oma kulusid kärpida. Viidates samas, et tulumaksu laekumiste kahanemisel langevad ka omavalitsuste tulud ning nad peavad arvestama, et on sunnitud seetõttu negatiivseid lisaeelarveid tegema. Ei saa ega tohi olla nii, kus riik sunnib omavalitsusi oma inimeste arvelt püksirihma pingutama, kuid väidab ise samal ajal, et kärpeid ei tee.

Hirmu ja hurjutamise asemel võiks valitsus anda lootust ja arutelu tuleks pidada selle üle, kuidas saaks riik täna nii mitmeski valdkonnas eesliinil olevatele omavalitsustele appi tulla. Lisa finantseering või riigi tagatisega laen oleks abiks ja aitaks regionaalse tulubaasi vaatest toetad nii elutähtsate teenuste toimepidavust, ehitussektorit, haridussektorit, kultuuritöötajaid kui ka mitmeid teisi olulisi valdkondi, mis on tugevalt seotud just kohaliku tasandi eelarvega. Seda enam, et nii Euroopa Komisjon, kui ka keskpank on riigile täna juba appi tulnud ja seeläbi need eeldused loonud, sest riik saab erinevalt omavalitsustest ise väga soodsatel tingimustel laenu.

On selge, et erakorralisi kulusid on omavalitsustes tehtud juba täna. Suurenenud on vajadus sotsiaaltöötajate, -töötundide ja nende töö tegemiseks vajalike isikukaitsevahendite järele. Kasvanud on elanike ja töötajate ootused erineva teavitustöö ja kommunikatsioonilahenduste osas. Eesliinil viirusega võitlejate lapsed on hoitud meie lasteaedades, kuid samal ajal on palutud tungiva vajaduseta lapsi lasteaeda mitte tuua ja teenuse eest kohatasu nõuda tundub järjest ebamoraalsem. Veelgi enam, mitmed omavalitsused on elanikele juba appi tulnud ja sellest ka loobunud. Loobunud ollakse kahjuks ka mitmetest Eesti elu edasi viivatest unistustest, sest vahepeal jõudsalt laekunud tulumaks teeb kõikide hinnangute kohaselt märgatava hüppe alla ning kohalikule omavalitsusele tähendab see tulubaasi järsku langust. Seega ei ole realistlik hellitada lootusi seni planeeritud investeeringute täismahus ellu viimisest, nagu minister teha palus, kui riik ei rakenda kiireid, konkreetseid ja piisavaid meetmeid omavalitsuste toetamiseks.

Siinkohal tegime Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt valitsusele ka mõned reaalsed ettepanekud, mis annaks omavalitsustele kindlust oma varasemate plaanide järgi edasi minna ning aidata seeläbi meil kõigil kriis edukamalt läbida:

Üksikisiku tulumaksu laekumise vähenemisest tingitud tulubaasi vähenemise kompenseerimine omavalitsustele. Lasteaedade sh eralasteaedade ja- hoidude töös hoidmisega (vanematele antud kohatasu vabastuste) vähemalt osaline kompenseerimine ning omavalitsustele pikaaegsete väga soodsate või 0 intressidega laenude võimaldamine.

Kutsun valitsust üles tegema omavalitsutega koostööd, meie ettepanekuid arvestama ning käituma ka omavalitsuste ja nende elanike osas solidaarselt.

Avaldatud Postimees.ee 27.03.2020

Jälgi autori tegemisi sotsiaalmeedias:

Facebook

Aitäh valitsus, et ei võta viimast? was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.

Euroopa Liidu liikmesriigid peavad lõpetama meditsiiniseadmete tarnimise piiramise Euroopa Liidu sees. Oluline on, et ELi liikmesriigid tagavad meditsiiniseadmete piisava tootmise ja tarnimise, et need oleksid Euroopas olemas kõikjal, kus seda vajatakse. See viirus ei austa ühtegi piiri ning katsed üksinda sellega võidelda ilmselt ebaõnnestuvad. Oluline on tagada Euroopa Liidu siseturu toimimine, et tarned ja tooted jõuaksid sinna, kuhu vaja.

Kontrolli tugevdamine ELi välispiiridel vastavalt reeglitele ja rahvusvahelistele kohustustele aitab tagada Schengeni süsteemi tõhusat toimimist. Piirikontrolli taastamine ELi sees peab põhinema tervisekaitseasutuste soovitustel. Vastasel korral põhjustab see rohkem kahju kui kasu. Euroopa riikide vahel on vaja rohkem usaldust ja koostööd, et viirusepuhang kontrolli alla saada. Euroopa Parlamendi president on kinnitanud, et kõik Euroopa riigid saavad tuge oma tervishoiusüsteemidele. See tähendab seadmete tarnimist, haiglate toetamist ja vaktsiini võimalikult kiireks väljatöötamiseks vajalike uuringute rahastamist. Esimene prioriteet on inimelude päästmine.

Teine kohustus on kaitsta töökohti, ettevõtteid ja majandust. ELi riikidel on lubatud kulutada kõik vajalik töötajatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele, ettevõtetele ja pankadele toetuse tagamiseks. Lisaks ELi liikmesriikide võetud kohustustele on ELi eelarvest selleks saadaval vähemalt 37 miljardit eurot.

Valitsused saavad kasutada kogu stabiilsuse ja kasvu paktis ette nähtud paindlikkust ning kriisist mõjutatud sektoritele ja ettevõtetele on riigiabi lubatud. Nüüd peavad ELi nõukogu ja Euroopa Parlament need esmased ettepanekud heaks kiitma. Usun, et Euroopa Parlament teeb seda kiiresti.

Esiteks vajame võimalikult ruttu juhiseid, kas ja mis tingimustel võivad inimesed töölt koju jääda, kartmata sissetuleku kaotust. See eeldab tõhusat ja kiiret koostööd tööturu osapooltega. Vajame selgust, milline on riigi tugi tööandjatele kui peaks vajalik olema suurem töötajate töölt eemale jäämine. Inimesed peavad teadma, et nad saavad viiruskahtluse korral koju jääda kartmata sissetuleku kaotust. Riigipoolse lahenduse tekkimine sissetulekute säilitamise küsimuses on kriitilise tähtsusega edasiseks viiruse takistamiseks.

Teiseks vajavad omavalitused, riigiasutuste juhid ja ettevõtjad ühemõttelist ja selget suunist, kuidas korraldada koolide õppetööd, avalike asutuste tööd ja täpsemaid suuniseid suuremate töökollektiivide juhtimisel.

Kolmandaks, majanduse jahtumiseks valmistumisel tuleb alustada sellest, et saame selge pildi ette oma riigi rahalistest võimalustest. Me vajame realistlikku ülevaadet töötukassa, haigekassa ja muude valitsuse reservide olemasolust. Seejärel saame läbi mõelda, kuidas vajadusel erinevaid reserve täiendada ja riigieelarve paindlikkust suurendada, selleks et leevendada koroonaviirusega kaasnevaid negatiivseid majandusmõjusid. Samas peame jälgima, et me ei hakka paaniliselt kulutama, vaid astume samme, mis on hästi sihitud ja reaalse mõjuga.

Neljandaks, koroonaviiruse vastase võitluse esimene rinne on Eesti tervishoiusüsteem. Peaksime tervishoiuasutustele ja sotsiaalsüsteemile eraldama pikema vaatega lisaraha, sest viirusega kaasnevad kulud  ja erivajadused võivad olla pikemajalised, kui hetkel arvata oskame.

Eestis on aeg ühtsuseks ja kokku hoidmiseks. Oleme hoolivad iseenda, oma lähedaste ja Eesti ühiskonna suhtes. Teeme vajalikud otsused, et ühiskond saaks toimida ja viiruse levik takistatud.

The post Hädaolukord tuleb sisustada konkreetsete käitumisjuhistega appeared first on Kaja Kallas.