Main menu
Ajalugu
Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994. aastal. Sel päeval toimus Tallinnas kaks olulist poliitilist kogunemist: Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDPga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP, olles juba oma varasematel kogunemistel pidanud vajalikuks järjekindlalt uuendusmeelsete jõudude ühendamist Eesti reformikursi jätkamiseks, kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. aastal. Uue erakonna üheks esimeseks tähtsamaks dokumendiks sai Siim Kallase koostatud "Kodanike Riigi Manifest".
Siim Kallase algatusrühm tõi erakonda õigusriigile omase avatud ja demokraatliku keskkonna arendamisest huvitatud ettevõtjaid ja av.jpg)
aliku elu tegelasi - Igor Gräzin, Rein Lang jt., kes seni polnud otseselt poliitikas osalenud. Samuti liitus sellega mitu mõjukat, kuid erakondadesse mitte kuulunud poliitikut, nagu Valve Kirsipuu, Uno Mereste, Ignar Fjuk, Toomas Savi. ELDP (Paul-Eerik Rummo, Meelis Atonen, Kristiina Ojuland, Heiki Kranich, Tiit Käbin, Toomas Vilosius, Andres Lipstok, Daimar Liiv, Henn Sarv, Aap Neljas, Andres Taimla jt.) tõi uude erakonda kaasa oma Eesti oludes suhteliselt pika poliitilise kogemuse. See sisaldas erakonna tekke omaaegse Rahvarinde vabameelse tiiva ja Loomeliitude Kultuurinõukogu poliitiliselt häälestunud liikmete baasil, järjekindla tegevuse enese arendamisel ideoloogiliselt selgepiiriliseks erakonnaks, hea kontakti Liberaalse Internatsionaaliga (vaatlejaliige alates 1990. a.), töö Eesti Kongressis ja Ülemnõukogu viimases koosseisus, edu 1992. aasta parlamendivalimistel ning osalemise Mart Laari valitsuses, erakonna presidendikandidaadi Lennart Meri valimise Vabariigi Presidendiks, samuti ühenduse "Noored Liberaalid" tegevuse.
1995-1996
8. jaanuaril 1
995 toimunud Reformierakonna peakoosolekul kinnitati erakonna uus programm "Eesti Kodu", põhikiri ning valimisnimekiri. Valiti erakonna uus juhatus. Erakonna esimeheks valiti tagasi Siim Kallas. Erakonna presidendikandidaadiks 1996. aasta valimistel kuulutati teiseks tähtajaks president Lennart Meri.
1995. a. parlamendivalimistel sai Reformierakond 87 531 häält ehk 16,19 %, mis andis 19 kohta Riigikogus. Reformierakondlane Toomas Savi valiti ülekaaluka poolehoiuga Riigikogu esimeheks. 1995. aasta sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni Koonderakonna ja Maarahva Ühendusega. Erakonna esimees Siim Kallas sai välisministriks, valitsusse kuulusid Reformierakonna poolt veel Andres Lipstok majandus-, Toomas Vilosius sotsiaal-, Jaak Aaviksoo haridus-, Märt Rask sise- ja Kalev Kukk teede- ja sideministrina.
14. oktoobril 1995 toimunud peakoosolekul uuendati erakonna põhikirja ja valiti vastavalt sellele ka uus juhatus. Erakonna esimeheks valiti tagasi Siim Kallas.
1996-1997
Kohalikel valimistel 1996. a. oli Reformierakond silmapaistvalt edukas Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Haapsalus, Paides, Jõgeval jm. Reformierakonna nimekirjas valiti üle Eesti kohalikesse volikogudesse 124 inimest.
Liberaalse Internatsionaali 47. kongressil Noordwijkis 1996. a. juunis sai Eesti Reformierakond LI täisliikme staatuse ning Siim Kallas valiti LI asepresidendiks.
1996. a. novembris otsustas Reformierakond valitsuskoalitsioonist lahkuda, kuna seal läbiviidav poliitika ei võimaldanud küllaldaselt ellu viia Reformierakonna taotlusi ega järgida tema valijate huvisid. Siirduti opositsiooni ja loodi koos teiste riigikogus esindatud reformimeelsete jõududega saadikuühendus "Ühinenud opositsioon".
10. mail 1997 aastal toimus Reformierakonna peakoosolek, kus võeti seoses Mittetulundusühingute seaduse jõustumisega vastu uus erakonna põhikiri ja muudeti erakonna programmi. Erakonna esimeheks valiti järgmiseks kaheks aastaks Siim Kallas.
1998-1999
5. detsembril 1998 aastal kiideti Reformierakonna üldkogul heaks erakonna valimisplatvorm ja kinnitati erakonna kandidaatide nimekiri 1999. aasta Riigikogu valimiseks. Reformierakonna peaministrikandidaadiks nimetati erakonna esimees Siim Kallas. 
11. detsembril 1998 Bonnis toimunud nõukogu istungil võeti Eesti Reformierakond Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühenduse ELDR täisliikmeks.
31. detsembril 1998 sõlmiti Reformierakonna ettepanekul partneritega "Ühinenud Opositsioonist" koostöölepe, mille eesmärgiks oli moodustada ühine valitsus pärast 1999. aasta märtsis toimunud Riigikogu valimisi.
1999. aasta 7. märtsil toimunud Riigikogu valimistel sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 kohta Riigikogus, jagades selle tulemusega 2. ja 3. kohta Isamaaliiduga.
17. märtsil sõlmis Reformierakond Isamaaliidu ja Mõõdukatega koalitsioonilepingu, mille alusel moodustati valitsus, kus Reformierakond sai viis ministrikohta. Erakonna esimees Siim Kallas sai rahandusministriks, erakonna peasekretär Heiki Kranich keskkonnaministriks, erakonna juhatuse liikmed Märt Rask justiits- ja Toivo Asmer portfellita ministriks. Kultuuriministriks kinnitati Signe Kivi. Riigikogu esimeheks valiti viiendat korda järjest Reformierakonna aseesimees Toomas Savi.
15. mail toimunud Reformierakonna korralisel üldkogul valiti erakonna esimeheks taas Siim Kallas. Erakonna peasekretäriks sai Eero Tohver. Tunduvalt uuenes erakonna juhatus, kuhu valiti mitmed piirkondade juhid, kes olid tulemuslikult töötanud kohalikes omavalitsustes.
Kohaliku omavalitsuse valimistel 1999 aasta sügisel oli Eesti Reformierakond edukas. Teiste erakondadega võrreldes võideti valimised täielikult linnades, hõivasime kogu võimu (linnapea ja volikogu esimees) 7 linnas, lisaks 5 linnas volikogu esimehe positsioon ja 2 linnas linnapea koht.
2000-2001
.jpg)
1. jaanuarist 2000 kaotati Reformierakonna initsiatiivil Eestis tulumaks ettevõtetesse reinvesteeritud kasumilt. Tegemist oli erakonna ühe peamise valimislubadusega 1999.aasta parlamendivalimistel, mida alguses oponendid tublisti kritiseerisid, kuid mis tänaseks on vaieldamatult aidanud kaasa Eesti kiirele majanduskasvule ning pälvinud tähelepanu nii Euroopas kui maailmas.
2001.aasta presidendivalimiste eel käivitas Reformierakond esimesena Eestis sisevalimiste kampaania erakonna presidendikandidaadi väljaselgitamiseks. Üle Eesti toimunud presidendituuril osalesid kandidaatidena Siim Kallas, Märt Rask, Toomas Vilosius ja Toomas Savi. Alates sellest ajast on Reformierakonna valimisnimekirjad alati moodustunud erakonnasiseste eelvalimiste tulemusena.
2001. aasta detsembris lahkus Reformierakond Tallinnas valitsuskoalitsioonist, kuna koalitsiooni osapooled olid muutunud ähmasteks ja linnavalitsus planeeris eelarvet tasakaalust välja viivat hiigellaenu. Jõulude eel moodustati Tallinnas uus koalitsioon Keskerakonnaga. Hoolimata Reformierakonna ettepanekust säilitada riigi ja kohalike võimude lahusus ning jätkata kolmikliidu valitsuse koostööd, tõi see samm jõulude eel kaasa valitsuse tagasiastumise.
2002-2003
2002. aasta jaanuaris toimunud koalitsioonikõnelustel moodustas Reformierakond valitsuskoalitsiooni Keskerakonnaga. Reformierakonna esimees Siim Kallas sai peaministriks. Välisministriks sai Kristiina Ojuland, keskkonnaministrina jätkas Heiki Kranich, justiitsministrina Märt Rask, kultuuriministrina Signe Kivi, portfellita regionaalministrina Toivo Asmer.
2002. aasta märtsis kirjutasid Reformierakonna ja Vene Balti erakonna juhid alla kokkuleppele kahe erakonna liitumise kohta. Esmakordselt taasiseseisvunud Eestis pandi nii alus rahvuspiire ületavale erakonnale, mille liikmed ja toetajad peavad rahvusest olulisemaks maailmavaadet ja programmi.
2002.aasta oktoobris osales Reformierakond 55 omavalitsuses üle Eesti oma valimisnimekirjaga. Et veel viimast korda olid kohalikel valimistel lubatud valimisliidud, siis osalesid paljud Reformierakonna liikmed valimistel valimisliitude nimekirjades.
Reformierakond sai kohalike volikogude valimiste järel võimule 54 omavalitsuses, nende hulgas näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Paides, Rakveres aga ka paljud väikelinnad ja vallad
2002. aasta novembris ja detsembris sai Eesti kutse liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga. Suure panuse liitumisläbirääkimiste edukaks lõppemiseks andsid Eesti delegatsioone juhtinud Eesti peaminister Siim Kallas ja välisminister Kristiina Ojuland.
2003. aasta märtsis sai Reformierakond Riigikogu valimistel 87 551 häält. See oli 17,7 protsenti kõikidest antud häältest ning andis 19 kohta parlamendis. Tegemist on ajaloolise tulemusega, kuna esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos andsid valijad neli aastat võimul olnud erakonnale sisuliselt mandaadi jätkamiseks.
Aprillis 2003 sõlmis Reformierakond valitsusleppe Res Publica ja Rahvaliiduga. Valitsuses asusid tööle majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen, välisminister Kristiina Ojuland, kultuuriminister Urmas Paet, kaitseminister Margus Hanson ja rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo.
Kevadel 2003 valis Reformierakonna üldkogu taas esimeheks Siim Kallase. Erakonna aseesimeesteks said Meelis Atonen, Märt Rask ja Andrus Ansip. Reformierakonna peasekretär on alates 2003.aasta kevadest Kristen Michal.
Septembris 2003 kiitis Eesti rahvas referendumil heaks Eesti liitumise Euroopa Liiduga. Suur osa selles, et Eesti suutis lühikese aja, 12 aastaga, täita liitumiseks vajalikud tingimused, on Reformierakonnal. Olles valitsuses aastatel 1995-1996 ja 1999-2004 suutsime tagada otsused, mis võimaldasid sotsialistliku plaanimajanduse asendada edukalt toimiva ja maailmas väga konkurentsivõimelise liberaalse turumajandusega. Just tänu nendele otsustele hinnatakse Eestit maailma kõige edukamaks üleminekuriigiks.
2004-2005
Alates 1. jaanuarist 2004 jõustus vanemahüvitise seadus, mis võimaldab väikelapsega emal lapse sünni järel aasta lapsega kodus olla ilma, et ta sissetulekus kaotaks. Tegemist on Reformierakonna ühe olulisema valimislubadusega 2003.aasta Riigikogu valimistel, mis peab peatama Eesti rahva väljasuremise, aitama kaasa meie keele, kultuuri ja omariikluse säilimisele. Juba 2004 esimese poolaasta statistika näitab, et sündide arv on oluliselt suurenenud.
Alates maist 2004 asus Reformierakonna esimees Siim Kallas tööle Eesti volinikuna Euroopa Komisjonis. 2004.aasta sügisel alustavas Euroopa Komisjoni uues koosseisus saab Siim Kallasest komisjoni asepresident.
Kuna Siim Kallas asus tööle Brüsselisse, on Andrus Ansip vastavalt Reformierakonna juhatuse otsusele alates 2004.aasta suvest Reformierakonna esimene aseesimees, kes vajadusel täidab erakonna esimehe ülesandeid. Suvel 2004 sai Riigikohtu esimeheks nimetatud Märt Raski asemel erakonna aseesimeheks Kristiina Ojuland.
Juunis 2004 toimunud Europarlamendi valimistel valiti üheks kuuest Eesti saadikust Reformierakonna kandidaat Toomas Savi. Ta sai Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liidu fraktsiooni liikmeks ning kuulub Europarlamendi arengukomisjoni.
2004. aasta sügisel lahkus Reformierakonnast Märt Rask, kelle Riigikogu nimetas Riigikohtu esimeheks. Vastavalt seadusele peab selles ametis olema poliitiliselt sõltumatu. Erakonna aseesimeheks valiti tema asemele Kristiina Ojuland.
2004. aasta oktoobris sõlmis Reformierakond Tallinnas uue võimuliidu Res Publica ja Rahvaliiduga. Linnakoalitsioonist lahkus Keskerakond. Reformierakondlastest abilinnapeadena asusid ametisse Peep Aaviksoo, Tatjana Muravjova ja Ülle Rajasalu. Linnaosavanematena jätkasid tööd Keit Pentus, Hanno Pevkur ja Taavi Rõivas, lisandusid Remo Holsmer ning Triinu Rajasalu..jpg)
2004. aasta novembris erakonna 10. sünnipäevale pühendatud Üldkogul valiti Reformierakonna uueks esimeheks Andrus Ansip. Siim Kallasest sai erakonna auesimees.
2005. aasta 1. jaanuarist jõustus üksikisiku tulumaksumäära alanemine kahe protsendi võrra. Reformierakonna poolt valimiste eel välja pakutud idee positiivset mõju tunnetavad palgapäeval lisakroonide näol kõik Eesti töötegijad.
2005. aasta märtsis muutus taas kord linnavõim Tallinnas. Reformierakond asus opositsiooni ning linna asus juhtima Keskerakonna ja Res Publica koalitsioon.
2005. aasta märtsis lagunes peaminister Juhan Partsi tagasiastumise tõttu valitsus. Peaministriks sai presidendi ettepanekul ja Riigikogu otsuse järel 12. aprillil 2005 Reformierakonna esimees Andrus Ansip, kes juhib valitsust, kuhu lisaks Reformierakonnale kuuluvad veel Keskerakond ja Rahvaliit.
Teised Reformierakonna ministrid: Urmas Paet välisminister, Jaak Jõerüüt kaitseminister, Rein Lang justiitsminister ja Paul-Eerik Rummo jätkas rahvastikuministrina.
2005 aastal liitusid Reformierakonnaga mitmed Riigikogu liikmed Res Publicast: Jaanus Rahumägi, Tarmo Leinatamm ja 2006 aastal Pädaste mõista peremees Imre Sooäär.
2005. aasta sügisel toimusid Kohalike Omavalitsuste Volikogde valimised. Üle Eesti oli Reformierakonna valimistulemus kõigi aegade parim. Meie valimisnimekirjad olid väljas 151 omavalitsuses 2113 kandidaadiga ja volikogudesse pääseti 127 omavalitsuses. Kokku sai erakond 83 953 häält ehk 16,9% olles erakondadest suurim häältevõitja ning saades kokku üle Eesti erakondadest teise tulemuse. Olulisematest linnadest säilitas Reformierakond võimupositsiooni Tartus, Võrus, Valgas, Jõgeval, Viljandis, Keilas, Raplas, Kärdlas ja Kuressaares. Esmakordselt kasutati valimistel Reformierakonna initsiatiivil rakendatud e-valimist interneti ja ID kaardi abil.
Oktoobris 2005 astus ametist tagasi kaitseminister Jaak Jõerüüt, ministrikohused võttis enda kanda kauaaegne Riigikogu liige ja üks erakonna asutajatest Jürgen Ligi.
2006-2007
2006. aasta 1. jaanuarist langes taas tulumaks, olles nüüd 23%. Ka vanemahüvitis pikenes 15ne kuuni. 2006 aastal ütlesid 39% sünnitajatest, et vanemahüvitis omas nende lapse sünnitamise otsusele suuremad või väiksemat mõju. Sündivus tõusis sedavõrd, et üle pika aja olid 2 kuud, juuli ja august, Eesti iive positiivne. Eesti majanduskasv oli 11,8% II kvartalis Euroopa ja maailma kiireim ning tööpuudus oli langenud rekordmadalale. Ilmselt neil põhjustel tõusis nii peaminister Andrus Ansip 2006 aasta sügiseks taasiseseisvunud Eesti usaldusväärseimaks peaministriks 62% ja Reformierakond Eesti populaarseimaks erakonnaks 21% toetusega.
Aprillis avalikustas Reformierakond 2007. aasta Riigikogu valimiste programmi majandus- ja perepoliitika teesid, tehes sellega ühtlasi varajase avalöögi sisulisele valimiskampaaniale. Sama kuu 23. aprillil nimetas Reformierakonna juhatus presidendikandidaatideks Paul-Eerik Rummo, Laine Jänese ja Toomas Hendrik Ilvese. Aprilli lõpus toimunud erakonna üldkogu osutus Eesti poliitikas pöördeliseks – Andrus Ansip tuli välja üle mitme valimistsükli ulatuva visiooniga viia 15 aastaga Eesti Euroopa viie jõukaima riigi hulga; peasekretär Kristen Michal kuulutas Riigikogu valimiste eesmärgiks 125 000 häält ja saada parlamendi järgmises koosseisus 27 kohta, mis teisisõnu kordas eelneval sügisel volikogu poolt seatud eesmärki võita valimised. Sel ajal tundusid valdavale enamusele poliitikahuvilistest seatud eesmärgid pisut palju pakutuna…
Septembris toimus Raplamaal Lelles esimene Reformierakonna liikmetele mõeldud jalgpalliturniir, kus osales 14 võistkonda ning parimateks osutusid kohaliku maakonna vutioravad.
23. septembril valiti 174 valijamehe häälega Eesti Vabariigi presidendiks Reformierakonna poolt üles seatud kandidaat – Toomas Hendrik Ilves. Presidendivalimiste käigus oli toimunud aga oluline muutus poliitikamaastikul, kus ühel poolel hoidsid kokku Arnold Rüütlit toetanud Keskerakond ja Rahvaliit (sõlmisid omavahel nn KeRa lepingu) ning teisel poolel Ilvest toetanud Sotsiaaldemokraatlik erakond, Isamaa ja Res Publica liit ning Reformierakond. Rahvasuus nimetati sarnast jaotust „mustadeks” ja „valgeteks” jõududeks, kus viimaste liidriks kujunes oravapartei.
1. jaanuaril 2007. aastal jätkus neljandat aastat kestev Reformierakonna juhitud maksureform, mis langetas tulumaksumäära taas ühe protsendi võrra, jättes sellega kätte kuni 800 miljonit krooni.
13. jaanuaril toimus Reformierakonna Üldkogu, kus selgus sisevalimiste teel reastatud üleriigiline valimisnimekiri. Kolm esinumbrit olid Andrus Ansip, Urmas Paet ja Meelis Atonen. Toimunud sisevalimised lähevad ajalukku ka kui Eesti esimesed erakonnasisesed e-valimised. Üldkogul kõneledes tõi erakonna esimees Ansip paralleeli Riigikogu valimiste ja möödunud sügisel toimunud presidendivalimiste vahele: „Oli väga palju neid, kes ei uskunud, et me selle ära teeme. Veel viimastel tundidel enne Toomas Hendrik Ilvese valimist presidendiks ajas kahe teatud erakonna esimehel retooriline enesekindlus üle ääre. Tulemus, nagu me kõik teame, laseb täna aga Reformierakonnal öelda – see oli võit! Uskuge mind, nii nagu presidendiga, nii läheb ka Riigikogu valimistega,” kõlasid Ansipi prohvetlikud sõnad.
Ja 4. märtsil ehk valimispäeval see juhtuski – Reformierakond võitis 2007. aasta Riigikogu valimised! Valimistel osalenud 550 050 inimese häälte põhjal võitis Reformierakond valimised 153 041 hääletaja ehk 27,8-protsendilise rahva toetuse ja 31 mandaadiga.
Reformierakonna juhatus otsustas alustada ametlikke koalitsiooniläbirääkimisi pühapäeval 11. märtsil 2007. Koalitsiooniläbirääkimiste alustamiseks tehti kirjalik ettepanek Isamaa ja Res Publica Liidule, Eesti Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja Erakond Eestimaa Rohelistele. Läbirääkimiste käigus osutus Erakonnale Eestimaa Rohelised vastuvõetamatuks Reformierakonna pakkumine loodava valitsusliidu vastutusvaldkondade jaotuse osas. Läbirääkimisi jätkati kolmepoolselt ning 2. aprillil 2007. aastal sõlmisid Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit ning Sotsiaaldemokraadid koalitsioonilepingu.
Valitsusliidu peaeesmärk sai Eesti rahvastiku positiivne iive sündimuse kasvu saavutamine keskmise eluea pikenemise ja elukvaliteedi tõstmise teel. Peaeesmärgi saavutamiseks nägi sõlmitud koalitsioonileping ette: vanemahüvitise maksmise perioodi pikendamist lapse 1,5 aastaseks saamiseni; uute lasteaedade ehitamise riikliku investeeringute programmi "Igale lapsele lasteaiakoht!" 400 miljoni krooni suuruses aastamahus; riikliku ringiraha 2000 krooni igale kooliealisele lapsele kehtestamist.
Majanduspoliitika üheks olulisemaks sammuks oli tulumaksu langetamine 18 protsendini
ning eesmärk jätkata range ja ülejäägiga eelarvepoliitikaga ja valitsuse võlakoormuse vähendamisega. Eesmärgiks seati ka üleminek eurole. Eakatele nägi koalitsioonileping ette just seda, mida Reformierakond enne valimisi lubas - pensionide kahekordistamist nelja aastaga. Loodud valitsuse juhiks sai Andrus Ansip, välisministrina jätkas Urmas Paet ja justiitsministrina Rein Lang, kultuuriministriks sai Laine Jänes, sotsiaalministriks Maret Maripuu ning Jaanus Tamkivist sai keskkonnaminister.
XI Riigikogu kooseisu esimese eelnõu andis sisse Reformierakonna fraktsiooni esimeheks valitud Keit Pentus. Eelnõu sisuks oli keskmise pensioni tõstmine sama aasta 1. juulist 3769 kroonini, nagu enne valimisi sai lubatud.
3. juunil toimunud Reformierakonna Üldkogu valiti erakonnale uus juhatus ja kinnitati järgmiseks kaheks aastaks ametisse erakonna senine esimees Andrus Ansip. 14-liikmelisse juhatusse osutusid valituks Laine Jänes, Meelis Atonen, Urmas Paet, Rein Lang, Keit Pentus, Jaanus Tamkivi, Rain Rosimannus, Leino Mägi, Tatjana Muravjova, Tõnis Kõiv, Jürgen Ligi, Erki Saarman, Lauri Luik ja Kristiina Ojuland. Hiljem toimunud uue juhatuse esimesel koosolekul valiti aseesimeesteks Pentus, Paet ja Atonen. Üldkogul kõnelenud Andrus Ansip seadis 2009. aasta KOV valimiste üheks eesmärgiks Tallinnas valimiste võitmise.
1. juulist on tõsteti lapsetoetus alates pere kolmandast lapsest 900 kroonini. Samaaegselt lõppes kvartalitoetuse maksmine kolme- ja enamalapselistele peredele. Muudatusest võidsid kolmelapselised pered 300 krooni, neljalapselised pered 600 krooni, viielapselised pered 1050 krooni ja kuuelapselised pered 1500 krooni kuus.
Juulis liitus Reformierakonnaga kuue tuhandes liige, Katrin Sepp Saaremaalt.
13. juulil sai Reformierakonna juhitud valitusel täis esimesed 100 päeva. Toona kirjutas Postimees: „Edukalt on kulgenud ka koalitsioonileppe valdavalt reformierakondlike lubaduste täitmine. Võimuliitlased kinnitasid kiirkorras seaduse, mis kukutab tulumaksu hoogsas rütmis 2011. aastaks 18 protsendile ja kasvatab iga palgasaaja maksuvaba tulu samaks ajaks 3000 kroonile.” Ajakirjanikud ei pidanud paljuks nimetada koalitsiooni suisa „ideaalvalitsuseks”.
Augusti alguses toimusid Võrumaal Kurgjärvel erakonna suvepäevad. Kolm päeva kestnud üritusel osales kaheksasada reformierakondlast.
Järjekorras teine Reformierakonna jalgpalliturniir toimus 15. septembril Raplamaal Kehtnas. Lisaks paarikümnele pealtvaatajale saabus oravate spordifestivalile ligi 150 jalgpallurit, kes moodustasid 18 võistkonda, mis omavahel mõõtu võtsid. Põnevas finaalmängus tõestas oma paremust Karksi ees Ida-Virumaa võistkond, väärika kolmanda koha võitlesid välja saarlased.
Septembris avati Rakveres Reformierakonna Lääne-Virumaa kontor.
Oktoobri keskel Berliinis toimunud kongressil valiti Riigikogu asespiiker Kristiina Ojuland Euroopa Liberaalide, Demokraatide ja Reformipartei asepresidendiks. Kristiina Ojulandi kandidatuuri Euroopa liberaalide aseesimehe kohale esitas Reformierakonna esimees ja Eesti peaminister Andrus Ansip. Varem Ojuland sellel kohal aastatel 1999 kuni 2002, mil ta määrati Eesti Vabariigi välisministriks.
20. oktoobril Pärnus kogunenud Reformierakonna volikogul tehti vahekokkuvõte kaks aastat tagasi toimunud valimistest ning seati eesmärke 2009. aasta valimisteks.
2008-2009
23. aprillil 2008 valiti ühehäälselt Reformierakonna uueks aseesimeheks Jürgen Ligi.
Jürgen Ligi on üks Reformierakonna asutajaliige, kuulunud Riigikokku aastast 1995 ning oli kaitseminister aastatel 2005-2007.
13. novembril 2008 pidas Reformierakond oma 14. sünnipäeva. 14 aastat tagasi liitus tollase Eesti Panga presidendi ja praeguse Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühm Eesti Liberaaldemokraatliku Parteiga ning asutati Eesti Reformierakond. Toona mõnesaja liikmega alustanud mõttekaaslaste seltskonnast on tänaseks välja kasvanud 7000 liikmega Eesti juhtiv liberaalpoliitiline jõud.
15. novembril 2008 toimus Tallinnas Swissôteli konverentsikeskuses majanduskonverents Restart, kus Reformierakonna kutsel esinesid Eesti majanduse suurkujud ja ülemaailmselt tuntud finantsspetsialistid, kes jagasid oma pikaajalist kogemust ja aitasid otsida lahendusi muutunud maailmamajanduse väljakutsetele.
Majanduskonverentsi Restart esinejateks oli Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, Rootsi majandusanalüütik ja üks noorema põlvkonna aktiivsemaid liberaalse majanduspoliitika eestkõnelejaid Johnny Munkhammar, iga-aastase majandusvabaduse indeksi koostamise eest vastutav, endine USA asevälisminister Terry Miller Heritage Foundationist, Rootsi Riigikassa peadirektor Bo Lundgren, innovatsioonikonsultant Pekka Roine, justiitsminister Rein Lang ja ettevõtja Viljar Arakas.
Konverentsi diskussioonipaneelides arutlesid majanduse tuleviku üle Gild Bankers juhtivpartner Rain Tamm, Eesti Panga asepresident Andres Sutt ja Skype Eesti tegevjuht Sten Tamkivi. Konverentsipäeva võttis kokku Reformierakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip, otsides vastust küsimusele: kuidas edasi, Eesti.
17. detsembril 2008 võetakse Riigikogus vastu kauaoodatud uus Töölepinguseadus, mis tagab reaalse tervendava mõju Eesti tööturule. Tänu uuele Töölepinguseadusele muutusid töösuhted paindlikumaks ehk siis Eesti majanduse arengu pudelikaelaks olnud töösuhete jäikus sai parandatud. Uus Töölepingu seadus jõustus 1. juulil 2009.
7. juunil 2009 toimusid Europarlamendi valimised ning Reformierakonnast osutus valituks Kristiina Ojuland.
Käesoleval aastal kogusime Europarlamendi valimistel 2 korda enam hääli kui 2004. aastal.
18. oktoobril 2009 toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistel saavutas Reformierakond kampaaniaga „Me armastame Eestimaad" läbi aegade parima kohalike valimiste tulemuse, võites 110 275 üle Eesti kogutud häälega valimised paljudes suuremates linnades ja maakondades. Samuti saavutas Reformierakond ülekaaluka e-hääletuse tulemuse.
Reformierakond võitis valimised Viljandi, Võru, Valga, Rapla, Kuressaare, Jõgeva, Haapsalu, Tartu ja Elva linnas, sealhulgas kasvatas mitmel poolt oluliselt varasemat tulemust. Maakondade lõikes võttis Reformierakond valimisvõidu Harjumaal, Hiiumaal, Läänemaal, Põlvamaal, Saaremaal ja Tartumaal. Kõige suurem toetus oli Reformierakonnal Saaremaal (32,8%), järgnes Põlvamaa (31,9%) ja Tartu (30,88%). Nimeliselt pälvisid suurima valijate usalduse ja toetuse linnapea Urmas Kruuse Tartus, Kalle Jents Viljandis ja Urve Tiidus Kuressaares ning Rapla vallavanem Aare Heinvee.
Oktoobri lõpus külastas Eestit Rahvusvahelise Valuutafondi (IMFi) missioon, hindamaks Eesti majandusolukorda ja väljavaateid. IMFi 2009. a lõplik avaldus Eestile antud hinnangute osas annab hea usu, et valitsuse valusad eelarvepoliitilised otsused on tehtud asja eest ja eurole üleminek on käeulatuses
/---Viimase aja eelarvemeetmeid arvestades ja eeldades, et pingutusi eelarve konsolideerimiseks jätkatakse, on Eestil kõik võimalused Maastrichti kriteeriumide täitmiseks, samas kui senine poliitikataust annab kindlust, et stabiilsuse tagamisele suunatud poliitika jätkub. Kõik eelnev on saavutatud kriisist tulenevate tõsiste struktuursete nihete taustal, mis on märkimisväärne---/
13. novembril täitus Reformierakonnal 15. aastat, mida erakond tähistas 12. detsembril Tallinnas Estonia kontserdisaalis toimunud Üldkogu ja piduliku juubeliballiga.
Üldkogul valiti erakonna esimeheks ligi tuhande häälega tagasi Andrus Ansip. Erakonna juhatuse koosseis uuenes poole võrra.
Reformierakonna 14-liikmelisse juhatusse osutusid valituks peaministri büroo juhataja Arto Aas, kultuuriminister Laine Jänes, Tartu linnapea Urmas Kruuse, rahandusminister Jürgen Ligi, justiitsminister Rein Lang, välisminister Urmas Paet, Riigikogu aseesimees Keit Pentus, sotsiaalminister Hanno Pevkur, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, Riigikogu liikmed Tõnis Kõiv, Lauri Luik, Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas, Tallinna linnavolikogu fraktsiooni aseesimees Valdo Randpere ja ettevõtja Meelis Mälberg.
Jaanuaris 2010 toimunud uue juhatuse esimesel koosolekul otsustati, et erakonna aseesimeestena jätkavad Pentus, Paet ja Ligi.
Üldkogul kõnelenud Andrus Ansip ütles Reformierakonna 15 tegutsemisaastale tagasi vaadates: „Tänu sellele, et Reformierakond on taasiseseisvunud Eesti nägu kujundanud, on Eesti vabam ja jõukam, meid sünnib rohkem ja me elame kauem. Eesti julgeolek on kindlam ja me ise oleme enesekindlamad. Tänu Reformierakonnale on täna Eestit rohkem. Minnes Reformierakonna teed mööda, on Eesti paljudes valdkondades oma näitajatelt märkamatult jõudnud Ida-Euroopast ihaldatud Skandinaaviasse."
Ansip nimetas 2010 Eesti jaoks majanduskriisist väljumise aastaks ning seadis Reformierakonna eesmärgiks 2011. aasta Riigikogu valimiste võitmise.
2009. aasta üheks suuremaks kordaminekuks peab Reformierakond kindlat edasiliikumist eurokursil, mis tähendab, et väga suure tõenäosusega võib Eesti aastal 2011 ainukese riigina rõõmustada euro kasutusele võtmise üle.
2010-2011
Jaanuaris kogenenud Reformierakonna äsja valitud juhatus otsustas, et erakond toetab 2011. a sügisel toimuvatel presidendivalimistel Toomas Hendrik Ilvest.
„Reformierakonna hinnangul on president Toomas Hendrik Ilves olnud Eestile maailmas säravaks eestkõnelejaks ja ta on jätkuvalt parim riigipea, keda Eesti riigis täna leida," ütles erakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip.
8. märtsil tähistas Reformierakonna juures tegutsev Liberalismi Akadeemia Reformierakonna eelkäija Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) asutamise 20. aastapäeva. Aasta Liberaaliks 2010 valiti rahandusminister Jürgen Ligi, liberaalsete maailmavaadete seismise ja riigi rahanduse korras hoidmise eest Eestis.
Maikuu alustas Reformierakond üle-Eestilise laienemiskampaaniaga, mille eesmärgiks oli kutsuda erakonnaga liituma inimesi, kes on valmis Eesti parema tuleviku nimel kaasa rääkima. Eesmärgiks seati liikmeskonna kasvatamine seniselt 7500 liikmelt 10 000 liikmeni Riigikogu valimisteks 2011. See eesmärk ka saavutati. Liitumiskampaania käigus ühinesid Reformierakonnaga väga paljud ettevõtlikud, tuntud ja tublid Eesti inimesed.
Juunis Haapsalus toimunud Reformierakonna üldkogul seadis erakonna esimees, peaminister Andrus Ansip eesmärgiks, et Eestist saaks Põhjamaade tiiger.
„Mina tahan, et Eestis oleks Põhjamaade parim ettevõtluskeskkond ja meie majandus oleks regioonis kõige kiiremini kasvav. Tahan, et Eestis saaks põhjamaiselt parimat haridust. Haridus, energeetika ja majandus ongi järgmise nelja aasta võtmeteemad," rääkis Ansip.
13. juulil otsustas Euroopa liidu rahandusministrite nõukogu ECOFIN, et Eesti saab 1. jaanuaril 2011 eurole üle minna, olles täitnud selleks vajalikud Maastrichti kriteeriumid. Euroopa Komisjoni rahandus- ja majandusvolinik Olli Rehn õnnitles eestlasi nii eurotsooniga liitumise kui ka eelarvetasakaalu säilitamise puhul.
Septembris toimunud erakonna volikogul seadis eelseisvate riigikogu valimiste põhiküsimuseks, kuidas saavutada stabiilne majanduskasv, et tekiksid uued töökohad, pensionid tõuseksid, tagatud oleks perede turvalisus ja suudaksime pakkuda kvaliteetset haridust.
Sügisel alustas Reformierakond Eesti majanduskasvu soodustava programmi eri peatükkide avalikustamist. Reformierakonna 2011-2015 tegevuskava iga lõik valmis arvukate arutelude ja konsultatsioonide tulemusena erakonna programmitöörühmas ja juhatuses. Programmipeatükkide koostamisse kaasati hulga eri eksperte, spetsialiste, teadlasi ja huvitatud osapooli. Samuti arvestati avalikkuse tagasisidega, mis oli üsna suur.
Novembris kogunenud erakonna juhatus otsustas välistada koostöö Edgar Savisaarega ning astmelise tulumaksu kehtestamise Eestis.
13. novembril sai Reformierakond 16- aastaseks. 1994. aastal mõnesaja liikmega alustanud mõttekaaslaste seltskonnast oli välja kasvanud 9000 liikmega Eesti juhtiv parempoolne liberaalpoliitiline jõud. Viimase aastaga (2009-2010) suurenes erakond laienemiskampaania käigus 2000 liikme võrra.
Reformierakonna 2011. aasta Riigikogu valimiste kampaania sõnumiks sai "VÕID KINDEL OLLA".
„Me kõik tahame, et palgad, pensionid ja peretoetused kasvaksid. On päris selge, et inimeste heaolu saab toetuda vaid tugevale majandusele ja stabiilsele kasvule. Selle saavutame, kui Eesti areng on kindlates ja kogenud kätes. Reformierakond on kõige rohkem valitsusvastutust kandnud erakond, kelle algatusel ja elluviimisel on sündinud paljud viimasel kümnendil Eestile edu toonud otsused," ütles Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.
"Eesti inimesed võivad Reformierakonnale kindlad olla - oleme hoidnud riigi rahanduse korras, viinud majanduse uuele tõusule. Eestil on tänases ülemaailmses võlakriisis väikese välisvõla ja konservatiivse eelarvepoliitikaga väga hea maine. Riigi hea maine ja korras rahandus tuleb Eesti inimeste huvides tööle panna," lausus erakonna peasekretär.
Detsembris kogunenud Reformierakonna juhatus pidas 2010. aasta suurimateks kordaminekuteks üleminekut eurole, usalduse ja kasvu taastumist majanduses ning tööpuuduse vähenemist.
Reformierakonna aseesimehe, rahandusminister Jürgen Ligi sõnul jätkus 2010. aastal riigirahanduse korrastmine, Eesti saavutas sel alal märkimisväärse rahvusvahelise maine ning tagati eurole üleminek.
„Me oleme suutnud anda EL majanduspoliitika ümberkujundamisse tooni ning reguleerinud kodust rahandust selle nimel, et eelarvekriisid ei korduks. Järgmise aasta eelarves on aegade suurim investeeringute hulk, 16 miljardit krooni ning eelarve prioriteetideks on haridus, kultuur ja majanduskeskkond," lausus Ligi.
1. jaanuaril 2011 läks Eesti üle eurole.
„Eesti saavutas euro kogu rahva ühise pingutuse tulemusena. Euro on vundamendiks tugevale majandusele ja stabiilsele kasvule, mis aitab tööandjatel luua uusi töökohti ja võimaldada palgatõusu ning riigil tagada paremaid teenuseid oma kodanikele ja tõsta pensione," ütles Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip.
Reformierakond võitis 6. märtsil 2011 toimunud Riigikogu valimised ülekaalukalt, saades 164 255 valija toetuse (28,6% kogu häältearvust), kasvatades mandaatide arvu Riigikogus seniselt 31lt 33le.
Uue võimuliidu otsustas Reformierakond peale läbirääkimisi sõlmida senise valitsuspartneri Isamaa ja Res Publica Liiduga, kellega kahepeale omatakse Riigikogus 56 kohta. 26. märtsil Tallinnas kogunenud Reformierakonna laiendatud volikogu andis uue valitsusliidu sünnile oma heakskiidu.
Uue valitsusliidu tegevusprogramm nägi ette riigieelarve ülejääki viimist hiljemalt aastaks 2014, tööjõumaksude ja üldise maksukoormust vähendamist aastast 2013. Aastast 2014 lepiti kokku seada ülempiir 4000 eurot ületavale töötasu sotsiaalmaksu sellele osale, mis ei sisalda ravikindlustust, kehtestada huviringiraha, et lastel oleksid paremad võimalused spordi- või muu huvitegevusega tegelemiseks ning langetada alates 2015. aastast tulumaksu 20 protsendini. Samuti nägi uue valitsusliidu tegevuskava ette eri- ja sooduspensionide reformi läbiviimist, stabiilse pensionikasvu tagamist ja kõigi võimekate noorte võimaluste suurendamist saada Eestis tasuta kõrgharidust.
Vabariigi President nimetas uue Reformierakonna ja IRLi uue valitsuse ametisse 5. aprillil 2011.
Loodud valitsuse juhina jätkas Andrus Ansip, välisministrina Urmas Paet, rahandusministrina Jürgen Ligi, sotsiaalministrina Hanno Pevkur, kultuuriministriks sai Rein Lang, justiitsministriks Kristen Michal ja Keit Pentusest sai keskkonnaminister.
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimeheks valiti Jaanus Tamkivi, aseesimeesteks Valdo Randpere ja Remo Holsmer. Riigikogu aseesimeheks esitati Laine Randjärv.
Aprilli alguses nimetas erakonna juhatus ametisse ka uue peasekretäri, kelleks sai Martin Kukk.
11. juunil liitus Reformierakonnaga 10 000. liige, Ene Košljak Tallinnast.
Pärnus toimunud Reformierakonna volikogul valiti uueks volikogu esimeheks justiitsminister Kristen Michal. Sellele järgnenud erakonna üldkogul valiti erakonnale uus juhatus ja kinnitati järgmiseks kaheks aastaks ametisse erakonna senine esimees Andrus Ansip. Juhatusse osutusid valituks Arto Aas, Urmas Klaas, Urmas Kruuse, Tõnis Kõiv, Rein Lang, Jürgen Ligi, Kalev Lillo, Urmas Paet, Keit Pentus, Hanno Pevkur, Laine Randjärv, Valdo Randpere, Taavi Rõivas ja Jaanus Tamkivi. Uue juhatuse esimesel koosolekul valiti Reformierakonna aseesimeesteks rahandusminister Jürgen Ligi, keskkonnaminister Keit Pentus ja välisminister Urmas Paet.
Juunis võeti Riigikogus vastu kodualuse maa maksuvabastust kehtestav seadus, mis hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2013.
Augustis Pärnumaal Lepaninas toimunud erakonna suvepäevadel kohtus reformierakondlastega Toomas Hendrik Ilves. Sama kuu lõpus tegi Eesti parlament ajalugu - esimest korda iseseisvuse taastanud Eestis suutis parlament leida riigipea valimiseks põhiseaduses nõutava laiapõhjalise konsensuse. Eesti Vabariigi presidendiks valiti Toomas Hendrik Ilves, kelle poolt hääletas 73 Riigikogu liiget.
13. novembril Liberalismi päeva tähistamisele pühendatud Liberalismi Akadeemia seminaril kuulutati Aasta Liberaaliks 2011 ajakirjanik Anvar Samost. Ühtlasi täitus Reformierakonnal 17. tegutsemisaasta.
2011.aasta suurimateks kodaminekuteks pidas Reformierakond korras riigirahandust ja stabiilset majanduskasvu, edukat üleminekut eurole ning kõige kiiremini vähenevat tööpuudust Euroopas.
2012
1. jaanuarist taastusid riigipoolsed maksed teise pensionisambasse, mis kriisiaegadel peatusid.
Valitus kiitis jaanuaris heaks maagaasiseaduse muutmise, mis loob võimalused konkurentsi tekkimiseks Eesti gaasiturul ja suurendab oluliselt Eesti riigi energiajulgeolekut.
Märtsis võeti riigikogus vastu seadusemuudatus, millega kaotatakse riigikontrolli ja õiguskantsleri eripensionid 1. jaanuarist 2013.
21. märtsil kogunenud juhatus nimetas erakonna uueks välissekretäriks Priit Kallakase.
Märtsi lõpuks on Reformierakond laienenud üle 11 000 liikme.
Aprillis tõusis keskmine vanaduspension 156 euro võrra aastas.
Mais valiti Reformierakonna naisteühenduse NaiRe uueks juhiks Riigikogu liige Terje Trei.
Juunis võeti Riigikogus vastu vanemapensioni süsteemi kehtestav seadus. Samal kuul tegi töötukassa nõukogu ettepaneku langetada töötukindlustusmakse 3%-le, valitsus kinnitas ettepaneku septembris.
Juunis erakonna üldkogul Viljandis nimetas Andrus Ansip valitsuse üheks kõige olulisemaks ülesandeks lastetoetuste reformi läbiviimise.
13. juunil võeti Riigikogus vastu uus avaliku teenistuse seadus, mis muudab avaliku sektori palgakorralduse selgeks ja läbipaistvaks.
Augustis toimusid erakonna suvepäevad Nelijärve puhkekeskuses.
Septembris leppis koalitsioon kokku lastetoetuste tõusu reformis, mille kohaselt tõstetakse suhtelises vaesuses elavate ühe lapsega perede lastetoetused senistelt 19,18 eurolt kahekordseks 38,36 euroni ja kahe lapsega peredel 76,72 euroni kuus. Lisaks tõuseb kõigi kolme ja enama lapsega perede kolmanda ja enama lapse toetus seniselt 57,54-lt 95,9 euroni. Kolmikute sünnitoetus tõstetakse seniselt rohkem kui kolmekordseks ehk 3000 euroni. Samuti ei arvestata lisanduvaid lastetoetusi toimetulekutoetuste arvestamisel. Oktoobris esitati eelnõu ka riigikogule arutamiseks.
16. novembril tähistati Liberalismi päeva seminariga, kus kuulutati Aasta Liberaaliks 2012 peaministri majandusnõunik, Tallinna Ülikooli inimgeograafia külalisõppejõud ja tõlkija Kalev Kukk. Samuti esitleti akadeemia poolt kirjastatud teost „Vabaduse raamat. 111 teost liberaalsest vaimuloost".
Novembris valiti Reformierakonna Tallinna piirkonna uueks juhiks Valdo Randpere.
6. detsembril teatas oma tagasiastumisest justiitsminister Kristen Michal. Uueks justiitsministriks sai Hanno Pevkur ning sotsiaalministriks Taavi Rõivas. Kristen Michali Riigikogu saadiku volitused taastati, Riigikogu Reformierakonna fraktsioonist lahkus asendusliige Terje Trei. Taavi Rõivase asemel sai Riigikogu liikmeks Tiina Lokk-Tramberg.
2013
Jaanuari lõpus valiti Harjumaa maakondliku organisatsiooni juhiks Riigikogu liige Kaja Kallas.
Märtsis sai Reformierakonnast esmakordselt Eesti suurim erakond. Reformierakonda kuulus 21.03.2013 seisuga 13 416 liiget.
Aprillis allkirjastasid Reformierakond ja Murtud Rukkilille Ühing koostööleppe.
25. aprillil võeti vastu kauaoodatud jahiseadus, mille alusel saavad jahiselts ja maaomanik luuda lepingulised suhted ning leppida kokku tingimused jahipidamiseks eraomaniku maal.
25. mail toimunud Reformierakonna Üldkogul valiti erakonna esimeheks tagasi Andrus Ansip. Lisaks valiti erakonnale uus juhatuse koosseis. Reformierakonna aseesimeesteks said Keit Pentus-Rosimannus, Urmas Paet, Jürgen Ligi ja Kaja Kallas.
Juuli lõpus valiti Lääne-Virumaa maakondliku organisatsiooni juhiks Hanno Pevkur.
Augustis toimunud Tallinna piirkonna üldkogul valiti kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste Tallinna linnapeakandidaadiks Valdo Randpere.
1. septembril alustas Reformierakond kohalike valimiste kampaaniaga „Uhke Eesti üle! Valimistele mindi vastu läbi aegade pikima kandidaatide nimekirjaga, rohkemates piirkondades kui kunagi varem. Reformierakond oli kohalikel valimistel esindatud oma nimekirjaga 156 omavalitsuses 2379 kandidaadiga.
8. septembril toimus Tallinnas Nokia kontserdimajas kohalike valimiste kampaania avaüritus „Läbi tule ja vee“, kuhu kogunes 1500 kandidaati ja nende meeskonnaliiget.
20. oktoobril toimunud kohalikel valimistel kogus Reformierakond 85 850 poolthäält ehk 13,7% valijate toetuse. Valimised võideti 27 omavalitsuses.
Detsembris astus tagasi kultuuriminister Rein Lang, kelle järel asus ametisse Urve Tiidus. Reformierakonnaga liitus Riigikogu liige Deniss Boroditš.
2014
Jaanuari lõpus valiti Jõhvis Reformierakonna Ida-Virumaa maakonnaorganisatsiooni juhiks Riigikogu liige Deniss Boroditš.
Veebruaris valis Põlvamaa maakonnaorganisatsioon oma esimeheks Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi.
15. veebruaril toimunud Tallinna piirkondade üldkogul, valiti uued juhid kaheksasse linnaossa ja maakonnaorganisatsiooni juhatusse. Tallinna reformierakondlaste juhiks valiti Kristen Michal.
23. veebruaril teatas Andrus Ansip oma Tartus peetud kõnes, et astub peaministri kohalt tagasi. Vabariigi Presidendile esitas ta valitsuse tagasiastumisteate 4. märtsil.
Veebruari lõpus avas Reformierakond kontori Jõhvis.
Märtsi alguses toimunud erakonna üldkogul kiideti erakonna Euroopa Parlamendi valimiste programm, mille keskmes olid sissetulekute kasv ja julgeolek. Samuti kinnitas Üldkogu eurovalimiste kandidaatide nimekirja, mida juhtisid Kaja Kallas, Urmas Paet ja Igor Gräzin. Järgnesid kandidaadid Jürgen Ligi, Laine Randjärv, Vilja Savisaar-Toomast, Rait Maruste, Urve Tiidus, Aivar Sõerd, Margus Hanson, Urmas Klaas ja Arto Aas.
Märtsis alustas Reformierakonna delegatsioon konsultatsioonidega teiste erakondadega, et moodustada uus valitsusliit. Uue koalitsiooni tegemisel oli julgeoleku kõrval kõige olulisemad teemad tööjõumaksude langetamine ja lastetoetuste tõusu reformiga jätkamine. Partnerina kaaluti nii sotsiaaldemokraate kui ka Isamaa ja Res Publica liitu. Peaministrikandidaat oli Siim Kallas.
12. märtsil teatas Siim Kallas, et loobub peaministrikandidaadi rollist. Samal päeval nimetas erakonna juhatus peaministrikandidaadiks sotsiaalminister Taavi Rõivase. Reformierakond alustas koalitsioonikõnelusi sotsiaaldemokraatidega ning 14. märtsil tegi Vabariigi President Taavi Rõivasele ettepaneku moodustada uus valitsus.
18. märtsil kiitis erakonna volikogu heaks koalitsioonilepingu SDE-ga. Koalitsioonileppes olid olulisel kohal riigi julgeoleku jätkuv kindlustamine, tööjõumaksude vähendamine, lastetoetuste reformi jätkamine ning riigijuhtimise paindlikumaks ja avatumaks muutmine. 20. märtsil allkirjastasid Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond koalitsioonilepingu ning 25. märtsil nimetas President uue valitsuse ametisse. Reformierakonnast kuulusid seejärel valitsusse lisaks peaministrile välisminister Urmas Paet, siseminister Hanno Pevkur, rahandusminister Jürgen Ligi, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, kultuuriminister Urve Tiidus, tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ning väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling.
Seoses Urmas Kruuse asumisega töö- ja tervishoiuministriks sai Tartu linnapeaks senine Riigikogu liige Urmas Klaas, kes ühtlasi loobus seetõttu kandideerimast Euroopa Parlamenti.
Märtsi lõpus valiti Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimeheks Kristen Michal.
6. aprillil toimunud erakonna Üldkogul kinnitati lõplikult erakonna eurovalimiste kandidaatide nimekiri, mida juhtis Andrus Ansip. Erakonna esimeheks valiti Taavi Rõivas.
Aprillis valiti Riigikogu kultuurikomisjoni esimeheks Lauri Luik.
Aprilli lõpus alustas Reformierakond aktiivset europarlamendi valimiskampaaniat, mille sõnumiks oli „Kindlalt“. Valimiste põhiküsimuseks oli julgeolek.
25. mail toimunud Euroopa Parlamendi valimistel kogus Reformierakond 79 849 häält, meid toetas 24,3% valijatest. Reformierakond sai esmakordselt kaks mandaati europarlamenti. Andrus Ansip kogus 45 022 häält, talle järgnesid Kaja Kallas (21 498) ja Urmas Paet (8655).
Juunis valiti Reformierakonna Põlvamaa maakonnajuhiks pikaaegne Kõlleste vallavanem Andrus Seeme.
Riigikogu majanduskomisjoni juhiks valiti Arto Aas ning Euroopa Liidu asjade komisjoni hakkas vedama Kalle Palling.
Juuni keskel avas Reformierakond kontori Narvas.
Juuni lõpus asus Harjumaa reformierakondlasti juhtima Riigikogu liige Kalev Lillo.
Riigikogu võttis vastu seadused, mis tõstsid oluliselt lapsetoetuseid, hoidsid jätkuvalt keskmise pensioni tulumaksuvaba ja tõstsid tulumaksuvaba miinimumi.
2015
Jaanuaris alustas Reformierakond üle-eestilist tuuri, mille raames Reformierakonna Riigikogu valimiste kandidaadid tutvustasid uusi ideid. Parlamendivalimiste peamiseks sõnumiks sai „KINDLALT EDASI“ ning põhilisteks prioriteetideks parem julgeolek ning hästi kaitstud riik, kasvav majandus ja tööjõumaksude langetamine ning rahvastiku juurdekasv.
Erakonna esimees ja peaminister Taavi Rõivas sõnastas Uue Põhjamaa visiooni, mille kohaselt saab Eestist riik, mis on isiku- ja majandusvabaduste poolest maailma tipus, kus on Põhjamaade elatustase ja turvalisus, kuid mis on nii sotsiaalselt kui tehnoloogiliselt dünaamilisem ja paindlikum kui vanad Põhjamaad.
Reformierakonna 2015. aasta valimisprogramm nägi ette, et alates kolmandast lapsest tõuseb toetus 300 euroni, sest ainult nii kestab edasi inimese lugu, nagu kestab riik ja rahvus siin jahedal põhjamaal.
1. märtsil 2015 toimunud Riigikogu valimiste tulemus oli tugevaks signaaliks, et Eesti rahvale on parempoolne majanduspoliitika, Eesti julgeolek ja pereväärtused olulised. Reformierakond võttis valimisvõidu ning alustas konsultatsioone valitsuse moodustamiseks. Riigikogus moodustas Reformierakond 30-saadikuga suurima fraktsiooni.
Uue valitsusliidu moodustamiseks tehti ettepanek Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja Isamaa ja Res Publica Liidule. Värske 2015-2019 koalitsioonileppe olulisteks põhimõteteks said kirja Eesti riigi julgeoleku tagamine, tööjõumaksude langetamine, lastetoetuste tõus, sealhulgas kolmanda lapse toetuse tõus ning riigireformi elluviimine. Reformierakond võttis valitsusliidus vastutuse seitsme valdkonna eest ning SDE ja IRL kumbki nelja eest.
Aprillikuus kogunenud juhatus kinnitas erakonna esimehe, peaminister Taavi Rõivase ettepanekul ministrikandidaadid: siseministriks Hanno Pevkur, välisministriks Keit Pentus-Rosimannus, majandus- ja taristuministriks Kristen Michal, riigihalduseministriks Arto Aas, maaeluministriks Urmas Kruuse ning haridus- ja teadusministriks Jürgen Ligi.
Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni juhiks valiti Urve Tiidus ning aseesimeesteks Valdo Randpere ja Martin Kukk.
Esimeste sammudena alustas valitsusliit tegevusprogrammi tööjõumaksude langetamiseks, mille kohaselt plaaniti vähendada sotsiaalmaksu 1% võrra ning tulumaksuvaba miinimum tõsta 205 euroni kuus.
Sama aasta maikuus Tartus peetud Reformierakonna Üldkogul kinnitasid erakonna liikmed oma usaldust ning valisid esimeheks taas Taavi Rõivase. Üldkogul peetud kõnes kinnitas Rõivas, et Reformierakonnal on Eesti riigi julgeolekus peavastutus, aga seda toetab Eesti inimeste vankumatu kaitsetahe ning usk oma riiki ja vabadusse.
Juhatusse osutusid valituks Kaja Kallas, Jürgen Ligi, Hanno Pevkur, Anne Sulling, Maris Lauri, Urmas Paet, Urve Tiidus, Arto Aas, Ants Laaneots, Urmas Kruuse, Kalle Palling, Aivar Sõerd, Keit Pentus-Rosimannus ja Rein Lang.
Pärast Keit Pentus-Rosimannuse tagasiastumist välisministri kohalt juulis 2015, tegi peaminister Taavi Rõivas erakonna juhatusele ettepaneku nimetada välisministri kandidaadiks pikaaegse suursaadiku, välisministeeriumi asekantsleri Marina Kaljuranna. Juhatus toetas esimehe ettepanekut ning juba samal kuul asus Kaljurand ametisse.
Riigihalduse ministri Arto Aasa eestvedamisel astuti samme haldusreformi suunas, mille eesmärgiks oli Eesti valitsemissüsteemi lihtsamaks ja vähem bürokraatlikuks muutmine.
Novembris Budapestis toimunud üleeuroopalise liberaale ühendava erakonna kongressil esitas Reformierakond ALDE presidendikandidaadiks pikaajalise auesimehe Siim Kallase.
2016
Riigikogu 13. koosseisu esimest aastat jäid saatma peretoetuste tõusu regulatsioon, hääletamisõiguslikkuse ea langetamine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ja haldusreformi sammud tugevamate omavalitsuste suunal. Uue poliitikahooaja olulisemateks teemadeks said peaminister Taavi Rõivas sõnul Eesti julgeoleku tagamine, haldusreformi edukas elluviimine ja Euroopa Liidu eesistumiseks valmistumine.
Jaanuaris valiti erakonna peasekretäriks senine piirkondade divisjoni juht Reimo Nebokat.
21. mail 2016 toimunud Reformierakonna naisteühenduse NaiRe üldkoosolekul valiti esinaiseks Maris Lauri.
2016. aasta augustikuu presidendivalimiste eel kutsus erakonna esimees Taavi Rõivas parlamendierakondi üles ühisosa leidma ning valima president Riigikogus.
Reformierakonna juhatus otsustas nimetada Reformierakonna presidendikandidaadiks pikaaegse auesimehe Siim Kallase.
Septembris tegi senine välisminister Marina Kaljurand valiku kandideerida presidendiks ning seetõttu astus ametist tagasi. Tulenevalt sellest toimusid peaminister Rõivase ettepanekul muudatused valitsuses, mille tulemusena sai haridus- ja teadusministriks Maris Lauri ja välisministri kohale asus Jürgen Ligi.
Pärast mitmeid läbirääkimisi teiste erakondadega, otsustas augustis kogunenud Reformierakonna juhatus toetada Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanekut, mille järgi oli presidendivalimistel Riigikogu esimeses voorus kahe fraktsiooni ühiskandidaat Eiki Nestor ja teises ning kolmandas voorus Siim Kallas.
Siim Kallas kogus suurima häältearvu Riigikogu kahes voorus ja ka valijameeste kogu teises voorus, kuid võiduks sellest ei piisanud. Esmakordselt liikus presidendi valimine tagasi Riigikogusse, kus 3. oktoobril valiti presidendiks euroametnik Kersti Kaljulaid.
Septembris valiti Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimeheks Meelis Mälberg.
Oktoobris esitas Reformierakond üleeuroopalise liberaale ühendava erakonna ALDE asepresidendi kandidaadiks Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti.
Vaatamata Reformierakonna kindlale valimisvõidule 2015. aastal, moodustasid Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja IRL salakokkuleppe alusel Keskerakonnaga uue vasakvalitsuse. Reformierakond oli selleks hetkeks Eesti inimeste heaolu tõstnud parempoolsel kursil 17 aastat järjest, neist 11 aastat peaministrierakonnana.
Novembris valis Riigikogu Reformierakonna fraktsioon esimeheks Kristen Michali ning aseesimeesteks Hanno Pevkuri ning Maris Lauri.
Alates 5. detsembrist on Riigikogu teine aseesimees endine peaminister Taavi Rõivas.
2017
7. jaanuaril Tallinnas toimunud Reformierakonna Üldkogul valiti erakonna esimeheks Hanno Pevkur.
Juhatusse osutusid valituks Siim Kallas, Kaja Kallas, Jürgen Ligi, Urmas Paet, Maris Lauri, Arto Aas, Anne Sulling, Urve Tiidus, Aivar Sõerd, Ants Laaneots, Urmas Klaas, Andrei Korobeinik, Laine Randjärv ja Kalle Palling.
Reformierakonna aseesimehed on alates 13. jaanuarist Kaja Kallas, Jürgen Ligi ja Urmas Paet.
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimeheks sai Hanno Pevkur ja aseesimeesteks Maris Lauri ja Lauri Luik.
2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogu valimised olid Reformierakonna jaoks läbi aegade edukaimad. Erakonda toetas 113538 valijat, st Reformierakond sai 19,5% häältest. Koalitsiooniläbirääkimiste tulemusel sai Reformierakond võimule 28 omavalitsuses. Kõige suurema osakaalu häältest kogus Reformierakond Kanepi, Jõelähtme, Kambja ja Rae vallas ning Keila linnas. Rekord tehti Tallinnas, kus 2013. aastaga võrreldes kasvas erakonna toetus 70%.
Reformierakonnas said KOV2017 valimistel kõige rohkem hääli:
Urmas Klaas - 4801 häält
Taavi Rõivas - 4130 häält
Hanno Pevkur - 3597 häält
Kaja Kallas - 3551 häält
Urmas Paet - 3389 häält
2018
9.märtsil vabastas erakonna juhatus ametist peasekretär Tõnis Kõivu.
14. aprillil valiti Tallinnas toimunud Reformierakonna Üldkogul erakonna esinaiseks Kaja Kallas.
Reformierakonna Üldkogu 2018, Ülemiste SpaceX sündmuskeskuses
Erakonna juhatusse osutusid valituks: Jürgen Ligi, Hanno Pevkur, Urmas Paet, Maris Lauri, Aivar Sõerd, Anne Sulling, Taavi Rõivas, Urve Tiidus, Urmas Klaas, Kristen Michal, Arto Aas, Eerik-Niiles Kross, Urmas Kruuse. Esmakordselt valiti ka regioonide esindajad ning neist pääsesid juhatusse Laine Randjärv (Põhja), Andrus Seeme (Lõuna) ja Jaanus Ratas (Lääne).
Reformierakonna juhatus kinnitas erakonna esimehe Kaja Kallase ettepanekul erakonna aseesimeesteks Jürgen Ligi, Urmas Paeti ja Urmas Klaasi. Samuti kinnitas juhatus erakonna peasekretäriks Kert Valdaru.
7. novembril kinnitas Reformierakonna juhatus erakonna uueks peasekretäriks Erkki Keldo.
2019
Jaanuaris Tallinnas toimunud Üldkogu kinnitas Reformierakonna Riigikogu valimiste programmi, mille koostamist vedas poole aasta jooksul Maris Lauri. Programmis rõhutati, et Reformierakond seisab lihtsa ja õiglase maksusüsteemi, väärikat vanaduspõlve pakkuvate pensionite ja noorte perede elu lihtsamaks tegemise eest.
3. märtsil valisid Eesti kodanikud uue Riigikogu koosseisu. Reformierakond sai selge valimisvõidu, saades enam kui 160 000 häält ning rekordilised 34 kohta Riigikogus. Erakonna esimees Kaja Kallas sai Harju- ja Raplamaalt üle 20 000 hääle, mis oli samuti valimiste parim tulemus.
Pärast valimisi alustas Reformierakond konsultatsiooni teiste erakondadega ning tegi esimesena ettepaneku alustada koalitsioonikõnelusi Keskerakonnale, kes selle aga tagasi lükkas. Seejärel lükkas koalitsioonikõneluste alustamise ettepaneku tagasi ka Isamaa erakond ning valitsuse moodustasid Keskerakond, Isamaa ja EKRE. Reformierakonna 34 liikmega fraktsioon alustas Riigikogus tööd opositsiooni tugevaima jõuna. Fraktsiooni juhina asus tööle Kaja Kallas, aseesimeestena Keit Pentus-Rosimannus ja Arto Aas. Aprillis sai riigikogust lahkunud Arto Aasa asemel fraktsiooni aseesimeheks Taavi Rõivas.
26. mail toimusid Euroopa parlamendi valimised, mille teist korda järjest võitis Reformierakond. Euroopa parlamenti valiti Andrus Ansip ja Urmas Paet, kokku sai Reformierakond 26.2% häältest ehk enam kui 87 000 häält.
2020
Oktoobris valiti Euroopa parlamendis Andrus Ansip siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni (IMCO) aseesimeheks ja Urmas Paet väliskomisjoni (AFET) aseesimeheks.
Koroonakriisi tõttu novembrisse lükkunud Üldkogu valis erakonna juhiks tagasi Kaja Kallase.
Juhatusse valiti Jürgen Ligi, Urmas Paet, Maris Lauri, Kristen Michal, Hanno Pevkur, Aivar Sõerd, Marko Mihkelson, Keit Pentus-Rosimannus, Urve Tiidus, Urmas Klaas, Yoko Alender, Urmas Kruuse, Andres Sutt, Maido Ruusman, Jaanus Tamkivi ja Maris Toomel.