Euroopa Parlamendi valimised 2019

Andrus Ansip

Miks peaks tulema Eesti inimene Euroopa Parlamendi valimistel valima?

Esimese asjana peaks see inimene endalt küsima, kas tema on valmis vaikselt leppima sellega, mismoodi Eestit lükatakse Keskerakonna valitsuse poolt suletuse, riigi rahandusliku lõtvuse, meedia-, kohtu-, ja arvamusvabaduse, inimeste õiguste kärpimise poole? 26. mail toimuvad Euroopa Parlamendi valimised on esimene võimalus tulla välja ja oma häälega näidata, mida viimase kahe kuu jooksul Eestis toimunust arvatakse. Mina arvan, et Eestile on ülimalt oluline valida Euroopa Parlamenti neid, kes lähevad looma, mitte lõhkuma. Valida neid, kes seisavad vabaduste eest, mitte vastu.

Sina oled võidelnud ühtse digitaalse turu eest, sisuliselt digimaailmas inimeste suuremate õiguste ja vabaduste eest. Kas Su tööl on olnud tulemus?

Paraku vaid neli aastat tagasi ühtset digitaalset turgu Euroopas polnud ja selle hinnaks rehkendas Euroopa Parlament 415 miljardit eurot aastas. Euroopa Komisjoni asepresidendina olen juhtinud ühtse digitaalse turu loomist Euroopas ja see töö on kandnud vilja. Euroopa Komisjoni 30-st seadusandlikust algatusest on praeguseks jõutud kokkuleppele 28-s ja kõik need otsused on andnud eurooplastele uusi vabadusi.

Mäletame kõik Sinu võitlust rändlustasude kaotamise eest, kuidas see lõppes?

Neid edukalt lõppenud võitlusi on olnud mitu. Näiteks, veel 2013. aastal blokeeris 36% Euroopa telekomioperaatoritest Skype’i. Nüüd on meil Euroopas netineutraalsuse reeglid ja ei mingit blokeerimist enam! Möödunud aastal kasutas koguni 46% eurooplastest omavaheliseks suhtlemiseks Skype’i, FaceTime’i, WhatsAppi või muid internetikõnesid pakkuvaid lahendusi.

Rändlustasude kaotamine Euroopas on olnud meie inimestele suur kergendus - Euroopa Liidus tervikuna on rändluses kasutatud andmete maht võrreldes praeguse Komisjoni ametisse asumise ajaga kasvanud 37 korda. Eestlaste poolt teistes liikmesriikides kasutatud andmete mahu kasv on olnud veelgi tormilisem - 111 korda! Kõrged rändlustasud olid tõeliseks takistuseks inimeste ligipääsul informatsioonile. Enam mitte.

Avastasin aasta algul, et ka geoblokeeringut enam ei ole. Nüüd ei ole enam seda muret, et kui tahad osta interneti kaudu mõnest teisest Euroopa Liidu riigist, siis Eesti krediitkaarti või interneti IP-aadress blokeeritakse ja jäädki õnnetu näoga ilma ostuta arvutiekraani põrnitsema. See on ka Sinu töö tulemus?

Jah. Möödunud aasta detsembrist oleme kaotanud põhjendamatu geoblokeeringu. Tundub uskumatuna, et vaid pool aastat tagasi suutis mõnest teisest liikmesriigist mõnd kaupa või teenust osta üritanust üksnes iga kolmas oma ostu õnneliku lõpuni viia. Nüüdseks on diskrimineerimine kellegi IP-aadressi või krediitkaardi välja andnud riigi alusel lõppenud.

Lisaks - alates möödunud aasta aprillist saavad Euroopa Liidu elanikud nautida digitaalse sisu kaasaskantavust. Kui inimesel on soetatud seaduslik ligipääs filmidele, muusikale, teleseriaalidele ja jalgpalli vaatamisele ühes liikmesriigis, siis nüüd saab ta seda digitaalset sisu nautida ka teises liikmesriigis viibides. Selle uue vabaduse on eurooplased ja sealhulgas ka eestlased kiiresti omaks võtnud - kui kõrgeid rändlustasusid enam maksma ei pea, siis loomulikult kasutavad ka Eesti inimesed oma mobiilseid sidepidamise vahendeid reisides nii nagu kodus! Vaid aasta tagasi see polnud nii.

Sul on hea hoog sees. Soovid seda tööd Euroopa Parlamendis jätkata?

Kui te mind natukenegi peaministri ja Euroopa Komisjoni asepresidendi ajast tunnete, siis teate, et ma teen alati asju suure kire ja pühendumisega. Usun, et ma olen nii peaministri kui Euroopa Komisjoni asepresidendina tõestanud, et Euroopa Liidus on üheskoos tegutsedes võimalik saavutada enamat kui üksinda oma asju ajades. Ma pole tegelenud millegi hoomamatuga, ammugi mitte müstilise Brüsseli bürokraatiaga, vaid iga inimese elu paremaks ja turvalisemaks muutmisega. Mul on tahe sellega jätkata. Sellepärast ma palungi rahvalt seda võimalust.