Eelarverevisjon Helme moodi — loosungid ja näidishukkamineAivar Sõerd, riigikogu liige

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas eelmise aasta lõpus nullbaasiga eelarvestamisele üleminekut. Istungile kutsusime ka peaministri, et ära kuulata valitsuse konkreetsed ettepanekud. Valitsuse plaan oli üldsõnaline, ebamäärane ja loosunglik. Rahandusministeeriumi hinnangul pidi kõik probleemid ära lahendama tegevuspõhisele eelarvestamisele üleminek. Nüüd on rahandusminister välja tulnud oma plaaniga riigieelarve revisjoniks, mis on sama üldsõnaline ja kampaanialik kui Jüri Ratase eelmise valitsuse riigieelarve reformimise plaanid.

Riigieelarve reformimise juttudega viikse tähelepanu eemale tegelikest probleemidest, milleks on süvenev eelarvedefitsiit ajal, kui majandus kasvab, ja sellest tulenevalt tekkinud vajadus hakata laenurahaga kinni maksma eelarve jooksvaid kulusid. Ratase eelmine valitsus põhjendas eelarvemiinust ja laenu võtmist sellega, et riigil on vaja teha investeeringuid. Selleks kuulutati välja strateegiliste investeeringute programm.

Tänaseks on sellest realiseerunud 5 km pikkune Riisipere ja olematu asustusega Turba vaheline raudteejupp. Tallinna linnahalli enneolematu konverentsikeskuse rajamine on aga takerdunud. Euroopa Komisjoni riigiabi loa kirjutamisele on kulunud juba kolm aastat, hoone laguneb ja järgmise aasta riigieelarves on selle investeeringu real täpselt null eurot. Tänaseni pole teada, mis on saanud riigi üürielamute programmist ja mis probleemid sellega ära lahendati.

Laenu on aga võetud hoogsalt. Riigisisest laenu on võetud sotsiaalkindlustusreservidelt, töötukassa kogutud suurtest reservidest on tänaseks alles riismed. Selle aasta algul võttis rahandusministeerium Euroopa Investeerimispangalt (EIB) välja 215 miljoni euro suuruse laenuosa. Juunis lasi rahandusministeerium käiku võlakirjad, et saada 200 miljonit eurot laenuraha eelarve jooksvate kulude katteks. Uusi investeeringuid pole aga selle 415 miljoni euro suuruse laenuraha eest kavandatud.

Vasakliberaalide näidishukkamine

Rahandusminister Helme arvates on riigieelarve kulude poole lõhki ajanud erinevad huvigrupid, kes on osavalt oma hea äraelamise maksumaksja taskusse sokutanud. Kui need puugid eelarvest välja rookida, tekib eelarves vaba raha, millega saab ära katta koalitsioonierakondade valimislubadused. Küllap me saame näha, kuidas leitakse mõned “vasakliberaalset ideoloogiat” propageerivad MTÜd ning korraldatakse näidishukkamine, lõpetades ära nende riigieelarvest rahastamise.

Eelarve remontimise õhinas aga selgub, et need MTÜd saavad suurema osa oma vahenditest hoopis Euroopa Liidu eelarvest rahastatavatest projektidest. ELi projektide rahade ümbersuunamine ei anna paraku riigieelarve kulude kokkuhoiule erilist efekti.

Järgmise aasta riigieelarve kava peab valitsus esitama septembri lõpuks riigikogule. Tahaks kuulda ja näha, et eelarveremont ei jää vaid poliitiliste loosungite tasemele, vaid tuleks ka mõni sisuline samm.

Avaldatud Äripäev 12.08.2019 Aivar Sõerd: Eelarverevisjon Helme moodi — loosungid ja näidishukkamine

Vaata autori tegemisi:

• Aivar Sõerd
• Aivar Sõerd - Riigikogu liige

Eelarverevisjon Helme moodi — loosungid ja näidishukkamine was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.

Kristen Michal, riigikogu liige, Reformierakonna volikogu esimees

“Pensionid peavad tõusma majanduse kasvu, hästi juhitud rahanduspoliitika ja aruka valitsemisega”

Tänane valitsus on tema hinnangul valimas siiski teist rada — skeemi kus valitsuse jooksvateks kulutusteks saab loodetakse raha tuleviku säästude vähenemise arvelt. Valitsus on jõukuse, pensionide kasvatamise asemel plaanimas end ebapopulaarsusest välja osta, inimestele nende endi sääste jagades. Valitsuse küüniline hoiak toob kaasa ka teise mõju pensionäridele — mida vähem sõltub iga tööinimese panusest sotsiaalkassasse nende tulevik, seda väiksem on huvi panustada ka tänaste pensionite tõusu ja see on väga halb.

Kujutage hetkeks, et olete rajanud aastatega palktare, kus vanaduseni elada. Ühtäkki tulevad külla Jüri, Mart ja Helir. Seltskond tervikuna pole just hea mainega aga sisse nad imbuvad. Kuidagi suudavad nad teid survestada, et maailmamajanduse jaheduse peletamiseks tuleb koos ära põletada järjest kõik teie tare seinapalgid. Nii saab kohe soe teil ja neil. Veelgi enam, kuna juba põletate tulevikku, saavad kolm külalist kiita seda kõvahäälselt enda teeneks ning kutsuda ka teisi inimesi teie tuleviku põlemise soojusest osa saama — on ju tore suur lõke! Mujal on jahe aga meie tõime soojuse!
Lõkke kustudes pole tulevikuks rajatud tare. Nagu pole neid kes müüsid pileteid teie tuleviku põlemisele. Lolliks jääte teie, mitte Jüri, kellel Pirital kena maja või Mart oma mõisas.

Eesti inimeste jõukuse kasv peab olema eesmärk, isegi kui selleks tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid
Tänane valitsus ei otsi lahendusi, kuidas kasvatada Eesti inimeste jõukust ja seeläbi pensione, vaid valib säästude sirgekslöömise teed ja see on halb valik. Valitseja kes teab tänaseid muresid ning vaatab kümnendite taha teab, et tema ülesanne oleks luua kõik võimalused, et Eestis jõukus kasvaks. Vaid uue jõukuse juurde loomisel saab kasvada see, mida üheskoos kogume ja jagame selleks ning neile kes vajavad. Ehitame tunneli Helsinkisse? Toome uusi ettevõtteid Eestisse? On keegi kuulnud julgetest plaanidest, mis loovad, mitte ei jaga?

Paremad avalikud teenused, tervishoid, pensionid, politsei ja õpetajate palgakasv — mistahes ühiskonnas olulised valdkonnad saavad lisaraha kui majanduses ja rahanduses tehakse arukaid valikuid. Arukas valik on headel aegadel reservide kogumine — asi millega kumbi Ratase valitsus silma ei jää, pigem vastupidi. Kiites madalat võlataset, mis on Eesti valitsuste poliitika kaks viimast kümnendit unustavad valitsuse osalised, et maailmamajanduse jahtudes, kriisides on vaja ja reserve, millega kehvematel aegadel teha investeeringuid ja säilitada tööhõivet. Ratase mõlema valitsuse valik ei ole olnud käitud vastutsükliliselt vaid vastupidi — headel aegadel kulutada rohkem ja hoogsamalt. Lootest sellest populaarsust, kuid tuues häda riigile. Hoolimata Eesti Panga ja paljude asjatundjate hoiatustest.
Tänaseks on tagajärjed käes. Majandus hakkab jahtuma. Tänane valitsus peab lappima eelmise Ratase valitsuse ülekulu. Tehes seda näoga, et probleemi tekitasid neli aastaaega ja rahvusvaheline vandenõu, igatahes mitte nemad. Karma mehed, tere, nagu ütleb Nublu. Meie, maksumaksjate õnnetus on siiski, et see pull käib meie raha eest. Ja nüüd kus eelmiste valitsuste miinus on näha väga selgelt (taas tervitused, Jüri), siis viimane õlekõrs ennast ebapopulaarsusest välja osta on viia turule inimeste tulevikusäästud. Ehk siis lihtsamalt — küüniline lootus, et kui pensioni teine sammas, mida igaüks kogub isendale, teha vabatahtlikuks, saame kõik sõnumi kätte — selle valitsuse ja riigiga rahaasju ajada ei tasu. Veelgi enam — kui varem sõltus meie sissetulekust ja maksudest meie tulevik, siis ühe vähem seda sidet riigiga jääb.

Küünikud ebapopulaarsusest end välja ostmas
Nii küpseski valitsuse küünikutel skeem — kui igaühe pensioniks kogutu vabaks anda, küll mõni selle ikka poodi viib. Remont, reis, ehk isegi uus transistor ja tuulejope? Nüüd ja kohe. Valitsusele tähendab see aga lootust ajutiselt jooksvateks kuludeks raha saada. Veelgi enam, alltoonina soovi käituda sõnamurdlikult ja loota, et enam ei kogutaks, siis pole riigil vaja ka juurde panustada teie kogutule. Taas vaba raha, nagu maast leitud! Kogemused tagajärgedest on juba olemas riikides, kus saama tee läbi proovitud — olgu lihtsalt öeldud, et inimeste tuleviku kindlustamise väljavaade sellest ei parane. Kuid kas see mitte ei peaks olema hea ja vastustundliku valitsemise eesmärk — Eesti inimestele parem tulevik?
Eesti tee on arukas majandus ja rahanduspoliitika ning kokkuhoidlik valitsemine ning Ratase kahe valitsuse poliitika sellesse kultuuriruumi ei kuulu. Pensionid tuleb tõusma saada pikaajaliselt ja kestlikult, mitte krediitkaardiga eelmise kuu krediitkaardi arvet makstes, lootes saabuvat lotovõitu. Valitsuse küüniline hoiak toob kaasa ka teisase mõju pensionäridele — mida vähem sõltub iga tööinimese panusest sotsiaalkassasse nende tulevik, seda väiksem on huvi panustada ka tänaste pensionite tõusu. Kui palgast ja maksudest sõltub ühe vähem enese tuleviku kindlustamine ja riik sõna ei pea, siis ega Eesti inimene hätta jää, hätta jääb ühiskond ja selle nõrgemad.
Kokkuvõtteks — mida varem sellelt teelt ära pööratakse, seda väiksem on kahju. Laristamise asemel on valitsusel aeg koguda reserve, et olla valmis kui majanduses jahedamaks läheb, kaugel sügis enam ei ole.

Arvamuslugu avaldati 12.08.2019 EPL, Kristen Michal pensionireformist: ühtäkki tulevad külla Jüri, Mart ja Helir ning suudavad jaheduse peletamiseks ära põletada kõik teie tare seinapalgid

Jälgi autorit sotsiaalmeedias

• Kristen Michal Eesti
• Kristen Michal (@kristen_michal) * Instagram photos and videos

Michal: pensionivaradega mäng seab ohtu juba lähituleviku pensionid was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.

Toon ära vaid mõned tsitaadid kõnedest, kuid president Rüütli euroopameelseid seisukohti on veel.

15.04.2003 Euroopa Liiduga ühinemislepingu allkirjastamisel ütles president Rüütel: „Tänane päev on ühtviisi tähtis nii Eestile kui Euroopale. Eesti poolt on see taas kinnituseks kursile, mille valisime koheselt meie taasiseseisvumise järel. Oleme ajalooliselt ja kultuuriliselt kogu aeg Euroopasse kuulunud – seetõttu saab seda protsessi igati loomulikuks pidada. Ja mitte ainult – liitumislepingu allakirjutamisega pöördub ka Euroopa tagasi Eestisse.

Teiste Euroopa riikidega seovad meid ühised väärtused, usk demokraatlikku elukorraldusse, inimõiguste ülimuslikkusesse ja vabaturumajandusse.

Eesti on veendunud, et liitumine Euroopa Liiduga tagab meie riigi julgeoleku, stabiilsuse ja arengu, aitab alal hoida ja tugevdada kultuuri ja võimaldab kaasa rääkida Euroopale olulistes küsimustes ja jagada Euroopa rõõme. Me teame selle tähtsust, sest oleme minevikus tunda saanud, mida tähendab eelöeldu puudumine. Me tahame olla täieõiguslik osa Euroopast ja kujundada koos meie ühist tulevikku. Oleme valmis andma omapoolse panuse, et laienenud Euroopa Liidust kujuneks tõhusalt toimiv ühendus.

Euroopa Liidus on suuremaid ja väiksemaid riike ja rahvaid. See on ühendus, mis on heaks eeskujuks kogu maailmale, kuidas suured ja väikesed võrdsetel alustel omavahel koostööd teevad. Eesti tahab olla oma sõpradele ja liitlastele võrdväärne ja hea partner. Me toome Euroopa Liitu kaasa oma teadmised ja kogemused, oma traditsioonid ja kultuuri. See rikastab.

Meil pole põhjust peljata, et Euroopas lahustuks meie kultuur üldises massis, Euroopa unikaalsus seisnebki tema liikmesriikide võimes toimida edukalt koos, säilitades samal ajal liikmesriikide rahvusliku identiteedi ja eripära. 20. sajandi alguses ütles tuntud Eesti luuletaja Gustav Suits ”jäägem eestlasteks aga saagem eurooplasteks”. Seda lauset on Eestis korratud lugematu arv kordi. Aga tänasel päeval on selles lauses peituvas sügavas mõttes eriline tähendus.”

President Rüütli üks kaalukas kõne oli ka enne rahvahääletust, kus otsustati liitumine Euroopa Liiduga. Oma 13.09.2003 kõnes ta ütles:

Sajandite vältel on ajalugu andnud meie rahvale vähe võimalusi ise oma saatust valida. Täna seisame niisuguse võimaluse künnisel. Homme otsustavad tuhanded kodanikud rahvahääletusel, kas Eestist saab Euroopa Liidu liikmesriik.

(…)

“Homne valik määrab meie tulevase arengutee. Kui valijate enamus ütleb homme ”jah”, siis läheme edasi stabiilset tõusuteed. See viib meid järgmise aasta 1. mail maailma suurima riikide ühenduse ja rikkaima ühisturu täisliikmeks. Kui rahvahääletusel jääb peale ”ei”, siis seisame uudse olukorra ees, mida pole kogenud veel ükski sama teed käinud riik. See tähendaks olulisi muutusi Eesti sise- ja välispoliitikas ning uute suundade kiiret otsimist.

Täna õhtuks peaksid olema esitatud kõik väited Euroopa Liidu poolt ja vastu. Arutleme nendest olulisemate üle veel kord üheskoos.

Senise arutelu keskne teema on olnud Eesti iseseisvus. Euroopa Liidus Eesti iseseisvus ei kao, vaid omandab uue mõõtme.Hakkame ju iseseisva liikmesriigi kodanikena osalema otsuste tegemisel, mis mõjutavad ka teiste Euroopa rahvaste elu.

Keegi võib ju väita, et NATO annab piisavad tagatised meie iseseisvusele ja julgeolekule. Väikeriigi stabiilsus ja julgeolek ei vaja siiski ainult turvatagatisi võimaliku sõjalise ründe vastu. Tänases avatud ja põimunud maailmas võivad riikide julgeolekut mõjutada hoopis uued, märksa raskemini tõrjutavad ohud. Neile saavad riigid edukalt vastu seista ainult koostööd tehes. Euroopa Liidus olles on Eestil hoopis rohkem võimalusi tõrjuda tänapäeva julgeolekuohte.

Normaalseks eluks ja inimeste elujärje tõusuks vajaliku stabiilsuse loob majandusareng. Euroopa Liidus avanevad Eesti kaupadele uued turud, see aga paisutab eksporti ning lisab ettevõtetes uusi töökohti. Kui inimestel jätkub tööd ja nad saavad paremat palka, tunnevad nad end turvalisemalt. Majanduse ja elanike jõukuse kasv suurendab omakorda riigi maksutulusid ning see lubab tõsta ka pensione ja toetusi.

Eesti areng viimastel aastatel on olnud kiire suuresti tänu välisinvesteeringutele ja usalduse tõusule meie riigi vastu. Usaldus tugines teadmisele, et Eesti on valinud stabiilse arengu tee ja soovib saada Euroopa Liidu liikmeks. Lisaks on hulgaliselt välisraha tulnud Euroopa Liidult toetustena, mis liitumise järel mitmekordistuvad.”

(…)

“Euroopa kultuuril, inimõigustel ning demokraatial põhinevad ühised väärtused ja sihid ühendavad rahvaid rohkem kui üksnes majanduslikud eelised. Eesti järgib neidsamu väärtusi ja püüdleb samade eesmärkide poole. Tahame elada turvaliselt ja jõukalt vabas demokraatlikus ühiskonnas. Sellest ka soov astuda Euroopa Liidu liikmeks.

Küllap nõustute, et liiga paljud meie kaasmaalased on üleminekuaja kiiretes muutustes kaotanud jalge alt kindla pinna. Nii nemad kui me kõik vajame suuremat stabiilsust. Siis suudame kiiremini parandada ka oma rahva elujärge, leevendada sotsiaalseid lõhesid ning jääda hariduse poole püüdlevaks ja omanäolise kultuuriga rahvaks. Parimad võimalused nende sihtide saavutamiseks on Euroopa Liidus, kus poliitikal on alati olnud sotsiaalne, inimesekeskne mõõde.

Hirm, nagu kaotaksime ühenduses oma rahvusliku omapära, keele ja kultuuri, on alusetu. Euroopa Liit kaitseb ja soosib rahvaste omanäolisuse säilimist ning erinevate kultuuride arengut nende mitmekesisuses. Mõni päev tagasi Eestit külastanud Soome president Tarja Halonen kinnitas, et liitumisega seotud kultuuripoliitilised mured ja kahtlused osutusid Soomes alusetuks. Soome kultuurielu on praegu mitmekesine, elav ja tugeval professionaalsel alusel. Ka meie saame kasutada Euroopa Liidu sooduskeskkonda. Samuti võime tunda uhkust, nähes eesti keelt tõusmas Euroopa Liidu ametliku keele seisusse.”

The post President Rüütel, kuidas te toimuvat vaatate? appeared first on Kaja Kallas.

Globaalsed eestlased võivad olla turvavõrgustikuks

Austatud president,

hr minister,

kesknõukogu liikmed,

Head globaalsed eestlased, see tähendab kogu gloobusel elavad eestlased

Lisaks hiljutisele 100ndale juubelile oli mõni aeg tagasi Eesti jaoks üks teine, semantilises, või kui soovite — psühholoogilises mõttes väga oluline tähtpäev. Eesti on olnud pärast iseseisvuse kaotamist vaba rohkem päevi, kuid ja aastaid, kui ta oli seda esimese ja teise maailmasõja vahel.

Vargsi, aeglselt, aga kindlalt on lõpuks taandumas kuskil kuklas paljudel pikalt kribelenud tunne, mida ainult väga harva välja öelda tihati — kauaks meil sel korral seda võimalust vabalt omaenda riiki ehitada antud on. Sellest võbelusest lahti saamine on olnud üks olulisemaid asju, sest see on andnud meile enesekindluse, veendumuse ja teadmise, et kui me Eestit paremaks teeme, kui me Eestit ehitame, siis me teeme seda tundega, et see kõik kestab igavesti. Kõikide me otsuste või otsustamata jätmiste mõju ei ole ajutine, vaid jääb me riiki, kultuuri, keelt ja inimesi mõjutama 50, 100, 200 aasta pärast.

Ma võtan teiega koos mõned hetked, et mõtiskleda selle üle, mis me väikest ja vaprat riiki järgmistel kümnenditel ees ootab. Ja ma seletan lõpuks ka, miks ma sellise mõtterännaku ette võtan.

Eesti õnn ja õnnetus on olnud see, et me ei ela kuskil omaette, poolvaakumis, maailma valudest ja õnnetumistest eraldatuna. Kõik need suured muudatused, millega üleilmselt tegeleda tuleb, mõjutavad Eestit kiiresti ja otseselt. Mis on viis seda sajandit kõige rohkem mõjutavat muudatust?

1. Maailma rahvastiku juurdekasv.
2. Rahvastiku vananemine.
3. Tehnoloogia plahvatuslikult kiire areng.
4. Kliimamuutused.
5. Geopoliitiliste pingete kasv.

Kõigi nende mõjud saavad puudutama ka Eestit ja mitte ühegagi neist ei tule mitte ükski riik maailmas toime kapseldudes, omaette pusides. Kui te lubate teha mul ühe ennustuse, siis ma ütlen, et nendest vältimatutest muudatustest tulevad võitjatena välja need, kes suudavad kohaneda kiiresti ja kes oskavad üleilmselt enda kasuks pöörata selle nähtamatu seeneniidistiku, oma võrgustiku, mis avatud maailmas enda kodanikest tekkinud on. On Eesti valik ja otsus, kas me oskame kõiki teid, kes te iga päev Eestile hingest ja südamest kaasa elate, parimas mõttes riigi jaoks ära kasutada, või takerdume eestluse defineerimisse koduse aadressi põhjal. Kultuur ja identiteet vajab ruumi areneda ja eluga kaasa minna. Kui ma paneme eestlusele piirid, siis ka meie identiteet ja kultuur saab vangistatud.

Kõigi selle sajandi oluliste muutustega toimetulemiseks on me riigi jaoks oluline, et me globaalne eestlaste võrgustik toimiks ja oleks tugev. Miks? Selgitan.

Ma võtan nendest viiest oluliselt muudatusest hetkel välja kolm. Geopoliitilised pinged, kliimamuutused ja rahvastiku vananemine.

Eesti, kogu meie regiooni jaoks on geopoliitiliste pingete ja egode põrkumise ajastul kriitiliselt oluline, kui palju jagub üle maailma neid, kes mõistavad meie tausta ja muresid, kellele saab otse ja ilustamata selgitada, kuhu üks või teine valik (või selle tegemata jätmine) välja viib. Meil on väga professionaalne ja tugev diplomaatiline teenistus. Meie diplomaatide nutikus ja oskus viis meid hiljuti viimase aja suurima välispoliitilise võiduni — ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks. Aga meil on veel midagi, mida me kasutame oluliselt alla selle potentsiaali. Meil on väljaspool Eestit tegutsevate inimeste näol omamoodi turvavõrgustik, mille iga lüli ja liige on Eesti loo rääkijana ja Eestile sõprade leidja ja hoidjana väga suur väärtus. Meie globaalse eestluse võrgustikus on inimesi, kes on loojad ja ettevõtjad, teadlsed ja innovaatorid, muusikud, meditsiinitöötajad, põllumehed, väikeste, tublide laste emad ja isad jne, jne. Igaühel neist on oma võrgustik, oma mõjuväli, millelaadset on riigi ametlikke kanaleid kaudu väga keeruline luua. Aga sellised, oma võrgustiku sisesed arvamusliidrid on väikese riigi jaoks just keerulistel, pingelistel aegadel kulla väärtusega. Selleks, et taoline turvavõrgustik keerulises olukorras kannaks, on vaja teda vähem keerulistel aegadel toestada ja ehitada. Teisiti ei saa. Sest — vabandage võrdlust — kui maja põleb, on hilja hakata sprinklerite süsteemi välja ehitama. Kas me praegu oleme osanud parimal võimalikul moel kõiki väljapool Eestit tegutsevaid globaalseid eestlasi võrgustikuks siduda? Kas me oleme hakanud mõistma, et Eestisse tagasipöördumisele lisaks, on väga palju riigi jaoks olulist selles tegevuses, mida kõik globaalsed eestlased väljaspool me riigi geograafilisi piire teevad? Kas me oskame seda — mu poolest näiteks Iisraeli või Iirmaa näitel tugevuseks pöörata? Pisitasa. Järjest rohkem. Aga minna on veel pikalt.

Puudutan veel kahte selle sajandi olulisemat muudatust. Kliimamuutuste vastu saamine. Eesti aeglane ärkamine ja märkamine, et planeedi kestmist puudutav on ka meie asi, on sel aastal viimaks tõusnud laiemaks aruteluteemaks. Ma toon selle täna eraldi välja, sest teist praktiliselt igaüks toimetab mõnes sellises riigis, kus kliimamuutuste vastu võitlemine ei ole midagi, mille vajadusest alles hakatakse aru saama. Globaalsele eestlasele lähevad globaalsed mured korda. Seepärast on mul teile palve ja üleskutse — jagage nende riikide kogemusi ja vaadet, kus te tegutsete. Rääkige ja selgitage, andke valjuhäälselt märku sellest, mis mitmetes teistes riikides on juba arusaadavaks muutunud. See on teema, kus teie abi ja tuge on vaja.

Kolmandaks. Rahvastiku vananemine ja tööjõu kahanemine, mis pureb eriti valusalt lähematel aastakümnetel Euroopat, aga ei jäta päris puutumata ühtegi arenenud riiki. Inimesed elavad kauem ja tervemalt — ja see on üksnes hea. Riigid seevastu on aegalsed kohanema kõige sellega, mida oluliselt vanem ühiskond endaga kaasa toob.

Eesti rahvastikuprognoosi kõige optimistlikum versioon ütleb, et mõnekümne aasta pärast on meil 125 000 tööealist inimest vähem. Kuna paljud teist on riikidest, kus selline number tundub pudipadi, siis olgu võrdluseks toodud, et Eesti tööjõuturu suuruseks on meie hiilgeajal kokku veidi üle 600 000 inimese. See 600 000 tööealise inimesega tööturg kahaneb (kõige optimistlikumate prognooside kohaselt) 125 000 inimese võrra.

Miks ma seda rõhutan? Sest see toob mind tagasi räägitu alguse juurde. Kui me mõtleme oma Eesti peale, kui igavesti kestva riigi peale, siis meil ei ole õigustust neid paarikümne aasta peale ette prognoositavaid muutusi ignoreerida. Jah, ei kliimamuutused ega rahvastiku vananemine ei juhtu koos kõigi oma mõjudega homme, aga me teame, et nad on tulemas. Et järgmistel põlvkondadel tuleb uutes tingimustes elada.

Mu meelest on targalt tegutseva riigi loogiline reaktsioon mitme muu sammu kõrval ka see, et me õpime iga oma väikese riigi kodanikku personaalselt, isiklikult hoidma. Et meil on oma strateegia, oma plaan, kuidas me üleüldises, üleilmses talentide, inimeste peale käivas konkurentsis oskame omasid hoida. Kes on oma? Igaüks, kellel on Eesti juured ja kelle süda lööb Eestile.

Selle plaani osa peab olema ka muudatuste tegemine seadusandluses, mis ikka veel vaatab mööda me riigi kõrgeimast reeglite kogumist — põhiseadusest. Jah, muidugi ma räägin vajadusest muuta kodakondsusseadust selliselt, et kord sünnijärgse Eesti kodanikuna sündinu ei peaks hetkekski tundma riigi poolset survet kodakondsusest loobumiseks.

See on võlg, mis tuleb ära klaarida.

Me peaksime olema püsti rumalad, kui me rahva vähenemist ja vananemist ette teades omaenda kehtestatud reeglitega omaenda sünnijärgseid kodanikke riigist eemale tõukame. Seadusemuudatuse ettepaneku esitasin parlamendile kevadistungjärgu viimasel nädalal. Aga seegi on teema, kus teie häält on hea kuulda. Teil on veel ees mitmeid kohtumisi Esto raames — võtke nööbist kinni igaühel, kes seadusandlusega Eestis kokku puutub ja nõudke seda, mida põhiseadus sõnaselgelt sätestab — Eesti sünnijärgse kodakondsuse võõrandamatust.

Head sõbrad,

Lubage mul lõpetada tänusõnadega kõigile, kes üleilmse eestlaste kokkutuleku, ESTO 2019. aastal Eestisse tõid. Ma loodan, et need päevad on toonud teile palju ilusaid emotsioone, toredaid taaskohtumisi ja põhjust ikka ja jälle Eestisse tulla. Ma tean, et neid, kes Eestis mõistavad globaalse eestluse olemust, on ESTO järel varasemaga võrreldes oluliselt rohkem. See on teie teene. Aitäh teile.

Elagu Eesti!