„Aktsiisipoliitikal on palju aspekte – üldjuhul on selle eesmärgiks jaehinna tõstmine ja läbi selle tarbimise vähendamine ehk tarbijate käitumise mõjutamine. Samas peavad riigid aktsiisipoliitika kujundamisel arvestama naaberriikide jaehindadega, et vähendada oma elanike piirikaubandust. Tuleb arvestada võimalike varimajanduse riskidega, riigi maksutuludega, ettevõtjate käitumisega ja mõjuga ettevõtlusele ning ärisektori rahvusvahelisele konkurentsivõimele,“ selgitas Riigikogu Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.

„Eesti pole oma aktsiisipoliitika kujundamisel nende aspektidega piisavalt arvestanud ja alkoholi hinnavahe Lätiga on paisunud kahekordseks. Sellest on saanud tarbijatele stiimul kaupade ostmiseks Lätist. Valitsuse senised sammud on olnud täiesti ebapiisavad. Piirikaubanduse probleem ei lahene iseenesest,“ lisas Sõerd.

„Eelnõuga oleks langenud näiteks õlle aktsiisimäär praeguselt 16,92 euro tasemelt 9,13 eurole õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris, kange alkoholi aktsiis 25,08 eurolt 23,89 eurole alkoholi etanoolisisalduse ühe maksuprotsendi kohta hektoliitris. Eelnõu eesmärk oli astuda samme selleks, et panna piir Läti piirikaubandusele, parandada eelarvetulude laekumist ja arvestada ka rahvatervise aspektidega. Koalitsiooni häältega aga lükati eelnõu 19. aprillil tagasi,“ ütles Sõerd.

„Piirikaubanduse probleem ei lahene iseenesest. Aprilli lõpus avaldatud Läti riigi stabiilsusprogrammis on nende aktsiisitõusude plaanid kirjas. Vahed Eestiga jäävad sedavõrd suureks, et ilma aktsiisitõusude tagasipööramiseta pole võimalik piirikaubandusele piiri panna,“ võttis Sõerd aktsiisidega toimuva kokku.

 „26 tuhande töötajaga avalik teenistus on ainult üks osa valitsussektorist, kus tervikuna töötab 116 703 riigipalgalist. 2017. aasta aruanne kinnitab, et eelmisel aastal vähenes valitsussektor ainult 80 inimese võrra. Seega oleks riigihalduse ministril olnud aus tunnistada, et tervikuna oli riigis muutus väiksem kui 0,07 protsenti,“ on endine riigihalduse minister Arto Aas valitsuse avaldatud numbrite osas kriitiline.

 „Võib näha suundumust, et kui valitsussektori ühes osas töötajate arv vähenes, siis teises osas kasvas sama palju. Inimeste liikumine süsteemi sees andis valitsusele lihtsalt võimaluse statistikaga mängida. Mingit selget riigipalgaliste vähenemise trendi ei ole aga võimalik tuvastada. See pole ka üllatus, sest valitsusel puudub selge visioon ja eesmärk suurema tõhususe saavutamiseks,“ lisas Aas.

„Eelmise valitsuse ajal lähtuti põhimõttest, et riigipalgaliste arv peab vähenema samas proportsioonis tööealise elanikkonnaga. Statistikaameti andmetel vähenes tööealiste elanike arv 2017. aastal 6000 inimese võrra, mis tähendab, et ka riigipalgaliste arv pidanuks vähema ca 700 inimese võrra. Kahjuks saavutati ligi kümme korda väiksem tulemus ja sedagi varem tehtud otsuste inertsist. Kokkuvõttes on valitsussektori ülalpidamise koormus maksumaksjatele pigem kasvanud,“ sõnas Aas.

Ants Laaneots, riigikogu liige

Vladimir Putini 01. märtsi 2018 valimiseelne esinemine, mida Venemaal tuntakse nn „maikuu ukaasidena“, toimus erinevalt tavast mitte Kremlis vaid Näituste paviljonis Maneežis. Riigijuhi kõnet oli saali kuulama kutsutud ligi 1500 pealine auditoorium. Venemaa presidendi ning samas näos uue kandidaadi nr. 1 kõne koosnes seekord kahest osast — majanduslikust ja sõjalisest ning kestis 117 minutit, ehk oli pikim kõikidest varajasematest.

Kõne esimese osasoliisegi televiisoris näha, et teema on vähehuvitav nii Putinile endale kui ka auditooriumile. Mingit uut majandusprogrammi Venemaa riigijuht ei esitanud. Domineerisid valdavalt utoopilised arvestused, kõlavad loosungid ja üleskutsed läbimurdeks majanduses. President kinnitas enesekindlalt, et Venemaa kuulub majanduslikult maailma esiviisiku hulka, mis aga ei vasta tõele. Londoni Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi andmetel oli Venemaa sisemajanduse kogutoodang (SKT) riigi „õitseajal“ 2014. aastal $2,07 triljonit, 2017. aastal aga vaid $1,47 triljonit, langedes maailma riikide pingereas teise kümne viimasele poolele. Isegi Brasiilia SKT oli möödunud aastal $2,8 triljonit. Venemaa majanduse kehva seisu ja rahva elatustaseme halvenemist näitavad ilmekalt riigi statistika peavalitsuse ROSSTAT-i poolt 28. veebruaril 2018 teadete agentuur INTERFAX-is avaldatud andmed elanikkonna viimaste aastate sissetulekute kohta. Langus on muljetavaldav: 2015a. — 3,2%, 2016 a. — 5,8%, 2017 a. — 6,9%, ehk kolme aasta jooksul kokku 15,9 protsenti. Vene interneti portaal NOVAYAGAZETA teatas omakorda, et käeoleval ajal elab riigis vaesuse piiril või sellest allpool ligi 63 miljonit inimest.

Teine, ehk kõne sõjaline ja relvajõudude osa oli ettekandes tähtsaim.Sellest rääkides elavnesid nii V. Putin ja ka auditoorium oluliselt. President süüdistas USA-d, kes olevat ühepoolselt väljunud tuumarelvade piiramise leppest ja tegevat alusetult etteheiteid Moskvale lähimaa raketisüsteemide (Iskander-M) likvideerimise leppe rikkumises. Putin kinnitas ka, et Venemaa on nüüd saavutanud sõjaline pariteedi NATO-ga ja pühendus pikemalt ähvardustele Lääne suunas ning reklaamis oma uusimaid strateegilisi relvi, mis olevat maailmas ainulaadsed ning milledele polevat USA-l ja teistel NATO riikidel midagi vastu panna. Nendeks tema sõnul on:

- Rasked, suurendatud lennukaugusega — kuni 11 000 km, suurt arvu manööverdavaid tuumalõhkepäid kandvad kontinentidevahelised ballistilised raketid „Sarmat“.

- Mehitamata, sügaval vee all aatomimootori abil kiiresti piiramata kaugusele liikuvad, tuumalõhkepeaga relvastatud allvee droonid „Status 6“ mis võivat hävitada nii vaenlase laevad kui ka mereäärsed linnad ja mereväebaasid.

- Kümnekordse ülehelikiirusega atmosfääris kuni 2000 km kaugusele lendavad ja manööverdavad tiibraketid „Kinžal“, mis võivat kanda nii tava- kui ka tuumalõhkepäid.

- Putinikirjeldusejärgi aatomimootoriga varustatud, atmosfäärismanööverdavad, piiramata kaugusele lendavad, Lääne raketi- ja õhukaitse süsteemidele kättesaamatud tiibraketid. Lääne pressi andmetel on Venemaa selle aatomimootoriga teinud neli katsetust — kõik ebaõnnestunult.

- Ülehelikiirusega planeerivad strateegilised tiibraketid „Avangard“. Nende katsetused olevat Putini sõnul juba lõpetatud.

- Võimsad sõjalised laserkompleksid, milledega saavat hävitada vaenlase lennukid, tiib- ja muud raketid, helikopterid.

Järgnesid Putini ähvardused Lääne suunas. Ta teatas, et Venemaa on kannatlikult püüdnud leida lääneriikidega ühist keelt läbirääkimistel julgeoleku, relvastuste ning poliitika valdkonnas. See polevat andnud tulemusi, Lääs polevat teda kuulanud. Moskvas on nüüd veendutud, et see on olnud kasutu ja olevat aeg minna üle tegevusele oma huvide kaitsel. Venemaa presidendi kõne oli riigi juhilt, kes on kindlalt asunud Vene impeeriumi taastamisele. Millega selle eelkäijale NSV Liidule lõppes relvastuse võidujooks ja ebaefektiivne majandus ja selle militariseerimine, on kogu maailmale teada.

Kõne kutsus esile kriitikalaine vene intelligentsi ja ekspertide seas ja ka välismaal. Enamik kriitikutest nagu Аndrei Kritševski VF Teaduste Akadeemiast, Poliituuringute keskuse juht Koltaševski jt. kinnitavad, et ilma tõsiste reformideta majanduses ja ühiskonnas ei muutu vene riigis midagi, stagnatsioon jätkub. Venemaa Föderatsiooni Poliittehnoloogiate Keskuse presidendi Igor Bunini arvates oli Putinil kolm sõnumit venelaste unistuste täitmiseks:

1. Venemaa on maailmas kõigist tugevam (adresseeritud kogu maailmale)

2. Hakkame paremini elama (adresseeritud vaestele ja pensionäridele)

3). Venemaa saab olema kõrgtehnoloogiline suurriik väärikal kohal maailmas (adresseeritud oligarhidele, keskklassile ja intelligentsile).

Ukrainlased nimetavad Putini esinemist Münheni kõneks nr.2. ja on veendunud, et see oli kindlalt NSV Liidu taastamise rööbastele asunud liidri kõne — eesmärgiks uus palavilikuline relvastumine ja Külm sõda, elanikkonna zombistamine. Kiievi arvates lõpetas NSV Liit kurvalt, ilmselt polevat ka Putini Venemaa sellest kaugel.

Venemaa ootused sensatsioonile või šokile lääneriikides pärast kõnet ei täitunud. Lääs, sh USA kommenteerisid Putini kõnet üsna napilt ja rahulikult. Paljud vene opositsionäärid naeravad läbi pisarate — Putin töötab Lääne sõjatööstuse huvides. Tänu tema sõjakusele on sellel nüüd käed tööd ja taskud raha täis.

Saksamaa Föderaalse julgeoleku poliitika akadeemia (Bundesakademie für Sicherheitspolitik) eksperdid valmistasid omakorda ette analüütilise töödokumendi Putini avaldatud uute strateegiliste relvasüsteemide ja Lääne suunas kõlanud ähvarduste kohta. Sakslased ei usu Venemaa saavutustesse uute relvasüsteemide väljatöötamisel ja väidavad, et midagi uut Putini kõnes ei kõlanud. Välja arvatud raketisüsteem „Sarmat“. Ligi 200 tonni kaaluv kontinentidevaheline ballistiline rakett RS-28 „Sarmat“ on vanema raketi RS-36M, ehk NATO klassifikatsiooni järgse „Satan-2“ modifikatsioon. Rakett peab olema võimeline kandma 10–24 lõhkepead ja lendama kuni 11000 kilomeetri kaugusele. Ta peab vahetama välja siiani Venemaa strateegiliste raketivägede relvastuses olnud vanad, Ukrainas Dnepropetrovskis ehitatud RS-36M tüüpi raketid. „Sarmat“ läbis esmased mootorite katsed tühja korpusega alles 2017. aasta detsembris. Sakslaste hinnangul läheb veel 5–8 aastat enne kui täiskatsetusteni jõutakse. Ei ole teada millal seeria tootmisesse läheb. Ehitama neid hakatakse mitte Ukrainas Dnepropetrovskis, kus toodeti kõik NSV Liidu rasked raketid, vaid täiesti uutes oludes Venemaal. Kõik see, ka tehasekompleksi loomine, võtab aega ja hulga raha. Akadeemia asjatundjate väitel info “Sarmatist” on ka kõik, uuemat Venemaal ei ole rohkem midagi. Ülejäänud Putini kõnes mainitud nn uued relvad ei olevat isegi katsetusjärgus.

Sakslased ei usu Putini ettekandes kõlanudaatomimootoritega sõjalistesse imedesse. Nad väidavad et USA keeldus neist juba 1960-tel aastatel, pärast hulka ebaõnnestunud katseid luua tuumamootoriga ja seega piiramatu lennukaugusega tiibraketid. Põhiprobleem — kuidas panna raketile tuumareaktor. Ülikiirete lennuaparaatide loomine on USA-s tehniliste raskuste tõttu ajutiselt külmutatud. Saksa akadeemia andmetel nende loomisega kaasajal tegelevad küll Venemaa, Hiina ja India, kuid samuti erilise eduta. Mis puutub võimsaid uue põlvkonna laserrelvi, siis uuringud on näidanud, et need on ülimalt energiamahukad ja seega relvastusse võtmisest üsna kaugel. USA-l on küll sellised relvad olemas, kui neid kasutatakse väga piiratud ulatuses..

Saanud maha Putini ulmerelvade kritiseerimisega, võtsid saksa eksperdid käsile teised relvasüsteemid. Mis puutub Venemaa tankivägesid, siis ümberrelvastumist sakslaste arvates selles valdkonnas niipea ei toimu. Nende sõnul kavatsetakse Vene kaitseministeeriumi plaanide kohaselt toota lähiajal 120 uut tanki T-14 Armata, ehkki esialgu planeeriti osta neid 2300 kuni 2020. aastani. Rahapuudusel on suurema arvu uusimate tankide hanked nüüd lükatud edasi kuni 2025. aastani.

Kremli poolt laialt reklaamitud ja USA värskes tuumarelva strateegias ohuna mainitud uue põlvkonna strateegilise kaugpommitaja „PAK DA“ (vene keeles перспективный авиационный комплекс дальней авиации) relvastusse võtmine oli planeeritud 2020. aastaks, kuid siiani pole keegi Venemaal ega ka mujal näinud isegi selle prototüüpi. Vene kaitseministeerium teatas selle asemel, et on otsustatud taastada vana raskepommitaja Tu-160 tootmine moderniseeritud kujul Tu-160M2 variandina.

Saksa asjatundjad avaldasid ka Venemaa sõjatööstuse üpris nigelad reaalsed võimekused. Nende andmetel kaheksast uuest strateegilisest „Borei“ tüüpi allveelaevast-raketikandjast, mis pidid tulema laevastiku relvastusse juba 2017. aasta lõpuks, on reaalselt olemas ainult kolm. Väiksemad uue põlvkonna „Hasky“ tüüpi allveelaevad hakkavad vanu nõukogude aegseid allveelaevu välja vahetama mitte varem kui 2025. aastast. Venemaa esimene omatoodetud helikopterikandja jõuab merele mitte varem kui 2026. aastal. Uus „Admiral Gorškov“ tüüpi fregatt (esimene kuuest 2020 aastaks planeeritust) jõuab merele testimiseks alles käesoleval aastal. Märgiti ka, et alates möödunud sajandi 90-test aastatest, ehk pärast NSV Liidu lagunemist, ei ole Venemaa ehitanud ühtegi fregatist suuremat sõjalaeva.

Sakslased on seisukohal, et Venemaal ei suudeta edukalt realiseerida lähima kümne aasta jooksul mitte ühtegi laialt reklaamitud uute relvade projekti. Riigi sõjalised kulutused 2018. aastal ($66,3 miljardit) on küll kasvanud tempoga 7,9% aastas, kuid nad polevat võrreldavad näiteks Hiinaga — $215 miljardit või USA-ga — $683 miljardit. Huvitav, et kohe pärast oma programmilist kõnet teatas Putin sõjaliste kulutuste vähendamisest. Näib, et Lääneriikide majanduslikud sanktsioonid mõjuvad, Venemaa valitsusel pole raha.

Saksa „Deutshe Welle“ ajakirjanikud uurisid ka ühiskondlikku arvamust Venemaal ja Saksamaal. Venemaal näitas see, et 75% küsitletutest tahavad, et Venemaad kardetaks, 86% on aga kindlad, et Venemaad tõepoolest kardetakse.

Küsitluses Saksamaal aga selgus — 91% elanikkonnast ei tunne hirmu Venemaa sõjalise võimsuse pärast. Noorte 18–29 vanuste seas on selliseid isegi rohkem — 98 protsenti. Tavalised sakslased ei karda Venemaad. Nad ei usu, et „… inimesed kes ei ole võimelised tegema korralikku autot, olmetehnikat või elektroonikat, võivad teha korralikud relvad“. Sakslaste arvamus on: „Las nad teevad kõigepealt korralikud pesumasinad. Võib-olla hakkame siis nende võimekusse ja võimsusesse ka uskuma“.

Avaldatud Postimees.ee 7.06

Sakslased Venemaale: las nad teevad kõigepealt korraliku pesumasina was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.