Reformierakonna blogi: Kas pillirookõrs aitab kaasa energiahüppele?
Blogid
24. Oktoober 2019 11:20
Keit Pentus-Rosimannus, Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
Postimehe värskelt avaldatud uuring selle kohta, kas ja mida on valmis inimesed kliimamuutuste ära hoidmiseks oma elustiilis muutma, andis väga olulise teadmise — kümnest Eesti inimesest kaheksa inimest on valmis midagi ette võtma. See kinnitab, et meie inimeste vastutustunne tuleviku ees on palju suurem, kui veel hiljuti prooviti muljet luua.
Keit Pentus-Rosimannus, Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
Postimehe värskelt avaldatud uuring selle kohta, kas ja mida on valmis inimesed kliimamuutuste ära hoidmiseks oma elustiilis muutma, andis väga olulise teadmise — kümnest Eesti inimesest kaheksa inimest on valmis midagi ette võtma. See kinnitab, et meie inimeste vastutustunne tuleviku ees on palju suurem, kui veel hiljuti prooviti muljet luua.
Sotsiaalmeedia kasutajatele on kindlasti tuttav, kuidas kliimamuutusi ja kliimapoliitikat puudutavate postituste alla ilmuvad kiiresti hüüatused stiilis “aga oma käitumist pole keegi valmis muutma!”, “kellele te räägite, Eesti inimesed ei taha midagi kuulda sellest, et peaks oma elustiili muutma!”. Nüüd on mustvalgel näha, et valmisolek on täiesti olemas. Järjest rohkem paistab, et praegu on teadlikkus ja pealehakkamine suurem inimeste isiklikul tasandil kui riiklikul.
Olen jälginud esimesi reaktsioone uuringu tulemustele ja arvan et nipsaka tooniga reaktsioonidest stiilis “mida see pillirookõrre kasutamine ikka muudab” oleks mõistlik hoiduda. Eesti inimeste valmisolek muutusteks on oluline. Seda ei tohi naeruvääristada, sest ilma laiema hoiaku ja platvormita oleks palju keerulisem ette võtta ka suuri muutusi tööstuses ja energeetikas. Inimeste hoiakud, nõudlikkus ja soov väiksema kliimamõjuga toimetamise järgi võib tukkuma jäänud reeglitetegijad lõpuks liikuma saada. Pealegi kujundavad sellised inimeste isiklikud hoiakud oluliselt laiemaid arusaamu selle kohta, mida peetakse ühiskonnas “normaalseks”, mis on põlu all, millest hoidumine on omaksvõetud tava.
Inimeste hoiakute ja harjumuste muutus on see, millel on võime mõjutada oluliselt ka kliimamõju kontekstis kõige suuremat patupesa — energiasektorit.
Kust tuleb süsinikusaaste?
Eesti viimane kliimaaruanne näitab, et iga Postimehe lugeja (ja iga Eestis elava noore ja vana lehe mitte-lugeja) kohta paisatakse meil aastas õhku umbes 15 tonni süsinikusaastet. Kokku 20,9 miljonit tonni süsinikusaastet aastas. Ilmselt on praeguseks igale veidigi kliimamõju vastu huvi tundjale pähe jäänud, et lõviosa sellest tuleb energeetika sektorist. Mis see lõviosa tähendab?
88,8% Eesti süsinikusaastest pärineb energeetikast. See hõlmab kõiki põletatud kütuseid, kulugu need siis elektri tootmiseks või sooja tootmiseks, büroodes või kodudes. Veel mõni aeg tagasi oli levinud hoiak, et seda osa ei saa inimesed ju kuidagi mõjutada. Aga energiasääst? Nagu näitab ka värske SEI kliimaneutraalsuse uuring, on energiasäästu potentsiaal suur. Väga palju energiat kulub meil endiselt hoonetes, mille ehitusaasta jääb perioodi, kus energiasääst tähendas sügise saabudes aknaraamide vatiga täis toppimist ja kleeppaberiga üle kleepimist. Selle valdkonna süstemaatiline ja põhimõtteline ettevõtmine võiks anda suure tüki muutusest.
Aprillis avalikustatud eurobaromeetri uuringu järgi on Eesti inimesed tegelikult juba praegu mitmes olulise kliimamõjuga valdkonnas Euroopa Liidu keskmisest eespool (ja mitmes muidugi veel ka alla keskmise). Näiteks 38% ütleb, et nad on juba oma kodu energiakulu vähendamiseks seda väiksemal või suuremal moel soojustanud. ELi tervikuna on majaapidamises energiapidavust parandanud keskmiselt ainult 24% (eksiarvamus on, et see puudutab ainult külma ilmaga riike. Kuumades maades tähendavad need investeeringud lihtsalt, et hooneid muudatakse kuuma ja päikest vähem sisselaskvateks). Samuti ütles 68% Eestis vastanutest, et nad proovivad vähendada ühekordsete asjade kasutust nii palju kui võimalik. Euroopa Liidu keskmine on ses vallas pisut väiksem — 64%.
Postimehe uuring näitab, et Eestis on kõige suurem valmisolek teha muutusi kiirmoe tarbimise vallas. Kas see üldse loeb? Loeb, ja väga. Näiteks Euroopa Liidu tekstiilitööstus toodab aastas umbes 16 miljonit tekstiilijäätmeid, mis jõuavad lihtsalt järjest kasvavatele prügimägedele. See tähendab miljoneid tonne vett ja raisatud energiat. Lennu- ja meretranspordi heidetest on järjest rohkem juttu, aga näiteks neli aastat tagasi, 2015, paisati tekstiilitööstuses õhku 1,2 miljardit(!) tonni süsinikusaastet, mis on rohkem kui lennunduses ja meretranspordis kokku. Näiteks teie ümbertöötlemata jääva teksapaari jalajälg on umbes 33 kilo õhku paisatud süsinikusaastet ja 15 000 liitrit kulutatud vett. Jah, see loeb.
Muidugi on kõige robustsema mõjuga põlevkivisektor, mida inimese igapäevase käitumise tasandil tehtavate muudatustega justkui muuta ei saa. Need on otsused, millest pole valitavatel võimalik hoiduda. See, kuidas nad otsuseid teevad, on omakorda aga vägagi mõjutatud teadlikkusest ja nõudlikkusest, mis ühiskonnas kliimamõju teemal olemas on. Nii on inimeste poolt piltilikult öeldes plastkõrte asemel pillirookõrte eelistamine ühel hetkel otseseselt seotud ka energiahüppega. Signaal on valitsuses otsuste tegijatele antud.
Kolm mõtet isiklikuks muutuseks
Mu käest küsitakse tihti kohtumistel ja esinemistel lihtsaid soovitusi, mida ise oma isiklikus elus kliimajälje vähendamiseks järgida proovin ja mida teistele soovitan. Iseenesest kõik justkui väikesed asjad, aga kõigil oma mõju.
Esiteks — taaskasutus. Rõivad, mis sulle enam kuidagi ei klapi, võivad kellegi teise jaoks olla kihvt avastus. Vii need näiteks uuskasutuskeskusesse ja ise eelista odava kiirmoe keti asemel stiilseid taaskasutuspoode ja -turge. Kui oled kiivas oma asjade hoidja, siis kui rõivad piisavalt kauaks riiulile karpi pakituna puhkama jätta, on mõne aasta pärast väikese ümbertöötlemise järel jälle nagu uued.
Teiseks — väldin plastikut. Olgu kõrred või topsid-taldrikud või pudelid — olen nende kasutamisest igal võimalusel loobunud. Tööl on laual korduvkasutatav joogitops mida kraanist täitmas käin. Kodus on näpus ja öökapil klaasist, täidetav pudel. Kui on suuremad üritused, kus nõusid kulub ohtralt, olen ikkagi eelistanud päris ebamugavatele plastiknõudele keraamilisi ja klaasist nõusid. Neid, muide, saab eriti suurte koguste vaja minemise korral ka laenutada. Ei ole vajadust alati osta.
Kolmandaks — tarbin võimalikult palju kodumaist. Eesti toit maitseb paremini, kui ei-tea-kust kohale lennutatud kraam. Väiksem kliimajälg on sellele ainult heaks boonuseks.
Avaldatud ajalehes Postimees 22.10.2019
Jälgi autori tegemisi sotsiaalmeedias
Kas pillirookõrs aitab kaasa energiahüppele? was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Andres Sutt: Pöördepunkt maailmamajanduses
Blogid
22. Oktoober 2019 23:57
Andres Sutt
Eelmisel nädalal pidasid Washingtonis aastakoosolekut tänavu 75-ndat aastapäeva tähistavad Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Juubeliaastat varjutavad aga kaubandussõda ja süvenev protektsionism maailma eri nurkades, kasvanud geopoliitilised pinged ning selle taustal maailmamajanduse aeglustumine.
Küsimärgid majanduskasvu kohal
IMF alandas taaskord maailmamajanduse kasvuootusi – 2019. aasta 3 protsendiline majanduskasv on kõige aeglasem pärast globaalset finantskriisi. Kasvu pidurdumine on laiaulatuslik, tootmine on järsult aeglustunud ning maailmakaubanduse ühe protsendiline kasv on nõrgim tulemus alates 2012. aastast. Majanduskasvu mõningane kiirenemine 2020. aastal eeldab aga, et praktiliselt kõik prognoosieeldused täituksid. Tavaliselt ei ole nii läinud. Nimekiri teguritest, mis võivad finantsturge ja majanduskasvu negatiivselt mõjutada on pikk: jätkuvalt on lahtine Brexiti lahendus, Türgi invasiooni mõju kurdide aladele Süürias, pinged Iraani ümber, rahutused Hong Kongis, poliitiline olukord Argentiinas, eelsesivad presidendivalimised USA-s jne.
Globaalse majanduskasvu taastumist järgmisel aastal peaks vedama Argentiina, Türgi, Venezuela ja Iraan, mis ronivad välja majanduslangusest. Samuti peab mitmel olulisel areneval turul nagu Brasiilia, India, Mehhiko ja Venemaa majanduskasv kiirenema. Arenenud riikide pikaajalise kasvu väljavaated on aga endiselt keskpärased – tootlikkuse kasv on olnud madal ja rahvastik vananeb. Juba niigi pikka väljakutsete nimekirja peab mahtuma ka kliima soojenemise pidurdamine. Kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamine on ajakriitiline ja ebaõnnestumise korral on suurimaks kannatajaks vaesed riigid ning tervikuna kogu inimkond.
Eraldi tähelepanu väärib Hiina majandus, mis on olnud viimastel aastatel oluliseks maailmamajanduse kasvumootoriks. Kui USA-Hiina kaubandustülist on uudistes juttu palju, siis vähem on räägitud muutustest Hiina majanduspoliitikas viimase 4-5 aasta jooksul. Nii on Hiina teadlikult vähendanud oma sõltuvust ekspordist ja suurendanud kodumaise majanduse panust kasvu. Samuti on kontrolli alla võetud laenukasv ja varipangandus. Kasvanud on Hiina ja muu maailma vastastikune tehnoloogiline sõltuvus. Need majanduspoliitika muudatused on vähendanud Hiina investeerimisaktiivsust, impordimahte ja mõjutanud negatiivselt Hiina impordist sõltuvate riikide majanduskasvu. Hiina on tõusnud majanduslikuks jõuks, mis ohustab USA liidrirolli ja mille majanduse käekäik mõjutab otseselt maailmamajanduse väljavaateid.
Finantsriskid, rahatrükk ja võlakoorem
Nõrk majandusväljavaade peegeldub suurenenud finantsriskides. IMFi värske finantsstabiilsuse analüüs osundab märkimisväärselt kasvanud riskidele investeerimisfondides ja kindlustusfirmades. Mittepankadest finantsettevõtete riskitase on paljudes suure finantssektoriga riikides jõudnud globaalse finantskriisi aegsega võrreldava tasemeni. Samuti on madalate intressimäärade tõttu rekordkõrgeks kasvanud ettevõtete võlakoorem. Nii tekitaks 2007-2008 aasta kriisist poole leebem uus kriis võlateenindamise probleeme ca $19 triljonile ettevõtluslaenudest. See on võrdne umbes 40 protsendiga uuringuga kaetud riikide (USA, Hiina, Jaapan, Euroopa suuremad majandused) ettevõtete koguvõlast.
Rahatrüki tulemusel on negatiivse intressiga võlakirjade maht kasvanud 15 triljoni dollarini. Positiivse tootluse saavutamiseks ostavad investorid üha riskantsemaid ja vähelikviidseid varasid. Nii on kiirelt kasvanud arengumaade ja arenevate turgude võlakoorem, viies paljud arenguriigid võlaprobleemide lävele. Vaeseimate arengumaade riigivõlg oli viimati nii kõrge 1980-ndatel. Arenevate turgude välisvõlg ulatub keskmiselt juba 160 protsendini ekspordist võrrelduna 100 protsendiga 2008. aastal.
Kui ma hindan oma pea 30-aastase kogemuse ja eelmise nädala Washingtoni kohtumiste põhjalt majanduse tulevikuväljavaateid, siis kinnitavad aeglustuv maailmamajandus, kasvanud finantsriskid ja geopoliitilised pinged, et ees on päris keerulised ajad. Samas püstitavad varade hinnad finantsturgudel uusi rekordeid, mis minu jaoks ei sobitu kuidagi majanduse üldisesse pilti. Ülimadalad intressid ning kõrge riigi- ja erasektori võlg annavad aga majanduspoliitikale vähem ruumi languse pehmendamiseks.
Kogemus näitab, et ükski prognoos ei ole lõpuni täpne. Olulisim on teadmine kummale poole prognoos tõenäoliselt eksib – on see liiga optimistlik või liiga pessimistlik. Ajaloost on teada, et majandustsükli pöördepunktide etteaimamine on keerukas ning reeglina osutub prognoos tegelikkusest optimistlikumaks. 2020. aastale ette vaadates on võtmeküsimus, kas maailmamajanduse pöördepunktist saab majanduse murdepunkt.
The post Pöördepunkt maailmamajanduses appeared first on Andres Sutt.
Reformierakonna blogi: Valitsuse probleemid vaimse tervisega
Blogid
21. Oktoober 2019 16:07
Liina Kersna, riigikogu liige
Liina Kersna, riigikogu liige
Mäletan hetke, kuidas kümme aastat tagasi ühel Stenbocki majas toimunud hommikusel peaministri koosolekul lugesime ülevaadet antidepressantide kasutamise hoogsast kasvust. Parasjagu oli majanduses languse aeg ning loomulikult esitas see väljakutse ka inimeste vaimu vastupidavusele. Ütlesin toona, et mind see statistika väga ei üllata — minu tutvus- ja sõprusringkonnaski oli inimesi, kes kasutasid depressiooniravimeid. „Issand, Liina, mis seltskonnas sina liigud!“ imestas üks end tõenäoliselt liiga pikaks ajaks Stenbocki maja kaunitesse ruumidesse unustanud kolleeg laua teisest otsast.
Tookord, kümme aastat tagasi käis Eestis psühhiaatrite juures depressiooniravil 7000 inimest, neist 246 last. Möödunud aastal jõudis meil depressiooniga psühhiaatri juurde üle 9000 inimese, 470 neist olid lapsed. Mis puutub depressiooniga lähedalt seotud suitsiidide statistikasse, siis mullu katkes enesetapu tõttu 196 Eesti inimese elu.
Asjatundjate hinnangul võib iga enesetapu kohta Eestis arvestada 25 enesetapu katsega. Värske, sel aastal tehtud uuring hindab ühe enesetapu mõjuringiks 139 inimest. Hingekriipiv süütunne ja vastamata küsimused jäävad neid inimesi painama aastateks. Seega muutub igal aastal puhtalt suitsiidide tõttu psühholoogiliselt haavatavaks vähemalt paarkümmend tuhat Eesti inimest. Suure tõenäosusega kasvab nende puhul nii füüsiliste kui ka psüühiliste haigestumiste võimalus, sest vabatahtlikult elust lahkunud lähedastel on lausa neljakordne risk post-traumaatiliseks stressihäireks. Riik neid täna ohvritena ei käsitle. Kuigi sisuliselt klassifitseeritakse ka suitsiidid õnnetusjuhtumitena, mida on võimalik ennetada, siis Eestis puudub täna selleks nii süsteem kui rahastus.
Kui süsteemse ennetustöö tulemusel on meil viimase kümne aastaga tule-, vee- ja liiklussurmade arv vähenenud pea kolm korda (2006. aasta 443 hukkunult 160le 2018. aastal), siis enesetappude arv ei ole olulist muutust näidanud (langus 247lt 212le).
Päästeamet alustas tulesurmade teadliku ennetustööga 2006. aastal, mil tules hukkus 164 inimest. Möödunud aastal viis tuli endaga 50 inimest. 13 aasta jooksul oleme tulesurmade ennetusse investeerinud igal aastal sadu tuhandeid eurosid ning tänu sellele on reaalselt päästetud rohkem kui tuhande inimese elu!
2010. aastast on riik investeerinud ka uppumissurmade ennetusse ning samuti oleme seeläbi suutnud säästa sadu inimelusid. Sarnaselt — süsteemselt, ametkondade üleselt ja tagatud eelarvega — peaksime tegelema ka suitsiidiennetusega.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni suitsiidiennetuse teemalisel seminaril räägiti taas, et üks euro suitsiidiennetusele toob ühiskonnale tagasi poolteist eurot. Riigi seisukohalt oleks tegemist ilmselgelt kasuliku investeeringuga. Et tegeleda süsteemsemalt vaimse tervise teemadega, sealhulgas suitsiidide ennetamisega, küsis sotsiaalministeerium oma eelarvesse nelja aasta peale nelja miljonit eurot. Valitsus ei pidanud seda teemat aga oluliseks ning valdkond sai lisaraha — null eurot!
Vähe sellest — ajal, mil meil ei ole piisavalt ei kliinilisi psühholooge ega koolipsühholooge, ei pea valitsus vajalikuks rahastada nende ametiks vajalikku kuuendat ehk kutseaastat ülikoolis. Neile mõeldud raha kärbiti eelarveprojektist välja. Samas, vajaminevad summad ei ole kaugeltki müstilised. Kliinilised psühholoogid vajaksid kutseaasta rahastamiseks 400 ning koolipsühholoogid natuke üle 200 tuhande euro aastas.
Tänane valitsus näitab reaalsete tegudega selget ignorantsust Eesti rahva vaimse tervise probleemidega tegelemisel. Küsimus ei olegi niipalju rahas kui prioriteetides, sest samal ajal jagatakse neli miljonit sõpradele katuserahadeks ning peetakse 800 tuhande euroga aastas üleval ministrit, kelle töö tegid seni ära kahe ministeeriumi kaks osakonda. Kas oleks ülekohtune öelda, et seetõttu jäävad paljud inimesed, sealhulgas lapsed, otsustaval hetkel hädavajalikust abist ilma?
Ja kelle südametunnistusele kirjutame kümned, kui mitte sajad seetõttu elamata jäänud elud?
Avaldatud EPL 19.10.2019
Valitsuse probleemid vaimse tervisega was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Reformierakond loodab, et perede piletimure Tallinnas sai lahenduse
14. Oktoober 2019 09:00
Reformierakonna Tallinna linnavolikogu fraktsioon andis hiljuti volikogus üle eelnõu, mis annab Tallinna linnaametnikele ülesande luua ühtne perepileti süsteem linna spordi-, kultuuri- ja vaba aja asutustes. Probleem perede erinevast kohtlemisest piletiostul kerkis ajakirjanduse tähelepanu juhtimise järel ning teravnes, kui linnavalitsuse poolt seadis vastutav abilinnapea Belobrovtsev avalikkuses kahtluse alla, kas näiteks kolmelapseline pere ikka käiks koos sportimas, sest mõni lastest võiks olla sõber, mitte pereliige.
Eelnõu üleandmise järel tunnistas ka volikokku vastama tulnud valdkonna eest vastutav abilinnapea Vadim Belobrovtsev, et on aru saanud, et probleem tuleb lahendada ja nii, et perepileti hind ei tõuse.
Eelnõu esitanud Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal ja aseesimees Õnne Pillak sõnasid, et avalikkuse surve ei jätnud linnavalitsuse liikmetele teist võimalust ja loodavad võimalikult kiiret lahendust murele.
"Tegu on väikest pingutust tahtva, kuid põhimõtteliselt olulise küsimusega. Kolme lapse vanemad, kelle hulka ise kuulun, on juba teinud musta huumorit linnavalitsejate jutu aadressil, et õhtul tuleb kodus arutada, kes lastest ikka on pereliige ja kes sõber. Ükskõik mida linnavalitsus mõtles sellist küünilist juttu ajades, Eestis on lapsed oodatud ja Tallinn peab perede jaoks pingutama. Tundub, et sõnum jõudis kohale ja asjad hakkavad liikuma. Lubadus on, et perepileti poliitika saab tehtud ja perepileti hind ei tõuse, see on hea tulemus," sõnas eelnõu esitajate poolt Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal.
Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul on praegu perepilet segaduse tekitajaks ja tal on hea meel, et ka mitmike ringis probleemiks olnud teema saab lahenduse, seda enam, et linnale on rahaline koormus sellest minimaalne.
Taustaks. Mõned nädalad tagasi jõudis avalikkuse ette, et Tallinn ei tõsta linnale kuuluvate ujulate perepiletites laste arvu, sest spordivaldkonna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ei usalda linnaujulaid külastavaid peresid ja kahtlustab, et perepiletites lubatud laste arvu kolmeni tõstes hakatakse sõpru kaasa võtma.
Kruuse: Maaeluminister lõpetagu poliitiline sekkumine VTA tegevusse
02. Oktoober 2019 16:00
Maaeluminister Mart Järvik peab lõpetama poliitilise sekkumise Veterinaar- ja Toiduameti tegevusse, sest see võib panna rahvusvaheliselt kahtluse alla Eesti toiduohutussüsteemi usaldusväärsuse, ütles Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees ja endine maaeluminsiter Urmas Kruuse.
„Rahvusvaheliselt usaldusväärne ja kindlatele tegevusprotseduuridele alluv toiduohutussüsteem on kogu Eesti toiduekspordi aluseks,“ ütles maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse. „Maaeluministri tänane avaldus, et üks toidutootja peaks VTA kohtusse kaevama, näitab, et ta on valmis VTA tegevusse poliitiliselt sekkudes panema Eesti toiduohutussüsteemi usaldusväärsuse kahtluse alla. Selline poliitiline tegevus võib osutuda kõigile toidueksportijatele ülimalt kulukaks, sest võib meie tootjatele sulgeda välisturud.“
Urmas Kruuse ütles, et kui maaeluministril on konkreetseid etteheiteid VTA sisulisele tegevusele, siis tuleb nendest kohe rääkida, sest toiduohutuse puhul võib kaalul olla inimese tervis. „Kui ministril on teada vead VTA kontrolltegevuse teaduslikus metoodikas, siis tuleb sellest ka rääkida. Toiduohutuse valdkonnas võib veal olla inimelu hind,“ lisas Kruuse.
Urmas Kruuse tegi täna ka maaelukomisjoni esimees Tarmo Tammele ettepaneku kutsuda maaeluminister Mart Järvik kujunenud olukorda erakorraliselt komisjoni ette tutvustama.
Maris Lauri: valitsus murdis ka töötavatele pensionäridele antud lubadust
Pressiteated
26. September 2019 13:45
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri ütles Reformierakonna algatatud pensioneid tulumaksust vabastava eelnõu arutelul, et valitsus on murdnud pensionäridele antud lubadust.
“Meie eelnõule antud arvamuses ütles valitsus, et riigieelarve strateegias on planeeritud pensionäridele täiendav 50-eurone tulumaksuvabastus. Üleeile avaldatud eelarvest aga saime teada, et sellist tulumaksuvabastust ei tule ning juba keskmiselt pensionilt tuleb hakata maksma tulumaksu,” märkis Lauri.
Reformierakonna eelnõu järgi arvatakse kõik pensionid, sh toitjakaotuspension, välja tulumaksuga maksustatavate tulude hulgast, seda keskmise vanaduspensioni ulatuses.
“Lootsime meie eelnõuga taastada olukorra, kus kõiki pensionäre koheldakse võrdselt ja õiglaselt. Eelnõu läheb nüüd teisele lugemisele, aga mäletame, et eelmises riigikogu koosseisus seisis meie töötavate pensionäride eelnõu mitu aastat komisjonis riiulil ega liikunud edasi. Loodame, et seda seekord ei juhtu,” lõpetas Lauri.
Kaja Kallas: Sõnamurdjate eelarve
Blogid
25. September 2019 16:15
Alusteks tahan ma avaldada head meelt selle üle, et riigieelarves on ette nähtud palgatõusud neile eluvaldkondadele, kes on seda kindlasti väärt. Meil kõigil on hea meel, et päästjad, õpetajad, politseinikud ja kultuuritöötajad saavad järgmisel aastal paariprotsendilise palgatõusu. Tõsi, see palgatõus on samas suurusjärgus üldise hinnatõusuga ning kaugeltki mitte see, mis varasemalt lubatud.
Järgmise aasta eelarvest rääkides ei saa me üle ega ümber ebaõiglusest pensionäride suunal. See on erakordne, et valitsus hakkab keskmist pensionit maksustama tulumaksuga. Keskerakonna poolt suurelt lubatud 100-eurosest erakorralisest pensionitõusust jääb peale tulumaksu maksmist alles ainult 1,4 eurot. See on mastaapne pensionäride ja valijate petmine.
Olen märganud, et peaminister proovib jätta muljet nagu oleks pensionide indeksseerimisest tulenev pensionitõus selle valitsuse töövõit. Nii see aga pole – pensionitõus tuleneb headest aegadest majanduses ja tugevast palgakasvust. Indekseeritud pensionitõus toimub iga riigieelarvega ja see on seadusest tulenev kohustus, mitte poliitikute suuremeelsus. See valitsus suutis pensioni erakorraliselt tõsta kõigest 7 eurot aga sellelt võetakse tulumaksuga 5,60 tagasi. Head valitsuserakonnad, palun kuulake, mis summadest me räägime – 1 euro ja 40 senti. Lubatud sajast eurost on saanud 2 pätsi saia kuus!
Kõige tagatipuks lubas Keskerakond oma valimisprogrammis, et keskmine pension hoitakse tulumaksuvaba. Eelarves on asjad vastupidi. Aga see pole esimene kord kui peaminister murrab oma sõna.
Asi, mida me järgmise aasta eelarves aga ei näe, on investeeringud. Valitsus on edasi lükanud 100 miljoni euro ulatuses investeeringuid! Ära on jäetud investeeringud, mis võtaksid kasutusele Euroopa Liidu ja CO2 kvoodimüügirahad. Eelarvega vähendatakse ka kaitseinvesteeringuid ja Rail Balticu arendamise rahastust. Investeeringute pealt kokku hoides vähendame oma tuleviku majanduskasvu potentsiaali ja maksutulusid.
Me ei saa rääkida järgmise aasta eelarvest ilma vastamata küsimusele, kuidas me siia olukorda jõudsime. Oleme ju viimased pool aastat elanud teadmises, et riigieelarvet tuleb kärpida vaatamata headele aegadele majanduses. Praegune eelarvepuudujääk pärineb Jüri Ratase eelmisest valitsusest, mis viis enne valimisi ellu suure kuluralli ja ebaõnnestunud maksupoliitika. Meie praegune riigi kehv rahaline seis on otseses seoses varasemate otsustega.
Toon siinkohal näited halbadest otsusest, mille oleks pidanud tegemata jätma. Ebaõnnestunud aktsiisipoliitika, mis tekitas massilise piirikaubanduse ja viis eelarvest üle 350 miljoni. Astmelise tulumaksu sisse viimine, mis maksustab sel aastal keskmise pensioni ja viis tagatipuks riigieelarvest raha. Tasuta ühistransport on valmistanud pettumuse neile, kes vajavad igapäevasteks liikumisteks toimivaid ühendusi. Aga see viib eelarvest 40-50 miljonit aastas. Samuti lasi eelmine valitsus tegevuskuludel pidurdamatult kasvada, sest ees oli valimisaasta.
Nii kümnete ja sadade miljonite kaupa raha loopides ja rumalat maksupoliitikat tehes jõudsimegi tänasesse olukorda. Sama mustrit jätkatakse järgmise aasta eelarvega. Selle asemel, et investeerida ja tulevikku vaadata lapime me eelmiste aastate ülekulutamist ja raiskamist. Teeme seda tuleviku investeeringute ja arengu arvelt. Eelarves on edasi lükatud rahalisi kohustusi, millest pole pääsu, ära on jäetud investeeringud, mis on ammu planeeritud. Eelarve auke lapitakse hädavaledega ja raamatupidamislike trikkidega. Tulumaksu laekumise kasvu prognoositakse uues eelarves 25% enam kui sel aastal. Vägisi tekib küsimus, et kas valitsus tõepoolest usub nii suurt maksuhüpet (ja sel juhul millele tuginedes?) või on see soovmõtlemine, et eelarve paberil klappima saada?
Eelkirjeldatud trikitamine toimub olukorras, kus riigi maksutulud kasvavad mitmendat aastat. Järgmisel aastal on riigil maksutulusid 505 miljonit rohkem. Kas me näeme, et valitsus suudab riiki arendada samas tempos sellega, kuidas kasvab meie majandus? Vastus on, et ei näe! Me kuuleme kuidas ei saa investeerida ja kuidas on vaja koguda rohkem makse.
Mida ma veel eelarvet vaadates näen? Eelarve koostajatel puudub pikk plaan, suund ja arusaam, mis saab Eestist tulevikus. Me kõik teame, et tulevikus vähenevad Eestile eraldatavad Euroopa Liidu investeeringurahad. Mõistlik oleks, et hakkame selle peale varakult mõtlema. Aga seda muret me eelarves ei näe. Me näeme hoopis seda, et EL raha sisse üritatakse peita riigi püsikulusid. See on vastutustundetu ja hammustab meid valusalt tagasi tulevikus.
Meie tuleviku väljavaade on kehvapoolne ka siis, kui me ei investeeri haridusse ja teadusse. Järgmise aasta eelarves on küll näha pisike teadusrahastuse kasv, kuid see pole siiski 1% SKPst, mida Keskerakond ja Isamaa lubasid presidendi ja haridusjuhtide silme ees allkirja andes. Selle valitsuse käekiri ongi sõnamurdmine.
Nii jõuamegi peaministrile armsaks saanud maksudogmadeni. Usun, et maksudogmadest rääkimise hiiliv tagamõte on fakt, et meie riigi rahandus on ära rikutud. Sadu miljoneid maksumaksja raha on viimaste aastatel ära kulutatud nii, et mingit edasiminekut pole toimunud. Kas on valminud mõned suured infrastruktuuri ehitised – teed, sillad, kiirem raudtee? Ei ole. Kas need valmivad lähiaastatel? Ei valmi. Palju on juttu ja käratsemist, aga sisu puudub.
Nüüd soovibki peaminister ühiskonda ette valmistada selleks, mis on tema jaoks ainus pääsetee – suruda oma käsi sügavamale maksumaksja taskusse. Maksude tõstmine selleks, et mitte minna pankrotti, on maksudogmade jutu tegelik mõte. Olgu siis plaan maamaksu kuuekordistamisest või suur kihk lõhkuda teine pensionisammas. Ikka selleks, et igalt välja võetud pensionisäästuks kogutud eurolt võtta võimalikult rasvast maksutulu.
Head valitsuse liikmed! Minu soovitus on: palun vaadake faktidele näkku ja tunnistage, et Eesti rahanduslik olukord on kehv. Te kärbite keset majanduskasvu, te lapite kulusid, mitte ei investeeri, te räägite uutest maksudest, mitte majanduse elavdamisest. Sel eelarvel ei ole suunda, eesmärke ega ka mitte raha. Lubasite võimule tulles suuri muutusi, eelarves neid näha ei ole. See on sõnamurdjate eelarve.
Opositsioon teeb kindlasti oma ettepanekud, kuidas olukorda parandada. Soovin, et koalitsiooni esindajad kuulaksid peaministrit, ei jääks kinni dogmadesse ja toetaksid neid ettepanekuid, mis on Eestile mõistlikud ja vajalikud.
Harju- ja Raplamaa reformierakondlasi asub juhtima Mart Võrklaev
Pressiteated
20. September 2019 11:45
Reformierakonna Harju- ja Raplamaa ringkondlik organisatsioon valis eile toimunud koosolekul uueks juhiks Mart Võrklaeva.
Senine Rae vallavanem Mart Võrklaev asub alates 7. oktoobrist tööle Riigikogusse. Võrklaeva sõnul on tema eesmärgiks toetada erakonna piirkondlike organisatsioone ja aidata neil teha 2021. aasta kohalike omavalituste valimistel parim tulemus. "2017 kohalikud valimised olid meile väga edukad, mitmetes omavalitsustes, nagu ka Rael, saime volikogus enamuse," ütles Võrklaev.
"See seab meile vastutuse oma tööd igapäevaselt veel paremini teha, sest ideid meil jagub ja meie meeskonnas on tublid inimesed. Kui riigi tasandil näeme tänase valitsuse poolt pidevat vastandumist ja rahva omavahel tülli ajamist, siis tegelikke probleeme me sellises ühiskonnas lahendada ei suuda. Reformierakonna ülesanne on tuua terve mõistus riigijuhtimise juurde tagasi ning tagada kohalikes omavalitsustes riigimehelik ja avatud valitsemine."
Harju-ja Raplamaalt Riigikogusse valitud Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles, et tal on Võrklaeva valimise üle hea meel. "Meie valimisringkonnas on palju tegusaid inimesi ja ma usun, et Mart Võrklaev sobib oma pikaajalise omavalitsusjuhi kogemusega neid suurepäraselt esindama."
Reformierakonna Harju ja Raplamaa ringkondlikku organisatsiooni juhatusse kuuluvad Harju- ja Raplamaalt valitud Riigikogu liikmed ja piirkondlike organisatsioonide esindajad. Reformierakonda kuuluvad omavalitsusjuhid Harjumaal:
Harku vald: Kalle Palling volikogu esimees
Jõelähtme vald: Andrus Umboja vallavanem, Väino Haab volikogu esimees
Keila linn: Enno Fels linnapea, Timo Suslov abilinnapea, Tanel Mõistus volikogu esimees
Kuusalu vald: Margus Soom volikogu esimees
Raasiku vald: Andre Sepp vallavanem, Tiina Rühka volikogu esimees
Rae vald: Mart Võrklaev vallavanem, Tõnis Kõiv volikogu esimees
Saku vald: Tiit Vahenõmm volikogu esimees
Saue vald: Riho Johanson abivallavanem, Harry Pajundi volikogu esimees
Viimsi vald: Laine Randjärv vallavanem, Georg Aher abivallavanem, Taavi Kotka volikogu esimees
Viimsi valla reformierakondlasi asub juhtima Laine Randjärv
Pressiteated
19. September 2019 14:00
Reformierakonna Viimsi piirkonna üldkoosolekul valiti uus piirkondliku organisatsiooni juhatus ja piirkonna juht, kelleks sai Viimsi vallavanem Laine Randjärv.
Lisaks uuele piirkonna esimehele valiti piirkonna juhatusse Siim Kallas, Marko Mihkelson, Aivar Sõerd, Ivo Saarma, Valdur Kahro, Riina Aasma, Riina Quak ja Martin Parmas.
Värskelt piirkonna juhiks valitud Laine Randjärv tänas seni piirkonda juhtinud Märt Vooglaidu ning lisas “Olen tänulik usalduse eest ning väga lootusrikas vaadates tulevikku - nii tugeva meeskonnaga piirkonna juhatuses koos tegutsedes saab elu Viimsis ainult paremaks minna. Kahe aasta jooksul, mis jäänud KOV valimisteni, pöörame erilist tähelepanu hariduse, huvihariduse ja tervise-edenduse valdkondadele ning Viimsi, kui traditsioonilise rannarahva teemadele - sadamatele, saartele ja merekultuurile. Järgmise aasta raames, mis on Viimsis keskkonna aasta, on palju ära teha, et meie valla elanikud muutuksid teadlikumaks, ümbrust säästvamaks ja elukeskkonnaga enam arvestavaks.”
Reformierakonna blogi: Valitsuse kliimapoliitika on nagu kinnise suuga laulupidu
Blogid
19. September 2019 13:16
Keit Pentus-Rosimannus, riigikogu liige
Kui juhile meeldib kangesti rõhutada seda, kui palju ja kui tõsiselt ta millestki räägib, siis tasub alati vaadata, kas teod sõnu toetamas on. Valitsus on meil suvi läbi teinud kliimapoliitika teemal head nägu, aga järgmisel nädalal toimuvale üleilmsele kliimapoliitika tippkohtumisele läheb endiselt mitte-midagi-ütleva ebaleva positsiooniga. Võita pole sellisest kinnise suuga laulupeost kellelgi.
Keit Pentus-Rosimannus, riigikogu liige
Kui juhile meeldib kangesti rõhutada seda, kui palju ja kui tõsiselt ta millestki räägib, siis tasub alati vaadata, kas teod sõnu toetamas on. Valitsus on meil suvi läbi teinud kliimapoliitika teemal head nägu, aga järgmisel nädalal toimuvale üleilmsele kliimapoliitika tippkohtumisele läheb endiselt mitte-midagi-ütleva ebaleva positsiooniga. Võita pole sellisest kinnise suuga laulupeost kellelgi.
Kliimamuutus on põletav teema riigijuhtide kogunemistel, suurkorporatsioonide peakorterites ning ühe enam ka igapäevases käitumises. Kliimamuutusega seonduv mõjutab laialdaselt kõiki teisi poliitikaid, olgu selleks julgeolek, majandus, energeetika või transport. Kliimamuutustele lahenduste leidmine on järgmine suur megatrend, millel on oma võitjad ja kaotajaid.
Mis on nende muutuste raamistik? Maailma kliimavaldkonna tipp-teadlased on juba selle aasta varakevadel tulnud välja hoiatusega — kui atmosfääri paisatud süsinikusaaste hulk ületab kokku ca 550 Gigatonni piiri, ei ole enam suure tõenäosusega võimalik kliimamuutusi pidurdada või tagasi pöörata. Nagu teada, paisatakse praegu õhku umbes 40 Gigatonni süsinikusaastet aastas. Igaüks saab jagamistehte ise teha, kui mitu aastat limiidi täis saamiseni veel aega on.
Ja mis siis? Väga lühidalt öeldes ei ole sel sajandil mitte ühtegi eluvaldkonda, mida kliimamuutused ei mõjutaks. Tormid, põuad ja üleujutused muudavad haavatavates piirkondades drastiliselt toidu ja vee kättesaadavust. Kui inimestel ei ole võimalik enam toitu kasvatada või kui tormid ja üleujutused on muutnud näiteks kasutuskõlbmatuks puhta vee varud, otsivad nad endale elamiseks uue koha. Sellise, kus kliimamuutused ei ole (veel) elamistingimusi võimatuks muutnud. Taolise rände mõju rahvusvahelisele olukorrale oleks väga suur ja jõuaks vältimatult ka Eestini. Nii peaksid rände vastu sõnades sõdivad populistid olema tegelikult kõige aktiivsemad kliimamuutustele vastu hakkajad. Kliimapagulased on nimelt kliimamuutuste otsene tagajärg. Inimtekkeliste kliimamuutuste eitajad ei ole meie praeguses valitsuses veel suutnud seda loogikaülesannet enda jaoks lahti harutada. Nemad purjetavad muretult vilet lastes kogu ülejäänud tuleviku pärast südant valutavatest vastupidises suunas ja on asunud võitlusse diiselkütuse suurema kasutamise eest Eestis.
Tagajärgi on teisigi. Kliimamuutused on talumatud nii paljudele looduses elavatele liikidele, et eelmise nädala kliimakonverentsil esinenud ühe eksperdi sõnul on loodusteadlased on hakanud tulemusi nimetama „inimtekkeliseks massiliseks liikide väljasuretamiseks“. Lisaks — kiire troopiliste haiguste levik. Laastav mõju väga tundlikule ja niigi kehvas seisus Läänemerele, mille ökosüsteem muutub kliimamuutustega kaasneva vee lisandumise ja soojenemise tõttu oluliselt. Nii ökosüsteemide degradeerumise kui otseste äärmuslikest ilmaoludest tekitatud kahjude majanduslik mõju ulatub mõnede hinnangute järgi 10%ni majanduse koguproduktist (IPBES 2018).
Seda kõik me teame. Ja sellest kõigest hoolimata tuleb EKRE pantvangiks olev valitsusjuht kliimapoliitika üle arutava kogu ette ja ei ütle muud, kui et…tuleb arutada ja testida, kas ühiskond on muudatusteks valmis. Minu arvates on meil poliitikuid vaja selleks, et riigi tuleviku jaoks olulisi muudatusi ette näha ja eest vedada, mitte selleks, et nurgas nohistades avaliku arvamuse uuringuid oodata. Kui me oleksime digiriigile ülemineku ajal olnud sama ebalevad kui praegu süsinikuneutraalsele mudelile üleminekul, käiksime ilmselt siiamaani Skaibi kõnede asemel postkontorites telegramme saatmas ja jookseksime digiallkirjade andmise asemel erinevaid riigiasutusi pidi paber näpus templeid kogumas.
Muidugi nõuab otsus praegu ikka veel Euroopa kõige saastavamate majanduste hulka kuuluvast Eestist kõige innovaatilisema ja kliimamõjuta majanduse kujundamiseks ambitsiooni, järjepidevust ja eestvedamist. Aga kas digiriik ei nõudnud? Muidugi nõuab see investeeringuid. Suuri. Erinevates sektorites tehtavaid. Aga kas digiriik ei nõudnud? Muidugi nõuab see üleminekuaega ja inimeste koolitamist, erasektoriga koos tegemist. Aga kas digiriik ei nõudnud? Neil, kes kurdavad, et isegi 2050. aasta on ikka liiga kiire üleminek ja mine tea, kas me saame ja jõuame, tasub korraks mõelda 1988. aasta peale. Mõelge tollase asjaajamise, majandamise ja tehnoloogia peale. 1988. aasta on praegusest täpselt sama paljude aastate kaugusel, kui 2050. aasta. Kas 1988. aastal teati kohe vastuseid kõikidele küsimustele, mis lahendada on tulnud? Kindlasti mitte. Aga siht seati sellegi poolest ja hakati minema. Sihi suunas, mitte vastupidi.
Kliimamõjuta majandusele üleminekut võib karta, nagu kunagi kardeti arvuteid. Aga seda võib ka näha kui väga suurt võimalust meie tehnoloogiasektorile, võimalust uute, tarkade töökohtade üle käivas üleilmses võidujooksus konkurentsis püsida ja võimalust sel aastal esimesse klassi läinud lastele elamisväärne keskkond üle anda. Kõige keerukam ülesanne on Eestil lahendada energeetikasektoris, kust pärineb ligi 90% heitest. Ma ei nõustu nendega, kes ütlevad, et küll energeetikas lahenevad asjad iseenesest ja valitsus vaadaku lihtsalt pealt. Põlevkivienergeetika konkurentsist langemine toimub tõesti nii ehk naa, aga energiajulgeolekut tagav tervikplaan iseenesest ei teki. Kui me veel mõned aastad tagasi olime Euroopa Liidus kõige kiiremini taastuvenergia osakaalu kasvatanud riik, siis nüüd oleme toppama jäänud. Mis asendab 10 või 20 aasta pärast saastavat põlevkivienergiat? Kust, kuhu ja kuidas need võimsused tekivad? Selle kava tegemine peaks juba käima. Tean, et leidub küllaldaselt neid, kes vaatavad selle küsimuse juures Eesti metsa poole. Eesti metsadel on elurikkuse hoidmisele lisaks väga oluline tasakaalustav roll ka kliimapoliitikas, millega tarka ja terviklikku lahendust läbi mõeldes igal juhul arvestada tuleb, nii et metsade ära kütmine ei ole variant, mida kaaluda.
Samasugune kava peab (oleks juba pidanud) sündima Ida-Virumaa jaoks. Presidendi mõte, et sotsiaalset probleemi tuleb lahendada sotsiaalpoliitika meetmetega, on kindlasti asjakohane.
Teaduste akadeemia veetud kliimaarutelu käigus oli ilmselt enamiku saalis istujate jaoks selge, kui oluline on tulevikulahendusi otsides investeerida teadusse. Pakkusime juba eelmises parlamendi koosseisus reformierakondlastega innovatsiooni ja teaduse toetamiseks keskkonnatasudest rahastatava Tulevikufondi loomise. Siis hääletati eelnõu pikema jututa maha. Asjata. Sellist lahendust on vaja.
Kuidas praegust seisu kokku võtta? On kolm asja, mida täiendava viivituseta vaja on. Esiteks — otsus selle kohta, et Eesti siht on kliimamõjuta majandusele üleminek. Ebakindluseks ei ole enam aega. See läheb meile nii otseselt kui kaudselt liiga kalliks maksma. Teiseks — kava selle kohta, kuidas muutub energeetikasektor ja kuidas toetame mitmekesist energiaportfelli teket selliselt, et energeetikajulgeolek oleks tagatud. Selle osaks peab olema ka paralleelne sotsiaalpoliitiline lahendus nendele, keda 2050. aastaks läbiviidav energiahüpe puudutab. Kolmandaks — teadusesse investeerimise kava, mis muutust toetaks.
Ainult rääkimisest enam ei piisa ja ükski ladus retoorika ei suuda varjata seda, kui konkreetsed tegevused sihist kaugemale viivad.
Avaldatud Delfis 18. septembril 2019
Valitsuse kliimapoliitika on nagu kinnise suuga laulupidu was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.