Aivar Sõerd: Eesti Energia investeeringute rahastamist riigieelarvest pole võimalik arusaadavate argumentidega põhjendada
09. Detsember 2018 09:45
Reformierakonna fraktsioon esitas rahandusminister Toomas Tõnistele arupärimise Eesti Energia investeeringute riigieelarvelisest rahastamisest, millele minister vastab 10. detsembril kell 15.00 toimuval istungil.
12. detsembril toimub Riigikogus järgmise aasta eelarve kolmas lugemine. Arupärijad soovivad rahandusministrilt teada, miks on vaja Eesti Energia investeeringuid rahastada riigieelarvest.
“Investeeringuteks laenu võtmiseks on praegu head ajad, sest laenuintressid on madalad. Eesti Energia emiteeritud võlakirjad on kvaliteetsed, need on ka börsil noteeritud ja on olnud sobivaks instrumendiks ka euroala keskpankade varaostuprogrammis. Eesti Energia võlakirju on näiteks kokku ostnud Soome keskpank. Kuna Eesti Ęnergial on head võimalused finantsturgudelt laenuraha saada, siis jääb ettevõtte investeeringute riigieelarvest rahastamise plaan täiesti arusaamatuks,”kommenteeris Reformierakonna saadik Aivar Sõerd arupärimise põhjust.
“Järgmise aasta riigieelarvest on kavas eraldada Eesti Energia investeeringute rahastamiseks kokku 143 miljonit eurot. Soovime teada, kuidas see summa jaguneb planeeritud kolme investeerimisprojekti vahel, ehk milline summa sellest 143 miljonist eurost eraldatakse jaotusvõrgu investeeringuteks, kui palju taastuvenergia investeeringuteks ja kui palju raha on järgmisel aastal vaja uue õlitehase ehituseks. Oleks loomulik eeldada, et see informatsioon on esitatud riigieelarve seletuskirjas, kahetsusväärselt on paraku võimalik teavet saada vaid täiendavate kirjalike arupärimiste vormis,” lisas Sõerd.
Jürgen Ligi: võitlus ühtse ja eestikeelse haridussüsteemi eest jätkub
08. Detsember 2018 09:45
Reformierakonna fraktsioon andis uuesti Riigikogu menetlusse otsuse eelnõu, mis kohustab valitsust korraldama lasteaedade ja põhikoolide muutmine eestikeelseks. Teisipäeval jäi selle heakskiiduks vajalikust 51 häälest Riigikogus puudu vaid üks hääl, poolt oli 50, vastu 2 saadikut.
“Enamus erakondi on väljendanud antud reformile toetust ning selle läbi minek on neile kätte võtmise asi,” kommenteeris Reformierakonna esimees Jürgen Ligi.
“Sisulist kriitikat eestikeelsele haridusele ülemineku kohta Riigikogus ei kõlanud. Olemuselt on ülemineku korraldamine täitevvõimu ülesanne, valitsuse juhtida on nii ressursid, ekspertiis, koolivõrk, inimesed, koostöö koolipidajate ja lapsevanematega kui õpetajakoolitus. Teadlikult ei kirjuta me eelnõuga ette tähtaegu, kuid muudatustega tuleks alustada kohe ja sellisel juhul peaks asjaga toime tulema viie aastaga,” lisas Ligi.
Reformierakonna juhatus saatis üldkogule kinnitamiseks 12 ringkonna valimisnimekirjad
Pressiteated
07. Detsember 2018 15:15
Reformierakonna juhatus saatis täna 12. jaanuaril toimuvale üldkogule kinnitamiseks 125 nimega 12 ringkonna valimisnimekirjad, mille nimekirjatoimkond koostas sisevalimiste esimese vooru tulemuste põhjal.
Valimiste üldnimekirja järjestus selgub käimasolevas sisevalimiste teises voorus, mis lõppeb 12. detsembril.
“Läheme neile valimistele vastu selgelt kõige tugevama nimekirjaga, kus on hea tasakaal kogenud poliitikute ja uute, värskete ideedega inimeste vahel,” ütles erakonna esimees Kaja Kallas.
Reformierakonna nimekirjas on:
- 2 peaministrit
- 18 ministrikogemusega inimest
- 3 praegu ametis olevat linnapead
- 11 vallavanemat
- 6 volikogu esimeest
- 23 ettevõtjat
- 2 kaitseväe juhatajat
- 2 olümpiakulda, 3 olümpiahõbedat
- lisaks abilinnapeasid ja abivallavanemaid, haiglate ja muuseumide juhte, professoreid, tippspetsialiste, arste, treenereid, noori ja eakaid.
Haabersti, Kristiine ja Põhja-Tallinn
Kristen Michal - Riigikogu liige, varasem majandus- ja justiitsminister
Heidy Purga - Riigikogu liige, endine raadio- ja teleajakirjanik, DJ
Arto Aas - Riigikogu liige, varasem riigihaldusminister
Signe Riisalo - lastekaitse ja hoolekande asjatundja
Ants Leemets - Tallinna Linnavolikogu liige, varasem regionaalminister
Merike Lang - Eesti Vabaõhumuuseumi juht
Liis Klaar - eakate teenusmaja eestkõneleja, Tallinna Linnavolikogu liige
Andres Aro - ettevõtja
Gerol Silkin - ettevõtja
Katrin Helendi - Haabersti piirkonna juhatuse liige
Lembit Kolk - meistersportlane, Eesti kergejõustiklane ja karatetreener
Kristo-Enn Vaga - Reformierakonna Noortekogu peasekretär
Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita
Siim Kallas - peaminister 2002-2003, Euroopa Komisjoni asepresident 2004-2014
Keit Pentus-Rosimannus - Riigikogu liige, välisminister 2014-2015, keskkonnaminister 2011-2014
Andres Sutt - finantskonsultant, Eesti Panga asepresident 2001-2009
Kristina Šmigun-Vähi - kahekordne olümpiavõitja
Ivi Eenmaa - Tallinna Linnavolikogu liige, Tallinna linnapea 1997-1999
Ülle Rajasalu - Harju maavanem 2010 -2018, Riigikogu liige, Pirita linnaosakogu esimees
Toomas Kruusimägi - Tallinna Inglise Kolledži direktor
Helen Mahmastol - ettevõtja
Kaupo Nõlvak - ettevõtja
Juhan Kangilaski - arhitekt ja linnaplaneerija
Tiit Soorm - RE Lasnamäe piirkonna juht
Rainar Enden - isa, väikeettevõtja
Taavi Toppi - IT spetsialist, Pirita linnaosakogu liige
Margit Elviste - õppejõud ja projektijuht
Meelis Soll - ettevõtja
Mustamäe ja Nõmme
Urmas Paet - Eesti välisminister 2005-2014
Maris Lauri - Riigikogu liige, varasem rahandus- ja haridusminister
Johannes Kert - kindralleitnant reservis, Riigikogu liige, varasem kaitseväe juhataja
Vilja Toomast - Riigikogu liige
Õnne Pillak - kaksikute ema, Tallinna Linnavolikogu liige
Eero Merilind - ettevõtja ja perearst
Tõnu Meijel - Eesti Ujumisliidu ja Spordiklubi Keila Swimclub juhatuse liige, peatreener
Toomas Kärk - Mustamäe linnaosakogu liige
Sten Laansoo - Nõmme linnaosakogu liige
Art Kuum - majandusekspert
Harju- ja Raplamaa
Kaja Kallas - Reformierakonna esimees
Marko Mihkelson - Riigikogu liige
Aivar Sõerd - Riigikogu liige, varasem rahandusminister
Kalle Palling - Riigikogu liige
Laine Randjärv - Riigikogu liige, varasem kultuuriminister
Mart Võrklaev - Rae vallavanem
Madis Milling - Riigikogu liige
Timo Suslov - Keila linna abilinnapea
Andrus Umboja - Jõelähtme vallavanem
Tiit Vahenõmm - Saku vallavolikogu esimees
Tiina Rühka - Raasiku vallavolikogu esimees
Jaan Alver - Lääne-Harju vallavolikogu liige
Liana Nõgene - ettevõtja
Kadri Kurm - Lääne-Harju vallavolikogu liige
Vladas Radvilavicius - ettevõtja, näitleja
Margus Soom - ehitusettevõtja, Kuusalu vallavolikogu aseesimees
Ott Kasuri - Harku vallavolikogu liige, haridus ja kultuurikomisjoni esimees
Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa
Kalle Laanet - Riigikogu aseesimees, varasem siseminister
Urve Tiidus - Riigikogu liige, varasem kultuuriminister
Aivar Viidik - Hiiumaa vallavolikogu esimees
Jaanus Ratas - ettevõtja
Heiki Kranich - ettevõtja, varasem rahandus- ja keskkonnaminister
Maire Forsel - ettevõtja
Jaanus Müür - Läänemaa keskkonnainspektsiooni juht
Tiiu Aro - Saaremaa vallavolikogu esimees
Lääne-Virumaa
Taavi Rõivas - Peaminister 2014-2016
Indrek Kesküla - Väike-Maarja vallavanem
Mati Raidma - Riigikogu liige, keskkonnaminister 2014-2015
Katrin Kuusemäe - vähiravifondi „Kingitud elu” tegevjuht
Leo Aadel - Haljala valla vallavanem
Riho Tell - Tapa vallavanem
Marko Torm - Rakvere linnapea
Ida-Virumaa
Eerik-Niiles Kross - julgeolekuekspert, ettevõtja
Maris Toomel - Reformierakonna Ida-Viru RKO juht
Aivar Surva - Riigikogu liige
Sergei Gorlatš - Kinnisvaraarendaja, ettevõtja
Merike Peri - Kohtla-Järve linnavolikogu liige
Andrea Eiche - Lüganuse vallavanem
Olesja Ojamäe - Toila PKO juht
Toomas Nõmmiste - spordi- ja kultuuri tegelane
Priit Palmet - Alutaguse vallavolikogu liige
Järva- ja Viljandimaa
Jürgen Ligi - Riigikogu liige, varasem rahandus-, haridus-, kaitse- ja välisminister
Yoko Alender - Riigikogu liige
Madis Timpson - Viljandi linnapea
Rait Pihelgas - Järva vallavanem
Tõnu Juul - arst
Mati Sadam - Türi vallavolikogu liige, treener
Sulev Kannimäe - Viljandi valla piirkondliku organisatsiooni esimees
Tarmo Alt - Paide linnavolikogu liige, treener
Taimo Tugi - Mulgi vallavolikogu liige
Jõgeva- ja Tartumaa
Urmas Kruuse - Riigikogu liige, maaeluminister 2015-2016
Valdo Randpere - Riigikogu liige
Toomas Järveoja - Elva vallavanem
Ülvi Nool-Kõre - ettevõtja, Agromix OÜ/ATC AS müügidirektor
Raivo Meitus - Jõgeva vallavolikogu esimees
Aivar Saarela - Mustvee vallavolikogu esimees
Illari Lään - ettevõtja
Merili Ranniste - RE Jõgeva- ja Tartumaa arendusjuht
Erkki Keldo - Reformierakonna peasekretär
Tartu linn
Urmas Klaas - Tartu linnapea
Margit Sutrop - Tartu Ülikooli professor, humanitaarteaduste valdkonna dekaan
Ants Laaneots - erukindral, varasem kaitseväe juhataja, Riigikogu liige
Urmas Siigur - meditsiinidoktor
Signe Kivi - Tartu Kunstimuuseumi direktor, varasem kultuuriminister
Hele Everaus - arst ja arstiteadlane, Tartu Ülikooli emeriitprofessor
Raimond Tamm - Tartu abilinnapea
Airis Meier - Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni nõunik, Reformierakonna välissekretär
Reno Laidre - Tartu abilinnapea
Andrus Punt - Tartu linnavolinik
Võru-, Valga- ja Põlvamaa
Hanno Pevkur - Riigikogu liige, varasem sotsiaal- ja siseminister
Liina Kersna - Riigikogu liige
Maido Ruusmann - Tõrva vallavanem
Andrus Seeme - Kanepi vallavanem
Einike Mölder - noortevaldkonna ekspert
Aivar Rosenberg - Eesti talupidaja ja poliitik
Margus Lepik - Valga vallavanem
Ülo Needo - Põlva vallavaolikogu liige
Anti Haugas - ettevõtja
Peeter Sibul - AS Räpina Haigla juhatuse esimees
Pärnumaa
Toomas Kivimägi - Riigikogu liige
Annely Akkermann - ettevõtja
Jüri Jaanson - Riigikogu liige, kahekordne olümpiahõbe
Toomas Rõhu - pikaajaline Tõstamaa vallavanem
Meeli Pärna - Tantsukooli WAF omanik
Andres Mõis - ettevõtja
Marika Valter - ettevõtja
Madis Koit - ettevõtja, Eesti Lauatenniseliidu juhatuse esimees
Jüri Lebedev - ettevõtja
Jüri Jaanson: Noorte liikumisõpetus peab saama prioriteediks
06. Detsember 2018 07:15
Eile oli Riigikogu suures saalis arutelul „Spordipoliitika 2030 – 2017-2018 tegevused“.
Reformierakonna fraktsiooni saadik ja kahekordne olümpiahõbe Jüri Jaanson tõdes Riigikogus spordipoliitika arutelul, et spordile juurde antud raha pole Eesti noori rohkem liikuma pannud.
„Nimelt püsib uuringute tulemusel kuni 19-aastaste inimeste piisava liikumisharrastuse tase juba aastaid 45-46 % peal, Eurobaromeetri järgi on see isegi 35% ja on eelmiste aastatega võrreldes langenud. Kahjuks pole spordipoliitika arengukava 2030 rakendamine seda kriisi suutnud vältida vaatamata sellele, et avalikku raha on spordile juurde tulnud üle miljoni euro ja kohalike omavalitsuste kulutused spordile on mullusega võrreldes suurenenud 6%,“ on Jaanson murelik.
„Reformierakond leiab, et riik peab selgelt sõnastama oma vastutuse ulatuse ja väljendama, milline osa spordi alustaladest peaks parema kogutulemuse huvides olema riigi kanda. Noorte liikumisõpetus ja –harrastus peab saama riigi prioriteediks. Noortesse liikumishuvi süstimine ja liikumisõpetus peab olema meie haridussüsteemi osa koostöös huviharidusega. Kooli kehalise kasvatuse tunnid tuleb integreerida spordialade treeningutega ja kehalise kasvatuse õpetajaid kaasata treeneritena spordiklubides,“ nimetas Jaanson erakonna ettepanekud olukorra parandamiseks.
„Liikumine tuleb noorte jaoks huvitavaks teha. Noorte kaasamine liikumisse peab saama osaks ministeeriumite koostöös tekkivas sünergias. Koolid vajavad toetamist ja nõustamist, liikuma tuleb saada iga õpilane ja miks mitte ka õpetaja. Samuti peab riik pühendama tähelepanu ka erivajadustega inimeste spordisüsteemi korrastamisele ja nende ligipääsule liikumisvõimalustele. Parasport on rahvusvaheliselt muutunud aina professionaalsemaks ja Eesti puudega inimestel peab olema võimalus tipptasemel kaasa lüüa,“ lisas Jaanson.
Reformierakond teeb ettepaneku vigasele pensionireformile pidurit tõmmata
05. Detsember 2018 19:45
Reformierakonna riigikogu fraktsioon teeb ettepaneku peatada Pensionikindlustuse seaduse muutmise teine lugemine, sest reform premeerib võrreldes praeguse olukorraga vähem töötamist ja varem pensionile minekut.
“Reformierakonnal on algusest peale selge, et see eelnõu on üks südamest vigane eelnõu,” ütles fraktsiooni aseesimees Maris Lauri. Ta selgitas, et praeguse eelnõuga võidaksid need, kes lasknud endale maksta ümbrikupalka või töötamise asemel kodus olnud. “Mina küll ei ole nõus neile ühisest rahakotist juurde andma. Inimesel peab olema vastutus, kui su enda tegevuse tõttu oled sa ühel hetkel kaotusseisus – näiteks pensionisuuruses -, siis see on olnud sinu enda valik.”
“Paindlikkus pensionile minekul on hea – see võimalus on ka praegu olemas motiveerides inimesi suurema pensioniga, kui nad töötavad ametlikust pensionieast kauem ning karistades väiksema pensioniga, kui lähevad varem pensionile. Aga millegi pärast leidis koalitsioon, et nii ikkagi ei saa, ning seetõttu muudetakse süsteem vähem motiveerivamaks,” selgitas Maris Lauri teist põhjust, miks Reformierakond eelnõud ei toeta.
“Üks asi on eelnõus siiski ka hea. Nimelt pensioniea tõstmise lahendus. Olukorras, kus kasvab eluiga ja tervis, mis võimaldab kauem aktiivne olla, peaks ka pensioniiga tõusma. Mõõdukas tõus – maksimaalselt 3 kuud korraga – on arukas. Siiski tuleb tõdeda, et ülejäänud asjad selles eelnõus on nii jamad, et seda eelnõud ei saa toetada,” ütles Maris Lauri.
Kalle Palling: keskkonnatasude ümberkorraldus on ajalooline
05. Detsember 2018 19:45
Riigikogu muutis täna Keskkonnatasude seadust nii, et alates 2020. aastast laekub osa tööstuste riigile makstavatest keskkonnatasudest neile kohalikele omavalitsustele, kus tööstused asuvad.
"Riigikogu tegi täna ajalugu. Alates 2020 aastast laekub Ida- Virumaa omavalitsustele igal aastal ca. 2,5 miljonit eurot täiendavat tulu," ütles eelnõu juhtivmenetleja, Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling.
"Selleks, et suurtööstus saaks ka tulevikus areneda, otsustasime luua süsteemi, kus riigile makstavatest keskkonnatasudest laekub osa tagasi nendele omavalitsustele, kus tööstust arendatakse. Seni on Ida- Virumaa omavalitsused saanud tasu kaevandustegevusest. Aga juhul, kui tööstus ja kaevandus ei asunud samas omavalitsuses ei laekunud tööstuselt ühtegi eurot. Selleks mõtlesimegi koostöös Ida- Virumaa omavalitsusliiduga välja parema lahenduse," selgitas Palling.
"Sarnast lähenemist võiks tulevikus kasutada ka teiste suure mõju ja häiringuga ettevõtmiste puhul. Olgu selleks siis puidu väärindamine või tuuleparkide rajamine avamerel või maismaal. Vastasel juhul võime tööstuse arendamisel Eestis sümboolselt punkti panna," ütles Palling.
Palling tänas eelnõu juhtivmenetlejana kõiki keskkonnakomisjoni liikmeid, keskkonnaministeeriumi ja kõiki neid Riigikogu liikmeid, kes selle eelnõu seaduseks hääletamise poolt olid.
Kaja Kallas: Eesti julgeolekus ei ole ruumi võbelusteks
Blogid
05. Detsember 2018 17:28
Kaja Kallas
Olin Euroopa Parlamendis neli aastat EP Ukraina delegatsiooni asepresident ja käisin seal korduvalt pärast Krimmi annekteerimist ja Donbassi sõja algust kohal. Seetõttu nägin ka lähedalt, kui erinev oli Euroopa eri riikides ja poliitilistes erakondades suhtumine Venemaa tegevusse ja Ukraina kriisi.
Paremäärmuslased (EKRE sõsarparteid) näiteks arvasid, et peaks tegema Putiniga leppeid, et Venemaa võtaks osa Süüria pagulastest endale ja n-ö vastutasuks Euroopa loovutaks osa Ida-Euroopast Venemaa mõjusfääri. Neid ei heidutanud sellist juttu ajamast ka ida-eurooplaste meeldetuletused, et 1939. aastal Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud sarnane pakt tõi meie osale Euroopast kaasa suuri kannatusi.
Nende riikide esindajad, mil on laiad ärihuvid Venemaal, olid pigem sanktsioonide vastu või nende tühistamise poolt. Lisaks valitses nn vana Euroopa esindajate seas libauudistest tulenev segadus – levis jutt, et Venemaaga liitumine oli Krimmi elanike vaba tahe, et seal tegutsevad rohelised mehikesed pole Vene väed jne.
Ukraina suhtes on kogu aeg vähemaks jäänud ka tähelepanu. Uued kriisid tulid peale ja Krimmi annekteerimine ei olnud enam nii aktuaalne. Siis hakkasid kõlama seisukohad, et unustage Krimm, oluline on, et Venemaa edasi ei tungi. Mõtlesin selliseid jutte kuulates ja neid arenguid vaadates sageli, et mis juhtuks, kui Vene väed tungiks või imbuks meil üle piiri. Venemaa hakkaks tõenäoliselt algatuseks levitama häma, et pole üldse selge, kus see piir siin läheb ja me polegi piiri ületanud. Euroopa küsiks, et kuidas teie omavahelised kokkulepped on? Aga meil pole Venemaaga kehtivat piirilepingut. Ahsoo?! Siis ei saa te ju üheselt väita, et piir on ületatud…
Teiseks, Ida-Virumaal on enamus elanikke vene emakeelega. Ei imestaks, kui kuuleksime jutte, et need elanikud ise tahtsid, et Venemaa väed tuleksid neid päästma. Taoliste vaidluste ja segaduse külvamise käigus süveneks nii mõnegi meist kaugemal asuva eurooplase hinges kahtlus, et ei tea, mis ikkagi on tõde ja kellel on õigus. Nüüd aeg muudkui läheb. Uued kriisid tulevad peale. Ja ühel hetkel öeldakse, et unustage see Ida-Virumaa, vaatame, et uued jamad ei tule.
Kõik see meenus mulle, kui esmaspäeval hääletas Riigikogu Ukraina resolutsiooni ja 28% peaministri partei fraktsiooni liikmetest ei andnud sellele avaldusele allkirja ega väljendanud oma toetust ka hääletusel. Kui selle fraktsiooni nimel esinenud väliskomisjoni liige Enn Eesmaa ütleb, et “kutsume üles austama Aasovi mere ühiskasutuse lepet ja loodame, et täiendavad kokkulepped ja tasakaalukas diplomaatia välistavad edaspidi sellised üliohtlikud konfliktid.”
Ühiskasutuse lepingu teemadel tasub vaadata esmaspäevast “Välisilma” saadet, et aru saada, millest on jutt. Samalaadne teema võib meil tekkida, kui Venemaa ütleb näiteks, et Nord Streami gaasitorust ei tohi laevad üle sõita. Kas me siis ütleme ka, et peame saavutama kokkuleppe ja enne ei tohi keegi sõita? Aga kui Venemaal pole mingit soovi seda kokkulepet saavutada, siis jääb ju peale Venemaa soov, et seda väina ei kasutataks.
Teine viide kõnest: “Detsembrikuus toimuval Euroopa Ülemkogul ei saa sanktsioonide lõpetamine kõne alla tulla. Samas tõdeti me fraktsioonis nii Euroopa Liidu välispoliitika juht Federica Mogherinile kui ka Euroopa mitmele riigijuhile viidates, et edasistes sanktsioonides pole rahvusvaheliselt kokku lepitud, mistõttu tekitas küsimusi ka Riigikogu avalduses väljatoodud üleskutse sanktsioonide laiendamiseks.” Keskerakonna fraktsion arvab, egt Venemaa võib rahvsuvahelist õigust rikkudes ja Teise maailmasõja järgses ajas täiesti pretsedenditult muuta Aasovi mere oma sisemereks, takistada Ukrainal omaenda sadamid kasutada ja see ei vääri isegi uusi sanktsioone?
Julgeolek on meie riigi püsimajäämisele eluliselt oluline. See ei ole teema, kus on ruumi mingiteks võbelusteks. Kui me võbeleme siin, siis püüame mõelda ennast positsiooni, kus meie oleme need, kes abi vajavad. Me ju ei tahaks kuulda, et meile oluliste sõprade hulgast ei tulnud seda toetust, millega me olime arvestanud.
Meie fraktsiooni inimesed andsid kõik küll avaldusele toetusallkirja, ent kolm liiget erineval põhjusel lõpphääletusel ei osalenud. See on kahetsusväärne, kuid mitte tahtlik. Oma selget toetust avaldusele on kõik siiski väljendanud. Ometi teeb Delfi loo meie ühest puudujast, mitte aga sellest, et üle veerandi peaministri fraktsiooni liikmetest tahtlikult Ukrainat ei toeta.
The post Eesti julgeolekus ei ole ruumi võbelusteks appeared first on Kaja Kallas.
Aivar Sõerd: aktsiisilangetusega on võimalik piirikaubandusele piir panna
05. Detsember 2018 14:15
Täna oli Riigikogu suures saalis esimesel lugemisel Reformierakonna fraktsiooni poolt esitatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu eesmärk on langetada alkoholi aktsiisimäärad 2017. aasta veebruarikuu tasemele. Alkoholiaktsiisi langetamise eesmärk on peatada alkoholiturism Lätti, suurendades sellega Eesti eelarvetulusid ja parandades rahvatervist.
“Piirikaubanduse tekitasid aktsiisitõusud ja selle tulemusel tekkinud aktsiisimäärade erinvused Lätiga. Nii nagu piirikaubanduse tekitasid aktsiisitõusud, samamoodi on võimalik piirikaubandust tõrjuda aktsiisilangetusega.
Piirikaubandusest pole Eestil midagi võita, probleemi lahendamisega viivitamisel on hiljem piirikaubandust palju raskem tõrjuda. Piirikaubandust on võimalik tagasi pöörata, tõrjuda selle nähtusega kaasnevad negatiivsed mõjud ja tuua piirikaubanduse tulu Eestisse tagasi, arvestades sealjuures rahvatervise argumentidega,” kommenteeris Reformierakonna saadik Aivar Sõerd.
“Jüri Ratase valitsus on piirikaubandusega leppinud ja võtnud hoiaku, et piirikaubandust enam kaotada ei saa. Reformierakond on kindel, et piirikaubandust on võimalik tagasi pöörata,” lisas Sõerd
“Ka Rahandusministeeriumi poolt riigihankega tellitud ja kevadeks valmiv uus piirikaubanduse uuring ei saa anda teistsugust tulemust kui juba valminud Maksumaksjate Liidu poolt tellitud ja KPMG poolt teostatud uuring. Viimane uuring ütleb selgelt, et piirikaubandus taandub kui aktsiisimäärasid langetatakse. Aktsiiside vahe Lätiga tekitas piirikaubanduse ja piirikaubandus taandub alles pärast seda, kui aktsiiside vahe Lätiga väheneb optimaalsele tasemele.
Vaata videot SIIN
Marko Mihkelson: Venemaa agressiooniaktile Ukraina suhtes tuleb reageerida ühtselt ja jõuliselt
03. Detsember 2018 16:15
Riigikogu võttis tänasel täiendaval istungil vastu 89 Riigikogu liikme poolt algatatud avalduse Ukraina toetuseks seoses Kertshi väinas toimunud agressiooniga. Avalduses kutsub Riigikogu üles vaba laevaliikluse taastamisele Kertši väinas ja Aasovi merel, kõiki riike toetama Ukrainat tema territoriaalse terviklikkuse kaitsel, mitte tunnustama Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist ning kehtestama Venemaa suhtes täiendavaid sanktsioone.
Avaldusele andsid allkirja 89 Riigikogu liiget, sealhulgas kõik Reformierakonna fraktsiooni saadikud.
Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul on avalduse algatajad seisukohal, et kujunenud olukorras tuleb jätkata ja laiendada Venemaa vastu suunatud sanktsioone. “Eeldame, et ka detsembris toimuval Euroopa Ülemkogul pikendatakse 31. juuli 2014 Euroopa Liidu poolt kehtestatud piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Riigikogu peab oluliseks laiendada 17. märtsil 2014 kehtestatud piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega,” lisas Mihkelson.
“Kertši väinas toimunud agressiooniakt on järjekordseks Venemaa sammuks, mille eesmärgiks on eelkõige saavutada täielik kontroll Aasovi mere üle ja samas testida lääneriikide ühtsust ning reageerimiskiirust. Kremlile pole tähtsad mitte rahvusvahelise õiguse pügalad, vaid see, kui veenev on nende enda lugu,” kommenteeris Mihkelson.
“Venemaa käitus Kertši väinas ettekavatsetult provokatiivselt ja teostas nii rahvusvahelise õiguse kui iseenda seadustega vastuollu sattudes agressiooniakti suveräänse naaberriigi vastu. Antud juhtumi kõige tõsisemaks õppetunniks meile on aga Lääne aeglane ja ilmselgelt liiga nõrga ühispositsiooniga reageering. See on kriitiline olukorras, kus agressor on saavutanud selge edumaa nii sõjalis-taktikalisel väljal kui narratiivi loomisel,” ütles Mihkelson.
“Seepärast on eriti oluline, et Ukraina sõbrad ja toetajad reageeriksid toimepandud agressiooniaktile võimalikult ühtselt ja jõuliselt,” võttis Mihkelson avalduse idee kokku.
Kaja Kallas: Ma olen mures. Eesti pärast
Blogid
03. Detsember 2018 10:51
Kaja Kallas
Minult on palju küsitud, miks ma otsustasin katkestada Euroopa Parlamendi saadiku mandaadi ja tulla tagasi Eestisse Reformierakonda juhtima. Vastus on see, et ma olen Eesti pärast mures.
Ma olen mures selle pärast, kuhu praegune valitsus meid tüürib või tüüri hoidmata triivima jätab. Tuletame korraks meelde, mida nad selle lühikese ajaga korda on suutnud saata. Lõhkusid ära meie korras maksusüsteemi. Pöörasid pea peale aktsiisipoliitika, mille tagajärjel oleme pooleteist aasta jooksul kinkinud Lätile 340 miljonit aktsiisitulu ja käibemaksu.
On seadnud kahtluse alla Eesti Vabariigi õigusjärgluse ja asunud hüvitama okupatsioonikahjusid (keda Eesti okupeeris?). Kulutanud headel aegadel reserve ega ole kogunud halbadeks aegadeks. Viinud Eesti rahanduse mudaliigasse eurotsooni riikide seas. Viinud tõusuteele ümbrikupalgad ja varimajanduse osakaalu.
Kui Reformierakond riigis võimul oli, siis hirmutati Tallinna kohalike valimiste aegu inimesi võimutäiuse jutuga ja põhjendati, et Tallinnas ei tohiks meid võimule valida, kuna muidu saaksime liiga suure võimu. Mitte kellelgi ei ole olnud nii palju võimu kui Keskerakonnal praegu. Milleks seda võimu kasutatakse – paar nädalat tagasi oli «Pealtnägija» saade, kus näidati, kuidas Keskerakond on saanud suurt kasu oma maja müügist koos Tallinnaga. Huvitava kokkusattumusena sai sama isik samal päeval Tallinnalt detailplaneeringu kehtestamise otsuse ja lisaks oma ruumid ka Keskerakonnale rentida. See annab kokku altkäemaksu koosseisu karistusseadustikus.
Me räägime ravijärjekordadest – mõtleme, kuidas neid lühendada, Keskerakonnal on aga selge plaan, kuidas lühendada järjekordi omadele. Eelmisel nädalal oli Eesti Päevalehes lugu korruptsioonist Tallinna hooldushaiglas, kus inimesed pidid muidu kohta ootama kümme kuud, aga Keskerakonna juhtiv figuur sai selle koha kaheksa minutiga!
Ukrainas kuulutati välja sõjaseisukord, sest Venemaa alused tungisid Kertši väinas Ukraina laevadele kallale. Samal ajal on meie peaministriparteil koostööleping Ühtse Venemaaga. See on leping Putini juhitava parteiga, kes annab korraldusi naaberriikidele kallale tungida.
Peaminister tegeleb päevast päeva ainult valimiskampaaniaga ega võta vastu otsuseid, mis tuleks vastu võtta. Tänu sellele on ta populaarne. Kuhu selline otsustamatus ja avaliku arvamuse järele jooksmine viib? See viib selleni, et tarvitseb vaenulikul vastasel ajada kokku üks kõvahäälne kamp, kes teeb palju lärmi, ja kõik senised otsused on kraavis. Vaadates Ukrainas jälle üles kerkivat konflikti, on see väga murettekitav.
Nii Keskerakond kui EKRE on oma valimiskampaania ehitanud üles klassivihale. Klassiviha viis Suurbritannia Euroopa Liidust, klassiviha tõi võimule Donald Trumpi. Reformierakond on klassiviha märklaud. Eraettevõtlusvastane võitlus on osa klassivihast, isegi kui see puudutab ainult kanala rajamist. Ühiskonnas leviva viha ohjeldamise asemel valatakse hoopis õli tulle.
Mitu erakonda tahavad võtta laenu. Kui see oleks konkreetsete projektide jaoks, siis võiks seda arutada, aga riigile tahetakse võtta sisuliselt SMS-laenu jooksvate kulude katteks. Mis sellest meie lastele jääb?
Siiamaani on Keskerakond lähtunud põhimõttest: võtta hääled vaestelt ja raha rikastelt lubadusega kaitsta neid teineteise eest. Keskerakond räägib, kuidas nemad hoolitsevad politseinike ja päästjate heaolu eest. Märkimata seejuures kordagi, et selle heaolu eest hoolitsemine – nagu ka pensionäride, õpetajate ja üldse kogu elanikkonna heaolu eest hoolitsemine – on võimalik vaid tänu senisele majanduspoliitikale, mille eestvedajaks Reformierakond on olnud.
Ja see on alles algus. Kui Keskerakond võidab valimised, siis pööratakse pea peale kogu Eesti suund. Ma ei taha sellist riiki.
Minu arvates on riigil kaks suurt eesmärki: 1) et rahvas, kultuur ja keel kestaks ja 2) et majandus toimiks. Kõik otsused, mis me riigis teeme, peaksid olema kantud neist kahest eesmärgist.
Ma tahan elada riigis, kus pealehakkamine ja initsiatiiv on au sees. Kus tegusat inimest hinnatakse ega karistata ebaõiglaste maksude või muuga. Seetõttu muudame me maksusüsteemi selliselt, et kõigile kehtiks 500-eurone tulumaksuvaba miinimum ning peale seda üks maksumäär ja ei mingeid astmeid.
Me lõpetame ka töötavate pensionäride kõrgema maksustamise, sest on ebaõiglane, et näiteks arst, kes suudab ja tahab veel töötada, kel on piisavalt pealehakkamist, kaotab kuus üle saja euro tulu. Kui maksud on õiglased, ei ole tungi ka ümbrikupalkade järele. Praegu leiab üle poole elanikest, et kehtiv tulumaksusüsteem ei ole õiglane.
Ma tahan olla uhke oma riigi üle, sest me mõtleme uue aja probleemidele avatult ning tuleme välja uute algatuste ja põnevate lahenduste ja innovatsiooniga. Innovatsioon ei teki iseenesest, riik saab selleks luua vajaliku keskkonna. Seetõttu näeme programmis ette suurema rahalise panustamise teadus-arendustegevusse ning rakendusuuringute keskuse loomise. Samal põhjusel on meil mõtteid, kuidas muuta töösuhteid paindlikumaks, et inimesed saaksid paremini ühildada pere- ja tööelu ning tunneksid töötamisest rõõmu.
Ma soovin, et minu poeg ei peaks kunagi sõdima ega kogema sõjakoledusi. Vaadates seda, mis on taas lahti rullumas Ukrainas, on hirmutav, et me ei taju enam Venemaalt lähtuvat ohtu. Meil on olnud põhimõte, et me ei ole kunagi enam üksi, seetõttu oleme Euroopa Liidus ja ka NATOs. Sel põhjusel toetame me ka edaspidi üle kahe protsendi SKT investeerimist Eesti julgeolekusse ja liitlastega heade suhete hoidmist.
Ma tahan elada riigis, kus ettevõtlus on au sees ja riik ei tegele ettevõtlusega seal, kus seda võib teha erasektor. Kus reeglid on lihtsad ja selged ja riik ei sekku asjadesse, millesse ta ei pea sekkuma. Eestist peab saama unistuste ärikeskkond. Seetõttu on meil tarvis vähendada halduskoormust, bürokraatiat ja õigusloomet.
Samuti on plaan kas osaliselt või täielikult erastada terve hulk riigile kuuluvaid ettevõtteid, nagu näiteks Omniva, Eesti Energia taastuvenergia osa jne. Kuivõrd riigi üks eesmärke on see, et majandus toimiks, peab välisministeeriumi põhiliseks fookuseks olema meie ettevõtete aitamine välismaal, et nende ekspordivõimekust tõsta, seetõttu näeme ette väliskaubandusministri koha.
Ma tahan, et Eesti oleks suurem.
Seetõttu näeme oma programmis ette topeltkodakondsuse võimaluse sünnijärgsetele kodanikele. Meil on palju kaasmaalasi, kes elavad Eestist eemal. Meil on ka lapsi, kes sünnivad Eestist eemal. Kui olin Brüsselis, siis nägin, et sellised lapsed on ühed suurimad Eesti patrioodid.
On oluline, et me ei sunniks neid lapsi valima Eesti või mõne muu riigi vahel, vaid annaksime signaali, et nad on siia alati oodatud. Kuna me ise tahame maailmas vabalt liikuda, siis peame olema sõbralikud ka inimeste suhtes, kes tulevad siia mujalt. Loomulikult peavad nad austama meie kultuuri, nagu meie austame teiste kultuure, kui teistes riikides viibime.
Nagu ütlesin, on üks riigi eesmärke, et rahvas, keel ja kultuur kestaks. Eesti keelt räägib maailmas ligi miljon inimest. Seda ei ole palju, seetõttu on üks meie põhilubadusi üleminek eestikeelsele haridusele alates lasteaiast.
Lapsed ja noored on meie tulevik. Nende vaimne ja füüsiline tervis on järjest suurem murekoht. 26 protsenti eelkooliealistest lastest on ülekaalulised. Laste suuremate liikumisharjumuste tekkeks toetame liikuma kutsuvat kooli ja teeme üle Eesti programmi koolide juurde liikumisväljakute loomiseks. Koolides peab olema kohalik mahetoit, mis paneb meie lapsed varakult tervislikult toituma.
Tuleviku jaoks peame hoidma ka puhast keskkonda. Seetõttu näeme ette, et Eesti metsad oleksid edasi mahemetsad ja Eestis on piirkondi, mis on mahepiirkonnad ka põllumajanduses. Keskkonda hoides peame leidma õige tasakaalu majanduse huvide ja keskkonna säästlikkuse vahel. Seetõttu toetame ringmajanduse lahendusi, kus kõik, mis jäätmetena üle jääb, kasutatakse kuskil mujal uuesti ära.
Meil on valimisprogrammis veel palju häid ideid, aga keskendume eelkõige sellele, mis on nendel valimistel oluline. Need on majandus ja maksud. Kui kolmandik inimesi on viimasel aastal hakanud muretsema maksude pärast ja 52 protsenti inimestest ei pea praegust tulumaksusüsteemi õiglaseks, siis see on teema, kus meil on ka lahendused.
Me teeme maksusüsteemi lihtsaks ja õiglaseks. Me toome aktsiisid Lätist tagasi. Me teeme vajalikud otsused, et meie majandus areneks ja ettevõtted tõuseksid järgmisele tasemele. Seda kõike on vaja selleks, et inimeste jõukus kasvaks. Ühiskonnas on arvestatav hulk inimesi, kes pole rahul oma eluga ja tahavad selle paranemist. Aga lahendus ei ole mitte ümberjagamine ega võrdsustamine, vaid heaolu üldine kasv, mis tugineb erasektorile, erainitsiatiivile ja turumajandusele.
Need on põhjused, miks ma loodan, et Reformierakond võidab valimised. Me seisame sellise Eesti eest, kus kõigil on hea elada ja meie lastel on parem tulevik.
The post Ma olen mures. Eesti pärast appeared first on Kaja Kallas.