Reformierakonna Võru linna piirkonna juhatus valis Reformierakonna Võru linnapea kandidaadiks Anti Haugase. Reformierakonna varasem linnapeakandidaat Mait Klaassen näeb oma tulevikku seotuna Maaülikooliga Tartus.

"Elus tuleb vahel ette olukordi, kus on raske teha valikuid. Kuigi algselt oli mul tõsine plaan kandideerida Võru linnapeaks, otsustasin siiski Maaülikooli ja Tartu kasuks. Kindlasti jään ma ka edaspidi seotuks Võrumaaga," ütles Klaassen oma valikut põhjendades.

Reformierakonna Võru linna sõnum sügisestel valimistel on „Suurem võru on tugevam Võru“. 

„Seisame selle eest, et Võru linna eestvedamisel alustatakse liitumisläbirääkimisi, et moodustada Vana-Võromaa piirides ühtne omavalitsus. Tänase linnavalitsuse juhtimisel piirneb Võru linn suurte omavalitsustega, kellele Võru pakub teenuseid ja infrastruktuuri. See käib linnale üle jõu, millega oleks pidanud istuv linnavalitsus arvestama," ütles linnapeakandidaat Anti Haugas.

Haugase sõnul annab ühine omavalitsus lisaks võimaluse tagada Võrumaa piirkonnas ühtse kvaliteediga avalikud teenused ning koostöös hoida ja arendada Võromaa identiteeti. "Võromaa rikkalik kultuuripärand ja maaliline elukeskkond on meie piirkonna eelis, mida me ei ole täna piisavalt kasutanud," lausus Haugas. 

Selleks, et Võrust saaks Eesti parim elukeskkond, on Haugase arvates vaja arusaamist, et liikluses on kõige tähtsam jalakäija, siis jalgrattur ning kolmandal kohal autod. "Kergliiklusteede võrk tuleks üle vaadata selle pilguga, et lapsed saaksid võimalikult turvaliselt kooli nii jalgsi kui ka rattaga," ütles Haugas. Oluliseks peab ta ka Tamula kalda avamist jalakäijatele ning kergliiklusvahendite kasutajatele.

Samuti peab Reformierakond linnavalitsemisel tähtsaks lähtuda avatud valitsemise põhimõtetest. "Tugev saab olla vaid avatult valitsedes," märkis Haugas. „Avatud valitsemine tähendab võimu teostamist ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Soovime linnakodanikele pakkuda osalemist kaasavas eelarves.“

Reformierakonna Võru linnapeakandidaadi Anti Haugase meeskonnas kandideerivad Riigikogu liikmed Liina Kersna ja Johannes Kert. Parlamendi sotsiaalkomisjoni liige Kersna keskendub valimistel Võrus haridus- ja sotsiaalvaldkonna teemadele ja erukindral Kert inimeste julgeolekule ning turvalisusele.

Linnapeakandidaat Anti Haugas töötab hetkel Reformierakonna Noortekogu peasekretärina. Haugas on töötanud mitmetes ettevõtetes müügi alal ning juhtinud 2013. aastal Reformierakonna kampaaniat Lõuna-Eestis. Haugas on Võrus kasvanud ning õppinud, hetkel on tal lõpetamisel Tallinna Tehnikaülikool.

Sel mandaadi aastal korda saadetu (s.o alates juulist 2016 kuni juulini 2017):

Raportid

Olin variraportöör või raportöör 15 erinevas raportis ja arvamuses (mida see täpselt tähendab, saab lugeda siit). Et luua võrdlusmoment, siis keskmiselt saab üks saadik terve mandaadi jooksul valmis 2,56 raportiga (eelmise mandaadi 2009-2014 andmed, sellele arvule lisanduvad arvamustekstid). Paljud minu raportid said ära hääletatud ja jõudsid ka tulemusteni. Paar algatust, näiteks digitaalse sisu direktiiv, Euroopa elektroonilise side koodeks ja elektrituru disain lähevad veel edasi.

Enamus teemasid on seotud digitaalse valdkonnaga. Siia alla käib nii digitaalse sisu direktiiv, mis puudutab tarbijaõigusi äppidega seonduvalt või materiaalsete kaupade direktiiv, mis reguleerib kaupade müümist internetis ja sellega seonduvaid tarbijate õigusi. Samuti tegelen e-privaatsusega, mis puudutab inimeste eraelu ja isikuandmete kaitset internetis ja autoriõiguse reformiga.

Energiapoliitikas oli (ja on) olulisemaks kaks algatust, mis on seotud elektrituru disainiga ehk sellega, kuidas Euroopa elektriturg peaks toimima. Praegu see nimelt ei toimi korralikult ja iga liikmesriik võitleb enda eest. Euroopa Komisjoni ettepanek on panna turud reaalselt toimima nagu nad toimivad Põhja- ja Baltimaades, aga sellele on Lõuna-Euroopast tugev vastasseis. Kuid seal on töö alles üsna algusjärgus ja konkreetsemad vaidlused seisavad ees sügisel.

Üldise digitaalse ja energiapoliitikaga seotud teemade hulgas on olnud ka anomaaliaid nagu näiteks väetiste direktiiv, mida sattusin tegema suhteliselt juhuslikult. Samas on siin nii, et soovid tegeleda failidega, millega kõik tahavad tegeleda, siis pead tegema rohkem tööd, et neid saada. Nii tulebki võtta vastu seadusalgatusi, mida keegi ei taha teha. Väetiste märgistamisel käib peamine vaidlus kaadmiumi taseme üle. Selles osas oli hääletus siseturu komisjonis just 13. juulil.

Ma ei hakka kõikidest failidest eraldi kirjutama, aga isiklikult kõige põnevamaks pidasin robootika ja tehisintellekti raportit, mille tegemise käigus oli meil palju põnevaid kohtumisi ja saime tutvuda paljude erinevate aspektidega, mis puudutavad seda valdkonda.

Esinemised

Tuleb välja, et see mandaadiaasta oli mul 66 esinemist (siia ei ole arvestatud kõnesid ja sõnavõtte täiskogu istungitel ja komisjonides), mis on 4 rohkem, kui eelmisel aastal. Ise imestame, kuidas see on võimalik, sest oleme enamus esinemiskutseid ära öelnud, sest tööd seadusandlusega on nii palju, et lihtsalt ei jõua. Esinemiste puhul eelistan alati paneeldiskussioone, sest need on elavamad, kui lihtsalt avakõned. Pealegi õpib seal teistelt paneelis osalejatelt palju.

Ise korraldasin ka Tallinnas ühe seminari töötamise uuest reaalsusest, kus me arutasime selle üle, kuidas peaks reegleid muutma, et nad vastaksid sellele, kuidas töötamine on ajas muutunud. Kavatsen selle teemaga edasi tegeleda ja aja leides tulla välja ka omade ettepanekutega, mis selle töö käigus on koorunud.

Tunnustused

Tore on sel aastal tõdeda, et tublit tööd on ka märgatud ja mind on mitu korda ära märgitud kui Euroopa Parlamendi ühte mõjukat saadikut. Nii näiteks märkis VoteWatch mind ära 70 mõjuka saadiku hulgas septembris ja märtsis hinnati mind digitaalsetes ja tehnoloogiaküsimustes lausa 6. kohale 751 saadiku hulgas. Samuti märkis VoteWatch mind ära mõjukaima Eesti Euroopa Parlamendi saadikuna. Kui Politico loetles eesistumisega seoses 15 mõjukat eestlast Brüsselis, siis kuulusin samuti nende hulka.

Omamoodi tunnustus on olnud ka erinevate noorte liidrite hulka valimine. Nii osalesin oktoobris globaalsete noorte liidrite kohtumisel Napolis ja hiljem valiti mind Euroopa noorte liidrite hulka. Tegime siin omakeskis nalja, et kuna noored liidrid on alla 40-aastased, siis on tore, et mind igale poole ära valiti, sest sain juunis 40 . Aga need valimised ei ole lihtsalt valimised, vaid eelkõige võrgustiku loomised ja olen nende kohtumiste käigus tutvunud väga silmapaistvate inimestega nii äri, poliitika kui ka kunsti valdkonnas. See globaalsete noorte liidrite võrgustik toimib meil päris kenasti edasi ka pärast koosviibimist. Samuti on need alati kohad, kus saab Eestit promoda ja nii mõnelgi on tekkinud Eesti vastu suur huvi.

Peale selle, et endal on väga hea tunne tunnustatud saada, siis tihti on veelgi toredam teisi tunnustada. Näiteks esitasin sel aasal Euroopa Kodaniku auhinna kandidaadiks “Teeme Ära!” algatuse ja minu suureks rõõmuks nad selle auhinna ka võitsid. Lähemalt saab lugeda siit.

Meediakajastus

On hästi teada, et Euroopa Liidu teemadega meediasse pääseda (eriti Eestis) on suhteliselt keeruline, kuna need teemad ei ole tavaliselt piisavalt sensatsioonilised.

Tihti, kui meil Brüsselis külalisgrupid käivad, siis nad imestavad, kui palju me siin tööd teeme ning kui vähe see välja paistab. Sellest olenemata püüan pidevalt siinseid teemasid lahti seletada nii blogis, arvamuslugudes kui ka raadios ja nii palju kui ma Eestis käin, siis ka televisioonis. Muidugi huvitab Eesti meediat rohkem sisepoliitiline olukord, mida kinnitab ka meediaraport, mis näitab, et enim seostatakse mind Eesti meedias Reformierakonna tegemistega, aga tunduvalt enam, kui eelmisel aastal on olnud pildis ka digiteemad, näiteks autoriõigus, jagamismajandus, internetiplatvormid ning pikemalt sai arutletud ka eelmainitud töötamise uue reaalsuse ja robootika teemadel, mainimata ei jäänud ka energeetikat puudutavad küsimused.

Huvitav ongi just vaadata Eesti versus välismaa meediakajastust. Uued tehnoloogiad ja nende reguleerimine, millele ma enamus oma ajast pühendan, pakub rahvusvahelisele väljaannetele väga suurt huvi. Rahvusvahelises pildis olidki kõige kuumemateks teemadeks robootika ja digitaalse ühtse turuga seotud algatused. Kui võtta, et Politico on kõige rohkem loetud ja ka kõige mõjukam väljaanne, siis seal oli mul kokku 16 intervjuud või artiklit. Sellist numbrit ei ole ma arvan kellelgi varasematest ega ka praegustest Eesti saadikutest ette näidata. POliticole järgnesid kajastused Prantsusmaal (eelkõige France24 kanalis). Suur asi on olnud ka kaks korda Guardianis sõna saada.

Kokkuvõttes, on olnud huvitav aasta, kuigi tempo on kohati olnud liiga pöörane. Aga nagu lapsena ei kõndinud ma kunagi, kui sai joosta, ei tee ma ka praegu asju vähem, kui saab teha rohkem

Nüüd aga liigun väljateenitud puhkusele ja kohtume uuesti augustis.

20 protsendine maksumäär pole siiski tänasel päeval enam väga konkurentsivõimeline. Viimastel aastatel on EL liikmesriigid jõuliselt ettevõtte tulumaksumära langetanud, sealjuures 20 protsendi lähedasele tasemele ka Rootsi ja Soome. Madalaimad ettevõtte tulumaksu määrad, 12,5 protsenti on Küprosel ja Iirimaal, Ungari kavatseb maksumäära langetada 9 protsendile.

Kuigi ettevõtte tulumaks tõuseb, siis eelkõige investeerivatele ettevõtetele on uus kord soodsam, sest bilansilist, ehk teenitud kasumit alates järgmisest aastast enam ei maksustata. Teatavasti läks Eesti üle teenitud kasumi maksustamiselt jaotatud kasumi maksustamisele aastal 2000. Ülemineku hetkel erinevalt Lätist tookord Eesti oma tulumaksumäära ei muutnud.

Mõnevõrra üllatuslikud on aga üksikisiku tulumaksumuudatused ja üleminek astmelisele tulumaksule. Senise ühetaolise maksu määr on viimastel aastatel langenud 25 -protsendilt 23 -protsendile. Nüüd asendatakse see 20, 23 ja 31,4 -protsendiliste tulumaksumääradega. Kerkib ka maksuvaba miinimum ja lisandub regressiivne komponent.

Palgaskaala ülemises otsas aga tekib ettevõtte tulumaksu määraga võrreldes tuntav erisus, mis tekitab motivatsiooni näidata palgatulu ettevõtlustuluna. Niinimetatud OÜ-tamine on ka Eestis aktuaalne, ehk olukord kus töösuhe näidatakse teenuse osutamisena äriühingu kaudu. On võimalik, et Läti kavandab selle vastu eraldi meetmeid.

Miinuspoolele läheb kindlasti ka sotsiaalmaksu üheprotsendiline tõus niigi kõrge maksumäära juures. Tööjõumaksude tõstmine ei saa kuidagi kaasa aidata ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele. Uus sotsiaalmaksumäär tuleb 35,09 protsenti, mis on Balti riikide kõrgeim.

Teadaolevalt tõuseb ka Läti üldine maksukoormus seniselt 29 protsendi tasemelt SKP suhtes 32 protsendi tasemele. Siiski ka maksureformi tulemusel jääb Läti maksukoormus tunduvalt madalamaks Eesti üldisest maksukoormusest. Ka aktsiisimäärades jääb tuntav erisus Läti kasuks võrreldes Eesti aktsiisimääradega.