Kaja Kallas: Me peame õppima elama viirusega, aga mitte ainult sõnades
Blogid
14. September 2020 15:19
Kaja Kallas
Kevadel tabas koroonakriis meid kõiki ootamatult. Olukord oli ühest küljest hirmutav ja samas ka ettearvamatu. Erinevad riigid reageerisid viirusele erinevalt. Viirus saadi ennekõike tänu inimeste mõistlikkusele kontrolli alla. Valitsuse õigete sammude kõrval tehti terve rida vigu, seda eriti kevadise kriisi lõpufaasis.
Mõned tehtud vigadest on andeks antavad eeldusel, et neist õpitakse. Mõned vead on andestamatud. Andeks võib anda näiteks selle, kuidas me naabritega piirid sulgesime ja Läti piiri hiljem nii ratsa kui jalgsi kui droonide ning helikopteritega valvasime. See oli selge rumalus, aga sellisest rumalusest õppimine on tegi Eestist nn Balti mulli säilitamise eest usina võitleja. Parem hilja kui mitte kunagi.
Samas tehti andestamatuid vigu plaanilise ravi katkestamisega ning erameditsiini asutuste sulgemisega. Tänaseks on selge, et tõenäoliselt just need sammud mõjutasid aprillis oluliselt suremuse kasvu koroonaga mitteseotud haigustesse. Kaotatud elusid enam tagasi ei too.
Koolid vs. kõrtsid
Aga tagasi küsimuse juurde, kas ja kui palju valitsus on kevadistest kogemustest ja vigadest tegelikult õppinud, või kobatakse endiselt pimeduses. Vaadates valitsuse tegevust ja otsuseid, siis pigem tundub, et eriti midagi õpitud ei ole.
Esiteks, kevade peamine õppetund oli, et tuleb kuulata oma ala eksperte – teadlasi, arste, tervishoiutöötajaid. Aga mida me praegu näeme – epidemioloogid ütlevad, et koole ei peaks sulgema ning et viiruse levimise seisukohalt on peamiseks probleemiks hoopis suured rahvakogunemised ja peod. Valitsus ja linnapea aga kipuvad esimese asjana sulgema koole, samal ajal kui inimesi kutsutakse üles minema kohvikutesse. Suured peod ja rahvakogunemised saavad valitsuselt heakskiidu, aga haridussüsteemi juhtimist iseloomustab kõige paremini sõna – kaos.
Rahvusvahelises ajakirjanduses on palju kirjutatud sellest, kui palju kahju toob endaga kaasa see, kui lapsed jäävad koolist eemale. See ei suurenda mitte ainult hariduslikku ebavõrdsust, vaid ühiskondlikku ebavõrdsust laiemalt. Kui koju peavad jääma lapsed, siis jäävad koju ka vanemad, mis omakorda suurendab probleeme majanduses.
Jätkuv mäng piiridega
Teiseks, eksperdid ütlevad, et piiride sulgemine kevadel ei olnud mõistlik kuna viirus ei tunne passikontrolli ega ka piire ning kolded olid juba Eestis endas olemas. Me oleme Schengeni viisaruumis, mis tähendab Euroopa Liidu üht alusvabadust – inimeste vaba liikumist Euroopa Liidu piires. Schengeni piirieeskirjad sätestavad, et tõsise ohu puhul avalikule korrale või sisejulgeolekule või erakorralise olukorra puhul võib erakorraliselt taaskehtestada piirikontrolli sisepiiridel kestvusega 30 päeva. Piirikontrolli ajutise taaskehtestamise ulatus ja kestus ei tohi olla suurem ega pikem, kui on vaja otseselt tõsisele ohule reageerimiseks.
Ometi on Eesti kehtestanud osalise piirikontrolli Tallinna lennujaamas ja see piirikontroll kestab. Mitte ainult ei ole piirikontrollist viiruse leviku takistamisel mingit kasu, see on riigile ka kulukas ja arusaamatult tehakse seda vaid lennujaamas, aga mitte maismaapiiril ning sadamas. Piirikontrolli taastamise põhjendatus ja vajalikkus on hetkel täiesti arusaamatu ega vasta Euroopas kokkulepitud reeglitele. Piirikontroll Euroopa Liidu sisepiiridel tuleks kiiremas korras lõpetada.
Otselendude piiramine
Kolmandaks, Eesti on ainuke riik Euroopas, kes keelab ära Eestisse otselennud. Samal ajal me teame, et Eesti turismisektor vaevleb raskuste käes, sest turiste pole. Ka enne koroonakriisi olid paljude investeeringute ja turistide siiasaamise takistuseks halvad ühendused muu maailmaga. Nüüd aga on neid asutud suisa majandusministri poolt keelama? Kuidas need turistid siia peaks saama, kui ühendusi ei ole? Ja millisest loogikast lähtuvalt on otselennud kuidagi ohtlikumad kui üle mitme riigi siia rändamine? Ka riigid, kel olid sisemiselt kokkulepitud madalamad haiguse leviku kordajad, ei ole piiranud otselende. Ei teinud seda kevadel ega tee seda ka nüüd. Otselendude keelamine väikese Euroopa äärealal asuva riigi poolt on ülimalt rumal ja kaugeleulatuvate kahjulike tagajärgedega. Valitsus peaks sellised keelud koheselt tühistama.
Tunnistamata vead
Neljandaks, ei ole täheldanud, et valitsus oleks ausalt tunnistanud vigu, mis tehti kevadel ning kinnitanud, et selliseid vigu enam ei korrata. Nagu eespool öeldud, plaanilise ravi lõpetamist ja erameditsiiniasutuste sulgemist. Võime me kindlad olla, et Eesti meditsiinisektoril lubatakse ka muude haiguste ravimisega tegeleda, kui koroona levik uuesti peaks laienema?
Või teine näide – mäletate neid ministrite pilte lennukite taustal ja uhkustamist isikukaitsevahendite hangetega? Riigihangete registrist näeme, et Hiinast tehtud hange on endiselt täitmisel, mis tähendab seda, et need suurejooneliselt väljareklaamitud isikukaitsevahendid ei ole veel kohale jõudnud, kuigi raha nende eest on välja käidud. Kevadel öeldi, et hanke mahud ja tingimused ei ole valikud kuni täitmiseni, siiani neid tingimusi avalikustatud ei ole. Teame, et hangiti ühelt Hiina firmalt 10,4 miljoni euro eest, aga mis kvaliteediga, ei tea.
Kevadel külastasin Saaremaa haiglat, mis mäletatavasti oli kriisi peamine epitsenter – seal öeldi, et nende kogemused ja õppetunnid pole siiani kedagi huvitanud. Need õppetunnid ja vead tuleks kiiremas korras kokku koguda, et vältida samu vigu.
Kas vaktsiini ikka saame?
Ja lõpetuseks, vaadates teiste riikide pingutusi olemaks valmis inimeste vaktsineerimiseks, kui toimiv vaktsiin valmis saab, siis kas valitsus on koostanud vaktsineerimisstrateegia ja on võtnud järjekorda, et vajalik vaktsiin saada? Eesti osaleb Euroopa Liidu poolt AstraZenecaga sõlmitud lepingus vaktsiini soetamiseks. Praeguseks ei ole aga teada, millal see vaktsiin turule jõuab, kas ta toimib ega ka mitte see, kui mitu doosi vaktsiini Eesti saab. Eesti valitsus on öelnud, et kavatseb vaktsineerida umbes pooled elanikest. Vaadates teiste riikide tegutsemist, siis torkab silma see, et paljud riigid planeerivad vaktsineerida oluliselt suurema osa elanikkonnast, kui seda planeerib Eesti. Euroopa Liit on lähiajal alla kirjutamas veel lepingut 3-4 võimaliku vaktsiini tootjaga. Leping lepinguks, aga tegelikkus on see, et täna ei ole turul ühtegi toimivat ja rahvusvahelise heakskiidu saanud vaktsiini.
Kindlustamaks endale vaktsiini saamine võimalikult vara, oleks Eesti seisukohalt mõistlik ka ise luua otsekontakte ravimifirmadega, kes vaktsiini arendamises esirinnas on. Tõsiselt tuleks ka arvestada võimalusega, et vaktsineerida tuleb suuremat osa elanikkonnast kui 50%. Juba praegu on maailmas lennufirmasid, kes on deklareerinud, et kavatsevad võtta pardale ainult koroona läbi põdenud või vaktsineeritud reisijaid. Sellisest suhtumisest võib üsna varsti saada uus normaalsus ja argument eeldamaks, et vaktsineerida tuleb suuremat osa elanikest, kui seda praegu planeerib Eesti valitsus. Ka esmajärjekorras vaktsineeritavate riskirühmade ning eesliini töötajate vaktsineerimise logistiline plaan võiks praeguseks juba paigas olla ja igale kohalikule omavalitsusele selgelt kommunikeeritud. Päris kurb oleks see, kui vaktsineerimisest saaks samasugune segaste signaalide ja pudelikaelade rägastik nagu on COVID-19 testimine siiani on olnud.
Kokkuvõttes: valitsus ei peaks eelistama poliitilisi virolooge päris ekspertidele, mitte reageerima, vaid mõtlema ette, mitte keelama, vaid otsima lahendusi, mitte tegelema eneseõigustusega, vaid pidama dialoogi. Nii on lootust, et koroonaviiruse tulevane mõju meie tervisele, sissetulekutele, perede heaolule ja igapäevastele vabadustele on võimalikult väike.
The post Me peame õppima elama viirusega, aga mitte ainult sõnades appeared first on Kaja Kallas.
Mihkelson: kaitsekulusid tuleb pigem kasvatada
Uudised
10. September 2020 16:00
Marko Mihkelson
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikme Marko Mihkelsoni sõnul ei tohi valitsuskoalitsioon täita oma valimislubadusi Eesti julgeolekut kahjustades. Keeruline julgeolekuolukord nõuab Mihkelsoni meelest hoopiski kaitsekulutuste kasvatamist.
„Martin Helme plaan vähendada riigikaitse kulutusi 50 miljoni euro võrra on väga halb mõte, mis kahjustab üha keerulisemaks muutuvas julgeolekukeskkonnas Eesti kaitsevõimet. Juba riigikaitsekulutuste vähendamise mõte ise on ohtlik signaal, millest võivad valesti aru saada nii meie liitlased kui need, kes võiksid potentsiaalselt ohustada meie julgeolekut,“ ütles Mihkelson.
„Eriti kummaline on sellist uudist kuulda valitsusliikmelt, kelle erakond on lubanud viia kaitsekulud 2,6 protsendile SKPst ja unistanud erakorralisest kaitseabist USAlt. Pealegi tekitab küsimusi seegi, et koalitsioon räägib samal ajal eelarvekulutuste kärpimise kahjulikkusest,“ rääkis Mihkelson.
„Praeguses olukorras, kus valitsus soovib laenuraha lihtsalt jooksevkuludeks ära põletada, tuleks hoopiski leida võimalusi kaitsekulutuste kasvatamiseks. Näiteks võiks valitsus loobuda plaanist moodustada siseministeeriumi haldusalasse küsitava väärtusega sisekaitse reservüksus. Meil on puudu terve rida kriitilise tähtsusega võimekusi nagu näiteks keskmaa õhukaitse,“ ütles Mihkelson.
Anname Tallinna pensionäridele aastas 200 eurot aktiivsusraha
Blogid
09. September 2020 13:36
Kristen Michal, Singe Riisalo ja Juhan Kangilaski Tallinna piirkonna perepäeval 2020Kristen Michal, Signe Riisalo, Juhan Kangilaski Ühendatud Tallinna programmitoimkond
Reformierakond on läbi aastate tegelenud Eesti rahva parema tulevikuga, opositsioonis ideid pakkudes ja veel rohkem valitsuses neid realiseerides. Eesti suur väljakutse on püsida rahvana, otsides uusi lahendusi, selmet olla vaikselt rahul kestliku kahanemisega.
Kristen Michal, Singe Riisalo ja Juhan Kangilaski Tallinna piirkonna perepäeval 2020Kristen Michal, Signe Riisalo, Juhan Kangilaski Ühendatud Tallinna programmitoimkond
Reformierakond on läbi aastate tegelenud Eesti rahva parema tulevikuga, opositsioonis ideid pakkudes ja veel rohkem valitsuses neid realiseerides. Eesti suur väljakutse on püsida rahvana, otsides uusi lahendusi, selmet olla vaikselt rahul kestliku kahanemisega.
Meie loodud on vanemahüvitis, oleme teinud korduvalt otsuseid laste heaolu kasvatamiseks, täna seisame selle eest, et haridus oleks kvaliteetne, eestikeelne ja kohatasuta lasteaiast. Sellel soovil on suur toetus lastega perede hulgas, kokkuhoitud raha on lastega peredel kasutada oma vajadusteks, mitte maksta kaude kinni linna kehvasti tehtud rahaotsuseid läbi kohatasu, mis on Tallinnas 71 eurot kuus ja 854 eurot aastas, kahe lapsega üle 1700 euro.
Teine keerukas osa rahvastikuväljakutses on küsimus, kuidas elada kauem, kvaliteetsemalt, tervemalt ja aktiivsemalt. Plaan, mida pakume, on positiivne idee, millele loodame koguda toetust üle kogu poliitilise spektri, Eesti rahva kestmine ja elukvaliteet on kõiki ühendav väljakutse.
25 aastat tagasi, 1995. aastal kirjutati uue tulija, Reformierakonna programmis nii:
„Meie eesmärk on väärtustada pikk, terve ja tegus elu, õpetades ja teavitades inimesi tegema otstarbekaid valikuid ja elama tervislikult. Meie vahetu ülesanne on aidata luua ajaline ja rahaline ressurss selleks, et inimestel oleks reaalne võimalus kujundada oma elustiili.“
Seda missiooni, et meie inimestel oleks pikk, terve ja tegus elu, me ka ellu viime, läbi selleks kohase elustiili motivatsiooni, aktiivsuskonto loomise.
Oleme programmi algatusrühmas selle idee väljatöötamisele saanud tõuke ja toe meie Tallinna aktiivsete seenioride mõtetest, tahame neid eraldi tänada kaasa mõtlemast ja toetamast. Et tahame sellele ideele küsida mandaadi aastal 2021, on see aeg avalikuks teha, et saaksime väärtuslikku tagasisidet asja üdile — kuidas saame panustada, et me ka pensionile minnes elaksime kauem, aktiivsemalt ja tervemalt.
Aktiivne, pikem ja tervem elu
Mida aktiivsemad ja suurema sotsiaalsete kontaktide hulgaga oleme, seda pikem ja kvaliteetsem on meie elu, pole kahtlust. Eriti vanemaks saades on elust kõrvale jäämine, sotsiaalse aktiivsuse vähenemine tee üksinduseni. Üksindus siinkandis, nagu ütlevad teadlased, on vaikne tapja.
Alustuseks faktidest. Vananemine ja üksindus on reaalne mure.
Statistikaameti prognoosi kohaselt elab 2080. aastal Eestis ligi 1,2 miljonit inimest ehk eeldatav rahvaarvu langus on järgmise 60 aasta jooksul 11%. Tallinn selleks ajaks pisut veel kasvab, linnastumise jätkudes.
Oodatav eluiga on meestel täna 74 ja naistel 82 aastat. Aastaks 2080 vastavalt 83,5 aastat meestel ja 89 aastat naistel.
Tervena elatud aastad on Eestis Euroopa näitajatega võrreldes madalaimad ning kui Eesti naised elavad tervena eelduslikult 57,6 aastat, siis mehed vaid 54,1 aastat.
Samas 65-aastaste ja vanemate osatähtsus rahvastikust tõuseb tänaselt 20%-lt aastaks 2060 30%-le. Üksi elab 60–70-aastatest naistest iga kolmas, ja 80-aastastest juba iga teine.
Ehk lühidalt, rahvastik väheneb, ühiskond vananeb, eluiga kasvab, kvaliteet mitte samas tempos. See vajab muutmist.
On riike, kes on meist varem aru saanud, et eakamate inimeste püsimine ja aktiivsus tööturul, sotsiaalsete suhete hulk ja liikumine vähendavad ühiskonna kulusid nende abistamisele.
Näiteks naabrid Soomest on toetanud pensioniealiste reisimist ja SPA külastusi, kattes 100–200 euro ulatuses isiku kuludest. Islandil on Reykjaviki omavalitsus taganud tasuta ligipääsu igale 67-aastasele ja vanemale elanikule basseinidele ja muuseumidele. Ligipääsetavus nii füüsilise keskkonna kohandused kui ka materiaalse toe pakkumine, aga ka eakohasel viisil võimalustest teavitamine on iga endast lugupidava Põhjamaa kohaliku omavalitsuse prioriteedid.
Majandus, eriti Tallinna regioonis sai viirusega pihta.
Samas on Eestis, eriti Tallinna regioonis suur mure. Viirusekriis, mille lahenemist oodatakse aastal 2021, on löönud raskelt, osa isegi jalust, siinse kandi majutuse, spa, spordi, kultuuri, laiemalt vaba ajaga seotud ettevõtted. Töökohtade kadu on tagajärg, mure tuleviku, ettevõtluse, perede toimetuleku pärast on reaalsus.
Riik on pakkunud kriisis häid tööturuteenuseid, kuid ilma pikema plaanita Tallinn, mis on Eesti majandusmootor, probleemi siiski ei lahenda. Meenutan, et 50% lisandväärtusest Eestis luuakse Tallinnas, koos Harjumaaga ca 65%. Kui siin on külm, on ka ülejäänutel nohu, nagu ütlevad majandusinimesed.
Mida siis teha? Kuidas lahendada vananemise, elukvaliteedi, üksinduse ja majanduse probleeme? Kas seda saab koos teha?
Ühendatud Tallinna programmiaruteludel oleme ette valmistanud ühe plaani, kuidas alustada Tallinnas 2021. aasta lõpust programmiga, mis seab esikohale pensionile mineva inimese elukvaliteedi, aktiivsuse ning mõjutab olema sotsiaalselt ühendatud.
Meie plaani eesmärk on tagada igaühele aktiivsem, pikem, tervem ja kokkuvõttes kvaliteetsem elu.
Plaanist saab eeskätt kasu ka kohalik majandus ja tööhõive Tallinna ja Harju regioonis, mis kannatas enim tervisekriisis, kaotades käibe. Nii anname lootuse tulevikuks ja turukasvuks, et oleks, mille nimel vastu pidada keerulised ajad.
Oleme arutanud seda plaani ka Reformierakonna Tallinna seeniorliikmetega ja saanud väärtuslikku tagasisidet koos soovitusega otsida sellele liitlasi ka teistes poliitilistes jõududes, et see ellu viia.
Meenutusena, et meie veetud Teenusmajade idee on juba Tallinna eelarvestrateegias, 2017 kevadel algatatud plaan riigikeelsest ja kohatasuta haridusest alates lasteaiast on olnud Eesti poliitikadebati kese pikalt ning uute trammiliinide rajamine või valveperearstide (tervisekriisi ajal osaliselt ka kasutatud) teema tervishoius on leidnud asjalikku arutelu.
Nii palume Sinu mõtteid ja küsimusi, nii saame selle osa Ühendatud Tallinna programmist lihvida koos ja avalikkust kaasates selliseks, et taas sünniks üks idee, mis muudab Tallinna ja Eesti paremaks.
Aktiivsuskonto A+
Aktiivsuskonto ehk A+ on lahendus, mille eesmärk on tõsta inimeste aktiivsust, anda võimalused ja tööriistad sotsiaalselt ühendatud olemiseks. See on plaan, mis on suunatud igaühele isiklikult, mõttega, et inimene, kes on ühiskonnale palju andnud, saaks tagasi, oleks aktiivne ning võtaks aega endale koos lähedaste ja sõpradega.
Tallinn, pealinn, omavalitsus saab olla eeskujuks teisele. Tagasivaatena aastal 2017 alustasime arutelu eestikeelsest ja kohatasuta lasteaiast, uutest trammiliinidest või valveperearstidest ja Teenusmajadest pensionäridele. Paljud neist tollal esmaesitlust näinud ideedest on juba ühiskonna suunda positiivselt muutnud, kogu Eestis. Ja muudavad veel, kahtluseta.
Ka nüüd oleme teerajajateks, ärge siis last pesuveega välja visake.
Meie plaan on luua igale Tallinna pensionärile isiklik Aktiivsuskonto A+, millel on igal aastal 200 eurot aktiivsete tegevustega seotud kulutuste jaoks.
Ujumas käimisest teatrini, taastusravist hoolduseni või kultuuriürituste ja siseturismini. Nagu aega ei saa meist keegi teistele anda, nii on ka Aktiivsuskonto vahenditega, need on igaühele personaalseks kasutamiseks.
Eesmärk ja tulemus on aktiivsem pensionär, kes Tallinnas vanaduspõlve naudib, spordib ja on sotsiaalselt ühenduses. Tagajärg aga tervem, pikem ja kvaliteetsem vanaduspõlv ja elu.
Lisandväärtusena Tallinna ja meid ümbritsevate ettevõtete võimalus konkureerida uuel turul, aktiivsele pensionärile teenust pakkudes. Viirusekriisis on mõlemad plaani sihtrühmad kõige raskemas olukorras, pensionärid ning siinkandi ettevõtlus.
Otsa veel teadmine, et tervena elatud aastate arv peab kasvama, üksindus vähenema, kui tahame jõuda maailma parimate eluskeskkonnaga riikide hulka.
Mis on Aktiivsuskonto ehk A+ konto?
See on raha, mille oled maksumaksjana aastate jooksul tasunud ja mille tahame sulle tagasi anda, kui:
- Sa oled vanaduspensioni ealine;
- Sa oled aktiivne ja soovid panustada oma tervise hoidmisse läbi spordi-, ravi- või taastusraviteenuste;
Küsimused:
Kust ma raha kätte saan?
Raha on Sinu isiklikul A+ kontol, Sina saad seda kasutada teenuseosutaja juures. Teenuseosutaja, lepinguga linnaga ja Sina ise saate vaadata selle konto jääki ning kasutada vabu vahendeid teenuse eest kas osaliseks või täies ulatuses tasumiseks.
Kas linna makstav 100-eurone toetus aastas võetakse siis ära?
Ei võeta. Sa saad 200 eurot juurde A+ kontole. Nagu öeldud, seda ei saa Sa rahana välja võtta, nagu aega ei saa võtta automaadist välja, vaid saad kasutada seda aktiivse aja ja tegevuste eest tasumiseks omal vabal valikul.
Milliseid teenuseid ma saan tarbida oma personaalse A+ kontoga?
Sinu valikuvabadus on meie kohustus, meie plaan toetab kõiki aktiivseid, sotsiaalseid vabaaja tegevusi ja isiklikke vajadusi, näiteks (loetelu ei ole ammendav):
- spordirajatiste (ujulad (näitena Sõle ujulas 29 korda ehk 2korda kuus), sulgpalli-, jõusaalid, …) sissepääsutasud;
- treeningute ja võistluste (orienteerumispäevakud, jooga, vesiaeroobika, …) osalustasud;
- taastusraviteenused, rehabilitatsioon (sh SPA külastus);
- isiku- ja koduhooldusteenused (pediküür, koristus, toidu kojukanne, isikuhooldusteenused lisaks linna poolt rahastatule);
- kultuuriüritused (riigi või KOV toetatud) ja etendusasutused, kino ja mitteformaalne haridus (koolitusluba);
- elu ja arengutega kursis olemiseks ajalehtede ja ajakirjade tellimine;
- siseturism jne
Mis juhtub, kui ma A+ kontol olevat 200 eurot aastaga ära ei kasuta?
Siis liigub järgmisesse aastasse, kuid iga aasta summa kasutamine on piiratud kolme aastaga. Näiteks aasta 2022 summat saab kasutada aastal 2022, 2023, 2024. See annab ka linnale võimaluse oma finantsasju planeerida.
Kas see on pärandatav või võõrandatav?
Ei, nagu aega ei saa anda üle, ei ole ka Sinu personaalne aktiivsuskonto üleantav ega sissenõutav. See konto on loodud, et võtaksid aega endale ning saaksid olla aktiivne. Aktiivsuskonto ei asenda majandusliku toimetuleku vahendeid, vaid on Sinu aktiivse ja sotsiaalse aja loomise konto.
Mis see maksab?
Linnale läheb see maksma orienteeruvalt 19 miljonit eurot aastas. Näiteks 100 eurot eakate pensionilisa, mida Tallinn maksab, on aastal 2020 9,1 miljonit. Tallinnas on 27 000 meest ja 54 000 naist vanuses 65 ja vanem Tallinnas, kokku suurusjärguna ligi 81 000.
Võrdlusena, Tallinna eelarve on üle 800 miljoni ja viirusekriisist taastudes kasvab ka tulumaksu laekumine. Majanduse taastumisele ja tööhõivele kaasa aidates, A+ plaaniga on sotsiaalne kasu koos pikema ja tervema elueaga kasu suurem kui selle plaani kulu.
Kui oled pensionär, siis nii on mõju ja võimalus muuta nii enda elukvaliteeti kui aidata Eesti ja Tallinna ettevõtjatel taastuda kriisist.
Anname Tallinna pensionäridele aastas 200 eurot aktiivsusraha was originally published in Reformierakond Tallinnas on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Algava poliitsügise 5 võimalikku murdepunkti
Blogid
08. September 2020 10:54
Keit Pentus-Rosimannus, Reformierakonna saadikuterühma asejuht
Sel sügisel on Eesti poliitikas ootamas vähemalt viis võimaliku kaugema mõjuga arengut, millel tasub silm peal hoida.
Parempoolsete tõetund.
Keit Pentus-Rosimannus, Reformierakonna saadikuterühma asejuht
Sel sügisel on Eesti poliitikas ootamas vähemalt viis võimaliku kaugema mõjuga arengut, millel tasub silm peal hoida.
Parempoolsete tõetund.
Parempoolsetele on muutuse ootajatel põhjust Isamaa sees pöialt hoida üksnes juhul, kui nad selgesõnaliselt ütlevad, et Parempoolsete Isamaa lahkub EKREga valitsusest. Vastasel korral saab Parempoolsetest tänasele EKRE valitsusele lihtsalt üks tänasest parem kark, EKRE positsiooni tugevdus ühiskonnas. Siiani kuuleme Parempoolsetelt pigem nõukogude stiilis ebatõsiseid jutte “süsteemi õõnestamisest seestpoolt”. Aga miks peaks keegi kaasa elama ühe partei tühipaljale imagoloogilisele projektile, kus sõnade taga tegusid ei seisa? Kas Parempoolsete Isamaa lahkub EKREga valitsusest või mitte?
Perekonnaseaduse kehtivuse rahvahääletusele panek.
Parempoolsete esimene tõetund saabub abieluküsimuse referendumile paneku hääletusel. Siis näeme, kas Riigikogu Isamaa fraktsioonis üldse mõni parempoolne eksisteerib ja kas Parempoolsete manifesti keskne osa — vastuseis mõttetule rahvahääletusele tänase perekonnaseaduse kehtivuse üle — neist kellelegi ka praktilises poliitilises käitumises midagi tähendab.
Praegune koalitsioonileping räägib ühemõtteliselt “muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panekust”, mis välistab igasuguse mängimise mingi mittesiduva rahvaküsitluse teemaga. Ka muu riigielu küsimuse rahvahääletuse otsus on põhiseaduse järgi riigiorganitele kohustuslik.
EKRE ja Keskerakonna kokkumäng rahvuste lõhestamisele.
Ühtlasi tähendab koalitsioonilepingust kinnipidamine — et toimub muu riigielu küsimuse rahvahääletus põhiseaduse mõttes — selgelt seda, et mittekodanikud rahvahääletusel osaleda ei saa. Nende kohalikud valimised saavad olema teistsugused kui kodanikel.
Keskerakond on kohalike valimiste eel nähtavalt mures, et EKREga koalitsioon on nende mitte-eestlastest valijad loiuks muutnud. EKRE segregeeriv ja rahvast pooleks kiskuv referendum võib olla piisav põhjus, et see muutuks. Kõlvart ja Ratas on üle pika ajal leidnud teema, kus ollakse “ühel poolel”, kus need kaks hoiavad sellele ilmselt koos vargsi pöialt. Võib aga juhtuda, et varem Savisaare taga seisnud mitte-eestlased tulevad välja küll, aga hääletavad hoopis EKRE poolt. Poliitikavaatleja Andrei Kuzitškin on igatahes juhtinud tähelepanu, et Martin Helme seisukohtade sarnasuse tõttu idanaabri liidriga, on lasnamäelased hakanud teda kutsuma hellitlevalt — “naš Putin”.
Eelarve ja pensionireform.
Eelarveauk on, laenuraha on, võimu säilitamise ambitsioone on, aga arukaid ideid ei ole. Samas on ees valimisaasta. Seetõttu pole kahtlust, et võime iga valitsuse osapoole puhul olla tunnistajaks löömingule Eesti jaoks kahtlase väärtusega PR-projektide rahastamise pärast. Eriti tihedaks rebimiseks läheb, kui Riigikohus peaks koalitsiooni unistused täiendada pikaajalist eelarvestrateegiat pensionikogujatelt röövitud vahenditega põhiseadust kaitstes purustama.
Hiiglasliku defitsiidiga planeeritav riigieelarve paneb proovile ka kõik Isamaa varasemad riigirahanduse põhimõtted. Martin Helme on juba bravuuritsenud, et mingit kokkuhoidmist selles valitsuses ei tule, laenuraha on leiutatud ja üldse on meestel meri põlvini. Isamaa praegune sisuline juht Urmas Reinsalu on aga teatanud, et EKRE peab “rahakülvi” asemel välja tulema “rahanduslikult vastutustundliku” kavaga. Jutuks ju tore küll. Kui Isamaa annab aga lõplikult ära kogu Mart Laari aegse konservatiivse rahanduspoliitilise joone, ei päästa neid enam tõenäoliselt ükski Parempoolsete antav etendus.
President.
Aasta pärast toimuvateks presidendivalimisteks lepitakse peatselt kokku ka ühine presidendikandidaat. Kõige lihtsam oleks Kadriorgu marssida muidugi Jüri Ratasel. Peaministrikohast riigipea koha kasuks loobudes teeks ta teene nii Eestile kui ka iseendale. Mida kauem see valitsus püsib, seda raskemaks läheb Eesti jaoks hiljem kogu kokkukeedetud kaose korrastamine ja seda piinlikumaks muutub Ratasele endale tema juhitud valitsuse meenutamine ajaloos. Ratas on seni kõik Kadrioru jutud aga tõrjunud.
Kui Stenbocki maja toolist Partsi kassi moodi küüntega kinnihoidmine jääb ka edasi Keskerakonna peamiseks poliitiliseks jooneks, siis on parimad võimalused uue presidendi välja pakkumisel Isamaa. Realistlik analüüs näitab, et Isamaa oleks presidendikandidaadi väljapakkumisel sama tugevas positsioonis ka uues valitsuses.. Ainult, et kumb Isamaa ja milline kandidaat?
Artikkel on kirjutatud ajalehele Postimees ja ilmus 8. septembril
Algava poliitsügise 5 võimalikku murdepunkti was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Reformierakondlased: peaminister peab selgitama, milliseid kokkuleppeid Lätiga Eesti rikkus
Uudised
07. September 2020 10:00
Reformierakondlased Keit Pentus-Rosimannus ja Jürgen Ligi küsivad peaminister Jüri Rataselt kirjaliku küsimusega, milliseid Eesti ja Läti vahel sõlmitud epidemioloogilisi ohutusmeetmeid puudutanud kokkuleppeid on Eesti rikkunud.
Riigikogu liikmete sõnul nimetas Läti Vabariigi peaminister kokkulepete rikkumist põhjusena, miks Eesti ja Läti vahel inimeste vaba liikumine võib seiskuda. ”See on väga tõsine etteheide ning vajab selgitamist,” märgitakse küsimuses.
Peaminister peab selgitama, milliseid epidemioloogilisi ohutuse meetmeid lubas Eesti rakendada, mis jäeti rakendamata. Samuti küsivad reformierakondlased, milliseid COVID-19 puudutavaid turvameetmeid lubasid Balti riigid omavahelises kokkuleppes rakendada lennujaamades ning kas kiirtestide seal teostamine on epidemioloogiliselt mõistlik lahendus..
“Läti valitsuse liikmed on viidanud, et Balti riigid leppisid omavahel kokku ka riikides rakendatavates eneseisolatsiooni nõuetes. Palun täpsustage, millistes eneseisolatsiooni puudutanud reeglites kokku lepiti? Mis sellest lubatust on Eesti poolt täitmata,” seisab küsimuses.
Peaminister Jüri Ratasel on kirjalikule küsimusele vastamiseks kümme tööpäeva.
Võimuliidu välissuhtlus on nagu soodom ja gomorra
Blogid
04. September 2020 09:53
Keit Pentus-Rosimannus, välisminister 2014–2015
Rahvastikuministri Iisraelis antud allkiri ja sellest hiljem valitsuse tasandil lahti ütlemine on lihtsalt veel üks näide kogu valitsuse asjaajamse täielikust kaosest või lapsustest. Lõpuks ühed halvad mõlemad, sest kui sellise mustri tulemusena kaotame usaldusväärsuse, jääb meil väikeriigina vähe, millele rahvusvahelistes suhetes loota.
Keit Pentus-Rosimannus, välisminister 2014–2015
Rahvastikuministri Iisraelis antud allkiri ja sellest hiljem valitsuse tasandil lahti ütlemine on lihtsalt veel üks näide kogu valitsuse asjaajamse täielikust kaosest või lapsustest. Lõpuks ühed halvad mõlemad, sest kui sellise mustri tulemusena kaotame usaldusväärsuse, jääb meil väikeriigina vähe, millele rahvusvahelistes suhetes loota.
Nii nagu polnud Prantsusmaa paremäärmuslast ja Putinile hosiannat laulvat le Peni Eestis võõrustanud valitsuse liikmest Helme suvaline “eraisik”, nii ei muundud ka rahvastikuministri portfelli kandev minister Iisraelis nipsust suvaliseks kenaks inimeseks.
Minister on minister. Ministri sõnal on kaal ja allkirjal jõud. Nukuteater, mida meile muud väites etendada proovitakse, pole paraku ei vaimukas ega tõsiseltvõetav. Kui selle käigus ei antaks justkui möödaminnes järjekordset pauku Eesti rahvusvahelise usaldusväärsuse pihta, võikski vast piirduda õlakehitusega — mida lõputute lapsustega silma paistvast seltskonnast ikka oodata. Kui aga sarnastest näidetest, kus ühe seltskonna ees räägitakse üht, teise ees täiesti teist on praeguse valitsuse puhul kujunemas muster, siis seda tuleb märgata, läbi näha ja iga uue katse puhul katki vilistada. Hind on lihtsalt liiga kõrge. Kui me kaotame väikese riigina usaldusväärsuse, on meil varsti vähe, millele loota.
Mina ei tea, kas rahvastikuminister sai aru, millele ta Jeruusalemmas allkirja andis. On aga vähe usutav, et tema välisministrist lähedane võitluskaaslane polnud teadlik ei proua Solmani visiidist ega plaanitud allkirjastamistseremooniast.
Tulemus on aga narrimast narr — üks valitsuse liige andis tundlikus valdkonnas allkirja avaldusele, millega toetatakse Iisraeli võimu ühendatud Jeruusalemma üle ning vastustatakse Euroopa Kohtu otsust. Võiks arvata, et kui midagi sellist positsioonina juba väljendatakse, on see põhjalikult läbimõeldud seisukoht ja ollakse ihu ja hingega ka valmis võetud positsiooni kaitsma ja selgitama. Tuhkagi. Selle asemel kuulsime kobavaid vabandusi, et allkiri anti eraisikuna ja ka siis justkui nagu mitte tervele avaldusele. Kes keda lollitas, kas allkirja andja Iisraelile toetuse otsijaid või vastupidi, jääb igaühe enda mõelda. Igal juhul teatas teine sama valitsuse liige, et Eesti Iisraeli-poliitikat selline ministri positsioonivõtt ja allkiri ei väljenda ning Ida-Jeruusalemma käsitletakse rahvusvahelise õiguse kohaselt okupeeritud aladena. Kuidas tundub, kas kellelegi jääb selliselt käituvast riigi valitsusest usaldusväärne mulje või meenutab rohkem suvalist kobamist ja korraliku kaost?
Selle aasta jaanuaris tähistati Jeruusalemmas Yad Vashemi holokaustikeskuses 75. aasta möödumist Auschwitzi koonduslaagri vabastamisest (muide, tänases Lõuna-Poolas, Oswiecimis asuva Auschwitz-Birkenau memoriaali ja muuseumi külastamine võiks ajalooaine raames gümnaasiumi astmes osa õppeprogrammist olla). Kohale olid tulnud praktiliselt kõikide Euroopa Liidu riikide tipud. Ainult Eesti praegusest EKRE-Kesk-IRL võimuliidust polnud mitte keegi saanud mahti minna. Natside läbi viidud võikaima genotsiidi mäletamisüritusel Eesti valitsuse liige lihtsalt puudus. Mõni aeg hiljem peeti aga taas kohalikule juudikogukonnale silmagi pilgutamata ilukõnesid. Usaldusväärne ja järjepidev valitsus? Või järjekordne näide soodomast ja gomorrast, mis poliitika kujundamisel valitseb?
Võibolla oleks valitseva kaose maik väiksem, kui neid näiteid ei oleks kogunenud juba liiga palju. Meenutan mõnda. Rahandusministri suvaotsus jätta Eesti üksi blokeerima Euroopa Liidu liikmesriikide järeldusi Euroopa stabiilsusmehhanismi teemal, peaminister samaaegselt kinnitamas Eesti toetust. Brüsselis Vene mõjutustegevuse taunimine, Eestis samaaegselt Moskva propakanali rahastamine maksumaksja rahaga. Euroopa Komisjonilt Rail Balticule lisaraha küsimine, Eestis samaaegselt avalikult teatades, et kõige mõjukam valitsuse osapool teeb kõik, et Eesti jaoks olulise ühenduse loomist takistada. Euroopa kliimapoliitika paljusõnaline toetamine ühe valitsuse osalise poolt, teise poolt samaaegne ülbitsemine, et mingit kliimaneutraalsust Eestis ei tule. NATO asemel plaan B leidmisest ja Euroopa Liidu mõnitamisest ei hakka rääkimagi.
Ei maksa arvata, et kõike seda ei märgata meie partnerite ja liitlaste juures. Märgatakse. Ja küllap teatakse seal sama, mis siin — ega see kaos ei lõpe enne, kui vahetub valitsus. Iga järjekordse näite välja toomine ja mitte maha vaikimine toob ka seda päeva lähemale.
Kommentaar ilmus Delfis 3. septembril 2020.
Jälgi autori tegemisi sotsiaalmeedias:
https://www.instagram.com/keit.pentus.r/
https://www.facebook.com/pentusrosimannus/
Võimuliidu välissuhtlus on nagu soodom ja gomorra was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Ärka, Eesti!
Blogid
02. September 2020 14:38
Andres Sutt, riigikogu liige
Ma olen mures süveneva ebapädevuse ja kasvava onupojapoliitika pärast Eesti riigi juhtimisel.
Andres Sutt, riigikogu liige
Ma olen mures süveneva ebapädevuse ja kasvava onupojapoliitika pärast Eesti riigi juhtimisel.
Läbipaistmatult ning Eesti jaoks kahjulikel tingimustel sõlmitud leping USA advokaadibürooga Freeh, Sporkin & Sullivan LLP, millel on tihedad sidemed Venemaa Föderatsiooniga; vastuseta küsimused seoses Porto Francole laenu andmisega ning maksumaksja huvide kaitsmisega; ihalus luua KredExist riiklik pank, mille kaudu valitsus suunaks oma tarkuses raha majandusse; riigiametite ja riigi enamusosalusega äriühingute juhtkondade mehitamine võimule lojaalsuse, mitte kompetentsi põhiselt — see loetelu ei lõpe siin.
EKRE juhtimisel ja ülejäänud valitsuse vaikival nõusolekul liigub Eesti tagasi ajas ja ruumis. Liigub ühiskonna- ja juhtimismudeli juurde, kus käsulauaks on põhimõte — kellel võim, sellel õigus. Kus avalik huvi ja riigijuhtimise läbipaistvus ei ole osa väärtusruumist. Kus nii oma inimesi kui liitlasi solvatakse ja tugevat ning ühtset Euroopa Liitu nähakse nõrkusena ja Eesti huvide vastu käivana.
Ei, me ei istu kinosaalis ega vaata Christopher Nolani filmi. See kõik juhtub meiega päris elus, nüüd ja praegu. Nii ehitab valitsus võimul püsimise nimel märkamatult ja kindlameelselt endale lojaalset päris süvariiki, lõhestab ühiskonda ja murendab liitlassuhteid. Seda kõike ajal, mil demokraatia vajab kaitset ja hoidmist vähemalt niisama palju, kui iseseisvuse taastamisel pea kolmkümmend aastat tagasi.
Nii nagu kolmkümmend aastat tagasi vajab Eesti täna uut hingamist, restarti. Vajame avatust, mitte enesesse sulgumist ning müüride ehitamist riigi sees ja riigi ümber. Julgust vaadata tulevikku ja võtta riske. COVID-19 järgne maailm on muutunud jõujoontega, ent julgetele ja pealehakkajatele ometi võimalusi pakkuv.
Rahajagamise ja susserdamise asemel peame riigi juhtimisel taaskord keskenduma sellele, kuidas hoida talendid Eestis, kuidas taasluua ühiskonnas see ühtsus ja ühtekuuluvustunne, mida tunneme laulupeol. Kuidas kindlustada, et Eesti on investorite jaoks lemmikpaik, sest siin on lihtne ja mugav äri teha ning bürokraatia ei loo tõkkeid ega venita otsustusprotsesse lõputult pikaks. Siis luuakse Eestis ka kõrgepalgalisi töökohti ja me ei pea kartma, et ühel hetkel kergitavad teotahtelisemad kaabut ja lähevad ennast teostama mujale.
Vajame enam omaniku-mõtteviisi. Eestil on hea kuvand globaalses iduettevõtluse kogukonnas ent selle hoidmine ja tugevdamine eeldavad sallivust ja avatust. Idufirmad ja innovatsioon käivad käsikäes, pakkudes võimalusi teaduse ja ettevõtluse suuremaks koostööks. Just innovatsioon ning ettevõtjate riskijulgus ja ambitsioon globaalselt kasvada loob majanduses lisandväärtust, mis on eelduseks hariduse ja tervishoiu kestlikuks rahastamiseks olukorras, kus me rahvastik vananeb.
Eestlased on alati olnud looduse usku. Nii läheb kliima soojenemine meile kõigile korda. Süsinikujalajälje vähendamine on megatrend, mida võimendavad regulatsioon, pankade ja fondide rahastamistingimused ja üha enam ka tarbija eelistused. Eesti jaoks on tähtis olla
selle trendi laineharjal, mitte sabassörkija ega kliimamuutuse eitaja. Sellest tõuseb kasu teadusele ja ettevõtlusele, ent kõige enam puhast loodust ja elukeskkonda väärtustavale ühiskonnale.
Avatud meelega ja arutlev Eesti toob ühikonnale tagasi turvatunde ja loob jõukust meile kõigile. Nii jätkame oma riigi ehitamist, mis kindlustab eesti rahva, keele ja kultuuri püsimise.
Sihitult triiviv laev vajab õigele kursile naasmiseks uut kaptenit ja teistsugust meeskonda. See kapten ja meeskond on olemas ja valmis.
Jälgi autori tegemisi:
https://www.instagram.com/andres_sutt/
https://twitter.com/SuttAndres
Ärka, Eesti! was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Kaja Kallas: Abielureferendum on provokatsioon, milles meie ühiskond ei peaks osalema
Blogid
01. September 2020 13:44
Kaja Kallas
Me teame, et sügisel on koalitsioonil plaanis tulla Riigikogusse nn demokraatia paketiga, millest üks osa puudutab seda, et põhiseadusesse tuleks kirjutada, et abielu on ainult mehe ja naise vahel.
Kõige pealt tuleb meelde tuletada, et praegu sätestab perekonnaseaduse §1 lg 1, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Ma ei ole kuulnud, et keegi seda muuta tahaks. Seega on selle küsimuse rahvahääletusele panemine täiesti mõttetu, sest ma ei tea ühtegi poliitilist jõudu Eestis, kes sooviks seda määratlust muuta. Abielu institutsioon ei ole Eestis rünnaku all ja ei vaja põhiseaduslikku kaitset.
Aga vaatamata sellele, et keegi abielu institutsiooni ei ründa, on koalitsioon koalitsioonilepingus ikkagi kokku leppinud, et “viime läbi muu riigielu küsimusena rahvahääletuse ettepaneku kohta täiendada põhiseadust määratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna”.
Abielureferendumi korraldamine on osa EKRE valimisprogrammist. Nädalavahetusel ütleski Martin Helme, et abielureferendum on üks oluline EKRE valmiskampaania osa eelseisvatele kohalikel valimistel. EKRE soov on selle provokatsiooniga lõhestada ühiskonda ja kahjuks on Keskerakond ja Isamaa sellega vastutustundetult nõustunud. Hoiatan juba praegu Keskerakonna ja Isamaa juhte ette, et ühiskonna nii teravast vastandamisest kaotavad kõik peale EKRE.
Kuivõrd praegune valitsus on näidanud, et põhiseaduse tundmine ei kuulu nende tugevuste hulka, siis piinlike seikade ärahoidmiseks tuletan neile põhiseaduskomisjoni liikmena mõned asjad varakult meelde.
Esiteks, põhiseadust on võimalik muuta kolmel viisil:
- rahvahääletusel;
- Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt;
- Riigikogu poolt kiireloomulisena. Selle algatamiseks on vaja neljaviiendikulist häälteenamust ja vastuvõtmiseks on vaja kahekolmandikulist häälteenamust.
Kui põhiseaduse muutmine pannakse rahvahääletusele ja kui see siis ei saa rahvalt poolthäälte enamust, kuulutab president välja erakorralised valimised. Valitsuskoalitsioon aga mõtleb, et kavaldab põhiseaduse üle pannes rahvahääletusele muu riigielu küsimusena põhiseaduse muutmise. See ei ole põhiseadusega kooskõlas, sest põhiseaduse muutmise kord rahvahääletusega on põhiseaduses sätestatud koos tagajärjega, mis selline rahvahääletus endaga kaasa toob.
Teiseks, põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus ehk siis põhiseaduse muutmisega seotud küsimust ei saa rahvahääletusele panna ainult koalitsiooni häältega, vaid selleks on vaja 61 saadiku toetushääli.
Kolmandaks, rahvahääletuse sidumine kohalike valimistega toob kaasa lõhestumise ka valijate hulgas. Nimelt – rahvahääletusel saavad hääletada vaid kodanikud, kohalikel valimistel aga kõik residendid. Küllap meie ida-naaber, kes on kogu aeg tahtnud väita, et tema kaasmaalasi koheldakse Eestis halvasti, hõõrub rõõmust käsi, kui on võimalik näidata piltide keeles, kuidas valimisjaoskondades on eraldi järjekorrad kodanikele ja mittekodanikele. Lisaks on Putinil ilmselt ülihea meel, et Eesti on muutnud oma suunda ja vastupidiselt varasemale Euroopa orientatsioonile seadnud Venemaa endale eeskujuks, kes sarnase referendumi just hiljaaegu läbi viis.
Kokkuvõttes lisaks sellele, et planeeritav rahvahääletus on põhiseaduse vastane ja teenib Venemaa huve, on siiski arusaamatu, miks sellist lõhestavat referendumit üldse ette võtta? Tegemist ei ole olulise riigielu küsimusega, keegi ei ründa abielu institutsiooni ning kohalikel valimistel on palju olulisemaid teemasid, mis inimestele päriselt korda lähevad. Keskerakonna ja Isamaa juhid võiksid leida endas selgroogu ja mitte lasta Eestit lõhkuda üksnes sellepärast, et see on ühele võimuparteile kasulik. Ükski koalitsioonileppe punkt ei ole nii tähtis, et põhiseadusega vastuolu minnes lõhestada ühiskond pikaks ajaks.
The post Abielureferendum on provokatsioon, milles meie ühiskond ei peaks osalema appeared first on Kaja Kallas.
Keit Pentus-Rosimannus: meie kohus on mitte jätta valgevenelasi üksi vastamisi diktaatoritega
Uudised
25. August 2020 19:00
Keit Pentus-Rosimannus
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus ütles täna parlamendis toimunud arutelul, et me ei tohi leppida osade lääneriikide kõhkleva hoiakuga Valgevene suhtes.
„Euroopa Liit ja lääs laiemalt peab hoidma ukse demokraatliku Valgevene eest võitleva rahva jaoks avali ja kindlustama, et Valgevene rahvas saaks teha otsuse oma tulevikutee valiku osas vabalt, hirmu, vägivalla ja ähvardusteta. Meie kohus on mitte jätta valgevenelasi üksi vastamisi diktaatoritega, mitte jätta Valgevenet diktaatorite mängukanniks,“ ütles tänasel riigikogu erakorralisel istungil Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnega esinenud Pentus-Rosimannus.
„Lääneriigid ei tohi seista silmad pärani kinni, sest see üksnes julgustab diktaatoreid järgmistele avantüüridele. Moldova, Gruusia, Ukraina – aitab!”
“Tänane parlamendi avaldus Valgevene demokraatia ja kodanikuühiskonna toetuseks on just seetõttu oluline. Veel olulisem on nüüd, et avaldusele järgneks konkreetne kava ja tegevused, et sealsele vaba ühiskonna eest võitlevale kodanikuühiskonnale tegelikku tuge pakkuda,“ lisas ta.
Kaja Kallas: Kas EKRE väärtustest on saanud Keskerakonna väärtused?
Blogid
25. August 2020 18:04
Kaja Kallas
Nädalavahetusel toimus Keskerakonna kongress ja seal esinenud erakonna juhtfiguuride sõnavõttudest jäi kõrva meeletu eneseõigustamine – EKRE-ga koalitsiooni tegemine hea, sest Reformierakond on ikka palju hullem. Ka Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi viimastes sõnavõttudes on kuulda eneseõigustust ja Reformierakonna kirumist.
Tahes tahtmata tekib küsimus, et miks te olete enda poolt eelmisel varakevadel langetatud otsustega nii kaitses? Jääb mulje nagu mõlemad erakonnad püüaksid endale ja oma toetajatele õigustada, et Reformierakonnale „ei“ ütlemine isegi läbirääkimiste alustamiseks ja ülepeakaela EKRE rüppe jooksmine, on olnud ainumõeldav ja õige otsus. Kui see tõesti oleks nii, siis te ei peaks ju end nii meeletult veenma?
Reformierakond on olnud koalitsioonis nii Keskerakonna kui ka Isamaaga. Mõlemal juhul oleme me võtnud vastu palju Eesti jaoks olulisi edasiviivaid otsuseid. Me ei ole lõhkunud, vaid ehitanud juba olemasolevale. Me ei ole otsinud teemasid, mis Eesti ühiskonda lõhestavad, vaid püüdnud leida kohti, mis inimesi kokku toovad. Seda ei saa aga öelda praeguse koalitsiooni kohta. „Sidusa ühiskonna“ sildi all käib ühiskonna pooleks rebimine, solvamine ja ründamise sellise hooga, mida Eesti pole varem näinud.
Teiseks torkab silma, et endiselt räägib Keskerakond sellest, mis Reformierakond on valesti teinud. Seda mantrat kordas Edgar Savisaar ja kordavad edasi ka nädalavahetusel valitud värsked Keskerakonna juhatuse liikmed. Mul on teile küsimus – kaua te seda juttu räägite? Te olete nüüdseks 4 aastat valitsust juhtinud, kokku pannud 5 riigieelarvet! Mis te ise olete selle ajaga ära teinud, mille üle uhkust tunda? Alkoholiaktsiiside tõstmine ja seejärel jälle alandamine? Riigile üüratu laenu võtmine, mis läheb igale Eesti elanikule imikust raugani maksma 4000 eurot? Toimiva ja lihtsa maksusüsteemi lõhkumine? Teise pensionisamba lõhkumine? Välistööjõu ja tudengite kiusamine? Keskerakond on selles koalitsioonis kõik ära andnud, et täita vaid koalitsioonipartnerite lubadusi.
Kolmandaks tõusis Keskerakonna kongressil väärtuste küsimus. Keskerakonna aseesimees Mailis Reps ütles, et EKRE valiti partneriks kuna nende väärtused sobivad Keskerakonnale paremini kui väärtused, mida kannab Reformierakond. See on nüüd küll huvitav areng. Meenutuseks Keskerakonna juhtide varasemad väljaütlemised:
Jüri Ratas: „Kui ma ütlesin, et erakond, kes lõikab päid maha, kes ei ole nõus teatud rahvuste või rassidega, see on minu jaoks võimatu nendega ühiselt koostööd teha ja EKRE on tõesti nii öelnud.“ (22. 11. 2018)
Jüri Ratas: „Mul on võimatu mõista käitumist, millega EKRE poliitikud tallavad jalge alla meie vaba riigi alusväärtusi.“ (11.11.2018)
Jüri Ratas: „Kui jutt on olnud EKREst, et kui see erakond jätkuvalt soovib päid maha võtta, kui ta jätkuvalt soovib segregatsiooni rahvuse ja rassi alusel, kui ta ütleb nendele naisterahvastele, kellel ei ole mingil põhjusel lapsi, et nad on kuidagi teisejärgulised, siis need on need kohad, kus ma ei saa üle joone astuda ja koostööle asuda.“ (16.1.2019)
Jüri Ratas: „Valimiste võitu on vaja selleks, et välistada Reformierakonna ja EKRE äärmusparempoolse valitsuse loomine. Õiglane riik austab kõiki oma inimesi, mitte ei vastanda kogukondi küüniliselt häälte nimel. “ (13.10.2018)
Jüri Ratas: „Ma olen öelnud, et kui EKRE oma väärtusi ei muuda, on minul väga raske nendega koostööd teha. Kui ta muudab, siis me võime sellest teemast rääkida.“ (4.3.2019, päev pärast valimisi, ETV)
Seda nimekirja võiks veel jätkata, eriti enne valimisi väljaöeldud jõuliste sõnumitega, millega välistati EKRE-ga koostöö. Ent on ühemõtteliselt selge, et Keskerakonna juhid olid varasemalt veendunud, et neil on EKRE-ga täiesti erinevad väärtused ja kui EKRE väärtused ei muutu, siis nendega koostööd pole võimalik teha. Ma usun, et kõik nõustuvad, et EKRE väärtused ei ole muutunud. Kui nüüd Keskerakonna aseesimees ütleb, et koalitsioonis EKRE-ga ollakse seetõttu, et nende väärtused kattuvad, siis ainuke järeldus saab olla, et hoopis Keskerakonna väärtused on muutunud ja kõik, mille eest sõnades nii jõuliselt seisti enne valimisi, on ära antud. Või pole neid väärtusi tegelikult kunagi olnudki. See on kurb mõlematpidi.
Ma imestan endiselt, et Reformierakonnale heidetakse ette, et me esimesel tunnil peale valimistulemuste selgumist ei keeranud selga valijatele antud lubadustele, vaid jäime oma antud sõnale kindlaks. Kui oma lubaduste kohene unustamine on tunnustamisväärt „poliitiline strateegia“, siis on meil poliitilise kultuuriga midagi ikka väga valesti läinud.
Kokkuvõtvalt on Eesti arengu jaoks kahjulik, kui Keskerakond muutub Jüri Ratase juhtimisel EKRE maailmavaate võimendajaks ja suurimaks tagant kiitjaks. Sellisel juhul on meil peaminister, kes jääbki vältima Helmede punaseid liine. Nii ei suuda ta kaitsta ja kõnetada neid ühiskonnagruppe, kes praegust ühiskonda lõhki kiskuvat kurssi ei toeta. Lõpetuseks soovitan Keskerakonnal ja Isamaal lõpetada oma erakonna ja valijate hirmutamise Reformierakonnaga. Kui teil on ebamugav, piinlik ja hirmtunne, siis seda põhjustab teie kolmas koalitsioonipartner, mitte meie.
Tõeliseks väärtuste lakmuspaberiks tuleb sügisel Riigikokku jõudev ühiskonda lõhestav referendum. Kui Keskerakond läheb toetama ühiskonda pooleks rebiva referendumi korraldamist, siis on kõigile üheselt selge, et selle valitsusega ei ole muutunud mitte EKRE, vaid Keskerakonna väärtused.
The post Kas EKRE väärtustest on saanud Keskerakonna väärtused? appeared first on Kaja Kallas.