Jevgeni Krištafovitš kandideerib Tallinna linnavolikokku Reformierakonna ridades
Pressiteated
04. September 2021 07:30
Jurist ja kodanikuaktivist Jevgeni Krištafovitš kandideerib sel sügisel toimuvatel kohalikel valimistel Põhja-Tallinnas Reformierakonna nimekirjas. Krištafovitši sõnul peab Tallinn olema teenäitaja eestikeelsele haridusele üleminekul. Mitte pidur, nagu ta täna on.
"Venekeelse koolihariduse tase on Eestis aastaid langenud. Selle tulemusena on vene emakeelega noortel tulevikus märksa kehvemad väljavaated kui nende eestlastest eakaaslastel. Nii hariduses kui töökoha valikul," ütleb Krištafovitš.
Probleemi lahendamiseks tuleb Krištafovitši sõnul minna juba lasteaiast üle eestikeelsele õppele. "Eestikeelse õppega alustamist lasteaiast toetavad erinevad uuringud, teadlased ja lapsevanemad. Riigis on hakatud eestikeelsele õppele üleminekuks vajalikke samme astuma. Ometigi on sellel teel olnud endiselt üks suur vastuseisja - Keskerakonna juhitav Tallinna linn," sõnab Krištafovitš.
"On kurb, et Eesti kõige suurema ja jõukama omavalitsuse juhid on olnud nõus lühiajalise poliitilise kasu nimel ohverdama laste ja noorte parema tuleviku. See absurdsus tuleb lõpetada," lisab ta.
Jevgeni Krištafovitš sündis Tallinnas vene perekonnas. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ning tal on magistrikraad õigusteaduses. Krištafovitš räägib vene, eesti, inglise ja prantsuse keelt.
Reformierakonna Viimsi vallavanema kandidaat on Illar Lemetti
Pressiteated
03. September 2021 11:30
Eile toimunud Reformierakonna Viimsi piirkonna koosolekul kinnitati kohalike valimiste programm ning kandidaatide nimekiri, vallavanema kandidaadiks on Illar Lemetti.
Reformierakonna Viimsi piirkonna juht Riina Aasma sõnab, et kandidaatide nimekirjas on mitmeid hinnatud hariduseksperte, omavalitsuse ja riigi toimimise asjatundjaid, aga ka spordi-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna inimesi. “Kandidaatide seas on aastate jooksul Viimsi valla arengusse panustanud inimesi, aga ka neid, kes on meie meeskonnaga liitunud alles hiljuti. Viimsi vald peab olema targalt juhitud innovaatiline omavalitsus, see märksõna iseloomustab kõiki meie tegevusvaldkondi.”
“Meie meeskond on panustanud aastaid sellesse, et Viimsi oleks laste kasvatamist, haridust, sporti ja kultuuri soosiv, turvalise ning hea elukeskkonnaga omavalitsus. Meil on uus ja väga populaarne raamatukogu ning Karulaugu spordikeskus, terve rida uusi ja korrastatud mänguväljakuid, lähitulevikus avatakse Püünsi staadion. Peatselt on valmimas ka kauaoodatud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium. Üheks olulisemaks täidetud lubaduseks on võrdse kohatasu kehtestamine kõigis lasteaedades,” ütles Aasma.
Praegune vallavanem ja kohalike valimiste esinumber Illar Lemetti lubab, et uue valimisprogrammiga soovivad nad hoida loodust ja inimesi. “Seisame ka edaspidi selle eest, et meie vallas oleks väga hea elukeskkond, parimad tingimused laste ja noorte arenguks, kõik võimalused väärikaks vananemiseks, ausse tõstetud haridus, kultuur ja sport ning ühtne kogukond.”
“Meil on kõige ambitsioonikam keskkonnahoiu programm, muuhulgas alustame kogukonnametsade idee elluviimist. Viimsi on roheline omavalitsus ja nii peab see ka jääma. Kavatseme koostada Viimsi valla uue üldplaneeringu, rakendada õpetajatele Eesti parima palga-, motivatsiooni- ja tugipaketi, läbi loomemajanduse valdkonna ettevõtlusinkubaatori ja StartupViimsi platvormi toetada ettevõtlusega alustamist, täiendada sporditaristut ning kergliiklusteede ja spordiradade võrgustikku,” ütles Lemetti.
Reformierakonna nimekirjas kandideerivad Siim Kallas, Riina Aasma, Illar Lemetti, Siiri Visnapuu, Aivar Sõerd, Leelo Tiisvelt, Alar Mik, Kristiina Kägu, Marko Mihkelson, Riina Quak, Märt Vooglaid, Martin Reim, Ilona Säälik, Tanel Einaste, Aina Saarma, Jaak Salumets, Marju Mik, Ivo Saarma, Pavel Solovjov, Peeter Vään, Aarne Saluveer, Priit Rebane, Marek Kose, Jaanus Koni ja Enn Sau.
Räpina piirkonna esimees Peeter Sibul: Räpina vallavanema kandidaat on Janno Ritsberg
Uudised
02. September 2021 10:00
Reformierakonna Räpina piirkonna juhatus kinnitas eelseisvate kohalike omavalitsuste valimiste kandidaatide nimekirja. Nimekirja esinumbriks ning ühtlasi vallavanema kandidaadiks on Janno Ritsberg.
Janno Ritsberg on pärit Räpina vallast. Haridustee lasteaiast kuni kõrgkoolini möödus Räpinas, Ta on töötanud Eesti kapitalil põhinevas rahvusvahelises reisijateveo ettevõttes Lux Express juhatuse liikme ning tegevjuhina. Ettevõtte juhina aitas üles ehitada tütarettevõtted Lätis, Leedus ning Poolas. Vallavanema kandidaadi Janno Ritsbergi sõnul on tähtis, et Räpina valla elanikel oleksid võrdsed võimalused eneseteostamiseks ja vabaaja sisustamiseks, sõltumata nende vanusest või elukohast. Samuti lisas ta, et Räpina Ühisgümnaasiumis pakutav haridus on konkurentsivõimeline mitte ainult Eestis, vaid võrreldes kogu maailmaga. Lisaks seisab ta selle eest, et oleks loodud tingimused, mis pakutava haridustaseme ka pikaajaliselt tagaks. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks tuleb käivitada arstide ja õdede stipendiumite programm. Oma töös lubab ta seista kõige selle eest, et Räpina valla elanikena saaksime kodukoha üle tunda uhkust ning olemasolevat elukeskkonda väärtustada.
Pikemalt loe Reformierakonna Räpina piirkonna kohalike omavalitsuste valimisteks ettevalmistatud programmist https://www.reform.ee/kov-valimised-2021/piirkond/polvamaa/rapina-vald/rapina-valimisprogramm/
Pillak: lasteaia kohatasu tuleb kaotada esimesest lapsest
Pressiteated
01. September 2021 09:45
Õnne Pillak
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe ja kahe lapse ema Õnne Pillaku sõnul tuleb kohatasu Tallinna lasteaedades kaotada esimesest lapsest. Linnavalitsuse otsus vabastada pered lasteaia kohatasust alates teisest lasteaias käivast lapsest on tema hinnangul vaid osaline lahendus.
"40 päeva enne valimisi sünnib ikka imesid. Kui varem on Keskerakond olnud Tallinna linnavolikogus korduvalt lasteaia kohatasu kaotamise vastu, siis nüüd on neile hakanud vaikselt kohale jõudma, et perede jaoks oleks see märgiline samm. On rõõm näha, et meie surve on vilja kandnud ja asjad liiguvad. Siiski jääb arusaamatuks, miks teeb linnavalitsus ainult osa rehkendusest ja kaotab kohatasu alates teisest lapsest.
Lasteaia kohatasu tuleb kaotada esimesest ja igast lapsest. Nii hoiab ühe lasteaias käiva lapsega pere aastas kokku 854 ja kahe lapsega pere 1708 eurot. Vastava ettepaneku koos katteallikatega oleme Reformierakonna fraktsiooniga Tallinna volikogus korduvalt esitanud ja esitame veel," ütleb Pillak.
Pillak toob ka välja, et lasteaia kohatasu kaotamine ei ole soodustus, nagu arvab keskerakondlik linnavalitsus, vaid osa ühtsest haridussüsteemist. "Eestis on kohatasuta põhiharidus, gümnaasiumiharidus ja isegi nominaalajaga kõrgharidus. Niisiis ei ole kuidagi põhjendatud kohatasu küsimine lasteaias ehk alushariduses," sõnab Pillak.
Reformierakond alustas kampaaniaga "Linn, mis töötab Sinu heaks!"
Pressiteated
01. September 2021 09:15
Kristen Michal
Esmaspäeval alustas Reformierakond Tallinnas kampaaniat, millega juhitakse tähelepanu vajadusele muuta linnaruum moodsaks ja inimsõbralikuks. Erakond paigaldas Tallinnas liiklejatele enim peavalu tekitavate kohtade juurde plakatid, millel on visuaalselt näidatud, kuidas kujundada sealne tänavaruum ümber nii, et seal oleks ühtviisi mugav ja turvaline liikuda nii jalakäijatel, jalgratturitel, ühistranspordi kasutajatel kui autojuhtidel. Plakateid saab näha Hipodroomi, Kristiine keskuse ja Stockmanni ristmike juures ning Pirita sillal.
Esmaspäeval alustas Reformierakond Tallinnas kampaaniat, millega juhitakse tähelepanu vajadusele muuta linnaruum moodsaks ja inimsõbralikuks. Erakond paigaldas Tallinnas liiklejatele enim peavalu tekitavate kohtade juurde plakatid, millel on visuaalselt näidatud, kuidas kujundada sealne tänavaruum ümber nii, et seal oleks ühtviisi mugav ja turvaline liikuda nii jalakäijatel, jalgratturitel, ühistranspordi kasutajatel kui autojuhtidel. Plakateid saab näha Hipodroomi, Kristiine keskuse ja Stockmanni ristmike juures ning Pirita sillal.
Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaadi Kristen Michali sõnul vajab Tallinna linnaplaneerimine põhimõttelist muutust. "Meie nägemuses peab Tallinn olema easõbralik 15 minuti linn, kus lapsed saavad ise liikuma. Kui lapsed liiguksid ise jalgsi või rattaga kooli ja trenni, hoiaks emad-isad tänu sellele hommikul ja õhtul kokku väärtuslikku aega ning tuntavalt pere raha. Lapsed saaks rohkem liikuda, aktiivsus on hea tervisele ning pealegi ummikud linnas väheneks. Kõik jalgsi, rattaga, avaliku transpordi või autoga liiklejad võidaks sellest, kui liiklus on sujuv," selgitab Michal.
"Ühtlasi peavad Tallinnas olema kõik olulisemad teenused 15-20 minuti aktiivse liikumise kaugusel jalgsi või rattaga ning linnaruum selline, et nii 8- kui 80-aastane saaksid linnas ise vajalike teenusteni ohutult ja mugavalt kohale. Näitamaks, et tahtmise korral on see kõik võimalik, olemegi seadnud Tallinna linnapildis üles plakatid, mis illustreerivad meie nägemust Tallinna tänavaruumist," lisab Michal.
Erkki Keldo: vaktsineerimata inimeste pandeemia
Arvamuslood
30. August 2021 10:45
Erkki Keldo
COVIDi pandeemia on meid kõiki ning tegelikult ka tervet maailma rõhunud poolteist aastat. On olnud keeruline aeg, mille me kõik, usun, sooviksime kiiresti unustada. Ent paraku on koroonaviiruse palju kiiremini leviv deltatüvi viinud meid olukorda, kus teadlaste sõnul tuleb viirusega veel pikemat aega koos elada.
Oleme püüdnud pandeemiaga võitluses hoida riiki nii avatuna kui võimalik, et vähendada viiruselaine nähtamatuid ohvreid, neid, kes kaotavad töö, ei saa minna kooli või kelle vaimne tervis kannatab. Selleks, et hoida koolid ja ettevõtted avatuna on praegu ainult üks võimalus, see on vaktsineerimine.
Ennast tuleks vaktsineerida
Seetõttu tuleb tänavune sügis teistsugune neile, kes oma sutsu on kätte saanud (või haiguse hiljuti läbi põdenud).
Alates esmaspäevast käivitusid Eestis uued piirangud, mis kehtivad peamiselt neile, kes on vaktsineerimata, pole koroonaviirust põdenud või ei tõesta oma nakkusohutust kuidagi teistmoodi. Kui viiruse esimesed kaks lainet puudutasid meid kõiki, siis kolmas saab olema vaktsineerimata inimeste laine: kui me vaatame igapäevaselt terviseameti kogutavaid andmeid ei jää mingit kahtlust: vaktsineerimata inimesed haigestuvad Covidisse neli korda sagedamini ja satuvad palju sagedamini ka haiglasse. Seetõttu saavad neid kõige karmimalt puudutama ka uued piirangud.
Kui tahate elada nii nagu 2019. aastal - käia kontserdil, teatris või restoranis söömas, tuleks ennast ja oma lähedasi vaktsineerida. See jutt ei ole mingi propaganda ega riigi surve, vaid meie kõigi tervise kaitseks. Kõrgem nakatumine toob endaga kaasa surve haiglakohtadele, juba praegu on meil haiglas üle saja inimese. Kui see number kasvab, ei pääse me jälle plaanilise ravi piiramisest, mis mõjutab mitte ainult viirusega hädasolijaid, vaid juba kõiki inimesi.
Numbrid näitavad, et riikides, kus vaktsineerituse tase on kõrge, käitub viirus märgatavalt teistmoodi. Näiteks Suurbritannias oli eelmise viiruselaine tipu ajal keskmiselt 1200 surma päevas, praegu on see number aga jäänud alla 100. Samal ajal Venemaal sureb iga päev umbes 800 inimest, mis on kõige kõrgem tase pandeemia algusest saadik. Põhjus on lihtne.
Kui Suurbritannias on üle 70% rahvastikust vaktsineeritud, siis Venemaa on “tänu” takerdunud Sputniku vaktsiini arendusele ja rahva seas külvatud vaktsiinihirmule vaktsineeritud vaid 26% inimestest. Eestis on jätkuvalt neid inimesi, kes soovitavad ennast mitte vaktsineerida ja koguni valitsuse viiruse leviku piiramiseks seatud korraldustele mitte alluda.
Pooled on vaktsineeritud
Need on kuritahtlikud soovitused, mis võivad inimestele maksma minna nende elu ja tervise. Maailmas on tänaseks süstitud üle viie miljardi vaktsiinidoosi. Kõik Eestis heaks kiidetud vaktsiinid on tervisele ohutud ja neid süstinutel on väiksem tõenäosus nakatuda, eriti aga haigestuda raskelt või surra.
Näeme seda igapäevastest andmetest: meil on umbes pooled inimesed vaktsineeritud, haigestunute seas on neid aga vaid umbes iga neljas. Ka COVIDiga haiglas on praegu viiest inimesest neli vaktsineerimata. Ent isegi kui vaktsineeritud inimesed haigestuvad, põevad nad viirust enamasti kergelt. USAs, kus on vaktsineeritud 170 miljonit inimest, on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga inimestel tõenäosus sattuda haiglasse 0,004% ja surra 0,001%.
See näitab, et ainus tee viirusekriisist välja on võimalikult kiire vaktsineerimine. Seetõttu on tänane valitsus astunud ka jõulisi samme, et tuua vaktsineerimine igale inimesele võimalikult lähedale. Muu hulgas lähtume põhimõttest, et vaktsineeritud inimestele (samuti ka viiruse läbipõdenud või hiljuti testi teinud inimestele) piirangud kehtima ei hakka. 26. augustist alates pole ilma Covidi tõendit kontrollimata avalikud üritused sisuliselt lubatud.
See tähendab, et juba peaks meil kõigil Covidi-tõend väljaprindituna või telefonis kaasas olema. Tõsi on ka see, et Delta variandi suurema nakatumisvõime tõttu peavad riigid kehtestama üldisemaid piiranguid, Eestis on võetud seisukoht, et nendes ruumides, kus lähikontakti enamasti ei ole võimalik vältida ja kontrolli vaktsineerituse üle ei saa teha - näiteks ühistranspordis või poes - tuleb kanda maski. See on mõistlik, sest kunagi ei tea, kes parasjagu on vaktsineeritud või kes võib olla viirusega nakatunud.
Kandes maski kaitseme nii enda kui meiega lähikontaktis olevate inimeste tervist.
Vaktsineerimine on kättesaadav kõigis maakondades, endale aja broneerimiseks minge digilugu.ee või helistage 1247.
Michal: Tallinn peab olema easõbralik 15 minuti linn, kus lapsed saavad ise liikuma
Pressiteated
28. August 2021 13:15
Kristen Michal
Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaadi Kristen Michali sõnul vajab Tallinna linnaplaneerimine põhimõttelist muutust. Täna erakonna Tallinna piirkonna üldkogul kinnitatud valitsemise kavas "Ühendatud Tallinn" tuuakse välja mitu sammu Tallinna linnaruumi parandamiseks. Võtmeteemadeks on 15 minuti linna loomine ja 8-80 printsiibist lähtumine linnaplaneerimisel.
„Tahame, et lapsed saaks ise liikuma. Jalgsi või rattaga kooli ja trenni. Emad-isad hoiaks tänu sellele hommikul ja õhtul kokku väärtuslikku aega ning tuntavalt pere raha. Lapsed saaks rohkem liikuda, aktiivsus on hea tervisele ning pealegi ummikud linnas väheneks. Kõik jalgsi, rattaga, avaliku transpordi või autoga liiklejad võidaks sellest kui liikus on sujuv," ütleb Michal.
Samuti ei tohi Michali sõnul jätta linnaruumi planeerimisel tähelepanuta eakate inimeste vajadusi. „8-80 põhimõttest lähtumine tähendab, et nii 8- kui 80-aastane saab linnas ise vajalike teenusteni ohutult ja mugavalt kohale," märgib Michal.
Ühtlasi tahab Reformierakond, et kõik olulisemad teenused oleks 15 minuti aktiivse liikumise kaugusel. Olgu siis jalgsi või jalgrattaga ning linnas areneks palju omanäolisi asumikeskusi. „Nii tekib kärglinnastruktuur, mis vähendab oluliselt pealesunnitud pendeldamist ühte suurde keskusesse ja tagasi. Pealinna asumid kujunevad omanäolisteks ja huvitavateks, sest kui kõik teenused on 15 minuti aktiivse liikumise kaugusel, on kohalikel tänavatel taas inimesi - lapsi, kliente, töötajaid ja eakaid," selgitab Michal.
Ühenduste parandamiseks lubab Reformierakond võtta ette puhta lehe ja joonistada hetkeandmeid kasutades mugavaks kogu liinivõrgu ja liikuvuskava, arvestades viimase 30 aastaga tekkinud uusi elupiirkondi, haridusvajadusi, demograafia trende ja olulisemaid sihtpunkte nii töötamiseks kui vaba aja veetmiseks.
„Kaasaegne ühistransport peab vastama inimeste reaalsetele liikumistele ja vajadustele, olema paindlik ning ühendatav teiste transpordivahenditega, näiteks elektritõukerataste või isejuhtivate autodega. Võtame siin eeskujuks teiste seas Tartu, kus kogu ühistranspordivõrgustik korraldati ümber kasutades mobiilioperaatorite liikuvusandmeid.
Alustuseks tuleks haridusvajadustega liikuvuse kokku kõlama saada, täna see nii ei tööta," tõdetakse Reformierakonna Ühendatud Tallinna visioonis.
Sellele lisaks lubab erakond alustada Tallinna katva moodsa isejuhtiva trammivõrgu TallinnaTramm+ välja ehitamist nii, et uued trammiliinid kataksid põhilisi liikumissuundasid Õismäe, Mustamäe, Lasnamäe ja Pirita suunal ning ühendaksid Tallinnat ka naaberomavalitsustega.
Reformierakonnal on Tallinna valimistel väljas uued tegijad ja raskekahurvägi
Pressiteated
28. August 2021 12:30
Täna kogunenud Reformierakonna Tallinna piirkonna üldkogu kinnitas erakonna valimisnimekirja sügisel toimuvateks kohalikeks valimisteks. Kandidaatide hulgas on mitu tipp-poliitikut, ettevõtjat, meditsiini- ja haridusvaldkonna spetsialisti ning linnaplaneerimise asjatundjat. Hulganisti leiab ka uusi tulijaid ja oma ala tipptegijaid, kes kandideerivad kohalikel valimistel esimest korda.
Reformierakonna Tallinna piirkonna juhi ja linnapeakandidaadi Kristen Michali sõnul on erakonna eesmärk lahendada Tallinnas lastega perede ja ettevõtlike inimeste mured, kaotada lasteaia kohatasu, luua vanaduspensionäridele 200-eurone aktiivsuskonto ning muuta linnaplaneerimist ja eluruumi kavandamist põhimõtteliselt. „Nii, et lapsed saaks ise liikuma, emad-isad ei oleks sunnitud oma ajast ning kuludega autojuhid olema ja linn saaks põnevaks tööinimesele ning puhtaks tulevikulinnaks noortele,“ ütleb Michal.
„Selleks, et neid mõtteid saaks hakata sügisest ellu viima, tuleb meil teha valimistel suurepärane tulemus ning olla võimelised moodustama pealinnas koalitsioon, et linnajuhtimises osaleda. Selle jaoks on meil igas Tallinna linnaosas tugev meeskond, kelle ümber koonduda. Teiste seas kandideerivad meie nimekirjas mitmekordne minister ja Eesti tuntuim otseütleja Jürgen Ligi, europarlamendi saadik ja pikaaegne välisminister Urmas Paet, justiitsminister Maris Lauri, Tallinna esimene naislinnapea Ivi Eenmaa, arhitekt ja riigikogu liige Yoko Alender ning olümpiavõitjate treener Kaido Kaaberma.
Esimest korda kandideerivad kohalikel valimistel meie ridades ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi, Põhjamaade linnadega koostööd teinud linnastrateeg ja rattalinnapea Pärtel-Peeter Pere ning endine Tallinki ja EASi juht Viljar Jaamu,“ märkis Michal.
Kokku kandideerib Tallinnas Reformierakonna nimekirjas 97 inimest. Neist 28 kandideerib kohalikel valimistel esimest korda. 40 kandidaati on naised, sealhulgas on linnaosades esimese nelja kandidaadi seas 12 naist. Veel kandideerib Reformierakonna ridades linnavolikokku 17 ettevõtjat, kaks perearsti, koolijuht, 7 õpetajat ja Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud. Kandidaatide seas on 17 ema, 8 vanaema ja 8 vanaisa. Noorim linnavolikogu kandidaat on 18-aastane Hans-Kaarel Laes, kes on ühtlasi ka Tallinna Reforminoorte esimees.
Reformierakonna esinumbrid Tallinnas on:
Haaberstis riigikogu majanduskomisjoni esimees, endine majandus- ja justiitsminister ning Tallinna Linnavolikogu aseesimees Kristen Michal, politsei eriüksuse K-Komando looja Lembit Kolk ja Kakumäe Rahva Seltsi eestvedaja Tõnu Peit.
Kesklinnas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, endine Tallinna linnapea ning praegune riigikogu ja Tallinna linnavolikogu liige Ivi Eenmaa, arhitekt ja linnaplaneerija Juhan Kangilaski ning Tallinna Inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi.
Kristiines varasem rahandus-, kaitse-, haridus- ja välisminister Jürgen Ligi, ettevõtja Martin Kukk ja teenusmaja idee eestvedaja Liis Klaar.
Lasnamäel kahekordne olümpiavõitja ja riigikogu kultuurikomisjoni liige Kristina Šmigun-Vähi, majandusdoktor, endine Tallinki ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juht Viljar Jaamu ning filminäitleja ja kultuuritegelane Eeve Kivi.
Mustamäel varasem Eesti Panga asepresident, praegune ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, justiitsminister Maris Lauri, riigikogu sotsiaalkomisjoni liige ja Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak ning suvel olümpiavõitjaks tulnud Eesti epeenaiskonna peatreener Kaido Kaaberma.
Nõmmel Euroopa Parlamendi saadik, pikaaegne välisminister Urmas Paet, endine Nõmme linnaosa vanem ja praegune riigikogu liige Vilja Toomast, riigikogu liige ja julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross ning perearst Eero Merilind.
Pirital riigikogu kultuurikomisjoni liige ja meediaekspert Heidy Purga, endine Harju maavanem ja varasem Pirita linnaosa vanem Ülle Rajasalu ning Tallinna linnavolikogu liige ja ettevõtja Kaupo Nõlvak.
Põhja-Tallinnas riigikogu keskkonnakomisjoni juht Yoko Alender, linnastrateeg Pärtel-Peeter Pere, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, riigikogu liige ja endine Päästeameti peadirektor Mati Raidma ning kodanikuaktivist Jevgeni Krištafovitš.
Reformierakond lubab kaotada Tallinnas lasteaia kohatasu ja luua pensionäridele 200-eurose aktiivsuskonto
Pressiteated
28. August 2021 11:30
Kristen Michal
Täna toimunud Reformierakonna Tallinna piirkonna üldkogul kinnitati poolteist aastat koostatud ning avaliku ideekorje läbinud valitsemise kava kohalikeks valimisteks. Valitsemise kava kannab pealkirja „Ühendatud Tallinn“ ning olulise eesmärgina nähakse seal lastega perede ja eakate heaolu parandamist Tallinnas. Selleks lubatakse kaotada lasteaia kohatasu ja luua pensionäridele 200-eurone aktiivsuskonto. Samuti on prioriteet alustada järgmise nelja aasta jooksul eestikeelse õppega lasteaiast.
Täna toimunud Reformierakonna Tallinna piirkonna üldkogul kinnitati poolteist aastat koostatud ning avaliku ideekorje läbinud valitsemise kava kohalikeks valimisteks. Valitsemise kava kannab pealkirja „Ühendatud Tallinn“ ning olulise eesmärgina nähakse seal lastega perede ja eakate heaolu parandamist Tallinnas. Selleks lubatakse kaotada lasteaia kohatasu ja luua pensionäridele 200-eurone aktiivsuskonto. Samuti on prioriteet alustada järgmise nelja aasta jooksul eestikeelse õppega lasteaiast.
Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaadi Kristen Michali sõnul peab haridus olema ühtne algusest saati. „See tähendab riigikeelne ja kohatasuta. Riigis tehakse haridusminister Liina Kersna eestvedamisel samme kvaliteetsele eestikeelsele haridusele üleminekuks. Ka Tallinna linnavalitsusel on aeg lõpetada ühtse hariduse tuleku pidurdamine. Tuleb hoopis mõelda, kuidas tagada igale lapsele võimalus saada head riigikeelset haridust lasteaiast alates ja edasi heas kodulähedases koolis. Reformierakonna ettepanek on alustada eestikeelse õppega lasteaiast ja teha seda järgmise nelja aasta jooksul,“ ütleb Michal.
„Kui haridus on kohatasuta põhikoolis, gümnaasiumis ja isegi nominaalajaga ülikoolis, ei ole ühtse hariduse printsiibist tulenevalt põhjendatud kohatasu küsimine lasteaias. Kokku hoitud rahale – 854 eurot aastas ühe lapsega ja 1708 eurot kahega – leiab iga pere enda jaoks parima kasutuse,“ lisab Michal.
Eakate heaolu parandamiseks kavatseb Reformierakond luua igale Tallinna pensionärile aktiivsuskonto, millel on aastas 200 eurot aktiivsete tegevuste jaoks. „Isikliku aktiivsuskonto 200 euro ulatuses ulatuses saab igaüks ise otsustada, kas käib näiteks sportimas, külastab kultuuriüritusi või tellib ajakirjandust. Aidates seeläbi kaasa ka kriisis enim kannatada saanud meie kodupiirkonna majanduse taastumisele, kellel on võimalik teenuste pakkumisel konkureerida uuele sihtrühmale. Aktiivsuskonto eesmärk on tagada sotsiaalselt aktiivsem ning seeläbi pikem ja tervem elu meie emadele ja isadele, vanaemadele ja vanaisadele,“ märgib Michal.
Täismahus saab Reformierakonna Ühendatud Tallinna visiooniga tutvuda siin: https://www.reform.ee/kov-valimised-2021/piirkond/tallinn/yhendatudtallinn/
Kaido Kaaberma kandideerib kohalikel valimistel Reformierakonna nimekirjas
Pressiteated
24. August 2021 10:30
Suvel Tokyos olümpiavõitjaks tulnud Eesti epeenaiskonna peatreener Kaido Kaaberma kandideerib sel sügisel toimuvatel kohalike volikogude valimistel Tallinnas Mustamäel Reformierakonna nimekirjas.
Suvel Tokyos olümpiavõitjaks tulnud Eesti epeenaiskonna peatreener Kaido Kaaberma kandideerib sel sügisel toimuvatel kohalike volikogude valimistel Tallinnas Mustamäel Reformierakonna nimekirjas.
"Keskerakondliku Tallinna linnavalitsuse prioriteedid on pikalt olnud valed. Näiteks kulutatakse igal aastal miljoneid eurosid maksumaksja raha linnajuhtide enesereklaamiks ja propagandaks ning küsitava väärtusega ettevõtmisteks. Spordiinimesena leian, et selle asemel tuleb rohkem toetada ja arendada huviharidust ning sporditegevust," ütleb Kaaberma.
Lisaks väärib Kaaberma sõnul rohkem tähelepanu linnaruumiga seonduv. "Linnaruum peab edendama inimestes sportlikke ja tervislikke eluviise. Tallinnas saab selleks palju ära teha, alustades turvaliste jalgrattateede rajamisest ning lõpetades spordiväljakutega," sõnab Kaaberma.