“Üle Eestimaa inimestega suheldes oleme saanud enim tagasisidet, et pärast keerulisi aastaid, ootab kogu riik eelkõige tasakaalu, rahu ja hoidmist. Reformierakond mõistab seda paremini kui ükski teine erakond. Jaanuari lõpus võimule tulles näitasime, kuidas päevapealt muutus nii valitsemise toon kui ka tegutsemisviis. Räuskamine ja lahmimine vahetus tasakaaluka dialoogi ja kaalutletud otsuste vastu, mis on meid edukalt välja tüürimas läbi aegade ühest rängimast tervishoiukriisist,” sõnas Erkki Keldo.

Peasekretär märkis, et Reformierakond on alati püüelnud empaatilisema, kompetentsema ja hoolivama valitsemise poole, mis ei jätaks ühtegi ühiskonnagruppi kõrvale ning langetaks efektiivseid ja tulevikku vaatavaid otsuseid. “Ikka selleks, et terve Eesti oleks paremini hoitud,” lisas Keldo.

“Hoidmisel on kaks suunda. Ühelt poolt tuleb hoida kõike seda, mis meil juba on: meie keelt, kultuuri ja loodust. Nagu ka oma rahvusvahelist mainet ning häid ja mõistvaid suhteid liitlastega. Siinkohal tähendab hoidmine olemasoleva säilitamist, hindamist ja kaitsmist, et poliitiline otsustamatus, populism ega kurjad sõnad aastakümnete pingutust hetkega olematuks ei teeks,” sõnas Keldo.

Keldo sõnul on teisalt oluline hoida Eesti õigel suunal püsimist. “Kursil, mis viib meid tulevikku, kus oleme maailmas üks rohepöörde eestvedajaid, kus iga laps tunneb ennast kindlalt ja väärtustatuna ning kõik lapsed saavad osa ühtsest kvaliteetsest eestikeelsest haridusest. Hoiame Eestit, kus meie inimesed saavad kõige kvaliteetsemat terviseteenust ning kus on kutsuv ettevõtluskeskkond. Sel juhul tähendab hoidmine julgeid ja innovaatilisi otsuseid.”

“Reformierakond kannab endas mõlemat hoidmise poolt: nii traditsioone ja järjepidevust kui ka ambitsioonikust ning tegutsemisindu. Kui kombineerime vanade tarkuse noorte julguse ja otsustavusega, saamegi paremini hoitud Eesti. Sügisel toimuvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel küsime Eesti inimestelt mandaati just neile kirjeldatud väärtustele,” märkis Reformierakonna peasekretär.

Reformierakonna peasekretär Erkki Keldo Üldkogul peetud kõne täispikkuses 

Head erakonnakaaslased

Oleme kõik juba teist aastat võitlemas koroonakriisi ja sellega kaasneva väsimusega. Pinget ja teadmatust on olnud neis päevades palju, kuid sellele vaatamata oleme hoidnud kokku ja püsinud lootusrikkad. Kuid nagu on ütlus, siis tormised mered sünnitavad häid meremehi. See tähendab, et iga keeruline olukord annab meile võimaluse midagi õppida ja tulevikus veel paremini teha. Teame, et tasakaaluka ja väärika riigijuhtimisega saab Eestit ja meie inimesi paremini hoida ning kui liigume õigel kursil kindlalt edasi, leiame üheskoos tee kriisist välja.

Raskel ajal on suureks abiks märkamine ja toetamine. Reformierakond ja meie juhitud valitsus on võtnud kriisis ja sellest väljumisel eesmärgiks pöörata tähelepanu ka nähtamatutele ohvritele, kes lisaks otsestele kannatanutele on enim pihta saanud, olgu nendeks lapsed ja eakad, pered ja kogukonnad, töötajad ja ettevõtjad. Kui märkame üksteise muresid ning haarame kinni tarkadest lahendustest, muudame Eesti ühtsemaks ja tugevamaks. Nii saame hoida kõike seda, mis igaühele kallis: eesti keelt ja kultuuri, meie puhast loodust ja elukeskkonda, meie lapsi ja vanavanemaid. Meie kodumaad. Eesti head mainet ning suhteid oma liitlastega, misläbi on Eesti ja tema tulevik kindlalt kaitstud ja hoitud.

Seda väärtuslikku ja hindamatut südames hoides tahame samal ajal oma väikeriigiga edasi liikuda. Eesti on avatud ja innovaatiline paik, mis ei tardu praegusesse, vaid vaatab lootusrikkalt tulevikku. Tulevikku, kus meie armas Eesti – pealtnäha väike, aga sisult suur – on rohe- ja digipöörde eestvedaja terves maailmas. Kus on kutsuv elukeskkond uuteks algatusteks ja julgeteks ettevõtmisteks.

Reformierakond usub Eestisse, kus kanname endas nii traditsioone kui ka tegutsemisindu. Kombineerides vanemate tarkuse noorte julguse ja otsustavusega, saame Eestit paremini hoida. Nii on märgatud ja toetatud iga Eesti inimene ja valdkond, iga küla, vald ja linn, olgu suur või väike. Hoiame igaüht, kes meie kõrval – sellest saab alguse paremini hoitud Eesti. Eesti väärib seda, sest Eesti väärib ainult parimat.

Üle Eestimaa inimestega suheldes olen saanud kõige rohkem tagasisidet, et praegu, pärast keerulisi aastaid, ootab kogu riik eelkõige tasakaalu, rahu ja hoidmist. Reformierakond mõistab seda paremini kui ükski teine erakond. Jaanuari lõpus võimule tulles näitasime, kuidas päeva pealt muutus nii valitsuse toon kui ka tegutsemisviis. Räuskamine ja lahmimine vahetus tasakaaluka dialoogi ja kaalutletud otsuste vastu, mis on meid edukalt välja tüürimas läbi aegade ühest rängimast tervishoiukriisist. Oleme alati püüelnud empaatilisema, kompetentsema ja hoolivama valitsemise poole, mis ei jätaks ühtegi ühiskonnagruppi kõrvale ning langetaks ainult efektiivseid tulevikku vaatavaid otsuseid. Just selleks, et terve Eesti oleks paremini hoitud!

Hoidmisel on kaks suunda. Ühelt poolt tuleb hoida kõike seda, mis meil juba on: meie keelt, kultuuri ja loodust. Nagu ka oma rahvusvahelist mainet ning häid ja mõistvaid suhteid liitlastega. Siinkohal tähendab hoidmine olemasoleva säilitamist, hindamist ja kaitsmist, et poliitiline otsustamatus, populism ega kurjad sõnad aastakümnete pingutust hetkega olematuks ei teeks.

Teiselt poolt tähendab hoidmine õigel suunal püsimist. Kursil, mis viib meid tulevikku, kus oleme maailmas üks rohepöörde eestvedajaid, kus iga laps tunneb ennast kindlalt ja väärtustatuna ning kõik lapsed naudivad võrdselt ühetaolist eestikeelset haridust. Kus inimesed saavad kõige kvaliteetsemat terviseteenust ning kus on kutsuv ettevõtluskeskkond. Sel juhul tähendab hoidmine julgeid ja innovaatilisi otsuseid.

Reformierakond kannab endas mõlemat hoidmise poolt: nii traditsioone ja järjepidevust kui ka ambitsioonikust ning tegutsemisindu. Kui kombineerime vanade tarkuse noorte julguse ja otsustavusega, saamegi paremini hoitud Eesti!

Loodushoid, tervishoid, lastehoid. Need tähtsad valdkonnad annavad juba nimega märku, kuidas on vaja nende teemadele läheneda: hoides! Parem loodushoid on julged sammud energiapöörde suunas. Parem tervishoid on tänapäevased haiglad, mis sisaldavad kõige uuemat aparatuuri ning asuvad igale inimesele piisavalt lähedal. Mille ennetusmeetmed ning programmid võimaldavad inimestel, eriti eakatel, tervislikumalt elada, tänu millele on kogu ühiskond palju tervem ja õnnelikum. Parem lastehoid on kindel tasuta lasteaiakoht igale lapsele, et noored vanemad ei peaks selle väljamineku pärast enam muretsema. Hoiame silma peal, et kõik lubatu saaks tehtud. Reformierakond peab oma sõna: hoiame Eestit paremini!

Käesolev aasta on kohalike valimiste aasta. See on võimalus inimestel näidata, millist suunda järgmisel neljal ja isegi rohkemal aastal enda kodukohas oodatakse.Reformierakond hoiab valitsusvastutust Eestis 28 omavalitsuses ja meil on tervelt 32 linnapead, vallavanemat ja volikogu esimeest, kes igapäevaselt töötavad selle nimel, et elu üle terve Eesti edasi areneks. Meie seas on pikaajalise omavalitsusjuhi kogemusega inimesi kui ka uusi tulevikutegijaid. Reformierakonna tugevuseks on ühtne meeskond ja väärtused ning suur teotahe meie riiki igas Eestimaa nurgas päriselt paremaks paigaks muuta. See on ühelt poolt suur tunnustus, et väga paljud Eesti inimesed usuvad, et just meie liikmed on kõige paremad inimesed kohalikku elu arendama. Teisalt paneb see ka meile väga suure kohustuse ja väljakutse, et neid inimesi ja ootusi mitte mingil juhul alt vedada.

Olen seda ka varasemalt öelnud ja ütlen ka nüüd, et avalikkuse poolt oodatakse reformierakondlastelt palju enam kui meie konkurentidelt poliitikas. Ma võtan seda kui suurimat komplimenti ja tunnustust meie inimeste tehtud tööle, sest avalikkuse kõrge ootus näitab, et meie tegemisi hinnatakse ja väärtustatakse. Me ei saa ega kavatse ka tulevikus latti alla lasta, sest inimesed ja Eesti riik väärivad ainult parimat.

Seekordsetel kohalikel valimistel küsime Eesti inimestelt mandaati just neile eelpool kirjeldatud väärtustele. Kuna tegemist on kohalike omavalitsuste valimistega, siis on keeruline näha, et valimistel oleks ainult üks-kaks põhiteemat, kuna igal omavalitsusel on enda mured ja rõõmud, mida kohalikul tasandil lahendatakse. Kuid ühise meeskonna ja poliitilise organisatsioonina pakub Reformierakond üle Eesti kohalikel valimistel kindlasti valla- ja linnaelanikele väärikat ja kaasavat valitsemisest ning avatud ühiskonda. Meie eesmärk on aktiivsed kogukonnad oma eripäradega üle Eesti, kus areng ja innovatsioon on au sees. Kogukonnad, kus hoitakse puhast loodust ja elukeskkond on väärtus, mida saab nautida iga eestimaalane.

Sellest kõigest kooruvad kindlasti välja ka põhilised kohalike valimiste teemad: paremad avalikud teenused elanikele, kvaliteetne ja kättesaadav esmatasandi tervishoid. Kvaliteetne ja ligipääsetav haridus. Moodne, mugav ja turvaline transport, korras teed ja tänavad. Mitmekülgne avalik liikumisruum.

Traditsiooniliselt saavad üleriigiliselt valimistel enim tähelepanu Tallinna ja Tartu teemad. Tartus läheme valimisi kindlalt võitma. Tartus oleme varasemate aastatega palju korda saatnud, kuid kindlasti meie meeskond pakub Tartu linna elanikele moodsat linnaruumi ja avatud juhtimist. Kuigi Tartu on juba täna teistele eeskujuks, siis arendatakse edasi jalgrattateede võrgustikku ja võimaldatakse teiste liikumisvahenditega turvalist liiklemist koju, tööle, kooli. Toetatakse nii noori kui ka eakaid. Panustatakse kultuuri- ja loomeelusse. Tartust on ju saamas Euroopa kultuuripealinn. Meie meeskonnas Tartus on kindlasti kõige paremad ja kogenenumad inimesed linna arengut juhtima. Mis on eriti positiivne, siis pärast mitmeid aastaid on meie meeskonnal ikka veel kõige värskemad, innovatiivsemad ja heas mõttes hullud ideed, kuidas elu Tartu linnas edasi arendada. Ja mis seal salata, isegi kohalikud opositsioonipoliitikud tunnistavad seda.

Kuid sellises olukorras ei tohi loorberitele puhkama jääda ja valvsust kaotada, sest valimistel tuleb iga kord enda mandaat auga välja teenida ja valijate toetust ei tohi kunagi võtta iseenesest mõistevalt, vaid iga kandidaat peab selle eest pingutama maksimaalselt, nii terves Eestis kui ka heade mõtete linnas.

Tallinnas seevastu on pikalt näha olnud paigaltammumist ja linna juhtimine vajab selget muutust ja värskust. Kindlasti on Keskerakonna ainuvõimu keeruline murda, sest nende kasutada on ka armee linna palgal olevaid inimesi. Kuid meie näeme, et muutus on võimalik ja kindlasti läheme võitlusesse positiivselt. Tallinn saaks olla teistele eeskujuks ja seda positiivset programmi meie meeskond ka linnaelanikele pakub. Pakume avatud ja kaasavat valitsemist, mis arvestab tänapäevased lahendusi, inimeste harjumusi ja innovatsiooni. Meie eesmärk on igas mõttes ühendatud Tallinn, mis pealinnana on eeskäija, mitte järelelohiseja. Seda meie meeskond Tallinnas ka oma programmis kirjeldab. Mul on au öelda, et meie meeskond pealinnas on täis teotahet ja indu, et näidata tallinlastele, et positiivne muutus on võimalik. Meie programm on laiapõhjaline ja positiivsust täis, kus endale sobivad teemad leiab igaüks ja arvestatakse kõikide inimestega imikust eakani.

Kuid lisaks Tallinnale ja Tartule toimuvad valimised veel 77-s kohalikus omavalitsuses, kus igas vallas ja linnas peavad elanikud tegema otsuse, milliseid ideid ja inimesi soovivad nad kohalikku elu juhtima. Mul on kõigile teile väga suured ootused, et teeksime ajaloo parima kohalike valimiste tulemuse. Omaltpoolt oleme kontori meeskonnaga ettevalmistanud kõik vajaliku, et teil ei jääks mitte ükski kampaania, üritus või tegu tegemata. Oleme kohalikeks valimisteks loonud katuskampaania mille alla mahuvad kõik omavalitsused Setost saareni. Lisaks lükkame käima meie traditsioonilised pannkoogikohvikud. Mootorile ajab hääled sisse ka oma headuses tuntud üle-Eestiline bussituur, et jõuda igasse Eestimaa paika valijatele selgitustööd tegema.

Head kohalikud liidrid. Teile aga panen omakorda südamele, et kõik omavalitsus- ja piirkonnajuhid peavad olema valmis meie ühiste väärtuste eest seisma ja tegema kõik endast oleneva, et saaksime parima võimaliku tulemuse valimistel. Kohalikud valimised on nagu nimigi ütleb kohapeal teie enda teha. Just teist oleneb kui hea ja tugeva nimekirja ja programmi me endale saame. Hea valimistulemuse saamiseks on vaja teha head kampaaniat ning mis seal salata, et kampaania tegemiseks on vaja annetusi. Seepärast tuletan meelde, et oleme loonud erakonnana püsiannetus süsteemi, kus iga inimene saab enda kohaliku omavalitsuse piirkonda ja kampaaniat toetada, et seeläbi jõuaksime oma sõnumitega veel rohkemate inimesteni. Minge leheküljele toeta.reform.ee ja toetage julgelt oma kohaliku meeskonna valimiskampaaniat. Hea valimistulemus on parima garantii tagamaks, et just meie väärtused ja poliitikad oleksid need, mis aitavad arendada omavalitsusi ja tõsta inimeste elukvaliteeti kodukohas.

Üks on kindel– Reformierakond läheb kohalikele valimistele vastu tugeva meeskonnaga. Reformierakonnaga liituma ja kandideerima kohalikel valimistel on oodatud kõik inimesed, kes jagavad meiega samu väärtusi ja tahavad panustada kodukoha arengusse. Mida rohkem meid on, seda kindlamad saame olla, et pärast valimisi saadavad edu just meie jagatud väärtused. Nii saame täita just neid lubadusi, mis meie toetajatele on kõige olulisemad.

Tänane Eesti on paljuski Reformierakonna nägu – oleme koos ellu viinud paljud viimasel kolmel kümnendil Eestile edu toonud otsused! Eestimaa inimesed on andnud meile väga paljud enda usaldust, et hoiaksime ja kaitseksime Eestit. Laotud vundamendist peame lähtuma ka tulevastel kohalikel valimistel, et meie programmides oleks selge arusaam, kuidas kohaliku elu paremini arendada ja hoida.

Seepärast kutsun ülesse kõiki erakonnaliikmeid kõigepealt ise kandideerima ja siis leidma inimesi, kes jagavad meiega samu väärtusi ja on valmis kohalikel valimistel osalema, et kindlustada meie poolt kujundatud Eestit ja tooma koju valimisvõit võimalikult paljudes omavalitsustes üle Eesti.

Lubame, et iga inimene, iga valdkond, küla, vald ja linn, olgu see suur või väike, saab märgatud, ära kuulatud ja toetatud. Nagu ka kõik viiruse põhjustatud nähtavad tagajärjed ja nähtamatud ohvrid, eesotsas ettevõtjatega ja töötajatega. Iga mure jaoks on meil olemas kuulavad kõrvad ja paremad lahendused.  

Kui sinul on parem ja sa tunned ennast hoitult, on parem ka sinu perel. Kui peredel on parem, on parem ka tervel kogukonnal. Kui kogukonnal on parem, tähendab see, et parem on ka tervel linnal, vallal, meie rahval ja kultuuril. Parem on tervel riigil. Iga paremini hoitud inimene on paremini hoitud Eesti! Reformierakond hoiab inimest, hoiab julgeolekut, elukeskkonda ja majandust.

Head sõbrad ja võitluskaaslased – Reformierakond on Eesti on populaarseim erakond. Meie oleme avatud ja tulevikku vaatav poliitika eestkõnelejad Eestis. Iga päev peame arvestama sellega, et meie peale loodab väga suur hulk Eesti inimesi. Meie käitumisest ja tegudest nähakse, et poliitika saab olla sisuline ning debatti peetakse väärikalt. Reformierakond on Eestis liberaalse maailmavaate hoidja ja Eesti eduloo kandja. Reformierakond on see jõud, mis seisab vaba ja võimalusterohke Eesti eest, kus saavad sündida meie kõigi elu edasi viivad uued ja paremad mõtted. Hoiame seda ja läheme üheskoos võidukalt edasi!

Paremini hoitud Eesti!

Aitäh teile!

Kaja Kallas ütles koroonakriisi mõjude juhtimist kommenteerides, et on põhjust olla optimist ja uskuda, et mõne kuu jooksul saavutame Eesti elanike vähemalt 70-protsendise vaktsineerituse, mis on hädavajalik eeldus pandeemiaga toimetulekuks. „Ent isegi selle eesmärgi saavutamise järel ei ole põhjust hõiskamiseks. See tähendab küsimust: mil määral on enamus, keda haigus kuigivõrd ei ohusta, valmis loobuma oma heaolust? Tuleb leida tasakaal.“

„Selles pandeemias ei ole universaalselt kehtivaid häid lahendusi. Peaaegu kõik Ida-Euroopa ja Balti riigid elasid pandeemia esimese laine üle üsna kergelt, aga peaaegu kõiki neid tabas teine laine ühtemoodi raskelt. Ehkki nende riikide reageeringud koroonale on olnud väga erinevad. Peame tunnistama, et tänase päevani on meie teadmised - ka teadlaste teadmised - liialt puudulikud selleks, et teha ainuõigeid valikuid. Tahaks siiski loota, et tänu valgele raamatule on meil kõigil nüüd rohkem teeviitasid, mille järgi orienteeruda,“ ütles Kallas.

Ta rõhutas, et praegusele valitsusele tuleb eelseisev suvi teistsugune kui eelmisele. „Me ei saa enam ühtegi päeva lasta mööda heas usus, et kõige rängem on möödas. Et küll me jõuame uute probleemidega tegeleda siis, kui nad käes on. Ei jõua. Ei teki riigi digivõimekus sõrmenipsust ega lähe vaktsiinisüstlad ise inimeste käsivarde,“ ütles ta. Samas tunnustas ta ametnikke, kes on oma tööd teinud suure pühendumusega.

Kallas peatus ka riigi eelarvestrateegia (RES) koostamise põhimõtetel ja eesmärkidel. „RES-il on mõtet ainult siis, kui kolmeks aastaks kirja pandud plaanid on ausad ja teostatavad. Kokkuhoiu vajadus ei kao ka mitte pärast esimese kvartali oodatust paremate majandustulemuste teada saamist. Vastupidi – just majanduse elavnedes on riik kohustatud omaenda kulud senisest kriitilisema pilguga üle vaatama,“ ütles ta.

„Kuludel ja nende katteks võetud laenul on omadus kasvada eksponentsiaalselt nagu viiruse R-kordaja. Laen ei ole kingitus, olgu intressid tänu Eesti riigi varasemale heale rahanduse seisule kui tahes soodsad. Kui tagasimakseteks ei jätku raha, tuleb võtta uus laen. Eelmisel aastal võttis Eesti rekordlaenu – 2,58 miljardit eurot. Teist sama palju tuleb juurde võtta sel ja järgmisel aastal. Võtamegi. Oleme kõige kiirema laenukasvuga riik Euroopas. Ja oleme ka kõige kiirema valitsussektori kulude kasvuga riikide seas. Jätkem meelde see fakt: 2022. aasta eelarve järgi on Eesti riigi kulud 1,7 miljardit suuremad kui 2020. aastal. Olulisem on täna teadvustada, kus me oleme homme - juhul, kui me mitte midagi ette ei võta. Covid-19 puhul ei lange R-kordaja tõusunurk üleöö, rahanduses kulub hoo sisse saanud laeva pidurdamiseks aastaid. Viimased nädalad on kinnitanud käibetõde: väga kerge on laenata ühte miljardit, aga kohutavalt raske on hoida kokku ühte miljonit,“ kõneles Kallas.

Koalitsiooni tervisest rääkides ütles Kallas, et ajaga on tekkinud usaldus ja koostöö. „Otsekoheselt väljendudes: algus oli raske. Keskerakond ei usaldanud meid  ja meie neid. Ent tänaseks on valitsuskabinetis olukord muutunud. Ministrite vahel on töised ja heatahtlikud suhted. Oleme püüdnud, nii palju kui võimalik, teineteise huve arvestada. Mis teeb meie suhted keerulisemaks?  Inimlikult on täiesti mõistetav, et valitsus, millele keskerakonna juht oma südame andis, oli eelmine valitsus, mitte praegune. Tulevikule mõeldes oleks kõige parem, kui valitsuserakonna juht oleks ise ka kabineti liige. Poliitikas ei ole sellises positsioonide vahetuses midagi erakordset,“ ütles Kallas.

„Me otsime Eestile parimat võimalikku presidenti ja me teame, et presidendi äravalimiseks on vaja koalitsioonist laiapõhjalisemat kokkulepet ka opositsiooniga. Julgen arvata, et tänane koalitsioon ja tänane opositsioon kuulavad teineteist märksa rohkem kui eelmine koalitsioon ja opositsioon. Usungi, et praeguse  valitsuskoalitsiooni ajal terveneb Eesti poliitiline õhustik ja me suudame kaitsta väärtusi, mida peame euroopalikeks või ka lihtsalt humaanseteks,“ hindas Kallas.

Reformierakonna juht Kaja Kallase Üldkogul peetud kõne täispikkuses 

Head erakonnakaaslased! 

Olen seda hetke väga oodanud. Hetke, mil mul on võimalik kõnelda teile kõigile ja olla teie kõigiga koos. Eelmise üldkoguga võrreldes on ühelt poolt muutunud palju – oleme opositsioonist tõusnud peaministriparteiks, aga teiselt poolt on kahju, et meie suhtlus käib ikka veel läbi digikanalite.

Meid endiselt ekraanide taha surunud koroonapandeemiast olen sunnitud alustama, kuid räägin ka majandusest, rahandusest, julgeolekust ja sisepoliitilisest olukorrast.

Head Eesti inimesed, kes te olete piirangutest kinni pidanud ja kellele tänu on viirus tänaseks taltunud - te kõik olete ära teeninud suure pai ja kena suve. Aitäh teile!

Jah, täna on põhjust olla optimist ja uskuda, et mõne kuu jooksul saavutame Eesti elanike vähemalt 70-protsendise vaktsineerituse, mis on hädavajalik eeldus pandeemiaga toimetulekuks. Ent isegi selle eesmärgi saavutamise järel ei ole põhjust hõiskamiseks. Liiga paljudelt Eesti inimestelt võttis COVID-19 elu; liiga paljude tervisele jättis ta valusa jälje; liiga paljude töö sai löögi ja liiga paljude haridustee kannatas.

Pole kahtlust, et praegusele valitsusele tuleb see suvi teistsugune kui eelmisele. Me ei saa enam ühtegi päeva lasta mööda heas usus, et kõige rängem on möödas. Et küll me jõuame uute probleemidega tegelda siis, kui nad käes on. Ei jõua. Ei teki riigi digivõimekus sõrmenipsust ega lähe vaktsiinisüstlad ise inimeste käsivarde.

Kui te aga nüüd ootate, et ma tahan eelöelduga laita eelmist valitsust, sotsiaalministeeriumi või terviseametit tegevusetuse või vigade pärast, siis pean teid kurvastama. Enamik ametnikke on teinud oma tööd suure pühendumusega. Me kõik oleme täna olukorras, kus õppida saame peamiselt vaid omaenda vigadest.

Selles pandeemias ei ole universaalselt kehtivaid häid lahendusi. Peaaegu kõik Ida-Euroopa ja Balti riigid elasid pandeemia esimese laine üle üsna kergelt, aga peaaegu kõiki neid tabas teine laine ühtemoodi raskelt. Ehkki nende riikide reageeringud koroonale on olnud väga erinevad.     

Peame tunnistama: tänase päevani on meie teadmised - ka teadlaste teadmised! - liialt puudulikud selleks, et teha ainuõigeid valikuid. Tahaks siiski loota, et tänu valgele raamatule on meil kõigil nüüd rohkem teeviitasid, mille järgi orienteeruda: mida millises olukorras teha ja mida mitte. Aga muidugi ei maksa sinisilmselt arvata, et raamat elab meie eest koroonakriisi üle. Jätkuvalt sõltume kõik üksteisest ja oma valmisolekust reeglitest kinni pidada.

Head sõbrad!   

Küllap olete märganud, et olen kogu aeg – nii opositsioonis olles kui valitsusjuhina – rääkinud nähtamatutest ohvritest ja sellest kahjust, mida ühiskonna sulgemine kaasa toob.  

Hoolida ennekõike inimeste tervisest, aga samas hoida ka majandust toimivana – see on teadagi ülikeeruline ülesanne.

Aga veelgi raskem oli ja on leida tasakaal vähemuse tervise ja enamuse heaolu vahel. See tähendab küsimust: mil määral on enamus, keda haigus kuigivõrd ei ohusta, valmis loobuma oma heaolust?

Võib ka teisiti küsida: kui hirm iseenda või oma lähedaste tervise pärast ei ole enam domineeriv, siis kuivõrd on inimesed nõus piirama oma harjumuspärast elu teiste tervise kaitseks? See on põhiküsimus, millega me seisame silmitsi juhul, kui COVID-19 ei anna alla või tuleb ikka ja jälle uute tüvedega tagasi.

Vastus on siin üks: meil õnnestub võimalikest tulevastest katsumustest vapustusteta läbi tulla vaid siis, kui oleme ühiskonnana ühte hoidev. Viha ja kurjus võib väikerahvale olla veelgi ohtlikum kui viirusebakter.

Nüüd te võite mulle meenutada üht kolmetähelist sõna – RES - ja küsida: miks me siis ise, Reformierakonna juhitav valitsus, kütame üles kirgi ja pahameelt erinevatelt riigi tegevustelt raha äravõtmisega?

Räägimegi siis rahandusest.

Riigieelarve koostamisel on Eestis sisuliselt juba 2000. aastast lähtutud 1+3 reeglist. Selle reegli järgi määratleb valitsus koos järgmise aasta eelarvega veel kolme aasta eelarvepoliitika põhisuunad.

RES-il on mõtet ainult siis, kui kolmeks aastaks kirja pandud plaanid on ausad ja teostatavad. Kahjuks peame täna tõdema, et eelmise rahandusministri poolt esitatud RES seda ei olnud. Kolme aasta peale oli RES-i kirjutatud ühe miljardi jagu kärpeid, täpsustamata, mida siis kärpida kavatsetakse.

Nagu Martin Helme on hiljem avameelselt kinnitanud, pole ta kunagi kavatsenudki kärbetega välja tulla. See paberile pandud või õigemini arvutisse tipitud miljard oli vajalik vaid selleks, et näidata riigieelarvet liikumas tasakaalu suunas ja samaaegselt jätkata populistlikku juttu pensionite, kaitsekulutuste jm aina suuremast kasvust. Raha nende kulude katteks eelmine RES aga ei pakkunud. Seetõttu ei päde ka võrdlused sellise õhku täis RES-iga. Õhk ei tee ühtki suurtükki suuremaks.

Kui RES oleks ühe baari äriplaan, võiks seda isegi pidada manageri nutikaks ideeks petta omanikku või iseennast. Käesoleval juhul on aga tegemist riiklikul tasemel blufiga, mida ka Eesti eelarvenõukogu selgesõnaliselt taunis.

Jah, endine rahandusminister võis loota, et riigieelarve tulud kasvavad sel määral, et kokkuhoiu vajadus kaob ära justkui iseenesest. Kahjuks see vajadus ei kao, ka mitte pärast esimese kvartali oodatust paremate majandustulemuste teada saamist. Vastupidi – just majanduse elavnedes on riik kohustatud omaenda kulud senisest kriitilisema pilguga üle vaatama.  

Head kuulajad!

Kuludel ja nende katteks võetud laenul on omadus kasvada eksponentsiaalselt nagu viiruse R-kordaja. Laen ei ole kingitus, olgu intressid tänu Eesti riigi varasemale heale rahandusseisule kui tahes soodsad. Kui tagasimakseteks ei jätku raha, tuleb võtta uus laen.

Vallandus see laenuralli üldse mitte koroonakriisi tõttu, vaid seetõttu, et juba enne koroonakriisi, headel aegadel, elati üle jõu ja kulutati ära varasemate valitsuste poolt kogutud reservid. Pandeemia mõjud mõistagi halvendasid olukorda veel lisaks.

Eelmisel aastal võttis Eesti rekordlaenu – 2,58 miljardit eurot. Teist sama palju tuleb juurde võtta sel ja järgmisel aastal. Võtamegi. Oleme kõige kiirema laenukasvuga riik Euroopas. Ja oleme ka kõige kiirema valitsussektori kulude kasvuga riikide seas.

Tilk tuleb tilga juurde, ja ongi suur loik valmis – nagu ütleb eesti rahva vanasõna.  

Ometi võiks ju öelda, et pole hullu midagi. Kõik laenavad. Eesti võlakoormus on järgmise aasta lõpuks 24,6 % SKP-st. See on tühine võrreldes Itaalia või Portugaliga, peaaegu kaks korda väiksem kui Lätil ja Leedul. Aga meenutagem, et sama suur – täpsemini 23,6 protsenti – oli Iirimaa võlg 2006. aastal. Kuus aastat hiljem oli see 120 %. Hispaania võlg oli 2008. aastal 40 %, nüüd 120 %.  

Kas võlg on nende maade inimestele õitsengu toonud? Krahh on ära hoitud, aga õnn on tulnud peamiselt vaid pankade ja võlausaldajate tänavale. Mõelgem ka Kreeka näitele. 15 aastat tagasi oli Kreeka meist poole rikkam. Täna on nad viiendiku võrra meist vaesemad. Ehk siis üle jõu elamine väljendub otseselt inimeste heaolus.

Jätkem meelde see fakt: 2022. aasta eelarve järgi on Eesti riigi kulud 1,7 miljardit suuremad kui 2020. aastal. 1,7 miljardit.   

Mõistagi pole mõtet jääda kaeblema. Mis tehtud, see tehtud. Kindlasti on eelmised valitsused teinud ka häid asju. Olulisem on täna teadvustada, kus me oleme homme - juhul, kui me mitte midagi ette ei võta. Covid-19 puhul ei lange R-kordaja tõusunurk üleöö, rahanduses kulub hoo sisse saanud laeva pidurdamiseks aastaid.      

Head sõbrad,

kuivõrd teil ei ole võimalust mulle küsimusi esitada, küsin endalt ise, nagu see on kombeks kogenumatel poliitikutel: mis mõtet oli valitsusel minna nonde 60 miljoni kallale, mis suurt ja sünget pilti eriti ei muuda? Muide, eelmise valitsuse õhku täis RES nägi 2022. aastaks ette kärpeid mitte 60, vaid 260 miljoni euro ulatuses.   

Viimased nädalad on kinnitanud käibetõde: väga kerge on laenata ühte miljardit, aga kohutavalt raske on hoida kokku ühte miljonit. Mida selle järeldusega peale hakata? Vaid üht: pidurit on vaja tõmmata, aga seda tuleb teha sujuvalt. Nii, et sõitjad ei põrutaks peaga vastu esiklaasi.

Kas me pingutasime kokkuhoiu-sooviga üle?

See, kuhu me 2022 tegevuskulude kokkuhoiu tulemusena tahame jõuda, on vaid see tase, kus Eesti riik oli 2019. aastal. Ei enamat. See tähendab, et tahame jõuda tagasi sinna, kus olime enne koroonakriisi, kõigest kaks aastat tagasi. Siis ei kukkunud taevas meile kaela. Seevastu nüüd jääb mulje, et paariprotsendilise kokkuhoiu tõttu jääb kõik vajalik tegemata.

Vastu seisjad kasutavad läbiproovitud taktikat: tuua esmalt avalikkuse ette kõige tundlikumad kulud, millest mingil juhul ei saa loobuda. Eesmärk on lihtne - näidata ülesande lootusetust. Teisalt ma mõistan, et valitsuse valitud solidaarne lähenemisviis ei pruugi näida ega ka ole igas olukorras õiglane. Aga õiglane pole ka see, kui maksumaksja raha eest ülalpeetav avalik sektor ei ole nõus oma kulusid vähimalgi määral kokku tõmbama. Ja seda olukorras, kus kriisis kannatanud erasektor on pidanud seda tegema.    

Olen nõus, et oleksime pidanud avalikkusele varem ja paremini selgitama oma lähtekohti ja lähenemise tausta – ka eelmise valitsuse RES-i, mis ei näinud järgmisel neljal aastal ette ühtegi senti õpetajate palgatõusuks. Me ei saanud sellega leppida.  

Tõest väga kaugel on opositsiooni väited, justnagu liiguksime Euroopaga vastuvoolu. Tegelikult kavatsevad eranditult kõik Euroopa Liidu riigid järgmisel aastal vähendada oma eelarvepuudujäki. Eesti samm tasakaalu poole on pigem ettevaatlik. Meist ambitsioonikamad on teiste hulgas ka Saksamaa, Rootsi, Soome, Läti. Võimalus raha lõputult põletada jääb populistide soovmõtlemiseks.

Aga nähkem ka seda positiivset, mida kriis meile annab: võimalus  alustada reforme, mida on kaua edasi lükatud. Riigireform eelkõige, mis peaks lõpetama samasisuliste tegevuste dubleerimise riigi poolt. Digi-innovatsioon. Rohepööre.

Meie sõnumid rohepöördest ei peaks inimestes hirmu tekitama, vaid andma lootust. Ma tõepoolest usun, et Ida-Virumaast kujuneb Eesti kõige moodsama tööstusega piirkond, kõige ilusama looduse ja kõige parema infrastruktuuriga piirkond. Piirkond, kus inimesed tahavad elada ja kus kõigile jagub tööd. Veerand sajandit on piisav aeg, et oma unistused teoks teha.

Tänu õiglase ülemineku fondile investorid juba koputavad meie sõnumite peale uksele. Kas nad oleksid seda teinud, kui me oleksime jätkanud jaanalinnu kombel pea liiva sisse peitmist? Õigupoolest mitte peites, vaid valetades, ja mitte liiva, vaid põlevkivi sisse.

Head kaasamõtlejad! 

Veel ühe reformi vajalikkus on tulnud päevakorrale. Jutt käib maksureformist.

Me ei pea üle vaatama mitte üksnes riigi kulud, vaid ka tulud. Aeg on  loobuda dogmadest. Me vajame asjalikku arutelu Eesti maksusüsteemi üle. Kuid mitte uisapäisa tormates. Seepärast leppisimegi Keskerakonnaga kokku järgneva kahe aasta jooksul hoida maksurahu. Mis ei tähenda, et parlamendi valimise eel ei võiks just maksutemaatika olla debattide keskmes. Maksureform vajab võimukoalitsioonist laiemat konsensust, nagu oleks seda vajanud ka pensionireform.

Olen veendunud, et suudame rahanduse probleeme nii lähitulevikku kui kaugemat perspektiivi silmas pidades ratsionaalselt lahendada.

Probleem, mille pärast tegelikult peab muretsema, on Eesti julgeolek. Ja mitte niivõrd eelarvega seotult. Reformierakond ei ole kunagi taganenud põhimõttest: kaitsekuludeks peab minema vähemalt 2 protsenti SKP-st. Selle põhimõtte vajalikkuses on meil tulnud läbi aegade mitmeidki tänaseid oponente veenda. Nagu ka arusaama, et korras rahandus on üheks iseseisvuse alustalaks.    

Milles siis meie julgeolekuprobleem seisneb?

Meie liitlased kuulevad väga hästi nende halvustamist või näiteks eelmisel nädalal NATO viienda artikli kohta antud hinnangut: „Ajusurnud jobuloosung!“

Kui me ise ei usu oma liitlaste kavatsuste tõsidusse, miks peaksid nemad uskuma ja usaldama meid?

Ei tugevda meie julgeolekut ka üleskutsed Eesti lahkumiseks Euroopa Liidust. Seda ajal, kui Venemaa on muutunud üha agressiivsemaks ja üritab Euroopa Liidu ühtsust igal võimalusel lõhkuda. Kahjuks on Kremlil nii tahtmatuid kui tahtlikke abilisi Euroopas: populistid, enamalt jaolt äärmuslased, kes provotseerivad ja eskaleerivad rahulolematust ja konflikte. Riikide vahel ja riikide sees.

Selline retoorika võib meie julgeolekut ohustada märksa enam kui see, millisele ametkonnale allub puhkpilliorkester.  

Õnneks ei kostu niinimetatud reljeefseid ütlemisi enam Eesti valitsusliikmetelt. See on väga oluline muutus. Ja ainuüksi see muutus lubab öelda, et uue koalitsiooni sünd vastas Eesti rahvuslikele ja julgeoleku huvidele.

Kallid teekaaslased!

Räägin veel kord tervisest, aga seekord koalitsiooni omast.     

Otsekoheselt väljendudes: algus oli raske. Keskerakond ei usaldanud meid  ja meie neid. Ent tänaseks on valitsuskabinetis olukord muutunud. Ministrite vahel on töised ja heatahtlikud suhted. Meie ei ole sugugi ülbed, mida nemad ilmselt kartsid, ja nemad ei ole sugugi tüssajad, mida meie kartsime. Oleme püüdnud, nii palju kui võimalik, teineteise huve arvestada.

Mis teeb meie suhted keerulisemaks?

Inimlikult on täiesti mõistetav, et valitsus, millele keskerakonna juht oma südame andis, oli eelmine valitsus, mitte praegune. Aga Keskerakonna valija on sellest segaduses.Tulevikule mõeldes oleks kõige parem, kui valitsuserakonna juht oleks ise ka kabineti liige. Mäletame ju aega, mil endised peaministrid Mart Laar ja Juhan Parts olid ministrid Andrus Ansipi valitsuses. Poliitikas ei ole sellises positsioonide vahetuses midagi erakordset.

Head sõbrad!

Enne kui poliitilises kalendris saabuvad erakonna jaoks olulised kohalikud valimised, tuleb valida uus vabariigi president.

Me otsime Eestile parimat võimalikku presidenti ja me teame, et presidendi äravalimiseks on vaja koalitsioonist laiapõhjalisemat kokkulepet ka opositsiooniga.

Julgen arvata, et tänane koalitsioon ja tänane opositsioon kuulavad teineteist märksa rohkem kui eelmine koalitsioon ja opositsioon. Mitmetes küsimustes oleme opositsiooni ettepanekuid arvestanud. Eelmise koalitsiooni ajal oli see mõeldamatu. Seepärast usungi, et praeguse  valitsuskoalitsiooni ajal terveneb Eesti poliitiline õhustik ja me suudame kaitsta väärtusi, mida peame euroopalikeks või ka lihtsalt humaanseteks.

Head reformierakondlased!

Me ei alustanud valitsemist nelja-aastase võimutsükli esimesel, vaid teisel poolel. Meie ajaruum on piiratum kui sellel koalitsioonil, kes võib kohe pärast valimisi alustada oma lubaduste ellu viimist. Meie lubadustele on aeg juba teinud korrektiive. Aga meil on võimalus seada siht tagasi suunda, mis meie arvates on Eestile vajalik.

Me soovime, et Eesti oleks paremini hoitud.    

Paremini hoitud maksumaksja rahakott. Paremini hoitud majandus. Paremini hoitud loodus. Paremini hoitud lapsed ja vanavanemad. Paremini hoitud eesti keel ja kultuur. Paremini hoitud Eesti!

Tänan teid kuulamast, kallid erakonnakaaslased.

<div style="padding:56.25% 0 0 0;position:relative;"><iframe src="https://player.vimeo.com/video/559108308?badge=0&amp;autopause=0&amp;pla..." frameborder="0" allow="autoplay; fullscreen; picture-in-picture" allowfullscreen style="position:absolute;top:0;left:0;width:100%;height:100%;" title="Kaja Kallas"></iframe></div><script src="https://player.vimeo.com/api/player.js"></script>

Öeldakse, et inimene õpib kogu elu. Viimane aasta ja enamgi on seda üksnes kinnitanud. Oleme õppinud väga palju. Ja see on hea! Sest see on uued kogemused ja teadmised ning õppimine teeb iga inimese nooremaks … või vähemalt võtab vananemiselt kõvasti hoogu maha. Minu selle aasta, täpsemalt viimase 4 ja poole kuu õppimisprotsess on olnud väga intensiivne ja väga huvitav. 

Vähem kui kuu tagasi jõudsin ma elus esimest korda töötavasse kohtuhoonesse, Harju Maakohtusse. Tänaseks olen käinud Jõhvi ja Narva kohtumajades. Kavatsen külastada ka teisi kohtuid Tartus, Pärnus, Tallinnas ja mujal. Asjalike, kaasamõtlevate ja oma ametile pühendunud inimestega on alati kasulik ja huvitav kohtuda, nendega rääkida, nende muresid ja mõtteid kuulata. See ei ole öeldud suusoojaks: see on nii!

Need kohtumised kinnitavad, et kohtusüsteem, nii nagu kogu justiitssüsteem ja Eesti riikki, on valmis pidevaks õppimiseks ja muutusteks. See tähendab, et ka kestmiseks. Nii nagu ei saa valimis Eesti riik, ei saa valmis ka justiitssüsteem ega kohtudki. Ikka tuleb midagi uut, olgu selleks uued inimesed, uus tehnika, uued arusaamad ja teadmised. Meil tuleb kõigega kohaneda, pidevalt muutuda, õppides uut, kohandades ja vahel ka kõrvale heites vana. Isegi kui see vana tundub vahel armas oma tuttavlikkuses, kõigi oma puudustega. 

Aga nüüd asisemate asjade juurde 

Kokkuvõtted eelmisest erilisest kohtuaastast ja ka selle aasta senine kohtustatistika annavad kinnituse, et õigusemõistmine jätkus, kohtutes tehti muutunud tingimustes väga palju tööd. Nii lahendati maakohtutes tsiviilasju 7% rohkem kui 2019. aastal. Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnas jäi menetlusstatistika ja keskmine lühike menetlusaeg üldplaanis samaks. Kinnistusosakond tegi üle 100 000 kande ja kinnistamismenetlust, registriosakonnas kanti registrisse ligi 25 000 uut äriühingut.

Pärnu Maakohtu maksekäsu osakond näitas erakordset töövõimet ja tõhusust ning lahendas aastas rekordilised  50 000 asja, hoides samas ka head keskmist menetlusaega 71 päeva. Ka haldus- ja ringkonnakohtutes suudeti pandeemia mõjudega hästi hakkama saada ja nii lahendati halduskohtutes ca 6% (2531 haldusasja) asju rohkem kui varasemalt. Ringkonnakohtutes lahendati varasema aastaga samaväärne hulk asju ehk  erinevas menetlusliigis kokku 5875 apellatsioon- ja määruskaebust 

Tunnustan ja tänan kõiki neid 952 inimest, kes töötavad kohtutes! 

Hea kuulajad! 

On kaks teemat, mille üle kohtunikud praegu muretsevad: ülekoormus ja eelarvekärped. Need ei ole päris kaks asja eraldi, need asjad on ka omavahel seotud. 

Eelarve kokkuhoiu põhjused on selles, et Eesti riik on mitmed aastad toimetanud üle oma võimete. Laenuraha võib kasutada rasketel hetkedel, kuid püsivalt ja oma põhitegevusi sellest katta ei saa ega tohi. Euroopa Liidu rahad on toeks, kuid ka neil on oma selge siht ning Eesti jõukamaks muutudes jäävad need summad väiksemaks, mistõttu ei ole need sobivad ka püsivate kulude katmiseks. 

Mina ei ole joonlauga lõikamise usku. Ma arvan, et keerulised ajad on võimalus oma tegevused üle vaadata, mõelda, mis on vajalik ja mis mitte ning kas ja kuidas saab asju teha teisiti. Tegelikult sobib sama loogika ka inimestele oma isiklike rahaasjade ajamiseks aga ka ettevõtteile, miks siis mitte riigile.

Õigussüsteemi olulisi osasid – sealjuures kohtumõistmist – ei saa erastada, see on üks riigi põhiülesandeid. Justiitsvaldkonda tuleb vaadata tervikuna, sest kõik selle elemendid on omavahel seotud. Lahendades probleemi ühes kohas, võib tekitada probleemi teises, mistõttu tulebki vaadata asju laiemalt ning võimalusel leida viisid, mis lahendaksid probleemid mitmes kohas ja väldiksid probleemi nihkumist lihtsalt teise kohta.

Täna ei saa ma öelda kõike, mis muutub, sest ei pea mõistlikuks rääkida asjust, mis pole kindlad, ideedest, mis on veel liialt toored. Kuid võin kinnitada, et eelistan pikaajalist ja sisulist kasu andvaid lahendusi. Kui probleeme ei saa kohe lahendada – ehk nõuavad need lahendusi, mis võtavad aega seadusmuudatuste või tehniliste lahendustega – siis ei ole mõistlik uusi probleeme juurde tekitada. 

Head kuulajad! 

Te kõik teate, et kohtute koormus on kasvanud ja kuigi üldnäitajad on head, siis on hulgaliselt menetlusi, mille läbiviimine on viiruse ja piirangute tõttu olnud raskendatud. Teame sedagi, et kohtute töökoormus on erinev. Inimeste ja äritegevuse koondumine koondab ka kohtuasju. Kohtunike lisandumine ja seadusandlikud muudatused – mõtlen siin kohtute seadusega loodud võimalust ringkonnakohtu esimeeste otsusel suunata kohtuasju ülekoormatud kohtust vähemkoormatud kohtusse – ei ole siiski olnud piisavad. 

Tsiviilasju on tulnud kõikidele maakohtutele märgatavalt juurde ja iga kohtuasi tuleb hoolimata suurest koormusest lahendada kvaliteetselt. Sellistes olukordades tuleb alati töötada mitmete eri lahendustega. Räägin praegu mõningatest. 

Tuleb ikkagi jätkata kohtute koormuse ühtlustamise võimaluste otsimisega, sellega tegeleb II kohtuarenduse eelnõu, mille väljatöötamiskavatsusele saadud tagasiside on läbi töötatud ning mille eelnõu soovime saata kooskõlastusele arvestusega, et sellele saabunud arvamuste põhjal rikastatud eelnõu saaks arutada septembrikuisel kohtute haldamise nõukoja istungil. Põhimõte on see, et jaotamisele läheksid ikkagi kirjalikku või elektroonset menetlust võimaldavad asjad. Inimesed ei pea sõitma.

Digitaliseerimine on justiitsvaldkonna prioriteet ja kuigi selle mõju koormusega toimetulekuks ei ole kohene, siis digitaliseerimise võimalustest kinni haaramine, kohtute töövahendite üha nutikamast ja mugavamaks arendamine toob positiivse mõju. Loomulikult käib digitaliseerimise juurde see, et lahendused peavad olema mugavad kasutada. Täpselt sama loomulikult peab asja juurde käima korralik tehnika, piisav serverivõimsus ja interneti kiirus. Digitaliseerimine on minu üks prioriteete ja plaanis on muudatused eesmärgiga saavutada sisuline nihe. See ei juhtu homme, kuid loodan, et peagi. 

Tsiviil- ja halduskohtumenetluse seadustiku paberivaba kohtupidamist toetavad muudatused on eelnõu kujul jõudmas teieni siis, kui olete saanud piisavalt katsetada vastselt uuenenud digitoimiku tarkvara. Loodame luua enne pabertoimiku ajalukku saatmist piisava kindlustunde kõigi kohtunike hulgas, et toimiku digitaalne vorm on sobiv.

Muudatuste tegemisel tuleb tagada, et ligipääs kvaliteetsele õigusteenusele peab olema võimalik kõikjal Eestis. See ei tähenda ligipääsu igas külas – kuigi ehk midagi elektroonselt saab ka nii korraldada -, vaid mõistlikul kaugusel ja viisil. Õigusteenuse kvaliteet ja kättesaadavus peab olema Paides, Narvas või Kärdlas samaväärne Tartu ja Tallinnaga.
Ka siin on digilahendustest abi. 

Riigikogu menetluses on ka kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu, millest kõige olulisemate märksõnadena tuleb nimetada kriminaalmenetluslike tõkendite ja menetluse tagamise vahendite ringi mitmekesistamist ja menetluste läbiviimise paindlikkust. Antud meetmed tugevad veelgi põhiõiguste kaitset, kuid teevad ka vähemalt väikese sammu üldmenetluste lihtsamaks muutmise suunas.

Riigikohtu esimees osutas oma kõnes mitmele teemale, millega ministeeriumis tegeletakse. Olen kindel, et nii mõnigi asi leiab kas varem või hiljem tee praktikasse. 

Lugupeetud kohtunikud! 

Ideaalmaailmas kuritegusid ei ole ja inimesed lahendavad oma vaidlused kenasti ja viisakalt omavahel. Tegelikkus on teine, kuid see ei tähenda, et ei peaks püüdlema ideaali poole. Loomulikult demokraatlikul ja mõistuspärasel moel, loomulikult mitte ehitades Potjomkini küla. 

Kriminaalmenetlused vähenevad järjekindlalt, kuid samas suurenevad tsiviilasjad –võlaasjad, ettevõtete-vahelised vaidlused ja muu. Teatud mõttes on see peegeldus Eesti ühiskonna küpsemisest ja jõukamaks muutumisest. Küllap tuleb meilgi ju järjest enam ette mitte vaidluste lahendamist, vaid ka jonni pärast protsessimist. On oluline, et kohtud saaksid õigust mõista ja probleeme lahendada, mitte et nad kulutaksid liialt palju aega ja raha tühjade vaidluste peale. 

Pere lagunemine on asjaosalistele valus, sellega kaasneb kibestumine, vimm ja kahjuks tihti ka kius. Seetõttu on pereasjade menetlemine keeruline ja emotsionaalne. On oluline, et jõuaksime Eesti ühiskonnas selleni, et täiskasvanud lahendaksid oma vaidlused ikka eelkõige lastele mõeldes ning vältides valusaid ja pikki vaidlusi kohtutes. Loodan väga sotsiaalministeeriumis valmiva perelepitust toetava seaduse peale. Kui see hakkab tööle, mõjub see hästi ka kohtute koormusele. Olulisem aga see, et lapsed saavad vähem haiget. 

Eesti ühiskonnas on mõned valusad saladused, millest õnneks järjest enam räägitakse, mis annab lootust, et me sellest painest ehk peagi pääseme. Isegi kui see tee ei ole emotsionaalselt kerge. Räägin lähisuhte vägivallast ja lastevastasest vägivallast, tegelikult vägivallast laiemalt. Me ei saa sellest lahti, kui ühiskond sellest ei räägi. Kas neid tegusid tuleb karistada? Loomulikult! Kuid rääkida tuleb neist tegudest ka siis, kui karistada enam ei saa. Vägivalla ohvrid vajavad häält, vajavad võimalust rääkida ära oma lood, vajavad kuulamist ja mõistmist. 

Inimene kaitseb end tihtipeale sellega, et püüab unustada oma halbu tegusid, ma ei räägi õigustamisest ja eitamisest. Räägin püüdest halvad asjad oma elust maha tõmmata, muuta nad üksikuteks kuivadeks faktideks, mineviku pisiasjadeks. Kui suudame pahateo tegija panna mõistma oma teo ekslikust ja selle mõjusid kannatanutele, siis on lootust, et ta oma tegusid ei korda. Ma räägin taastavast õigusest.  

Taastava õiguse meetodid sunnivad toimepanijat aktiivselt oma teo üle järele mõtlema, mis viib tehtu eest sisulise vastutuse tundmise ja võtmiseni. Taastava õiguse eesmärgiks on see, et juhtunu edaspidi ei korduks: seda seekaudu, et toimepanija ei jõua mitte üksnes kahju heastamiseni, vaid ka tegeliku sisemise arusaamani sellest, mida tema teod teistele põhjustanud on. Taastav õigus, mis veel täna on justiitssüsteemi jaoks veidi võõras, võiks üha enam omaks saada, ja seda teie abiga, head kohtunikud. Justiitsministeerium on selleks ette valmistanud taastava õiguse kontseptsiooni, nii nagu soovitab ÜRO, ja loonud ka taastava õiguse justiitskogu, kuhu kuulub ka kohtunikke. 

Eraõiguse valdkonnas peatun lõpule jõudval maksejõuetusõiguse revisjonil. Maksejõuetuse revisjoni I etapi raames valmis eelnõu, mis jõustus osaliselt 1. veebruaril. Eelnõu peamiseks eesmärgiks oli pankrotimenetluste kiirem läbiviimine, võlausaldajatele tehtavate maksete suurendamine ja pahatahtlike maksejõuetustega võitlemine. Ühed olulisemad muudatused, mis sellele kaasa peaksid aitama, on uus nõuete kaitsmise ja tunnustamise kord ning kohtute suurem spetsialiseerumine maksejõuetusasjadele. 

Maksejõuetuse revisjoni II etapi raames koostamisel oleva eelnõu muuta saneerimismenetlused ja füüsilise isiku maksejõuetuse menetlused efektiivsemaks ja praktika vajadustele vastavaks. Füüsilise isiku maksejõuetusmenetluste algatamine, võlgade ümberkujundamise menetlus ja kohustustest vabastamise menetlus koondatakse ühte seadusesse, pankrotimenetlust jääb reguleerima pankrotiseadus. Luuakse ühtne maksejõuetusavaldus, mille kaudu on võimalik algatada kõiki füüsilise isiku maksejõuetusmenetlusi. Samuti suurendatakse nõustamise rolli menetluses, et tagada isikule parem abi ja vähendada kohtute koormust füüsiliste isikute nõustamises. Hetkel tegeleme Justiitsministeeriumis eelnõule kooskõlastusringilt saabunud tagasiside läbitöötamisega. Eelnõu jõustumiseks on planeeritud 1. jaanuar 2022.

Tänaseks on jõustunud regulatsioon, mis võimaldab inimesel täitemenetluse tsiviilnõudes sundtäitmise aegumise tõttu kiiremini, lihtsamalt ja väiksemate kuludega lõpetada. Olulise panuse regulatsiooni loomisele andsid seejuures kohtunikud ja kohtutäiturid.

Kohtumenetlus on kallis menetlus. Selleks, et inimene eelistaks kohtusse pöördumisele kohtuvälist menetlust, nägime seaduses ette mõningad sätted, mis julgustavad inimest pöörduma esmajärjekorras just kohtutäituri poole. Tänane statistika ka kinnitab seda, et eelistatakse kohtutäituri poole pöördumist. Viimastel andmetel on kohtutäituritele esitatud avalduste arv ligikaudu 5000 ja kohtutesse jõudnud avaldusi saab lugeda sadades. Võib öelda, et muudatused on vastu võetud rahulikult ning kohtutesse  ja kohtutäituritele esitatud avalduste arv on jäänud mõõdukaks.

Head kuulajad!

Räägitakse, et eestlaste rahvussport on muretsemine. Hea küll, las ta siis olla! 

Kuid muretsemise kõrval tasuks rohkem tähelepanu pöörata muule. Sellele, mis on hea. Sellele, mis on õnnestunud. Sellele, millised on uued võimalused. Sellele, mida saab teha paremini.

Me saime 30 aastat tagasi oma iseseisva riigi. Kui paljud teist, kes tollal elasid, seda uskusid mõned aastad enne taasiseseisvumist? Kui, siis ilmselt üksikud. Küll oli lootust. Kuid veelgi olulisem: oli veendumust, et meil on õigus. Ja õigus annab kindluse! Sellest edasi on juba palju lihtsam.

Täna räägitakse siin saalis kohtupidamise avalikkusest. Ministriamet ei lase alati osaleda kohtades, kus tahaks, aga õnneks teame nüüd kõik, et on võimalik kasutada elektroonsed kanalid. Kavatsen täna seda võimalust kasutada.

Ma usun, et avatus – nii palju kui võimalik – teeb inimesed tugevamaks. Avalik kohtupidamine ja õiguse mõistmine teeb õiguse tugevamaks. Jõudu tänasteks aruteludeks!

Aitäh teile tehtu eest! Jõudu edaspidiseks!