Reformierakonnal on Tallinna valimistel väljas uued tegijad ja raskekahurvägi
Pressiteated
28. August 2021 12:30
Täna kogunenud Reformierakonna Tallinna piirkonna üldkogu kinnitas erakonna valimisnimekirja sügisel toimuvateks kohalikeks valimisteks. Kandidaatide hulgas on mitu tipp-poliitikut, ettevõtjat, meditsiini- ja haridusvaldkonna spetsialisti ning linnaplaneerimise asjatundjat. Hulganisti leiab ka uusi tulijaid ja oma ala tipptegijaid, kes kandideerivad kohalikel valimistel esimest korda.
Reformierakonna Tallinna piirkonna juhi ja linnapeakandidaadi Kristen Michali sõnul on erakonna eesmärk lahendada Tallinnas lastega perede ja ettevõtlike inimeste mured, kaotada lasteaia kohatasu, luua vanaduspensionäridele 200-eurone aktiivsuskonto ning muuta linnaplaneerimist ja eluruumi kavandamist põhimõtteliselt. „Nii, et lapsed saaks ise liikuma, emad-isad ei oleks sunnitud oma ajast ning kuludega autojuhid olema ja linn saaks põnevaks tööinimesele ning puhtaks tulevikulinnaks noortele,“ ütleb Michal.
„Selleks, et neid mõtteid saaks hakata sügisest ellu viima, tuleb meil teha valimistel suurepärane tulemus ning olla võimelised moodustama pealinnas koalitsioon, et linnajuhtimises osaleda. Selle jaoks on meil igas Tallinna linnaosas tugev meeskond, kelle ümber koonduda. Teiste seas kandideerivad meie nimekirjas mitmekordne minister ja Eesti tuntuim otseütleja Jürgen Ligi, europarlamendi saadik ja pikaaegne välisminister Urmas Paet, justiitsminister Maris Lauri, Tallinna esimene naislinnapea Ivi Eenmaa, arhitekt ja riigikogu liige Yoko Alender ning olümpiavõitjate treener Kaido Kaaberma.
Esimest korda kandideerivad kohalikel valimistel meie ridades ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi, Põhjamaade linnadega koostööd teinud linnastrateeg ja rattalinnapea Pärtel-Peeter Pere ning endine Tallinki ja EASi juht Viljar Jaamu,“ märkis Michal.
Kokku kandideerib Tallinnas Reformierakonna nimekirjas 97 inimest. Neist 28 kandideerib kohalikel valimistel esimest korda. 40 kandidaati on naised, sealhulgas on linnaosades esimese nelja kandidaadi seas 12 naist. Veel kandideerib Reformierakonna ridades linnavolikokku 17 ettevõtjat, kaks perearsti, koolijuht, 7 õpetajat ja Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud. Kandidaatide seas on 17 ema, 8 vanaema ja 8 vanaisa. Noorim linnavolikogu kandidaat on 18-aastane Hans-Kaarel Laes, kes on ühtlasi ka Tallinna Reforminoorte esimees.
Reformierakonna esinumbrid Tallinnas on:
Haaberstis riigikogu majanduskomisjoni esimees, endine majandus- ja justiitsminister ning Tallinna Linnavolikogu aseesimees Kristen Michal, politsei eriüksuse K-Komando looja Lembit Kolk ja Kakumäe Rahva Seltsi eestvedaja Tõnu Peit.
Kesklinnas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, endine Tallinna linnapea ning praegune riigikogu ja Tallinna linnavolikogu liige Ivi Eenmaa, arhitekt ja linnaplaneerija Juhan Kangilaski ning Tallinna Inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi.
Kristiines varasem rahandus-, kaitse-, haridus- ja välisminister Jürgen Ligi, ettevõtja Martin Kukk ja teenusmaja idee eestvedaja Liis Klaar.
Lasnamäel kahekordne olümpiavõitja ja riigikogu kultuurikomisjoni liige Kristina Šmigun-Vähi, majandusdoktor, endine Tallinki ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juht Viljar Jaamu ning filminäitleja ja kultuuritegelane Eeve Kivi.
Mustamäel varasem Eesti Panga asepresident, praegune ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, justiitsminister Maris Lauri, riigikogu sotsiaalkomisjoni liige ja Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak ning suvel olümpiavõitjaks tulnud Eesti epeenaiskonna peatreener Kaido Kaaberma.
Nõmmel Euroopa Parlamendi saadik, pikaaegne välisminister Urmas Paet, endine Nõmme linnaosa vanem ja praegune riigikogu liige Vilja Toomast, riigikogu liige ja julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross ning perearst Eero Merilind.
Pirital riigikogu kultuurikomisjoni liige ja meediaekspert Heidy Purga, endine Harju maavanem ja varasem Pirita linnaosa vanem Ülle Rajasalu ning Tallinna linnavolikogu liige ja ettevõtja Kaupo Nõlvak.
Põhja-Tallinnas riigikogu keskkonnakomisjoni juht Yoko Alender, linnastrateeg Pärtel-Peeter Pere, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, riigikogu liige ja endine Päästeameti peadirektor Mati Raidma ning kodanikuaktivist Jevgeni Krištafovitš.
Reformierakond lubab kaotada Tallinnas lasteaia kohatasu ja luua pensionäridele 200-eurose aktiivsuskonto
Pressiteated
28. August 2021 11:30
Kristen Michal
Täna toimunud Reformierakonna Tallinna piirkonna üldkogul kinnitati poolteist aastat koostatud ning avaliku ideekorje läbinud valitsemise kava kohalikeks valimisteks. Valitsemise kava kannab pealkirja „Ühendatud Tallinn“ ning olulise eesmärgina nähakse seal lastega perede ja eakate heaolu parandamist Tallinnas. Selleks lubatakse kaotada lasteaia kohatasu ja luua pensionäridele 200-eurone aktiivsuskonto. Samuti on prioriteet alustada järgmise nelja aasta jooksul eestikeelse õppega lasteaiast.
Täna toimunud Reformierakonna Tallinna piirkonna üldkogul kinnitati poolteist aastat koostatud ning avaliku ideekorje läbinud valitsemise kava kohalikeks valimisteks. Valitsemise kava kannab pealkirja „Ühendatud Tallinn“ ning olulise eesmärgina nähakse seal lastega perede ja eakate heaolu parandamist Tallinnas. Selleks lubatakse kaotada lasteaia kohatasu ja luua pensionäridele 200-eurone aktiivsuskonto. Samuti on prioriteet alustada järgmise nelja aasta jooksul eestikeelse õppega lasteaiast.
Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaadi Kristen Michali sõnul peab haridus olema ühtne algusest saati. „See tähendab riigikeelne ja kohatasuta. Riigis tehakse haridusminister Liina Kersna eestvedamisel samme kvaliteetsele eestikeelsele haridusele üleminekuks. Ka Tallinna linnavalitsusel on aeg lõpetada ühtse hariduse tuleku pidurdamine. Tuleb hoopis mõelda, kuidas tagada igale lapsele võimalus saada head riigikeelset haridust lasteaiast alates ja edasi heas kodulähedases koolis. Reformierakonna ettepanek on alustada eestikeelse õppega lasteaiast ja teha seda järgmise nelja aasta jooksul,“ ütleb Michal.
„Kui haridus on kohatasuta põhikoolis, gümnaasiumis ja isegi nominaalajaga ülikoolis, ei ole ühtse hariduse printsiibist tulenevalt põhjendatud kohatasu küsimine lasteaias. Kokku hoitud rahale – 854 eurot aastas ühe lapsega ja 1708 eurot kahega – leiab iga pere enda jaoks parima kasutuse,“ lisab Michal.
Eakate heaolu parandamiseks kavatseb Reformierakond luua igale Tallinna pensionärile aktiivsuskonto, millel on aastas 200 eurot aktiivsete tegevuste jaoks. „Isikliku aktiivsuskonto 200 euro ulatuses ulatuses saab igaüks ise otsustada, kas käib näiteks sportimas, külastab kultuuriüritusi või tellib ajakirjandust. Aidates seeläbi kaasa ka kriisis enim kannatada saanud meie kodupiirkonna majanduse taastumisele, kellel on võimalik teenuste pakkumisel konkureerida uuele sihtrühmale. Aktiivsuskonto eesmärk on tagada sotsiaalselt aktiivsem ning seeläbi pikem ja tervem elu meie emadele ja isadele, vanaemadele ja vanaisadele,“ märgib Michal.
Täismahus saab Reformierakonna Ühendatud Tallinna visiooniga tutvuda siin: https://www.reform.ee/kov-valimised-2021/piirkond/tallinn/yhendatudtallinn/
Kaido Kaaberma kandideerib kohalikel valimistel Reformierakonna nimekirjas
Pressiteated
24. August 2021 10:30
Suvel Tokyos olümpiavõitjaks tulnud Eesti epeenaiskonna peatreener Kaido Kaaberma kandideerib sel sügisel toimuvatel kohalike volikogude valimistel Tallinnas Mustamäel Reformierakonna nimekirjas.
Suvel Tokyos olümpiavõitjaks tulnud Eesti epeenaiskonna peatreener Kaido Kaaberma kandideerib sel sügisel toimuvatel kohalike volikogude valimistel Tallinnas Mustamäel Reformierakonna nimekirjas.
"Keskerakondliku Tallinna linnavalitsuse prioriteedid on pikalt olnud valed. Näiteks kulutatakse igal aastal miljoneid eurosid maksumaksja raha linnajuhtide enesereklaamiks ja propagandaks ning küsitava väärtusega ettevõtmisteks. Spordiinimesena leian, et selle asemel tuleb rohkem toetada ja arendada huviharidust ning sporditegevust," ütleb Kaaberma.
Lisaks väärib Kaaberma sõnul rohkem tähelepanu linnaruumiga seonduv. "Linnaruum peab edendama inimestes sportlikke ja tervislikke eluviise. Tallinnas saab selleks palju ära teha, alustades turvaliste jalgrattateede rajamisest ning lõpetades spordiväljakutega," sõnab Kaaberma.
Reformierakonna juhatus kinnitas presidendikandidaadiks Alar Karise
Pressiteated
23. August 2021 10:00
Reformierakonna juhatus otsustas, et erakond toetab presidendivalimistel Alar Karist.
“Alar Karis on väärikas kandidaat riigipea ametikohale, keda saavad toetada kõik Riigikogus esindatud erakonnad. Karis on nii riigikontrolöri kui Tartu Ülikooli ja Maaülikooli rektorina näidanud end tugeva ja tulevikkuvaatava juhina,” märkis erakonna juht Kaja Kallas.
Reformierakonna põhikirja järgi kinnitab erakonna juhatus erakonna kandidaadid kõrgetele ametikohtadele.
Kristen Michal: Millise mõõduga mõõta valikud sügisel?
Arvamuslood
22. August 2021 18:15
Kristen Michal
Millega mõõta edu avalikus sektoris sügisel 2021? Avamistel lõigatud lindi meetrites? Maksumaksja raha eest ostetud uudises esinetud minutites? Ehk aitab jupist rattateest, mis algab eikuskilt ja lõppeb eikuskil, aga on võimsalt punane? Keeruline küsimus, mis võiks vaevata Tallinna ainuvõimu poliitaparatshikuid. Tühja ta muidugi vaevab.
Kodaniku seisukohast on avaliku aparaadi üks olulisemaid edu mõõte juba viimased paar aastat hakkamasaamine koroonakriisiga. Sama nii Tallinnas kui Jeruusalemmas. Kui avalik võim on tubli, asi edeneb. Kui mitte, siis mitte. Lihtne. Vabadus liikuda, suhelda, vaba aega veeta, majandus ja jõukuse kasv, kõik kuhtub piirangutega. Ning õitseb vabaduses. Vabadus koroona-aastatel aga algab vaktsineerimisest.
Tallinn jääb alla Eestile ja mäekõrguselt Tartule, sest juhid ei tegutse
Terviseameti andmed 18. augustist ütlevad järgmist: Eesti keskmine vaktsineeritus 18+ ehk täiskasvanute seas on ligi 62%. Tallinnas 58%. Tallinn selles võrdluses Eesti edukam ega eeskujulikum piirkond ei paista. Und võtvalt koledaks läheb aga asi siis, kui võrrelda Eesti suuruselt teise linnaga, Tartus on vaktsineeritud 71% inimestest (üle 70% ka 12+ vanuses). Kas pealinn on Tartus? Mis neil tartlastel nii erilist, teevad ehk ise vaktsiine? Vastus on lihtne – Tartu linna masinavärk nägi kogu suve vaeva, et sügis tuleks vaba. Tallinn võttis suve vabaks.
Lasnamäe, mille järgi seatakse Kõlvarti juhtimisel pealinna elu ja juhtimist, on lausa omas liigas. Kahjuks mitte heas mõttes. 47% vaktsineeritud. Delta tüve tulles alla poole inimestest on kaitstud, enamik kaitseta! Tallinna ja Tartu faktipõhine võrdlus näitab, et pealinna juhtimise pähe antav on vilets kraam. Mihhail Kõlvart on Keskerakonna aseesimees, Kiik tema võitluskaaslane ja meeskonna kandidaat Tallinnas kohalikel valimistel, olgu märgitud juhuks, kui keegi arvab, et nende vereringe pole ühine.
Sügisel tuleb terav vastasseis EKRE ja vaktsiinivastastega
Ühiseid vereringeid on veel. Hirmud, ebatõed ja libauudised ühendavad tegemata tööst sündinud vaktsiinivastaseid EKREga. Virtuaalne tõrvikumarss oma riigi, teaduse, meditsiini vastu käib 24/7. Virtuaalne on saanud füüsiliseks, kui vinguga võideldi hapniku vastu. Autodega sõideti mööda haiglast, kus arstid ja meditsiinipersonal võitlemas paljude Eesti perede liikmete elude eest. Väljas tuututamas haiglaakende alt need, kes teatasid, et koroonat pole olemas. EKRE ideoloog, kes vahel kileviineriks riietatuna tööle tulnud, esinemas peaesinejana.
EKRE pearünnak tuleb sel sügisel käsikäes vaktsiinivastaste, hügieenieitajatega. Rünnaku siht on poliitiliselt Reformierakond, laiemalt vastasseis oma riigiga. Põhisõnumid juba kostuvad. See, et vaktsineeritutel on vabadus, sõnastub Helmede doktriinis koroonatotalitarismiks. EKRE seisab nendega, kes peavad veidi ebamugavaks teiste kaitseks maski kanda või vaktsineerida, et haiglakoht oleks võtta vanaemale, kes seda vajab näiteks puusale ja plaaniliselt. Mitte vaktsiinieitajale, kes ülbusest peab võitlema järgmisena hingamisraskustega.
Arvestades teema potentsiaali riike ja rahvaid lõhestada, tasub olla valmis eluülikooli kursusetööna sündivateks katseteks sel teemal teaduse, meditsiini ning avaliku võimu ja selle kandjatega vastasseisu otsida. Martin Helme sõnum, et hügieenireeglid pole täitmiseks oli algus, kuid mitte selle lõpp.
Järele mõeldes, kas poleks õige hoopis selle vastukaaluks öelda, et ka kaubanduskeskustesse aega veetma minna on põhjust neil, kes vaktsineeritud. Nagu saab ka valimistel teha piirkonnas, kus riiklikud eesmärgid, 70% näiteks, vaktsineerimises saavutamata vaid e-valimised, et nakatumist kontrollida. Arutaks hoopis sedapidi? Ühiskonna enamusele, kes ei pea paljuks teisi ja ennast hoida vabaduse nimel, on hügieenieitajate enesekeskset käratsemist sama vähe vaja kui külmlaol huugavat põrandakütet.
Lasteaiast eestikeelne õpe, kohatasu kaotame, pensionäridele aktiivsuskonto 200 euroga aastas
Mis puutub see eelnev kohalike omavalitsuste valimistesse? Väga puutub. Sest kui Tallinn oleks juhitud nagu Tartu, oleks sügis kergem kogu riigile. Eriti Tallinna inimestele, sõltumata emakeelest, kes täna viletsa administratsiooni pärast kaitseta ja peavad piiranguid ootama. Lugedes isehakanud viroloogide pooltõdesid.
Või kui see vaktsiinivastaste ja valeinfo ööpäevaringne tõrvik jääks vahel läitmata, saaks me Tallinna valimistel rääkida kohalikus elus olulisest. Näiteks sellest, miks tahame, et riigikeelne haridus algaks juba lasteaiast ja lasteia kohatasu kaoks. Alushariduse eest makstav 71 eurot kuus ja 854 eurot aastas on suur raha, mis perele ära kulub. Kui haridus on ühtne, olgu ka kohatasu kadunud.
Või miks teeme peale mandaadi saamist vanaduspensionäridele aktiivsuskonto 200 eurot aastas enda aktiivsete tegevuste jaoks. Ning kuidas see, kui kohalik inimene saab raha viia kriisis kannatada saanud Tallinna kandi ettevõtlusesse, aitab piirkonnal, kus sünnib pool lisandväärtusest paremini hakkama saada.
Rääkida oleks veel paljust. Kliimapoliitikast, nutikatest lahendustest. Või kuidas saada lapsed ise liikuma, et emme ja issi poleks autojuhi rollis. Tänase linnajuhtimisega ei usaldaks isegi hokivarustuses Jürgen Ligi rattaga linnaliiklusesse saata, rääkimata lastest, kes võiks ise kooli ja trenni saada.
Kokkuvõte on lihtne – tänane pealinna juhtimine ei ole õnnestunud olulises, panna linn tööle inimeste heaks. Ilus pilt ja sorav jutt võib petta, täpsemalt sellega linnavõimu massiivne suhtekorraldus tegelebki maksumaksja taskust. Tallinna kodanikud väärivad paremat - linna, mis töötab nende heaks.
*Lugu ilmus algselt Eesti Päevalehes: https://epl.delfi.ee/artikkel/94364785/kohalik-tegija-kristen-michal-ekr...
Urmas Klaas: 70 protsenti! Mis on Tartu vaktsineerimisedu taga?
Arvamuslood
19. August 2021 10:15
Urmas Klaas
Nädala algus tõi hea uudise. Tartlased ületasid täisealiste vaktsineerimisel 70 protsendi hõlmatuse piiri. Tähelepanuväärne on ka see, et 12–17-aastaste hulgas on hõlmatus üle 60 protsendi ja nendest omakorda vanuserühmas 16–17 on vaktsineerituid üle 70 protsendi.
Mis on Tartu edu taga? Vaatamata esialgsele vaktsiinide nappusele reageerisime Tartus kiiresti ega jäänud käed rüpes ootama kellegi korraldusi. Lisaks tublidele perearstidele on märgiline väga hea koostöö Tartu ülikooli kliinikumi, Tartu kiirabi ja linnavalitsuse vahel. Meie meditsiinipersonal eesotsas kliinikumi vaktsineerimismeeskonnaga on väga innovaatiline ja neil on tugev missioonitunne.
Üheskoos rakendasime tööle Eesti esimese vaktsineerimiskeskuse, mis oma rekordpäeval on vaktsineerinud 2200 inimest päevas. Vaktsineerimiskeskuse avasime korraliku teavituskampaaniaga.
Tõsist kiitust väärivad vabatahtlikud abistajad naiskodukaitsest, linna allasutustest, sealhulgas Tartu Spordi töötajad. Kõik, kes vaktsineerimiskeskusse tulid, said kogeda tunnet, et nad on sinna väga teretulnud. Rahva tagasiside vaktsineerimiskeskuse tööle on olnud väga hea.
Meie eesmärk on, et õpilased saavutaksid kooliaasta alguseks 70-protsendise hõlmatuse.
Aitäh, targad ja hoolivad tartlased. Vaktsineerimisest sai Tartus kogukondlik ettevõtmine. Taas näeme, et Tartu vaim on kogukonna vaim. Vaktsineerimine on teaduslikult tõestatud parim lahendus hoida enda ja oma lähedaste tervist, mitte üle koormata meditsiinisüsteemi ja hoida linn avatud. Ülikoolide linn läheneb vaktsineerimisele teaduspõhiselt.
Linnavalitsuse, kliinikumi ja kiirabi koostöös algatasime kampaania «Avatud Tartu», mis keskendus noortele, et kutsuda neid vaktsineerima. Väga tõhusalt aitasid siin koolide suhtluskanalite kaudu kaasa koolijuhid, et saata vaktsineerimissõnum peredele ja õpilastele. Appi võtsime ka sotsiaalmeedia.
Vaktsineerimine peab jätkuma. Augusti lõpuni võtab vaktsineerimiskeskus A. Le Coqi spordimajas soovijaid vastu etteregistreerimiseta. Lisaks oleme linna, kliinikumi ja kiirabi koostöös juba rakendanud paindlikke lahendusi, nagu vaktsineerimisbuss ja vaktsineerimiskiirabi, ning seda ka jätkame.
Vaktsineerimisbuss peatub lisaks linna tuiksoontele ka ümberkaudsetes omavalitsustes. Vaktsineerimisbussi puhul tulid appi ka ettevõtjad (praegusel juhul Go Bus), kellega tihedamale koostööle julgustan ka meie valitsust.
Kindlasti toetab linnavalitsus linna koole, kõrgkoole ja kutsehariduskeskust, et õppeaasta alguses võimaldada kaitsesüstimist neile, kes veel ei ole vaktsiini saanud, et vaktsineerimine läheks asjalikus tempos edasi. Kooliõdedele lähevad vajaduse korral appi kliinikumi ja kiirabi töötajad.
Meie eesmärk on, et õpilased saavutaksid kooliaasta alguseks 70-protsendise hõlmatuse ja ka täiealiste hulgas tuleb edasi liikuda, sest 70 protsenti ei saa vaktsineerimisel olla lagi.
Mihkel Lees: soovite Tartu eeskujul vaktsineerimisliidriks? Ärge siis tolereerige lamemaalasi ja pendliteadlasi!
Arvamuslood
18. August 2021 18:30
Tartu vaktsineerimisedu valem on lihtne.
Tartu täisealiste hõlmatus vähemasti ühe vaktsiinidoosiga ületas 70% piiri. 12-17-aastastest kooliõpilastest on Tartus hõlmatud üle 60%, sealhulgas 16-17-aastaste hõlmatus on suurem kui 70%.
Suurematest omavalitsustest on Tartu selge vaktsineerimisliider. Edu valem on iseenesest lihtne. Esiteks ei jäänud Tartu ootama keskvalitsuse tegutsemist, vaid võttis vaktsineerimise korraldamises selge initsiatiivi. Tartu linn, Tartu ülikooli kliinikum ja Tartu kiirabi käivitasid juba aprilli lõpust vaktsineerimiskeskuse, mis on olnud avatud nii tartlastele, kui Tartu külalistele.
Seega loodi tartlastele mugav, kiire ja turvaline vaktsineerimisvõimalus, mida heade mõtete linna teaduspõhise mõtteviisiga inimesed ka usinasti kasutama asusid. Kui vaktsiinitarned hoogustusid, kaotati vaktsineerimiskeskusest ära ka etteregistreerimise kohustus – astud sisse, millal tahad ja elupäästev suts ongi käes!
Koostöö koolidega
Juba suve keskel suunasime vaktsineerimiskampaania „Avatud Tartu“ raames fookuse kooliõpilaste vaktsineerimisele. Palusime koolijuhtidel kasutada kõiki nende käsutuses olevaid võimalusi - stuudiumit, e-kooli, meililiste, koolide sotsiaalmeediakanaleid ning anda lastele ja lastevanematele edasi sõnum – selleks, et kooliaasta saaks normaalselt alata, on kõik oodatud vaktsineerima! Lisaks tegime noorema sihtgrupini jõudmiseks tööd ka sotsiaalmeedias.
Oluliseks pean ka linna ja meditsiinipartnerite nulltolerantsi kõiksuguse vaktsineerimise ümber tiirleva pahatahtliku väärinfo suhtes. Lamemaalaste, pendliteadlaste ja libauudiseid levitavate harrastusviroloogide nunnutamist pole toimunud. Oleme vaktsineerimisalastes küsimustes soovitanud headel tartu inimestel usaldada teadlasi ja arste. Ja vaktsineerimisnumbrid näitavad, et vandenõuteoreetikud jäävad Tartus selgesse vähemusse.
Loomulikult ei peatu me siin. Lisaks etteregistreerimiseta avatud vaktsineerimiskeskusele on Tartu linna, Tartu ülikooli kliinikumi ja Tartu kiirabi ühine eesmärk viia lähinädalatel vaktsineerimisvõimalus inimeste kodudele ja igapäevastele liikumismarsruutidele võimalikult lähedale. Soovime, et vaktsineerimisvõimalus avaneks headele tartlastele ja Tartu külalistele kõikide linnaosade suuremate kaubanduskeskuste juures. Lisaks teevad Tartu vaktsineerimistiimi liikmed sõite ka maakonda.
Selleks, et kooliaasta saaks võimalikult turvaliselt alata, soovime 1. septembriks saavutada 12-17-aastaste õpilaste 70% hõlmatuse ja kooliaasta alguses tuleb kiires tempos liikuda 80-90% hõlmatuse poole.
Linn on meditsiinipartneritega kokku leppinud, et lisaks kooliõdedele aitavad kooliaasta esimestel nädalatel koolides vaktsineerida ka kliinikum ja kiirabi, et õpilaste vaktsineerimine ei jääks kooliaasta alguses venima.
Kutsun kõiki vaktsineerima. Ja kui omas kodukohas seda võimalust pole, olete oodatud Tartusse!
Reformierakond alustab täna üle-eestilise kohalike valimiste bussituuriga
Pressiteated
17. August 2021 11:30
Täna alustab Reformierakonna kampaaniabuss "Paremini hoitud Eesti", mis külastab järgneva kahe kuu jooksul linnasi ja külasi üle kogu Eesti.
„Reformierakonna traditsiooniline bussituur mööda Eestimaad on hea võimalus tutvustada meie ideid kohalikeks valimisteks,“ märkis Reformierakonna peasekretär Erkki Keldo. „Bussis võtavad valijaid vastu meie kandidaadid, kellega arutleda, kuidas saame Eestit veel paremini hoida ning edendada kohalikku elu nii Eestimaa väiksemates külades kui suuremates linnades.“
Bussituur alustab täna, 17. augustil Kehra Konsumi juurest, kust edasi suundutakse Maardusse ja Kuusallu. Sel nädalal külastatakse paiku üle terve Harju- ja Raplamaa.
Täpsem info ja bussituuri graafik Reformierakonna kodulehel: https://www.reform.ee/kov-valimised-2021/bussituur/
Õnne Pillak: vaktsineerimiseesmärgid peavad olema ambitsioonikamad
Arvamuslood
13. August 2021 12:30
Õnne Pillak
Vaktsineerimise eest vastutav minister ja sotsiaalministeerium peaksid seadma senisest ambitsioonikamaid eesmärke, et aidata kaasa vaktsineerimise hoogustumisele, sügiseks tuleb jõuda 80 protsendini.
Mida rohkem on vaktsineeritud inimesi, seda vähem peab kehtestama inimeste igapäevaelu ebamugavamaks tegevaid ja majandust pärssivaid piiranguid. Uued tüved ei oota meie järgi. On juba teada, et delta tüvi on kiiremini nakkavam ja see nakatab kergemini ka noori.
Vaktsineerimise eest vastutav minister ja sotsiaalministeerium peaksid seadma senisest ambitsioonikamaid eesmärke, et aidata kaasa vaktsineerimise hoogustumisele, sügiseks tuleb jõuda 80 protsendini.
Mida rohkem on vaktsineeritud inimesi, seda vähem peab kehtestama inimeste igapäevaelu ebamugavamaks tegevaid ja majandust pärssivaid piiranguid. Uued tüved ei oota meie järgi. On juba teada, et delta tüvi on kiiremini nakkavam ja see nakatab kergemini ka noori.
Võttes seda kõike arvesse, innustan ma sotsiaalministeeriumi seadma eesmärki, et septembri lõpuks on Eestis vaktsineeritutega hõlmatus 80 protsenti, nii nagu seda on pakkunud ka ettevõtjad oma avalikus pöördumises.
Vaktsineeritud inimeste osakaal ja vaktsineerimisega maha jäänud piirkondade järeleaitamine määrab, kui avatud saab olema eesolev sügis ja talv, aga selleks on vaja ambitsioonikamaid eesmärke vaktsineerimises.
Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas vaktsineerimiskava elluviimist ja uusi eesmärke selle nädala kolmapäeval.
Sotsiaalministeeriumi uuendatud vaktsineerimiskavas on seatud sihiks, et 22. septembriks on 70 protsenti täisealistest vähemalt esimese doosiga vaktsineeritud. See eesmärk on tehtav ja mõnes maakonnas ka juba tehtud. Näiteks Hiiumaal on 12. augusti seisuga vaktsineeritud pisut üle 75 protsendi täisealistest elanikest. 69,7 protsendiga saab Tartul see eesmärk kohe püütud. Kaugele ei jää Viljandimaa (65,33%), Jõgevamaa (64,5%) ja mitmed teised maakonnad, kus vaktsineeritute osakaal on üle kuuekümne protsendi.
Töö- ja terviseminister Tanel Kiik on korduvalt öelnud ja kordas ka kolmapäeval sotsiaalkomisjonis, et üle 60 protsendi inimestest ei ole iseenesest saanud vaktsineeritud, selleks on tehtud tööd. Nii on. Seda tööd tuleb jätkata.
Vaadates inimeste huvi kasvu, mida ilmestavad pildid vaktsineerimisbusside juures olevatest järjekordadest, lihtsamaid ja inimestele lähemaid võimalusi vaktsineerimiseks, mida riik koos omavalitsustega pakub, juba saavutatud tulemusi, siis ma usun, et 80 protsenti septembri lõpuks on tehtav. Seda isegi ka siis, kui võtta arvesse, et mitte kõik ei ole nõus vaktsineerima. On väike hulk inimesi, kes oma veendumuste, väärtuste, uskumuste tõttu ei lase ennast vaktsineerida. See on nende valik, mis neile jääb. Sundida kedagi ei saa.
Kuid on ka mõned murelapsed, kus ambitsioonikamate eesmärkide püüdmiseks tuleb rohkem vaeva näha, pakkuda rohkem abi ja vajutada järgmine käik sisse. Ma pean silmas Ida-Virumaad (43,85%), Maardut (36,49%) ja Lasnamäed (45,19%), kus vaktsineeritute hulk on madalam. Mobiilsed ja lihtsad võimalused inimestele lähedal on aidanud neis kohtades vaktsineeritust tõsta, kuid võrreldes teiste piirkondadega on nende mahajäämine märgatav, aga mitte lahendamatu.
Üks abivahend on vaktsineerimisbusside ja vaktsiinikiirabi võimekuse tõstmine neis kohtades, et seal oleks vaktsineerimise võimekus igapäevaselt ning seda ka suurematest linnadest väljaspool, iga külapoe ja kortermaja juures.
Nagu öeldakse, me oleme nii tugevad, kui tugev on me kõige nõrgem lüli. Keskendudes mahajääjate aitamisele, saame me püstitada suurema eesmärgi, mille poole püüelda.
Küllap on neid, kes nüüd mõtlevad, et milleks see vaktsineerimine, nakatumist see täielikult ära ei hoia. Vaktsineerimise eesmärk on elu ja tervise kaitse. Meditsiinisüsteemi avatuna hoidmine ja meditsiinitöötajate hoidmine. Kunagi pole öeldud, et vaktsiin välistab haigestumist, aga see leevendab läbipõdemist ja haiglasse sattumist. Nii nagu autos turvavöö kasutame ei hoia ära õnnetust, kuid vähendab märgatavalt õnnetuse tagajärgi meie tervisele, võides päästa isegi elu.
Vaktsineerimise puhul näeme seda igapäevastest andmetest. Vaktsineeritute osakaal kõigist haigestunutest on väike. 12. augusti seisuga oli üle 81 protsendi nakatunutest vaktsineerimata. Haiglas olijaist on aga üle 90 protsendi neid, kes pole vaktsineerimiskuuri läbinud.
Vaktsiin ei ole imevahend, mis hetkega lõpetab nakatumised, aga vaktsineerimisega hoiame oma igapäevaelu avatuna.
Säilitame töökohtasid. Aitame kaasa sellele, et lapsed saaksid käia koolis ja lasteaias, lapsevanemad tööl. Nautida koos sõpradega kultuurisündmusi ja sportida. Sellega kaitseme oma pereliikmete ja lähedaste tervist, vähendades riski neid nakatada. Hoiame meditsiinisüsteemi ja töötajaid ning võimaldame korralise arstiabi saamist. Ja mis pole vähetähtis - hoiame lapsevanemaid läbipõlemise eest.
Hoidke enda tervist. Nii hoiate enda lähedasi ja perekonda ning aitate hoida me igapäevaelu avatuna.
Jürgen Ligi: meie vastutus- ja teovõime proovikivi
Arvamuslood
12. August 2021 16:15
Jürgen Ligi
Ma ei ole viroloog ja mul pole pädevust kahelda teaduse tõestustes ega elu kinnitustes, et vaktsineerimine on praegu ainuõige tegu. Ma pole ka ajaloolane ega pädev vaidlustama fakti, et hiljemalt Edward Jennerist ehk vähemalt neljandat sajandit teab inimkond, et nakkushaigusi saab vaktsiinidega vältida või talutavaks muuta.
Ma ei ole viroloog ja mul pole pädevust kahelda teaduse tõestustes ega elu kinnitustes, et vaktsineerimine on praegu ainuõige tegu. Ma pole ka ajaloolane ega pädev vaidlustama fakti, et hiljemalt Edward Jennerist ehk vähemalt neljandat sajandit teab inimkond, et nakkushaigusi saab vaktsiinidega vältida või talutavaks muuta. Poliitikuna ent on mul pädevus välistada õigus valitsedes või valitsejatele oponeerides olla nii rumal, arg või pahatahtlik, et käituda vastupidi - teaduslikku tõde eitada, vaktsineerimisest keelduda, kahtlusi levitada, rääkimata epideemia eitamisest ja üleskutsetest mitte vaktsineerida ja kehtestatud reeglitele mitte alluda. Mitmed on seda paraku teinud.
Tegelikult ei tohiks poliiitik ka kahtlejatele pugeda ega rõhuda igaühe ise-tean- ja oma-keha-õigusele. Poliitik peab käituma teadmisliidrina ja ei saa oma pisikesi hirme või huve seada missioonist kõrgemale, olgu liberaalne demokraatia siin pealegi uskumatult leplik. Erinevalt tavapärastest kriminaalkaristustest ligimestele tervise- ja varalise kahju tekitamise eest jätab ta kahjustajale suure õiguse. Ent ilmne on, et nakkuse laiali kandmine tähendab, et teiste «oma keha» ja «ise» teadmine justkui enam ei loe. Samuti on paraku teada, et valitsused üle maailma reageerivad sellisele vastupanuliikumisele üsna valimatute piirangutega, mis tähendavad ränka hinda kõigile kodanikele, ettevõtetele kui riigile ja haigekassale.
Küsimus ei ole selles, kas valitsus meeldib või kuidas ta on hakkama on saanud. Eesti kukkumine ELi vaktsineerimise tipust kolmandasse kümnesse on omakorda fakt. Asi on ent selles, et ühiskonna toimimiseks on vajalik teatav poliitilisest positsioonist sõltumatu moraal ja kehtestatavad reeglid. Nad kõik ei ole vaieldamatud, küll aga on vajalik nende järgimine. Need samad praegu allumatusele kutsujad olid valitsedes kõige ägedamad pirrangute eest võitlejad ja mässisid end kiledesse, mis omakorda on Eesti poliitikaajaloos enneolematult mage.
Asi on selles, et ühiskonna toimimiseks on vajalik teatav poliitilisest positsioonist sõltumatu moraal ja kehtestatavad reeglid.
Julgeolekusasutuste järelevalve erikomisjoni juhina on mul pädevus öelda enamatki. Vaktsiinivastasus on olnud silmapaistev instrument Eesti riigi ja üldisemalt lääne demokraatiate murendamise meetodites, osa üldise usaldamatuse ja ebaratsionaalsuse külvamisest. Sel liinil kaasamängijad Eestis pole tingimata teadlikud mõjuagendid, küll aga vaenlaste kasulikud idioodid. Luureasutused tunnevad neid mõjutustrikke ammu ning hulk levitatavast valeinformatsioonist ja meetoditest sel alal on meie väärtusruumis Kremli juurtega. Konkreetselt koroona puhul oli muide pikalt löögi all AstraZeneca vaktsiin, mille kohta käiv valeinfo pidurdas süstimist alternatiivide nappuse ajal, tappis inimesi ja lõhestas ühiskondi. Võrreldes koroona enda ja isegi paljude teiste igapäevaste inimtegevustega on süstimine üsna ohutu – muidugi pole seda päriselt ükski ravim ega haigus –, ent mittesüstimine on ühiskonna ja inimeste heaolu tohutult pärssiv. Sellele Venemaa mõjutustegevus rõhubki ja siin pole küsimus tervishoiust ega inimõigustest. AstraZeneca muide pääses riiklikust laimamisest niipea, kui kirjutas alla koostööleppele Sputniku tootjaga, ent maine- ja tervisekahju oli juba sündinud.
Praeguses olukorras, kus on tarvis mõistust ja otsustavat üksmeelt, pole pettumuse valmistajaid ainult poliitikute seas, vaid ka erasektoris. Ahnus ja rumalus muidugi ongi häälekam, aga ma ei tajunud sellist näiteks masu ja eurokriteeriumide täitmise ajal. Kaubanduskoda ja tööandjate keskliit aitasid hoida sõnumid ohjes ja ideed, et Eesti taastaks kokku kukkunud ekspordinõudluse, puhuks uuesti täis lõhkenud laenu- ja ehitusmulli ning hävitaks oma eelarve- ja rahapoliitilise positsiooni, ei jäänud kõlama. Tunnustati isegi, et poliitika vastas kriisi iseloomule ning riik oli solidaarne kulude kärpimisega, mida turgude kokku kukkumises pidi tegema erasektor. Ja kriisist põrgati nii hoogsalt välja.
Minu sõnum on olnud – ja nüüd on see ka ametlik poliitika –, et süst peab tegema vabaks ja on vaja märki, mis seda kinnitaks.
Praegu kuuleb kõva ässitamist, et reeglitele ei allutaks ning vaktsineerimisvastaste soovid oleksid vaktsineeritute omadest paremini kaitstud. Minu sõnum on olnud – ja nüüd on see ka ametlik poliitika –, et süst peab tegema vabaks ja on vaja märki, mis seda kinnitaks. Eesti oli siin aeglasem kui pidanuks, aga see on parem kui mitte midagi ja QR kood levigu elu normaalsuse taastamise nimel.
Seda vabaduse präänikut tuleks jõulisemalt kasutada ja unustada jutud diskrimineerimisest ning survestamisest. Diskrimineerida saab võrdsete seas, aga vaktsiinist keeldujad ei ole oma mõju poolest teistele nendega võrdsed. Survet on paraku tarvis. Nakkamine, nakatamine ja haiglate koormamine erineb suurusjärke sõltuvalt vaktsineerituse ulatusest. Ka õigus tööle ei saa olla absoluutne, vaid alati seotud ametisse sobivusega, sealhulgas ohutusega klientidele ja töökaaslastele, mille tagamiseks on lihtne võimalus ka saadaval.
Seda vabaduse präänikut tuleks jõulisemalt kasutada ja unustada jutud diskrimineerimisest ning survestamisest.
Vaktsineerimise tõhususe üle pole õige nii palju avalikult targutada, mida isegi teadlased kipuvad tegema, sest nii jäetakse tihti ripakile kotekstivabu sõnasabu ja ebaselgust, mis toidab vaktsiinivastaste libamaailma ning lihtsat inimlikku umbusku ja hirmu. Kahtluste ja ebaselguse külvamine põhjendusel, et kõik pole lõpuni uuritud ja modelleeritud, teeb kodanike suunamsel kahju, sest põhiline on kogu aeg teada olnud, isegi uute tüvede valguses. Kogu aeg on asi olnud tõenäosustes ja mõistliku riskiga elamises, mitte õppimises elama ilma koroonaviiruseta, nagu olid valitsuse sõnumid mullu märtsis. Seda elu ei tule, kuid siiski on võimalik elu viirusega ilma raskete tagajärgedeta. Uued tüvedki kujunevad vaktsineerimatuse pinnalt, sest immunvastus pärsib nende teket.
Olen ise juba jõudnud nuriseda oma ujulaga, kes saatis klientidele laiali sõnumi, et soovib pakkuda kõigile võrdseid võimalusi ja lahendab 50 külastaja piirangu ühetaolise elava järjekorraga. See pole absoluutselt aktsepteeritav, sest vaktsineeritute ootele panemine pole põhjendatud ning soosib süstist põhjendamatuid keeldumisi. Sain klubilt küll vastuse, et lahendus on ajutine, aga see on sõnumina algusest peale vale, sest tekitab vastutustundlikele õigustamatu ebameeldivuse, ent vabastab epideemiatoetajad vastutusest. Sarnane seis on muuseumipidajaga, kes pahandab, et ohutust kontrollides kaotab ta külastatavust. Kas tõesti on ununenud, et varasemad piirangud panid uksed hoopis kinni?
Kas tõesti on ununenud, et varasemad piirangud panid uksed hoopis kinni?
Sama ka tolle hääleka kohvikupidajaga, kelle meelest kohviku külastamine on universaalne inimõigus ja kes keeldub ohutuse kontrollist põhimõtte pärast. Kas sulgemine on meelest läinud? Selliseid koondatakse nüüd eraldi veebilehele, ent nii saetakse endaalust oksa. Piirangu eesmärk ei olnud luua selle mittetäitjatele turunišši ja valitsus oleks nõrk, kui ei reageeriks.
Mittevaktsineerimise vabadus peab siiski piirnema seal, kus algab teiste vabadus mitte saada ega levitada nakkust – ning mitte saada ühetaolise vabaduste piiramise ohvriks. Kõigil on võimalik vaktsineerida ja aidata elu käimas hoida, sellest keeldujad peavad lihtsalt kõrgest heaolutasemest testega võrreldes loobuma. Vastunäidustuste tõenäosus on võrreldes viiruse kahjuga sedavõrd väike, et pole reeglina õigustus. Ja lõppude lõpuks on muuseumid, kohvikud, klubid, inimeludest rääkimata, meil sellisena olemas üldse ainult põhjusel, et kirjutatud ja kirjutamata reegleid on järgitud, kokkulepetest kinni peetud ning epideemiadki ühiste pingutustega maha surutud.