“On viidatud ka Eestit esindava advokaadibüroo huvide konfliktile, sest büroo on esindanud näiteks Prevezon Holding LTD’d, keda kahtlustatakse seotuses suurte rahapesuskeemidega,” lisas Sutt.

“Lepingu sõlmimine rahandusministri poolt kõiki soovitusi ignoreerides tundus algusest peale kahtlane, aga nüüd on ajakirjanduses avaldatud veel detaile, mis vajavad kindlasti avalikkusele lahti seletamist,” lisas rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri.

Valitsus on väitnud, et ettepanek pakkumus esitada saadeti kolmele õigusbüroole. Küsimuses soovitakse teada, miks valiti just need advokaadibürood, mitu kutse saanud advokaadibürood sellele vastas, kuidas kontrolliti büroode võimalikku huvide konflikti, mille alusel toimub töö tasustamine ning mis on lepingu maksimaalne maksumus, sh fikseeritud tasu ja edukustasu.

Kirjalikule küsimusele vastamiseks on peaministril aega 10 tööpäeva.

Esiteks – meie juhitud valitsus käituks väärikalt. Me ei tekitaks labasustega skandaale, ei kiusaks erinevaid ühiskonnagruppe ega noriks tüli meie sõpradega välisriikides. Skandaalide ja piinlike olukordade eest vabandamisele kulub suur osa selle valitsuse tähelepanust. Teatud valitsusliikmete ebaviisakas kõnepruuk paistab maailmas silma ja väikse riigina saame sellest ainult kaotada. Me kõik saame aru, et kui valitsuses käib vorstikauplemine ja kukepoks, siis sellest Eesti inimeste igapäevane elu paremaks ei lähe. On palju kära, aga vähe villa.

Teiseks – meie selge siht oleks tugev Euroopa ja edasipüüdlik Eesti. Me toetaks Euroopa ühiseid samme rohepöördes, koroonakriisist väljumisel ja Rail Balticu välja ehitamisel. Eesti saab väikse riigina olla teenäitaja, mitte järellohiseja. Me peame ise riigina panustama Euroopa Liidu ladusasse toimimisse, mitte käima Euroopas torisemas ja jalgu lohistamas. Reformierakonnal oleks selge plaan, kuidas suunata Euroopa rahasid majanduskasvu ja teadustegevusse, tervishoiu ja sotsiaalteenuste tugevdamiseks ning teede ja ühenduste parandamiseks.

Kolmandaks – me ei oleks ära kulutanud riigi sääste ja nüüd hakanud neid laenurahaga lappima. Riigieelarves haigutab ligikaudu 1,5 miljardi eurone auk ja meie reservid on kasinad. Nüüd laenab valitsus kiirkorras raha, et tulla toime jätkuva ülekulutamisega. Meie teeks riigirahanduse taas korda ja suunaks laenuraha investeeringuteks teadusesse, taristusse, e-riiki ja innovatsiooni, et tõsta Eesti konkurentsivõimet ning seeläbi inimeste sissetulekuid. Me ei kasvataks Eesti võlakoormust, ilma, et midagi päriselt paremaks läheks.

Neljandaks – me pingutaks selle nimel, et Eesti läheks üle ühtsele eestikeelsele haridusele. Selleks tuleb parandada eesti keele õppimise võimalusi, koolitada õpetajad ja näidata üles otsustusjulgust. Lisaks eestikeelsele haridusele üleminekule peaksime kinni kokkuleppest tõsta Eesti teadustegevuse rahastamine 1%-ile SKP-st. Innovatsioon ning heade oskuste ja teadmistega inimesed on väikse riigi heaolu kasvu A ja O.

Ja lõpetuseks. Me lähtuks tervest mõistusest, mitte poliitilisest kiusust. Me ei noriks tüli ettevõtjatega ega ajaks Eestist ära vajalikku lisatööjõudu ja välistudengeid. Meie ehitaks avatud Eestit, mitte suletud provintsi. Me kuulaks ekspertide, ettevõtjate ja huvirühmade sisukaid soovitusi ja ei arvaks, et poliitiku arvamus on ainuõige. Asjatundmatud otsused, kus parteilane teab kõike, peaksid olema kaasaegses riigis möödanik.

Vaatamata sellele, et maailmas on hetkel üsna palju ebakindlust, peab Eestil olema oma siht. Me teame, kust meie riigis king pigistab ja mida tuleks ette võtta. Eesti on alati olnud lahendustele orienteeritud, meie ühiskondlikud hoiakud on soosinud muutusi ja uute lahenduste leidmist.  Eesti väärib paremat ja sisukamat valitsust ja Reformierakond on valmis seda moodustama. Loodan, et saame juba õige pea pöörata Eesti tagasi õigele teele.

Postitus Mida teeks Reformierakonna valitsus teisiti? on avaldatud esimesena blogis Kaja Kallas.

Täna valitsuse pakutud lahendus iseenda tekitatud probleemile jõudis liiga hilja, aga parem kui mitte kunagi. Iga venitatud päev ebakindlust täiendava tööjõu lubamisega on tekitanud ja tekitab majandusele kahju, mis on mõõdetav ja mida ei oleks pidanud maksma. Tööjõukriis on põhjustanud suure kahju, kus raisku on läinud saak. Tänases Delfis võib lugeda maasikakasvatajast, kellel on 50-60 tonni saaki raisku läinud. Valitsus on narrinud ja mõnitanud inimesi, kes on aastaid oma ettevõtlust heas usus üles ehitanud. Nii palju, kui me valitsuse otsusest praegu teame, puudutab see ainult hooajatöölisi, kes on peamiselt põllumajanduses, see ei lahenda probleemi pikemas perspektiivis tööstuses, ehituses ja teistes sektorites, kes samuti täiendavat tööjõudu vajavad.

Soovist seda valitsust koos hoida võtab valitsus vastu „parimaid otsuseid“. Parafraseerides Olav Osolini, – kõige paremad on sellised valitsuse otsused, mille puhul saab osa valitsusest öelda, et olukord on nüüd kardinaalselt muutunud ja teine osa, et midagi ei ole muutunud, samas kui normaalsed inimesed ei saa üldse millestki aru. Suurem mure tänase otsusega on, et see valitsus teeb Eestist suletud provintsi. Põllumajanduse probleemi lahendamiseks ohverdati välistudengid.

Täna on 6. juuli. Kui valitsuskoalitsioon täna arutlusel oleva eelnõu välja hääletab, siis täna siin olevad inimesed saadetakse Eestist välja 31.juulil. Kõik ettevõtjad ei jõua uusi töötajaid selle ajaga leida. Eesti piimakarjalautades töötab praegu 400 välismaalase ringis, seaduse kohaselt peaks neist ligi 300 lahkuma 31.juulil. See tähendab, et 21 000 lehma – veerand Eesti lehmadest, jäävad augustis lüpsmata. Seetõttu mul on teile ettepanek – kui te tõesti tahate olla kindlad, et majandusele tehtud kahju ei süvene ja lehmad ei jää lüpsmata, ärge hääletage meie eelnõud täna välja. Kui on tõepoolest nii, et valitsuse otsusega probleemid lahenevad, siis see seadus ei rakendu. Kui aga selgub nii nagu sageli on juhtunud, et see otsus siiski kõiki probleeme ei lahenda, siis on täna esimesel lugemisel olev eelnõu olemas ja seda saab edasi menetleda. Kui see on välja hääletatud, siis te enam ei jõua uut eelnõud sisse anda ega seda menetleda, kui vajadus peaks tekkima.

Aitäh!

The post Lahendus tööjõukriisile tuli opositsiooni survel appeared first on Kaja Kallas.

Martin Helme sõnastas oma visiooni Eestile, mis erineb oluliselt sellest Eestist, mida 30 aastat on ehitatud, kuid mitte oluliselt sellest, millest on rääkinud ka erakonna eelmine juht. Kõnest tuli välja, et see „moraalselt puhas“ Eesti, mida EKRE soovib ehitada, tähendab inimeste vabaduste piiramist. Siiani on Eesti olnud vaba riik, kus inimestel on vabadused, mida nad saavad realiseerida nii, et nad teiste vabadusi sellega ei riiva. Nüüd aga ütleb ainuvõimu ihalev erakond, et inimesed on teinud valesid valikuid ja nemad ütlevad, mis on õige. Nii näiteks ütleb EKRE, et ainuke „moraalselt puhas“ perekonna vorm on abielu, kuigi üle poole Eesti peredest elavad vabaabielus ja nendest kooseludest on sündinud ka lapsed.

Eesti on olnud avatud majandusega riik, nüüd soovitakse ehitada rahvuslikku majandust. Sellise retoorikaga võivad esineda suured riigid, kel endal suur sisetarbimine, aga seda ei saa üle võtta 1,3 miljoni elanikuga väikeriik, kelle peamine tulu tuleb ekspordist ja välisinvesteeringutest. Kui väliskapital ei ole siia oodatud, siis ei liigu me mitte ühiskondliku jõukuse, vaid Eesti inimeste elujärje halvenemise poole. Protektsionismiga kaasa minnes kaotavad eelkõige väikeriigid, sest suurematel on alati suuremad rahalised võimalused.

Eesti välis- ja kaitsepoliitika on siiani olnud ehitatud sellele, et meil oleksid tugevad liitlased ja me ei oleks kunagi enam üksi. Et Eesti oleks laua taga võrdsena otsuseid tegemas, mitte aga see, kes peab vaikides kellegi teise otsuseid täitma. Nüüd ütleb EKRE uus esimees, et Eesti peab olema nagu Šveits – ei ole Euroopa Liidus, kuigi maksab oma sissemakseid Euroopale ja järgib kõiki Euroopas kehtestatud reegleid ilma ise nendes kaasa rääkimata ning ei ole NATO-s – heade naabritega kesk-Euroopa riik saab endale seda lubada, Euroopa äärealal asuv väikeriik, kel on ajalooliselt vaenulik naaber, aga mitte.

EKRE soovib Eestist teha suletud provintsi, kus inimeste ja majandusvabadused on piiratud.

EKRE uus juht seadis eilsel parteikongressil igale erakonnale loogiliselt kõlavad eesmärgid – suurendada erakonna toetust, olla valitsuses juhtivjõud ja saada enda kätte peaministri tool. Seda öeldes ei soovi EKRE varjata, et näeb Isamaas ja Keskerakonnas poliitilisi konkurente kelle valijatele eilsega jaht välja kuultati.

Martin Helme ambitsioon saab teostuda üksnes Keskerakonna ja Isamaa valijate osalise või täieliku ülemeelitamisega. On ilmselge, et esimene EKRE sihtmärk on Isamaa. Selle nädala jooksul nägimegi juba võrdlemisi teravaid sõnavõtte kahe koalitsioonipartneri vahel ja küllap need jätkuvad. Eesti poliitikas pole tavaks nimetada ühe erakonna esimeest „kellekski Seedri nimeliseks vennaks“. See on teadlikult astutud ebaviisakas samm, mille eesmärk on jõuga enda poole meelitada Isamaa valija.

EKRE retooriline juhtpositsioon tugevneb selles valitsuses veelgi. Martin Helme võib küll teatud väärtuspoliitilisi väljaütlemisi pehmendada või looritada need ilusate sõnade taha, kuid seda armutumalt käituvad nad oma valitsuspartneritega. ERKE stiil on mängida jõulist mängu ja valitsuspartnerite „paika panemine“ on üks viis, kuidas oma kaubamärki poliitilisel turul tugevamaks teha.

EKRE ütleb, kuidas asjad on ja teised kaks partnerit peavad, kas sellega leppima või käivitama järjekordse ebausutava näopäästmisoperatsiooni. Jüri Ratasel pole enam poliitilisi valikuid. EKRE juhid teavad, et Keskerakonna karikas ei saa tegelikult täis.

Reformierakond on korduvalt öelnud, et oleme valmis poliitiliseks koostööks, et seada esiplaaniline Eesti edasiviimine, mitte poliitiline ärplemine. Nüüd kui EKRE on mustvalgelt sõnastanud oma eesmärgi saada peaministriparteiks, võiks Isamaa ja Keskerakonna juhid unustada jutud EKRE „kodustamisest“. EKRE-st on saanud valitsuse juhtivjõud ja seda saab muuta üksnes praeguse võimuliidu laiali saatmisega. Enne kui EKRE teeb seda omadel tingimustel.

The post EKRE soov on suletud provints appeared first on Kaja Kallas.