Eerik-Niiles Kross: Euroopal on viimane aeg vahetada Venemaaga suheldes käiku, sest nad on peaaegu iga riigi vastu läbi viinud salajase operatsiooni
Arvamuslood
25. Aprill 2021 16:00
Eerik-Niiles Kross
1939. aasta augustis koondas Hitler vägesid Poola piirile. Berliin oli kuid süüdistanud Poolat etnilises puhastuses sealsete sakslaste vastu. Poola kaalus täiemahulise mobilisatsiooni väljakuulutamist. Prantsuse ja Briti diplomaadid üritasid igal moel Poolat veenda mitte mobiliseeruma, sest see „võivat Hitlerit provotseerida.“
Me kõik teame, mis järgnes.
Muide, nädal enne 1. septembrit oli Hitler öelnud oma kindralitele: „Ma annan teile propagandistliku casus belli. Selle usutavus pole oluline. Võitjalt ei küsita, kas ta rääkis tõtt.“
Lääne diplomaatide instinkt nii 1939. aastal kui 2021. aastal on sõjalise eskalatsioonile reageerida katsetega deeskaleerida. Iseenesest ongi sõja ärahoidmine üks diplomaatia põhieesmärke.
Eskalatsioonid võivad aga olla väga erinevad. Küllap tuleb ette n.ö. paratamatuid eskalatsioone, kus riikide reaalsed huvid õnnetu juhuse või pikaaegse konflikti tõttu arenevad sõjalise konflikti lävele. Taolist juhtub aeg-ajalt näiteks India ja Hiina vahel, kuigi sealgi on küllap enamasti üks agressiivsem osapool. Ekspansiivsete ambitsioonidega autokraatide puhul on sõjaline eskalatsioon aga enamasti kunstlikult esile kutsutud. Valedele ehitatud ettekäänete, erioperatsioonide ja infosõja abil proovitakse nii oma kodanike kui maailma silmis luua õigustus mingisuguseks agressiooniks.
Selle skeemi järgi talitas Hitler septembris 1939, samuti Stalin Soomele kallaletungimisel novembris 1939, Putin 2008 Gruusias ja 2014 Ukrainas. Maailm on näinud sedasorti silmamoonduse küll alati peaaegu kohe läbi, ent esmalt peaaegu alati reageerinud katsetega olukorda „rahustada.“
Seda võiks kutsuda de-eskalatsiooni lõksuks. Diktaatorid on ammu aru saanud, et demokraatlike riikide juhid ei taha uskuda teiste riikide halbu kavatsusi ja isegi kui usuvad, siis reageerivad instinktiivselt diplomaatiliste rahustuskatsetega. Vene sõjalises ja eriteenistuse doktriinis kutsutakse seda „reflektiivseks kontrolliks“. Näiteks: kui tahta, et Prantsuse ja Saksa diplomaadid hakkaks rääkima de-eskalatsioonist, tuleb korralikult eskaleerida.
Selle lõksu põhiefektiivsus seisneb autokraatsete ja demokraatlike riikide välispoliitiliste eesmärkide põhimõttelises erinevuses. Esimesed tahavad hoida oma kodanikke vaos ja suruda oma huve naabritele peale, teised tahavad oma kodanike heaolu kasvatada ja leida naabritega vastastikku kasulikke koostöövorme. Viimased ei suuda uskuda, et esimeste jaoks võib suhete halvenemine olla hea, sest vaenlaste olemasolu ja kriisiolukorrad õigustavad agressiivset käitumist. Kui sa tahadki agressiivselt käituda, siis on eskalatsioon täitsa ratsionaalne vahend.
Putini viimane eskalatsioon (mis muide ei ole veel kaugeltki möödas, vaatamata Moskva viimaste päevade avaldustele) täitis eesmärke osaliselt. Berliin ja Pariis hakkasid täpselt eeldatule rääkima, et ukrainlased ei tohiks mingil juhul „provokatsioonile alluda“ ja kutsusid üles de-eskalatsiooniks. Ent kollektiivselt suutsid USA, EL ja NATO siiski üsna ühtselt ja eriti EL-i kohta ka üsna ühemõtteliselt reageerida. Vähemasti retoorikas. Kremli juttu etnilisest puhastusest, mida Kiiev „Donbassi rahva“ suhtes planeerivat, ei võtnud keegi tõsiselt. Lääs ütles selgelt, et toetab Ukrainat.
Lääne tegelikud sammud olid samas taas täiesti ebaadekvaatsed. Lääs seadis oma eesmärgiks de-eskalatsiooni. Iga laps peaks aru saama, mõeldes hetke Venemaa välispoliitilistele sammudele vähemalt 2008. aastast saadik ja sarnastele dünaamikatele varasemas ajaloos, et de-eskalatsioon saab olla ainult taktikaline eesmärk. Tegelik eesmärk peaks olema Venemaa naabrite vastase agressiooni ja Läänev-astase hübriidsõja peatamine.
On vesiselge, et mureväljendustest ja ka ettevaatlikest reaktsioonidest sanktsioonide näol selleks pole piisanud. Venemaa deklareeritud eesmärk on endiselt NATO ja Euroopa Liidu likvideerimine, „uue julgeolekukorralduse“ loomine Euroopas ning oma mõjusfääri ehk „õigustatud huvide sfääri“ kinnistamine ja sellele maailma aktsepti saavutamine. Selleks ollakse valmis kasutama sõjalist jõudu, riikliku terrorismi akte NATO ja EL territooriumil, laia arsenali erioperatsioone mõrvadest destabiliseerimis-, diskrediteerimis- ja korrumpeerimiskampaaniateni.
Alates vähemalt 2014. aastast on Venemaa viinud peaaegu iga Euroopa riigi vastu läbi operatsioone, mis igaüks üksikult väga lähedal avalikule sõjalisele aktile. Korraldatud on agressiivseid küberrünnakuid valitsusasutuste ja parlamentide vastu. 2015. aasta rünnak Bundestagi vastu veenis Saksamaad, et küberrünnakute vastu tuleb luua EL-i sanktsionirežiim. See on tänaseni korralikult jõustamata. Mõrvatud on EL-i ja NATO riikide kodanikke, Suurbritannias on kasutatud närvimürki Briti kodaniku vastu, Eesti territooriumilt on sõjalise operatsiooniga inimröövitud julgeolekuohvitser, Leedu laev on interneeritud ja meeskond vangistatud, Tšehhi, Ungari, Slovakkia ja teiste riikide territoorriumidel on GRU poolt treenitud paramilitaarseid üksusi kohalikest radikaalidest, Prantsusmaale on saadetud jalgpallihuligaane etendavaid eriüksuslased rahutusi initsieerima, Hollandis on luurajatest libaorganisatsiooni abil mõjutatud referendumi tulemusi, Montenegros on GRU eriüksus proovitud tappa peaministrit ja kukutada valitsus, Kreekas proovis vene luure läbi kukutada Makedoonia NATO-sse võtmise lepet.
Need on vaid mõned näited. Samaaegselt okupeerib Venemaa ebaseaduslikult Krimmi, mille meenutamine on viimasel ajal Lääne liidrite retoorikast pea täiesti kadunud ning peab Ida-Ukrainas juba seitse aastat agressiivset sõda seda ise rutiinselt eitades.
Kõigi nende agressiivsete aktide suhtes on Lääs seni reageerinud iga kord vastavat juhtumit
esiteks üksikjuhtumina käsitledes ja teiseks pigem pehmelt. Ainus küllalt muljetavaldav reaktsioon lääne poolt oli enam kui 300 vene diplomaadi väljasaatmine NATO ja EL riikidest pärast Skripalide vastu tehtud terroriakti.
Nüüd on saanud avalikuks, et 2014. aastal Tšehhis toimunud laskemoonalao plahvatus oli üks Venemaa Euroopa-vastastest riiklike operatsioonide reast. GRU eriüksus, kindralleitnandi otsesel juhtimisel, teostas NATO riigi territooriumil terroriakti, milles hukkus kaks NATO riigi kodanikku ja tekitati ulatuslik majanduslik kahju.
Kuidas peaks Lääs sellele reageerima?
Tšehhi valitsus on palunud EL-lt ja NATO-lt toetusavaldusi ning solidaarsuse kinnitusena Vene diplomaatide väljasaatmist. Tšehhid ise saatsid esialgu välja 18 vene luurajat ja arreteerisid kümmekond kohalikku paramilitaari, keda venelased on riigis aastaid kultiveerinud. venelased vastasid 20 tšehhi väljasaatmisega, mis viis Tšehhi Moskva saatkonna personali mõne inimeseni. EL on Moskva vastusammu kritiseerinud ja Praha on otsustanud saata välja enamiku Vene saatkonnast ning viia saatkondade arvuline koosseis võrdeks.
EL ja NATO on toetusavaldused Tšehhile teinud ja need on täitsa reljeefsed. Mõlemas avalduses nähakse rünnakut Tsehhi vastu rünnakuna Euroopa julgeoleku vastu, nõutakse sellise tegevuse kohest lõpetamist ja lubatakse adekvaatset reaktsiooni.“
Kuid Tšehhi üleskutsele saata solidaarsuse kinnitusena välja Vene diplomaate on seni reaalselt reageerinud neli riiki. Slovakkia, Eesti, Läti ja Leedu. Kõik.
Võimalik, et saabuval nädalal lisanduvad teised liitlased, ent kui seda ei juhtu, on Putinil 2014. aasta rünnakust juba rohkem kasu kui kahju. Kui Moskva pääseb taolisest täiesti pretsedenditust teost, millist isegi N. Liit külma sõja ajal ei tihanud ette võtta, paari diplomaadi väljasaatmise ja mõne mureavaldusega, on see Kremlile uus kinnitus, et taolised asjad tasuvad ära. Lisaks saab neid kasutada NATO liitluse diskrediteerimiseks. Kui rünne Suurbritannia vastu tõi 300, aga tõsisemgi rünne Tšehhi vastu 30 diplomaadi väljasaatmise, siis tõestab see et mitte iga liitlane NATO-s pole ühtviisi oluline.
Euroopal on viimane aeg vahetada käiku. Me peame selgelt välja ütlema, et eesmärk on Venemaa agressiooni peatamine, sest kuidas teisiti peaks süsteemsete agressiivsete operatsioonide läbiviimist nimetama. Meie eesmärk ei ole de-eskalatsioon. Tõeline de-eskalatsioon saabub siis kui Moskva tunneb, et agressioonist on rohkem kahju kui kasu. Niikaua kui agressiivsed sammud naabrite suhtes aeglustavad nende naabrite lähenemist EL-ile ja NATOle, tasuvad nad ennast Kremli silmis igal juhul ära. Venemaa naabrite NATO-sse ja EL-i võtmist ei ole võimalik Moskvaga „kokku leppida.“ Moskva on näidanud, et ta ründab nii oma naabreid kui NATO riike välis- ja sisepoliitiliste eesmärkide saavutamiseks.
Seni on ta nende rünnetega pigem need eesmärgid saavutanud. Tagasihoidlikud sanktsioonid ja suhete ajutine jahenemine on selle kõrval väike hind. Gruusia ja Ukraina NATO-sse võtmine peatus, Euroopa Liidu reputatsioon on kahjustatud kogu idapartnerluse alal, Prantsusmaa on refleksiivkontrollitud „dialoogi jätkama“, Saksamaa ehitab Nord Stream kahte, Valgevene on endiselt diktaatori käes, Vene opositsioon on vangis või surnud ja Euroopa on endiselt mures.
Aeg on hinnata kõiki venelaste viimaste aastate Euroopavastaseid operatsioone ühe suure operatsioonina. Määrata neile õiglane hind. De-eskalatsioon ei peata agressiooni. Agressiooni peatab ainult agressori kalkulatsioon, mis ütleb, et ta ebaõnnestub. Lühidalt, kui Euroopa soovib „peace in our time“, siis on aeg Chamberlaini veast lõpuks ometi õppida. Aeg on Euroopa poolseks eskalatsiooniks. Erinevalt vene omast on meil selleks eksistentsiaalne vajadus.
Reformierakondlased soovivad Tallinna linnaruumi arukat kasutamist kriisi ajal
Pressiteated
23. Aprill 2021 08:00
Reformierakonna fraktsioon tegi Tallinna linnavolikogus ettepaneku, mille kohaselt oleks suvel suurem osa linnaruumist mõeldud kasutamiseks kohvikutele, restoranidele ja teistele meelelahutuse ja külalislahkuse sektori ettevõtetele ning liiklemiseks jalgratturitele ja jalakäijatele.
Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kristen Michali sõnul on nende sammude eesmärk kujundada Tallinna linnaruum ümber selliselt, et see aitaks siinsetel inimestel ja ettevõtetel viirusekriisis paremini toime tulla ning tõstaks pealinna elukeskkonna kvaliteeti pärast kriisi.
"Kuna suveajal on autoliiklus Tallinnas hõredam, saaks sõiduteede ja parkimisalade arvelt anda kohalikele ettevõtetele tegutsemiseks rohkem ruumi. Nii saaksid restoranid, kohvikud ja teised meelelahutuse ja külalislahkuse sektori ettevõtted pakkuda klientidele tooteid ja teenuseid välitingimustes, jälgides kõiki sotsiaalse distantseerumise ja hajutamise nõudeid. Ettevõtetele on see hea võimalus raskel ajal tulu teenida ja linnakodanikele võimalus puhata oma kodulinnas peale pikka kriisi," ütleb Michal.
Linnavolikogu liige, arhitekt ja linnaplaneerija Juhan Kangilaski lisab, et kriisiaeg on hea võimalus linnaruumi arukaks ümberkorraldamiseks. "Paljud linnad on kasutanud kriisi selleks, et teha reforme, mis pikemas plaanis inimeste elukvaliteeti parandavad. Näiteks Vilniuses, San Franciscos, Seattles, Portlandis ja New Orleansis said restoranid parkimiskohtade ja sõiduteede arvelt tänaval tegutsemiseks ruumi juurde, Tartus avati autovabaduse puiestee. Sarnaseid asju tuleb teha ka Tallinnas," sõnab Kangilaski.
Kangilaski arvab ka, et ratturitele ja jalakäijatele suvel liikumiseks suurema ala andmine aitaks ühelt poolt raskustes olevat teenindussektorit, sest mida rohkem on tänavatel liikuvaid inimesi, seda rohkem on potentsiaalseid kliente restoranidele, kohvikutele, kauplustele ja teistele ettevõtetele. "Eriti, kui nad saavad kliente teenindada välitingimustes.
Teisalt aitaks jalgratturitele ja jalakäijatele uute alade loomine anda tõuke ka positiivsetele muutustele linnaruumis laiemalt. Nii ei oleks inimesed sunnitud kasutama liikumiseks ainult autot, vaid saaksid valida ka alternatiivsete liikumisviiside vahel. Vähem autosid tähendab ühtlasi vähem ummikus veedetud aega ning tervemaid inimesi ja paremat elukeskkonda," selgitab Kangilaski.
Reformierakond toetab peaminister Kaja Kallase Valge raamatu algatust
Pressiteated
22. Aprill 2021 09:00
Mart Võrklaev
Peaminister Kaja Kallasega viirusekriisist väljumise Valget raamatut arutanud Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni hinnangul on tegemist väärt algatusega, millest võiks saada kriisist väljumise strateegia üks aluseid.
Reformierakonna fraktsioon avaldas lootust, et ohutasemete valgusfoorisüsteem saab üsna peagi heaks kiidetud ja leiab rohket kasutamist. “Peame olema valmis, et viirus mõjutab meie igapäevaelu veel kaua. Seetõttu on väga hea, et valitsus vaatab ajas ka kaugemale ja on tulnud välja riskitasemete värviliseks, võiks öelda puust ja punaseks tegemise initsiatiiviga,” märkis Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev.
Võrklaeva hinnagul tuleks valge raamat varustada kommunikatsiooniplaaniga ja pühendada selle avalikkkusele tutvustamisele aega ning ressursse. “Eesti inimestel peaks olema selge, mis tasemel me täpselt asume ja mida iga inimene või ettevõte vastaval ohutasemel tegema peab.”
“Tuleks välja töötada ka Valge raamatu lihtsustatud versioon, mis on kõigi inimeste informeerimiseks hästi kasutatav, sisaldades juhiseid ja vahendeid, mida ettevõtted ja asutused saaksid riskitaseme kommunikeerimiseks kasutada,” selgitas Võrklaev.
Tema sõnul tuleb inimeste ja ettevõteteni viia sõnum, et lisaks riigile on ka neil endil vastutus viirusega võitlemiseks samme astuda. “Meie kõigi käitumisest sõltub see, kas saame viiruse lõpuks kontrolli alla või jääme riigi avamise ja sulgemise vahele pendeldama.”
Reformierakonna parlamendifraktsiooni hinnangul on kriisist väljumise võtmeküsimuseks see, kui hästi Eesti inimesed pakutud käitumisreeglid omaks võtavad ja ühiselt pingutavad, et neid reegleid ka järgitaks. Reeglite süstemaatilise ja tahtliku rikkumisega peaksid aga käima kaasas proportsionaalsed sanktsioonid.
Marko Mihkelson: mida arvata Putini aastakõnest ja selles lühemat tähelepanu leidnud rahvusvahelisest osast?
Arvamuslood
21. Aprill 2021 15:00
Marko Mihkelson
Tegemist oli tüüpilise maskirovkaga ehk pettemanöövriga, mille eesmärgiks oli ühtaegu Lääne uinutamine ja samas hirmutamine. Kreml püüab sellega ära hoida Lääne proaktiivsemat käitumist. Jäetakse mulje, justkui Venemaa on valmis taanduma ja sõber olema, kui Lääs hoidub uutest sanktsioonidest või Ukraina jõulisest toetamisest.
Putin ei teinud teatavaks ühtegi välis- või geopoliitilist avangut (Valgevene või Donbassi liidendamine, nagu spekuleeriti), kuid jättis kõik edasised taktikalised valikud lauale, sealhulgas jõu kasutamise võimaluse Ukrainas või mujal.
Putin rääkis punastest joontest, mida (Lääs) ei tohi ületada. Kus need jooned on, jättis Putin enda teada. Ehk siis joon võib olla paindlik ja sõltub Kremli hetkemeeleolust.
Putin andis mõista, et Venemaa provotseerijad saavad hävitava vastulöögi. Sellega jättis ta avatuks võimaluse, et just provokatsioonid Ukrainas võivad anda Kremlile võimaluse sõjajõu rakendamiseks. Ehk tõlgituna - kui Venemaa tahab Ukraina vastu agressiooni laiendada, ei hoia teda miski tagasi. Provokatsioonide esilekutsumine (a la Mainila 1939) pole kahjuks probleem.
Putin hoidis selgelt fookuses Valgevenet ja Ukrainat, andes mõista Venemaa esmastest strateegilistest huvidest. Ukraina puhul rääkis ta president Janukovitšist ja riigipöördest, vihjates sellega, et president Zelenski on justkui illegaalne riigipea. See pole küll uus narratiiv, kuid ikkagi väga tähenduslik praeguses pingete kasvu olukorras.
Valgevenest rääkides kurtis Putin, et sõjalise riigipöördekatse avastamine pole Läänes leidnud mingit vastukaja. Kreml sidus mõlemad "riigipöörde jutud" üheks looks. Seega on mõlema riigi suunaline tegevus Moskva esmatähelepanu all lähematel aegadel. Ehk (kassihiire) mäng jätkub.
Kokkuvõte - Venemaa on valmis Läänega rääkima, kuid ainult omadel tingimustel. Nende tingimuste hulka kuulub Lääne mõju taandamine Ukrainast ja Valgevenest ning Venemaa demokraatide toetamise lõpetamine ehk Venemaa siseasjadesse sekkumisest loobumine, nagu Kreml seda kirjeldab.
Vahetult pärast Putini kõne lõppu algasid erinevates Venemaa linnades meeleavaldused Aleksei Navalnõi toetuseks, kellest mõistagi ei rääkinud Putin ise sõnagi. Eks õhtuks paistab, millise ulatuse need võtavad ja kui vägivaldseks need võimude poolt keeratakse.
Õnne Pillak: soovime anda alla 14-aastaste laste vanematele 10 päeva lapsepuhkust lisaks
Pressiteated
21. Aprill 2021 15:00
Õnne Pillak
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmel Õnne Pillakul on lastega peredele häid uudiseid. Nimelt on täna riigikogus esimesel lugemisel töölepingu seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt hakkavad alla 14-aastaste laste vanemad 2022. aasta 1. aprillist saama 10 tööpäeva lapsepuhkust.
„Oluline on pakkuda hoolt ja tuge kõigile lastega peredele. Ka neile, kellel on juba suuremad lapsed, ja täna riigikogus arutlusele tulev 10-tööpäevane lapsepuhkus seda just teeb,“ ütleb Pillak.
Pillak selgitab, et ettepaneku kohaselt hakkab lisapuhkus kehtima järgmise aasta 1. aprillist ja arvestusperiood algab peale vanemahüvitise perioodi lõppemist, kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. „Lapsepuhkus on tasustatud, makstava tasu suurus on 50 protsenti lapsevanema keskmisest palgast,“ täpsustab ta veel.
„Lastega perede heaolu parandamine on alati olnud Reformierakonna jaoks oluline. 2004. aastal hakati Reformierakonna eestvedamisel maksma vanemahüvitist, mis toetas sündivuse kasvu ning aitas kaasa töö- ja pereelu ühildamisele. Tallinnas oleme teinud ettepaneku lasteaia kohatasu kaotamiseks. Tänu sellele võidaks ühe lasteaias käiva lapsega pere igal aastal 852 eurot ja kahe lapsega pere 1704 eurot,“ ütleb Pillak.
„Järgmise aasta aprillist alla 14-aastaste laste vanematele planeeritav võimalus saada 10 tööpäeva lapsepuhkust lisaks on samuti väga oluline samm lastega perede heaolu parandamisel. Esiteks annab see peredele hea võimaluse rohkem koos olemiseks. Teiseks väärtustame seeläbi rohkem neid vanemaid, kes on viimase aasta jooksul pidanud Hunt Kriimsilma kombel toimetama mitmel ametil korraga. Olles oma igapäevatöö kõrvalt veel ka koduõpetaja ja kokk,“ sõnab Pillak.
Aivar Viidik: Hiiumaa rohepööre näitab eeskuju
Arvamuslood
21. Aprill 2021 10:15
Aivar Viidik
Hiiumaa on esimene Eesti omavalitsus, kus kliimaneutraalsuse saavutamise kava paika pandi
Märtsis võtsime Hiiumaa vallavolikogus vastu ajaloolise otsuse: aastaks 2030 tahame vähendada kodusaare süsinikuheidet 40 protsenti ja aastaks 2050 peab Hiiumaa olema kliimaneutraalne. Ametlikult on dokumendi nimi maakondlik energia- ja kliimakava, mis paneb paika, kuhu soovime saare majandusmudeli ja elukeskkonna arendamisel aastaks 2030 liikuda. Kuna Hiiumaa on esimene Eesti omavalitsus, kes seesuguse dokumendi vastuvõtmiseni jõudis, on heameel tutvustada selle kava olemust ja sisu.
Energia- ja kliimakava idee on üle võetud nn Linnapeade paktist, mis käivitati Euroopas 2008. aastal. Selle eesmärgiks oli koondada kohalikke omavalitsusi, mis on vabatahtlikult pühendunud Euroopa Liidu kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele ja ületamisele.
Allakirjutanud linnad lubavad oma tegevusega toetada ELi eesmärgi rakendamist, milleks on vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 40 protsendi võrra. Algatusega on nüüdseks liitunud enam kui 7000 kohalikku omavalitsust ja piirkondlikku asutust 57 riigist.
Nagu linnapeade paktki ütleb, on kliimakava põhieesmärgiks vähendada süsinikuheidet kohaliku omavalitsuse territooriumil. Hiiumaa kontekstis võib seda lihtsustatult nimetada «Rohelise Hiiumaa» ideoloogia rakendamiseks. Ehk igapäevaelu nutikate ja roheliste lahendustega, säästliku kohaliku taastuva ressursi kasutuse ja majandusarenguga soovime vähendada saare ökoloogilist jalajälge ning olla sellega eeskujuks teistelegi.
Tõsi on muidugi see, et võrreldes mõne teise Eesti piirkonnaga on Hiiumaa juba praegu üsna «roheline». Hiljutine Maailmapanga uuring näitas, et elanikkonna rahulolu oli Hiiumaa puhul kõige kõrgem just välisõhu kvaliteedi ja madala mürataseme osas. Üldise elukeskkonna kvaliteedihinnangu järgi oli Hiiumaa elanike arvates Eestis kõrgel neljandal kohal. Seega võib öelda, et looduslik ja inimsõbralik elukeskkond on aluseks üldisemale rahulolule.
Näiteks praamid ja maakonna ühistranspordi võiks viia üle kohapeal toodetud vesiniku- või elektritoitele.
Hiiumaa energia- ja kliimakava 2030 eesmärkide saavutamine põhineb kolmel peamisel tegevussuunal:
• Energiatõhusus.
See tähendab energiasäästlikumate lahenduste kasutuselevõttu nii avalikus ruumis kui tootmis-, kontori, ja eluhoonetes. Kõige lihtsamaks näiteks siin on tänavavalguslahenduste LED-tehnoloogiale üleviimine. Aga kindlasti puudutab see ka hoonete energiatõhusamaks muutmist ning säästlikemate IKT lahenduste juurutamist.
• Taastuvate energiaallikate laialdasem kasutamine.
Hiiumaa kontekstis on selleks nii tuulegeneraatorite kui päiksepatareide kasutuselevõtt energiatootmises.
• Kliimakohanemine.
Siin on hea tuua näiteid erinevatest ühendustest, mis Hiiumaa jaoks on esmaolulised. Näiteks praamid ja maakonna ühistranspordi võiks viia üle kohapeal toodetud vesiniku- või elektritoitele. Samuti tuleks mõelda maakonnaülese elektrijalgrataste ja/või -rendiautode võrgustiku väljatöötamisele. Lisaks täidab nii kliima kui rohe-eesmärke kindlasti kiire internetivõrgu ja 5G tehnoloogiate arendamine, mis võimaldab teha tööd maakodust lahkumata, mis omakorda vähendab süsiniku jalajälge.
Kõigi nende meetmete tark ja tõhus rakendamine annab võimaluse täita Hiiumaa suurim eesmärk – energiasõltumatuse saavutamine 2030. aastaks. See tähendab, et tarbitakse taastuvatest allikatest toodetud energiat ning kasutatakse biojäätmeid ringmajanduse põhimõtteid järgides.
Kui liita siia juurde asjaolu, et Hiiumaa metsad on juba mahedad ja ehk liigub seda teed ka tavapõllumajandus ning kui arvestada, et Euroopa Liidu uues eelarveperioodis on kliimapoliitika ja taastuvenergeetika võtme-eesmärkideks, ei ole Hiiumaa kui rohesaare eesmärk sugugi vaid unistus ja Hiiumaa võib selles osas olla teistele Eesti omavalitsustele heaks suunanäitajaks.
Hanno Pevkur: lisaeelarve ravib viiruse käes kannatanud majandust
Arvamuslood
21. Aprill 2021 09:00
Hanno Pevkur
Riigikogu võttis eelmisel kolmapäeval vastu 641 miljoni eurose lisaeelarve, et pakkuda leevendust teravas viirusekriisis pihta saanud majandusele. Kui me kõik koos aprillikuu raskused vastu peame, saame juba mais loodetavasti hakata liikuma tagasi normaalsema elurütmi poole. Juba praegu paistab tunneli lõpus heledam valgus!
Loomulikult on lisaeelarve kõige olulisem osa tugi meditsiinisüsteemile. Briti tüve tõttu ootamatult kiiresti kasvama hakanud nakatumisnumbrid panid meie haiglad tõsiselt proovile, aga praegu paistab, et tuleme selle väljakutsega toime. Samas pole eelmistest aastatest erilisi reserve alles jäänud, mistõttu tuli meditsiinisüsteemi erakordselt toetada kokku 130 miljoni euroga. Kuigi igapäevaste nakatumisnumbrite arvud on viimastel päevadel korralikult allapoole tulnud, on koormus meie meditsiinisüsteemile jätkuvalt väga suur ja haiglates koroonaviirusega väga palju inimesi.
Meie kõigi käitumisest järgmiste nädalate jooksul sõltub, kas saame piiranguid vähendada. Kui me oleme vastutustundlikud ja teeme kõik, et viiruse levikut peatada, pääseme suveks tagasi normaalsusesse, aga päästame ka reaalseid elusid. Kuigi viirus levib ühiskonnas kõigi gruppide seas, on haiglasse sattunutest suurem osa siiski riskigruppide esindajad - eakad ja kaasuvate haigustega inimesed.
Just riskigruppidele on praegu esmajärjekorras suunatud vaktsineerimine. Uuringud näitavad, et kõik Eestis kasutatavad vaktsiinid hoiavad efektiivselt ära rasked haigestumis- ja surmajuhtumid ning vähendavad võimalust koroonaviirusega nakatuda oluliselt. Seega, kui teie arst pakub teile võimalust vaktsineerida, võtke see kindlasti vastu!
Tuleb aga tunnistada, et ka vaktsineerimise korraldamine vajas lisaeelarvest täiendavat rahastust, et Eestisse jõudvad üha rohkemad vaktsiiniannused saaksid kiiresti inimeste õlgadesse süstitud. Hoolimata selle protsessi keerukusest ja vaktsiinitarnete ebakindlusest, on vaktsineerimiskorraldus tänaseks saanud hoo sisse. Maikuuks peaksime saama riskigrupid vaktsineeritud ja liikuma edasi juba kõigi inimeste suurvaktsineerimisega. Valitsus on lubanud, et selles valdkonnas raha ei loeta, sest lõplik väljapääs nii tervise- kui majanduskriisist on ainult piisav hulk COVID-19 vastu immuunseid inimesi.
Majanduskriisist rääkides jõuame ka lisaeelarve teise eesmärgini: anda riigi lukku keeramisest mõjutatud sektoritele nii palju toetust, et riigi majandus oleks piirangute leevenedes võimeline startima nagu hästi õlitatud muruniiduk. Selleks pakub valitsus üle poole oma käibest kaotanud ettevõtetele taas palgatoetust, samuti on uksed sulgema pidanud ettevõtjatel võimalik hüvitada osa püsikuludest. Eraldi toetatakse kultuurisektorit 36 miljoni euroga ning toitlustuse, majutuse, spaade tugipakett on 25 miljonit eurot.
Toetust saavad ka kohalikud omavalitsused, kellel on seoses kriisi lahendamisega tekkinud erakorralisi kulusid. Samuti saab eraldatud 46st miljonist teha investeeringuid viiruse tulevase leviku piiramiseks, näiteks korrastada koolide ventilatsioonisüsteeme.
Eraldi tahan välja tuua toetuse vaimse tervise probleemide lahendamiseks, mida veab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Ilmselt on piirangud meie kõigi igapäevaelu tugevalt mõjutanud ja uuringud näitavad, et depressiooni ja muude probleemidega silmitsi seisvate inimeste arv on paraku kasvanud. Lisaeelarvega toetatakse eelkõige eesliinitöötajate ja laste vaimset tervist, aga ükskõik kes meist võib nende muredega ühel hetkel vastakuti olla. Kui see peaks juhtuma, ärge jääge oma murega üksi, vaid otsige kindlasti abi näiteks peaasi.ee lehelt!
Mul on hea meel, et lisaeelarve pole seekord luksuslik pakett poliitiliste prioriteetide rahastamiseks, vaid just kõige rohkem abi vajavatele sektoritele suunatud leevendus. Selle maht on neli korda väiksem, kui eelmisel aastal ning kõik meetmed on kiiresti rakendatavad, ajutised ja sihitud seda enim vajavatele gruppidele. Lisaks praegustele saame kasutusele võtta need meetmed, mis eelmise valitsuse ajal ei käivitunud, näiteks 180 miljonit KREDEXist välja andmata jäänud laene.
Siiski tuleb meeles pidada, et lisaeelarve meetmed käivituvad laenuraha toel ja ühel päeval tuleb see laen ka tagasi maksta. Pikas plaanis ei saa riik majandust laenurahaga vedada nagu ka parun Münchausenil pole ennast võimalik iseenda patsist soost välja tõsta. Aga lühiajalise hetketoetuse saame me anda ja seetõttu on hea uudis, et lisaeelarve on vastu võetud ja raha jõuab abivajajatele kohale.
Kristen Michal: grupikalli ja MMS toob politseiriigi asemel hoopis kiirabiriigi - Öise vahtkonna jahe kämmal EKRElase soojas käes
Arvamuslood
18. Aprill 2021 09:30
Kristen Michal
Nädala võttis kokku EKRE juhi rahuolev sõnum. Tervisekriisi hügieenireeglitele vilistanud meeleavaldajad käitusid täpselt oodatul viisil. Hästi tehtud, kasulikud tegelased sellised. Öise Vahtkonna Pronkisööl karastunud jahe kämmal häbeliku EKRElase pisut soojas käes. Selline see traditsiooniline värk ongi, kui mõtlesite, et kuidas.
Võideldi peas loodud politseiriigi vastu. Meeleavaldajatel kõrgel plakatid, kuidas lastele tullakse kodutesse järgi, julm politseiriik lahutavat nad esimesel võimalusel armastavatest peredest. Kohe ema rüpest rebitakse sülelapsed, milline õudus on teel! Ainus, mis tegelikult saabumas oli, on volitus tervisekriisis, et politsei viib tulevikus koju kellegi, kes positiivse diagnoosiga ei peaks ringi lonkides teisi nakatama või palub maski pähe panna. Lollusi igatahes räägiti merejagu.
USAs näiteks juhtus, et udujutu rääkimisel valimiste kohta ja oma riiki toetajad ründama toonud EKRE kapten Trump peaaegu sai uksekeelu igaveseks avalikesse ametitesse. Kapitooliumi ründamisel olla ka korrakaitsel olnud rohkem eelinfot, kuid valmis ei oldud, küllap lihtsalt seda ei usutud juhtuvat.
Eestis oldi valmis ja nüüd justkui heidetakse seda ette? Neile, kes tagasid avaliku korra ja hoidsid ära võimalikud suuremad provokatsioonid? Mina hoopis kiidaks ja ütleks, et korra- ja tervisekaitse poolt hästi tehtud, viisakalt ja asjatundlikult. Eksitav on mõttemall, et seadusliku korra järgimine Eestis vastandub vabadusele.
Vaid kokkulepitud hügieenireeglite järgimine hoiab haiglakohad vabad ning nakatumiskõvera langemas. Hoopis neist on ühes maailma vabamas riigis on saanud vabaduse saabumise mõõt. Mitte võimalusest öelda, et oma riik ei meeldi. Seda muuseas ei piira endiselt keegi, alustage kasvõi hommikul. Vaba maa. Kuid grupikalli ja MMS-i joomine toovad hoopis kiirabiriigi.
Tegelikud vabadusvõitlejad on Eesti inimesed, kelle tegevus on nakatumise langema saanud
Riik ei saa olla kokutajate bande, ütles üks EKRE eelkäija Rahvaliidu mootor Villu Reiljan, Martin Helme eelkäija. Siis, kui muuseumisse viidi sammas Lihulast ja siseminister oli samast erakonnast. Huvitaval kombel viitab see ka liberaalide arusaamale, et riik ei pea olema paks ja sekkuma igal pool, kuid seal, kus ta ülesannet täidab, teeb seda viisil, et asjad saavad korda.
Tervisekriisis, kus suur enamus Eesti inimestest täidab hügieenireegleid, et saada üheskoos nakatumine alla ja seeläbi vabaks, valib vaid oma riiki ja rahvast mitte austav seltskond hoiaku, et nemad on teistest eespool, tühja neist reeglitest. Sama seltskond otsustas ju pisut aega varem sõita läbi haiglaakende alt, et võidelda vinguga hapniku vastu. EKRE täht Kalle Grünthal oli kohal.
Haiglas arstid, õed, hooldajad võitlemas vanaemade, vanaisade, emade, isade elude eest. Pered lootmas. Hästi tehtud, Martin Helme, endiselt?
Väsimust toas istuda, kontaktidest hoiduda võib kurta iga Eesti inimene. Nemad väärivad austust vastu pidamise eest ja riigijuhtide kiitust – hästi tehtud! Samastuda tuleb selle vabadusvõitluse tegelike kangelastega. Inimestega, kes igapäevaselt, eesliinile lisaks, on vastu pidanud ja saanud nakatumise alla. Kuid mitte grupiga kes enese meelelahutuse, ükskõiksuse või kellegi tellimusel seadsid end ettepoole kogu ülejäänuid Eesti inimeste võimalusest vabaks saada.
Hästi tehtud, Eesti inimesed!
P.S Eestis rahutuste ja lõhede tekitamise tööplaan näeb ette veel palju samme enne sügist. Maailma ühe vabama sõnaga riigis hakatakse järgmisena piirama sõnavabadust, siis hakkab kõiki veidrate mõtetega kiiritama 5G võrk ning seejärel, kui lennukid taas lendama saavad, hakkab taas vaktsiinide puistamine lennukitelt. Raske on see elu siinkandis. Peame siis vastu, vandenõudest üldiselt puudust ei tule. Pealegi usaldusväärsest konservatiivsest allikast öeldi mulle, et kuuldavasti pidid uued külmkapid ka salaja osa sööki ise ära sööma, kui näevad, et pirn kustub. Hoidke silm peal, kuhugi sealt ju asjad kaovad.
Yoko Alender: kliimaneutraalsele majandusmudelile pole alternatiivi
Kõned
15. Aprill 2021 13:00
Yoko Alender
…
Alustaksin ühe esineja sõnadega, kes täna meie ees kõnelemisest loobus. Seni kuni meie arutasime, moodustasime uue valitsuse ja tegelesime koroona tõrjumisega võttis erasektor Rohetiigri egiidi alla koondudes ette kliimaneutraalsuse strateegia koostamise, sest nähti, et see on Eesti ettevõtluse konkurentsivõime seisukohast möödapääsmatu. Strateegia oma põhiolemuses valmib eeldatavasti suve teises pooles, loodame selleks ajaks ka riigi poolt valmiduse sinnamaale viia, et jõed koos ühe mere poole voolama panna. Saatku meie arutelu täna puuduva esineja sõnad: kliimaneutraalsel majandusmudelil puudub tõsiseltvõetav alternatiiv.
Veebruraris avaldati Ühendkuningriigi rahandusministeeriumi nn Dasgupta elurikkuse raport, mis tõestas minu jaoks, kui oluline on sõna jõud. Raport tõlkis looduse rahanduse keelde. See tegi millegipärast selle hämara, vahel isegi usuküsimuses tituleeritu, mis tegelikult on teada olnud kogu aeg väga selgeks, üheselt mõistetavaks. Nimelt meil on üks planeet, kõik meie ressursid on siit, peame õppima oma varaga kestlikumalt ümber käima.
Kõik pärineb moel või teisel loodusest, ka bilanss ehk väärtuse säilimine, kasvamine ja kahanemine. Selleks, et meil oleks toorainet, peame hoolitsema looduse säilenõtkuse eest, taastootmisvõime eest.
Rahanduses maandab riske ja tagab kestlikkuse portfoolio mitmekesisus. Meie füüsiliste varade - sest need on kõik moel või teisel loodusest tulevad või sõltuvad - kestlikkuse tagab looduslik mitmekesisus ehk elurikkus. Ilma elurikkuseta meie planeet kliimamuutustele vastu ei pea.
"Viigrihüppet pole vaja üksnes viigrile, vaid ennekõike meile, inimestele, kelle kestmine sõltub täielikult planeedi tervisest."
Umbes 20 aastaga on toodang inimese kohta planeedil kahekordistunud, looduslikud varad aga kahanenud 40 protsenti inimese kohta. Dasgupta raport tõdeb, et senise elustandardi säilitamiseks vajaksime 1.6 planeeti. Soovitan soojalt lugeda Dasgupta raportit või vähemalt selle kümneleheküljelist kokkuvõtet. See aitab mõista, et viigrihüppet pole vaja üksnes viigrile, vaid ennekõike meile, inimestele, kelle kestmine sõltub täielikult planeedi tervisest.
Kliimateadlased tõdevad, et metsade hulk planeedil kasvab, aga ometi väheneb nii kliimamuutustest kui metsamajandamisest tulenevalt metsade võime hoida planeedil elutähtsat süsinikutasakaalu.
Metsade kasvuala kolib üha kõrgemale põhjapoolkerale. Seni on inimtekkelistest heitmetest mets ja taimestik kolmandiku kinni pidanud. Kui taimestikku poleks, oleks kliimasoojenemine praegusest veel veerandi võrra vängem. Samuti neelavad süsinikku maailmamered. Kokku hoiab biosfäär lausa 55 protsenti meie heitmetest. Seega on meile eluliselt oluline, et loodust sellisena hoiame.
Kui taimestikul pole kliimamuutustest ja majandamispraktikatest tingitult piisavalt vett ja toitaineid, võib suund teadlaste sõnul pöörduda, taimestik võib minetada võime süsihappegaasi siduda, meile hapnikku anda ja selle asemel hoopis ise hakata süsihappegaasi välja hingama.
Tänu teadlastele avardub ka meie maailmapilt. Teame, et oleme õhku paisanud üle 2000 miljardi tonni süsihappegaasi, Maa kliima on soojenenud keskmiselt 1,1 kraadi. Kuni viimase suure kliimaraportini teadsime, et kriitiline 1,5 kraadine temperatuuritõus ohustab meid umbes 60 aasta pärast. Aastal 2018 ilmus IPCC ehk rahvusvahelise kliimateadlaste paneeli raportit. Nüüd teame, et 1,5 kraadine soojenemine on käes tõenäoliselt juba järgmisel kümnendil.
Mõelge korraks, mida te kümme aastat tagasi tegite. Edasi tormab aeg sama armutu kiirusega.
IPCC raport võrdleb 1,5-kraadise soojenemise mõju pool kraadi suurema ehk kahekraadise soojenemise mõjuga, mis on samuti väga tõenäoline. Poolekraadine vahe väljendub oluliselt madalamas majanduskasvus nii rikastes kui vaestes riikides, kümme sentimeetrit enam kerkinud mereveetasemes, soolvesi mürgitab põllumaad, põua ja kuumalainetes, veel enam suurenevas kliimarändes. Ja nii edasi.
Inimkond ei sure kahekraadise soojenemise juures veel välja. Ent ometi on oluline vahe, kuivõrd suudame soojenemise peatada, kuivõrd kiiresti suudame kliimamuutustega kohaneda.
Koroona-aastal vähenesid CO2-heitmed ühiskondade sulgumise tõttu rekordiliselt. Maksimaalselt oli globaalse heite vähenemine ühel päeval võrreldes sama päevaga eelmisel aastal 17 protsenti. Üksnes teise maailmasõja ajal oli olukord koroona-aastaga võrreldav.
Kliimamuutuste ümberpööramiseks, planeedi soojenemise peatamiseks pooleteise kraadi juures peaksime järgmisel kümnendil igal aastal vähendama heitmeid sama palju kui seda tehti pandeemia-aastal.
Ometi ei ole ju selline "maailma peatamine" konstruktiivne lahendus kliimaprobleemidele. Struktuurseid muutusi me ellu viinud veel ei ole. Sõidame ikka samade autodega, toodame elektrit ja sooja ning tarbime vanaviisi. Tegime lihtsalt väikese sunnitud pausi.
Teadmisi, mida teha ja kuidas, on meil tänu teadlastele üha enam. Nüüd on vaja ka julgust ja head tahet neid igal rindel rakendada. Esimesed olulised teemad keskkonnakomisjoni tööplaanis ongi rohepöörde ellu rakendamise plaani koostamine, kokkuleppe otsimine jätkusuutlikuks metsanduseks ja ambitsiooni tõstmine elurikkuse hoidmisel.
Aitäh rahvaalgatuse "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035" algatajatele ja kõigile 2248 inimesele, kes algatust oma allkirjaga toetasid. Tegemist on ühe sisukama ja tõsisema petitsiooniga, millega on olnud au riigikogus oldud viie aasta jooksul tegeleda.
Keskkonnakomisjon arutas pöördumist 2019. ja 2020. aastal sisulistel kohtumistel seitsmel erineval istungil. Arvamust küsisime ka teistelt komisjonidelt.
"Selge suund on seatud, fossiilsetesse kütustesse me ei investeeri, väljume põlevkivienergeetikast järgmise 20 aastaga."
Töötasin läbi nende istungite protokollid. See on hea lugemine. Üks detail jäi silma. Nimelt Eesti Energia nõukogu esimehe tsitaat ühelt istungilt. Väino Kaldoja lausus Eesti Energia nimel: vajame valitsuse täpseid juhiseid. Nüüd uue valitsuse koostööleppes on need olemas - selge suund on seatud, fossiilsetesse kütustesse me ei investeeri, väljume põlevkivienergeetikast järgmise 20 aastaga.
Toon lühidalt veel mõned kliimavaatest olulised algatused, mis on valitsusel töös. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel uuendatakse energiamajanduse arengukava ja kiirendatakse taastuvenergiale üleminekut nii tootmises kui tarbimises.
Kaitseministeeriumil on soetamisel radarid, mis vabastavad Ida-Virumaal alasid tuuleenegia tootmiseks. Valmimas on merealade teemaplaneering, et kiirendada meretuuleparkide rajamist, neis peitub suurim taastuvenergiale ülemineku võimekus. Samuti on käimas vesiniku teekaardi koostamine, esimesed Eesti ettevõtted on pürgimas valdkondliku IPC üleeuroopalisse rahastuskavasse.
Motiveerimaks inimesi kogukondlikult ka energiamajanduses kaasa lööma soodustatakse kohalike taastuvenergiaühistute teket ja toimimist. Omavalitsusi peaks motiveerima investeeringuid oma piirkonda tooma riigihaldusministeeriumi loodav kohaliku kasu instrument.
Kogu avalikus sektoris tuleks samm-sammult läbi viia roheenergiapööre, olles eeskujuks ja minnes üle taastuvenergia tarbimisele. Euroopa vahendite toel jätkatakse hoonete energiatõhususe tõstmist. Kohalikele omavalitsustele on olemas kliimakavade toetus.
Selleks, et inimesed võiksid ise valida linnalises keskkonnas liikumise viisi, säästa raha, mis pere eelarvest praegu kulub ühele või lausa kahele autoliisingule, tuleb arendada mugavat, toimivat ühistransporti ja turvalist jalgrattateede võrgustikku. Investeeringud mitmetasandilistesse ristmikesse ja neljarealistesse teedesse toovad tõestatult juurde vaid autostumist, seetõttu ei saa neid projekte õnneks ka Euroopa Liidu rahadest finantseerida.
Keskkonnaministeeriumis on käimas suure valdkondliku arengukava KeVad koostamine ja sellesse mahuvad ka olulised elurikkuse eesmärgid. Õigustatud märkuse tegi hiljutisel metsanduse arutelul Kooslooduse esindaja, et kas ei peaks mitte metsanduse arengukava koostamine toimuma lähtuvalt elurikkuse eesmärgist, ehk peaks siin tõepoolest terviklikumat lähenemist püüdma?
Metsanduses on oluline toetada Euroopa Liidu initsiatiivi vaadata üle taastuvenergia direktiiv ja biomassi säästlikkuse kriteeriumid. Seda suunda toetas keskkonnakomisjon hiljuti üksmeelselt.
Selle petitsiooniga tegelesime pea kaks aastat. Üksjagu on sellest ajast selgemaks saanud, aga saame veel paremini. Lõpetan keskkonnakomisjoni eelmise valitsuse aegse seisukohaga, mis kehtib endiselt:
Keskkonnakomisjon toetab kollektiivse pöördumise algatajate arvamust, et Eesti peab saavutama kliimaneutraalsuse võimalikult kiiresti teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Kliimaneutraalsusele majandusele üleminek peab toimuma võimalikult kiiresti, sest mida kaugemale lükata strateegiliselt olulised otsused ning meetmete rakendamisega alustamine, seda keerukamaks ja kallimaks kliimaneutraalsuse suunas liikumine läheb.
Lõpetuseks paar konkreetset ettepanekut, mille kallale üheskoos kohe asuda võiksime. Teiste Põhjamaade eeskujul võiksime luua riigikantselei juurde riigijuhte, teadlasi ja ettevõtjaid koondava kliimakogu. Üheskoos koostaks kliimakogu ühise Eesti tegevuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050. Nagu mainisin, on erasektor siin juba poolel teel. Lähme neile vastu ja koos kiiremini edasi.
Edasi seame kliimaneutraalsuse riiklikuks eesmärgiks. Algatame "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" uuendamise. Kuna tegemist on riigikogu dokumendiga, siis sellega võiksimegi algust teha riigikogust. Riigikogu liikmete panus on oodatud ja vajalik. Sellest sõltub meie laste ja lastelaste saatus.
Pentus-Rosimannus: riigi rahandus vajab reforme
15. Aprill 2021 11:45
Keit Pentus-Rosimannus
Valitsuses käib töö järgmise nelja aasta eelarvestrateegia kallal, arutelu jätkub neljapäeval. Riigi rahandus vajab reforme ja neid pigem rohkem kui vähem.
Valitsus arutab aprillikuu jooksul riigi eelarvestrateegiat ja tuleva aasta riigieelarve esimest versiooni, mis on vaja esitada kuu lõpuks.
Valitsuses käib töö järgmise nelja aasta eelarvestrateegia kallal, arutelu jätkub neljapäeval. Riigi rahandus vajab reforme ja neid pigem rohkem kui vähem.
Valitsus arutab aprillikuu jooksul riigi eelarvestrateegiat ja tuleva aasta riigieelarve esimest versiooni, mis on vaja esitada kuu lõpuks.
Eelarvestrateegias on prioriteetideks digi- ja rohepööre ja pandeemiakriisist väljumine. Suuremaks sihiks tuleb rahandusministri sõnul seada ka rahanduse korrastamine. Digi- ja rohepöörde jaoks on kasutada mitu miljardit euroraha, samal ajal tekitab muret aga aastatega kasvanud eelarvepuudujääk.
Eelmine rahandusminister lubas ligi miljardi euro suurust kärbete kava, kuid sellist kava pole olemas ega ole kunagi olnudki. Selle asemel haigutab vähemalt sama suur täiendav auk, lisaks kriisieelsetel aastatel kaevatule.
Eelarvest otsitakse kokkuhoiukohti
Majanduse kasvust tulenevat puudujäägi vähenemist saab oodata vaid siis, kui ühtegi kulu lisavat muudatust mitte teha. See tähendab, et kellegi palku ei tõsta, mingeid uusi avalikke teenuseid ja nendega kaasnevaid püsikulusid ei kavanda.
Mitmes strateegilises sektoris on aga õigustatud ootus palgatõusuks. Seetõttu on vaja eelarveprotsessi reformida.
On selge, et reforme on vaja ja vaja pigem rohkem kui vähem. Alustades kas või selle sama eelarveautopilootika vähendamisega, mille puhul enamus kulusid on jäigalt paigas ja lõpetades vajadusega revideerida valdkondlikke poliitikaid, mis on mitukümmend aastat vanad. Kui reformid suurendavad tulevikus eelarvetulusid, on nende läbiviimiseks lubatav ka ajutine defitsiidi lisandumine. Aga see rehkendus peab klappima raudkindlalt.
Eelarvepoliitikas peaks automaatika olema kohandatud tsüklilisele paindlikkusele. Kulude lisamine eelarvesse on lihtne ja libe tee, selle asemel ootan aga kõikidelt valitsemisaladelt eelarvestrateegiasse tuleviku kasvu toetavate reformide ettepanekuid.
Täpsetest otsustest, mis valdkonnad ja mis ulatuses reformimist vajavad, on veel vara rääkida.