Reformierakonna Euroopa parlamendi valimiste nimekirja juhib Andrus Ansip
Pressiteated
20. Detsember 2018 19:30
Reformierakonna juhatus saatis erakonna üldkogule kinnitamiseks Euroopa parlamendi valimiste kandidaatide nimekirja.
“On ülioluline, et iga Eesti esindaja Euroopa parlamendis oleks kontaktide ja kogemustega poliitik, kellel on oma Euroopa võrgustik ja kes on valmis seisma Eesti huvide eest. Kui suurtel riikidel on saadikuid sadakond, siis meil vaid seitse. Reformierakond paneb neile valimistele välja ülitugeva nimekirja, mida juhib edukas Euroopa komisjoni asepresident Andrus Ansip, kellel järgnevad peaministrikogemusega Taavi Rõivas, ning pikaajaline välisminister Urmas Paet. Meie eesmärgiks on Euroopa Parlamendi valimised võita,” ütles Kaja Kallas.
Erakonna nimekirjatoimkonna ettepanekul registreeris juhatus kandidaadid järgmises järjekorras:
- Andrus Ansip
- Taavi Rõivas
- Urmas Paet
- Maris Lauri
- Kalle Palling
- Yoko Alender
- Vilja Toomast
- Airis Meier
- Hanno Pevkur
Valimisnimekirja kinnitab Reformierakonna üldkogu 12. jaanuaril.
Reformierakonna Riigikogu valimiste üldnimekirja juhib Kaja Kallas
Pressiteated
20. Detsember 2018 19:15
Reformierakonna juhatus saatis erakonna üldkogule kinnitamiseks Riigikogu valimiste üleriigilise nimekirja, mida juhib Kaja Kallas, kellele järgnevad Jürgen Ligi ja Kristina Šmigun-Vähi.
Erakonna esimees Kaja Kallas ütles, et Reformierakond läheb valimistele kahtluseta kõige tugevama ja kogenuma meeskonnaga, mille paljud liikmed on valitsemisvastutust kandunud ning valmis seda taas tegema.
“Eriti hea meel on mul, et näen nimekirjas ka palju neid, kes soovivad panustada Eesti paremasse tulevikku ja kandideerivad esmakordselt Riigikogusse just Reformierakonnas. Kristina Šmigun-Vähi, Andres Sutt, Margit Sutrop, Aivar Viidik, Urmas Siigur või Merike Lang on kõik tublid inimesed ja ma loodan, et nad saavad Eesti juhtimisele kaasa aidata,” ütles Kallas.
“Reformierakond on Eestis erandlik seetõttu, et meie üldnimekiri selgub sisevalimiste tulemuste põhjal. Nii on see ka tänavu. Minu ettepanekul nõustusid kaks peaministrit, Siim Kallas ja Taavi Rõivas, liikuma üleriigilise nimekirja ankrumeesteks, et anda oma koht kahele uuele tulijale, Kristina Šmigun-Vähile ja Andres Sutile. Selle ettepaneku kiitis juhatus heaks,” märkis Kaja Kallas.
- Kaja Kallas
- Jürgen Ligi
- Kristina Šmigun-Vähi
- Hanno Pevkur
- Urmas Paet
- Kristen Michal
- Aivar Sõerd
- Maris Lauri
- Arto Aas
- Ants Laaneots
- Andres Sutt
- Urmas Klaas
- Keit Pentus-Rosimannus
- Eerik-Niiles Kross
- Kalle Laanet
- Liina Kersna
- Urmas Kruuse
- Urve Tiidus
- Yoko Alender
- Marko Mihkelson
- Kalle Palling
- Vilja Toomast
- Laine Randjärv
- Johannes Kert
- Signe Kivi
- Toomas Kivimägi
- Andrus Seeme
- Jüri Jaanson
- Valdo Randpere
- Heiki Kranich
- Erkki Keldo
- Ivi Eenmaa
- Mati Raidma
- Madis Milling
- Heidy Purga
- Annely Akkermann
- Margit Sutrop
- Õnne Pillak
- Sulev Kannimäe
- Tiiu Aro
- Ülle Rajasalu
- Toomas Järveoja
- Jaanus Ratas
- Madis Timpson
- Ants Leemets
- Toomas Kruusimägi
- Mart Võrklaev
- Hele Everaus
- Anti Haugas
- Merike Lang
- Margus Lepik
- Maido Ruusmann
- Liis Klaar
- Airis Meier
- Maris Toomel
- Rait Pihelgas
- Peeter Sibul
- Urmas Siigur
- Ülo Needo
- Katrin Kuusemäe
- Ott Kasuri
- Kristo Enn Vaga
- Andrus Umboja
- Kaupo Nõlvak
- Signe Riisalo
- Vladas Radvilavičius
- Reno Laidre
- Aivar Surva
- Leo Aadel
- Aivar Saarela
- Timo Suslov
- Marika Valter
- Tarmo Alt
- Jüri Lebedev
- Maire Forsel
- Jaan Alver
- Meeli Pärna
- Eero Merilind
- Raivo Meitus
- Sten Laansoo
- Aivar Viidik
- Andres Aro
- Raimond Tamm
- Jaanus Müür
- Juhan Kangilaski
- Lembit Kolk
- Tõnu Juul
- Aivar Rosenberg
- Marko Torm
- Tiit Soorm
- Andrus Punt
- Margit Elviste
- Gerol Silkin
- Madis Koit
- Toomas Rõhu
- Merili Ranniste
- Indrek Kesküla
- Mati Sadam
- Helen Mahmastol
- Illari Lään
- Kadri Kurm
- Tõnu Meijel
- Rainar Enden
- Andrea Eiche
- Olesja Ojamäe
- Andres Mõis
- Priit Palmet
- Toomas Nõmmiste
- Sergei Gorlatš
- Taimo Tugi
- Tiit Vahenõmm
- Ülvi Nool-Kõre
- Art Kuum
- Katrin Helendi
- Taavi Toppi
- Marko Raudlam
- Merike Peri
- Toomas Kärk
- Einike Mölder
- Tiina Rühka
- Liana Nõgene
- Riho Tell
- Meelis Soll
- Taavi Rõivas
- Siim Kallas
Valimisnimekirja kinnitab Reformierakonna üldkogu 12. jaanuaril.
Lauri Luik: Tasub mõelda
Blogid
20. Detsember 2018 11:21
Lauri Luik
…
Demokraatia pidupäeva lähenedes on paslik mõelda, millisena soovime saja-aastast Eestit näha järgmisel kümnendil või pikemaski perspektiivis. Maailmas, sealhulgas ka Eestis toimuv teeb paratamatult murelikuks ja ettevaatlikuks. Lihtne aritmeetika ja mõnetine süvenemine globaalsesse majandusse ning monetaarpoliitikasse näitab, et oleme taas jõudnud majandustsükli turbulentsele laineharjale, millele järgneb varem või hiljem teadagi mis. Vaadates mõnisada kilomeetrit idapoole, pole pilt kuigivõrd roosilisem. Ka Ukrainas toimuv ei ole eestlaste jaoks võõras mure, see on meie mure. Seda tasubki võtta täpselt nii. Brexit, Trump, rahvaste raskesti kontrollitav ränne, isegi kaugel Korea poolsaarel tegutsev äärmuslik diktaator on vaid mõned hoiatavad näited, mille pärast tasub mõelda. Ja muidugi tasub mõelda ka loodusele, globaalsele ökosõjale, mille oleme maale kuulutanud.
Suure maailma tõmbetuuled mõjutavad paratamatult ka Eestit. Nagu meil kohapeal muresid vähe oleks? Äärmuslikkusesse kalduv nö anti-establishmenti ülistav “uute tõdedega” rikastatud hirmutav poliitika on kandunud USA-st ja UK-st meilegi. Ekre teeb selles vallas usinat tööd, ja inimesed usuvad. Tasub mõelda. Soov juhtida Eestit kui uute maksupoliitiliste eksperimentide laborit, on inimestele valusalt näppu lõiganud, mitte ainult töötavatele pensionäridele vaid kõigile, kes siiani on töötanud teadmises, et suurem pingutus ja töökus tagavad parema tulemuse ja ka riigipoolse tänu. Tervitatud olgu astmeline tulumaks ja Keskerakond. Tasub mõelda. Globaalse rahvarände mõju Eestile on siiani olnud õnneks huumor, võrreldes sellega, millise rände on suutnud organiseerida need, kes meie inimesi Lätti jooksutavad. Tsiteerides klassikuid: “Kes kurat tõstis õlleaktsiisi 70 protsenti?” Aitäh Jevgeni! Tasub mõelda.
Peale sedavõrd morbiidseid väljavaateid, on raske ette kujutada, et suudame väikses Eestis midagi määravat kõige selle parandamiseks ette võtta. Ometigi sõltub meist äraütlemata palju. Nii nagu iga inimene saab endas rahu ja tasakaalu leides ümbritseva maailma ilusamaks ja paremaks muuta, on ka Eestil võimalus globaalsel poliitilisel maastikul maailma mõjutada. Meie valikutest märtsikuistel riigikogu valimistel sõltub seega palju. Mitte ainult see, millisena tundub meie ukseesine meile endile, vaid ka see, millisena näevad seda teised, meie külalised ja partnerid. Eesti majanduslik edu ja julgeolek on paljuski tingitud heast koostööst teiste riikidega, sellelegi tasub mõelda, kui teeme valikuid. Tasub mõelda eriti siis, kui meid taas “uute tõdedega” hirmutama püütakse hakata … rassiviha, klassiviha. Meile võib ju tunduda, et keda ikka väikese Eesti tegemised, hoiakud ja väljaütlemised huvitavad, kuid tegelikult huvitavad väga, meie sõnumitel on partnerite hulgas sama kaalukas tähendus kui mistahes teisel osapoolel. Ma ei taha sellega väita, ega väidagi, et peame alati mõtlema samuti nagu meie partnerid. Selgroog on erakordselt oluline, kuid see ei tohi ohtu panna meie usaldusväärsust ega välistada head koostööd oma sõpradega. Ei iial enam üksi … ärme seda palun unusta.
Ja nüüd valikutest. Laual on assortii. Valija otsustada on, kas võtta sinine, punane või sootuks mõni kolmandat värvi komm. Kusjuures mõni võib olla hoopis pomm. Mina soovin elada vabas Eestis, kus räägitakse eesti keeles, hoitakse aus meie rahvuskultuuri ja tavasid, kaitstakse loodust, peetakse lugu heast haridusest ning mõistetakse tugeva majanduse fundamentaalsust, ja mis peamine, väärtustatakse iga inimest. Ma soovin elada Eestis, kus riik sekkub võimalikult vähe inimeste ellu, hinnates kõrgelt meie vabadusi ja vastutust ise otsustada. Ma tahan Eestit, mida hoiab arenemas tugev majandus; aus, lihtne ja pingutama motiveeriv maksusüsteem ning maailmale eeskujuks olev innovaatilisus. Ma tahan rahus oma lapsi kasvatada, pere ja lähedastega koos olla ning unistuste poole pürgida. Ongi kõik. Rohkemat ma ei soovi. Kõige selle vastu räägib suletus ja inimeste hirmutamine, flirt meie ohustajatega, majanduse ja maksudega eksperimenteerimine, ülekulutamine headel aegadel ning aastatega ehitatu lammutamine.
Taku valikuid.
Lauri Luik
Reformierakond seisis 2018. aastal eestikeelse hariduse, kooliturvalisuse, eelarve tasakaalu, töötavate pensionäride ja väliseestlaste eest.
20. Detsember 2018 09:45
„Reformierakonna fraktsioon on 2018. aastal seisnud eestikeelse hariduse, kooliturvalisuse, eelarve tasakaalu, töötavate pensionäride ja väliseestlaste eest. Samal ajal on koalitsioon tegelenud mikroprobleemide lahendamise, katuserahade jagamisega ja pideva otsustusvõimetusega. Aga võitlus parema tuleviku ja Eesti eest jätkub kindlasti ka järgmisel aastal,“ võttis Reformierakonna esimees Jürgen Ligi aasta kokku.
„Reformierakonna fraktsioon andis hiljuti uuesti Riigikogus menetlusse otsuse eelnõu, mis kohustab valitsust korraldama lasteaedade ja põhikoolide muutmine eestikeelseks. Enamus erakondi on antud reformile toetust avaldanud ning selle läbi minek on neile kätte võtmise asi,” kommenteeris Jürgen Ligi.
„ Hiljuti oli Riigikogus esimesel lugemisel Reformierakonna fraktsiooni poolt esitatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu mõte on langetada alkoholi aktsiisimäärad 2017. aasta veebruarikuu tasemele. Alkoholiaktsiisi langetamise eesmärk on peatada alkoholiturism Lätti, suurendades sellega Eesti eelarvetulusid ja parandades rahvatervist. Olgugi, et eelnõu saalis toetust ei leidnud, on Reformierakond kindel, et piirikaubandust on võimalik tagasi pöörata,” lisas Aivar Sõerd.
“Oleme sisse andnud eelnõu, mille eesmärk on töötavate pensionäride maksustamine lõpetada. Eelmise aasta detsembriga võrreldes vähenes jaanuaris 57 % töötavatele pensionäridele välja makstud pension. Keskerakonna, SDE ja IRLi ühine otsus tõsta makse töötavale pensionärile on selle valitsuse üks suurem möödapanek. Mõte liigitada töötavad pensionärid nende hulka, kes peaks kandma valitsejate suurepäraste kulutuste koormat, saab tulla vaid ülimalt küünilistel inimestel. Kuigi eelnõu läbis esimese lugemise, istub see juba ammu kuskil koalitsiooni varasalvedes," lausus Kristen Michal.
„Oleme kaks korda esitanud Riigikogule eelnõu, millega soovisime anda sünnijärgsetele Eesti kodanikele kindlus, et nad ei pea loobuma Eesti kodakondsusest, kui neil on õigus saada ka Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riigi, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa või Šveitsi kodakondsus. Kahjuks lükkas koalitsioon koos EKRE-ga eelnõu tagasi ja ütles sünnijärgsetele eestlastele EI. Meie võitleme väliseestlaste eest edasi, sest leiame, et topeltkodakondsus aitab kaasa meie rahvusriigi püsimisele ja tugevdab sidemeid kõigi eestlastega,“ kommenteeris Hanno Pevkur.
„Andsime menetlusse seaduseelnõu, millega soovitakse fikseerida õpetaja õigused kooliturvalisuse tagamisel. Leiame, et kooliturvalisuse tagamiseks tuleb laiendada õpetajate õiguseid. Turvalisus on täna väga aktuaalne teema ja ilmselgelt tuleks seda tõhustada. Loodame väga, et lisaks eestikeelsele haridusele on meil tulevikus ka turvaline haridus,“ ütles Yoko Alender.
„Andsime aasta jooksul sisse kaks umbusaldusavaldust. Esimene umbusaldamine oli aasta alguses seotud justiitsminister Urmas Reinsaluga, kelle sõnavõtt naistevastase vägivalla teemal solvas paljusid. Teine umbusaldus oli seotud majandus-ja taristuminister Kadri Simsoniga, sest ta ei lähtu Eesti majanduse, vaid era- ja erakondlikest huvidest ning ei näita üles tahet oma tegevust sisuliselt põhjendada ega oma majandusinimese pädevust,“ lisas fraktsiooni esimees Ligi.
Kalle Palling: e-residentsus on Eesti edulugu
18. Detsember 2018 14:15
“2014. aastal andsime valitsuses rohelise tule ideele proovida e-residentsuse platvormi abil teha Eesti suuremaks. Hea meel on tõdeda, et e-residentsus on mitte ainult käivitunud, vaid tänaseks toonud Eestisse 10 miljonit eurot. See näitab, et võib-olla oleme leidnud mudeli, millega saame Eesti majanduse teha palju suuremaks, kui ta juba on. Nii nagu igal uuel, maailmas unikaalse lahendusel, on ka e- residentsuse teel olnud erinevaid takisitusi, mida ületada. Aga raskused just selleks teel ongi, et toode veelgi paremaks saaks,” ütles Palling.
“Mäletan hästi paari aasta tagust arutelu Riigikogus, mille tulemus oli see, et regulatsioon muutus ja pangaarve avamiseks ei pidanud enam füüsiliselt panka kohale minema. Küll jõuab kätte ka see aeg, kus panganduses laiemalt saabub hetk kui uued asjad ei ole esmapilgul hirmutavad vaid huvitavad.
Pallingu sõnul on e-residentsuse areng toonud lauale veel mitmeid huvitavaid arutelusid kaasnevate teenuste arendamiseks. “Kõhutunne ütleb, et see on alles algus. Kõige uhkem olen selle üle, et riik, kes aastaid disainis paremat keskkonda iduettevõtete jaoks, katsetas ka ise ja lõi põhimõtteliselt valitsuse enda iduettevõtte, mille scale up potentsiaal on peale vaadates paljudele aukartustäratav. Viimane on andnud e-residentsuse projekti juhile Kaspar Korjusele võimaluse panna kokku meeskond maailma parimatest oma ala spetsialistidest kuuest erinevast rahvusest - USA, UK, Prantsusmaa, India, Ukraina ja Eesti. Nii et pole ime, et e-residente on meil juba täna maailma 165st riigist,” kommenteeris Palling.
Kaja Kallas: E-residentsus: Eesti kui teerajaja
Blogid
18. Detsember 2018 13:30
Kaja Kallas
Täna esitleti Kadriorus e-residentsuse Valget raamatut. Ma olen uhke meie e-residentsuse programmi üle. Ma olen uhke, et oleme selles valdkonnas teerajaja. Ma olen uhke, et Eesti on mitte ainult Euroopa vaid kogu maailma kaardil tähistatud särava “digitähekesega”. Meie edulugu teeb meid suuremaks, olulisemaks; meil on oma nägu, me ei ole lihtsalt väikeriik kuskil Ida-Euroopas.
Kui ma osalesin e-residentsuse Valge raamatu aruteludel, oli üks minu soovitus teha selgemaks, mida me Eestis oleme sellest projektist saanud. 7,4 miljoni suuruste kulude kõrval on Eestisse tulnud üle 17 miljoni euro raha ning 48 000 välismaalast 165st riigist on ennast Eestiga sidunud, et siinsete e-teenuste abil äri teha. Hoolimata sellest, et e-residentsuse projekti tee pole olnud takistutsteta on need numbrid, mis viitavad selgelt, et sellest projektist on kõigile Eestis reaalne kasu.
Olen ka varem kirjutanud, et teerajaja definitsioon ongi see, et keegi pole ei teed ega riske ette ära kaardistanud. Nende riskikohtadega tuleb ise kogu aeg tegeleda. Kui ühelt poolt riik teeb promo, kutsudes inimesi e-residentideks, aga teiselt poolt pangad neile arveid ei ava, siis on see riigi usaldusväärsuse probleem. Küsimus on, kuidas sellise regulatsiooni kontekstis e-residentsusega jätkata. Olen varem kritiseerinud ka praegust valitsust, mis digiteemasid prioriteetseks ei pea. Seda vajalikum on president Kaljulaidi ja e-residentsuse programmi meeskonna e-residentsuse tuleviku algatus.
Ükski teenus ei saa areneda, kui probleeme ignoreeritakse või nendega adekvaatselt ei tegeleta. Olen nõus Valge raamatu järeldusega, et e-residentsuse programmi eduka jätkumise eelduseks on vaja lahendada probleemid arvelduskontode avamisel, parandada teenuse kasutusmugavust ning pakkuda täiendavaid teenuseid. Me oleme riigina programmi edukalt juhtinud, kui e-residentidest saavad kasu nii Hiiumaa raamatupidaja kui eksporditurge otsiv väikeettevõte.
Samuti on selge, et mistahes valdkonnal on raske areneda, kui konkreetseid prioriteete ja arengusuundi pole. Riik peab suuna kätte näitama selles osas, milliste sektorite ja partnerriikide ettevõtteid me eelkõige e-residendiks ootame. Seejärel peab riik aktiivselt ka selle sihtgrupiga tegelema. Eelnev seondub välismajanduspoliitikaga laiemalt. Sarnaselt analüüsile Eesti välisteenistuse tugevdamiseks (www.diplomaatia.ee), leiame Reformierakonna valimisplatvormis, et Eesti välismajanduspoliitika vajab tugevdamist läbi ühtse ja selge juhtimise ja tegevuskava. EAS ja e-residentsuse üksus ei saa ega pea süsteemist väljaspool tegutsema (vt Valge raamatu ettepanekut avada digi-ID väljastuskohad Sao Paolos, Bangkokis ja Johannesburgis).
Me elame ajastul, kus kogukonnad moodustuvad online’is. Airbnb üürikorteri sobivust kinnitavad eelmiste külaliste arvustused, Facebookis moodustavad sarnaste huvidega inimesed gruppe. Selline grupp või kogukond on e-residendid. Me saame soodustada koostööd ja ärivõimalusi nii selle grupi sees kui sellel grupil Eesti ettevõtjatega. Arvustused võivad tagada usaldusväärsust ka väljaspool Airbnb’d – nt pankadelt e-residentidele. Nagu Valges raamatus välja toodud: kui pank otsustab lõpetada koostöö e-residendiga, võiks riik analüüsida selle põhjusi ja vajadusel ka e-residendi staatuse peatada või lõpetada.
Mul on hea meel tõdeda, et mitmed Valge raamatu järeldused kattuvad Reformierakonna valimisplatvormiga. E-riigi arendamine ja digiteemad laiemalt on meie prioriteet. Me anname endale aru, et sellel ajal, kui meie paigal seisame, jooksevad teised meist mööda. Reformierakonna eesmärk on viia Eesti e-riik uuele arengutasemele. Selleks peame vajalikuks valdkonna eesmärgipärast ja selget arendamist ja juhtimist. Teenuste loomisel lähtume kasutajasõbralikkusest – andmed esitatakse riigile üks kord, e-teenused on “nähtamatud” (selle asemel, et kodanik taotlusi peaks esitama, peab riik õigel ajal ise teenust pakkuma). E-riik ei saa kunagi valmis ja vajab pidevat uuendamist ning toetavat regulatiivset keskkonda. Seame eesmärgiks, et Eesti võtaks esimeste seas kasutusele regulatsioonid, mis võimaldavad kasutada tehisintellekti ning loovad turvalise ja läbipaistva keskkonna uute lahenduste nagu krüptovaluutad ja blockchain kasutamiseks.
Nii, nagu Valges raamatus e-residentsuse kohta leitakse, leiame ka meie, et e-riigi teenused tuleb viia ka mobiilsetesse seadmetesse. Mida rohkem riik e-residentidelt andmeid saaks (kõiki reegleid järgides muidugi), seda rohkem anonüümseid andmeid saaks me riigina avada kasutamiseks ettevõtluses, teadustöös ja muus. Ka meie mõistame küberturvalisuse olulisust ning näeme küberturvalisust ühe e-Eesti eelisarendusvaldkonnana.
The post E-residentsus: Eesti kui teerajaja appeared first on Kaja Kallas.
Keit Pentus-Rosimannus: Reformierakonna keskkonnaprogrammi keskmes on Eesti mets
Pressiteated
15. Detsember 2018 08:45
Reformierakonna juhatus kiitis heaks valimisprogrammi keskkonna peatüki. Peatüki loomist juhtinud Keit Pentus-Rosimannus ütles, et kõige olulisemal kohal on keskkonnaprogrammis mets.
“Riigimetsa järjest suurem raiumine selleks, et täita eelarveauke, ei ole mõistlik ega õige. Riigimetsa roll ei ole ainult raiumine. Riigimetsas peab palju rohkem tähtsustama metsa ökoloogilist, kultuurilist ja sotsiaalset rolli,” selgitas endine keskkonnaminister Pentus-Rosimannus. “Tahame Reformierakonnaga, et Eesti saaks ökoloogiliselt säästliku metsamajanduse juhtriigiks maailmas.”
Keskkonnapeatükis rõhutatakse ka seda, et kokkuhoidlik majandamine peab saama loodusvara kasutamise puhul sama loomulikuks, nagu see oli pikka aega riigi rahaasjade juures. “Selleks, et kogu loodusvarast saadavat raha kohe igapäeva kulutusteks ei raisataks, soovime luua Tuleviku investeerimisfondi. See koondaks loodusvarast teenitava riigi tulu ja suunaks selle innovatsiooni toetavasse teadus- ja arendustegevusse,” rääkis Pentus-Rosimannus.
“Eesti terve talupojatarkus pole kunagi raiskamist sallinud. Tahame, et Eesti oleks aastaks 2050 jäätmevaba riik, kus kogu üleliigne materjal võetakse uuesti kasutusse. Ikka selleks, et keskkond oleks parem.”
Maris Lauri: Kättesaamatu 1%
Blogid
16. Detsember 2018 19:45
Maris Lauri
Kuidagi märkamatuks on jäänud Statistikaameti uuemad numbrid teadus-arendustegevusele kulutatud summadest. Kokku kulutati teadus-arendustegevusele 2017. aastal 304 miljonit eurot, mis SKP võrdluses on 1,29%. Kulutuste tegemise kohad jagunesid järgmiselt: ettevõtlussektor 0,61%, kõrgharidus 0,51%, riik 0,15% ja kasumitaotluseta erasektor 0,02% SKP-st. Kõrgeim teadus-arendustegevuse kulutuste tase oli 2011. aastal, mil teadus-arendustegevust tehti 2,31% ulatuses SKP-st, sealjuures ettevõtluses 1,46% ulatuses […]
Mart Võrklaev: riigikogu, mul on katuseraha pärast piinlik
Arvamuslood
13. Detsember 2018 12:15
Kunagi päriselt katuste parandamiseks loodud katuserahade asemel peaksime täna julgema unistada suuremalt ja võtma ette ka keerulisemaid väljakutseid, kritiseerib Mart Võrklaev riigikogu perspektiivitut "katuserahade" jagamise praktikat.
Minul ja ka teistel omavalitsusjuhtidel üle Eesti võiks täna olla põhjust rõõmustamiseks. Haamrilöök on kõlanud, aeg on asuda kulutama, rõõmustama valijaid ja viima ellu regionaalpoliitikat – nagu riigiisad leiavad, et selle "rahasaju" abil teha saab. Tegelikult aga on piinlik.
Kunagi päriselt katuste parandamiseks loodud katuserahade asemel peaksime täna julgema unistada suuremalt ja võtma ette ka keerulisemaid väljakutseid, kritiseerib Mart Võrklaev riigikogu perspektiivitut "katuserahade" jagamise praktikat.
Minul ja ka teistel omavalitsusjuhtidel üle Eesti võiks täna olla põhjust rõõmustamiseks. Haamrilöök on kõlanud, aeg on asuda kulutama, rõõmustama valijaid ja viima ellu regionaalpoliitikat – nagu riigiisad leiavad, et selle "rahasaju" abil teha saab. Tegelikult aga on piinlik.
Jah, ka meie Rae vallas saame tänu Toompeal tehtud otsusele järgmisel aastal üht teist korda saata. Juba plaanis olnud spordiväljaku laiendamine läheb 10 000 euro võrra "odavamaks". Lisaks on viimaks võimalus paigutada raha ühe pika perspektiiviga unistusse, Rae valla trammiliini eelprojekti koostamisse, mitte suunata seda ainult mõnda karjuvasse puudujääki.
Kas meil seda raha ka päriselt vaja läheb? Muidugi, aga kedagi me tänada küll ei kavatse. Tallinnaga piirnevate omavalitsuste transpordiküsimused muutuvad linnastumise perspektiivis aasta-aastalt üha kriitilisemaks. Riigil oleks ammu aeg hakata vaatama veidi laiemat pilti. Paraku on ilmselge, et ka seekord eraldatud raha taga ei ole mitte pikk plaan, vaid lühinägelik ambitsioon.
Tegelemaks paratamatult ees ootavate väljakutsetega ei peaks kohalikud omavalitsused ega vabaühendused ootama koalitsioonijõuluvana. Meie riik peaks pigem looma jätkusuutliku ning ekspertteadmistele rajaneva rahastuse innovatsiooniprojektide ja nutikate lahenduste arendamiseks. Vägisi jääb aga mulje, et täna ei ole kellelgi julgust ega jaksu vaadata tulevikku. Kustutamist vajavaid tulekahjusid on jalaga segada. Seega on lihtsam kommikott arusaamatute reeglite järgi laiali pudistada ning jääda vastutasuks hääli ootama.
Kõigil hakkab justkui korraks kergem, kuid nii loome tuleviku asemel vaid ajutist väärtust ja kiiresti kaduvat heaolu.
Omavalitsusjuhina ei tahaks ma küsimusele, kust ühe või teise asja jaoks raha saite, silmad maas vastata, et see on see katuseraha. Tahaksin olla uhke, et suudame regionaalpoliitikat teostades mõelda ka tulevastele põlvedele. Selleks aga peab regionaalpoliitika muutuma "popiks" ka riigitasandil. Tänaste rahvasaadikute arusaam sellest, et 10 000 eurot kodukohta suunatud raha seal midagi päriselt paremaks muudab, on väga elukauge.
Kunagi päriselt katuste parandamiseks loodud katuserahade asemel peaksime täna julgema unistada suuremalt ja võtma ette ka keerulisemaid väljakutseid. Seeläbi võiks pikemas perspektiivis tõusta ka kõikide piirkondade võimekus ning seda ausal ja läbipaistval moel.
Kõige hämmastavam aga on muidugi meie rahvaesindajate selgitustest kõlama jäänud õigustus, et ka neil peab olema võimalus eelarveküsimustes kaasa rääkida. Vabandage, aga kes ometi siis otsustab riigieelarve ülejäänud ligikaudu 11,3 miljardi euro üle ja kas see kaob mingisse musta auku?
Hanno Pevkur: koalitsioon koos EKRE-ga ütles sünnijärgsetele eestlastele EI
13. Detsember 2018 13:15
Riigikogus lükati Keskerakonna, Isamaa, Sotsiaaldemokraatide ja EKRE 40 häälega tagasi Reformierakonna fraktsiooni esitatud eelnõu, millega sooviti anda sünnijärgsetele Eesti kodanikele kindlus, et nad ei pea loobuma Eesti kodakondsusest, kui neil on õigus saada ka Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riigi, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa või Šveitsi kodakondsus.
Reformierakonna poolt eelnõud kaitsnud Hanno Pevkur ütles oma kõnes, et Riigikogu ülesanne peab olema tegeleda eestlaste rahvaarvu kasvatamisega, mitte kahandamisega. „On ebamoraalne ja põhiseaduse vastane panna sünnijärgsed Eesti kodanikud tegema sundvalikut. Me peame tegelema ka nendega, kes on läinud kodumaalt eemale. Ka nendel peab olema teadmine, et kodumaal on nad alati oodatud ja et riik ei sunni neile peale valikut, kas valida ühe või teise riigi kodakondsus,“ ütles Pevkur.
Pevkuri sõnul oli parlamendil võimalus näidata ennast riigimehena. „Näidata Eesti inimestele nii siin kodumaal kui ka neile, kes väljaspool, et jah, me suudame üle olla mingisugustest poliitilistest kokkulepetest ja me mõtleme selle peale, kuidas eestlasi oleks tulevikus rohkem, mitte vähem,“ täiendas Pevkur.
Pevkur märkis, et kahjuks ei toetanud lisaks valitsuserakondadele sünnijärgseid eestlasi ka “rahvuslased” EKRE-st. „Eriti küüniline oli tänane käitumine aga IRLi poolt. Ei tundu väga isamaaline öelda sünnijärgsele eestlasele, et sa ise või su laps peab lahti ütlema Eesti kodakondsusest juhul kui oled väliseestlane või su lapsel on õigus saada teise vanema järgi näiteks ka Belgia kodakondsus. Vastupidiselt justiitsministrile, kes arvab, et topeltkodakondsus on riskantne mäng meie rahvusriigi tulevikuga, leiame meie, et topeltkodakondsus aitab kaasa meie rahvusriigi püsimisele ja tugevdab sidemeid kõigi eestlastega,“ võttis Pevkur Riigikogus toimunu kokku.
Hanno Pevkuri kõne on leitav SIIT