Andres Sutt: Finantsinspektsiooni nõukogu liikmekandidaadi Veskimäe sobivus on küsitav
Uudised
01. Oktoober 2020 17:30
Andres Sutt
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Sutt saatis täna rahandusminister Martin Helmele kirjaliku küsimuse, kus palub selgitada, kuidas vastavad finantsinspektsiooni nõukogu kandidaatideks väidetavalt esitatud Hannes Veskimäe ja Mai Palmipuu nõukogu liikmetele esitatavatele nõuetele.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Sutt saatis täna rahandusminister Martin Helmele kirjaliku küsimuse, kus palub selgitada, kuidas vastavad finantsinspektsiooni nõukogu kandidaatideks väidetavalt esitatud Hannes Veskimäe ja Mai Palmipuu nõukogu liikmetele esitatavatele nõuetele.
Finantsinspektsiooni seaduse järgi peab nõukogu liikmel olema laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon ning finants- või avaliku sektori asutuse juhtimiseks vajalikud kogemused. “Nii Veiko Talil kui Valdur Laidil, kelle nõukogu liikme volitused lõppesid augustis, on kahtlemata nii vastav reputatsioon kui pikaajaline tippjuhi kogemus. Avaliku info põhjal on kaheldav, et Hannes Veskimäe vastab nõukogu liikmele esitatavatele nõuetele. Finantsinspektsiooni nõukogu liikmete sobivuses ja reputatsioonis ei tohi olla mingit kahtlust, ” märkis Sutt.
Seetõttu soovib Sutt Helmelt teada, millise valikuprotsessi tulemusel jõuti nimetatud kandidaatideni ning kes ja kuidas hindas nende sobivust nõukogu liikme rolli täitmiseks. Samuti palub ta välja tuua, milline on kandidaatide kogemus tippjuhina era- või avalikus sektoris ning milline on nende reputatsioon ja millist valdkondlikku kompetentsi nad tooksid Finantsinspektsiooni nõukokku.
Kirjalikule küsimusele vastamiseks on rahandusministril 10 tööpäeva.
Eesti peab valeinfo leviku piiramise algatusega liituma
Blogid
01. Oktoober 2020 16:57
Riigikogu väliskomisjoni liige Keit Pentus Rosimannus soovitab Eestil kindasti valeinfo leviku piiramise ja Euroopa valimiste kaitse mehhanismi algatusega liituda selmet see sisepoliitiliseks peenrahaks vahetada.
Delfi kirjutab täna, et Jüri Ratase valitsus keeldus EKREle viidates liitumast Emanuel Macroni algatusega valeinfo piiramiseks.
“Võtsime juba eelmises Riigikogu koosseisus vastu raporti, mis rõhutas vajadust valimiste rünnetega Euroopa tasandil tegeleda, sest välise sekkumisega on praeguseks kokku puutunud praktiliselt kõik Euroopa Liidu riigid,” märkis raporti koostanud Pentus-Rosimannus.
“Ka valeinfoga manipuleerimise tõsidust mõistetakse järjest rohkem. Mina olin Eesti esindajana 2015. aastal üks neljast Euroopa Liidu välisministrist, kes algatas Venemaa desinfo vastu koordineeritult võitlemise teema EL välisasjade nõukogus, millest sündis StratCom üksus. Oleme käinud teema tõsidust selgitamas teistes pealinnades, otsinud koos lahendusi ja vahetanud valmisoleku parandamiseks kogemusi. Ja nüüd selline pööre,” ütles Pentus-Rosimannus.
Tema sõnul peaks Eesti selle algatusega kindlasti liituma.
Eesti peab valeinfo leviku piiramise algatusega liituma was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Michal: viiruse leviku tõkestamiseks tuleb Tallinnas puhastada hoolikamalt ühistransporti ja tipptunnil lisada väljumisi, et sõidukites oleks võimalik hoida vahet
Uudised
01. Oktoober 2020 16:30
Kristen Michal
Koroonaviiruse kasvava leviku piiramiseks tegi Reformierakonna fraktsioon tänasel Tallinna linnavolikogu istungil ettepaneku hoolikamalt puhastada ühistransporti ja lisada tipptunni väljumisi, et inimestel oleks ühistranspordis võimalik hoida vahet, mis on tõhus viis ennetuseks.
"Ühistransport on Terviseameti hinnangul siseruumide kõrval üks riskantsemaid kohti, kus võib koroonaviirusesse nakatuda. Kuna igapäevaselt kasutavad ühistransporti eakamad tallinlased ehk peamine riskigrupp, on tagumine aeg võtta kasutusele meetmed maandamaks ühistranspordis viirusesse nakatumise riski.
Lisaks ühistranspordi hoolikamale puhastamisele on kriisis vaja suurendada ühistranspordi väljumisi liinidel ja aegadel, kus täituvus on väga kõrge. Nii anname reisijatele võimaluse hoida sotsiaalset distantsi, sest inimeste arv igas ühissõidukis väheneks ja suureneb võimalus hoida vahet, ennetada," ütleb Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal.
"Olen igapäevane ühistranspordikasutaja. Tipptunnil tööle, kooli või turule sõites ei ole ka kõige parema tahtmise juures võimalik kõrval seisja või istujaga soovitatud distantsi hoida. Õlg õla kõrval sõidetakse hommikul tööle ja kooli ning õhtul koju tagasi, hirm hinges kripeldamas. Lisa bussid, trammid ja trollid muudaks liinide sõidugraafikuid tihedamaks ja reisijate arvu hõredamaks. Nii kaitseme Tallinna linnakodanike ja meie külaliste tervist ning viime nakatumisriski madalamale," lisab Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak.
Kaja Kallas: Homselt laenamise põlistamise eelarve
Blogid
30. September 2020 14:58
Kaja Kallas
2021. aasta riigieelarve kese peaks olema strateegiline vaade ja kriisi kasutamine reformideks. See eelarve määrab suuresti, kuidas Eesti majandus ja ühiskond koroonakriisist taastub, kui edukas on Eesti võrreldes konkurentidega ning kas me pärandame järgmistele põlvedele kasvava võlakoorma ja kõrged maksud või paindliku ja innovaatilise majanduse ning efektiivse riigi. Riigi, mis väärtustab kodanike ja ühiskonna heaolu nüüd ja ka tulevikus.
Aga meile täna esitatud eelarve kahjuks pole selline. Ka täna siin keskendus peaminister peamiselt kulude loetlemisele, mida valitsus teeb. Kulude loetelu ei ole eelarve. Aga valitsus kulutab nii nagu homset ei tulekski. Kuna kulude kokkuhoid on kavandatud alles peale järgmisi valimisi järgmise valitsuse jaoks, siis tundub, et on lähtutud põhimõttest, et „pärast meid tulgu või veeuputus“.
Riik ei toimi ainult ühe aasta, vaid peab toimima pikemalt ja jätkusuutlikult. Eufoorilises peomeeleolus raha ära kulutamine võib ühel õhtul tunduda tore, aga pohmelus saabub paratamatult. Riigi tulud on 11 miljardit, kulud aga 13 miljardit. Tegelik ühe aasta puudujääk on 2 miljardit, ehk 15,3 % sisemajanduse kogutoodangust.
Valitsus kiitleb sellega, et võetakse suures mahus laenu. Ühe eesti inimese kohta imikust raugani suurendatakse iga Eesti inimese laenukoormust 1800 eurolt 5000 euroni ainuüksi järgmisel aastal. Aga mis me selle eest vastu saame? Kus on investeeringud ja ühiskondlik arenguhüpe? Kus on reformid, mis muudavad riiki efektiivsemaks? Tänase seisuga ei toonud valitsus välja mitte ühtegi pikaajalist investeeringut või reformi, mis Eesti majandust ja konkurentsivõimet arendaks. Me ei investeeri piisavalt e-lahendustesse, rohepöördesse, ettevõtete innovatsiooni ja meie tööjõu kvalifikatsiooni tõstmisesse. Paisutatakse vaid tegevuskulusid, mis pärsivad erasektori arengut ja jätavad vähem raha prioriteetsetesse valdkondadesse nagu tervishoid, haridus, riigikaitse ja teadus-arendustegevus.
Peaminister ajab oma kõnes meelega segamini riigieelarve strateegia ehk neljaks aastaks planeeritud tegevused ja tuleva aasta riigieelarve. Ka suurima investeeringuna nimetatud Tallinna haigla on ainult liivale kirjutatud unistus, sest raha planeeritakse võtta eurorahadest ja haiglat pole isegi projekteerima hakatud. See kõik on pettus.
Peaminister ütleb, et eelarve on nii suurde miinusesse vaja ajada, sest vaja on kriisist kiiresti välja saada. Samas näeme statistikaameti avaldatud info põhjal, et maksulaekumised on kõigest 3,2% vähenenud. See ei õigusta kuidagi 15,3% suuruse defitsiidi tekitamist. Samuti ei näe me selles eelarves tegelikke kriisist väljumise meetmeid. Veelgi enam, kui vaadata valitsuse praegust tegevusetust seoses koroonakriisiga, siis muutub see jutt veelgi õõnsamaks. Majandust ja ettevõtlust tuleb toetada arukalt ja tulemuslikult. Ligipääs riiklikele toetusmeetmetele peab sõltuma ainult kokkulepitud reeglitest, mitte sellest, kuidas ettevõtte omanikud saavad läbi valitsejatega. Selline lähenemine ei sobi demokraatlikule riigile.
Mis siis tuleks meie arvates selle eelarvega teha:
- Teadus peab jõudma majandusse. Eesti on praegu Euroopa Liidus kõige viimane ettevõtete osakaalu poolest, mis toovad turule uusi innovaatilisi tooteid või teenuseid. See näitab, kui kehvasti toimib meil teadmussiire majandusse ja kui kaugel oleme teadmistepõhise majanduse poole liikumisel tegelikult. Kriis annab nii raha kui ka võimaluse selles vallas otsustavalt tegutseda. Rakendusuuringute keskuse loomine ja selle kaudu raha suunamine erinevateks arendustegevuseks aitaks motiveerida ettevõtteid tegelema senisest aktiivsemalt tootearendusega. Nii saab väiksema riskiga investeerida uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja kasvatada ettevõtete konkurentsivõimet.
- Vähendame ravijärjekordi ja hoolduskoormust. Eesti tervishoid-ja sotsiaalvaldkond on jätkuvalt abivajajat liigselt väntsutav. Ravi-ja sotsiaalteenused on killustunud tervishoiu, sotsiaalvaldkonna, haridusvõrgu ja omavalitsuste vahel. Samal ajal kulub arstidel ja teistel spetsialistidel liiga palju tööaega bürokraatiale ja aruandlusele. Nurisevad arstid ja nurisevad patsiendid. Seega tuleb investeerida targematesse tervishoiu-ja sotsiaalvaldkonna IT-lahendustesse. Kindlasti vajame kvaliteedihüpet ka inimeste hoolduskoormuse vähendamisel. Ümberkorralduste tulemusena peavad arstiabi ja sotsiaalteenused olema inimestele mugavamalt kättesaadavad.
- E-teenustega teeme riigi kokkuhoidlikumaks. Me peaksime investeerima e-Eesti, erinevate IT-tugiteenuste ja interneti püsiühenduse kättesaadavuse parandamiseks. Kiire internetiühendus peaks olema välja ehitatud igas Eestimaa paigas.
- Turismi- ja teenindussektori muutus. EAS-i juurde tuleks luua rahastusprogramm, mille eesmärk on toetada teenindus-ja turismisektori digitaliseerimist ja seeläbi vähendada tööjõu osakaalu neis majandusvaldkondades.
- Kliimapoliitika on präänik meie konkurentsivõimele. Kliimapoliitika on tegelikult meie ettevõtete konkurentsivõime küsimus. Tulevikus on ilma kahtluseta edukamad need ettevõtted, mis suudavad toime tulla ühe karmistuvate keskkonnanõuetega.Meie ühiskondlik heaolu sõltub sellest, kui kiiresti ja väikeste kuludega suudavad meie ettevõtjad Euroopa kliimaeesmärkidega kohanduda. Seega on iseenesestmõistetav, et suuname raha läbi spetsiaalse kliimafondi meie ettevõtluse ja ühenduste digitaliseerimisse, majanduse roheinnovatsiooni ja konkurentsivõime tõstmisse.
- Ida-Virumaa vajab uut majandusmudelit. Vananev ja vähenev rahvastik, kliimapoliitikaga karmistuvad keskkonnanõuded mõjutavad Ida-Virumaad järsult ja pikaajaliselt. Ida-Virumaa majandus, tööhõive ja omavalitsuste tulubaas sõltub palju põlevkivisektorist. Nüüd, kui põlevkivitööstus tõmbub paratamatult koomale, tuleb Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamiseks teha investeeringuid ja meelitada siia investeeringuid, mis seda muutust aitaksid väiksema sotsiaal-majandusliku kuluga kaasa tuua.
Opositsioon teeb kindlasti oma ettepanekud eelarvele ja palub arvesse võtta Eesti panga ja eelarvenõukogu ettepanekuid, et arulagedat kulutamist ohjeldada. Samas me teame, et sellele valitsusele on omane lähtuda ainult Martin Helme tarkusest ja kõik teised arvamused maha teha. Aga me ei ole siiski lootust kaotanud.
The post Homselt laenamise põlistamise eelarve appeared first on Kaja Kallas.
Liina Kersna valitsuse poliitikast: Kes tegi? Ise tegi! Ise tegi!
Arvamuslood
30. September 2020 11:30
Liina Kersna
Mäletate seda vana eesti muinasjuttu, kus Kaval- Ants dr. Isena esinedes silmahädas vaevlevale Vanapaganale raviks sulatina silma valas? Ja kui ilmarahvas valu käes kisendavalt vanatoilt küsis, et - kesse tegi? - siis mida Vanapagan vastas?
See muinasjutt meenub ilmselt nii mõnelegi, kes pole tüdinenud valitsuse jätkuvalt grotesksetel tegemistel silma peal hoidmast. Septembris võisime näiteks raadiost kuulda uudist valitsuse otsusest suunata kõik välismaalt Eestisse tulevad tipp- sportlased kahenädalasse karantiini. Mis tähendas, et ühtegi rahvusvahelist võistlust Eestis korraldada ei saa. Teadaolevalt mitte ükski teine riik maailmas ei ole taolist piirangut sportalstele seni veel kehtestanud. Mis seals ikka, kui kraanid kinni, siis kinni. Aga - sellel uudisel oli ka teine, anekdootlik pool. Nimelt polnud valitsuse otsusega rahul ei peaminister Ratas, kes kurtis ajakirjanikele, et „sportlased on jäänud hammasrataste vahele", ega ka kultuuriminister Lukas, kes iseloomustas valitsuse otsust kui „huupi puusalt tulistamist, kus üks hulkuv kuul on juhuslikult tabanud sporti". Oot, oot, kes jättis sportlased hammasrataste vahele ja kes lasi lendu hulkuva kuuli? Kas peaminister ja kultuuriminister ei kuulugi enam valitsusesse? Teame ju küll, kelle
käes on valitsuses ohjad aga milleks selline hädine eneseõigustus? Kuuldud uudis iseloomustab hästi tänase valitsuse tantsujoonist – kärarikkalt rapsides tekitatakse probleeme, mida seejärel kangelaslikult lahendama asutakse. Meenutagem, kuidas majandusminister kehtestas tervisekaitsele viidates lennukeelde (otselennud on keelatud nii Brüsselisse, Oslosse, Stockholmi, Pariisi, Viini, Milanosse kui veel mitmesse Eesti jaoks väga olulisse sihtpunkti), suunates inimesi mitmetes lennujaamades ümberistumistele. Misläbi reisijate risk koroonaviirusesse nakatuda mitmekordistus. Nüüd kurdab õnnetu minister Aas, et konservatiivselt mõtlevad valitsuse liikmed ei ole nõus lennupiirangute leevendamisega. Mäletame, kuidas kevadel saatis valitsus siinsetes ettevõtetes töötavad täiesti terved inimesed sunniviisilist kodumaale, põhjustades teiste hulgas näiteks maasikakasvatajatele tõsise majandusliku kahju. Nüüd käiakse maaeluministeeriumis usinalt koos, et kahjud kokku lüüa ning kompensatsioone maksta. Kommunikatsioonieksperdid nimetavad taolist käitumist „sõjaudu tekitamiseks". Selleks, et tähelepanu olulistelt küsimustelt kõrvale juhtida, pekstakse potte ja panne täiesti ebaolulistel teemadel, tihtipeale kõige labasemate solvangutega ühiskonda šokeerides ning avalikkuse tähelepanu jõhkralt kuritarvitades. Tõsiselt - miks me peaksime päevade ja lehekülgede kaupa arutlema selle üle, kas tõesti Soome peaminister on müüjatüdruk,
rahulolematud teadlased punaprofessorid, Tallinna Ülikooli vilistlased hobusevargad, opositsioonis jätised, Riigikogu erikomisjonis toimuv kirbutsirkus, Kaitseväe juhataja ebapädev, Eesti Panga ekspertide ettepanekud majanduse suhtes barbaarsed? Pole paremat teha? Viimase aja üks ilmekamaid näited enda loodud probleemiga võitlemisel on hinnanguliselt 1,8 miljonit maksma mineva nn abielureferendumi korraldamine kohalike omavalitsuste valimiste ajal. Millist probleemi me selle referendumiga lahendame? Abielu mehe ja naise vahel on kirjas perekonnaseaduses. Kas keegi tahab seda muuta? Pole märganud. Valitsuse eesmärk on ilmselgelt peksta vahtu referendum, mis jätaks varju olulised debatid kohalikel teemadel. Samas tõsiseid teemasid kõrgub kuhjaga. Kuidas tagada vanemaealistele piisavalt koduteenuseid, et nad saaksid võimalikult kaua olla kodus, mitte hooldekodus? Kas kõik lapsehoiuteenust vajavad erivajadusega lapsed saavad seda nii, et vanematel oleks võimalus tööl käia? Kuidas pakkuda lastele ja noortele võimalikult kodu lähedal vajalik psühholoogiline tugi? Mida saaksime teha, et noored lapsevanemad saaksid soovi korral osaleda teaduspõhistes vanemlusprogrammides, et ennetada võimalikke tulevasi probleeme? Kuidas tagada abivajajatele kättesaadav sotsiaaltransport? Mismoodi saada lapsed rohkem liikuma, kas lastele on tagatud turvaline rattasõit koolist koju? Ajal, mil kohalike omavalitsuste eelarved on
kasvanud, on sotsiaalvaldkonna kulud jäänud samale tasemele. Tuhat põhjust jätta pseudoprobleemid kõrvale. Kindlasti tuleb jätkuvalt seista selle eest, et 16-18- aastased noored saaksid iseseisvalt pöörduda psühhiaatri poole. Seda lähenemist toetavad nii valdkonna spetsialistid kui ka õiguskantsler. Psühhiaatrid ütlevad, et hoolimata täna kehtivast keelavast seadusest pöördub nende poole jätkuvalt noori, kel pole vanema nõusolekut, kuid kes kindlasti vajaks abi. Eestis aastas umbes 400. Lisaks kinnitavad uuringud, et vaid 30% noortest, kes vajaksid abi, pöörduvad üldse arsti poole. Kas ei pane muretsema? Üheksa kuud on õiguskantsleri poolt tõstatatud seadusemuudatus olnud meil Riigikogus laual, enamuse ajast paraku sahtlis. Sügishooaja esimesel sotsiaalkomisjoni istungil hääletas koalitsioon minister Tanel Kiige silmade all taaskord armutult välja ettepaneku seda teemat arutada, samuti läks selle nädala esmaspäeval. Hoolima sellest, et kõik valdkonna spetsialistid ning noored ise (oleme saanud seadusemuudatust toetava pöördumise 36-lt noorteorganisatsioonilt) ootavad ja toetavad. Ja veel. Teame uuringutest, et 1500 eurot lapsevanema depressiooni ennetusse säästab riigile kokkuvõttes 50 tuhat eurot; üks euro suitsiidiennetusele toob ühiskonnale tagasi poolteist eurot; vanemlusprogrammi investeeritud euro aga 14. Riigi seisukohalt oleks neisse valdkondadesse raha suunamine ilmselgelt kasulik investeering. Et tegeleda süsteemsemalt vaimse tervise teemadega, küsis sotsiaalministeerium eelmisel aastal oma eelarvesse nelja aasta tarvis nelja miljonit eurot. Valitsus ei
pidanud seda teemat aga oluliseks. Valdkond sai lisaraha - null eurot! Raske leppida, kui samal ajal annab valitsus nõusoleku maksta kolm miljonit eurot Ameerika advokaadibüroole, teades, et seda ei soovitanud teha ei välisluureamet ega välisministeeriumi teenekad diplomaadid. Lõpetuseks. Paljusid vaatajaid tegi murelikuks rahandusminister Mart Helme nädalapäevad tagasi väga pehme keelega antud intervjuu Kanal 2 „Reporterile". Isegi meditsiinist kaugel olevad inimesed teavad, et taoline artikulatsioon võib viidata väga mitmele tõsisele terviseprobleemile. Muidugi tekib küsimus, kas kohe algav riigieelarve miljardite jagamise vastutuspinge ja stress ühes tsentrifuugis tuhandete televaatajate silme ees nähtud sümptomitega ikka annavad Eestile võimalikest parima tulemuse? Aga teisalt ei saa välistada, et tegemist oli valitsuse järjekordse kaval- Antsu „vimkaga" avalikkuse tähelepanu köitmiseks masse erutavas meelelahutuslikus võtmes. Ikkagi inimene?! Udu ei näi hajuvat.
Signe Riisalo küsib Tanel Kiigelt ja Jaak Aabilt isikukaitsevahendite ning koroonatestide hankimisest
Uudised
30. September 2020 09:00
Signe Riisalo
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Signe Riisalo ütleb, et kuigi koroonakriisi algusest on möödunud üle poole aasta, pole tänaseni mitmed isikukaitsevahendite suurhanked täidetud.
Saamaks selgust, kuidas valitsusel edeneb isikukaitsevahendite ja koroonatestide hankimine ning millised on praegused isikukaitsevahendite ja testide varud, pöördus Signe Riisalo küsimustega sotsiaalminister Tanel Kiige ja riigihalduse minister Jaak Aabi poole.
Ühtlasi soovib Riisalo teada, kui suur osa kevadel Eestisse saabunud kaitsemaskidest olid professionaalses mõttes kasutud ning kui suur on sobimatute maskide ostuga kaasnenud rahaline kahju.
Riisalo palub ministritel edastada ka Eesti riigi kava selle kohta, kui palju kaitsevahendeid ja teste Eesti vajab koroonaviiruse leviku suurenedes ning milliseid samme valitsus astub, et minimeerida tarneraskused, mis viiruse aktiivse levikuga kaasneda võivad.
Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele peavad ministrid vastama kümne tööpäeva jooksul.
Reformierakonna naisteühenduse juhiks sai Vilja Toomast
Uudised
28. September 2020 15:00
Pühapäeval, 27.septembril 2020 valis Reformierakonna naisteühenduse NaiRe üldkoosolek uueks juhatuse esinaiseks Riigikogu liikme Vilja Toomasti. Juhatusse valiti veel Anneki Teelahk Ida-Virumaa, Auli Solo Tartumaa, Carmen Illak Tallinna, Meeli Pärna Pärnumaa, Piia Järveots Saaremaa ja Sirli Tallo Viljandimaa piirkonnast.
"Mul on rõõm olla eestvedajaks nendele vahvatele ja tugevatele naistele, kes on kokku saanud NaiRes. Eesti ühiskonna tänane moraalsuse ja aususe lävi on muutunud nii madalaks, et raske on naise, abikaasa ja emana vaiki olla,” ütles Vilja Toomast ning lisas, et naised võiksid omavahel kokku hoida ning ennekõike toetada üksteise valikuid ja püüdlusi. Samuti on oluline ka naiste hääl kuuldavaks teha kogu ühiskonnas.
Vilja Toomast on Eesti poliitik, Riigikogu liige, kus kuulub Õiguskomisjoni. Lisaks on ta ka Tallinna Linnavolikogu ja Nõmme Linnaosakogu liige ning kuulub Reformierakonna Tallinna piirkonna juhatusse, olles Nõmme piirkonna esimees.
Vilja on pärit väikesest Lõuna-Eesti külast, Vaabinast. Sealsamas alustas ka oma kooliteed. Keskhariduse sai Antsla Keskkoolist ja magistrikraadi psühholoogias omandas Tartu Ülikoolis. Ta on abielus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõu Taimo Toomastiga. Tal on üks täiskasvanud tütar. Vabal ajal meeldib talle väga lugeda, aias töötada, metsas jalutada ning koos abikaasaga kokata. Samuti naudib ta head ooperit.
Naisteühendus NaiRe asutati 25 aastat tagasi, 30 aprillil 1995 Pärnus. Selle eestvõtja oli Valve Kirsipuu koos oma aatekaaslastega. NaiResse kuulub hetkel 501 liiget. Viimasel neljal aastal oli NaiRe esinaine Riigikogu liige ja rahandusekspert Maris Lauri, kes uude juhatusse enam ei kandideerinud.
“NaiRes on väga hakkajad ja erksa tunnetusega naised, kes tahavad teada, arutada ja kaasa lüüa ühiskonnas toimuvas. Selliste kaaslastega on alati rõõm koos toimetada. Mul on väga hea meel, et NaiRe juhatuses on esindatud väga erinevad piirkonnad," sõnas Maris Lauri.
“Viimasel ajal on valjuhäälseks muutunud see vähemus, kes nõuab, et enam kui pool ühiskonnast kasvataksid kodus lapsi ja oleksid vait, kui „issid“ asju otsustavad. See ei ole kunagi olnud Eesti naise viis ja ma usun, et naised ei lase sellisel asjal kunagi ka juhtuda, kuid selleks on vaja, et naised tõesti räägiksid ja toimetaksid aktiivselt ka avalikkuses," ütles ta kokkuvõtteks.
Yoko Alender: 26 aastat
Blogid
28. September 2020 08:41
Yoko Alender
Mina olin Estonia huku päeval 15 aastane. Kaotasin seal oma pere. Oma isa. Tema oligi tol ajal kogu mu pere. Minu kui lapse jaoks oli üks ja ainus valik: võtta vastu kogu abi, mida mulle osutas palju häid inimesi ja püüda oma eluga edasi minna. Käia koolis, suhelda sõpradega, kasvada ja saada täiskasvanuks. Valisin selle […]
The post 26 aastat appeared first on Yoko Alender.
Kaja Kallas: valitsus pööraku tähelepanu koroonasegadusele ja Eesti arengupiduritele
Uudised
25. September 2020 16:00
Kaja Kallas
Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles täna erakonna volikogul, et valitsus peab lähiajal keskenduma koroonaviiruse kasvava levikuga tegelemisele ja riigi rahanduse kehvale seisule.
Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles täna erakonna volikogul, et valitsus peab lähiajal keskenduma koroonaviiruse kasvava levikuga tegelemisele ja riigi rahanduse kehvale seisule.
Tema sõnul on valitsuse sõnumid äärmiselt segased ja kui sõnumeid ka antakse, siis ise käitutakse neile risti vastupidiselt. „Ühelt poolt soovitab Terviseamet inimestel ära jätta erinevad perekondlikud koosviibimised, kuid samal ajal toimuvad valitsuse liikmete osavõtul rohkearvulised galaõhtusöögid. Vastuolulised juhised ja nende laialdane eiramine on segadusse ajanud koolid, omavalitsused, kultuuriasutused, arstid ja ettevõtjad. Kui valitsus ennast lähiajal kokku ei võta, võib meid tabada koroonakaos,“ rääkis Kallas.
“Kevadel rääkis peaminister palju teisest lainest ja maskikandmisest kui sotsiaalsest normist. Nüüd kui suvi on möödas, ei ole meil mingit selgust, kas maskid on olemas ja millised on kandmissoovitused,” ütles Kallas.
Tema sõnul oli valitsusel terve suvi aega, et koroonaviiruse teiseks laineks ette valmistada ja juhiseid koostada.
“Kodutöö on aga tegemata ja vajalik ettevalmistus null. Reformerakond tegi juba juulis Riigikogus ettepaneku moodustada kiiresti ekspertkomisjon, et analüüsida kevadise koroonapuhangu õppetunde,” ütles Kallas. “Septembris tegime valitsusele ettepaneku töötada välja selged suunised õppetöö korraldamiseks viiruse tingimustes. Loomulikult pole võimuerakonnad kedagi kuulda võtnud ja jätkavad poliitiliste viroloogide mängimist,“ lisas ta.
Teise suure poliitilise teemana tõi Reformerakonna esimees tänasel volikogul välja Eesti majanduse ja riigieelarve nigela olukorra. Kaja Kallase sõnul on valitsus äkktempos laenama asunud, kuid mõistliku arutelu, milleks laenuraha kasutada pidada ei soovita.
“Lühikese ajaga on kokku laenatud ligikaudu 3,3 miljardit eurot, millest osa on läinud ülekulutamise lappimiseks ning teine osas seisab lihtsalt kontol,” sõnas Kallas. Ta lisas, et enne järgmise aasta valimisi kuuleme ilmselt soovidest kasvatada laenu toel riigi püsikulusid veelgi, kuid ühtegi tuleviku vaatavat investeerimisplaani valitsusel seni pole.
“Reformierakond on välja pakkunud, kuidas võiksime järgmise nelja aasta jooksul investeerida neli miljardit eurot tervishoidu, innovatsiooni, e-riiki, kliimapoliitikasse ja Ida-Virumaa arenguks. Meie investeeringute plaaniga kasvaks Eesti majanduse konkurentsivõime, suureneks riigi-ja ettevõtete digivõimekus, lüheneks ravi-ja hooldekodu järjekorrad. Järgmine nädal peab valitsus tutvustama riigieelarvet ja kindlasti käib Reformerakond oma nägemuse uuesti välja,“ rääkis Kallas.
Kaja Kallas: Mitte menetlemine, vaid lahendamine
Blogid
22. September 2020 12:53
Kaja Kallas
Kõige pealt loomulikult suur tänu õiguskantlerile tehtud töö ja ettekande eest! Kõige olulisem on, et õiguskantsler tegeleb tegelike inimeste tegelike probleemide lahendamisega. Mulle väga meeldib õiguskantsleri ametkonna filosoofia, et me lahendame, mitte ei menetle. Selline suhtumine võiks levida ka teistesse ametkondadesse. Kui olin advokaat, siis võtsime kord tööle ühe inimese riigiametist. Väga raske oli temaga, sest tema menetles. Ütles, et nii ei saa. Aga advokaadile ei maksta selle eest, et sa lihtsalt menetled, vaid tahetakse lahendusi. Kui nii ei saa, siis kuidas saab?
Kõige pealt loomulikult suur tänu õiguskantlerile tehtud töö ja ettekande eest! Kõige olulisem on, et õiguskantsler tegeleb tegelike inimeste tegelike probleemide lahendamisega. Mulle väga meeldib õiguskantsleri ametkonna filosoofia, et me lahendame, mitte ei menetle. Selline suhtumine võiks levida ka teistesse ametkondadesse. Kui olin advokaat, siis võtsime kord tööle ühe inimese riigiametist. Väga raske oli temaga, sest tema menetles. Ütles, et nii ei saa. Aga advokaadile ei maksta selle eest, et sa lihtsalt menetled, vaid tahetakse lahendusi. Kui nii ei saa, siis kuidas saab? Mis on see võimalik koht, kus inimene saab abi?
Nüüd teemadest. Teemade ring on loomulikult hästi lai, mis ka aruandes on välja toodud, ja teemade ring, millega õiguskantlser kokku puutub oma töö jooksul, on samuti lai. Aga ajapuudusel ma tooksin välja kolm meie jaoks olulist asja. Esiteks, loomulikult õigusriigi kaitsmine. Õigusriik on minu arvates praegu ohus rohkem kui kunagi varem. Ehk siis keegi jälgib seda, et toimitakse reeglite alusel, toimitakse nii, nagu on kokku lepitud, ja need reeglid kehtivad kõigile, sõltumata sellest, kas sa oled võimule lähedal seisev või ei ole.
Teiseks, üks väga oluline teema, mis aruandes on ka välja toodud, puudutab lapsi ja vanemaid. Kui ma käin koolides ja küsin, mis on teie peamine probleem, siis väga tihti vastatakse: peamine probleem on lapsed katkistest perekondadest. Samamoodi, kui ma kohtusin kohtunikega, siis kohtunikud kurtsid, et nad ei tegele väga palju õigusemõistmisega enam, vaid just perekonnaasjades, tsiviilasjades nad peavad olema justkui sotsiaaltöötajad. See tähendab, et kui perekonnad juba jõuavad kohtusse, on nende suhted nii kapitaalselt katki, et see ema ja isa enam lapse koolilõpu pildile ühiselt ära ei mahu. Ja see on lapsele tohutu trauma. Laps armastab mõlemat oma vanemat. Paraku on nii, et perekondi on erinevaid, kõik abielud ei kesta, kõik kooselud ei kesta, aga nendest kooseludest sünnivad ka lapsed. Ja mis nendest lastest siis saab, kui see suhe ei ole toiminud? Seetõttu ma väga toetan mõtet, et oleks olemas kokkulepete vahendamise süsteem enne seda, kui need vaidlused jõuavad kohtusse, sest, agu ma ütlesin, kui nad kohtusse jõuavad, on juba väga raske neid vanemaid lepitada. Kannatajaks on aga lapsed. Ja lapsed on tegelikult need, kes meie ühiskonda edasi kannavad, kes annavad edasi seda, kui terve me ühiskonnana oleme. Kui lapsed on katki, on ka ühiskond katki.
Kolmandaks, väga oluline teema meie majanduse toimimise seisukohalt on pangakontod. Tõepoolest, ka meie oleme saanud väga palju tagasisidet erinevatelt ettevõtjatelt ja inimestelt, kelle pangakontod on lihtsalt suletud või kellele pangakontosid üldse ei avatagi. Aga tänapäeva maailmas ei ole võimalik ettevõtlusega tegeleda, kui sul ei ole toimivat pangakontot. Me tõesti ei taha seda, et me liiguks tagasi sularahas arveldamise poole. Enamik kaubanduspartnereid ei ole valmis ka sularahas arveldama. Me ei tohiks ajas minna tagasi. Seetõttu mul on väga hea meel, et õiguskantsler aktiivselt otsib, kus on selle probleemi raskuskese, kas on midagi, mida me saame teha, et võrdselt tagada, et ühelt poolt rahapesunõuded oleksid täidetud, aga teiselt poolt ettevõtjaid ei ahistataks nii, et nad ei saa toimetada.
Ja kõikide nende asjade puhul ma usun, et ma võin rääkida kolleegide eest: Meie oleme kindlasti valmis otsima lahendusi, mis inimesi aitaksid nendest probleemidest üle. Kui on hulk väga ühte ja sama tüüpi muresid, siis ilmselt tuleks seda reguleerida just seadusandlikul tasandil. Meie oleme igakülgseks koostööks valmis ja soovime õiguskantsleri ametkonnale väga palju jõudu. Ja veel kord: aitäh!
(Kõne õiguskantsleri aastaaruande arutelul 22.09.2020)
The post Mitte menetlemine, vaid lahendamine appeared first on Kaja Kallas.