Eesti on väike avatud majandusega riik Euroopa Liidu äärealal. Seetõttu on meie huvi alati olnud tugev Euroopa Liit. See tähendab tugevat ja toimivat siseturgu, aga ka ühiseid samme kriisidega toimetulekul. Kui mõnel Euroopa riigil on keeruline, siis võib tugevuse hoidmine tähendada ka solidaarsust teiste riikidega. Praegune Euroopa päästepakett on suur poliitiline otsus, mis on meil hetkel arutlusel. See näitab EL jätkusuutlikkust ja aitab sellest täiesti ootamatust kriisist üle saada. Me ei saa silmist lasta suurt pilti.
Kuigi koalitsioonilepingus on kirjas justkui see, et valitsus toetab järjepidevat Euroopa Liidu poliitikat, siis tegelikkuses näeme midagi muud. Näeme Euroopa Liitu nõrgestavate avaldustega esinevaid ministreid ja näeme küsimusi oma Euroopa partnerite silmis, et Eesti poliitika on muutunud.
Mängides end ise väljapoole Euroopa Liitu justkui kõrvaltvaatajaks, rääkides „nendest seal Euroopas“, mitte „meist siin Euroopas“ nõrgestame me iseenda positsiooni läbirääkimiste laua taga. Miks peaks meid võtma tõsiselt, kui me oleme vaatleja staatuses ja meil ei ole oma nahka mängus?
Valitsuse põhiaur tundub minevat omavahelisele kemplusele, mitte sellele, et paketi tingimused saaksid paremad. Selleks enam jõudu lihtsalt ei jätku.
Taaskäivistu rahastamise võti on osalt loogiline (rahvaarv ja riigi jõukus) ja osalt mitte (tööpuudus 2015-2019 aastatel ei puutu asjasse). Eesti valitsus peaks kasutama oma jõuvarusid pigem Eestile soodsamate tingimuste läbirääkimistes, kui erinevates suundades jooksmisele.
Kuna valitsus tahab meeldida nii ühtede koalitsioonierakondade euroopameelsetele valijatele kui ka ühe koalitsioonierakonna euroopavastastele toetajatele püütakse seisukohtade järgi olla korraga nii poolt kui vastu. Vastust Siim Kallase lihtsale küsimusele, mille eest me Euroopas seisame, tegelikult ei tulnud.
Jüri Ratas nimetas kolm teemat, mis me tahame saavutada. Aga need on ju kõik lihtsalt deklaratsioonid!
1) Toimiv siseturg. Absoluutselt nõus, aga kas see tähendab, et me seisame siis tugevalt kasvava protektsionismi vastu, mida suuremad riigid vaikimisi peale suruvad ja mis on selgelt väikestele kahjulik?
2) Abi peaks olema kättesaadav kõikidele liikmesriikidele – printsiibis keegi ei vaidle ju vastu. Aga vajadused on selle kriisiga seonduvalt erinevad ja kui suuremat abi vajavad riigid seda küsivad, siis valitsus ju sellega nõus ei ole?
3) Peab toetama rohelist ja digitaalset üleminekut – deklaratsioonina tore, aga mida me siis tegelikult toetame, kui näiteks kolmandatest riikidest tuleva saastava elektrienergia kõrgemat maksustamist ei toeta?
Kokkuvõttes selgusetuks jääb, mis ikkagi on valitsuse seisukohad. Deklareeritud seisukohad ja esitatud tingimused on kohati teineteisega vastuolus. Lisaks Jüri Ratas räägib siin üht, aga me teame, et kui Euroopa Liidu tasandile lähevad Eestit esindama ka teised ministrid (näiteks rahandusminister), siis on jutt hoopis teine. Peaministril pole nii palju jõudu, et ta saaks oma valitsuse panna rääkima väljaspool Eestit ühel häälel ja ühte juttu. Koalitsioonileping ütleb üht, aga teod räägivad sootuks muust. Kui juba Euroopa Liidu asjade komisjon ei saa valitsuse seisukohtadest aru, millele mandaati küsitakse, siis milline on võimalus, et Euroopa liidus ja läbirääkimiste laua taga suudetakse oma seisukohti selgelt väljendada?
The post Ei saa korraga olla nii poolt kui vastu appeared first on Kaja Kallas.
Kaja Kallas oli 12.06 otse-eetris Kuressaarest. Nimelt oli Reformierakonna esimees koosReformierakonna fraktsiooniga visiidil Saaremaal, et uurida, kuidas neil tervishoiukriisist taastumine läheb. Saarlased on olnud tublid ja kriisiga hästi hakkama saanud. Kaja Kalals vastas otse-eetris küsimustele.
Live on salvestatud värskes õhus ning on kuulda väikest tuulevilinat ja purskaevu müra taustal.
Järjekordsed Reformierakonna taskuhäälingus "Mis Eestist saab" arutavad ajanduse, töö, töötuse, aga ka maasikate üle Taavi Rõivas ja Urmas Kruuse.
Saade salvestati 11.06
Riigikogu maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse sõnul ei aita tööjõukriisis põllumehi Jüri Ratase valitsuse pakutud lahendused.
“Kui Jüri Ratas ütleb, et tahab piirid kiiresti avada, siis peaks ta kohe alustama hooajatööliste lubamisega Ukrainast. Seda lubab Euroopa komisjon ja nõuavad meie enda ettevõtjad,” ütles Kruuse.
Tema sõnul ei saa välistööjõudu tõrjuda ka ka tervise argumendile toetudes, sest Ukrainas ja Eestis on koroonaviiruse levik samal tasemel. “Näiteks Soome on toonud riiki 9000 Ukraina hooajatöölist. Aga loomulikult ei saa Ratas seda teha, sest ta on perekond Helme pantvang,” selgitas Kruuse.
Varasema maaeluministri sõnul on kannatajaks meie enda Eesti ettevõtjad, kelle pikaajalised investeeringud valitsuse tegematajätmise pärast võivad väärtusetuks muutuda.
“Majanduskriis pole Eestis kaugeltki läbi ja on täiesti arusaamatu, miks valitsus sellele soovib hoogu juurde anda. Kogemus näitab, et Ratase pakutud lahendused nagu tänaste töötute rakendamine või palgatoetus lihtsalt ei tööta, sealt ei tule hooajatöödele inimesi, kes töö päriselt ära teeksid. Valitsusel oleks aeg lõpetada tühja jutu rääkimine ja asuda tööjõu probleemi tegelikult lahendama,” lõpetas Kruuse.
Liina Kersna, Riigikogu liige
“Tean väga hästi, mis tunne on, kui iga su idee kohta öeldakse, et see on vale! Seepärast — kui opositsioon algatab asjaliku ja edasiviiva seadusmuudatuse, siis arutame selle läbi, mitte ei lükka tuimalt kõrvale. Ma ei ütle seda suusoojaks, vaid täiesti siiralt!”
Oh, milline muusika lihtsameelsetele kõrvadele! Pakkuge nüüd, kes võis küll olla see „siiralt“ koostööaldis valitsuse juhtpoliitik, kes Riigikogu puldist mitte väga ammu need sõnad lausus?
Vastuse leiate artikli lõpust. Aga enne tuletame meelde, milline on reaalne tegelikkus.
Liina Kersna, Riigikogu liige
“Tean väga hästi, mis tunne on, kui iga su idee kohta öeldakse, et see on vale! Seepärast — kui opositsioon algatab asjaliku ja edasiviiva seadusmuudatuse, siis arutame selle läbi, mitte ei lükka tuimalt kõrvale. Ma ei ütle seda suusoojaks, vaid täiesti siiralt!”
Oh, milline muusika lihtsameelsetele kõrvadele! Pakkuge nüüd, kes võis küll olla see „siiralt“ koostööaldis valitsuse juhtpoliitik, kes Riigikogu puldist mitte väga ammu need sõnad lausus?
Vastuse leiate artikli lõpust. Aga enne tuletame meelde, milline on reaalne tegelikkus.
Riigikogu liikme relvaarsenal oma valijate soovide ja õiguste eest seismisel ei ole just ülemäära tulejõuline. Ta saab esitada küsimusi, nii suuliseid kui kirjalikke. Ta saab avaldada oma arvamust Riigikogu puldis kõnet pidades ja väljandada oma hoiakuid hääletades. Tal on õigus algatada eelnõusid, mis tema hinnangul muudaksid Eesti elu paremaks. Ja ongi kõik.
Riigikogu liikmeks oldud viie aasta jooksul olen käinud enam kui üheksakümnes erinevas haridusasutuses. Rääkinud õpetajate, koolijuhtide ja õpilastega. Kuulanud inimeste muresid ning püüdnud neid nii Riigikogu saalis kui laiema avalikkuse ees tõstatada.
Mitmetes koolides on õpetajad kurtnud, et hoolimata riiklikust soovitusest hinnata laste õppimist rohkem sõnaliselt, peavad õpetajad kehtivast seadusest lähtudes sõnalised hinnangud kuuenda klassi lõpuks teisendama kurikuulsasse viiepallisüsteemi. Samas, mõned aastad tagasi tehtud uuring näitas, et enam kui pooltes koolides kasutatakse mingit muud hindamissüsteemi kui viiepallisüsteem.
Veebruarikuu lõpus esitasin Riigikogule seadusemuudatuse, mis kaotaks ära kohustuse sõnalisi hinnanguid ümber teisendada. Küsisin sellele muudatusele arvamust Koolijuhtide Ühenduselt, Õpilasliidult, Õpetajate Liidult, Haridustöötajate Liidult. Kõik olid ühel meelel: seadus on aegunud ja seda peab muutma! Samale järeldusele jõudis ka ministeeriumi tellitud uuring Tartu Ülikooli teadlastelt ning lisaks veel ekspertgrupp, kes analüüsis koolide hindamissüsteeme.
Kaitsesin oma eelnõud kultuurikomisjonis, kes otsustas selle saata suurde saali esimesele lugemisele. Valitsus küll toetas minu esitatud eelnõu eesmärki, kuid tahtis oma sõnul tulla „kunagi hiljem“ välja suurema muudatuste paketiga. Koalitsioonipoliitikud tunnistavad samas mulle, et tegelikult otsustati minu eelnõu välja hääletada. Miks? Mida halba saaks juhtuda, kui koolides pikisilmi oodatud muudatus jõustuks? Ei midagi. Lihtsalt selle on esitanud vale inimene. Opositsioonisaadik.
Kuus korda oleme püüdnud saada sotsiaalkomisjoni istungi päevakorda psühhiaatrilise abi seaduse muudatust. Täna on psühhiaatrid ainukesed eriarstid, kelle juurde minemiseks peab alla 18-aastastel olema eranditult kirjalik vanema nõusolek. Õiguskantsler hindab olukorda kriitiliselt, sest näiteks lähisuhtevägivalla all kannatavates perekondades ei pruugi nooruk seda nõusolekut vanemalt saada. Või mida teha siis, kui lapsevanem viibib välismaal?
Eelnõu esimese lugemise ettevalmistusel kutsusime komisjoni laua taha kõik võimalikud osapooled: sotsiaal-, justiits- ja haridusministeeriumi, õiguskantsleri büroo, Eesti Psühhiaatrite Seltsi ja lastepsühhiaatrite esindajad. Jaanuaris toimunud arutelul pidasid kõik muudatust vajalikuks. Suures saalis lõpetati eelnõu esimene lugemine juba neli kuud tagasi. Ammu peaks eelnõu olema vastu võetud, kuid meie ei saa jätkata isegi teist lugemist, sest üks koalitsioonipartneritest — EKRE — seda muudatust ei toeta.
Möödunud aasta lõpus jõudis Riigikogu liikmeteni kiri ettepanekuga muuta lastekaitsepäev lipupäevaks. Sellele oli alla kirjutanud 19 organisatsiooni, nende hulgas ka Sotsiaalkindlustusamet ja Sotsiaalministeerium. 13. jaanuaril algatasid nii sotsiaaldemokraadid kui ka reformierakondlased temaatilise eelnõu. Valitsus opositsioonierakondade eelnõusid ei toetanud, sest neil on plaan muuta lipupäevaks ka vanavanematepäev. Seda oleks saanud teha ühe muudatusettepanekuga näiteks sotsiaaldemokraatide eelnõusse, aga ei. Keset kriisi kiitis valitsus heaks oma eelnõu ja esitas selle Riigikogule. Sealjuures ei väsinud minister Kiik meile selgitamast, et: „Vahet ei ole, kes eelnõu esitab.“ Ometigi menetleb Riigikogu nüüd korraga kolme sõna-sõnalt väga sarnast eelnõud. Selle asemel, et menetleda üht.
Vankumatu kurtide õiguste eest võitleja Jüri Jaanson esitas Riigikogule eelnõu, mis kohustaks rahvusringhäälingut tõlkima rohkem saateid viipekeelde. Seni näiteks on viipekeelsed kurdid saanud presidendi uusaastatervitusest osa päev hiljem. Justkui neile saabuks uus aasta hiljem! Jüri eelnõud toetasid üksmeelselt nii sotsiaal- kui kultuurikomisjon. Mõlemat, nagu teame, juhivad keskerakondlased. Ja siis järsku tegi suures saalis just Keskerakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu katkestada. Miks?! Olime ehmunud ja segaduses, isegi mitmed koalitsioonipoliitikud. Aga loomulikult pidid nad hääletama katkestamise poolt. Terav ebaõiglus ja poliitiline nahhaalsus võttis ausatel inimestel sel hetkel silmad märjaks.
Eriolukorra ajal saatis peaminister kõgile rahvasaadikutele igal hommikul kirjaliku ülevaate eelmise päeva otsustest ning nakatumiste statistikast. Iga kord rõhutas ta, et „hindan teie panust ja koostööd väga kõrgelt.“ Kuni ühel päeval saabus valitsuselt Riigikogusse 33 seadust muutev kobareelnõu ja lisaeelarve. Opositsioon tegi neisse mitmeid sisulisi muudatusettepanekuid, sealhulgas näiteks selles kriisis kõige rohkem haiget saanud turismisektori suuremaks toetamiseks. Aga ka eriarstiabi toetamiseks, et plaanilist ravi kiiremini taastada. Kõik opositsiooni sisulised muudatusettepanekud hääletati suures saalis koalitsiooni häältega maha. Niipalju siis panuse ja koostöö hindamisest!
Ja lõpuks tagasi algusesse. Neile, kes jaksasid selle artikli läbi lugeda, ei tule tõenäoliselt üllatusena, et toodud moosise tsitaadi autor on vabariigi juhtiv ilukõneleja Jüri Ratas. Tema kahe paralleelse sirge analoogina kulgev sõnade ja tegude lahusus paneb ikka ja uuesti küsima: kes tegelikult otsustab ja määrab, kes päriselt ruulib? Kes kirjutab teksti, kes lavastab ja kes käpiknukuna mängib prožektorikiirte säras vastutusrikast rolli papa Carlo nukuteatris?
Silmakirjalikkus meie ühiskonna kõige kõrgemal poliitilisel tasemel ei üllata enam kedagi. Aga me ei pea sellega leppima.
Liina Kersna: silmakirjalikkuse paraad Riigikogus was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Varasem välisminister, Riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus kritiseeris pärast tänast Euroopa Liidu asjade komisjoni arutelu teravalt valitsuse suutmatust Euroopa taaskäivitamise kava suhtes seisukoht kujundada.
“Homme toimub Euroopa Liidu rahandusministrite arutelu, aga Eestil puudub kriisijärgse Euroopa solidaarsust puudutavas küsimuses seisukoht. Üks minister on vastu, teine häbelikult poolt, aga mis seisukohal on Eesti riiki esindav valitsus, see on homsel tähtsal arutelul ebaselge,” ütles Pentus-Rosimannus komisjoni järel.
Tema sõnul ei suutnud valitsus parlamendilt isegi mandaati küsida, sest neil puudub seisukoht. “Nii lükkab valitsus meid järjest enam Euroopa servale, ebaoluliseks ja marginaalseks.”
“Martin Helme küüniline vastuseis Euroopa ühtsust toetavale kavale pole mingi üllatus, aga kutsun valitsuse liikmeid parteipoliitika kõrval mõtlema sellele, miks Eesti jaoks taaskäivitamise kava toetamine oluline on. Me ei räägi lõdvema rahanduspoliitikaga liikmesriikide senise rahanduspoliitika toetamisest, vaid suure geopoliitilise pildi tajumisest ja Euroopa kriisijärgse ühtsuse hädavajalikust hoidmisest. Detailide üle võib vaielda ja küsimusi küsida lõpmatuseni, aga poliitiliselt ei ole Euroopa kriisist välja toomisele ja hullema ärahoidmisele alternatiivi. See on Eesti eluline huvi, aga selle asemel, et Euroopa hoidmise nimel rahvusvaheliselt aktiivselt toimetada, poeb valitsus kapi taha peitu ja ei suuda ühtegi selget seisukohta öelda. Mannetu,” lõpetas varasem välisminister.
Sel nädalal on saates ''Mis Eestist saab?'' külas Riigikogu liikmed Signe Riisalo ja Hele Everaus.
Peateemaks on tervishoid. Täpsemalt tuleb juttu sellest, kuidas Eesti tervishoiusüsteem elas üle koroonakriisi, mis on plaanilise ravi peatamise tulemus ja kuidas ollakse valmis võimalikuks teiseks haiguspuhangust. Samuti räägitakse sellest, milliseid muudatusi on tervishoius pikemas plaanis vaja teha, et me kõik tulevikus ikka vajalikku ravi saaksime.
Riigikogu tänasel arutelul rõhutas põhiseaduskomisjoni liige, reformierakondlane Hanno Pevkur, et olukorras, kus valitsusliit toetab ridamisi põhiseadusega vastuolus olevaid seaduseelnõusid, on kohtusüsteemi esmane ülesanne tagada põhiseaduse kehtivus.
„Viimasel ajal oleme kahjuks korduvalt näinud, kuidas valitsuskoalitsioon on soovinud jõustada seadusi, mis lähevad põhiseadusega vastuollu. Olgu siin näitena toodud kaitseväe luure või ka terviseandmete kättesaadavaks tegemine kriisiabitelefonile või viimati tõusnud erakondade rahastamise küsimus, kus soovitakse panna põhiseaduse mõtte vastaselt Riigikontrollile talle mitteomaseid ülesandeid. Selles olukorras on kohtusüsteemi ja eelkõige Riigikohtu ülesanne tagada põhiseaduse sisuline toimimine, kuna Riigikohus on just põhiseaduse kaitsel viimane kaitseliin,“ märkis Pevkur oma sõnavõtus.
Pevkur märkis samuti, et kuigi üldiselt on Eesti kohtusüsteem olnud tubli ja keskmised menetlusajad on Euroopa ühed lühemad, on konnasilmaks siiski kohtuasjad, mis venivad mitmetesse aastatesse. „Kahjuks kujundavad just avalikku tähelepanu saavad suured kriminaalasjad paljuski kohtusüsteemi mainet, mistõttu peab ka kohtusüsteem siseselt tõsiselt nende venivate asjadega tegelema,“ lisas Pevkur.
Hanno Pevkur nõustus Riigikohtu esimehe Villu Kõve seisukohaga, et kohtud said eriolukorra tingimustes hästi hakkama. „Küll tuleb arvestada tõsiasjaga, et eriolukorrast tingitud majanduse jahtumine suurendab suure tõenäosusega märkimisväärselt kohtute töökoormust teisel poolaastal ja seda eriti tsiviilasjades.“
Lõpetuseks kutsus Pevkur üles koalitsioonisaadikuid rohkem kuulama õiguseksperte ja kinni pidama hea õigusloome tavast, et vältida põhiseadusvastaseid seaduseelnõusid ning muud õigusloome praaki, millele juhtis hiljuti tähelepanu ka eelmine Riigikohtu esimees Priit Pikamäe.
Riigikogu maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse sõnul tuleks valitsusel lõpetada poliitiline kiusuajamine ja lubada hooajatöödel Ukraina päritolu välistööjõudu kasutada.
“Maaelukomisjonis esinenud sotsiaalminister Tanel Kiik ütles selgelt, et Ukrainast töötajate Eestisse lubamine endast suurendatud terviseriski ei kujuta. Kui Eesti on avanud piirid riikidele, kus koroonaviirusesse nakatumine viimase kahe nädala jooksul on alla 15 inimese 100 000 elaniku kohta, siis Ukrainas on see number 13.”
Kruuse sõnul pole tänane maaeluminister aga näidanud mingit soovi sotsiaalministriga maha istuda ja põllumajandusettevõtjate probleem ära lahendada.
“Ajal, kui kõik teised riigid kaasavad välistööjõudu, näiteks Soome lubas riiki 9000 hooajatöölist, puudub meil igasugune adekvaatne põhjendus, miks seda mitte teha,” oli Kruuse nördinud.
“Ma ei tahaks täna olla ettevõtjate nahas, kelle elutöö võib kokku kukkuda, sest valitsus on otsustanud majanduskriisi lahendamise asemel poliitilist kiusu ajada. Meie ettevõtjad ei vääri seda närvipinget ja teadmatust.” Ta lisas, et kuigi töötukassa pakub kõigile tööotsijatele võimalust minna hooajatöödele, ei ole Eesti inimesed sinna massiliselt minemas.
Poliitikat on alati ümbritsenud teatav umbusk. Umbusk selle osas, kuidas otsuseid tehakse ja kes neid otsuseid ja kuidas mõjutavad. See on omamoodi paratamatu, sest tuleneb erinevatest vaadetest, mis meil asjadele on. Kui oleks ainult üks vaade, siis oleks tegemist diktatuuriga ja seda me ju ka ei taha.
Aga mida rohkem kahtlusi selles osas, kuidas otsuseid tehakse, seda suurem probleem riigi usaldusväärsusega. Demokraatia on aga usaldusele ehitatud. Kui usaldust otsuste tegemise vastu õõnestatakse, siis on see ohuks demokraatiale. Kui rahvas ei usu, et seadused ja otsused on vastuvõetud läbipaistvalt, siis miks peaks neid üldse järgima? Meie kõigi, st meie kui poliitikute ja Riigikogu liikmete, roll on umbusaldust otsuste tegemise protsesside vastu hajutada. Selle eelnõuga tekitatakse neid kahtlusi paraku juurde.
Põhiseaduskomisjoni istungil küsisin eelnõu algataja esindajalt Kert Kingolt, millist probleemi selle seaduseelnõuga lahendatakse? Ta vastas, et ega probleemi ju ei olegi, aga alati saab teha asju paremaks. Üldiselt peaks olema tuntud põhimõte: ära mine parandama asju, mis töötavad. Ammugi ei saa parandamiseks pidada seda, et järelevalvet tegev organisatsioon ära kaotatakse.
Eelnõuga tahetakse ERJK ülesanded anda Riigikontrollile. Samas põhiseaduse 11. peatükk loetleb Riigikontrolli ülesanded ja erakondade või teiste mittetulundusühingute järelvalvet selles nimekirjas ei ole. Seega tähendaks eelnõu vastuvõtmine ka järjekordselt põhiseadusega vastuollu minekut. Riigikontrolör põhiseaduskomisjoni istungil ütles, sellise rolli andmine muudaks kardinaalselt Riigikontrolli olemust, milleks neil ei ole ei tahet ega ka suutlikkust. Ja seda kõike olukorras „kus probleemi ju tegelikult ei ole“…
Jättes selle isegi kõrvale imestan ma, et üks koalitsioonierakond, kes on pidevalt rääkinud mingist müstilisest „süvariigist“ ja „ametnike parteist“, kes riiki üle võtavad, tahab anda poliitikute üle kontrolli täielikult ametnike kätte.
Jah, ERJKs on Riigikogus esindatud erakondade esindajad, aga meil on erinevad huvid ja maailmavaated. Aga see, et me oleme konkurendid, kes kõik võistlevad valijate südamete võitmise eest, panebki meid teineteise järgi hästi valvama. Mitte keegi meist ei soovi, et keegi teine võistleks sel võistlusel dopinguga.
Paraku üks mängija on neil võistlustel pidevalt dopinguga võistelnud. Aga tänu teiste erakondade esindajatega ERJK tulemuslikule tööle, on see võistleja dopinguga pidevalt ka vahele jäänud ja saanud selle eest karistada. Selle asemel, et hakata treenima ja võistlema ausalt, otsustab dopinguga patustaja hoopis kontrolli likvideerida kuna tema käes on võim.
Pole juhus, et keset kriisiaega tuleb koalitsioon välja sellise eelnõuga ja peaministril on selle menetlemisega kiire. Nimelt on peaministri erakonnal oma rahaasjade uurimised pooleli ja uusi asju tuleb järjest peale. See on ilmselt see „vorst“, mille Keskerakond koalitsioonipartnerite käest sai. Tuletan teile meelde, et 5. septembril 2019 karistati peaministri erakonda väikese rahatrahviga tingimuslikult – kui Keskerakond ei pane aasta ja 6 kuu jooksul toime uut kuritegu, siis suuremat trahvi täitmisele ei pöörata.
Kallid kolleegid, meie kõigi huvides on poliitikat ümbritsevat umbusku hajutada. Käesolev eelnõu seda kuidagi ei tee. Vastupidi, see räägib sellest, et poliitika ongi vorstikauplemine ja oma naha eest võitlemine, millel ei ole Eesti rahva ja riigi tulevikuga mingit seost. Seetõttu teeme ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja loodame, et te tulete seda ettepanekut toetama.
The post ERJK likvideerimine õõnestab usaldust poliitika vastu appeared first on Kaja Kallas.