Lauri Luik: Valitsuskoalitsioon umbusaldas end ÜRO ränderaamistiku avalduse hääletusel
Blogid
26. November 2018 19:57
Lauri Luik
Riigikogu võttis vastu avalduse ÜRO ränderaamistiku kohta vähemuse toetusel, 41 poolthäälega. Kuna Reformierakonna muudatusettepanekuid arvesse ei võetud, polnud meil võimalik seda avaldust ka toetada. Kogu seda protsessi jääb varjutama taak, et valitsus saatis oma tegemata töö parlamendile kiirkorras arutamiseks … sest Marrakechi kohtumiseni, kus Eesti oma seisukohta peab väljendama, on jäänud vaid napid kaks nädalat. Ometigi olnuks korrektse asjaajamise korral selle teema avalikuks selgitamiseks ja debateerimiseks kordades rohkem aega.
Riigikogu võttis vastu avalduse ÜRO ränderaamistiku kohta vähemuse toetusel, 41 poolthäälega. Kuna Reformierakonna muudatusettepanekuid arvesse ei võetud, polnud meil võimalik seda avaldust ka toetada. Kogu seda protsessi jääb varjutama taak, et valitsus saatis oma tegemata töö parlamendile kiirkorras arutamiseks … sest Marrakechi kohtumiseni, kus Eesti oma seisukohta peab väljendama, on jäänud vaid napid kaks nädalat. Ometigi olnuks korrektse asjaajamise korral selle teema avalikuks selgitamiseks ja debateerimiseks kordades rohkem aega. See ei ole tavapärane praktika. Nüüd läheb Eesti esindaja ÜRO konverentsile esindama Riigikogu vähemuse seisukohta. Vähemalt mulle tundub kummaline. Muuhulgas uurisin välisministrilt, milliseid kitsaskohti ja ohte ta rändeleppes näeb.
Reformierakonna fraktsioon ootab tänaselt Riigikogu arutelult, et Riigikogu deklareeriks Eesti rahvuslikud huvid rändekoostöös.
Pressiteated
26. November 2018 11:00
“Me peame Eestis viimasel hetkel tekkinud debatti rändepoliitika üle hädavajalikuks. Kujunenud olukorras on ainus hea lahendus Riigikogu avaldus, mis kinnitab, et Eesti õigus otsustada sisserände üle ise on võõrandamatu, et sisseränne ei ole inimõigus, et riigid peavad tegema koostööd soovimatu rändesurve leevendamisega ning et lähteriigid oma kodanikud reeglite kohaselt tagasi võtaksid”, ütles RE fraktsiooni esimees Jürgen Ligi.
“Reeglitel põhinev kord tähendab muuhulgas seda, et Riigikogu ei võta valitsuselt üle volitusi, mille põhiseadus ja välissuhtlemisseadus valitsusele annavad. Valitsuse kohus on leida üles otsustusvõime ning me saame selle talle kergemaks teha ainult Eesti huvide määratlemisega. Ainuvõimalik on, et Riigikogu deklareeriks Eesti rahvuslikud huvid ja suveräänsuse ning kohustaks valitsuse nendest lähtuma ka rändekompakti käsitlemisel”.
“RE fraktsioon toetab Riigikogu avaldust Eesti huvidest kujul, mille ta esitas väliskomisjonile, ning ei toeta avaldust, kui sellesse hääletatakse muudatusi, mis on öelduga vastuolus,” ütles Ligi.
Lauri Luik: Eestil on suveräänne õigus kujundada ise oma rändepoliitikat
Blogid
25. November 2018 20:14
Lauri Luik
Homme hääletame riigikogus avaldust ÜRO ränderaamistiku kohta, leppe enese üle ehk poolt või vastu otsustab aga valitsus, sest sedasorti rahvusvahelised lepped on täidesaatva võimu pädevuses.
Lühidalt: peamine on see, et Eestil on suveräänne õigus kujundada ise oma rändepoliitikat. Riigikogu avalduse tekst on lakooniline ja selge, mahub ühele lehele. Seal defineeritakse alusväärtused ja põhimõtted, millest lähtuvalt Eesti riik rändeteemat käsitleb. Lühidalt öeldes, meie ise oleme oma riigi ja piiri peremehed ning kontrollime, mis alustel ja keda siia laseme.
Näiteks rõhutab riigikogu avaldus ränderaamistiku põhimõtet, et igal riigil on õigus kujundada oma rändepoliitikat ise kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning et raamistik austab riikide suveräänsust ja kinnitab nende võõrandamatut õigust kujundada oma immigratsioonipoliitikat ja -seadusandlust. Globaalne ränderaamistik peab riikide julgeoleku tagamisel esmatähtsaks tõhusat piiride haldamist.
Kirjeldan lühidalt oma põhimõtteid ja otsuse kujunemise protsessi:
1. Soovin, et mu lapsed ja nende järeltulijad saavad elada vabas Eestis, kus räägitakse eesti keeles, hoitakse aus Eesti rahvuskultuuri ja tavasid ning kus otsuseid tehakse lähtuvalt Eesti rahva enamuse soovist nagu demokraatlikule riigile kohane.
2. Kuna eestlasi on vaid tilgake ookeanis, peame olema väga valvsad, targad ja julged, hoidmaks neid väärtusi, mida eestlus endas kannab. See tähendab muuhulgas ranget kontrolli selle üle, keda ja mis alustel oma riiki lubame – nii nagu see siiani on olnud. Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, omariiklus, mis on laotud vabadusele, õigusele ja õiglusele, nagu sätestab meie põhiseadus, on minu kui riigikogu liikme töö lähtealus.
3. Selleks, et Eesti saaks ka edaspidi olla iseseisev ja sõltumatu, tuleb omada häid sõpru ja liitlassuhteid. Oleme need leidnud Euroopa Liidu, USA ja veel paljude teiste demokraatlikke väärtusi ja vabadusi kandvate ning kaitsvate riikide näol. Oleme lubanud teineteist aidata – üks kõigi ja kõik ühe eest, loodetavasti ka tulevikus. Ja et me ei peaks eales enam jääma üksi. Meie turvalisuse garant on usaldusväärsus. Just see usaldusväärsus on kaalul ka leppe üle otsustamisel, kuigi minu hinnangul ei juhtu ka midagi katastroofilist, kui valitsus otsustab sellele leppele oma allkirja mitte anda. Meie suurim liitlane, USA, seda lepet näiteks ju ei toeta. Siiski tundub mulle, et lepet toetades on meil suuremad šantsid ülemaailmse rändeprobleemi lahendamiseks, sest seal rõhutatakse muuhulgas, et riigid oma kodanikud tagasi võtaksid. Tagasisaatmise võimaluse tagamine on oluline osa kogu ränderaamistikust.
4. Eesti on üks nendest riikidest, kes on pidanud taluma okupatsiooni ja sõja piinarikast ja halastamatut valu ning hävitustööd. Soovin, et midagi sellist ei tuleks meie lastel kunagi tunda. Samas tahan, et nad ei unustaks neid kannatusi, mida esivanemad on pidanud kogema ning millist hinda maksma vabaduse ja väärtuste eest, mille nad on meile välja võidelnud. Seetõttu on mõistetav, et teinekord väljendame end rahvusvahelisi ühiseid tekste koostades reljeefsemalt ning oleme mitmetimõistetavatel ja hägustel puhkudel väga ettevaatlikud. Eesti riigijuhtide ülesanne on sellistel puhkudel ka rahvusvahelisele üldsusele (eriti neile, keda pole sääraselt anastatud) selgitada, miks me nii tundlikud oleme. Ja muidugi ei tohi enam juhtuda, et peame niivõrd põhimõttelist vaidlust pidama kiirkorras, kuna valitsus ei ole suutnud õigel ajal suud lahti teha ning vajalikke otsuseid langetada.
5. Lauri Mälksoo on toonud ÜRO ränderaamistiku teksti lahates välja olulised ohukohad. Õiguskantsler Ülle Madise on andnud oma eksperitiisi, mis paljuski maandab sisuliste õiguslike argumentidega ohud, mis mulle siiani muret on teinud (mis kattuvad suuresti Mälksoo väljatooduga). Madise rõhutab muuhulgas, et ÜRO globaalne ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv koostööraamistik. Kuna mul ei ole seni kunagi tulnud kahelda Ülle Madise ekspertiisi asjakohasuses, ei näe ma selleks põhjust ka praegu.
Kokkuvõtvalt: Riigikogu avalduse teksti ma toetan, kui selle sõnastus jääb selline, nagu väliskomisjon oma koosolekul otsustas.
Avalduse tekst ise, ja seletuskiri, on leitav siit: https://m.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/10c736d8-ca11-47fe-936e-a20e4d401424/Riigikogu%20avaldus%20_ÜRO%20globaalse%20ränderaamistiku%20kohta_?fdx_switcher=true
Lauri Luik: Majanduskasvu tingimustes peab eelarve olema plussis või vähemalt tasakaalus
Blogid
25. November 2018 20:12
Lauri Luik
Möödunud kolmapäeval arutasime 2019. a riigieelarvet. Kolm peamist tähelepanekut minu sõnavõtust:
1. Riigieelarve peab olema selge, läbipaistev ja mõistetav ka neile, kelle jaoks see tehtud on, ehk siis Eesti inimestele. Paraku on eelarve aasta-aastalt muutunud segasemaks.
2. Headel aegadel ei tohi elada keeruliste arvelt. Majanduse kasvuaastatel on tark koguda reserve, et paratamatult tulevad keerulisemad ajad üle elada. Eesti pole paraku kasutanud soodsaid aastaid reservide kogumiseks.
3. Majanduskasvu tingimustes peab eelarve olema plussis või vähemalt tasakaalus. Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt on meie oma aga struktuurses puudujäägis 0,7% SKP-st
Esitasime Reformierakonna fraktsiooni poolt ettepanekud eelarvetasakaalu parandamiseks. Muuhulgas oleme andnud Riigikogule üle eelnõu aktsiiside vähendamiseks, et ohjata piirikaubandust ja suurendada maksulaekumisi. Tegime ettepaneku vähendada vastuolulise ja jätkusuutmatu “tasuta” ühistranspordi ja riiklike üürimajade programmi mahte. Lisaks esitasime muudatuse omavalitsuste rahastamise parandamiseks läbi tasandusfondi suurendamise. Sama oluliseks peame teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamist 2020. aastaks ühe protsendini SKP-st ja üleminekut eestikeelsele haridusele juba lasteaiast, et teisi keeli kõnelevatel noortel oleks samaväärsed võimalused Eesti ühiskonnas edukalt hakkama saada.
Reformierakonna blogi: Airis Meier: Rutto jäigi passita! Kas see on Reinsalu meelest tervemõistuslik lahend?
Blogid
24. November 2018 07:58
Airis Meier, Reformierakonna välissekretär
Alli Rutto, sünnijärgne Eesti kodanik, jäi passita. Sisuliselt tähendab see seda, et ta jäi ilma Eesti kodanikule lubatud õigustest, nagu näiteks reisida ilma viisata kodumaale, Eestisse.
Sellega on loodud pretsedent, millega on rikutud põhiseadust, mille järgi ei tohi üheltki sünnijärgselt Eesti kodanikult kodakondsust võtta. Kuhu veel edasi?
Airis Meier, Reformierakonna välissekretär
Alli Rutto, sünnijärgne Eesti kodanik, jäi passita. Sisuliselt tähendab see seda, et ta jäi ilma Eesti kodanikule lubatud õigustest, nagu näiteks reisida ilma viisata kodumaale, Eestisse.
Sellega on loodud pretsedent, millega on rikutud põhiseadust, mille järgi ei tohi üheltki sünnijärgselt Eesti kodanikult kodakondsust võtta. Kuhu veel edasi?
Argumendid, et oodatakse Tartu Ülikooli uuringute taga, ei ole õigusriigile kohased. Põhiseadus on täitmiseks, olgu uuringutega nii või naa. Ametist lahkunud siseminister Anvelt lubas Alli Rutto ja teiste samas seisus olevate eestlaste probleemi lahendada, kuid PPA keeldub Ruttole uut passi väljastamast seni, kuni pole selgust, kas kodakondsusseadust hakatakse muutma. PPA on seega põhiseadusest ülem?
Lajatan koleda tõe teile näkku: valitsuse ja riigikogu tegemata töö tõttu kaotab Eesti kodanik oma põhiseaduslikud õigused. Minister Urmas Reinsalu on öelnud, et Rutto kodakondsusküsimus tuleb lahendada tervemõistusliku tõlgendamisega. Hea minister, kas see on tervemõistuslik lahend?
Alli Rutto kurva uudise taustal on aga üks üsna tihti tõstatatud küsimus saanud vastuse: isegi kui Põhiseadus on seadustest ülim siis põhiseaduslik vastuolu võib siiski viia olukorrani, kus kannatavad kodanikud. Seega tuleb Põhiseadusega vastuolus olev Kodakondsusseadus kohe menetlusse võtta. Mulle tundub, et sellekohane hea lahendus pakuti Facebooki „Õigus jääda eestlaseks” grupis: seadust tuleb muuta selliselt, et sünnijärgsete Eesti kodanike puhul topeltkodakondsust mitte keelata.
Hea lugeja, kui ka sulle samuti tundub, et me liigime õigusriigile lubatud piiridele ohtlikult lähedale, siis toeta ülalmainitud muudatuse menetlusse võtmist, andes oma allkiri rahvaalgatusele „Õigus jääda eestlaseks” (www.rahvaalgatus.ee). Surve riigivalitsejatele on hetkel vähim, mida oma õiguste kaitseks teha saame.
Reformierakond: Turvalisema Eesti tagavad kiiresti ehitatud idapiir ning päästjate ja politseinike väärtustamine
Pressiteated
24. November 2018 07:30
Reformierakonna juhatus kiitis heaks erakonna programmi siseturvalisust puudutavad punktid, milles rõhutatakse vajadust ehitada nelja aastaga välja moodne ja turvaline välispiir ja väärtustada päästjaid ning politseinike, lubades muuhulgas politseinikel ka eripensionit saades töötada.
Siseturvalisuse peatükis võtab Reformierakond üheks peamiseks eesmärgiks kiirendada kaasaegse idapiiri ehitamist. “Tänane valitsus on kahjuks idapiiri valmimise prioriteetsust vähendanud ja lükanud ehituse lõpptähtaja kaugele tulevikku. Me ei saa sellega nõustuda. Eesti, NATO ja Euroopa Liidu piir tuleb valmis ehitada esimesel võimalusel ja eraldada vajalikud vahendid selleks, et järgmise nelja aastaga oleks piiririba taristu, eelkõige tara, teenindavate teede ja muu vajalikuga valmis,” ütles endine siseminister Hanno Pevkur.
Lisaks on Pevkuri sõnul valimisprogrammis suur tähelepanu siseturvalisuse vabatahtlikel, piisava arvu politseinike ja päästjate tagamisel ning kriisideks valmisoleku parandamisel.
“Väärtustame tegusate inimeste panust Eesti turvalisusesse. Tõstame päästjate ja politseinike palga nende tööd väärtustavale tasemele ja lubame politseiteenistuses jätkata politseinikel, kes on välja teeninud õiguse pensionile.” toob programmi prioriteetidest välja endine päästeameti peadirektor Mati Raidma.
“Samuti vajavad enam tähelepanu turvalisuse tagamiseks panustavate inimeste töötingimused ning nende kasutuses olevat varustus, seda eriti vabatahtlike osas.”
“Toetame endiselt meie ühiskonna turvalisuse kõige olulisemat põhimõtet: tegelik ja peamine turvalise elukeskkonna kujundaja on vaba, iseenda, pere ja kogukonna turvalisust väärtustav ning sellesse panustav kodanik,” lisas Raidma.
Lõpliku programmi kinnitab erakonna üldkoosolek 12. jaanuaril.
Loe lisaks Reformierakonna programmi turvalisuse osa punktid, mis on praegu kokku lepitud.
Turvaline Eesti
Vaba, iseenda, pere ja kogukonna turvalisust väärtustav ning sellesse panustav kodanik on peamine turvalise elukeskkonna kujundaja. Riigi roll turvalisuses on professionaalsete ja motiveeritud teenistuste ning neid toetavate vabatahtlike järjekindel arendamine. Inimeste ja riigi turvalisuse tagamiseks on vältimatult vajalik laiapindne koostöö, ent esmajärjekorras siseturvalisuse ja kaitsevaldkonna vahel.
Reformierakond soovib muuta Eesti veel turvalisemaks ja selleks:
- Ehitame nelja aastaga maksimaalselt välja nüüdisaegse ja turvalise Eesti-Vene piiri.
- Peame leppimatut võitlust vägivallaga, pöörates erilist tähelepanu laste turvalisuse tagamisele ja vägivalla vähendamisele lähisuhetes.
- Väärtustame tegusate inimeste panust Eesti turvalisusesse. Tõstame päästjate ja politseinike palga nende tööd väärtustavale tasemele ja lubame politseiteenistuses jätkata politseinikel, kes on välja teeninud õiguse pensionile. Samuti parandame turvalisuse tagamiseks töötavate inimeste töötingimusi ning nende kasutuses olevat varustust.
- Tugevdame vabatahtlike rolli ja motiveerime uusi inimesi liituma vabatahtlike organisatsioonidega.
- Töötame välja nii pääste- kui ka elanikkonnakaitse alaste teenuste osutamiseks ühise kutselistest ning vabatahtlikest päästjatest koosneva päästekomandode võrgustiku.
- Käivitame kogukondade ja inimeste hakkamasaamise võime (kerksuse) toetamiseks erinevates kriisiolukordades inimeste koolitamisele, nõustamisele ja abistamisele keskenduva elanikkonnakaitse.
- Tõstame inimeste teadlikkust ning turvalisuskultuuri. Sealhulgas seame sihiks, et õnnetuste arv Eestis langeks 2025. aastaks Põhjamaade tasemele.
- Soosime inimeste kodude turvalisemaks muutmise toetusprogrammides riigi- ja kohalike omavalitsuste ühist panustamist.
- Lihtsustame ja kiirendame menetlusi, eelkõige vähemohtlike õigusrikkumiste puhul.
- Loome üle-eestilise pääste- ja meditsiinilendude võimekuse 24/7.
- Ausa ja toimiva majanduskeskkonna tagamiseks suurendame riigi võimekust võidelda küberkuritegevusega, sealhulgas tõstes uurijate ning kriminalistide arvu ja Sisekaitseakadeemia küberkoolituste mahtu.
- Korraldame inimestele küberhügieeni koolitusi.
- Lihtsustame e-identiteedi kasutamist ja arendame biomeetriliste andmete kasutamist, võimaldades muuhulgas erasektoril kasutada biomeetrial põhinevat tuvastussüsteemi.
- Rändepoliitikas lähtume põhimõttest – meie kodu, meie reeglid, ehk kontrollitud rände põhimõttest. Seaduslikult Eestisse tulevad inimesed on siia oodatud tööle, õppima jne, ebaseaduslikult Eestisse jõudnud inimestel siin kohta ei ole ja tuleb koheselt välja saata.
Aivar Sõerd: Reformierakond ei ole nõus vastu võtma struktuurses puudujäägis eelarvet
20. November 2018 13:00
Kolmapäeval, 21 novembril toimuval Riigikogu istungil Reformierakonna fraktsiooni poolt 2019. aasta riigieelarve seadusele tehtavad muudatusettepanekud aitavad valmistuda kehvemateks aegadeks.
“Praegust soodsat majanduskonjunktuuri tuleb kasutada eelarvepuhvrite loomiseks. Headel aegadel tuleb reserve koguda, sest prognoosid näitavad majanduskasvu aeglustumist ning valmistuda tuleb ka võimalikeks majanduslikult kitsamateks aegadeks tulevikus,” kommenteeris Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd muudatusettepanekute peamist suunda.
“Euroopa Komisjoni poolt 8. novembril avaldatud prognoosi järgi on Eesti järgmise aasta riigieelarve struktuurselt 0,7%ga puudujäägis. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi reservid järgmisel aastal vähenevad ja eelarvepositsiooni parandamata jätmisel tekiks riigikassal laenuvajadus juba paari- kolme aasta pärast. Meie muudatusettepanekud riigieelarvele näevad ette eelarve tasakaalu parandamist,” lisas Sõerd.
“Tegime riigieelarvele muudatusettepaneku vähendada Vabariigi Valitsuse reservi, kuna lubamatu on esitada riigieelarve, kus regionaalpoliitikaks nimetataks kümneid miljoneid suvaotsuseid, mis ei arvesta valdkondlikke arengukavasid, konkursse, pingeridasid ning riigi ja omavalitsuse piire,” kommenteeris Sõerd.
“Muudatusettepanekute katteallikana näeme ka riikliku üürikorterite rajamise programmi vähendamist ning lisatulu on võimalik saada ka piirikaubanduse piiramisest aktsiiside langetamise tulemusena. Tegime ettepaneku ära jätta kulu peaministri Davosi sõiduks, kuivõrd peaministri ilma kutseta foorumil osalemise kulu on sama suur kui kogu Riigikogu välissuhtluse eelarve,” ütles Sõerd.
Reformierakonna fraktsiooni muudatusettepanekud 2019. aasta riigieelarve seadusele:
- Suurendada Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkonda kuuluvat teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooniprogrammi kulusid 10 mln võrra
- Täiendada Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkonda Eesti keel ja eestlus uue meetmega Eesti alus- ja koolihariduse muutmine ühtseks ja eestikeelseks 5 mln võrra
- Suurendada Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas üksi elava pensionäri toetuse eelarvet 10 mln võrra
- Ettepanek, et vanaduspensioni ei arvestataks maksuvaba tulu arvestamisel ja selle tõttu vähendada eelarve tulusid 30 mln võrra
- Idapiiri väljaehitamiseks suurendada Siseministeeriumi valitsemisala investeeringuid 10 mln võrra
- Suurendada KOV-i tasandusfondi 19 mln võrra
- Vähendada Vabariigi Valitsus Reservi 27,5 mln võrra
- Vähendada Riigikantselei majanduskulusid 150 tuhande võrra
- Suurendada riigieelarves alkoholiaktsiisi laekumise tulusid 50 mln võrra.
Urve Tiidus: Inimesed peavad kiiremini arsti juurde saama
Pressiteated
19. November 2018 17:15
Reformierakonna fraktsiooni saadikud küsisid tervise – ja tööminister Riina Sikkutilt eriarstiabi probleemidest tekkinud kahjust. Riigikogu saalis Reformierakonna nimel sõnavõtu teinud Urve Tiiduse sõnul ajendas arupärimist esitama selleks ajaks kujunenud faktiline olukord Haigekassa ja eraarstiabi teenusepakkujate vahel.
„Nimelt pidid oktoobri algusest hakkama kehtima Haigekassa ja erakliinikute vahel lepingud, mille maht kolme aasta jooksul pidi ulatuma mitme miljoni euroni. Arupärimise esitamise ajaks olid paljud lepingud jätkuvalt vaidlustatud ja mitmed lepingud hankel teadaolevalt võitnud erakliinikutega sõlmimata. Haigekassa juhtide selgitused kujunenud olukorra kohta on olnud ebapiisavad. Ilmselgelt tekitas see meelehärmi patsientidele, kelle ravi seetõttu edasi lükkus, sest polnud teada, kas olemasoleva arstiaja broneering kehtib,“ selgitas Tiidus.
„Vähe sellest, et patsientidel polnud infot, kas ja millal on võimalik hankel esmakordselt osalenud ning võitnud tervishoiuteenuste pakkujate juures aega broneerida, oli ka teadmatus, kus edaspidi patsiendi nn. „ oma arst“ tulevikus vastu võtma hakkab. Kogu selle segadusttekitavas olukorras saab kannatava poole peale lugeda ka arstid ja tervishoiuteenuse osutajad,“ lisas Tiidus
„Rahandusministeerium on avalikult tunnistanud, et Haigekassa poolt sõlmitavad eriarstiabiteenuste osutamise uued lepingud erakliinikutega on riigihankeseaduse vastased. Eriarstiabi riigihangete ettevalmistus sai alguse minister Jevgeni Ossinovski ajal, mille viis lõpule minister Riina Sikkut. Seega peaks vastutama kas endine või praegune minister ning tekkinud kaose võimalikult kiiresti lahendama,“ võttis Tiidus arupärimise sisu kokku.
Seoses sellega esitati minister Sikkutile järgmised küsimused:
1. Haigekassa juhid Rain Laane ja Maivi Parve on avalikkusele öelnud, et eriarstiabi hankega erasektorist teenuse ostmisega pakub Haigekassa inimestele Iisavõimalusi saada eriarstiabi erakliinikutes suurendades sellega teenuseosutajate valikut ja teenuse kvaliteeti ning kättesaadavust patsientidele. Taheti justkui paremat — suurendada erakliinikute osakaalu, aga suurenes hoopis Haiglavõrgu arengukava haiglate osakaal teenuste pakkumisel. Sarnane seis nagu alkoholiaktsiisi määra muutusega. Ossinovski soovis alkoholi tarbimist piirata, tegelikult alkoholi tarbimine hoopis kasvas. Kuidas teie ministrina ja Haigekassa nõukogu esimehena kirjeldaksite Haigekassa juhtide pädevust oma tegevust planeerida ja seda ka edukalt ellu viia? Kes vastutab/kes tegi vea, et sõnad ja teod ei lange kokku?
2. Hankel võitis väike Narva silmaarstide seltskond, kes osales hankel mitme firmaga ehk kloonisid oma firmat ja peaks nüüd hakkama teenust osutama Tallinnas. Sisuliselt hakkab Tallinnas inimestele teenust osutama riiulifirma, kel Tallinnas puuduvad selleks sobilikud ruumid ja kel pole piisavalt arste. Mis laks teie hinnangul hankes valesti, et selline ostukord sai tekkida?
3. Hanke läbiviimise tingimuste tõttu jäi lepingust ilma ka Tallinna Silmakliinik, kes ainsana Eestis pakub patsientidele keratokoonuse-nimelist protseduuri ja kellel on olemas ka
vastav meditsiiniseade. Dr. Kai Noore sõnul saab see Iepinguperiood enne otsa, kui keegi uutest tulijatest oleks valmis sellist teenust osutama. Nimelt, meditsiiniseade tuleks osta Riigihankega, milleks kulub 8-12 kuud, arsti väljaõpe sellel masinal töötamiseks, et patsienti ravida, kestab vähemalt 3,5 aastat. Pr. Minister, te teate, et nimetatud teenus on tervishoiuteenuste loetelus ja seaduse järgi peate vastutama
selle eest, et sellist teenust patsientidele ka osutatakse. Kuidas kavatsete olukorrast välja tulla nii, patsientide kannatused lõppeksid?
4. Uue hanke tulemusena halvenes Lasnamäe ja Pirita elanike, keda on ligi 150 000 inimest, võimalused minna eriarsti vastuvõtule. Haigekassa juht Rain Laane hinnangul selles probleemi ei ole, sest tema sõnul : ,,Tallinnas on meil tasuta transport” ning “Inimene võiks vaadata teistesse raviasutustesse ka. Kui vaadata Tallinna teisi haiglaid, siis seal on pikk ravijärjekord, aga mõnes naabermaakonnas saab ravile homme või ülehomme”. Küsimusele, et mida öelda Lasnamäel ravi vajavale patsiendile, kellel on näiteks krooniliste liigesehaiguste või muude probleemide tõttu Paldiskisse või Õismäel väga raske jõuda vastas Haigekassa juhatuse liige Maivi Parve: ,,Me peame kõik sellega harjuma”. Sellest tulenevalt kuidas hindate Haigekassa juhtide üleolevalt suhtumist Pirita ja Lasnamäelastest patsientide muresse?
5. Lasnamäel Medicumis ei toimu uue hanke tulemusel enam kõrva-nina-kurguarsti ja günekoloogi vastuvõttu. Haigekassa on teatanud, et alates 01.12.2018 võtab Ida-Tallinna Keskhaigla nende poolt tasustatavad vastuvõtud Medicumi Lasnamäe ruumides. Kas teile ei tundu see kuidagi kummaline, kas te ei näe sarnasust 1940. aasta natsionaliseenimisega, kus võim ütles , kes ja kuidas hakkab Eesti Vabariigi kodanikele kuuluvate ettevõtete varaga tegutsema.
6. Kes vastutab sellise segaduse tekitamise eest, kes vastutab patsientidele põhjustatud kannatuste eest? Kas te leiate, et Haigekassa juhid peaksid endiselt jätkama oma tööpostil? Ehk oleks ka neil aeg tasuta buss võtta ja mõnele teisele töökohale suunduda? Kas teie isiklikult võtate tekkinud töise olukorra tõttu poliitilise vastutuse? Või vähemalt vabandate, võimalus selleks on Teile antud.
Yoko Alender: haridustöötajad peavad palgakasvu oluliseks järelkasvu mõjutajaks ja nõustuvad, et ühtse eestikeelse hariduse reform on vältimatu
16. November 2018 15:30
Reformierakonna fraktsioon kohtus Haridustöötajate Liidu esindajatega, arutati hariduse väljakutseid, leiti mitmeid kokkupuutepunkte ja lahendusi erakonna haridusvaldkonna valimislubadustes. Fraktsiooni liikme ja kultuurikomisjoni liikme Yoko Alenderi sõnul räägiti haridustöötajate esindajatega õpetajate järelkasvust, palgataseme tõusust, koolivõrgu arendamisest, huvikoolidest, erinevate taseme koolide omavahelisest koostööst jm.
„ Haridustöötajad on meiega samal seisukohal, et õpetajate järelkasvu ja noorte õpetajate tagamiseks on vaja tõsta õpetajate keskmist palka, mille lubame viia üle 2000€ piiri ehk Eesti keskmisega võrreldes 1,2-kordseks,“ kommenteeris Alender.
„ Samuti olid haridustöötajad nõus meie ettepanekuga kehtestada ühtne eestikeelne haridussüsteem. Selleks tuleb loomulikult korrastada ka koolivõrk, koolitada õpetajaid, tegeleda koolide ja lapsevanemate ettevalmistusega ning teavitustööga,“ lisas Alender.
„Eesti haridussektoris on vaja tõsta haridustöötajate mainet, et tagada järelkasv. Kvaliteetse hariduse pakkumiseks on vaja parimaid tegijaid. Koolist peab saama pideva enesearengu kasvulava nii õpilastele kui haridustöötajatele. See eeldab ühtlasi, et tuleb lõpetada eesti- ja venekeelse kogukonna eraldamine ja vene emakeelega inimestele kehvema haridusliku ettevalmistuse pakkumine. Ladusamaks õppetööks on vaja ühtlustada juba esimesse klassi minevate õpilaste tase,“ võttis Alender kohtumise kokku.
Reformierakond tegi ettepaneku asutada Tallinnasse asumifond
16. November 2018 15:00
Ülle Rajasalu
Eilsel Tallinna linnavolikogu istungil tegi Reformierakonna fraktsioon ettepaneku asutada Tallinnas asumifond, millega antakse miljon eurot igas Tallinna linnaosas igal aastal kohalike elanike otsustada. Ettepaneku eesmärk on suurendada kohalike elanike, asumiseltside ning kodanikeühendustele rolli Tallinna linnaosade arengu kavandamisel.
"Kohalikel elanikel peab olema suurem võimalus linnaosa arengus kaasa rääkida, sest tihti on just kohalikel elanikel, seltsidel ja kodanikeühendustel kõige parem ülevaade linnaosas toimuvast ja sealsetest murekohtadest. Täna on suurem osa otsustamisest koondunud Tallinnas aga linnavalitsusse ning linnaosade rolli kohaliku arengu kavandamisel on järjest kärbitud. Linna eelmise aasta eelarves moodustasid näiteks linnaosade valitsustele eraldatud summad vaid umbes ühe protsendi kogu eelarvest. Ka sel aastal jäävad linnaosade valitsustele eraldatavad summad samasse suurusjärku. Selline trend on aga probleem, sest igapäevaselt linnaosas mitteviibivad ametnikud ei tunne kindlasti kohalikku elu nii hästi kui sealsed elanikud ning seal tegutsevad asumiseltsid ja kodanikeühendused. Selle tulemuseks on tihti veidrad lahendused, millest erilist kasu linnaosale ei teki," ütles volikogus asumifondi ettepanekut tutvustanud Reformierakonna fraktsiooni liige Ülle Rajasalu.
Rajasalu sõnul on linna ülesanne kuulata oma kodanikke ning arvestada plaanide ja investeeringute tegemisel rohkem ka kohalike huvidega. Kodanikualgatusi toetava asumifondi loomine on tema sõnul konkreetne vahend, mille abil linnaosad saavad igal aastal ise otsustada, mis on see projekt, mida toetada.
Volikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak lisab, et asumifondi loomine on üks vajalik ja hea otsus, millega inimesed saavad oma linnaosad teha ise meelepäraseks. "Olgu selleks ettepanekuks siis mõne spordiplatsi remont, Nõmme tänavatele prügikastide paigaldamine, Mustamäel pimedate alleede ja hoovide valgustamine või noortele rulaparkide tegemine - kõik, mis teeb kodukoha paremaks ja saab selle piirkonna inimeste toe," sõnab Pillak.
Asumifondi asutamise plaan on, et igal aastal ja igas linnaosas saavad asumid miljoni euro ulatuses ise valida, mis vajab kohapeal tegemist. Selleks reserveeritakse iga-aastaselt linnaeelarvest miljon eurot igas linnaosas elanike, asumiseltside ja kodanikeühenduste toetuse saanud piirkondlikele plaanidele.