Andres Sutt: lisaeelarve vahenditega ettevõtetes osaluste omandamine peab toimuma professionaalselt
Uudised
09. Aprill 2020 09:30
Andres Sutt
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Sutt ütleb, et lisaeelarvega ette nähtud Eesti majanduse jaoks strateegiliselt oluliste ettevõtete toetamine on vajalik, aga tuleb läbi viia professionaalselt, sest tegemist on riskiinvesteeringutega.
„Eelarvestatud 300 miljoniga võib anda otselaene, omandada osalusi või kasutada hübriidinstrumente, kuid järgida tuleb väga täpseid põhimõtteid. Vaid nii on võimalik investeeritud raha investeerimisportfelli peale tervikuna tagasi saada,“ ütles Sutt.
Suti sõnul on riigi finantsabi iseloomult ajutine ja riik peab aktiivselt otsima võimalusi oma investeeringu müümiseks niipea kui võimalik. „Ettevõtete toetamine kriisi tingimustes eeldab selgelt sõnastatud kvalifitseerumistingimusi, ettevalmistus- ja otsustusprotsessi ning investeerimis- ja juhtimispõhimõtteid. Tavapärane osaluste ministeeriumis hoidmise mudel ei ole selle meetme jaoks sobiv,“ hoiatas Sutt.
Tema sõnul peab riik sõnastama finantsabi tingimused ja mandaadi ning koondama kogu investeerimisprotsessi ettevalmistusest väljumiseni ühte organisatsiooni, mis on professionaalselt mehitatud ning juhitud ja mis kasutab investeerimispanga abi. Näiteks sobiks seda rolli täitma Kredexi all tegutsev SmartCap, sõnas Sutt.
„Abi osutamisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: igale investeerimisotsusele peab eelnema põhjalik due-diligence ja ettevõtte väärtuse hindamine. Tehing tuleb struktureerida viisil, mis kaitseb investeeringu väärtust ning mille oodatav tootlus on vastavuses võtud riskiga. Juhtimises osalemise ja riigi osaluste portfelli hoidmise ja haldamise põhimõtteid ning investeeringu väljumistingimused ja -strateegia peavad olema selgelt sõnastatud,“ loetles Sutt.
Ta lisas, et Reformierakond on teinud lisaeelarvele muudatusettepaneku, mis paneb valitsusele kohustuse toetamise põhimõtete väljatöötamise lähtudes ülal kirjeldatud printsiipidest.
Reformierakonna plaan kriisi lahendamiseks
08. Aprill 2020 13:45
Kaja Kallas
Reformierakond esitas täna Riigikogus kriisi lahendamiseks mõeldud lisaeelarvesse muudatusettepanekud, millega suunatakse rohkem raha tervishoidu ja kriisipiirkondadele, toetatakse väikeettevõtteid ja turismisektorit ning tehakse valitsusele ülesandeks koostada kärpeplaan ja avalikustada tulu saajad.
“Seda kriisi ei tohi kuritarvitada, seetõttu teeme ettepaneku tegeleda ainult asjadega, mis kriisi otseselt lahendavad ning jätta ära aktsiisilangetused ja teise pensionisamba maksete peatamine,” ütles Reformierakonna juht Kaja Kallas. “Me toetame oma ettepanekutega väike- ja mikroettevõtjaid, turismisektorit, samuti tervishoidu ja kriisipiirkondi.”
Reformierakonna ettepanekute järgi lisanduksid aktsiisilangetuseks mõeldud 42.1 miljonit valitsuse COVID reservi, kust saaks toetada tervishoiu lisakulusid ja enim kannatanud piirkondi nagu Saaremaa.
Maaelu Sihtasutusele mõeldud 140 miljonit läheksid Reformierakonna muudatusettepaneku järgi Kredexi meetmetesse, kust saavad toetust taotleda kõik ettevõtted. Reformierakond teeb ka ettepaneku luua Kredexi alla täiendav laenumeede, FIE-dele, mikro- ja väikeettevõtetele ning käsunduslepinguga töötavatele inimestele.
Samuti tahab Reformierakond kahekordistada EASi toetusi mikro- ja väikeettevõtetele ning turismisektorile, mis oleksid muudatusettepaneku järgi kokku 70 miljonit eurot.
Muudatusettepanekute järgi peaks valitsus esitama 15. maiks Riigikogu rahanduskomisjonile ja riigieelarve kontrolli erikomisjonile
- Ettepanekud 2020.aasta riigieelarve kulude vähendamiseks kooskõlas eelarve tulude vähenemisega
- Ettevõtete ja töökohtade säilitamise toetusmeetmete kava koos seda tagava riigi võlakirjade programmiga
- Strateegilistele ettevõtetele laenude andmise, osaluste või hübriidinstrumentide omandamise põhimõtted
Veel teeks Reformierakond valitsusele ülesandeks anda eriolukorra lahendamise ja selle mõju leevendamise vahendite kasutamisest igakuise ülevaate Riigikogu rahanduskomisjonile ja riigieelarve kontrolli erikomisjonile.
Muudatusettepanekud täismahus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/muudatusettepanekud/9eb928f5-d085-4104-a317-ad9d767727dd/2020.%20aasta%20riigi%20lisaeelarve%20seadus
Urmas Kruuse: põllumajandussektor vajab tööjõudu hooajatööde lõpuni
07. Aprill 2020 13:30
Urmas Kruuse
Riigikogu maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse sõnul tuleb võimaldada välisriikidest pärit inimestel töötada Eesti põllumajandussektoris hooajatööde lõpuni, vastasel juhul satub Eesti toiduga varustatus tõsisesse ohtu.
“Valitsuskoalitsioon peab lõpetama segaste signaalide saatmise ja ütlema üheselt, et praegu Eestis olev tööjõud saab siin edasi töötada sügiseni, mitte vaid eriolukorra lõpuni,” märkis Kruuse. “On välistatud, et tööjõuprobleem põllumajanduses sel kevadel, eriti näiteks aianduses, kuidagi teistmoodi laheneks. Lootusetu on ka loota, et aianduses saaks lähiajal maksta keskmist palka.” ütles Kruuse.
Kruuse sõnul otsivad kõik riigid võimalusi põllumajanduses hooajatöötajaid rakendada, näiteks Saksamaa võtab hooajatöödele 40 000 võõrtöölist.
“Martin Helme võib öelda, et ta võõrtööliste pärast pisaraid ei vaja, aga praeguse olukorra jätkudes peab ta sügisel nutma juba Eestis saamata jäänud saagi pärast, mis tuleb siis teistmoodi kinni maksta,” ütles Kruuse ja lubas teha Reformierakonna fraktsiooni nimel lisaeelarvega seonduvatesse seadustesse parandusettepaneku, mis lubab enne 17. märtsi põllumajandussektoris töötanud välismaalastel pikendada tööluba 31. septembrini.
Kaja Kallas: Lisaeelarve meetmed peavad lähtuma vajadustest
Blogid
06. Aprill 2020 21:47
Kaja Kallas
Austatud kolleegid,
Me ilmselt kõik nõustume, et meil on käes eriolukord, mis nõuab erakordseid meetmeid. Lisaeelarve üleandmisel nõustusid ka koalitsioonisaadikud, et see saab olema pikk kriis.
Sellest tulenevalt peame tegelema hetkel nende sammudega, mis on koheselt vajalikud. Rahandusminister ütleb ise siin kõnepuldis, et selles kriisis on väga palju määramatust. Me ei tea, kui palju meil raha on, palju me laenu saame, mis tingimustel me laenu saame, kui suur on majanduslangus, kaua see kriis kestab, kui paljud ettevõtted ja inimesed vajavad abi.
Seetõttu peaksime me praegu tegelema asjadega, mis on hetkel pakilised. Paljude teemadega on mõistlik tegeleda paari kuu pärast, kui meil on selge, kaua tervisekriis kestab, millised on kahjud, kus on suurimad kaotused. Rahandusminister ütles, et kui paari kuu pärast peab ta tulema uuesti Riigikogu ette, siis see näitab, et ta on teinud räpakat tööd. Ei – see näitaks, et riigi rahaga käiakse ümber vastutustundlikult. Oluline on jätta eelarvesse tugevusvaru, sest me ei tea, mis juhtub ja kas asjad lähevad halvemaks. See on oluline haigekassale, oluline töötukassale ja oluline inimestele, kes saavad sealt abi. See on oluline väikestele ja suurematele ettevõtetele, kes annavad inimestele tööd.
Rahandusminister kurtis siin, et opositsioon seob käsi, aga tegelikult me oleme just pakkunud koostööd. Lisaeelarves ja sellega seotud seadustes on mitmed sammud, mida Reformierakond peab õigeks. Kiired, täpsed meetmed akuutse aja üleelamiseks töökohtade ja ettevõtete säilitamiseks on vajalikud. Ettevõtetele laenugarantiide ning käibevahendite pakkumine läbi KredExi on õige samm. Inimeste sissetulekute tagamiseks suunatud abimeetmed läbi töötu- ja haigekassa on vajalikud. Siinjuures on esmatähtis, et need meetmed on liigse bürokraatiata ja jõuavad kiiresti inimesteni ja ettevõteteni ja Kredex ei küsi laenude ees röövellikku intressi. Samuti peame õigeks riigi poolt mõistlikus suuruses laenu võtmist, selleks, et hoida majandus käimas, leevendada inimeste sissetulekute langust ja katta muid koroonaviirusega seotud kulusid.
Oluline on, et vajalikud meetmed kestavad konkreetse aja, mis on seotud kriisiga. Olgu see siis kaks või kuus kuud peale eriolukorra lõppemist või selle aasta lõpuni. “Lahtisi” meetmeid ei tohi olla, ei tohi olla nii, et tõstame raha edasi järgmisese aastasse või lööme sirgeks muul otstarbel.
Avaliku raha kasutamine nõuab läbipaistvust. Läbipaistvus välistab kuritarvitused. Kriisitoetusmeetmete saajad peavad olema avalikult teada. Kuna Eesti on parlamentaarne riik, siis peab Riigikogul olema regulaarne ülevaade kriisimeetmete kasutamisest, praeguses ebastabiilsuse igakuiselt – nii saame reageerida õigel ajal.
Aga lisaks vajalikele sammudele tundub see lisaeelarve nagu saagi jagamine, kus iga valitsuspartei peab midagi saama, kuid millel ei ole samas kriisi lahendamise ja inimeste aitamisega mingit seost. See on küüniline arvestades olukorras, kus maksude laekumine väheneb drastiliselt, abivajajaid on palju ja nagu juba enne öeldud, me ei tea, kui pikk see kriis on.
On veidi kummaline, et lisaeelarve ei sisalda valitsussektori kärpeid. Olukorras, kus kogu erasektor peab koheselt ja kiiresti vähendama inimeste töötasusid või suisa koondama, tõmbama oma tegevust igatpidi kokku, tundub riik, kes oma kulusid ei kärbi, elavat mingis teises maailmas.
Kiiretes meetmetes tuleb aidata just neid sektoreid, mis saavad kõige enam pihta. Tuleks kõrvale jätta oma erakondlikud eelistused ja lähtuda tegelikust kriisivajadusest.
Loodan, et koalitsioonil on sisuline soov opositsiooni mõtteid ja ettepanekuid kuulata. Kindlasti teeb Reformierakond oma ettepanekud turismisektori aitamiseks pikema aja jooksul. Samuti on meil mõtteid, kuidas aidata väikeettevõtteid, tööstus-ja ehitussektorit ning oma ärimudelit ümber korraldavaid ettevõtteid. Me soovime suurendada tervishoiukulusid, et inimesed saaksid ka peale koroonakriisi lõppemist oma plaanilist ravi. Me oleme valmis kriisiga mitte seotud avaliku sektori kulusid kärpima, kuid see ei saa olla poliitiline lehmakauplemine. Lühidalt kokku võetuna – me oleme valmis koostööks ja aruteluks, kui koalitsioon ei rakenda teerullitaktikat.
The post Lisaeelarve meetmed peavad lähtuma vajadustest appeared first on Kaja Kallas.
Kaja Kallas: Kobareelnõus on vaja hoiduda kriisi kuritarvitamisest
Blogid
06. Aprill 2020 18:03
Kaja Kallas
Austatud kolleegid,
Tänases kriisis on riigil kolm peamist ülesannet:
1) hoida töökorras meie tervishoiusüsteem ja peatada koroonaviiruse levik;
2) pakkuda tuge ettevõtetele ja inimestele, et säiliksid töökohad ja sissetulekud;
3) koostada kriisist väljumise plaan, et pidurdada majanduslangust.
Ühtlasi on tänases kriisis kolm asja, mida valitsus ei tohiks teha:
- kuritarvitada kriisi ja proovida kriisi kattevarjus läbi suruda kriisiga mitte seotud egoistlikke unistusi;
- mitte ära kulutada kogu meie riigi rahalist võimekust ja tagavarasid kriisi esimestel kuudel ning jätta kulud kärpimata;
- suruda läbi ajutiste lahenduste nime all alatisi piiranguid.
Ma lootsin, et valitsus seda kriisi ei kuritarvita, aga arutusel olev seaduseelnõu näitab midagi muud. Me ei saa ühelgi hetkel ka selles kriisis unustada, et Eesti on parlamentaarne riik. Valitsusele täiendavate alaliste otsustusõiguste võtmine läheb sellega vastuollu. Pole mingit põhjust koondada haridusministri kätte nii suurt võimu koolieksamite otsustamise üle. Kõik saavad aru, et sel aastal eksameid tavapärasel kujul teha ei saa, kuid valitsus ei peaks siin üle pingutama.
Me ei saa ühelgi hetkel unustada, et Eesti on demokraatlik riik, mis austab inimõigusi. Demokraatia nõuab teatud protsesside ja arutelude austamist. Kiirustades ja tavapärasest menetlusest möödaminnes on see põhjendatud ainult eriolukorraga seonduvalt. Aga muus osas on vaja tavapärast debatti. Ei saa nõus olla sellega, et kriminaalmenetluses piiratakse isikute õiglast kohtlemist. Et antakse laialdased õigused isikute delikaatsete isikuandmete töötlemiseks, mis piiravad inimeste privaatsust.
Eesti on väike avatud majandusega riik. Meie ettevõtjad vajavad tööjõudu, samuti vajavad meie ettevõtjad eksporditurge. Ebademokraatlikel ja õigusriigile mittekohastel piirangutel välismaalastele töötamisel ei ole mingit seost eriolukorraga. See on vastuolus Eesti pikaajaliste majanduslike huvidega, ettevõtjate ja riigi huvidega.
Valitsus on kriisi käigus pidanud kiirustama ja saatnud Riigikogule kobarseaduse, kus on väga palju erineva mõjuga ja kestvusega seadusemuudatusi. On mõistetav, et Riigikogu peab langetama otsuseid paari päeva jooksul, sest muudatused on vajalikud selleks, et pakkuda võimalikult ruttu tuge inimestele, ettevõtjatele ja koroonakriisi eesliinil seisjatele. Kriis on erakordne aeg ja riigikogu mõistab seda.
Aga me loodame, et koostöö on kahesuunaline ja me näeme koalitsioonisaadikute koostöötahet, et võtta kriisiseadustest välja need muudatused, mis pole kriisiga kuidagi seotud. Kriisi ei tohi poliitiliselt kuritarvitada ja kasutada selliste seadusemuudatuste kiireks läbisurumiseks, mis on poliitilised soovunelmad, mitte kriisi sisuline lahendamine.
Soovin kõigile riigikogu liikmetele südamele panna, et parlamendi kohustus on seadusi muutes mõelda pikemalt kui praegune kriis. Me ei tohi mitte hetkekski unustada, et parlament peab olema valitsust tasakaalustav ja vabaduste ning põhiõiguste eest seisev institutsioon. Seega teen üleskutse lähtuda nii palju kui võimalik üldisest loogikast, et eriolukorra jaoks mõeldud piirangud, eriõigused ja suurem valitsuse otsustusõigus on automaatselt piiritletud eriolukorra kehtimise ajaga. Heal juhul võiks olla mingi ajaline puhver, aga kui teatud aeg on möödunud, siis need eriolukorraks mõeldud reeglid kaotavad kehtivuse. Erimeetmed ja piirangud on mõeldud kriisideks ja neist ei tohi saada uus normaalsus meie kriisijärgses elukorralduses.
Me ei tohi küsimusi küsimata, piiranguid ja vastutust täpselt paika panemata anda lisaõigusi jõustruktuuridele, suurendada riigi õigusi erinevate delikaatsete isikuandmete kogumiseks ja töötlemiseks, luua aina uusi võimalusi, kuidas riik saab piirata inimeste põhiõigusi, ettevõtlusvabadust ja eraomandit. Kuigi pikkadeks aruteludeks pole aega, ei saa Riigikogu ees olla „võtke-või-jätke“ pakett. Meile antud aega arutamiseks saab lugeda tundides. Ent me oleme selleks valmis, kui meid kuulatakse, inimeste demokraatlike õigusi ja parlamendi ülimuslikkust austatakse. Ka kiirustades peame hoiduma rumalustest ja võltslahendustest.
The post Kobareelnõus on vaja hoiduda kriisi kuritarvitamisest appeared first on Kaja Kallas.
Kaja Kallas: kobareelnõus on vaja välistada kriisi kuritarvitamine
Pressiteated
06. Aprill 2020 18:00
Reformierakonna fraktsiooni esimees Kaja Kallas ütles Riigikogus koroonakriisi puudutavate seadusemuudatuste kobareelnõud arutades, et valitsus ei tohiks kuritarvitada kriisi ja proovida selle kattevarjus läbi suruda kriisiga mitte seotud unistusi, samuti ei tohiks ajutiste lahenduste nime all kehtestada alatisi piiranguid.
“Näiteks pole mingit põhjust koondada haridusministri kätte nii suurt võimu koolieksamite otsustamise üle. Kõik saavad aru, et sel aastal eksameid tavapärasel kujul teha ei saa, kuid valitsus ei peaks siin üle pingutama,” märkis Kallas.
Ta lisas, et demokraatias saab kiirustamine ja tavapärasest menetlusest möödaminek olla põhjendatud ainult eriolukorraga, muus osas on vaja tavapärast debatti. “Ei saa nõus olla sellega, et kriminaalmenetluses piiratakse isikute õiglast kohtlemist. Et antakse laialdased õigused isikute delikaatsete isikuandmete töötlemiseks, mis piiravad inimeste privaatsust,” loetles Kallas.
“Ebademokraatlikel ja õigusriigile mittekohastel piirangutel välismaalastele töötamisel ei ole mingit seost eriolukorraga. See on vastuolus Eesti pikaajaliste majanduslike huvidega, kuigi see on ühe valitsuspartei unistus,” lisas ta.
“Me loodame, et koostöö on kahesuunaline ja me näeme koalitsioonisaadikute koostöötahet, et võtta kriisiseadustest välja need seadusemuudatused, mis pole kriisiga kuidagi seotud. Kriisi ei tohi poliitiliselt kuritarvitada ja kasutada selliste seadusemuudatuste kiireks läbisurumiseks, mis on poliitilised soovunelmad, mitte kriisi sisuline lahendamine,” lõpetas Kallas.
Viis mõtet koroonakriisist laiemalt
Blogid
05. Aprill 2020 13:55
Keit Pentus-Rosimannus, Riigikogu liige
Kolm nädalat eriolukorda ja pausile pandud maailm on ilmselt paljusid pannud mõtlema, kui habras on maailma toimimine. Kui seotud. Esimese kolme nädala järel hakkab raame võtma ka vahetust reageerimisest laiem pilt. Viis asja, mis mulle südamele jäänud, on juhuslikus järjekorras järgmised.
Keit Pentus-Rosimannus, Riigikogu liige
Kolm nädalat eriolukorda ja pausile pandud maailm on ilmselt paljusid pannud mõtlema, kui habras on maailma toimimine. Kui seotud. Esimese kolme nädala järel hakkab raame võtma ka vahetust reageerimisest laiem pilt. Viis asja, mis mulle südamele jäänud, on juhuslikus järjekorras järgmised.
1. Praegused viiruse leviku trendid kipuvad mängima trumpe kätte autokraatse juhtimise trubaduuridele ja näitama demokraatiaid mitte kõige paremas valguses. Demokraatia lipulaevad USA, Suurbritannia, Šveits (rääkimata Itaaliast või Hispaaniast), kes on pidanud arvestama rahva vabadusharjumuste, õrnade tunnete ja valimistsüklitega, jäid regeerimises silmnähtavalt hiljaks ja rebivad praegu nakatunute ja surmajuhtumitega riikide tippu. Karmi kätt ja karantiini kiirelt rakendanud riikidel näib minevat suhteliselt paremini. (Muidugi ei saa välistada, et autokraatiad oma haigusnumbrite kohta ka lihtsalt valetavad.) Olen Yuval Harariga nõus — tuleb väga silmas pidada, et valitsused eriolukorra egiidi all vabadusi püsivalt piirama ei hakkaks. Aga veelgi parem vasturohi autokraatlikele tendentsidele on see, kui demokraatiad näitavad tegudega, et on valmis kriisis vähemalt sama tõhusalt toimima. Demokraatia ei pea tähendama ega tohi tähendada teovõimetust.
2. Euroopa Liit ei ole tulnud kriisis seni liiga edukalt toime. Iseenda bürokraatiareeglite ajutist leevendamist ei söandaks liiga suureks saavutuseks pidada. Isikukaitsevahendite ühishanke protsess näitab, et bürokraatia on endiselt tugevam kui tõhusus. Kodaniku tasemel me liidust selles kriisis siiani kuulnud praktiliselt pole. Kes ELi kriisis juhib, kus on kriisi staap ja koordinatsioon? Riigid on sulgunud. Igaüks vaatab, kust ise saab. Tõsi, on erandeid. Saksamaa näib käituvat tõelises Euroopa vaimus, aidates nii prantslasi kui itaallasi. Lisaks selgus, et Euroopal puuduvad iseenda kriitilised ressursid — kui kaitsevahendeid toodavad hiinlased — mis Hiinat ohjeldavat EL ühisstrateegiat me saame üldse eeldada? Tõhusaim Hiina-heidutus on EL iseenda suutlikkus oma probleemid lahendada. Eestigi ei saa siin jääda passiivseks kõrvaltvaatajaks, sest tugev ja toimiv Euroopa on meie eluline huvi. Peame kõvasti vaeva nägema, et Euroopa Liit oleks tõhus liit. Peame kõvasti koos vaeva nägema, et globaliseerumine ei toimiks ainult negatiivselt — et see ei tähendaks üksnes viiruse levi hõlbustavaid transpordiühendusi.
3. Veel on ebaselge, mida eelmisest majanduskriisist on õpitud. Kas ja kui palju raha antakse sel korral otse inimeste (sh ka (väike)ettevõtjate) kätte või eelistatakse taas vahemeestele suunatud lahendusi, kes hoiavad enamiku sellest oma kõhu all ja käituvad seda jagades nagu ennast kordavad plaanimajandused? Suured keskpangad näivad ka seekord arvavat, et parim plaaster viirusest nakatunud majanduste haavadele on värskelt trükitud dollar. Raharingluse hangumise vältimine on legitiimne eesmärk. Tänaseks paistab, et vähemalt osad keskpangad on teadlaste toel jõudnud siiski järeldusele, et raha oleks pidanud juba eelmise kriisi leevenduseks andma mitte pankadele, vaid inimestele otse kätte. Et seeläbi säilitada mingigi lootus, et tarbija valikud ehk turg ise sõelub kehvad ettevõtted majandusest välja ja tekitab nii kriisi järel tervema, tugevama majandusstruktuuri. Lähinädalatel näeme, kuidas kavatsetakse jagada kriisiraha Eestis — kas ülalt, et hoida vägisi elus valitsuse väljavalituid või alt, et tarbijad otsustaksid teenuseid-tooteid ostes ise, kellel on tulevikus elujõudu.
4. Kas eelarve juba enne kriisi miinusesse majandanud ja reserve kulutanud valitsus suudab kasutada algavat kriisi ära vajalike struktuursete reformide tegemiseks, mis muudaksid meid tulevikukriiside suhtes vastupidavamateks? Või võtame end lihtsalt kõriauguni võlgu täis ja raiskame selle kaheldavatele poliitilistele projektidele? Loodan esimest, kardan viimast.
5. Kriis on väga teravalt ja otse meelde tuletanud, kui seotud maailm omavahel on. Näiliselt kaugel toimuv areng mõjutab kogu maailma olukorda kiiremini kui arvame. Wuhan elab piltlikult öeldes lõpuks ikka me igaühe kõrvalukse taga. Ükskõik millises maailma punktis toimuvad halvad arengud ei toimu vaakumis, kõigest muust eraldatult, mõjud puudutavad ühel hetkel iga maailma nurka. Täna on nii viirusega. Homme kliimamuutustega. Ainult et viimase puhul on meile antud eelhoiatuse aeg oluliselt pikem. Jaguks ka ettenägemisvõimet, et seda aega kasutada, mitte raisata.
Viis mõtet koroonakriisist laiemalt was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Kaja Kallas: Kõne lisaeelarve üleandmisel
Blogid
02. Aprill 2020 14:45
Kaja Kallas
Austatud kolleegid, lugupeetud peaminister
See kriis tabas meid kõiki ootamatult. Paljudes peredes on juba mõni inimene kaotanud töö, paljud muretsevad oma sissetulekute pärast. Seetõttu ei kuluta me Riigikogus minutitki rohkem, kui vaja, et abipaketi esimesed meetmed, mis annavad leevendust tööandjatele ja töötajatele hakkaksid võimalikult ruttu kehtima. Lisaeelarves on mitmed sammud, mida Reformierakond peab õigeks. Ettevõtetele laenugarantiide ning käibevahendite pakkumine läbi KredExi ja inimeste sissetulekute tagamiseks suunatud abimeetmed läbi töötu- ja haigekassa on ainuõiged. Oluline on, et need meetmed on liigse bürokraatiata ja kiiresti inimesteni ning ettevõteteni jõudvad.
Kriisi ajal riigi poolt mõistlikus suuruses laenu võtmine majanduse käimas hoidmiseks, inimeste järsu sissetulekute languse leevendamiseks ja koroonaviirusega seotud kulude katteks on põhjendatud samm. Eesti Panga endine president Ardo Hansson ütles, et tänane valitsus seisab Ansipi ja Ligi õlgadel ja see on väga õige. Oleks ka Ratase praegune ja eelmine valitsus kogunud halbadeks aegadeks varusid, oleksime praeguseks kriisiks paremini valmistunud. Me oleme olnud Euroopa kõige paremini korras rahandusega riik ja just seetõttu saab tänane valitsus anda välja 200 miljoni eest lühiajalisi võlakirju ja teine päev võtta 750 miljonit laenu. Seda võimekust tuleb meil tulevikuks hoida.
Samas tahaks hoiatada neid, kes arvavad, et riik suudab kõik probleemid lahendada. Ei suuda. See kriis tuleb tõenäoliselt maraton, mitte sprint ja me ei tohi kriisi esimesel kahel kuul kogu finantstagavara ära kasutada. Kriisi järgmises etapis peavad toetusmeetmed olema sihitud, näiteks mõne suurettevõtja osaluse ajutine omandamine või infrastruktuuri investeeringud.
Eriolukorra väljakuulutamise päeval ütles peaminister, et „kriis ei ole aeg poliitiliste lahingute pidamiseks“, kuid ometi näeme kurvastusega, et valitsus üritab kriisi ära kasutada selleks, et suruda läbi ettepanekuid, mil ei ole käesoleva kriisi lahendamisega mingit seost. Valitsuse soov kütuse- ja muude energiakandjate aktsiisi langetamiseks ei ole praeguse kriis kõige põletavam küsimus. Esiteks on kütuse ja energiahinnad maailmas kriisi ajal teinud suure kukkumise. Teiseks, suure tõenäosusega ei kandu aktsiisilangetuste mõju pikajaliselt täiel määral edasi lõpphindadesse. Kergekäeliselt ära antud maksutulu aga, tähendab seda, et riigil on vähem võimalusi inimesele kriisi ajal hädavajalike ravi-, sotsiaal -ja muude teenuste pakkumiseks.
Kuigi me alles sukeldume lisaeelarve detailidesse, siis Reformierakonna esialgsed ettepanekud on järgmised:
- Riik ei pääse kriisi ajal kulude kokkuhoiust, sest riigieelarve tulud kahanevad kiiresti ja suurel määral. Ühiskondlikult ei ole õiglane kui riik elab edasi vanaviisi, samal ajal kui suur hulk erasektoris töötavaid inimesi kaotab 20-30% oma sissetulekust või jääb üldse töötuks. Esimese kvartali järel on avaliku sektori eelarvet oluliselt valutum kärpida kui hakata tegema seda aasta teises pooles. Seega peaks riik esimesel võimalusel kärpima 10% võrra oma tegevus-ja palgakulusid valdkondades, mis ei tegele koroonakriisi otsese lahendamisega.
- Peame ettevaatavalt suunama rohkem raha tervishoidu ja sotsiaalvaldkonda. Selleks, et teha kiiresti ära koroonakriisi tõttu edasi lükatud, kuid inimestele hädavajalikud raviprotseduurid. Me peame olema valmis selleks, et kui koroonakriis lõppeb, suudab meie tervishoid pakkuda inimestele neid ravi- ja sotsiaalteenuseid, mida nende tervislik olukord koheselt vajab.
- Majanduse kiirkäivitamiseks tuleb tähelepanu alla võtta erinevate majandusharude konkreetsed kitsaskohad, selle asemel, et lubada kõigile midagi vähest. On selge, et riik ei hakka päästma igat ettevõtet või ärivaldkonda. Eesti majanduse lipulaevad vajavad rätseplahendusi riigi poolt. Olgu selleks siis ajutine osalus, riigi poolne kapitalisüst või muud erilahendused. Samuti vajab sihituid ja pikemajalist abi kogu turismisektor, sest rahvusvaheline turism ei taastu kahjuks niipea. EASi juurde võiks luua aasta lõpuni tegutseva eraldi turismisektori kriisifondi, mille rahakasutuse fookuse seavad paika valdkonna ettevõtted ja EASi esindajad. Kuid kriisiga saavad tugevalt pihta ka väikeettevõtjad, keda ei tohi selle kriisi käigus unustada.
- Eksportiv tööstus vajab riigilt lühiajalisi garantiisid, et hoida tootmist ja töötajaid alles, seni kui majandusolukord hakkab stabiliseeruma. Tootmiskompetentsi ja sektorile vajalikku oskustööjõudu ei ole võimalik sõrmenipsuga taasluua. Kriis tööstussektoris võib tulla alles kuu või paari pärast, seega peame juba täna andma töösturitele esmase kindlustunde majandustegevuse jätkamiseks.
- Avalikkuses on juba korduvalt kõlanud mõte, et vajame koroonakriisist väljumise plaani. Olen sellega igati nõus, sest tõenäoliselt on praegune kriis pikk. Majandustegevusele seatud piirangute leevendamine sõltub suuresti sellest, kuidas suudame viiruse leviku maha suruda. Peame ühiskonnana otsima mõistlikku tasakaalupunkti rahvatervise ja majandustegevuse vahel. Praegune lisaeelarve on mõeldud tulekahju kustutamiseks, kuid vajame kindlasti plaani, kuidas tulekahju üle elanud majandus uuesti tööle saada.
Me oleme lahendusi pakkunud ja pakume veel. Kutsun ka valitsust üles käituma riigimehelikult ja keskenduma meetmetele, mida inimeste aitamiseks, majanduse elushoidmiseks ja uuesti käivitamiseks on vaja.
The post Kõne lisaeelarve üleandmisel appeared first on Kaja Kallas.
Andres Sutt: uue õlitehase investeering on praegu liiga riskantne
01. Aprill 2020 16:15
Andres Sutt
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Sutt ütles pärast Reformierakonna fraktsiooni kohtumist Eesti Energia juhtidega, et tema arvates tuleks riigil 125 miljoni investeerimisel põlevkiviõli tehasesse võtta aeg maha, sest investeering on hetkel liiga riskantne.
“Elan Eesti Energia endise töötajana firmale endiselt kaasa,” ütles Sutt. Tema sõnul oli tänasel kohtumisel kaks suurt küsimust: kuidas sobitub õlitehase investeering strateegiliselt Eesti ja maailma kliimaeesmärkidega ning kuidas mõjutab investeeringu riske koroonakriis, millel on maailmamajandusele ja naftahindadele ka pikaajaline mõju.
“Minu seisukoht on, et minimaalselt tuleks praegu võtta kvartaliks või pooleks aastaks aeg maha, vaadata, kuidas kriis maailma majandust mõjutab ja kuhu suunas liiguvad kriisi mõjul pikaajaliselt naftahinnad. Praeguses seisus on see investeering liiga riskantne,” ütles Sutt.
Reformierakonna Riigikogu fraktsioon kohtus täna videosilla vahendusel Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri ja nõukogu esimehe Väino Kaldojaga.
Kriisi kuritarvitamine lööb tulevikus valusalt tagasi
Blogid
01. Aprill 2020 10:19
Keit Pentus-Rosimannus, Riigikogu liige
Eelmisel nädalal tegi valitsus kriisi varjus otsuse anda 125 miljonit eurot Eesti Eneriga ülimalt küsitava projekti arendamiseks. See on vale kolmel põhjusel.
Vaja on maske ja teste, mitte paberil õlitehast
Keit Pentus-Rosimannus, Riigikogu liige
Eelmisel nädalal tegi valitsus kriisi varjus otsuse anda 125 miljonit eurot Eesti Eneriga ülimalt küsitava projekti arendamiseks. See on vale kolmel põhjusel.
Vaja on maske ja teste, mitte paberil õlitehast
Esiteks — kogu raha, mis valitsusel saada, vajab praegu kriisiga toimetulek. Vaja on teste ja maske, mitte paberil õlitehast. Viiruse levikut piirava laustestimiseni pole Eestis siiamaani, rohkem kui kuu pärast esimest haigestunut jõutud. Maske, isikukaitsevahendeid napib igas sektoris — poemüüjatest tervishoiuasutusteni. Majanduse, ettevõtete ellujäämine, töölt eemale jäänud inimestele toe pakkumine — see kõik vajab raha ja selle raha leidmine on iga päevaga keerulisem.
Teiseks — eelarve on kärisemas, kriisi oportunistlik ärakasutamine on selles valguses ja seda ette teades eriti alatu.
Kolmandaks — maailmas praegu suletakse õlitehaseid. Põhjusega. Fossiilinvesteeringu tegemine on keskkonnavaatest lihtsalt rumalus ja see rumalus ei muutu ajas mitte väiksemaks, vaid suuremaks. Valitsuse kliimaeitajate jutud sellest, et õlitehas saastab ju vähem kui kivi põletamine ja et seetõttu tehakse praktiliselt heategu, on sama hea, kui rääkida tõsise näoga, et lahjema bensiiniga tulekahju kustutamine on parem, kui kangemaga. Keda te täpsemalt lollitate ja miks?
Juba liiguvad kuluaarides ka jutud, et 125-miljoni andmine riigi energiaettevõttele oli hädavajalik keerukasse olukorda sattunud Eesti Energia toetamiseks. Heakene küll, aga milleks sinna juurde ajada siis valitsuse tasemel häma hädavajalikust ja ülimalt tasuvast õliprojektist? Kui Eesti Energia vajab toetamist, siis sel juhul tuleb selgeks rääkida, mis osa Eesti Energiast me täpselt päästame või toetame ja milleks ning kuidas on põhjendatud selle ettevõtte eelistamine teistele.
Kuidas õlitehas kriisi lahendada aitab?
Valitsus teab, et tal on täielik tugi viirusega võitlemise vastu vajalike otsuste tegemiseks, aga kriisi varjus 125-miljoniline rahasüst Eesti Energiale ei aita mitte ühelgi moel mitte ühtegi kriisis kiiret lahendamist ootavat muret leevendada, lahendamisest rääkimata.
Lisaks näitab selline otsus valusalt seda, et praegune kriis pole globaalse seotuse kohta suurt midagi õpetanud.
Me elame siin maapallil kõik omavahel seotud. Näiliselt kaugel toimuv mõjutab meid siin kiiremini kui arvame.
Õlitehase tossavad korstnad kõrbestavad Aafrikat ja toovad iga päevaga elukõlbmatuks muutuva kliima eest põgenejaid Euroopale 10 meetrit lähemale.
Wuhan elab piltilkult öeldes sinu kõrvalkorteris. Sealsed arengud ei toimu vaakumis, kõigest muust täiesti eraldatult, vaid selle mõjud puudutavad ühel hetkel iga maailma nurka. Täna on nii viirusega, homme kliimamuutustega. Loodus on seda viimaste kuude jooksul meile eriti valusal moel meelde tuletanud.
Me oleme osa kõikidest nendest loodusprotsessidest, mis maailmas toimuvad. Heas ja halvas. Meie mõju eiramine nendele protsessidele on sama vastutustundetu, kui viiruse levima mineku algul oma käitumise muutmata jätmine. Samamoodi jätkata lihtsalt ei tohi.
Täna kriisi varjus tehtud otsus maksumaksja raha summida keskkonnale kurja tegevasse projekti lööb valusalt tagasi. Nii kriisi, majanduse kui keskkonna seisukohast vaadates.
Kommentaar ilmus 31.03 Delfis.
Kriisi kuritarvitamine lööb tulevikus valusalt tagasi was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.