1. Meie valitsus kaitseks demokraatiat ja õigusriiki. Meie valitsus austaks sõna- ja ajakirjandusvabadust. Meie valitsus austaks mööndusteta kõikide Eestis elavate inimeste õigusi ja vabadusi.

2. Meie valitsus hoiaks Eesti julgeolekut kindlalt kaitstuna ning jätkaks vääramatult tugevate liitlassuhete arendamist Euroopa Liidus ja NATO-s.

3. Meie valitsus hindaks kõrgelt arstide, haridustöötajate, õiguskaitseorganite töötajate, ajakirjanike ja teiste heade Eesti inimeste südamega tehtud tööd. Me seisaks otsustavalt vastu poliitilisele retoorikale, mis halvustab erinevaid ühiskonna gruppe ja tekitab ühiskonnas hirmu.

4. Meie valitsus suudaks tegeleda Eesti ees seisvate tõsiste tulevikuväljakutsetega nagu majanduse konkurentsivõime tõstmine, teaduse rahastamine, arstiabi kättesaadavuse parandamine, tuleviku vajadustega arvestav haridussüsteem ja tööturg, keskkonnahoid, ringmajandus.

5. Meie valitsus parandaks eesti keele õppe kättesaadavust ning tegeleks eesti-ja venekeelse elanikkonna lähendamisega.

6. Meie valitsus kaitseks Eesti inimeste sääste ega lõhuks aastatega ehitatud pensionisüsteemi.

7. Meie valitsus hoiaks riigi rahanduse korras.

8. Meie valitsus baseeruks vastastikkusel lugupidamisel.

9. Moodustaksime valitsuse võrdsetel alustel nii valimislubaduste maksumuse kui ka valitsemisvastutuse jaotuse osas.

Esitame antud põhimõtted heas usus ja palume pakkumist arutada ning kaaluda läbirääkimiste alustamist valitsuskoalitsiooni moodustamiseks Reformierakonnaga.

Lugupidamisega ja vastust ootama jäädes,

Kaja Kallas

Reformierakonna esinaine

The post Pöördumine Keskerakonna volikogu poole appeared first on Kaja Kallas.

Viha toidab vaenlast. Vaadates toimuvaid diskussioone, tundub vägisi nagu paljud inimesed mõtleksid, et vaenlane on teine Eesti inimene. Aga meie vaenlane pole ju mitte sees, vaid väljas. Kui meie oleme teineteise kõri kallal, rõõmustavad ainult need, kes Eestile head ei soovi.

Meile on ette heidetud, et koostöö välistamine EKRE-ga oli vale samm. Koostöö EKRE-ga välistas ka Jüri Ratas ja Keskerakond. Vahe on lihtsalt selles, et meie peame oma lubadustest ka kinni. Aga me ei välistanud EKRE-t lihtsalt välistamise pärast, vaid selle pärast, et me ei pea õigeks ega Eestile heaks viha ja vaenu õhutamist üksteise vastu. Siin elavad venelased või mistahes muust rahvusest inimesed, kes peavad Eestit oma koduks, on sageli sama suured Eesti patrioodid, kui nö etnilised eestlased on. Meie huvi on see, et me hoiaksime kokku ja oleksime koos tugevamad väliste vastaste vastu.

Me välistasime EKRE-ga koostöö ka selle pärast, et nad propageerivad õigusriigi alustalade õõnestamist. Kohtunike poliitiline määramine, võimude lahususe lõhkumine, riigi lõhki laenamine tulevaste põlvede arvelt, pole see tulevik, mida meie Eestile näeme. Kui õigusriik ei toimi, kahandab see riigi usaldusväärsust oma kodanike ees.

Samamoodi kahandab riigi usaldusväärsust riigijuhtide valetamine. Kõrgendatud nõudmised ja tähelepanu parlamendi ja valitsuse liikmetele tulenevad nende unikaalsest positsioonist– nad on ainsad ühiskonna liikmed, kes mitte ainult ei pea seadust järgima, vaid kellel on reaalselt võimalus ka seadusi muuta. Sealhulgas ka seda, kuidas seadus neile endale kohaldub.

Valetamine halvendab nii parlamendi kui ka valitsuse mainet. Maine halvenemine suurendab lõhet valijaskonna ja valitute vahel. Demokraatia on aga usaldusele ehitatud. Valijad usaldavad valitutele otsuste tegemise ja oma huvide esindamise. Kui inimesed ei usu, et otsustajad tegutsevad ausalt ja väärikalt, siis on neil raske ka tehtud otsuseid mõista ja aktsepteerida. Järelikult ka parlamendi poolt vastuvõetud seaduste järgi elada. Kujutlemaks ette, mis võib sellisel puhul juhtuda, on paslik uuesti üle lugeda William Goldingu romaan „Kärbeste jumal“.

Ma ei arva, et kõik arvavad nii nagu mina. Kui kõik mõtlevad ühtemoodi, ei mõtle järelikult mitte keegi. See ongi vaba ühiskonna võlu, et meil võivad olla erinevad arvamused. Aga demokraatia allakäik algab sallimatuse sallimisest. Kui me normaliseerime viha ja vaenu, kui see saab meie igapäeva osaks, siis oleme nõrgad tegutsema koos siis, kui meil on seda tõeliselt vaja.

On näha, kuidas praegune koalitsiooni kokkupanek lõhestab ühiskonda. Isamaa ja Keskerakond rõhuvad 99 000 valijale, kes muidu jäävad eemale, aga kui vaadata nende retoorikat, siis neil ei tundu olevad sooja ega külma EKRE valijatest, vaid peamine soov on EKRE-t kasutada võimuletulekuks neid vaigistades. See ju ei lahenda EKRE valija muresid, kui EKRE juhid muutuvad retoorikas malbemaks. Asi ei ole samuti vaid retoorikas, vaid sisus ja väärtustes. Kui see tõesti juhtub, et need nüüd äkitselt muutuvad, tekitab see EKRE valijates veelgi suuremat viha, sest EKRE juhid on neid petnud. Kui seda aga ei juhtu, siis saab viha õhutamine ja valetamine osaks Eesti valitsuse igapäevasest tegevusest.

Kui see koalitsioon tuleb, on pettunud Reformierakonna valijad, aga ka Keskerakonna ja Isamaa valijad, kes valisid neid selleks, et hoida ära viha ja vaenu võimuletulek kuna Keskerakond kinnitas enne valimisi korduvalt, et ta nendega koostööd ei tee. Kui seda koalitsiooni ei tule, on endisest veelgi vihasemad EKRE valijad, kellel on justkui tekkinud õigustatud ootus valitsusse pääsemiseks. Jah, ka varasemalt on valimiste võitja jäetud koalitsioonist kõrvale, kuid varasemalt oli see ka valimiskampaanias selgelt teada ja inimesed said seda oma valikut tehes arvestada. Praegu väitis Keskerakond enne valimisi üht, aga peale valimisi oli enne välistatud erakond esimene, kellele kõne ja ettepanek valitsuse moodustamiseks tehti. Mitte viimane valik, kui midagi muud enam üle ei jää ja tõesti tuleb oma sõnu sööma hakata, vaid esimene.

Dominique Moisi kirjutab oma raamatus „Emotsioonide geopoliitika“ emotsioonidest, mis on riikide käitumise taga – nendeks on tema sõnul alandus, hirm ja lootus. Mõõdukas alandus on edasiviiv jõud, aga suures koguses on see destruktiivne. Hirm ja viha pärsivad tegevust. Vihast lähtuv tegevus või sellest loobumine hirmu tõttu, et tegevusega tekitatakse endale või lähedastele kahju, on koormav. Ainus emotsioon, millele tasub käitumist rajada, on lootus. Lootus on see, mida me peame hoidma ja millele Eesti tuleviku ehitama. Selline alternatiiv Eestile on endiselt võimalik ja me töötame selle nimel.

The post Viha, alandus ja lootus appeared first on Kaja Kallas.

Esiteks, helistasin eelmise esmaspäeval kõigile erakonna esimeestele ja palusin kohtumist, et kaardistada, kellele teha ettepanek minna läbirääkimistega edasi. Seda sai mitu korda üle rõhutatud kohtumistel, seega mitte kellelegi ei saanud jääda muljet, et need on nüüd läbirääkimised. Kohtumised kestsid umbes tund aega. Eraldi kohtusin veel esimeestega silmast silma. Aga see, et me olla kaks päeva pidanud läbirääkimisi Isamaaga enne kui juhatusega otsustasime teha ettepaneku Keskerakonnale, on lihtsalt vale. Kuna selles valemis oleks olnud vajalik ka sotsiaaldemokraatide osalus, siis oleksid läbirääkimised pidanud hõlmama kõiki osapooli. Ja nüüd on selgunud (vt tänane Eesti Ekspress), nagu me kahtlustasime, käisid kogu see aeg tegelikult läbirääkimised EKRE, Isamaa ja Keskerakonna vahel. Süüdistada mind milleski, mida ise samal ajal tehti on lihtsalt alatu.

Teiseks, meie ettepanek läbirääkimiste alustamiseks oli siiras soov teha koostööd selleks, et leida Eesti ees seisvatele väljakutsetele lahendused, mis arvestavad võimalikult paljude inimeste muredega. Ma soovisin alustada läbirääkimisi lähtuvalt ausa mängu põhimõtetest. Kui aus ja läbipaistev tegutsemine viib opositsiooni ja salakokkulepped valitsusse, siis ehk ongi õige oodata ära hetk, kui see valedele ehitatud kooslus kokku kukub.

Mis puudutab tulumaksusüsteemi, siis meie soov on olnud muuta see ühetaoliseks, mis ei karista edasipüüdlikkust ja on õiglane. Jutud sellest, nagu 1200 eurot saav inimene oleks „rikas, kellele kingitakse 100 eurot“ viitavad ainult klassiviha õhutamisele ja ei vii Eestit edasi. Tugev ühiskond on ehitatud tugevale keskklassile ja me peame sellele igat pidi kaasa aitama. Olen ka nõus sellega, et nõrgemaid tuleb aidata ja me ei tohi suurendada varanduslikku kihistumist. Aga seda saab paremini teha, kui kogu ühiskonnal läheb paremini.

Kolmandaks, olen paar päeva mõelnud, et mida Keskerakond saab sellest IKE koalitsioonist, mida nad ei oleks saanud koalitsioonist Reformierakonnaga? Ja ma ei leia muud vastust kui: ainult peaministritool. Kõik muud tingimused saavad olema nende jaoks kehvemad.

Pakkusin Jüri Ratasele koostööd võrdsetel alustel võrdsete partnerite vahel. See oleks tähendanud nii lubaduste täitmise jagunemist pooleks, eelarvelist jagunemist pooleks kui ka ministrikohtade jaotust kahe poole vahel.

Omavahelistest vestlustes tundus, et peamine murekoht on üleminek eestikeelsele haridussüsteemile. Mõtlesime põhjalikule plaanile, kuidas tagada eestikeelsele haridusele üleminek nii, et see vene inimestele (ehk Keskerakonna valijatele) võimalikult vähe haiget teeb, kuidas vene kogukond oleks ka kaasatud plaanide väljatöötamisse. Meile on oluline, et me alustame eestikeelsele haridussüsteemile üleminekut võimalikult kiiresti. Et me eraldame selleks raha, töötame välja õppematerjalid, aitame leida õpetajaid, tugispetsialiste – kõik selleks, et siin hakkaks tõesti midagi muutuma. Aidata lasteaia õpetajaid leida parimat võimalikku metoodikat selleks, et meil ei kasvaks Eestis peale lapsi, kes eesti keelt ei oska. Saaksime alustada lihtsamatest kohtadest nagu Tartu, Pärnu, samal ajal tegeleda Tallinna ja Ida-Virumaaga, mis vajavad eraldi plaani. Mõtleme ka sellele, kuidas vene lapsed saavad õppida ka oma keelt ja kultuuri. Paneme paika ka lõppeesmärgi, millal haridussüsteem saab olema täielikult eestikeelne. Ei kujuta ette, kuidas Isamaa ja EKRE-ga saab see plaan olema parem.

Kuidas saab selles koalitsioonis olema parem keskkonda hoidev ja tulevikku vaatav poliitika, kui isegi ei tunnustata kliimasoojenemist ja et sellega on midagi vaja ette võtta?

Esimene koalitsioonikõneluste läbirääkimiste pikk päev tõi vastuse, et Eesti on jätkuvalt Euroopa Liidus ja NATOs. On märkimisväärne, et Eesti senise suuna üle vaidlemiseks kulutati terve pikk päev. Positiivne on, et lõpuks jõuti siiski kokkuleppele, kuid tõenäoline on, et reaalses elus saab selle kursi hoidmine olema igas väikeses küsimuses väga keeruline.

Meile teatavaks saanud informatsiooni kohaselt on riigi rahaline olukord halvemas seisus, kui arvasime. Mitte ainult, et ei ole kulutatud eelmiste valitsuste poolt kogutud reserve, vaid heal ajal pole neid ka juurde kogutud, vaid lastud eelarve miinusesse. See võib tähendada tulevale valitsusele kärpimisvajadust. Kuidas seda plaanitakse teha EKRE-ga koos, kelle valimisprogramm maksvat 2,8 miljardit ning on rahanduslikult ja majanduslikult täiesti vastutustundetu?

Eesti rahvusvaheline maine on viimasel ajal saanud kõvasti pihta: rahapesuskandaal, dopinguskandaal. Meil ei ole vaja täiendavat mainekahju, mille toob kaasa õigusriigi põhimõtete kõigutamine, võimude lahususe kõrvale heitmine, rassism jms.

Oleme jätkuvalt avatud koostööks teiste erakondadega, et panna kokku toimiv laiapõhjaline valitsus, mis suudaks lahendada Eesti ees seisvaid väljakutseid ja probleeme. Palun ärge ohverdage Eestit ainult oma isiklike võimuambitsioonide teostamiseks.

The post Alternatiiv valedele ehitatud koalitsioonile appeared first on Kaja Kallas.