Aivar Sõerd, riigikogu liige

Eesti on pikalt püsinud euroala kiireima hinnakasvuga riikide edetabeli absoluutses tipus. Kahe viimase aasta jooksul oleme näinud ka seda, et Eesti hinnakasv on olnud mõnel kuul lausa kaks korda kiirem kui euroalal keskmiselt. Analüütikud märkasid, et lõppeval aastal on hinnad Eestis kasvanud kolm korda kiiremini kui Soomes. Lätist on saanud Eesti tarbijale turvasadam, kust saab mitte ainult odavamaid aktsiisikaupu, aga ka odavamaid ehitusmaterjale, tarbekaupu ja isegi küttepuid.

Kuna hinnakasvu veavad suuresti energiahinnad, siis mõjutavad globaalsed hinnatõusud samamoodi ka teisi riike. Eesti positsioon euroala hinnatõusu edetabelis on aga vääramatu. Ka novembri inflatsiooni võrdluses oli Eesti kolme kõrgeima hinnatõusu tasemega euroala riigi hulgas. Ratase valitsuse eelarve- ja maksupoliitikal on selle positsiooni saavutamisel piisavalt suur roll. Eesti Panga hinnangul on aastasest inflatsioonist ligi viiendiku andnud erinevad maksutõusud.

Hinnatõus võtab ära lubatud maksuvõidu

Aktsiisitõusude hoog pole veel vaibunud. Järgmine gaasiaktsiisi tõus leiab aset juba 1. jaanuaril. Gaasiaktsiisi tõus kergitab mitte ainult gaasiküttel eramute, vaid ka kaugkütte hinda. Kaugkütte hinda mõjutab nii hakkepuidu kui ka gaasihinna kallinemine. Maagaasi kulu jõuab tootmiskulude komponendina paljude tööstustoodete omahinda. Võrreldes 2016. aastaga kerkib gaasiaktsiis 2020. aastaks üle 130%. Maagaasi aktsiisitõusu graafiku jätkudes on 2020. aastaks Eesti Gaasiliidu hinnangul aktsiisi määr Eestis 5–15 korda kõrgem kui Lätis, Leedus ja Poolas. Gaasiaktsiisi tõus on vaid üks paljudest hinnatõusu teguritest.

Tulumaksureformiga lubas Jüri Ratase valitsus parandada inimeste elujärge ja toimetulekut.

Maksureformist võidab 86 % kõigist töötajatest ja 80 % kõigist Eestimaa inimestest, rääkis peaminister. Kolmveerand Eesti elanikkonnast (975 000 inimest!) pidid võitma igakuiselt 64 eurot.

Maksumuudatuste mõjuanalüüsi pole vaatamata korduvatele päringutele paraku senini avalikustatud.

Värsked uudised räägivad sellest, et juba alates järgmisest kuust on kultuuritöötajate palga alammäär 1300 eurot. See tähendab, et alampalgaga kultuuritöötajad ei saa uue maksusüsteemiga kätte isegi lubatud 500 eurot maksuvaba tulu, sest alates 1200 eurost hakkab tulumaksuvaba miinimum vähenema. Loomulikult ei saa seega ka juttu olla mingisugusest 64 euro suurusest maksuvõidust. Kui see alampalgaga kultuuritöötaja saab aasta jooksul veel ka mingit lisatasu, honorari või näiteks elamuühistu esimehe tasu, siis sulab maksuvõit veelgi väiksemaks.

Pole kindel, kas sellest maksuvõidust üldse midagi alles jääb, sest hinnatõusudega võetakse see kohe ka tagasi. Hinnatõusude tõttu kallinevad igapäevased tarbekaubad, kasvavad kodukulud, kulud energiale, kütusele ja teenustele.

Maksureformist kaotajate nimekiri on pikk

Keskmisest palgast rohkem teenivad oskustöölised, arstid ja insenerid võivad kaotada kogu maksuvaba miinimumi, sest teatud tulutasemest alates väheneb see nullini. Tööjõu maksukoormus tõusis eelkõige nendel töökohtadel ja erialadel, millest meie majanduses kõige enam puudust on.

Omapärase perepoliitilise meetmena võeti abikaasadelt võimalus esitada ühine tuludeklaratsioon. Ühisdeklaratsioon võimaldas varem abikaasadel paremini kasutada maksuvabastuste piirmäärasid, liita kõik tulud ja mahaarvamised ja oli eriti kasulik siis, kui üks abikaasadest ei saanud maksustatavat tulu. Avalikkuse survel taastati osaliselt ja piiratud ulatuses intresside ja koolituskulude ning maksuvaba tulu ülekandmise õigus, aga see väike mööndus ei asenda ühiseid tuludeklaratsioone.

Maksumuudatustega kaotati ära pensioni maksuvaba osa. Töötavate pensionäride tulumaksukohustus suurenes, kui igakuine tulu ületab teatud tulupiiri. Pensionäridele seati see tulupiir tunduvalt madalamaks kui teistel inimestel. Vananeva rahvastikuga riigis maksukirvega töötavate pensionäride rahakoti kallale minek oli maksureformi küüniline element.

Maksureformidest on ka võitjaid

Kindlad võitjad Ratase valitsuse maksureformidest on need Eesti inimesed, kes võtavad ette reisi piirilinnadesse Valka ja Ainažisse. Kui piirkoguste ulatuses sõiduvahendi pagasiruumid aktsiisikaupu täis laduda, on võimalik võita 64 eurot ühe sõidukorraga iga kaubareisija kohta. Siin pole vahet, kas sellest aktsiisireformist võidavad madalapalgalised või keskklass. Kahekordne aktsiisikaupade hinnavahe töötab solidaarselt, võidavad kõik.

“On ülioluline, et iga Eesti esindaja Euroopa parlamendis oleks kontaktide ja kogemustega poliitik, kellel on oma Euroopa võrgustik ja kes on valmis seisma Eesti huvide eest. Kui suurtel riikidel on saadikuid sadakond, siis meil vaid seitse. Reformierakond paneb neile valimistele välja ülitugeva nimekirja, mida juhib edukas Euroopa komisjoni asepresident Andrus Ansip, kellel järgnevad peaministrikogemusega Taavi Rõivas, ning pikaajaline välisminister Urmas Paet.  Meie eesmärgiks on Euroopa Parlamendi valimised võita,” ütles Kaja Kallas. 

Erakonna nimekirjatoimkonna ettepanekul registreeris juhatus kandidaadid järgmises järjekorras:

1. Andrus Ansip
2. Taavi Rõivas
3. Urmas Paet
4. Maris Lauri
5. Kalle Palling
6. Yoko Alender
7. Vilja Toomast
8. Airis Meier
9. Hanno Pevkur

Valimisnimekirja kinnitab Reformierakonna üldkogu 12. jaanuaril.

Demokraatia pidupäeva lähenedes on paslik mõelda, millisena soovime saja-aastast Eestit näha järgmisel kümnendil või pikemaski perspektiivis. Maailmas, sealhulgas ka Eestis toimuv teeb paratamatult murelikuks ja ettevaatlikuks. Lihtne aritmeetika ja mõnetine süvenemine globaalsesse majandusse ning monetaarpoliitikasse näitab, et oleme taas jõudnud majandustsükli turbulentsele laineharjale, millele järgneb varem või hiljem teadagi mis. Vaadates mõnisada kilomeetrit idapoole, pole pilt kuigivõrd roosilisem. Ka Ukrainas toimuv ei ole eestlaste jaoks võõras mure, see on meie mure. Seda tasubki võtta täpselt nii. Brexit, Trump, rahvaste raskesti kontrollitav ränne, isegi kaugel Korea poolsaarel tegutsev äärmuslik diktaator on vaid mõned hoiatavad näited, mille pärast tasub mõelda. Ja muidugi tasub mõelda ka loodusele, globaalsele ökosõjale, mille oleme maale kuulutanud.

Suure maailma tõmbetuuled mõjutavad paratamatult ka Eestit. Nagu meil kohapeal muresid vähe oleks? Äärmuslikkusesse kalduv nö anti-establishmenti ülistav “uute tõdedega” rikastatud hirmutav poliitika on kandunud USA-st ja UK-st meilegi. Ekre teeb selles vallas usinat tööd, ja inimesed usuvad. Tasub mõelda. Soov juhtida Eestit kui uute maksupoliitiliste eksperimentide laborit, on inimestele valusalt näppu lõiganud, mitte ainult töötavatele pensionäridele vaid kõigile, kes siiani on töötanud teadmises, et suurem pingutus ja töökus tagavad parema tulemuse ja ka riigipoolse tänu. Tervitatud olgu astmeline tulumaks ja Keskerakond. Tasub mõelda. Globaalse rahvarände mõju Eestile on siiani olnud õnneks huumor, võrreldes sellega, millise rände on suutnud organiseerida need, kes meie inimesi Lätti jooksutavad. Tsiteerides klassikuid: “Kes kurat tõstis õlleaktsiisi 70 protsenti?” Aitäh Jevgeni! Tasub mõelda.

Peale sedavõrd morbiidseid väljavaateid, on raske ette kujutada, et suudame väikses Eestis midagi määravat kõige selle parandamiseks ette võtta. Ometigi sõltub meist äraütlemata palju. Nii nagu iga inimene saab endas rahu ja tasakaalu leides ümbritseva maailma ilusamaks ja paremaks muuta, on ka Eestil võimalus globaalsel poliitilisel maastikul maailma mõjutada. Meie valikutest märtsikuistel riigikogu valimistel sõltub seega palju. Mitte ainult see, millisena tundub meie ukseesine meile endile, vaid ka see, millisena näevad seda teised, meie külalised ja partnerid. Eesti majanduslik edu ja julgeolek on paljuski tingitud heast koostööst teiste riikidega, sellelegi tasub mõelda, kui teeme valikuid. Tasub mõelda eriti siis, kui meid taas “uute tõdedega” hirmutama püütakse hakata … rassiviha, klassiviha. Meile võib ju tunduda, et keda ikka väikese Eesti tegemised, hoiakud ja väljaütlemised huvitavad, kuid tegelikult huvitavad väga, meie sõnumitel on partnerite hulgas sama kaalukas tähendus kui mistahes teisel osapoolel. Ma ei taha sellega väita, ega väidagi, et peame alati mõtlema samuti nagu meie partnerid. Selgroog on erakordselt oluline, kuid see ei tohi ohtu panna meie usaldusväärsust ega välistada head koostööd oma sõpradega. Ei iial enam üksi … ärme seda palun unusta.

Ja nüüd valikutest. Laual on assortii. Valija otsustada on, kas võtta sinine, punane või sootuks mõni kolmandat värvi komm. Kusjuures mõni võib olla hoopis pomm. Mina soovin elada vabas Eestis, kus räägitakse eesti keeles, hoitakse aus meie rahvuskultuuri ja tavasid, kaitstakse loodust, peetakse lugu heast haridusest ning mõistetakse tugeva majanduse fundamentaalsust, ja mis peamine, väärtustatakse iga inimest. Ma soovin elada Eestis, kus riik sekkub võimalikult vähe inimeste ellu, hinnates kõrgelt meie vabadusi ja vastutust ise otsustada. Ma tahan Eestit, mida hoiab arenemas tugev majandus; aus, lihtne ja pingutama motiveeriv maksusüsteem ning maailmale eeskujuks olev innovaatilisus. Ma tahan rahus oma lapsi kasvatada, pere ja lähedastega koos olla ning unistuste poole pürgida. Ongi kõik. Rohkemat ma ei soovi. Kõige selle vastu räägib suletus ja inimeste hirmutamine, flirt meie ohustajatega, majanduse ja maksudega eksperimenteerimine, ülekulutamine headel aegadel ning aastatega ehitatu lammutamine. 

Taku valikuid.

Lauri Luik