Reformierakond tahab luua stipendiumid Valgevene tudengite toetuseks
Uudised
18. September 2020 09:45
Keit Pentus-Rosimannus
Reformierakond esitas Tallinna volikogus ettepaneku luua stipendium kümne Valgevenest pärit tudengi õppeks Tallinna Ülikoolis ning Tallinna Tehnikaülikoolis.
Ettepaneku koostaja Keit Pentus-Rosimannus ütles, et Reformierakond peab oluliseks sõnaliste toetusavalduste kõrval pakkuda valgevenelastele reaalset tuge. "Viis stipendiumit Tallinna Ülikoolis ja viis stipendiumit Tehnikaülikoolis õppimiseks oleks reaalne tugi Valgevene ühiskonna ümberkujundamisele ja annaks selle riigi noortele vaate vabale maailmale," sõnas Pentus-Rosimannus.
Reformierakonna ettepaneku kohaselt eraldatakse linnavalitsuse reservfondist 50 000 eurot kokku kümne tudengi õppe rahastamiseks. Linnavalitsuse reservfondi maht on käesoleval aastal 995 000 eurot.
Eelnõu seletuskirjas kirjutatakse, et Valgevene ühiskonna demokraatia poole liikumise protsess vajab lähematel aastatel demokraatliku riigi ülesehitust ja juhtimist tundvaid inimesi. Tallinnas on kaks ülikooli, mis sellealast haridust pakuvad. Stipendiumi toel õpinguid alustavate tudengite vastuvõtu otsustavad Tallinna Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool.
Kava on hea. Otsused oleksid veel paremad
Blogid
17. September 2020 23:01
Keit Pentus-Rosimannus, Riigikogu liige
Järjekindel, tulevikuvõimalustele keskenduv, pandeemiašokist üle saanud ja uut hoogu näitav — umbes nii võtaksin kokku Euroopa Komisjoni presidendi Ursula Von der Leyeni seekordse aastakõne. Tugev avaldus Venemaa aadressil on juba palju tähelepanu saanud, toon sellele lisaks välja kolm Eesti vaates olulisemat teemat, kirjutab Keit Pentus-Rosimannus.
Üle-euroopaline digi-ID
Keit Pentus-Rosimannus, Riigikogu liige
Järjekindel, tulevikuvõimalustele keskenduv, pandeemiašokist üle saanud ja uut hoogu näitav — umbes nii võtaksin kokku Euroopa Komisjoni presidendi Ursula Von der Leyeni seekordse aastakõne. Tugev avaldus Venemaa aadressil on juba palju tähelepanu saanud, toon sellele lisaks välja kolm Eesti vaates olulisemat teemat, kirjutab Keit Pentus-Rosimannus.
Üle-euroopaline digi-ID
Esiteks tugev panustamine uuele majandusele, digiteenustele. Eesti kõrvadele oli kindlasti puhas muusika, et Ursula von der Leyen ristis eesoleva kümnendi Euroopa Liidu jaoks digidekaadiks ja tõstis teemaks Euroopa ühise, turvalise digi-ID loomise.
Kõik, kes ajavad asju ja tegelevad ettevõtlusega rohkem kui ühes Euroopa Liidu riigis, on seda algatust oodanud pikisilmi. Kui Eesti suudab tänu digi-ID-ga seotud digitaalsele allkirjale aastas kokku hoida umbes kaks protsenti SKT-st, siis võime ainult ette kujutada, milline on efekt, kui sama võimalus tegib kogu Euroopa Liidus.
Kliimamajandus
Teiseks kliimamajanduse ambitsiooni tõstmine selliselt, et Euroopa vähendaks süsinikusaastet aastaks 2030 55 protsenti seni kavandatud 40 protsendi asemel. Suur rõhk saab olema energiasektori ümberkorraldamisel ja energiasäästul. Viimane on taas suurepärane võimalus Eesti teadlastele ja ettevõtetele, kellel on majade energiasäästlikuks muutmise vallas pakkuda väga häid terviklikke lahendusi ja näiteid, kuidas soojaarved kahanevad tervikliku lahenduse korral 60 protsenti.
Energiasektori ümberkorraldamise puhul on omaette huvitav tutvuda energia kasutamise näitajatega viimase poole aasta jooksul, ehk COVID-19 ajal. Wärtsilä raport võrdles Euroopa Liidu energiatootmise numbreid 2019. ja 2020. aastal (arvestades 2020 näitajate hulka ka EL-ist lahkunud Suurbritannia).
Need näitasid söe kasutamise kukkumist eelmise aastaga võrdluses 20 protsenti, emissioonide kahanemist 20 protsenti, energia nõudluse kahanemist kümme protsenti ja sedagi, et kogu toodetud energiast 45 protsenti tuli 2020. aastal taastuvatest allikatest. Samal ajal, kui poliitfoorumitel muudkui vaieldakse, on energiasektori üleminek juba toimumas.
Hiina on rivaal
Kolmas teema, mis von der Leyeni kõnes tähelepanu püüdis, puudutas Hiinat. Möönmine, et hegemooni staatust püüdev Hiina on Euroopa Liidu rivaal, oli sellisel tasandil ja sellise selgusega oluline sõnum. Nagu ka tunnistamine, et Euroopa Liidu liikmesriikide suutlikkus sellega arvestavat ühist Hiina poliitikat kujundada on olnud kasin. Järelemõtlemise koht on see ka Eestile.
Nagu kõikide kõnedega, on sõnadega seatud sihtidest olulisemad nendele järgnevad reaalsed teod. Euroopa Liidul ei ole demograafilist prognoosi teades ülemäära palju loomulikke konkurentsieeliseid teiste maailma piirkondade ees.
Küll aga on meil on võimalik teaduse ja ettevõtete koostööd toetades, sinna investeerides praegu tihti vana ja aeglase hallpeana kujutatavast Euroopast kujundada elujõuline, uue tehnoloogia võimalusi oma inimeste elujärje parandamiseks ära kasutav tegelane.
Lähikuud näitavad, milline reaalne kava, millised reaalsed otsused nendele Euroopa Komisjoni presidendi sõnumitele järgnevad.
Kava on hea. Otsused oleksid veel paremad was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Reformierakondlased küsivad Kõlvartilt Tallinna koolides tekitatud kaose lõpetamise kohta
Uudised
17. September 2020 17:45
Kristen Michal
Kristen Michal andis täna Tallinna linnavolikogus üle arupärimise linnapea Mihhail Kõlvartile, kus küsib, kas ja mida kavatseb Tallinna linnavalitsus teha, et lõppeks Tallinna koolides õppetöö korraldamise ümber tekitatud segadus.
"Tallinna koolides õppeaasta algul juhtunu saaks kokku võtta naaberriigi endise peaministri nendinguga - tahtsime paremat, aga välja tuli nagu alati. Samal ajal, kui hariduse eest vastutav abilinnapea kinnitab, et lapsi koju ei saadeta, ütlevad paljud koolid, et juba on alustatud klasside kaupa distantsõpet, sest linnajuhid on sellise mulje jätnud," ütleb Michal.
"Sama kaost juhtumises, kus vasak käsi ei tea, mida parem teeb, iseloomustas suurepäraselt linnavalitsuse üle Eesti kuulsaks saanud pressikonverents. Ajal, mil koolides ja lasteaedades nakkus on harv, kuid pidudel kasvab, on lapsed koju õppima saadetud ning linnavalitsus kutsub pressikonverentsil inimesi vanalinna baaridesse aega veetma," sõnab Michal.
"Hariduses liiga kergekäeliselt õppetöö piiramine toob kaasa suuri ümberkorraldusi enamikele Tallinna peredele. Seetõttu tuleb piiranguid kehtestada põhimõttel, et need oleksid möödapääsmatud, läbimõeldud ning proportsionaalsed. Loodetavasti Tallinna juhid õpivad praegusest kaootilisest olukorrast ja muudavad oma tegevust," lisab Michal.
Arupärimine täismahus:
Segadusest Tallinna Linnavalitsuse antud õppetöö korraldamise juhistega
Lugupeetud linnapea
Teame, et olete haridusvaldkonda nimetanud oma südameasjaks. Seetõttu kinnitan Teile enda ja paljude üllatust korraliku segaduse üle haridusvaldkonnas, ootused olid kõrgemad.
Talv ja kevad tõid Eestile, ka Tallinnale kogemuse tervisekriisist, mõjuga muudele valdkondadele. Suvi andis hingamist ning aega uueks hooajaks valmistumiseks. Nii teavitasite suvel Teie, et Tallinnas on valminud lihtne ja kindel valgusfoorisüsteem, mida järgides on võimalik teine laine, selle tekkides organiseeritult ja ressursse raiskamata üle elada.
Suvest sai sügis. Õppeaasta algul juhtunu saaks kokku võtta endise naaberriigi peaministri nendinguga – tahtsime paremat, aga välja tuli nagu alati.
Algas õppehooaeg ja foor läks katki. Koolide poolt vaadates põles seal kollane tuli. Täpsemalt kui vaadata plaani näitajaid, mille alusel pidid koolid tegutsema. Samal ajal teavitasite Teie, et tuli on roheline, aga liigume, nagu oleks kollane.
Kujutage ette, kui sama loogikaga õpetaksime liiklust – foor on ühte värvi, aga tegutseme, nagu oleks ta teist? Keskmise kategooria kaos. Kui olla leebe. Iga haridusasutus tegutses oma parima äranägemise ja loomingulise vaimu järgi.
Samal ajal kui abilinnapea Belobrovtsev kinnitab, et lapsi koju ei saadeta, ütlevad paljud koolid, et juba on alustatud klasside kaupa distantsõpet, sest linnajuhid on sellise mulje jätnud ja varasem foorisüsteem nii ju kirjeldas.
Sama kaost juhtimises, kus vasak käsi ei tea, mida parem teeb, iseloomustas suurepäraselt linnavalitsuse üle Eesti kuulsaks saanud pressikonverents. Ajal, mil koolides ja lasteaedades nakkus on harv, kuid pidudel kasvav, on lapsed koju õppima saadetud ning linnavalitsus kutsub pressikonverentsil inimesi vanalinna baaridesse aega veetma.
Haridusminister Mailis Reps, nagu valitsust kriisis nõustava teadusnõukoja juht, professor Irja Lutsar on massilist laste koolist koju saatmist ehk distantsõpet nimetanud ülepingutamiseks, soovitades meetmeid rakendada kohaselt nakkuse esinemisele. Põhimõttena, et seal, kus probleem, on ka distantsõppel oma koht, kuid põhjuseta rakendatud meetmed väsitavad ühiskonda ning toovad raskusi perede- ja tööelus.
Seetõttu oleme sunnitud Teilt aru pärima ja juhtima sellega tähelepanu, et saaks ja tuleks linna paremini juhtida. Kaootiline toimetamine hariduses mõjutab pea enamikku meie kodulinna peredest, asutustest ja ettevõtetest. Ning arvestades, et üks kriisi laine on selja taga ning meil puudub veel teadmine kriisi lõppkuupäevast, siis iga läbimõtlemata samm kulutab õhemaks Tallinna inimeste vastupanuvõimet tervise- ja majanduskriisile.
Seoses eeltooduga on meil Teile järgmised küsimused, millele palume kirjalikku ja suulist vastust:
- Miks otsustasite Tallinna kriisikava väljatöötamisel mitte kaasata eksperte? Viitan sellele Delfi uudisele:
- Pealinnal oleks suvel olnud aega konsulteerida pikemalt ka valitsust nõustavate teadlastega ja Haridusministeeriumiga, miks seda ei tehtud?
- Kas Teie arvates on probleem Haridusministeeriumi vastavate soovituste liiga hilja andmine? Mida teete, et selline probleem ei korduks?
- Kas Tallinn õpib sellest kaootilisest olukorrast, muudab tegevust ning edaspidi hakkab mistahes piiranguid rakendama põhimõttel, et piiranguid tuleb kehtestada seal, kus see on möödapääsmatu, läbimõeldud ning proportsionaalne?
- Kas tervisekriisi lahendamine peab Teie hinnangul toetuma ekspertide soovitustele või arvate linnavalitsuse liikmete kompetentsi suuremaks?
- Kas Te nõustute, et hariduses liiga kergekäeliselt õppetöö piiramine toob kaasa suuri ümberkorraldusi enamusele Tallinna peredest? Kui jah, siis kes Teie hinnangul tegi oma tööd kehvasti läbimõeldult, arvates, et komplekssetele probleemidele lihtsaid vastuseid otsida on mugavam?
- Kas nõustute meie ettepanekuga, et piirangud peaks olema proportsionaalsed ning osutama sinna, kus probleem juba on või on tekkel. Viitan valitsuse teadusnõukoja juhi Irja Lutsari soovitusele, et kui probleem on vabaaja suurtes üritustes, mitte hariduses, siis peaks lapsed õppima ja probleemiga tuleb tegeleda seal, kus see tekib.
- Kas olete konsulteerinud Tartu linnaga, kus koroona nakatumise taseme tõus suvel läbi tehti? Tartu suutis koostöös meelelahutussektoriga saada hakkama nakatumise vähendamisega, miks see Tallinnas ei õnnestu ja piirame hoopis õppetööd? Kas poleks aeg kiiremas korras Tartuga ühendust võtta?
Kaja Kallas: Mõtted Ursula von der Leyeni kõnest
Blogid
17. September 2020 13:36
Kaja Kallas
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen pidas eile oma esimese „olukorrast riigis“ kõne, mida komisjoni presidendid ikka sügiseti peavad, et näidata suunda, kuhu Euroopa on liikumas ja mis algatustega plaanitakse välja tulla. Üldiselt peab ütlema, et sellised kõned sisaldavad alati palju sõnavahtu ja märksõnasid. Keeruline on aru saada, kui paljud neist plaanidest on reaalsed, mis üks või teine asi konkreetsemalt tähendab ja millises ajakavas liigutakse.
Aga mõned kiired tähelepanekud. Esimene asi, mis silma hakkas, oli plaan ehitada uus Biomeditsiini agentuur, et võidelda piiriüleste ohtudega. Kas tekkinud tervisekriisi lahenduseks on tõesti uus agentuur, julgen kahelda. Suurendab ainult bürokraatiat ja vajab täiendavat raha. Lisaks tõstatas VDL ka küsimuse, et tervisekompetentsides peaks olema Euroopa pädevus. Vähemalt võib sellest niimoodi aru saada. Terviseteemad on ikka iga liikmesriigi enda pädevuses olnud, kas uute pädevuste lisamine annaks Euroopale midagi juurde. Kahtlen, et liikmesriigid sellega nõus saavad olla. Pealegi võiks eelnevalt tegeleda eelkõige sellega, et olemasolevad Euroopas kokkulepitud asjad töötaksid – nagu näiteks ühtne siseturg, mis on oluline Euroopa konkurentsivõime tõstmiseks.
Suur punane tuli läks põlema, kui lugesin, et Euroopa komisjon teeb ettepaneku kehtestada miinimumpalga reeglistik. Kuidas see välja hakkab nägema? Osades riikides pole miinimumpalga regulatsiooni, osades on väga karm. See on muidugi iga sotsiaaldemokraadi unistused, aga hetkel ja jällegi Euroopa konkurentsivõime seisukohast, mitte kõige mõistlikum mõte.
Praegu valitseb totaalne segadus Schengeni viisaruumis. On kehtestatud piirikontrolle ja inimeste vaba liikumine on selgelt piiratud. Kõnes oli viide, et komisjon pakub välja uue strateegia tuleviku Schengenile, aga mida see tähendab? KUi siiani on olnud vaba liikumine, siis järelikult uus strateegia piirab seda? Või paneb täpsemalt paika, kuidas ja millal võib liikumist piirata?
VDL ütleb, et me peame tegema sellest Euroopa digitaalse dekaadi. Sellest on muidugi pikalt räägitud, aga lõpuks taandub kõik detailidele ja tehtud saab vähe. Meie jaoks muidugi positiivne, et mõte on tuua välja ka Euroopa digitaalne identiteet ehk meie id-kaart, millega me nii harjunud olema. Jällegi – supermõte, aga teostus on keeruline, kui osades riikides pole isegi inimestel isikukoode.
Huvitav oli see, et VDL toob välja vajaduse reformide suuri multilateraalseid organisatsioone nagu WTO ja WHO. Kuigi selle mõttega võib nõus olla, tekib siiski esmalt küsimus, kas alustama ei peaks iseendast ehk Euroopa Liidust ja institutsioonidest.
VDL kirjeldas ka välispoliitilisi valikuid ning muuhulgas teatas, et Euroopa Komisjon tuleb välja Euroopa Magnitski nimekirja ettepanekuga. Sel on Eestiga samuti seos, sest selle algataja kunagi oli tol ajal Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland. Aga huvitavaim selles lõigus on viide Venemaa tegevusele ja mustritele selles ning ütluses „no pipeline will change that“. Mis see tähendab? Kas VDL on Nordstreami gaasitoru vastu? Kas tõesti Euroopa Komisjon võtab sellega seoses midagi ette?
Huvitav viide oli ka digitaalsele maksule, mida arutatakse OECD ja G20-ga, kuid VDl ütles, et kui seal ei jõuta kokkuleppele õiglases maksusüsteemis, siis tuleb Euroopa Komisjon välja oma ettepanekuga. Väga tahaks teada detaile. Siiani on maksuteemad olnud liikmeriikide pädevus, aga olen nõus, et digitaalsed teenused on midagi uut ja maailmaülest, kus oleks vaja selgemaid kokkuleppeid. Küll aga on ettepanekud, mida siiani on nähtud, olnud üsna suurte riikide väravasse. Kuidas see õiglane digitaalne maksustamine tagatakse, jääme ootama detaile.
Mulle endale läheb väga korda õigusriigi teema, mida VDL ka oma kõnes puudutas, sest õigusriik kaitseb inimesi võimulolijate omavoli eest. Juba selle kuu lõpus võtab Euroopa Komisjon vastu oma esimese õigusriigi raporti, mis katab kõiki liikmesriike. See pidavat olema tööriist, mis tuvastab varakult probleemid ja pakub lahendusi. Saam aru, et murelapsed on siin eelkõige Ungari ja Poola, aga kui nii edasi, siis ei lähe palju, kui ka Eesti sinna nimekirja satub.
Loomulikult oli kõnes veel palju muid teemasid ja palju ilusaid sõnu, aga nagu Euroopa puhul ikka – saatan on detailides ja arvestades hetkeolukorda kardan pigem, et heade ideede teostamine läheb pigem raskelt kui kergelt.
The post Mõtted Ursula von der Leyeni kõnest appeared first on Kaja Kallas.
Heidy Purga küsib haridusministrilt, miks on valitsus loobunud plaanist minna üle eestikeelsele alusharidusele
Uudised
17. September 2020 11:00
Heidy Purga
Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Heidy Purga andis täna parlamendis üle arupärimise haridus- ja teadusminister Mailis Repsile, kus küsib, miks on valitsus loobunud plaanist minna üle eestikeelsele alusharidusele.
Purga sõnul on haridus- ja teadusministeerium „Eesti keele arengukavas 2021- 2035“ välja toonud strateegilise eesmärgi minna üle valdavalt eestikeelsele kooliharidusele. „Haridusminister peab põhjendama, miks on haridus- ja teadusministeerium loobunud plaanist alustada eestikeelse hariduse arendamist alusharidusest, et lapsed saaksid jätkata õpinguid eesti keeles järgmistel haridustasemetel,“ märgitakse arupärimises.
Heidy Purga lisas, et arupärijad soovivad ka teada, milline on haridus- ja teaduministeeriumi ajakava, et töötada välja eestikeelse hariduse arendamise plaan alates alusharidusest ning milline on plaani ajaraam ning vastutajad. Samuti palutakse vastuses välja tuua riigi eelarvestrateegias selleks protsessiks planeeritud eelarvevahendid.
Lisaks küsitakse, millised tegevused ja mis mahus on rahastatud 2021. aasta riigieelarves eestikeelse hariduse arendamiseks alates alusharidusest, et lapsed saaksid jätkata õpinguid eesti keeles järgmistel haridustasemetel.
Reformierakond algatab taas haridussüsteemi muutmise ühtseks ja eestikeelseks
Pressiteated
16. September 2020 14:00
Reformierakonna Riigikogu fraktsioon andis parlamendi menetlusse eelnõu, millega antakse valitsusele ülesandeks viia Eesti haridussüsteem ühtseks ja eestikeelseks.
Üleminek ühtsele Eesti koolile algaks lasteaiast ehk alusharidusest, kus üleminek peab olema läbi viidud 2024. aastaks. See loob eelduse üleminekuks ühtsele üldharidusele aastaks 2030.
Eelnõu järgi võimaldab riik koostöös kohaliku omavalitsusega teise emakeelega noortele õppida ühtses eestikeelses koolis tundma oma emakeelt ja kultuuri.
“Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 30 aastat ja ühtsele eestikeelsele koolile üleminek on kogu aeg olnud prioriteet. Juba 1993. aasta põhikooli- ja gümnaasiumiseadus seadis eesmärgiks, et aastaks 2000 on Eestis ühtne ja eestikeelne gümnaasiumiharidus, mida tänaseni aga ei ole. Endiselt on siin puudu Riigikogu poliitiline otsus,” märkis eelnõu üle andnud Riigikogu liige Signe Kivi. “Ühtne ja eestikeelne haridus tagaks olenemata noorte emakeelest neile konkurentsivõime ning võrdse ligipääsu ja võimalused haridus- ja tööturul nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.”
Kivi sõnul on erinevate riikide kogemused ja paljud uurimused näidanud, et keeleõpe on kõige tõhusam lasteaiaeas, kus võõrkeel omandatakse mängeldes lühikese ajaga. “Seetõttu teeme ettepaneku viia alusharidus 2024. aastaks esimese sammuna üle ühtsele eestikeelsele õppele, selgitas Kivi.
Signe Kivi märgib, et muutusi hariduskorralduses on vaja. PISA testide järgi on Eesti venekeelsete koolide õppurite õppetulemused eestlaste omadest keskmiselt kehvemad. “Venekeelsete koolide õpilased on oma õppetulemustelt ligi aasta aega maas,” ütles Signe Kivi.
Kivi sõnul on Eesti ühiskond selgelt väljendanud valmisolekut eestikeelsele õppele üleminekuks.
Uuringute järgi soovib ligi 80% Eesti elanikkonnast, et eestikeelne õpe algaks lasteaias.
Statistikaameti andmetel oli 2018. aasta seisuga Eestis muu emakeelega õppijaid venekeelses koolis 21 979 ja muu emakeelega õppijaid eestikeelses koolis 17 639. Viimane arv suureneb pidevalt osutades sellele, et huvi eesti keeles õppida kasvab, näiteks 2014 oli muu emakeelega õpilasi eestikeelsetes koolides 13 223.
“Reformierakond on sama ettepanekut teinud Riigikogus juba kolm korda. Ühiskond on valmis ning loodame, et seekord on poliitikutel selgroogu otsuse langetamiseks,” märkis Kivi.
Korduma kippuvad küsimused
Kui palju on venekeelsetes koolides õpilasi?
Eestis oli 2019/2020 õppeaastal 518 kooli ning 153 155 õpilast. Vene õppekeelega koole on 67, kokku ligi 22 000 õpilasega. Statistikaameti andmetel oli 2018. aasta seisuga Eestis muu emakeelega õppijaid venekeelses koolis 21 979 ja muu emakeelega õppijaid eestikeelses koolis 17 639. Viimane arv suureneb pidevalt osutades sellele, et huvi eesti keeles õppida kasvab, näiteks 2014 oli muu emakeelega õpilasi eestikeelsetes koolides 13 223.
2019/2020. õppeaastal oli Eestis 614 koolieelset lasteasutust, kus õppis 66 000 last, nendest 105 venekeelset lasteaeda 11 200 lapsega, kellest suurem osa jätkab koolis õppimist vene keeles. „Samas on 25% venekeelsetest lastest lasteaias eesti keelekümblusrühmas ja 20% lastest käib eestikeelses lasteaias, millest järeldub, et nendest lastest võiksime ligi pooled suunata edasi eestikeelsesse kooli.“
Laste arv venekeelsetes lasteaedades on viimasel kümnendil järjepidevalt vähenenud.
Kuidas üleminek täpsemalt toimub?
Ühtsele eestikeelsele haridusele üleminekuks on vaja kompleksel analüüsil põhinevat lähenemist ja selle korraldamine on täitevvõimu ülesanne. Muuta on vaja seadusandlust (haridusseadus, erakooliseadus, huvikooliseadus, keeleseadus, kodakondsusseadus, koolieelse lasteasutuse seadus, kutseõppeasutuse seadus, kõrgharidusseadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja välismaalaste seadus) ning nendest tulenevaid määrusi. Üleminekuaeg on oluline ka tööjõu koolituseks ja ümberkoolituseks.
Koostöös kogukonna esindajate, hoolekogude, lastevanemate ja teiste huvitatutega ning ülikoolide kaasabil on vaja luua piirkondlikele oludele sobivad üleminekumudelid, valmistada ette vajalikud muutused ja üleminek läbi viia. Eesti keeles õpetamiseks tuleb suurendada eestikeelsete aineõpetajate koolitustellimust ja tekitada motivatsioonipaketid Eesti venekeelsete piirkondade õpetajatele. See tähendab ka vastavaid riigieelarvelisi kulutusi. Praegu on probleemiks see, et haridus- ja teadusministeerium ei ole eestikeelsele haridusele üleminekuks ühtegi sammu astunud, mistõttu on vaja Riigikogu poliitilist otsust.
Miks algab üleminek ühtsele Eesti koolile lasteaiast?
Alushariduse ühtseks ja eestikeelseks muutmine on võimalik kiiremini, sest tööjõu koolituse vajadus on kitsamalt piiritletud: vaja on eesti keelt kõrgtasemel oskavaid lasteaiaõpetajaid ja heal tasemel oskavaid õpetajaabisid. Üleminekut pole vaja korraldada astmeti, vaid see oleks pidev protsess.
Mart Rannut: „Kui me tahame, et meie koolis õppijad oleksid suutelised õppima eesti keeles, siis see õpe peab hakkama varem peale, sest meie ei suuda pärast põhikooli või keskkooli viia õpilast sellisele tasemele, et ta saaks eesti keeles kõikidest asjadest aru ja suudaks ka selles keeles õppida.“ (OTRK stenogramm 13.08.2018)
Millist probleemi eelnõu lahendab?
Muutusi hariduskorralduses on vaja, sest oluline erinevus eesti- ja venekeelsete õppijate vahel seisneb vene keeles õppijate keskmiselt kehvemates õppetulemustes, mida kinnitavad 2018. aasta PISA testide tulemused. Venekeelsete koolide õpilased on oma õppetulemustelt ligi aasta aega maas. Eesti õppekeelega koolides on kõigi PISA testitavate valdkondade testide tulemused oluliselt kõrgemad kui vene õppekeelega ja keelekümbluskoolides. (Tartu Ülikool, 2018 https://www.hm.ee/sites/default/files/uuringud/pisa_ev_raport_0507_006.pdf)
Eestis on teise emakeelega inimeste ametialane edenemine aeglasem. Mis omakorda põhjustab madalamat sissetulekut. Ja see omakorda mõjutab seda, kus inimesed elada saavad ehk inimeste elukohavalikuid. See on kaasa toonud ka geograafilise segregatsiooni, mis tähendab seda, et eesti ja teise emakeelega inimesed elavad üha enam eri piirkondades - põhjustades riiklikult juhitud paralleelmaailmade nõiaringi. Takistused on olemas keele, mitte rahvuse tõttu. (Eesti inimarengu aruanne 2016/2017 https://www.2017.inimareng.ee/ )
Tagajärjed on nii sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised aga ka julgeoleku- ja rahvatervisealased. Lapsi eesti ja vene keele alusel paralleelmaailmadesse jagav lasteaia- ja koolisüsteem toodab aina juurde probleeme, mille tagajärjed ulatuvad kaugemale vaid keeleoskuse küsimusest.
Kust tulevad üleminekuks vajalikud õpetajad ja õppematerjalid?
Üleminekuks peab tõusma õpetajate kvalifikatsioon ja töötasu. Ülikoolid on selgelt väljendanud võimekust ja valmisolekut eestikeelsele haridusele üleminekuks, tuues välja olulisena riikliku programmi algatamist õpetajate järelkasvu koolitamiseks, sh. muu kodukeelega õpilaste toetamiseks eestikeelses koolis. Rõhutataksevajadust töötada välja eestikeelsete koolide motivatsioonipakett muu kodukeelega laste vastuvõtmiseks ja õpetamiseks ning tehakse konkreetsed ettepanekud üleminekuperioodiks venekeelsetele koolidele. Soovituseks on ka Ida-Virumaal eesti keeles õpetavate õpetajate motivatsioonipaketi loomine ning seadusandlikud ja administratiivsed meetmed olemasoleva koolisüsteemi arendamiseks. (TÜ kiri 05.03.20 ja TLÜ kiri 20.02.20)
Reformierakond: ulatuslik distantsõpe peaks toimuma ainult teadusnõukoja soovitusel
Uudised
14. September 2020 16:00
Signe Riisalo
Reformierakonna Riigikogu fraktsioon andis parlamendi menetlusse eelnõu, millega pannakse haridus- ja teadusministeeriumile kohustus töötada välja ekspertide soovitustest lähtuv kava koolide töö korraldamiseks COVID-19 viiruse puhangu ajal.
“Olukord, kus mõni koolipidaja, näiteks Tallinna linn, kehtestab oma reeglid, tekitab nii õpilastes, õpetajates kui lapsevanemates hirmu ja ebakindlust. Meie eesmärk on, et ulatusliku distantsõppe väljakuulutamine lähtuks teadlaste ja ekspertide nõuannetest, mitte poliitikute soovidest,” ütles eelnõu üle andnud Riigikogu liige Signe Riisalo. Ta lisas, et enamik kohalikke omavalitsusi on hariduse juhtimisega väga hästi hakkama saanud.
Riisalo ütles, et piirangud ei tohi viiruse tõkestamiseks ebaproportsionaalselt ega eesmärgipäratult riivata lasteaia- ja koolilaste õigust kvaliteetsele haridusele, sotsiaalsete oskuste õppimisele ja soojale koolitoidule. “Tavapärasest õppetööst kõrvale kaldumise põhjused peavad olema üheselt arusaadavad õpetajatele, õpilastele, vanematele, koolijuhtidele ja lähtuma vaid varem kokku lepitud objektiivsetest näitajatest ning tegevuskavadest,” märkis Riisalo.
Riisalo sõnul on Reformierakonna fraktsioon mures õpilaste hariduse kvaliteedi, õpitulemuste langemise ja vanemate suure koormuse pärast laste õpetamisel kodus.
“Ulatuslik distantsõppe kasutamine on lubatav vaid Vabariigi Valitsust nõustava Teadusnõukoja soovitusel või muule teaduslikule põhjendusele tuginedes ja Terviseameti heakskiidul.”
Johannes Kert: kaitseminister peab selgitama, millist summat ta kaitsekuludeks on küsinud
Uudised
14. September 2020 16:00
Johannes Kert
Reformierakonna Riigikogu saadikud küsivad täna parlamendi menetlusse antavas arupärimises kaitseminister Jüri Luigelt, kui suurt rahastust kaitsekulutusteks on Luik eelarveprotsessis küsinud.
“Koalitsioonipoliitikud on praegu andnud erinevaid signaale kaitsekulude kohta 2021. aasta eelarves. Räägitud on võimalikust üldsumma vähendamisest, kulude hoidmisest tänasel tasemel, aga ka võimalikust 300 miljoni eurosest investeeringu võimalusest,” ütles arupärimise algatanud Riigikogu liige Johannes Kert.
“Meie regiooni riigid Norra, Rootsi, Soome on tuntavalt juba tõstnud või tõstmas oma kaitsekulutusi eesmärgiga tõsta oluliselt kaitsevõimekust, muutes selle ohupildiga adekvaatseks. Eestis paistab antud vallas valitsevat stoiline rahu.”
Tema sõnul ei ole 2% SKPst kindlasti riigikaitse rahastamise tase, mis lubaks üles ehitada Eesti geopoliitilise asukoha vajadustega adekvaatsed kaitsevõimekused ja samas ka neid nõuetekohaselt üleval pidada.
Seetõttu paluvad Riigikogu liikmed kaitsminister Jüri Luigel vastata, millist summat on ta küsinud valitsuselt kaitsevõime lünkade täitmiseks, millise aja jooksul neile peaks rahastus tulema ning millistest allikatest tuleks kaitsevõime lünkasid rahastada.
Kaja Kallas: Me peame õppima elama viirusega, aga mitte ainult sõnades
Blogid
14. September 2020 15:19
Kaja Kallas
Kevadel tabas koroonakriis meid kõiki ootamatult. Olukord oli ühest küljest hirmutav ja samas ka ettearvamatu. Erinevad riigid reageerisid viirusele erinevalt. Viirus saadi ennekõike tänu inimeste mõistlikkusele kontrolli alla. Valitsuse õigete sammude kõrval tehti terve rida vigu, seda eriti kevadise kriisi lõpufaasis.
Mõned tehtud vigadest on andeks antavad eeldusel, et neist õpitakse. Mõned vead on andestamatud. Andeks võib anda näiteks selle, kuidas me naabritega piirid sulgesime ja Läti piiri hiljem nii ratsa kui jalgsi kui droonide ning helikopteritega valvasime. See oli selge rumalus, aga sellisest rumalusest õppimine on tegi Eestist nn Balti mulli säilitamise eest usina võitleja. Parem hilja kui mitte kunagi.
Samas tehti andestamatuid vigu plaanilise ravi katkestamisega ning erameditsiini asutuste sulgemisega. Tänaseks on selge, et tõenäoliselt just need sammud mõjutasid aprillis oluliselt suremuse kasvu koroonaga mitteseotud haigustesse. Kaotatud elusid enam tagasi ei too.
Koolid vs. kõrtsid
Aga tagasi küsimuse juurde, kas ja kui palju valitsus on kevadistest kogemustest ja vigadest tegelikult õppinud, või kobatakse endiselt pimeduses. Vaadates valitsuse tegevust ja otsuseid, siis pigem tundub, et eriti midagi õpitud ei ole.
Esiteks, kevade peamine õppetund oli, et tuleb kuulata oma ala eksperte – teadlasi, arste, tervishoiutöötajaid. Aga mida me praegu näeme – epidemioloogid ütlevad, et koole ei peaks sulgema ning et viiruse levimise seisukohalt on peamiseks probleemiks hoopis suured rahvakogunemised ja peod. Valitsus ja linnapea aga kipuvad esimese asjana sulgema koole, samal ajal kui inimesi kutsutakse üles minema kohvikutesse. Suured peod ja rahvakogunemised saavad valitsuselt heakskiidu, aga haridussüsteemi juhtimist iseloomustab kõige paremini sõna – kaos.
Rahvusvahelises ajakirjanduses on palju kirjutatud sellest, kui palju kahju toob endaga kaasa see, kui lapsed jäävad koolist eemale. See ei suurenda mitte ainult hariduslikku ebavõrdsust, vaid ühiskondlikku ebavõrdsust laiemalt. Kui koju peavad jääma lapsed, siis jäävad koju ka vanemad, mis omakorda suurendab probleeme majanduses.
Jätkuv mäng piiridega
Teiseks, eksperdid ütlevad, et piiride sulgemine kevadel ei olnud mõistlik kuna viirus ei tunne passikontrolli ega ka piire ning kolded olid juba Eestis endas olemas. Me oleme Schengeni viisaruumis, mis tähendab Euroopa Liidu üht alusvabadust – inimeste vaba liikumist Euroopa Liidu piires. Schengeni piirieeskirjad sätestavad, et tõsise ohu puhul avalikule korrale või sisejulgeolekule või erakorralise olukorra puhul võib erakorraliselt taaskehtestada piirikontrolli sisepiiridel kestvusega 30 päeva. Piirikontrolli ajutise taaskehtestamise ulatus ja kestus ei tohi olla suurem ega pikem, kui on vaja otseselt tõsisele ohule reageerimiseks.
Ometi on Eesti kehtestanud osalise piirikontrolli Tallinna lennujaamas ja see piirikontroll kestab. Mitte ainult ei ole piirikontrollist viiruse leviku takistamisel mingit kasu, see on riigile ka kulukas ja arusaamatult tehakse seda vaid lennujaamas, aga mitte maismaapiiril ning sadamas. Piirikontrolli taastamise põhjendatus ja vajalikkus on hetkel täiesti arusaamatu ega vasta Euroopas kokkulepitud reeglitele. Piirikontroll Euroopa Liidu sisepiiridel tuleks kiiremas korras lõpetada.
Otselendude piiramine
Kolmandaks, Eesti on ainuke riik Euroopas, kes keelab ära Eestisse otselennud. Samal ajal me teame, et Eesti turismisektor vaevleb raskuste käes, sest turiste pole. Ka enne koroonakriisi olid paljude investeeringute ja turistide siiasaamise takistuseks halvad ühendused muu maailmaga. Nüüd aga on neid asutud suisa majandusministri poolt keelama? Kuidas need turistid siia peaks saama, kui ühendusi ei ole? Ja millisest loogikast lähtuvalt on otselennud kuidagi ohtlikumad kui üle mitme riigi siia rändamine? Ka riigid, kel olid sisemiselt kokkulepitud madalamad haiguse leviku kordajad, ei ole piiranud otselende. Ei teinud seda kevadel ega tee seda ka nüüd. Otselendude keelamine väikese Euroopa äärealal asuva riigi poolt on ülimalt rumal ja kaugeleulatuvate kahjulike tagajärgedega. Valitsus peaks sellised keelud koheselt tühistama.
Tunnistamata vead
Neljandaks, ei ole täheldanud, et valitsus oleks ausalt tunnistanud vigu, mis tehti kevadel ning kinnitanud, et selliseid vigu enam ei korrata. Nagu eespool öeldud, plaanilise ravi lõpetamist ja erameditsiiniasutuste sulgemist. Võime me kindlad olla, et Eesti meditsiinisektoril lubatakse ka muude haiguste ravimisega tegeleda, kui koroona levik uuesti peaks laienema?
Või teine näide – mäletate neid ministrite pilte lennukite taustal ja uhkustamist isikukaitsevahendite hangetega? Riigihangete registrist näeme, et Hiinast tehtud hange on endiselt täitmisel, mis tähendab seda, et need suurejooneliselt väljareklaamitud isikukaitsevahendid ei ole veel kohale jõudnud, kuigi raha nende eest on välja käidud. Kevadel öeldi, et hanke mahud ja tingimused ei ole valikud kuni täitmiseni, siiani neid tingimusi avalikustatud ei ole. Teame, et hangiti ühelt Hiina firmalt 10,4 miljoni euro eest, aga mis kvaliteediga, ei tea.
Kevadel külastasin Saaremaa haiglat, mis mäletatavasti oli kriisi peamine epitsenter – seal öeldi, et nende kogemused ja õppetunnid pole siiani kedagi huvitanud. Need õppetunnid ja vead tuleks kiiremas korras kokku koguda, et vältida samu vigu.
Kas vaktsiini ikka saame?
Ja lõpetuseks, vaadates teiste riikide pingutusi olemaks valmis inimeste vaktsineerimiseks, kui toimiv vaktsiin valmis saab, siis kas valitsus on koostanud vaktsineerimisstrateegia ja on võtnud järjekorda, et vajalik vaktsiin saada? Eesti osaleb Euroopa Liidu poolt AstraZenecaga sõlmitud lepingus vaktsiini soetamiseks. Praeguseks ei ole aga teada, millal see vaktsiin turule jõuab, kas ta toimib ega ka mitte see, kui mitu doosi vaktsiini Eesti saab. Eesti valitsus on öelnud, et kavatseb vaktsineerida umbes pooled elanikest. Vaadates teiste riikide tegutsemist, siis torkab silma see, et paljud riigid planeerivad vaktsineerida oluliselt suurema osa elanikkonnast, kui seda planeerib Eesti. Euroopa Liit on lähiajal alla kirjutamas veel lepingut 3-4 võimaliku vaktsiini tootjaga. Leping lepinguks, aga tegelikkus on see, et täna ei ole turul ühtegi toimivat ja rahvusvahelise heakskiidu saanud vaktsiini.
Kindlustamaks endale vaktsiini saamine võimalikult vara, oleks Eesti seisukohalt mõistlik ka ise luua otsekontakte ravimifirmadega, kes vaktsiini arendamises esirinnas on. Tõsiselt tuleks ka arvestada võimalusega, et vaktsineerida tuleb suuremat osa elanikkonnast kui 50%. Juba praegu on maailmas lennufirmasid, kes on deklareerinud, et kavatsevad võtta pardale ainult koroona läbi põdenud või vaktsineeritud reisijaid. Sellisest suhtumisest võib üsna varsti saada uus normaalsus ja argument eeldamaks, et vaktsineerida tuleb suuremat osa elanikest, kui seda praegu planeerib Eesti valitsus. Ka esmajärjekorras vaktsineeritavate riskirühmade ning eesliini töötajate vaktsineerimise logistiline plaan võiks praeguseks juba paigas olla ja igale kohalikule omavalitsusele selgelt kommunikeeritud. Päris kurb oleks see, kui vaktsineerimisest saaks samasugune segaste signaalide ja pudelikaelade rägastik nagu on COVID-19 testimine siiani on olnud.
Kokkuvõttes: valitsus ei peaks eelistama poliitilisi virolooge päris ekspertidele, mitte reageerima, vaid mõtlema ette, mitte keelama, vaid otsima lahendusi, mitte tegelema eneseõigustusega, vaid pidama dialoogi. Nii on lootust, et koroonaviiruse tulevane mõju meie tervisele, sissetulekutele, perede heaolule ja igapäevastele vabadustele on võimalikult väike.
The post Me peame õppima elama viirusega, aga mitte ainult sõnades appeared first on Kaja Kallas.
Mihkelson: kaitsekulusid tuleb pigem kasvatada
Uudised
10. September 2020 16:00
Marko Mihkelson
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikme Marko Mihkelsoni sõnul ei tohi valitsuskoalitsioon täita oma valimislubadusi Eesti julgeolekut kahjustades. Keeruline julgeolekuolukord nõuab Mihkelsoni meelest hoopiski kaitsekulutuste kasvatamist.
„Martin Helme plaan vähendada riigikaitse kulutusi 50 miljoni euro võrra on väga halb mõte, mis kahjustab üha keerulisemaks muutuvas julgeolekukeskkonnas Eesti kaitsevõimet. Juba riigikaitsekulutuste vähendamise mõte ise on ohtlik signaal, millest võivad valesti aru saada nii meie liitlased kui need, kes võiksid potentsiaalselt ohustada meie julgeolekut,“ ütles Mihkelson.
„Eriti kummaline on sellist uudist kuulda valitsusliikmelt, kelle erakond on lubanud viia kaitsekulud 2,6 protsendile SKPst ja unistanud erakorralisest kaitseabist USAlt. Pealegi tekitab küsimusi seegi, et koalitsioon räägib samal ajal eelarvekulutuste kärpimise kahjulikkusest,“ rääkis Mihkelson.
„Praeguses olukorras, kus valitsus soovib laenuraha lihtsalt jooksevkuludeks ära põletada, tuleks hoopiski leida võimalusi kaitsekulutuste kasvatamiseks. Näiteks võiks valitsus loobuda plaanist moodustada siseministeeriumi haldusalasse küsitava väärtusega sisekaitse reservüksus. Meil on puudu terve rida kriitilise tähtsusega võimekusi nagu näiteks keskmaa õhukaitse,“ ütles Mihkelson.