„Viimasel ajal oleme kahjuks korduvalt näinud, kuidas valitsuskoalitsioon on soovinud jõustada seadusi, mis lähevad põhiseadusega vastuollu. Olgu siin näitena toodud kaitseväe luure või ka terviseandmete kättesaadavaks tegemine kriisiabitelefonile või viimati tõusnud erakondade rahastamise küsimus, kus soovitakse panna põhiseaduse mõtte vastaselt Riigikontrollile talle mitteomaseid ülesandeid. Selles olukorras on kohtusüsteemi ja eelkõige Riigikohtu ülesanne tagada põhiseaduse sisuline toimimine, kuna Riigikohus on just põhiseaduse kaitsel viimane kaitseliin,“ märkis Pevkur oma sõnavõtus.

Pevkur märkis samuti, et kuigi üldiselt on Eesti kohtusüsteem olnud tubli ja keskmised menetlusajad on Euroopa ühed lühemad, on konnasilmaks siiski kohtuasjad, mis venivad mitmetesse aastatesse. „Kahjuks kujundavad just avalikku tähelepanu saavad suured kriminaalasjad paljuski kohtusüsteemi mainet, mistõttu peab ka kohtusüsteem siseselt tõsiselt nende venivate asjadega tegelema,“ lisas Pevkur.

Hanno Pevkur nõustus Riigikohtu esimehe Villu Kõve seisukohaga, et kohtud said eriolukorra tingimustes hästi hakkama. „Küll tuleb arvestada tõsiasjaga, et eriolukorrast tingitud majanduse jahtumine suurendab suure tõenäosusega märkimisväärselt kohtute töökoormust teisel poolaastal ja seda eriti tsiviilasjades.“

Lõpetuseks kutsus Pevkur üles koalitsioonisaadikuid rohkem kuulama õiguseksperte ja kinni pidama hea õigusloome tavast, et vältida põhiseadusvastaseid seaduseelnõusid ning muud õigusloome praaki, millele juhtis hiljuti tähelepanu ka eelmine Riigikohtu esimees Priit Pikamäe.

Aga mida rohkem kahtlusi selles osas, kuidas otsuseid tehakse, seda suurem probleem riigi usaldusväärsusega. Demokraatia on aga usaldusele ehitatud. Kui usaldust otsuste tegemise vastu õõnestatakse, siis on see ohuks demokraatiale. Kui rahvas ei usu, et seadused ja otsused on vastuvõetud läbipaistvalt, siis miks peaks neid üldse järgima? Meie kõigi, st meie kui poliitikute ja Riigikogu liikmete, roll on umbusaldust otsuste tegemise protsesside vastu hajutada. Selle eelnõuga tekitatakse neid kahtlusi paraku juurde.

Põhiseaduskomisjoni istungil küsisin eelnõu algataja esindajalt Kert Kingolt, millist probleemi selle seaduseelnõuga lahendatakse? Ta vastas, et ega probleemi ju ei olegi, aga alati saab teha asju paremaks. Üldiselt peaks olema tuntud põhimõte: ära mine parandama asju, mis töötavad. Ammugi ei saa parandamiseks pidada seda, et järelevalvet tegev organisatsioon ära kaotatakse.

Eelnõuga tahetakse ERJK ülesanded anda Riigikontrollile. Samas põhiseaduse 11. peatükk loetleb Riigikontrolli ülesanded ja erakondade või teiste mittetulundusühingute järelvalvet selles nimekirjas ei ole. Seega tähendaks eelnõu vastuvõtmine ka järjekordselt põhiseadusega vastuollu minekut. Riigikontrolör põhiseaduskomisjoni istungil ütles, sellise rolli andmine muudaks kardinaalselt Riigikontrolli olemust, milleks neil ei ole ei tahet ega ka suutlikkust. Ja seda kõike olukorras „kus probleemi ju tegelikult ei ole“…

Jättes selle isegi kõrvale imestan ma, et üks koalitsioonierakond, kes on pidevalt rääkinud mingist müstilisest „süvariigist“ ja „ametnike parteist“, kes riiki üle võtavad, tahab anda poliitikute üle kontrolli täielikult ametnike kätte.

Jah, ERJKs on Riigikogus esindatud erakondade esindajad, aga meil on erinevad huvid ja maailmavaated. Aga see, et me oleme konkurendid, kes kõik võistlevad valijate südamete võitmise eest, panebki meid teineteise järgi hästi valvama. Mitte keegi meist ei soovi, et keegi teine võistleks sel võistlusel dopinguga.

Paraku üks mängija on neil võistlustel pidevalt dopinguga võistelnud. Aga tänu teiste erakondade esindajatega ERJK tulemuslikule tööle, on see võistleja dopinguga pidevalt ka vahele jäänud ja saanud selle eest karistada. Selle asemel, et hakata treenima ja võistlema ausalt, otsustab dopinguga patustaja hoopis kontrolli likvideerida kuna tema käes on võim.

Pole juhus, et keset kriisiaega tuleb koalitsioon välja sellise eelnõuga ja peaministril on selle menetlemisega kiire. Nimelt on peaministri erakonnal oma rahaasjade uurimised pooleli ja uusi asju tuleb järjest peale. See on ilmselt see „vorst“, mille Keskerakond koalitsioonipartnerite käest sai. Tuletan teile meelde, et 5. septembril 2019 karistati peaministri erakonda väikese rahatrahviga tingimuslikult – kui Keskerakond ei pane aasta ja 6 kuu jooksul toime uut kuritegu, siis suuremat trahvi täitmisele ei pöörata.

2017. aasta märtsis sai keskerakond ettekirjutuse, mis selle seaduse kiirel menetlemisel langeks ära.

Kallid kolleegid, meie kõigi huvides on poliitikat ümbritsevat umbusku hajutada. Käesolev eelnõu seda kuidagi ei tee. Vastupidi, see räägib sellest, et poliitika ongi vorstikauplemine ja oma naha eest võitlemine, millel ei ole Eesti rahva ja riigi tulevikuga mingit seost. Seetõttu teeme ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja loodame, et te tulete seda ettepanekut toetama.

The post ERJK likvideerimine õõnestab usaldust poliitika vastu appeared first on Kaja Kallas.

Eelmisel nädalal alustas Keskerakond kõigile ootamatult erakondade rahastamise kontrollimise reeglite muutmist. Põhjuseid, miks Keskerakond ja selle juht seda teevad ei pidanud kaugelt otsima. Keskerakonna must rahastamine ja korruptsioon on legendaarsed. Erakondade Rahastamise Järelevalvekomisjon (ERJK) nõuab kohtu kaudu Keskerakonnalt ligi 1,2 miljonit eurot. Lisaks on ERJK asunud uurima selle aasta esimeses kvartalis Keskerakonnale ootamatult tehtud 50 000 eurose annetuse päritolu. Näib, et Keskerakonda on lummanud lihtne loogika – kui sa ikka jääd liiga palju sohi tegemisega vahele, siis tuleb kohtunikud ära kaotada.

Isamaa ja EKRE esindajad on sel nädalal öelnud, et nad ei soovi ERJK-d likvideeriva seaduseelnõuga kiirustada. Samuti pidasid mõlemad koalitsioonipartnerid oluliseks, et Keskerakonna vastased nõuded ja patud tuleb ausalt ära klaarida. Need ei saa kuhugi juriidiliste pragude vahele lihtsalt ära kaduda. Eesti on õigusriik ja meie ühiskond ei saa lubada, et võimupartei kirjutab iseendale omakasupüüdlike mängureegleid. Loodan, et seda arusaama jagab võimalikult suur hulk Riigikogu saadikuid, sõltumata sellest, mis erakonda nad kuuluvad. Eesti ei tohi muutuda korruptiivseks oblastiks, kus peaministri heakskiidul toimub õigusriigi põhimõtetest kõrvale hiilimine.

Juhul kui Keskerakond tõepoolest soovib sisulist arutelu erakondade rahastamise teemal, siis annan mõned soovitused.

Esiteks, kõige õigem on enda praegused jamad ausalt ära klaarida. Savisaare musta raha vari on pikk ja Keskerakonda saatvad korruptsioonijuhtumid peavad leidma õigusriigile kohase lahenduse. Mitte lõppema JOKK stiilis seadusloomega.

Teiseks, erakondade rahastamise järelevalvet muutev seaduseelnõu ei saa tulla mõne keskerakondlase arvutist. See protsess peab olema läbipaistev ja aus esimesest hetkest alates. Kaasata ja kuulata tuleb kõiki erakondi, kodanikuühiskonda, erinevad järelevalveasutusi ja õiguseksperte.

Kolmandaks, Eesti demokraatiat mõjutavaid seadusi ei saa vastu võtta hoogtööna ja lootuses, et jaanipäevaks ununeb kõik. Põhjalik ühiskondlik arutelu erakondade rahastamise teemal on arutelu, mida peaminister ei tohi karta, seda eriti kui tema koduerakond on teema algataja.

Neljandaks aga annan peaministrile soovituse, mis oleks kasulik meile kõigile. Tunnista, et plaan päev peale eriolukorra lõppu asuda ERJK-d kaotama oli ebaõnnestunud ja kukkus läbi. Astu samm tagasi ja lõpeta selle muutuse läbi surumine võimuliidu kinnistel koosolekutel. Ammugi ei tohi edasi minna plaaniga, mis läheb otsesõnu põhiseadusega vastuollu ja paneb Riigikontrollile ülesandeid, mida põhiseadus ei luba talle panna.

Eesti ees on suur hulk koroonaviiruse tagajärgede seotud probleeme. Me peame tugevdama oma tervishoidu, hariduskorraldust ja sotsiaalset kaitset. Kuuleme iga päev koondamistest ja ära jäävast turismihooajast. Ettevõtjad ootavad valitsuselt selgeid sõnumeid ja tervet mõistust, mitte poliitilist kiusu. Keskerakonna 1,2 miljonit võib olla suur mure Keskerakonnale, kuid see ei tohiks viia eksiteele peaministrit.

The post Peaminister võiks tegeleda kasvava tööpuudusega appeared first on Kaja Kallas.