Kaja Kallas: Võtan sõnad tagasi, kui Järvik täna lahkub
Blogid
13. November 2019 09:15
Kaja Kallas
Ütlesin eileõhtuses Aktuaalses Kaameras järgmise lause: “Vaadates kõike seda, mida ta on peaministrina korda saatnud, siis Jüri Ratas müüks Eesti maha esimesel võimalusel, kui ta saaks jätkata peaministrina ja ma arvan, et see ei ole Eesti huvides.“ See lause ärritas Jüri Ratast ja ta nõuab minult avalikku vabandust, sest tunneb, et olen teda süüdistanud riigireetmise valmiduses. Ma ei ole teda süüdistanud riigireetmises, see on Jüri Ratase enda poolt lisatud dramaatika, et juhtida tähelepanu eemale maaeluministri skandaalilt ja siseministri rünnakutelt prokuratuuri suunal. Küll aga on ta o
Ütlesin eileõhtuses Aktuaalses Kaameras järgmise lause: “Vaadates kõike seda, mida ta on peaministrina korda saatnud, siis Jüri Ratas müüks Eesti maha esimesel võimalusel, kui ta saaks jätkata peaministrina ja ma arvan, et see ei ole Eesti huvides.“ See lause ärritas Jüri Ratast ja ta nõuab minult avalikku vabandust, sest tunneb, et olen teda süüdistanud riigireetmise valmiduses. Ma ei ole teda süüdistanud riigireetmises, see on Jüri Ratase enda poolt lisatud dramaatika, et juhtida tähelepanu eemale maaeluministri skandaalilt ja siseministri rünnakutelt prokuratuuri suunal. Küll aga on ta oma tegudega näidanud, et peaministritool on talle tähtsam kui ükski põhimõte, väärtus või valijatele antud lubadus.
Meenutuseks – Jüri Ratas ütles enne valimisi oma valijatele, et EKRE-ga ta koalitsiooni ei tee. Või siis, et EKRE väärtustega ta koalitsiooni ei tee, sest tsiteerides Jüri Ratast: “Kui ma ütlesin, et erakond, kes lõikab päid maha, kes ei ole nõus teatud rahvuste või rassidega, see on minu jaoks võimatu nendega ühiselt koostööd teha ja EKRE on tõesti nii öelnud!”. Mis aga juhtus tegelikkuses esimesel tunnil, kui valimistulemus oli selgunud? Jüri Ratas helistas EKRE juhile Mart Helmele, et teha nendega uus valitsus ja kehastus EKRE väärtuste esikaitsjaks. Seega soov jätkata peaministrina oli talle kallim, kui varasemalt antud lubadus või need väärtused, mille eest ta sõnades justkui seisis.
Koalitsioonilepingust on näha, et EKRE saab läbi referendumi platvormi vähemuste ründamiseks ja Isamaa saab pensionisüsteemi lõhkumise, aga mille eest on seisnud Jüri Ratas? Mis on need Keskerakonna valijatele olulised lubadused, mis koalitsioonilepingus kajastust leiavad? Need on kõik ära antud, sest nii saab Jüri Ratas jätkata peaministrina. Kui enne valimisi lubas Jüri Ratas kaitsta pensionisüsteemi lõhkumise eest, siis peale valimisi läheb ta lõhkumisega kenasti kaasa. Kui enne toetas Jüri Ratas apteegireformi, siis peale valimisi läheb ta seda muutma, kuna see on oluline parteisponsoritele. Ikka kõike selleks, et edasi olla peaminister.
Jüri Ratas on sõnades öelnud, et vähemuste ründamine, inimgruppide solvamine ja valetamine on lubamatud. Aga kui seda kõike teevad tema ministrid, siis ta laseb sellel kõigel juhtuda, sest ainult nii saab ta edasi olla peaminister. Meenutuseks EKRE ministrid on ka ametis olles rünnanud naistearste, naisi, teadlasi, õpetajaid, vähemusi jne. Kui solvatakse Eesti rahvale olulist laulvat revolutsiooni, siis ei võta Jüri Ratas midagi ette, sest ründajaks on inimene, kes on garandiks Jüri Ratase jätkamisele peaministrina.
Kui korduvalt rünnatakse õigusriiki, kui ministrid ületavad oma võimupiire (meenutame Elmar Vaheri skandaali või rahandusministri poolt Euroopas oma seisukohtade esitamist Eesti seisukohtade pähe), kui kahjustatakse Eesti välismaist mainet ja seeläbi julgeolekut, kui seatakse kahtluse alla õigusinstitutsioonide sõltumatus, kui seeläbi õõnestatakse usaldust demokraatiasse, kui köetakse üles viha, mis lõhestab ühiskonda, siis Jüri Ratas laseb sellel kõigel sündida, sest ründajateks ja vihaõhutajateks on inimesed, kes võimaldavad tal jätkata peaministrina.
Kui ministrid järjepanu valetavad ja need valed tulevad päevavalgele, kui valetamisest on saanud valitsuse liikmete argipäev, siis vabastab Jüri Ratas ministri ametist ainult siis, kui see EKRE juhtidele sobib, sest nemad tagavad sellele, et Ratas saab jätkata peaministrina.
Kui tuleb välja, et üks minister on tegutsenud oma lapsepõlvesõprade huvides eelistades avalikele huvidele erahuvisid ning seeläbi võib riigile tekkida kahju 1,1 miljoni euro ulatuses, siis Jüri Ratas saab aru, et asi on paha ja tõsine, sest sellele on korduvalt tema tähelepanu juhitud. Aga kui EKRE juhid esitavad ultimaatumi, et sellise ministri vabastamine toob kaasa ka Jüri Ratasele peaministritooli kaotuse, hakkab Jüri Ratas kiiresti otsima võimalusi, kuidas võita aega (tehti uurimiskomisjon) ja leida midagi, mille kohta ta saab öelda, et minister on puhas. Sest ainult nii ta saab olla veel paar päeva/ paar nädalat/paar kuud peaminister. Nii saab ta vastata täna infotunnis kõikidele viimast skandaali puudutavatele küsimustele, et komisjon uurib.
Kui Jüri Ratas suudab tänase päeva jooksul tõestada, et ta ei ole EKRE ultimaatumi pantvang, siis olen nõus teda tunnustama ja oma sõnad tagasi võtma. Selleks ei pea ta esialgu tegema midagi muud, kui ametist kõrvaldama valetanud ja korruptiivsesse skandaali sattunud maaeluministri. See on samm, mis näitaks, et Jüri Ratas seisab Eesti huvide eest, tal on mingid põhimõtted ja väärtused, mida peab olulisemaks kui peaministritool.
Ps. Selle asemel, et mängida solvunut iga minu ütluse või teo peale, võiks Jüri Ratas keskenduda hoopis sellele, kuidas tema koalitsioonipartner teda peaaegu igapäevaselt alandab.
The post Võtan sõnad tagasi, kui Järvik täna lahkub appeared first on Kaja Kallas.
Kaja Kallas: Riigieelarves tuleb leida lisaraha teadusele, õpetajatele, e-riigile ja keskmise pensioni tulumaksuvabastuseks
Blogid
12. November 2019 17:00
Kaja Kallas
Järgmise aasta riigieelarvest rääkides tuleb paraku alustada tõdemusest, et riigi rahaline seis on halb. Viimastel aastatel Jüri Ratase valitsused jooksvateks kulutusteks ära kulutanud üle miljardi euro. See toob omakorda kaasa selle, et ka aastal 2021 peab riigieelarvet prognooside kohaselt enam kui 100 miljoni euro ulatuses kärpima. Samal ajal on meil olnud majanduses aastaid head ajad ja riigitulud on aina kasvanud. Ülekulutamise lõpetamiseks teeb Reformierakond valitsusele ettepaneku hoida kokku 204 miljonit eurot ehk 0,7% SKP-st.
Järgmise aasta riigieelarvest rääkides tuleb paraku alustada tõdemusest, et riigi rahaline seis on halb. Viimastel aastatel Jüri Ratase valitsused jooksvateks kulutusteks ära kulutanud üle miljardi euro. See toob omakorda kaasa selle, et ka aastal 2021 peab riigieelarvet prognooside kohaselt enam kui 100 miljoni euro ulatuses kärpima. Samal ajal on meil olnud majanduses aastaid head ajad ja riigitulud on aina kasvanud. Ülekulutamise lõpetamiseks teeb Reformierakond valitsusele ettepaneku hoida kokku 204 miljonit eurot ehk 0,7% SKP-st. Riigi rahanduse kaosesse juhtimine on Jüri Ratase vastutus ja seega oleks aus tema poolt ära teha ka vigade parandus.
Majanduseksperdid räägivad aina rohkem majanduse jahtumisest, mis tähendab, et ebaõnnestunud rahanduspoliitika viljad saavad olema veelgi hapumad. Tulenevalt kehvast riigieelarve seisust teeb Reformierakond konservatiivseid rahalisi ettepanekuid. Meie prioriteediks edasistes riigieelarve aruteludes on teadustegevus, õpetajad, IT-investeeringud ja tulumaksusegadus, sest need on valdkonnad, kus valitsus on käitunud sõnamurdjana.
Kõige suurem pettus saab järgmise aasta riigieelarves osaks pensionäridele. Vaatamata peaministri suurele lubadusele tõsta pensionit 100 eurot, näeme eelarves hoopis, et esmakordselt hakatakse keskmist pensionit, mis on 528 eurot, maksustama tulumaksuga. Tulumaksu hakkab oma pensionilt varasemaga võrreldes maksma 80 000 pensionäri rohkem, mis tähendab, et kokku 305 000 vanaduspensionärist lausa 202 000 maksavad tulumaksu. Töötavad pensionärid maksavad tulumaksu nii pensioni kui ka palga pealt. Selle ebaõigluse leevendamiseks teeb Reformerakond ettepaneku, mille kohaselt oleks keskmine vanaduspension tulumaksuvaba.
Järgmise riigieelarvega saavad petta ka õpetajad. Viimastel aastatel on võetud sihiks, et õpetaja töötasu võiks olla 120% keskmisest palgast. Valitsus plaanib sellest eesmärgist kaugeneda. Seega teemegi ettepaneku leida 9 miljonit lisaraha õpetajatele, et liikuda õpetajate palgatõusuga kiiremini soovitud eesmärgi suunas.
Millised on Reformierakonna muudatusettepanekud?
Riigieelarves tuleb leida lisaraha teadusele, õpetajatele, e-riigile ja keskmise pensioni tulumaksuvabastuseks. Eesti tulevikku ja edu ei ole võimalik tagada ilma teadmiste ning IT-võimekuse arendamiseta. Reformierakond soovib eelarves leida kokku enam kui 21 miljonit eurot investeeringuteks teadusele, e-riigile ja eestikeelsele haridusele. Investeeringud teadus-ja haridustegevusse ja riigi IT-süsteemide arendamiseks on möödapääsmatud, kui soovime, et riigi e-teenuste kättesaadavaus säiliks ja meie ettevõtlus oleks jätkuvalt konkurentsivõimeline. Tähtis on ka, et teeksime algust eestikeelsele haridusele üleminekuga, sest Eesti on liiga väike kakskeelse haridussüsteemi jaoks.
Riigieelarvesse muudatuste tegemisele tuleb loomulikult ära näidata ka kust leitakse vajalik lisaraha. Reformerakonna katteallikateks on tasuta ühistranspordi kaotamine (25 miljonit), ministeeriumide majanduskulude vähendamine (10 miljonit), CO2 kvoodimüük (10 miljonit) valitsuse reservi kasutamine (6 miljonit) ja rahvastikuministri koha ära kaotamine (600 000 eurot).
Kokkuvõtvalt soovime, et kuluralli asemel suunataks eelarvega pilk tulevikku inimeste heaolu kasvatamisele. Õpetajate palgatõusu, teadustegevuse ja infotehnoloogia suurema rahastamisega on võimalik ehitada paremat ühiskonda ja suurendada majanduslikku heaolu ning keskmise pensioni tulumaksuvabastus tagaks eakate õiglasema kohtlemise.
The post Riigieelarves tuleb leida lisaraha teadusele, õpetajatele, e-riigile ja keskmise pensioni tulumaksuvabastuseks appeared first on Kaja Kallas.
Maris Lauri: “Mingisugune” opositsioon ja “süvariik”
Blogid
10. November 2019 18:15
Maris Lauri
Riigikogu esimees teatab: „EKRE ei lähe mingisuguse opositsiooni poolt üles keerutatud hüsteeriaga kaasa“. Eesti keel on üpris paindlik, mistõttu võiks määratlus „mingisugune“ käia sõna „hüsteeria“ juurde, kuid võttes Henn Põlluaasa varasemad sõnavõtud ja käitumise arvesse, siis võib kindel olla, et see epiteet käis ikkagi opositsiooni kohta. Mõned põhjendused siiski juurde. Esiteks on Henn Põlluaas korduvalt […]
Kristen Michal: Gorbatšov Tallinnas, ringmäng vaid ühe eesmärgiga – hoida toolist
01. November 2019 14:30
Kristen Michal
Mihail Sergejevitš Gorbatšov oli mees, kes üritas parandada üht üdini stagneerunud süsteemi, Nõukogude Liitu. Lootes ise jätkata selle süsteemi toega valitsemist. Oodates südames ehk, et lubadused muutustest ja loosungid teevad ta armsaks väljas, kuid sees pole inimestel valikut. Või on otsustajatel ülikonnas ametikoht ja kindel kaader, mis seal ikka mässata.
Nii on ka Tallinnas. Mihhail (on) teine. Süsteemi stagnatsioon on ilmne, nagu puuduv demokraatlik kontroll ja tasakaalud.
Lubadused muutustest on samuti lootusrikkad, kuid kardina taha ei maksa etendusel siiski piiluda. Muidu hajub maagia.
Stardi suvel ehk enesekehtestamise degradeerunud lääne üle jätan lühiduse huvides kõrvale. Kuid nädalaid kestnud piinlikuks kiskunud läbirääkimised Lasnamäe kanalis filmivõtetest seda olid. Teada me ei saagi, kas Lenfilmi või Mosfilmiga oleks need ehk olnud ladusamad. Kuid signaal anti, et linnas on uus mees, kellel pikk vöödiline sau. Püüdes midagi head selles leida, loodan, et linnapea sai omal nahal kogeda, kui totralt on Tallinna transpordi- ja liikluse juhtimine korraldatud. Aastaid muuseas.
Samasse kategooriasse läheb häbenema pannud laulupeo transpordikaos või stagnatsiooni üks sümboleid, Tallinna Linnatranspordi juhtide lai elu. Loetagu Eesti Ekspressi, kes veel pole lugenud.
Iga imik ja pensionär, igaüks toetab Tallinna transporti 160 euroga aastas. Ka selleks moodustatud äriühingu juhtide reisikirge, soovi valitud alkoholi järele ning vajadust endale luksuslik buss osta. Kordan, igaüks meie peredest, nagu isegi naabrivanamemm panustab 160 eurot aastas, et Linnatranspordis juhtkonnal reisikirg ei kustuks. Samasugune juhus oli korra ka Eesti Vabariigis, Maanteaametis. Taolised tegelased said kiiresti töölt vabaks. Miks Tallinnas see teisiti ikkagi on?
Glasnost, perestroika ja paigalmarss Tallinna moodi
Gorbatšovi üks kaubamärk – leppimatu alkoholi vastane võitlus kogub igatahes hoogu. Linnaositi raporteeritakse plaani alusel pressiteadetes tugevast toetusest alkoholi vastu. Linnaosavanem seisab valvel ja ei võta tilkagi!
Tühja sest, et probleem, mida lahendama asutakse, oleks juba täna lahendatav, kui signaal tuleb. Kui keegi avalikku korda rikub, tuleb lahendada, mitte panna inimesi ootele, rääkides, et tuleks. Ainus detail milles alkoholivastases võitluses sisu, on omavalitsusel vabadus teha otsus hommikusel ajal müügi piiramiseks kohtades, kus see segab möödaminejaid. Ka selle lahenduse on endine siseminister Kalle Laanet juba Riigikogus algatanud, omavalitsused saavad vabadust ise otsustada juurde. Jätkuks selleks siis tarkust.
Uutmise ja avalikustamise liini alla käib ka uudis, et Tallinna TV olevat sulgetud. Selgub ju, et suleti vaid pool. Parem pool ehk ligi kaks miljonit aastas jäi siiski maksumaksja raha sinna jooksma. Küsite, et mis silmamoondus see nüüd on? Ei mingi. Seda ligi kahte miljonit on hädasti meil kõigil linnaelanikena vaja, et tagada linnaelanikele hädavajalikku teavitust linnajuhtide tegudest.
Täna siis jagati uudist Raepressi seljatamisest. Mitte, et kõik kes ilusat eesti keelt armastavad ei rõõmustaks uudis kantseliidi kodu sulgumisest, on selle taga tegelikult seitsme ametniku asendamine kuuega. Avalik sõnum otsa, et linnas on võrdselt nii eesti- kui venekeelset kommunikatsiooni vaja. Kahekeelne Tallinn oleks kena ja sümboolne pealkiri.
Pressimasin kujundatakse ümber pressimaks toetust venekeelse linnakodaniku käest
Nagu lotosaates, ka pisut numbreid, mille lõi meenutuses kokku revisjonikomisjonis meid esindav Õnne Pillak. Tallinna linnavalitsuse avalike suhete teenistuses töötab avalike suhete ja linnameediaga kokku 35 töötajat.
Raepress oma 7 vallandatava ja 6 uue kommunikatsioonitöötajaga. Ain Saarmaa juhitavas avalike suhete teenistuses töötab 9 ametnikku. Nende seas linnapea Edgar Savisaare endised nõunikud Juhan Padam ja Jüri Kuuskemaa. Lisaks on avalike suhete teenistuse struktuuris Pealinna toimetus 10 töötajaga. Lisaks veel Aleksandr Tšaplõgini juhitav Stolitsa, kus töötab 9 inimest.
Vaid mõni kuu tagasi, selle aasta augustis, loodi avalike suhete teenistusse kommunikatsioonijuhi ametikoht, kelle ülesandeks on Tallinna meediakanalite ja pressiteenistuse töö koordineerimine. Nüüd on uus konkurss tulema, taas uued inimesed palgale kommunikatsiooniosakonda.
Olnuna ise lootusrikas, et Tallinnas ühteist muutub vahetusega, pean praegu tunnistama, et see mis toimub, pole muud kui pressimasina ümberhäälestus kirillitsale. Selmet julgelt loobuda palgalisest kiitusest ja loota, et tehtavad valikud juhtimises on mõõdupuuks, jääb selleks kestma ostetud kiituse kõla.
Tulles alguse juurde tagasi. Gorbatšovi paljud meist veel mäletavad. Lubadused muutustest olid suuremad lubajast. Lootus paremale on tugevam ülekaalust. Nii ka Tallinnas.
*Lugu avaldati Eesti Päevalehes
Kaja Kallas: Jüri Ratasel ei ole toimivat valitsust, tal on piinlik “Rannamaja” show
Blogid
28. Oktoober 2019 19:45
Kaja Kallas
Jüri Ratase valitsuse esimesed kuus kuud on ilmselt olnud skandaalsemad kui ühegi teise valitsuse puhul, mida mäletada suudame. Selle valitsuse moodustajad rääkisid, kuidas EKRE vajab aega valitsusvastutusega kohanemiseks ja küll kõik laabuma hakkab. Tegelikkuses pole praegune valitsus tööle hakanud ega hakkagi. Käib üks pidev valetamine, vassimine, vabandamine ja tagasi astumine. Näib, et Stenbocki majas ei juhita riiki, vaid filmitakse iga nädal uutest labasustest pakatavat tõsielusarja.
Pool aastat on sobiv aeg, et anda hinnang, kuidas siis ametis oleval Eesti Vabariigi Valitsusel läheb. Lühike ja aus vastus on, et kõigil on jätkuvalt väga piinlik. Usun, et ka peaministril endal.
Eesti valitsemiskultuuri piinlikkusest ülevaate saamiseks piisab sellest, kui vaatame üksnes viimasel paaril nädalal toiminut. Me näeme valitsuse ja võimuliidu liikmete poolset sõnamurdmist, valelikkust, asjatundmatust ja ka korruptiivsuse kahtlusi. Toon esile konkreetsed juhtumid:
1. Kingo hääletatakse välja!
Väliskaubandus- ja infotehnoloogia minister Kert Kingo astus sel nädalal tagasi. Enne jõudis ta valetada avalikkusele ja riigikogule, näidata üles oma laialdast ebakompetentsust ning palgata nõunikud, kellest üks lahkus huvide konflikti tõttu ja teise saavutuseks jäi sotsiaalmeedias avaldatud ropp sõim. Kuus kuud möödus nagu tõsielusarjas, sest väliskaubandusminister lubas mitte käia välismaal ja mitte rääkida inglise keelt. Lõpuks oli olukord liiga piinlik isegi EKRE jaoks ja Kingo hääletati “Rannamaja” valitsusest välja. Nüüd ootame uut, järjekorras juba kolmandat kandidaati sellele ametikohale.
2. Helmed panevad Jüri oma sõnu sööma!
Kuus kuud oleme otsinud Eestile uut peaprokuröri. Jüri Ratas lubas koos Isamaaga toetada Lavly Perlingu jätkamist. Siinkohal tuleb tunnustada justiitsministrit Raivo Aegi, kes kaitses prokuratuuri EKRE alusetute rünnakute eest. Ent, nii nagu tõsielusarjadele kohane, tulevad muutused järsku. Kolmapäeval selguski, et Perlingu kandidatuuriga ei saa edasi minna, sest Helmed on vastu. Kiire lõppmängu tulemusena kaotas Jüri Ratas oma tõsiseltvõetavuse koalitsiooni sees. EKRE mõistis seda ja keeras nädalavahetusel pinget peale, nõudes oma poliitilises avalduses LGBT ühingu rahastamise lõpetamist ja politiseeris uue peaprokuröri leidmise veelgi enam. Jüri Ratas tegi taas sisutühja avalduse valitsuse töörahu teemal.
3. Paljastuvad minister Mart Järviku salakirjad!
Viimased nädalad on Mart Jävik hurjutanud veterinaar-ja toiduametit (VTA), kuna amet teeb oma tööd ja uurib, kas M.V.Wooli toodang sisaldab eluohtliku tüvega listeeriabakterit. Minister väitis, et on kehvalt infomeeritud ja kuulis teemast alles augustis. Tõsielusarjadele omaselt tulid aga välja ministri suvised sõnumid. Sel nädalal avaldas telesaade Pealtnägija minister Järviku ja VTA kirjavahetuse, kust selgus, et minister saatis juba juulis VTA-le kirja, milles esitatud küsimused on koostatud sellise etteheitva põhjalikkusega, et seda võiks kõrvalseisja pidada koguni M.V.Wooli advokaadi kaitsekõneks. Jääb mulje, et valitsuse liige vassib, sekkub VTA tegevusse ja unustab ministri kohustuse olla erapoolik. Eks näis, kes lahkub “Rannamaja” valitsusest järgmisena.
4. Tanel Kiigele avaldatakse 100 000 põhjust, miks apteegireform enam ei sobi!
Tanel Kiik on selle skandaalse valitsuse üks tasakaalukamaid ja sisukamaid ministreid. Ta on sotisaalministrina kinnitanud apteegireformi läbiviimise vajalikkust ja seisnud LGBT kogukonna rahastamise eest. Minister Kiige tegevus ei meeldi aga sugugi teistele võimuliidu osapooltele. Intriigid on kuhjumas – samal ajal kui Keskerakond saab apteegiäriga seotud ettevõtjalt 100 000-eurose annetuse, hakkab Keskerakond Kiiges kahtlema. EKRE uudisteportaal küsib, kas Eesti vajab Kiige näol LGBT ministrit? Ja lõpuks – kas peaminister hülgab oma lähima liitlase? See kõik selgub järgmistes osades.
Kõigel eeltoodul ei ole aga midagi pistmist Eesti juhtimisega ja edasi viimisega. Isamaal ja Keskerakonnal oleks aus tunnistada, et see valitsus ei hakka normaalselt tööle ja lõpmatult ei saa veiderdada. Varem või hiljem saavad sellest ka valijad aru. Reformierakond on valmis läbi rääkima ja töötama selle nimel, et Eesti saaks valitsuse, mis ei põhjusta piinlikkust, mis ei umbusalda teadmisi ja fakte, mis suudab otsustada, mitte kraagelda, mis vaatab tulevikku, mitte ei klammerdu minevikku.
The post Jüri Ratasel ei ole toimivat valitsust, tal on piinlik “Rannamaja” show appeared first on Kaja Kallas.
Maris Lauri: Visioonitus, vastutustundetus, sõnamurdlikkus
Blogid
27. Oktoober 2019 22:10
Maris Lauri
Riigieelarve on iga valitsuse peegelpilt, mis näitab selgelt ja varjamatult seda, kuidas valitsus mõtleb, mille nimel tegutseb ja milliseid sihte seab. Ehk siis, tegemist on ükskõik millise valitsuse jaoks iga-aastase kõige tähtsama dokumendiga. Mis vaatab vastu praeguse valitsuse esitatud 2020.aasta riigieelarvest? Milline on ametisoleva valitsuse peegelpilt? See on masendav, sest puudub siht ja tulevikuvaade ning […]
Reformierakonna blogi: Kas pillirookõrs aitab kaasa energiahüppele?
Blogid
24. Oktoober 2019 11:20
Keit Pentus-Rosimannus, Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
Postimehe värskelt avaldatud uuring selle kohta, kas ja mida on valmis inimesed kliimamuutuste ära hoidmiseks oma elustiilis muutma, andis väga olulise teadmise — kümnest Eesti inimesest kaheksa inimest on valmis midagi ette võtma. See kinnitab, et meie inimeste vastutustunne tuleviku ees on palju suurem, kui veel hiljuti prooviti muljet luua.
Keit Pentus-Rosimannus, Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
Postimehe värskelt avaldatud uuring selle kohta, kas ja mida on valmis inimesed kliimamuutuste ära hoidmiseks oma elustiilis muutma, andis väga olulise teadmise — kümnest Eesti inimesest kaheksa inimest on valmis midagi ette võtma. See kinnitab, et meie inimeste vastutustunne tuleviku ees on palju suurem, kui veel hiljuti prooviti muljet luua.
Sotsiaalmeedia kasutajatele on kindlasti tuttav, kuidas kliimamuutusi ja kliimapoliitikat puudutavate postituste alla ilmuvad kiiresti hüüatused stiilis “aga oma käitumist pole keegi valmis muutma!”, “kellele te räägite, Eesti inimesed ei taha midagi kuulda sellest, et peaks oma elustiili muutma!”. Nüüd on mustvalgel näha, et valmisolek on täiesti olemas. Järjest rohkem paistab, et praegu on teadlikkus ja pealehakkamine suurem inimeste isiklikul tasandil kui riiklikul.
Olen jälginud esimesi reaktsioone uuringu tulemustele ja arvan et nipsaka tooniga reaktsioonidest stiilis “mida see pillirookõrre kasutamine ikka muudab” oleks mõistlik hoiduda. Eesti inimeste valmisolek muutusteks on oluline. Seda ei tohi naeruvääristada, sest ilma laiema hoiaku ja platvormita oleks palju keerulisem ette võtta ka suuri muutusi tööstuses ja energeetikas. Inimeste hoiakud, nõudlikkus ja soov väiksema kliimamõjuga toimetamise järgi võib tukkuma jäänud reeglitetegijad lõpuks liikuma saada. Pealegi kujundavad sellised inimeste isiklikud hoiakud oluliselt laiemaid arusaamu selle kohta, mida peetakse ühiskonnas “normaalseks”, mis on põlu all, millest hoidumine on omaksvõetud tava.
Inimeste hoiakute ja harjumuste muutus on see, millel on võime mõjutada oluliselt ka kliimamõju kontekstis kõige suuremat patupesa — energiasektorit.
Kust tuleb süsinikusaaste?
Eesti viimane kliimaaruanne näitab, et iga Postimehe lugeja (ja iga Eestis elava noore ja vana lehe mitte-lugeja) kohta paisatakse meil aastas õhku umbes 15 tonni süsinikusaastet. Kokku 20,9 miljonit tonni süsinikusaastet aastas. Ilmselt on praeguseks igale veidigi kliimamõju vastu huvi tundjale pähe jäänud, et lõviosa sellest tuleb energeetika sektorist. Mis see lõviosa tähendab?
88,8% Eesti süsinikusaastest pärineb energeetikast. See hõlmab kõiki põletatud kütuseid, kulugu need siis elektri tootmiseks või sooja tootmiseks, büroodes või kodudes. Veel mõni aeg tagasi oli levinud hoiak, et seda osa ei saa inimesed ju kuidagi mõjutada. Aga energiasääst? Nagu näitab ka värske SEI kliimaneutraalsuse uuring, on energiasäästu potentsiaal suur. Väga palju energiat kulub meil endiselt hoonetes, mille ehitusaasta jääb perioodi, kus energiasääst tähendas sügise saabudes aknaraamide vatiga täis toppimist ja kleeppaberiga üle kleepimist. Selle valdkonna süstemaatiline ja põhimõtteline ettevõtmine võiks anda suure tüki muutusest.
Aprillis avalikustatud eurobaromeetri uuringu järgi on Eesti inimesed tegelikult juba praegu mitmes olulise kliimamõjuga valdkonnas Euroopa Liidu keskmisest eespool (ja mitmes muidugi veel ka alla keskmise). Näiteks 38% ütleb, et nad on juba oma kodu energiakulu vähendamiseks seda väiksemal või suuremal moel soojustanud. ELi tervikuna on majaapidamises energiapidavust parandanud keskmiselt ainult 24% (eksiarvamus on, et see puudutab ainult külma ilmaga riike. Kuumades maades tähendavad need investeeringud lihtsalt, et hooneid muudatakse kuuma ja päikest vähem sisselaskvateks). Samuti ütles 68% Eestis vastanutest, et nad proovivad vähendada ühekordsete asjade kasutust nii palju kui võimalik. Euroopa Liidu keskmine on ses vallas pisut väiksem — 64%.
Postimehe uuring näitab, et Eestis on kõige suurem valmisolek teha muutusi kiirmoe tarbimise vallas. Kas see üldse loeb? Loeb, ja väga. Näiteks Euroopa Liidu tekstiilitööstus toodab aastas umbes 16 miljonit tekstiilijäätmeid, mis jõuavad lihtsalt järjest kasvavatele prügimägedele. See tähendab miljoneid tonne vett ja raisatud energiat. Lennu- ja meretranspordi heidetest on järjest rohkem juttu, aga näiteks neli aastat tagasi, 2015, paisati tekstiilitööstuses õhku 1,2 miljardit(!) tonni süsinikusaastet, mis on rohkem kui lennunduses ja meretranspordis kokku. Näiteks teie ümbertöötlemata jääva teksapaari jalajälg on umbes 33 kilo õhku paisatud süsinikusaastet ja 15 000 liitrit kulutatud vett. Jah, see loeb.
Muidugi on kõige robustsema mõjuga põlevkivisektor, mida inimese igapäevase käitumise tasandil tehtavate muudatustega justkui muuta ei saa. Need on otsused, millest pole valitavatel võimalik hoiduda. See, kuidas nad otsuseid teevad, on omakorda aga vägagi mõjutatud teadlikkusest ja nõudlikkusest, mis ühiskonnas kliimamõju teemal olemas on. Nii on inimeste poolt piltilikult öeldes plastkõrte asemel pillirookõrte eelistamine ühel hetkel otseseselt seotud ka energiahüppega. Signaal on valitsuses otsuste tegijatele antud.
Kolm mõtet isiklikuks muutuseks
Mu käest küsitakse tihti kohtumistel ja esinemistel lihtsaid soovitusi, mida ise oma isiklikus elus kliimajälje vähendamiseks järgida proovin ja mida teistele soovitan. Iseenesest kõik justkui väikesed asjad, aga kõigil oma mõju.
Esiteks — taaskasutus. Rõivad, mis sulle enam kuidagi ei klapi, võivad kellegi teise jaoks olla kihvt avastus. Vii need näiteks uuskasutuskeskusesse ja ise eelista odava kiirmoe keti asemel stiilseid taaskasutuspoode ja -turge. Kui oled kiivas oma asjade hoidja, siis kui rõivad piisavalt kauaks riiulile karpi pakituna puhkama jätta, on mõne aasta pärast väikese ümbertöötlemise järel jälle nagu uued.
Teiseks — väldin plastikut. Olgu kõrred või topsid-taldrikud või pudelid — olen nende kasutamisest igal võimalusel loobunud. Tööl on laual korduvkasutatav joogitops mida kraanist täitmas käin. Kodus on näpus ja öökapil klaasist, täidetav pudel. Kui on suuremad üritused, kus nõusid kulub ohtralt, olen ikkagi eelistanud päris ebamugavatele plastiknõudele keraamilisi ja klaasist nõusid. Neid, muide, saab eriti suurte koguste vaja minemise korral ka laenutada. Ei ole vajadust alati osta.
Kolmandaks — tarbin võimalikult palju kodumaist. Eesti toit maitseb paremini, kui ei-tea-kust kohale lennutatud kraam. Väiksem kliimajälg on sellele ainult heaks boonuseks.
Avaldatud ajalehes Postimees 22.10.2019
Jälgi autori tegemisi sotsiaalmeedias
Kas pillirookõrs aitab kaasa energiahüppele? was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Andres Sutt: Pöördepunkt maailmamajanduses
Blogid
22. Oktoober 2019 23:57
Andres Sutt
Eelmisel nädalal pidasid Washingtonis aastakoosolekut tänavu 75-ndat aastapäeva tähistavad Maailmapank ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Juubeliaastat varjutavad aga kaubandussõda ja süvenev protektsionism maailma eri nurkades, kasvanud geopoliitilised pinged ning selle taustal maailmamajanduse aeglustumine.
Küsimärgid majanduskasvu kohal
IMF alandas taaskord maailmamajanduse kasvuootusi – 2019. aasta 3 protsendiline majanduskasv on kõige aeglasem pärast globaalset finantskriisi. Kasvu pidurdumine on laiaulatuslik, tootmine on järsult aeglustunud ning maailmakaubanduse ühe protsendiline kasv on nõrgim tulemus alates 2012. aastast. Majanduskasvu mõningane kiirenemine 2020. aastal eeldab aga, et praktiliselt kõik prognoosieeldused täituksid. Tavaliselt ei ole nii läinud. Nimekiri teguritest, mis võivad finantsturge ja majanduskasvu negatiivselt mõjutada on pikk: jätkuvalt on lahtine Brexiti lahendus, Türgi invasiooni mõju kurdide aladele Süürias, pinged Iraani ümber, rahutused Hong Kongis, poliitiline olukord Argentiinas, eelsesivad presidendivalimised USA-s jne.
Globaalse majanduskasvu taastumist järgmisel aastal peaks vedama Argentiina, Türgi, Venezuela ja Iraan, mis ronivad välja majanduslangusest. Samuti peab mitmel olulisel areneval turul nagu Brasiilia, India, Mehhiko ja Venemaa majanduskasv kiirenema. Arenenud riikide pikaajalise kasvu väljavaated on aga endiselt keskpärased – tootlikkuse kasv on olnud madal ja rahvastik vananeb. Juba niigi pikka väljakutsete nimekirja peab mahtuma ka kliima soojenemise pidurdamine. Kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamine on ajakriitiline ja ebaõnnestumise korral on suurimaks kannatajaks vaesed riigid ning tervikuna kogu inimkond.
Eraldi tähelepanu väärib Hiina majandus, mis on olnud viimastel aastatel oluliseks maailmamajanduse kasvumootoriks. Kui USA-Hiina kaubandustülist on uudistes juttu palju, siis vähem on räägitud muutustest Hiina majanduspoliitikas viimase 4-5 aasta jooksul. Nii on Hiina teadlikult vähendanud oma sõltuvust ekspordist ja suurendanud kodumaise majanduse panust kasvu. Samuti on kontrolli alla võetud laenukasv ja varipangandus. Kasvanud on Hiina ja muu maailma vastastikune tehnoloogiline sõltuvus. Need majanduspoliitika muudatused on vähendanud Hiina investeerimisaktiivsust, impordimahte ja mõjutanud negatiivselt Hiina impordist sõltuvate riikide majanduskasvu. Hiina on tõusnud majanduslikuks jõuks, mis ohustab USA liidrirolli ja mille majanduse käekäik mõjutab otseselt maailmamajanduse väljavaateid.
Finantsriskid, rahatrükk ja võlakoorem
Nõrk majandusväljavaade peegeldub suurenenud finantsriskides. IMFi värske finantsstabiilsuse analüüs osundab märkimisväärselt kasvanud riskidele investeerimisfondides ja kindlustusfirmades. Mittepankadest finantsettevõtete riskitase on paljudes suure finantssektoriga riikides jõudnud globaalse finantskriisi aegsega võrreldava tasemeni. Samuti on madalate intressimäärade tõttu rekordkõrgeks kasvanud ettevõtete võlakoorem. Nii tekitaks 2007-2008 aasta kriisist poole leebem uus kriis võlateenindamise probleeme ca $19 triljonile ettevõtluslaenudest. See on võrdne umbes 40 protsendiga uuringuga kaetud riikide (USA, Hiina, Jaapan, Euroopa suuremad majandused) ettevõtete koguvõlast.
Rahatrüki tulemusel on negatiivse intressiga võlakirjade maht kasvanud 15 triljoni dollarini. Positiivse tootluse saavutamiseks ostavad investorid üha riskantsemaid ja vähelikviidseid varasid. Nii on kiirelt kasvanud arengumaade ja arenevate turgude võlakoorem, viies paljud arenguriigid võlaprobleemide lävele. Vaeseimate arengumaade riigivõlg oli viimati nii kõrge 1980-ndatel. Arenevate turgude välisvõlg ulatub keskmiselt juba 160 protsendini ekspordist võrrelduna 100 protsendiga 2008. aastal.
Kui ma hindan oma pea 30-aastase kogemuse ja eelmise nädala Washingtoni kohtumiste põhjalt majanduse tulevikuväljavaateid, siis kinnitavad aeglustuv maailmamajandus, kasvanud finantsriskid ja geopoliitilised pinged, et ees on päris keerulised ajad. Samas püstitavad varade hinnad finantsturgudel uusi rekordeid, mis minu jaoks ei sobitu kuidagi majanduse üldisesse pilti. Ülimadalad intressid ning kõrge riigi- ja erasektori võlg annavad aga majanduspoliitikale vähem ruumi languse pehmendamiseks.
Kogemus näitab, et ükski prognoos ei ole lõpuni täpne. Olulisim on teadmine kummale poole prognoos tõenäoliselt eksib – on see liiga optimistlik või liiga pessimistlik. Ajaloost on teada, et majandustsükli pöördepunktide etteaimamine on keerukas ning reeglina osutub prognoos tegelikkusest optimistlikumaks. 2020. aastale ette vaadates on võtmeküsimus, kas maailmamajanduse pöördepunktist saab majanduse murdepunkt.
The post Pöördepunkt maailmamajanduses appeared first on Andres Sutt.
Reformierakonna blogi: Valitsuse probleemid vaimse tervisega
Blogid
21. Oktoober 2019 16:07
Liina Kersna, riigikogu liige
Liina Kersna, riigikogu liige
Mäletan hetke, kuidas kümme aastat tagasi ühel Stenbocki majas toimunud hommikusel peaministri koosolekul lugesime ülevaadet antidepressantide kasutamise hoogsast kasvust. Parasjagu oli majanduses languse aeg ning loomulikult esitas see väljakutse ka inimeste vaimu vastupidavusele. Ütlesin toona, et mind see statistika väga ei üllata — minu tutvus- ja sõprusringkonnaski oli inimesi, kes kasutasid depressiooniravimeid. „Issand, Liina, mis seltskonnas sina liigud!“ imestas üks end tõenäoliselt liiga pikaks ajaks Stenbocki maja kaunitesse ruumidesse unustanud kolleeg laua teisest otsast.
Tookord, kümme aastat tagasi käis Eestis psühhiaatrite juures depressiooniravil 7000 inimest, neist 246 last. Möödunud aastal jõudis meil depressiooniga psühhiaatri juurde üle 9000 inimese, 470 neist olid lapsed. Mis puutub depressiooniga lähedalt seotud suitsiidide statistikasse, siis mullu katkes enesetapu tõttu 196 Eesti inimese elu.
Asjatundjate hinnangul võib iga enesetapu kohta Eestis arvestada 25 enesetapu katsega. Värske, sel aastal tehtud uuring hindab ühe enesetapu mõjuringiks 139 inimest. Hingekriipiv süütunne ja vastamata küsimused jäävad neid inimesi painama aastateks. Seega muutub igal aastal puhtalt suitsiidide tõttu psühholoogiliselt haavatavaks vähemalt paarkümmend tuhat Eesti inimest. Suure tõenäosusega kasvab nende puhul nii füüsiliste kui ka psüühiliste haigestumiste võimalus, sest vabatahtlikult elust lahkunud lähedastel on lausa neljakordne risk post-traumaatiliseks stressihäireks. Riik neid täna ohvritena ei käsitle. Kuigi sisuliselt klassifitseeritakse ka suitsiidid õnnetusjuhtumitena, mida on võimalik ennetada, siis Eestis puudub täna selleks nii süsteem kui rahastus.
Kui süsteemse ennetustöö tulemusel on meil viimase kümne aastaga tule-, vee- ja liiklussurmade arv vähenenud pea kolm korda (2006. aasta 443 hukkunult 160le 2018. aastal), siis enesetappude arv ei ole olulist muutust näidanud (langus 247lt 212le).
Päästeamet alustas tulesurmade teadliku ennetustööga 2006. aastal, mil tules hukkus 164 inimest. Möödunud aastal viis tuli endaga 50 inimest. 13 aasta jooksul oleme tulesurmade ennetusse investeerinud igal aastal sadu tuhandeid eurosid ning tänu sellele on reaalselt päästetud rohkem kui tuhande inimese elu!
2010. aastast on riik investeerinud ka uppumissurmade ennetusse ning samuti oleme seeläbi suutnud säästa sadu inimelusid. Sarnaselt — süsteemselt, ametkondade üleselt ja tagatud eelarvega — peaksime tegelema ka suitsiidiennetusega.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni suitsiidiennetuse teemalisel seminaril räägiti taas, et üks euro suitsiidiennetusele toob ühiskonnale tagasi poolteist eurot. Riigi seisukohalt oleks tegemist ilmselgelt kasuliku investeeringuga. Et tegeleda süsteemsemalt vaimse tervise teemadega, sealhulgas suitsiidide ennetamisega, küsis sotsiaalministeerium oma eelarvesse nelja aasta peale nelja miljonit eurot. Valitsus ei pidanud seda teemat aga oluliseks ning valdkond sai lisaraha — null eurot!
Vähe sellest — ajal, mil meil ei ole piisavalt ei kliinilisi psühholooge ega koolipsühholooge, ei pea valitsus vajalikuks rahastada nende ametiks vajalikku kuuendat ehk kutseaastat ülikoolis. Neile mõeldud raha kärbiti eelarveprojektist välja. Samas, vajaminevad summad ei ole kaugeltki müstilised. Kliinilised psühholoogid vajaksid kutseaasta rahastamiseks 400 ning koolipsühholoogid natuke üle 200 tuhande euro aastas.
Tänane valitsus näitab reaalsete tegudega selget ignorantsust Eesti rahva vaimse tervise probleemidega tegelemisel. Küsimus ei olegi niipalju rahas kui prioriteetides, sest samal ajal jagatakse neli miljonit sõpradele katuserahadeks ning peetakse 800 tuhande euroga aastas üleval ministrit, kelle töö tegid seni ära kahe ministeeriumi kaks osakonda. Kas oleks ülekohtune öelda, et seetõttu jäävad paljud inimesed, sealhulgas lapsed, otsustaval hetkel hädavajalikust abist ilma?
Ja kelle südametunnistusele kirjutame kümned, kui mitte sajad seetõttu elamata jäänud elud?
Avaldatud EPL 19.10.2019
Valitsuse probleemid vaimse tervisega was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Reformierakond loodab, et perede piletimure Tallinnas sai lahenduse
14. Oktoober 2019 09:00
Reformierakonna Tallinna linnavolikogu fraktsioon andis hiljuti volikogus üle eelnõu, mis annab Tallinna linnaametnikele ülesande luua ühtne perepileti süsteem linna spordi-, kultuuri- ja vaba aja asutustes. Probleem perede erinevast kohtlemisest piletiostul kerkis ajakirjanduse tähelepanu juhtimise järel ning teravnes, kui linnavalitsuse poolt seadis vastutav abilinnapea Belobrovtsev avalikkuses kahtluse alla, kas näiteks kolmelapseline pere ikka käiks koos sportimas, sest mõni lastest võiks olla sõber, mitte pereliige.
Eelnõu üleandmise järel tunnistas ka volikokku vastama tulnud valdkonna eest vastutav abilinnapea Vadim Belobrovtsev, et on aru saanud, et probleem tuleb lahendada ja nii, et perepileti hind ei tõuse.
Eelnõu esitanud Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal ja aseesimees Õnne Pillak sõnasid, et avalikkuse surve ei jätnud linnavalitsuse liikmetele teist võimalust ja loodavad võimalikult kiiret lahendust murele.
"Tegu on väikest pingutust tahtva, kuid põhimõtteliselt olulise küsimusega. Kolme lapse vanemad, kelle hulka ise kuulun, on juba teinud musta huumorit linnavalitsejate jutu aadressil, et õhtul tuleb kodus arutada, kes lastest ikka on pereliige ja kes sõber. Ükskõik mida linnavalitsus mõtles sellist küünilist juttu ajades, Eestis on lapsed oodatud ja Tallinn peab perede jaoks pingutama. Tundub, et sõnum jõudis kohale ja asjad hakkavad liikuma. Lubadus on, et perepileti poliitika saab tehtud ja perepileti hind ei tõuse, see on hea tulemus," sõnas eelnõu esitajate poolt Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal.
Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul on praegu perepilet segaduse tekitajaks ja tal on hea meel, et ka mitmike ringis probleemiks olnud teema saab lahenduse, seda enam, et linnale on rahaline koormus sellest minimaalne.
Taustaks. Mõned nädalad tagasi jõudis avalikkuse ette, et Tallinn ei tõsta linnale kuuluvate ujulate perepiletites laste arvu, sest spordivaldkonna abilinnapea Vadim Belobrovtsev ei usalda linnaujulaid külastavaid peresid ja kahtlustab, et perepiletites lubatud laste arvu kolmeni tõstes hakatakse sõpru kaasa võtma.