Kaja Kallas: Kas vahendaja on autor?
Blogid
27. Juuni 2017 08:01
Kaja Kallas
Seoses sellega, et interneti kasutamine liikus eelmise kümnendiga massidesse, on inimeste käitumine märkamatult muutunud. Autoriõigused ei puuduta seega enam ainult näiteks kirjanikku, kes oma raamatu välja annab, vaid väga suurt hulka inimesi, kes oma loomingut internetti üles laevad. Lähtudes sellest muutunud reaalsusest on Euroopa Komisjon välja tulnud autoriõiguse reeglite paketiga, mida Euroopa Parlament nüüd tuliselt arutab.
Suuremad vaidluskohad puudutavad kahte teemat: täiendava autoriõiguse andmist ajalehtede kirjastajatele ja tehnoloogia kasutusele võttu autoriõigusega kaitstud sisu monitoorimiseks internetis. Kuna viimasest olen juba kirjutanud (http://kajakallas.ee/2017/04/24/interneti-platvormide-vastutus-oht-sona-ja-loominguvabadusele/), siis keskendun sel korral ainult naabrusõigusele ehk Euroopa Komisjoni plaanile anda kirjastajatele täiendav autoriõigus kahekümneks aastaks. Ettepaneku kohaselt oleks kirjastajatel õigus oma digitaalseid väljaandeid (st online portaalides avaldatud sisu) autoriõigusega kaitsta, mis tähendaks siis internetilinkide litsentsimist ja loomulikult selle eest ka raha küsimist.
Tasub silmas pidada, et internet on toonud kaasa paljude ettevõtlussektorite muutumise. Valdkondades, kus enne oli vaja vahendajaid, ei ole neid enam vaja, sest interneti kaudu saavad inimesed otse suhelda ja tehinguid teha. Igaüks saab blogi pidada ja oma arvamust seal avaldada. Juhul, kui sel arvamusel on kaalu, siis jagavad teised inimesed seda ja nii jõuab see arvamus suurte hulkadeni. Vanasti oli aga avaldatud tekstide kontroll selgelt ajakirjanduse kirjastajate käes. Arusaadavalt tekitavad sellised muutused pahameelt ja vastasseisu nende hulgas, kellele siiani kuulus avaldamise eesõigus ja seeläbi ka sissetulek.
Sama olukord on autoritega muudes valdkondades. Kui ennist oli muusikul vajalik leping suure plaadifirmaga, et inimesed temast teadlikuks saaksid, siis nüüd võib hea esitus internetis levida nagu kulutuli ja autor jõuab publikuni, kelleni ta varem ilma vahendajata poleks jõudnud. Publik on aga autorile väga oluline, sest kui keegi tema teoseid ei kuule või ei loe, siis pole lootustki, et ta nende eest tasu saaks.
Siiani on autoriõigus kuulunud nendele isikutele, kes on konkreetse teose loonud. Nemad saavad otsustada, kellele seda teost kasutada anda ja mis tingimustel. Loomulikult kuulub nende õiguste hulka ka õigus saada oma loomingu eest tasu. Nn kirjastajate õigusega antaks autoriõigus kellelegi, kes ise midagi loonud ei ole ja kellele ajakirjanikud juba on loovutanud oma teoste ehk artiklite autoriõigused. Kirjastaja ei lisa artiklitele midagi, ta ei loo otseselt midagi uut, vaid pakub platvormi uudiste ja arvamuslugude avaldamiseks. Eksperdid hindavad, et kirjastajatele täiendavate õiguste andmine paneb ajakirjanikud veelgi halvemasse positsiooni, sest pirukas ju kogumis ei suurene, vaid sinna sigineb juurde vahendaja, kes tahab saada oma osa.
Kirjastajad väidavad, et nad ei saa toota kvaliteetset ajakirjandust, kui nad seda lisaõigust digitaalsele sisule ei saa, sest sellest, kui palju loevad inimesed nende leheküljel uudiseid või lugusid, sõltub reklaamikäive. Kui inimesed piirduvad ainult pealkirja või sisututvustuse lugemisega mingil teisel lehel, siis jäävad nad sellest käibest ilma. Nicholas Carr on kirjutanud oma raamatus “Pealiskaudsed” (“The Shallows”), kuidas me enam ei süvene pikkadesse tekstidesse, vaid tihti piirdume ainult pealkirjade lugemisega. Kuidas panna inimesed uuesti pikemaid tekste lugema on küsimus, mida kirjastajatele täiendava autoriõiguse andmisega siiski paraku ei lahenda.
Kaks riiki – Saksamaa ja Hispaania – on juba proovinud kirjastajatele täiendavat autoriõigust anda, kuid need eksperimendid saab lugeda läbikukkunuks ja võib öelda, et täiendava õiguse andmine kirjastajatele kahjustab väiksemaid väljaandjaid ja innovatsiooni uudiste sektoris. Hispaanias pandi selle uue õiguse sisseviimise tagajärjel 2015. aastal kinni nii GoogleNews kui ka rida väikesemaid Hispaania uudisteagregaatoreid, mis viis Hispaania ajalehtede online lehekülgede kasutamise languseni (6% esimese 3 kuuga). Rohkem kaotasid just väikesed väljaandjad, kelle lehtedele inimesed enam ei läinudki, sest artiklid ei jõudnud tavapärastest allikatest enam nendeni. Kui ma olen igapäevaselt harjunud küll käima Postimehe ja Delfi lehekülgedel, siis Meie Maa lehele jõuan ma vaid siis, kui viidet artiklile näen, mis mind huvitab. Kui uudiste kokku kogumine pole lubatud, ma tõenäoliselt selle asemel regulaarselt Meie Maa leheküljel ikkagi käima ei hakka.
Kui kogu internetiliiklus üritatakse suunata suurte kirjastajate juurde, siis on oht ka informatsiooni mitmekesisusele, sest väikesematel pole tõenäoliselt sellist läbirääkimisjõudu, et endale koht kätte võidelda. Samuti võidavad sellest suured platvormid, kes saavad endale lubada kokkuleppeid suurte väljaandjatega, kuid väiksemad teenusepakkujad sarnases positsioonis pole ning seetõttu võivad oma poe kinni panna. Arvestades, et selle ettepaneku taga on suuresti tahe hiigelplatvormide nagu Google karistamine, on tegelikult just Google see, kes antud regulatsioonist võitjana välja tuleb.
Tuleb silmas pidada, et üha suurenevaks probleemiks on ka valeuudiste (fake news) teke ja levik, siis nende uudiste levikut ei takistaks ükski kirjastaja täiendav autoriõigus. Kui nn pärisuudiste levi on piiratud uute regulatsioonidega, siis on üsna tõenäoline, et inimesed loevad ja jagavad selliseid “uudiseid” üha rohkem. See aga on juba ohuks demokraatiale. Winston Churchill ütles pärast II maailmasõda, et vale on poolel teel ümber maakera, kui tõde püksid jalga saab. Kui me paneme tõe veel lisaks ka vannituppa kinni, siis on üsna kindel, et tõel pole suurt võimalust üldse löögile pääseda.
Arvamuslugu ilmus Eesti Päevalehes 26. juunil 2017.
Tõnis Kõiv: Peetri perearstide toetamise kord
Blogid
20. Juuni 2017 20:45
Tõnis Kõiv
20.juuni 2017 Rae vallavolikogu toetas perearstide rahalist toetamist sihiga saavutada Peetrisse perearstikeskuse rajamine… Volikogu algas tavapäraste (aga sünnipäevaliste jaoks muidugi eriliste) õnnitlustega eelmise kuu sünnipäevalastele ja seekord olid lillekimbud eriti vägevad. Sünnipäev oli olnud Aivo Hommikul, Margus Valgmal, Henri Ausmaal, Indrek Uuemaal ja Agu Laiusel.
20.juuni 2017 Rae vallavolikogu toetas perearstide rahalist toetamist sihiga saavutada Peetrisse perearstikeskuse rajamine… Volikogu algas tavapäraste (aga sünnipäevaliste jaoks muidugi eriliste) õnnitlustega eelmise kuu sünnipäevalastele ja seekord olid lillekimbud eriti vägevad. Sünnipäev oli olnud Aivo Hommikul, Margus Valgmal, Henri Ausmaal, Indrek Uuemaal ja Agu Laiusel. Vaba mikrofon Uukkivi – arupärimine arengute kohta Jüris ja Peetris … Loe edasi Peetri perearstide toetamise kord →
Arto Aas: Loksa parteipoliitiline eristaatus toob uusi vaidlusi
Blogid
19. Juuni 2017 09:14
Arto Aas
Loksa linnale erandi tegemine parteipileti alusel rikub haldusreformi eesmärki ja toob ilmselt uusi kohtuvaidlusi teiste omavalitsustega. Kurb näha, et Ratase valitsus libastub haldusreformi elluviimise lõpusirgel.
Valitsuse üksikud eksimused võivad rikkuda haldusreformi eduka lõpuni viimise. Toimetulekuraskustes ja pelgalt 2700 elanikuga Loksa linnale erandi lubamine kõneleb sellest, et põhimõtted ja riigimehelikkus on asendunud parteipoliitiliste mahhinatsioonidega. Erandite tegemine parteipileti alusel rikub haldusreformi seaduse eesmärki ja on solvav kõigi nende omavalitsuste suhtes, kes pingutasid kriteeriumide täitmise nimel.
Ebaõiglus tekitab alati uusi probleeme ja ilmselt sünnitab ka Loksa erand uusi kohtuvaidlusi teiste omavalitsustega. Seega tänased valitsuse otsused pigem tekitasid uusi konflikte, mitte ei lahendanud neid. Kõige enam kannatavad aga mõistagi Loksa elanikud ise.
Raske on varjata ka pettumust IRL-i poliitikutes, kes seni on vähemalt retooriliselt nõudnud omavalitsuste ühendamisel suuri ja julgeid otsuseid. Nüüd on siis ka selles valdkonnas igasugustest põhimõtetest loobutud.
Valitsus jättis täna otsustamata ka nelja omavalitsuste ühinemisgrupi liitmise. Selliste otsustega venitamine on arusaamatu ja seab ohtu vajalike valimistoimingute läbi viimise kohalikeks valimisteks. Pole eriti usutav, et järgmise paari nädala jooksul ilmneks olulist uut informatsiooni omavalitsuste ühinemiste suhtes.
Valitsus kinnitas tänasel istungil kuus haldusreformi erandit, mille järgi jätkavad iseseisvate kohalike omavalitsustena: Loksa linn; Kuusalu vald; Häädemeeste vald; Saarde vald; Kanepi vald; Põlva vald; Narva-Jõesuu linn; Sillamäe linn; Toila vald ja Antsla vald.
Maris Lauri: ühtne eestikeelne kool annab võrdsed võimalused
Pressiteated
19. Juuni 2017 12:09
Maris Lauri
Riigikogu Reformierakonna fraktsioon ootab peaminister Jüri Rataselt selgitusi, miks kolm Tallinna gümnaasiumi saavad erandid eestikeelsest õppest loobumiseks.
Riigikogu Reformierakonna fraktsioon ootab peaminister Jüri Rataselt selgitusi, miks kolm Tallinna gümnaasiumi saavad erandid eestikeelsest õppest loobumiseks.
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees, endine haridusminister Maris Lauri rõhutas täna Ratasele üle antud arupärimises, et Eesti riik peab töötama ühtse haridussüsteemi loomise nimel.
„Värskes Eesti inimarengu aruandes osutatakse sellele, et ühiskonna lõhestumine saab alguse koolist. Puudulik eesti keele oskus ahendab vanemaks saades noorte haridusvõimalusi ja hiljem raskendab töö leidmist ning mõjutab seega kogu tööelu,“ ütles Lauri.
Kolm Tallinna gümnaasiumi soovivad loobuda praegu kehtivast 60:40 keeleõppe reeglist. Koolide taotluste põhjal on Tallinna linnavalitsus eelmisel nädalal esitanud linnavolikogule ettepaneku eesti keele õppe vähendamiseks.
Tallinna kesklinna vene gümnaasium soovib kehtestada vene keele gümnaasiumiastme õppekeeleks. Tallinna Linnamäe vene lütseum soovib gümnaasiumiastmes erandit vene keeles õppeainete andmiseks enam kui kuuekümne protsendi ulatuses ja Lasnamäe gümnaasium soovib samuti õppetöö läbiviimist gümnaasiumiastmes vene keeles.
Fraktsioon ootab selgitusi, kuidas suhtub valitsus Eesti inimarengu aruandes toodud soovitusse luua ühtne eestikeelne kool, mis tagaks kõikidele Eesti lastele ja noortele võrdsed võimalused hariduse omandamisel ja hiljem töö leidmisel.
Samuti soovitakse teada, kas valitsus rahuldab kolme kooli taotlused venekeelsele õppele üleminekuks ning millised on sel juhul põhjendused ebavõrdsuse süvendamiseks ja kahe kogukonna säilitamiseks Eestis.
Pevkur: sotsid ja IRL, avage silmad!
Pressiteated
16. Juuni 2017 10:45
„Kutsun üles sotse ja IRLi mitte kõrvale vaatama. Praegu pigistate Toompeal ühe silma kinni ja lepite Keskerakonna käitumiskultuuriga. Tallinnas aga sarjate Keskerakonda maapõhja. Selline käitumine on silmakirjalik. Avage silmad,“ ütles Reformierakonna esimees Hanno Pevkur reedel kogunenud erakonna juhatuse järel.
„Kui sotsidele ja IRLile ei sobi see, et Tallinna linnapea, volikogu esimees ja keskerakond tervikuna on juba kohtu all ja abilinnapeale on esitatud korruptsioonikahtlus, siis on raske mõista Keskerakonna õigustamist ka Toompeal,“ lisas Pevkur.
„Reformierakond ei nõustu valitsemisviisiga, mis on läbi imbunud korruptsioonist, kahepalgelisusest ja valetamisest. Jüri Ratas ei ole suutnud lubatud puhastust keskerakonnas läbi viia ning sealset poliitilist kultuuri muuta, see on fakt,“ lausus Pevkur.
Pevkuri sõnul on sellel kõigel Eesti jaoks juba praeguseks ränk hind. „Eesti senine edulugu - lihtne ja selge maksusüsteem, soodne ettevõtluskeskkond, e-valimised ja veel palju muud lastakse veel enne jaani lihtsalt allavett.“
„Me ei tohi leppida ka sellega, et Keskerakond jätkuvalt ja teadlikult hoiab venekeelset elanikkonda isolatsioonis, lõksus võimaluste eest saada osaks edukast ja tugevast Eestist. Meid on selleks liiga vähe. Tallinna linnavalitsus peab lõpetama telekanalilt PBK saadete tellimise ja andma selle ca pool miljonit eurot maksumaksjate raha telekanalile ETV+,“ lisas Pevkur.
„Reformierakond teeb kõik endast oleneva, et lõpetada sügisel toimuvatel KOV valimistel Keskerakonna ainuvõim Tallinnas ning hiljemalt 2019. aastal Riigikogu valimiste tulemusena taas valitsusvastus võtta,“ rõhutas Pevkur.
Õnne Pillak ja Yoko Alender: Tallinna arengut käsitlev dokument peab vaatama pikaajalisemalt tulevikku, mitte järgmiste valimisteni
Uudised
15. Juuni 2017 16:19
Õnne Pillak
Tänasel Tallinna Linnavolikogu istungil on arutluse all Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2018-2021. Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku ning Riigikogu liikme, arhitekti ja linnaplaneerija Yoko Alenderi hinnangul puuduvad antud strateegias pikaajalised tulevikku vaatavad sihid.
Tänasel Tallinna Linnavolikogu istungil on arutluse all Tallinna eelarvestrateegia aastateks 2018-2021. Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku ning Riigikogu liikme, arhitekti ja linnaplaneerija Yoko Alenderi hinnangul puuduvad antud strateegias pikaajalised tulevikku vaatavad sihid.
"Et tagada muu emakeelega inimestele sarnaselt eestikeelsete inimestega võrdsed võimalused eduks, tuleb muuta kogu haridussüsteem alates lasteaiast eestikeelseks. Ainult keeleõppest, mis toimub ka praegu, ei piisa," toob Pillak välja.
"Linna eesmärk peab olema üleminek eestikeelsele alusharidusele ja selle ettevalmistamiseks tuleb planeerida vajalikud vahendid linna eelarvestrateegiasse. Selleks, et venekeelsetele lasteaedadele oleks eestikeelsele õppele üleminek sujuv ja meeldiv lastele," selgitab ta.
Endise linnaplaneerija Yoko Alenderi hinnangul on täna üks probleemsemaid valdkondi Tallinnas liiklus. "Keskerakonna juhitava linnavalitsuse planeerimatuse tõttu on kesklinnast saanud piirkond, kust linlased hea meelega eemale hoiavad. Eelarvestrateegiat lugedes ei tundu ka, et linnajuhtidel oleks eriline huvi takistada linnasüdame muutumist transiitkoridoriks," on Alender kriitiline.
Alenderi sõnul oleks autostumise probleemi lahenduseks see, kui ehitada välja moodne Tallinnat kattev isejuhtiv trammivõrk. "Uued moodsad trammiliinid peaksid katma põhilised liikumissuunad Õismäe, Mustamäe, Lasnamäe ning Pirita suunal, tagamaks linnaelanikele mugava ühenduse linnasüdamega. Eelarvestrateegias nähakse aga vaid ette olemasolevate trammide remont."
Arto Aas: Loksa parteipoliitiline eristaatus toob uusi vaidlusi
Pressiteated
15. Juuni 2017 13:05
Arto Aas
Loksa linnale erandi tegemine parteipileti alusel rikub haldusreformi eesmärki ja toob ilmselt uusi kohtuvaidlusi teiste omavalitsustega, leiab endine riigihalduse minister, riigireformi probleemkomisjoni aseesimees Arto Aas (Reformierakond).
Loksa linnale erandi tegemine parteipileti alusel rikub haldusreformi eesmärki ja toob ilmselt uusi kohtuvaidlusi teiste omavalitsustega, leiab endine riigihalduse minister, riigireformi probleemkomisjoni aseesimees Arto Aas (Reformierakond).
Endise riigihalduse ministri sõnul on kurb näha, et valitsus libastub haldusreformi elluviimise lõpusirgel.
„Valitsuse üksikud eksimused võivad rikkuda haldusreformi eduka lõpuni viimise. Toimetulekuraskustes ja pelgalt 2700 elanikuga Loksa linnale erandi lubamine kõneleb sellest, et põhimõtted ja riigimehelikkus on asendunud parteipoliitiliste mahhinatsioonidega. Erandite tegemine parteipileti alusel rikub haldusreformi seaduse eesmärki ja on solvav kõigi nende omavalitsuste suhtes, kes pingutasid kriteeriumide täitmise nimel,“ lausus Aas.
„Ebaõiglus tekitab alati uusi probleeme ja ilmselt sünnitab ka Loksa erand uusi kohtuvaidlusi teiste omavalitsustega. Seega tänased valitsuse otsused pigem tekitasid uusi konflikte, mitte ei lahendanud neid. Kõige enam kannatavad aga mõistagi Loksa elanikud ise,“ ütles riigireformi probleemkomisjoni aseesimees.
„Raske on varjata ka pettumust IRL-i poliitikutes, kes seni on vähemalt retooriliselt nõudnud omavalitsuste ühendamisel suuri ja julgeid otsuseid. Nüüd on siis ka selles valdkonnas igasugustest põhimõtetest loobutud,“ lisas riigikogu liige.
Aas märkis, et valitsus jättis täna otsustamata ka nelja omavalitsuste ühinemisgrupi liitmise.
„Selliste otsustega venitamine on arusaamatu ja seab ohtu vajalike valimistoimingute läbi viimise kohalikeks valimisteks,“ leiab endine riigihalduse minister.
Valitsus kinnitas tänasel istungil kuus haldusreformi erandit, mille järgi jätkavad iseseisvate kohalike omavalitsustena: Loksa linn; Kuusalu vald; Häädemeeste vald; Saarde vald; Kanepi vald; Põlva vald; Narva-Jõesuu linn; Sillamäe linn; Toila vald ja Antsla vald.
Kaja Kallas: Valitsuse tegevusega kahaneb Eesti tõsiseltvõetavus
Blogid
15. Juuni 2017 08:36
Kaja Kallas
Keskerakonna poolt juhitava valitsuse tegevust kõrvalt vaadates jääb mulje, et mitte keegi ei vaata või ei näe suuremat pilti ehk Eesti positsiooni rahvusvahelisel areenil. Nii nagu ettevõtted nii konkureerivad ka riigid omavahel selleks, et meelitada riiki rohkem ettevõtjaid, kes looksid töökohti, mille pealt makstakse riigile makse, millest omakorda saab aidata neid, kes abi vajavad ja kel nii hästi ei lähe.
Väikestel riikidel halva geograafilise asukoha ja ebasoodsa kliimaga on palju keerulisem teiste riikidega konkureerida, kui suurtel riikidel, kel on palju inimesi, ressursse ja kel on head naabrid. Seega tuleb leida midagi, millega eristuda. Tuleb teha asju teistmoodi, et seda tähele pandaks ja meie vastu huvi tekiks. Arvestades, et paljudes küsimustes on Euroopa reeglid ühtlustumas, on mängumaa, kus eristuda ja konkurentsieelist saavutada, järjest ahtam. Häid näiteid, mida me oleme teinud teisiti ja mis on meile toonud investeeringuid ja seeläbi ka töökohti, ei pea kaugelt otsima (näiteks reinvesteeritud kasumilt tulumaksu kaotamine, mis oli Euroopas ja maailmas ainulaadne idee), kuid ometi ametisolev valitsus tahab need konkurentsieelised maha mängida ja asendada lahendustega, mis mujal maailmas on juba proovitud ja ebaõnnestunud.
Umbes poolteist aastat tagasi laekus minu lauale paks ümbrik. Kui selle avasin, siis tuli sealt välja ligi 3 sentimeetri paksune patakas tihedalt täis trükitud A4 pabereid koos pisikese sama tiheda tekstiga raamatuga. Selgus, et see on Belgia tuludeklaratsioon ja see väike raamatuke on instruktsioon, kuidas seda deklaratsiooni täita. Sirvisin seda ja mõtlesin, et kui ma tõesti peaksin orienteeruma nendes reeglites, kui palju ma pean kuhugi midagi deklareerima, milliseid erandeid taotlema, siis peaksin endale palkama maksuspetsialisti, sest ise ja üksinda ei ole isegi kõrgharidusega inimene suuteline neid pabereid täitma. Eesti eelis on olnud lihtne ja ühetaoline maksusüsteem, kus maksudest on keeruline kõrvale hiilida, sest vähe on erandeid ja reegleid. Nüüdne valitsus on otsustanud selle eelise kaotada ja võtta kasutusele maksusüsteem 6000 (sic!) astmega. Ma usun, et selle arengu üle rõõmustavad eelkõige maksunõustajad, kel senini oli Eestis üsna vähe tööd, sest nüüd on lootust, et nende teenust hakkavad vajama ka lihtsad inimesed. Küll aga pole siin enam midagi, mis suures pildis meid teistest eristaks ja mida saaks ettevõtjatele reklaamida, kui head, selget, õiglast ja nihverdamist minimeerivat maksukeskkonda.
Esinesin hiljuti Rootsi ettevõtjate aastafoorumil koos Läti rahandusministri ja Leedu spiikriga arutelul, mille eesmärk oli tekitada Rootsi investorites huvi meie riikidesse investeerida. Kui moderaator viimase asjana küsis, et mida te ootate Rootsi valitsuselt, et ta teeks koostöö suurendamiseks, vastasin naljaga, et ootan, et Roosi valitsus tõstaks veelgi Rootsi makse, sest see tähendab meie investeerimiskliima veelgi atraktiivsemaks muutumist. Tundub, et praegune valitsus on seda konkurentsieelist maha mängimas.
Meie rahvusvahelist konkurentsieelist ja positsiooni vähendab ka riigieelarve defitsiiti laskmine. Tundub lihtinimese seisukohalt justkui tühine asi, ometi on sel kaugeleulatuvad tagajärjed. Eestlastel on ikka olnud põhimõte, et headel aegadel kogu, sest halbadel aegadel läheb reserve vaja. Kui kogumise ajal aga üle võlli kulutatakse, siis pole millestki katta erakorralisi kulusid, kui käes on mustad päevad. Rahvusvaheliselt langetab see meid samasse kategooriasse Kreeka ja teiste oma finantsidega mittetoimetulevate ja võlgu elavate riikidega. Meie heade Euroopa Liidu liitlaste (näiteks Saksamaa) kannatus on viimse piirini pingule tõmmatud, kui riigijuhid peavad valimiste eel pidevalt vastama küsimustele, miks sakslaste rahaga peab üleval pidama üle oma võimete kulutanud kreeklasi. Meie ei ole siiani olnud osa sellest probleemist, mis on suurtel liitlastel teinud lihtsaks ka meile näiteks kaitsealase kindluse andmise. Eelarve tasakaalust loobumisega ei ole see enam nii.
On veel üks ohumärk sellest, et Eesti riik teeb praeguse valitsuse käe all vähikäiku. Nimelt suurte vaidluste järel sai Riigikogus vastu võetud kooseluseadus, mis lubab oma kooselu registreerida kõikidel inimestel selle inimesega, keda nad armastavad sõltumata soost. Seaduse vastuvõtmine asetas Eesti rahvusvaheliselt progressiivsete riikide hulka, kes ei tee oma kodanikel vahet ja tagab kõigile võrdsed õigused. 1. juunil teatas peaministripartei liige, Riigikogu õiguskomisjoni esimees, et “endiselt kehtib Keskerakonna juhatuse otsus, mille kohaselt juhatus toetab kooseluseaduse tühistamist”. Juhul, kui valitsus tõesti kavatseb kooselu seaduse tühistada, ei mõisteta seda kuidagi Euroopas ning meie tõsiseltvõetavus kahaneb oluliselt.
Euroopast vaadates on Eesti siiani silmapaistnud digitaalsete arengute juhtriigina. Meie e-riigi kuvand on midagi, millele analoogset tugevat kaubamärki teistel väikeriikidel välja pole pakkuda. Eelmise nädala Politico kirjutas, et Eesti on peale Singapuri parim näide väikeriigi turundusest maailmas. Mai lõpus toimunud tehnoloogiaettevõtete konverents Latitude 59 kihas uutest ideedest ja ettevõtjatest, kes tänu sellele kuvandile on Eesti vastu huvi tundma hakanud ja siia oma tegevusi toonud. Uus valitsus ei tundu seda oluliseks pidavat ega näe prioriteetsena Eesti tugevuse edasiarendamist. Vastupidi, Keskerakonna juhitav valitsus soovib minna ajas hoopis tagasi ning näiteks vähendada e-hääletamisele võimaldatavat aega. Samuti ei peeta e-Eesti edasiarendamist prioriteediks, kuid tehnoloogiamaailmas muutuvad asjad kiiresti ning selleks, et oma positsiooni säilitada, peab pingutama. See aga nõuab valitsuselt eestkõnelemist ja eestvedamist. Kui e-Eesti pole valitsuse arvates Eesti konkurentsieelis, siis mis on see tugevus, mida uus valitsus asemele pakub? Mis on eelis teiste riikide ees, mida uus valitsus arendab, et siia tuleksid ettevõtjad töökohti looma ja (maksu)tulu tekitama?
Kokkuvõttes, kogu valitsuse tegevus jätab amatöörliku mulje. Väidetavalt töötatakse pikalt mingi seadusmuudatuse kallal, tullakse sellega välja ja siis paari päeva jooksul tühistatakse ja võetakse idee tagasi. Kodanikul on õigus eeldada, et valitsus mõtleb oma plaanid paremini läbi. Kui esimese kriitikanoole peale võetakse ettepanek tagasi, selle asemel, et seda argumenteeritult kaitsta, siis tundub lihtsalt, et fookus pole paigas ja ideed ei ole lõpuni kaalutud. Mida soovitakse sellise rapsimisega saavutada ja kuhu Eestit tüürida, jääb ebaselgeks.
Arvamuslugu ilmus Äripäevas 13. juunil 2017
Holsmer: IRL ei suutnud uusi makse ära hoida
Pressiteated
15. Juuni 2017 07:00
Remo Holsmer
Paljulubavalt alanud retk maksu- ja eelarvepoliitika tagasi õigele kursile pööramiseks lõppes IRL-i ja Eesti jaoks kahjuks edutult, ütles riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Remo Holsmer.
Holsmeri sõnul on riigikogus eile hilisõhtul teise lugemise läbinud maksueelnõude ainus eesmärk eelarvepuudujäägi katmine. „Selles ei ole läbimõeldud ja põhjendatud visiooni maksukeskkonna parandamiseks,” lisas ta.
Paljulubavalt alanud retk maksu- ja eelarvepoliitika tagasi õigele kursile pööramiseks lõppes IRL-i ja Eesti jaoks kahjuks edutult, ütles riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Remo Holsmer.
Holsmeri sõnul on riigikogus eile hilisõhtul teise lugemise läbinud maksueelnõude ainus eesmärk eelarvepuudujäägi katmine. „Selles ei ole läbimõeldud ja põhjendatud visiooni maksukeskkonna parandamiseks,” lisas ta.
Rahanduskomisjoni aseesimehe sõnul läks IRL-i uus juht Helir-Valdor Seeder koalitsioonilepet avama ja maksumuudatusi arutama eesmärgiga taastada ühisdeklaratsioonid, tühistada pakendiaktsiis ja valitsuse algatatud panditulusüsteem, kuid tänaseks on selgunud, et nendest eesmärkidest ei realiseerunud ükski.
„Ühisdeklaratsiooni taastamist täies mahus ei tule. Pakendiaktsiisi eelnõu jõustamine on edasi lükatud. Panditulumaksu süsteem on asendatud kohustusega maksumaksjale tõendada, kas laen on laen või kasumi väljaviimine laenu sildi all. On lõplikult selge, et IRL-il pole valitsuse maksupoliitikas Keskerakonna kõrval sõnaõigust,“ ütles ta.
Holsmer märkis, et sisuliselt otsustati eile õhtul riigikogus eelnõude teise lugemise lõpetamistega magusamaksu ja pangamaksu kehtestamine ning samuti loobuti riigieelarve tasakaalureeglist, mida IRL on mõned aastad tagasi soovinud põhiseadusesse kirjutada.
„Eelarvereeglite lõdvendamist on praeguses majandussituatsioonis teravalt kritiseerinud Eesti Pank. Täiendav majanduse stimuleerimine kuumendab tööturgu veelgi üle,” ütles Holsmer eelarvepoliitika lõdvendamise kohta.
„Iga päev ilmub avalikkuses ettevõtjate kriitika valitsuse kraavi suunduva majandus- ja eelarvepoliitika kohta ning peale eilseid otsuseid ei paista see ka raugevat,” lisas ta.
Eile õhtul läbisid riigikogus teise lugemise uute maksude kehtestamise ja riigieelarve defitsiiti lubamise eelnõud.
Sõerd: suhkrumaksu mõju tervisele on olematu, kuid ettevõtlusele üüratu
Pressiteated
14. Juuni 2017 21:29
Aivar Sõerd
Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi sõnul ei toeta Reformierakond magustatud joogi maksu kehtestamist, mille mõju tervisekäitumisele on väike, kuid mis toob kaasa täiendavad halduskulud ja bürokraatia, on vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja halvendab tuntavalt Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet.
Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi sõnul ei toeta Reformierakond magustatud joogi maksu kehtestamist, mille mõju tervisekäitumisele on väike, kuid mis toob kaasa täiendavad halduskulud ja bürokraatia, on vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja halvendab tuntavalt Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet.
Sõerdi hinnangul on valitsus suhkrumaksuga jõudnud nii sisulisse kui õiguslikku ummikusse. Endise rahandusministri sõnul ei luba ka Euroopa Liidu õigus diskrimineerivat maksustamist.
„Siiani pole suudetud valmis kirjutada riigiabi taotlust Euroopa Komisjonile. Ootamatult selgus, et limonaadimaksu alla lähevad ka piima baasil valmistatud joogid. On küsitav, kas maksu rakendamiseks vajalikud keelatud riigiabi load aasta lõpuks ikka saadakse. Kui erandeid ei tule, ootab tarbijat uus hinnatõus,“ ütles rahanduskomisjoni liige.
Sõerdi sõnul koormab magusamaks enim just väiksema sissetulekuga inimesi ja peresid. „Magustatud jookide maksu rakendamisel on teiste riikide kogemusele tuginedes maksu mõju kehakaalu ja tervise perspektiivist vaadates nähtamatu,“ lausus ta.
Diskrimineeriv maks toob riigikogu liikme sõnul kaasa märkimisväärse halduskulu ja bürokraatia. „Ainuüksi maksu haldamiseks loodava infosüsteemi ülesehitamiseks peab maksuamet välja kuulutama riigihanke maksumusega üle miljoni euro,“ ütles Sõerd.
„Tervisekäitumise muutmiseks on vaja enamat kui uut maksu, mille põhieesmärk on pealegi eelarveaugu täitmine. Rasvumise peatamiseks on vaja eelkõige julgustada inimesi tervislikumalt toituma ja liikuma ning parandama toodete märgistust,“ lisas ta.