Kaja Kallas: kallid eestimaalased, meil on suur probleem
Arvamuslood
24. Märts 2021 10:00
Kaja Kallas
Kallid eestimaalased, meil on suur probleem.
Tutvusin täna teadusnõukoja ja Terviseameti värskete materjalidega, mis näitavad selgelt ühte – kuigi piirangud on hakanud stabiliseerima viiruse leviku senist plahvatuslikku kasvu ja piirangute lõplikku mõju on veel vara näha, on nakatumine jätkuvalt tõusus. Väikeses, aga kindlas tõusus.
Numbrid võivad olla külmad, aga nad ei valeta. Nakatumine on eelmise nädalaga võrreldes 7% kasvanud. Vanusrühmas 55-85 on nakatumise kasv olnud üle 10%. Pole ühtki maakonda, kus nakatumiskordaja oleks alla 1, paljudes maakondades on nakatumine pööranud tõusule. Päevas viib koroonaviirus haiglatesse keskmiselt 75-80 inimest. Päevas sureb koroonaviiruse tõttu keskmiselt 10 eestimaalast. Need inimesed ei ole numbrid, nad on meie pereliikmed, sõbrad, naabrid, töökaaslased.
On viimane aeg ennast kokku võtta. Ulatuslike piirangute kehtestamise ajal püstitatud optimistlikum prognoos, kus nakatumine jõuab aprilli keskpaigaks alla 500 inimese päevas, on käest libisemas. Kui viiruse levik ei peatu, siis jääb Eesti kogu suveks lukku – nagu meie lõunanaaber Läti on olnud lukus novembrist saati. Seisab majandus, seisab sotsiaalne suhtlus, seisab kõik. Valitsus võib kehtestada lõputult piiranguid, aga inimesed on need, kes peavad piirangutest kinni pidama. Valitsus võib piiranguid kehtestama jäädagi, aga nakkus levib ikkagi inimeselt inimesele. See saladuslik nakkuskordaja R tähendab endiselt seda, et üks nakatunud inimene annab nakkuse edasi rohkem kui ühele inimesele. Kallid eestimaalased, viiruse leviku peatamine on sõna otseses mõttes meie kätes.
Need soovitused on muutunud juba mantraks, aga palun peske käsi, hoidke teiste inimestega distantsi, ärge kutsuge külalisi, ärge pidage pidusid ega koosviibimisi. Kui näete, et mõni kaasmaalane piirangutest kinni ei pea, palun võtke ka ise see vastutus kutsuda teda üles vastutustundlikult käituma või pöörduge vajadusel korrakaitsjate poole. See on meie kõigi ühine pingutus, mis seisab ees selle nimel, et Eesti elu jätkuda saaks.
Miks rõhutan vajadust piirangutest kinni pidada? Sest nagu nakatumislevik näitab, politsei reportaažid kirjeldavad ja nagu Irja Lutsar nendib aktiivset tänavapilti vaadates, pole piirangute järgimine veel paljude eestimaalaste südameasi. Olen saanud hingeminevaid kirju Eestimaa inimestelt, kes kirjeldavad olukordi, kus peavad sugulastele ja sõpradele põhjendama loobumist siseruumides toimuvatest suurtest sünnipäeva- ja juubelipidustustest ning kirjeldavad mõistmatust ja pahameelt, mis nende keeldumist saadab. Nad ei mõista seda vastutustundetut käitumist enda ümber ega saa aru, miks me rahvana seda iseendale, oma vanematele ja lastele seda teeme.
Nakatumine toimub paljuski perekondades ja töökohtadel. Piirangud ei ole kiusamiseks, piirangud on meie ühiskonna ja meditsiinisüsteemi jätkusuutlikkuse ning meie kõige haavatavamate inimeste elude ja tervise kaitseks.
Sa ei pea olema piiranguusku, Sa ei pea olema maskiusku, Sa ei pea olema vaktsiiniusku, aga Sa võiksid olla elude usku.
Kutsun üles igaüht mõtlema läbi, kas ta teeb igapäevaselt endast kõik, et mitte nakatuda ja teadmatusest ka mitte kedagi teist nakatada. Ja mõtlema läbi, kas ja mida saaks ta selle eesmärgi nimel veel teha.
Ning kutsun üles kõikide erakondade juhte ja poliitilisi liidreid loobuma energia raiskamisest poliitilistele ja võimuheitlustele ning keskenduma ühele ja ainsale eesmärgile, mida Eesti praegu vajab – ühtsele võitlusele koroonaviirusega. Pöörduge ka oma toetajate poole üleskutsega vastutustundlikule käitumisele. Eriti suur abi on neist poliitikutest, kes suudavad kõnetada venekeelset kogukonda. See on ühtsuse aeg, kus näidata riigimehelikke väärtusi.
Sest: „Eesti, meil on probleem.“
Madis Milling: tarka visadust meile riigikaitse arendamisel
Blogid
23. Märts 2021 15:17
Madis Milling, Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige
Kõne Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Riigi sõjalise kaitse jätkusuutlik areng“ arutelul
Kõigepealt tänan kõiki selle vajaliku ja huvitava arutelu eest. On hea meel tõdeda, et jätkuvalt on riigikaitse poliitikaülene teema ja riigi kaitsmise vajalikkuses ei kahtle täna siin saalis ükski erakond.
Madis Milling, Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige
Kõne Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Riigi sõjalise kaitse jätkusuutlik areng“ arutelul
Kõigepealt tänan kõiki selle vajaliku ja huvitava arutelu eest. On hea meel tõdeda, et jätkuvalt on riigikaitse poliitikaülene teema ja riigi kaitsmise vajalikkuses ei kahtle täna siin saalis ükski erakond.
Küll aga tahaksin rääkida riigikaitse poliitilisest juhtimisest. Alustuseks lugu sellest kuidas ühes naaberriigis kaotati ajateenistus. Sai võimule partei, kes oli südameasjaks võtnud põllumeeste eest seismise ja võttis vastu otsuse, et põllumehed ei pea enam ajateenistusse minema. Järgmine partei leidis, et ega nemad kehvemad ei saa olla ja vabastas ajateenistusest kõik tudengid. Kolmas partei otsustas , et ka noored isad ei pea enam aega teenima minema. Jne, jne. Lõpuks ei olnudki enam kedagi, keda ajateenistusse saata. See lugu ei ole kõige säravam näide riigikaitse poliitilisest juhtimisest. Siinkohal tasub meenutada, et ka Eestis on aegu tagasi flirditud mõttega kaotada ajateenistus ja minna üle palgaarmeele. Õnneks tuli mõistus pähe. Päevapoliitikas punktivõtmise tahe on küll kõikvõimas aga riigikaitses tuleb alati näha suuremat pilti, vaadata vähemalt kümmekond aastat ette ja mõnikord ka prognoosida prognoosimatut.
Või vaatame veel kaugemale ajalukku. Kõik me ju teame ühte kapralist kantslerit, kes hakkas arvama, et on oma kindralitest targem. Ka see lugu ei lõppenud hästi.
Eesti on demokraatlik riik, kus kaitsejõud on allutatud tsiviilkontrollile. Tsiviilkontroll aga ei tähenda seda, et poliitikud peaksid kindralite eest riigikaitset juhtima hakkama. Jah, meie, poliitikute ülesanne ongi pidada debatti aga siit on väga väike samm ütlemaks kuidas ja millega peaks riiki kaitsma. Ka siinkõneleja ise pole sellest patust prii.
Ometi saame väita , et nii eelmises kui ka praeguses Riigikogu kooseisus on riigikaitselist ekspertarvamust rohkem kui nii mõneski varasemas koosseisus. Selle üle saab ainult head meelt tunda. Täna saame julgelt väita, et nii eelmise kui ka praeguse Riigikogu riigikaitsekomisjonis keskendutakse alati tulemustele ja kompromissidele ning päevapoliitika jäetakse reeglina ukse taha.
Head kolleegid. Poliitikutel on üks imepärane omadus. Omadus hakata ennast ühel hetkel pidama eksperdiks kõikides maailma asjades. Eks me ju kõik tahame välja paista targemad ja andekamad kui me tegelikult oleme.
Poliitiku rada on ääristatud ahvatlustega. Oleks ju kirjeldamatult ahvatlev osta kaitseväele uus ja läikiv rakett, seda veebruaris vabariigi aastapäeva paraadil näidata ja kuu hiljem enne Riigikogu valimisi kuulutada , et mina ostsin selle raketi. Meie partei ostis selle raketi! Eesti ei ole nii rikas riik et saaks endale lubada emotsioonioste. Riigikaitset ei saa juhtida nagu kohalikku omavalitsust, kus enne valimisi pannakse hoogtööga maha asfalti ja lõigatakse läbi linte. Miskipärast ei kipu me haigla peaarstile ütlema kuidas haigeid opereerida või mis marki hingamisaparaati ostma peaks…
Küsimus on usalduses. Me ju usaldame oma kaitsejõududes teenivaid professionaale. Ei saa olla nii, et natuke usaldame ja natuke mitte.
Riigikaitse on tervik. Selle arendamisel võib langetada ridamisi otsuseid, mis üksikult võetuna on küll õiged, ent kui puudub tervikvaade, jõutakse lõpuks ikka ummikusse. Sellise ummiku tulemus on õõnes riigikaitse, kus sõnad ja struktuurid on küll suured, kuid tegelikku võitlusvõimet napib või puudub see üldse. Võitlusvõimeta paberarmee on aga kasutu ka heidutuseks.
Küsimus pole seega pelgalt selles, mida meil Eesti kaitsmiseks tarvis on, vaid ka selles, mida me kaitsele eraldatud ressurssidega reaalselt luua ning ülal pidada suudame.
Riigikaitse strateegiline planeerimine peab olema terviklik. Kõiki vajadusi tuleb võimaluste valguses kaaluda korraga ja koos, otsustades nii selle, mida arendame, kui ka selle, mis vaatamata vajadusele ressursipuudusel arendamata jääb. Vastasel juhul — kui läheneda kõikidele üksikküsimustele eraldi — on oht selles, et parajasti päevakorras olevas valdkonnas saavutatakse maailmatase ja sinna kulutatakse kogu ressurss, ülejäänud valdkonnad jäävad aga sootuks tähelepanuta. Et sõjaline võime on tervik, on sellisel juhul lõpptulemuseks enamasti ikka null: näiteks laskemoona ja väljaõpetatud isikkoosseisuta on ka maailma parim relvasüsteem kasutu. Et ükski sõjaline võime ei teki üleöö, peab terviklik strateegiline planeerimine olema ka pikaajalise vaatega.
Poliitilise tahte parim väljendus riigikaitses on kaitse eelarve suurendamine. Meie hulgast lahkunud kolleeg, kindralleitnant Johannes Kert on öelnud: “Ainus, mida ei ole võimalik tänapäeval arvutamisega selgeks saada, on see, mida inimene südames tunneb ühe või teise asja korral. Aga väidan, et sõjateadus on täppisteadus ja siin saame oma ülesanded ilusti välja arvutada,” Meil on palju veel tegemata ja põhiliselt on need asjad olnud selle taga, et meil pole olnud piisavalt ressurssi,”
Me olime väga uhked, kui panustasime kaks protsenti SKT-st ja meid toodi kõigile eeskujuks NATO-s. See on olnud hea panustamine NATO poliitilisse ühtsusse, aga praegu on meie riik summa summarum NATO-s rahastamiselt tagantpoolt umbes neljas“ (tsitaadi lõpp)
Tõepoolest. Oleme aastaid tundnud rahulolu sellest, et oma 2%-ga oleme NATOs esimeste kaitsekulutajate seas. Aga kui veel aastal 2017 saime sinna kuuluda vaid koos kolme liitlasega, olid mõne aasta pärast samas klubis vähemalt pooled liikmesriigid. Sümboolne eristumine „kaitsele vähe kulutavatest” riikidest hakkab kaduma, aga see on kuvandi, mitte sisulise kaitsevõime arendamise probleem.
Sisulist kaitsevõimet protsent sisemajanduse kogutoodangust ei mõjuta, sest protsendi eest ühtegi raketti, soomukit või radarit soetada ei saa.
Kalkulatsioonid sellest, millise raha eest oleks võimalik luua suuremat ja kvaliteetsema relvastusega kaitseväge, on Kaitseministeeriumil ja Kaitseväel loomulikult olemas. Mida täpselt ja millises järjekorras luua — selle osas peab muidugi määrav olema Kaitseväe sõjaline hinnang. Kui suure raha eest — see on poliitilise valiku küsimus.
Aga meie ees seisvatest väljakutsetest ei ole sõjaline riigikaitse ainus. Riigikaitsest ja julgeolekust rääkides ei saa me mööda vaadata viirusekriisist. Jah, see on oma olemuselt tervisekriis aga sellega kaasnenud infooperatsioone vaadates saame ütelda, et oleme juba sõjas. Infosõjas. Kremli agressiivsed ja paraku ka edukad infooperatsioonid lääne vaktsiinide halvustamisel ja koroonaskeptikute aktiveerimisel ei ole enam kellelegi uudis.
Tänases keerulises maailmas ei ole lihtne kõikvõimsas infotulvas säilitada kainet mõistust ja pragmaatilist analüüsi. Just seda aga riigikaitse vajab.
Kokkuvõtteks kutsun kõiki üles rohkem usaldama meie kaitseväge ja kaitseplaneerijaid.
Lõpetuseks sobiks üks tsitaat reservkindralmajor Neeme Välilt: „ Praegusel tõdede paljususe ajastul tuleb alati aega võtta ja uurida arvaja tausta. Meil on ju ka selliseid eksperte, kes usuvad, et koos põllumehega fotol poseerimine teeb endastki natuke põllumehe.“
Tarka visadust meile riigikaitse arendamisel!
Siim Kallas: kasutame meie teele sattunud väljakutseid tugevama Euroopa loomiseks
Blogid
16. Märts 2021 12:19
Siim Kallas
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees
Me elame väljakutseterohkel ajal. Viimasel aastakümnel on Euroopa Liit seisnud silmitsi mitme kriisiga: 2008. aastal alguse saanud võlakriis, 2015. aasta pagulaskriis ning eelmisel kevadel puhkenud enneolematu koroonaviirusest põhjustatud tervise- ja majanduskriis. Iga raskus on Euroopa Liidu jaoks kaasa toonud vajaduse poliitikate täiustamiseks ja tõhusamaks koostööks.
Koroonakriisi alguse märksõnadeks olid protektsionism, piiride sulgemine ja koordineerimatus. Mittekoordineeritud sammudega pandi liikmesriikide poolt ajutiselt unerežiimile Euroopa Liidu nurgakivi ehk neli põhivabadust — kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumine. Katkenud või takerdunud tarneahelad näitasid, kuivõrd harjunud olime piiranguteta liikumisega ja kui tähtis on see Euroopa jaoks.
Koroonakriisist oleme koos teiste liikmesriikidega palju õppinud. 27 liikmesriigi koordineeritud tegevuskava, piiride taasavamine, kiire taastekava kokkulepe ja ühine vaktsiinihange näitavad koostöö tegemise olulisust ja kasulikkust. Ilma Euroopa riikide vaktsiinide ühishanketa oleksime täna kaose ees, kus vaieldamatult oleksid kaotajateks väikeriigid. Aga siiski on palju asju läinud viltu.
Vaktsiinihangetega viivitamine, mittekorrektne lepingute täitmine tarnijate poolt, protektsionistlike Euroopale ebasõbralike abinõude rakendamine kolmandate riikide poolt — see näitab, et Euroopa Liit peab tulevikku silmas pidades tugevdama oma vaktsiinide ja ravimite tootmise sõltumatut võimekust.
Väga halb on see, et liikmesriigid on asunud vaktsiine hankima tootjatelt, kelle tooted pole läbinud Euroopa Ravimiameti kvaliteedi- ja ohutuskontrolli. Küsimus pole vaktsiinide kvaliteedis, vaid eelkõige teatud riikide soovis ignoreerida Euroopa Liitu kui nähtust ja leida võimalus ajada asju liikmesriikidega eraldi, lõhestades sellega Liitu.
Hoolimata keerulisest aastast pandi alus olulistele tulevikku vaatavatele algatustele rohe- ja digivaldkonnas. Need loovad järgmistele põlvkondadele puhtama ja jätkusuutlikuma keskkonna, kus elada.
Eelmise aasta aprillis töötas Euroopa Komisjon välja ajaloolise Euroopa taaskäivitamise kava ja uuendatud pikaajalise eelarve ettepaneku. Liikmesriikide suutlikkus oma majandust kriisijärgselt taaskäivitada ei ole ühesugune ning seetõttu peab tagama võrdsed võimalused kõigile, sest hästi toimiv ühisturg toob kasu kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele. Möödunud aasta 27. mail esitles Euroopa Komisjon oma eelarvekava, mis on ajalooline nii oma mahu — 1,824 triljoni– kui ka ühtekuuluvust ja solidaarsust rõhutava sõnumi tõttu. Paljud olid skeptilised, et riigipead ja valitsusjuhid taastepaketi ja pikaajalise eelarve osas kiiresti kokkuleppeni jõuavad, kuid ometi sündis see juba juuli lõpuks. Taastepaketi rakendamiseks tuleb veel Euroopa Liidu omavahendite otsus kõigis liikmesriikides heaks kiita. Eestis tehakse see otsus Riigikogu täiskogul.
Eelarveläbirääkimised olid Eesti jaoks väga edukad ning suutsime mitmes küsimuses saavutada soovitud eesmärgid. Varem prognoositi, et eelseisval eelarveperioodil Euroopa Liidu toetused Eestile vähenevad. Kuid läbirääkimiste tulemusel toetused Eestile kasvavad — varasema 6,2 miljardi asemel saab Eesti 6,8 miljardit. Lisaks saab Eesti taaskäivitamise kavast hinnanguliselt 1,5 miljardit eurot.
Samuti on oluline välja tuua, et Eesti suutis läbirääkimistel kaasfinantseerimise määra vähendada 30 protsendini võrreldes Euroopa Komisjoni pakkumisega, milleks oli 45 protsenti. See kiirendab projektide elluviimist ja vähendab riiklikku kaasfinantseerimisvajadust umbes miljardi euro võrra.
Oluline saavutus on ka Rail Balticu ehitamiseks vajaliku lisarahastuse ja sellele soodsa finantseerimismäära kindlustamine. Rail Balticu projektile saime 1,56 miljardit eurot lisarahastust. Rail Baltic on Eesti kui Euroopa Liidu piiririigi kiirtee Euroopa keskele ja aitab meil ühtlasi liikuda lähemale kliimaeesmärkide saavutamisele, omab tähtsust julgeoleku vaatenurgast ja suurendab ühtekuuluvustunnet riikide vahel Soomest Saksamaani. Eelmisel nädalal jõuti Euroopa Parlamendiga kokkuleppeni ka viimase erimeelsuse osas ning Rail Balticule on tagatud lisafinantseering Euroopa Ühendamise Rahastust.
Terve eelmise aasta vältel olid Euroopa Liidu eelarveperioodi läbirääkimised oma keerdkäikudega Euroopa Liidu asjade komisjonis üheks läbivaks teemaks.
Uue eelarveperioodi ja taastekava vahendid peavad panustama kahte olulisse eesmärki — digi- ja rohepöördesse. Kolmandik majanduse taaskäivitamise kavast ja kogu Euroopa Liidu eelarvest on pühendatud kliimaeesmärkide poole liikumisele. See aitab ka meil Eesti majandust rohelisemaks ja keskkonnasäästlikumaks muuta. Eestile on keskkonnamõjuga tegevusteks ette nähtud 3,3 miljardit eurot, sealhulgas täiesti uue loodava õiglase ülemineku fondi vahendid. Fondist on Eestile määratud 340 miljonit eurot, mis on võrreldes teiste liikmesriikidega suurim toetus ühe elaniku kohta. See on oluliseks toeks kliimasõbralikumale majandusele üleminekul Ida-Virumaal.
Rohepööre on Euroopa Liidu ühine ettevõtmine. Euroopa Liit on seadnud ambitsioonika plaani muuta Euroopa esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks ja olla sellega teistele eeskujuks. See tähendab vähendada 2050. aastaks süsinikuheidet kuni 95 protsenti võrreldes 1990. aastaga.
Rohepööre ei ole midagi sellist, mis oleks sündinud eile ega ka sellist, mida soovitakse ellu viia kusagil meist sõltumatult. Eesmärk vähendada kasvuhoonegaase 2030. aastaks 40% otsustati Eesti peaministri osalusel ülemkogul juba oktoobris 2014 ja siduva kohustusena kinnitati 2018. aasta mais.
Euroopa rohepöörde ambitsiooni uue etapi kuulutas oma programmkõnes 2019. aasta 16. juulil välja äsja ametisse astunud Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Sama aasta detsembris võttis Komisjon rohelise kokkuleppe teatise näol vastu katusestrateegia, mis on aluseks eri valdkondi puudutavatele seadusandlikele algatustele. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks nn kliimaseaduse ettepaneku esitas Komisjon märtsis 2020 ja juba juunis kinnitas Euroopa Liidu asjade komisjon Eesti seisukohad nii roheleppe kui kliimaseaduse kohta. Eesti seadis endale Euroopa Liidu ühe eesrindlikuma sihi vähendada kasvuhoonegaase 2030. aastaks 70 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Arvud näitavad, et kasvuhoonegaaside vähendamine ei tähenda tagasilööki majanduses. Eestil on viimase 30 aastaga ette näidata samaaegselt nii 60-protsendiline majanduskasv kui ka 60-protsendiline heitkoguste vähendamine.
Oktoobris 2020 tuli Euroopa Komisjon välja hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegiaga. Kui strateegia täies mahus teoks teha, siis on Eestis võimalik säästa energiat kuni 60 protsenti ja vähendada CO2-heidet ligi 90 protsenti. Lisaks kliimaeesmärkide täitmisele aitab renoveerimislaine elavdada meie majandust. Üle poole renoveerimisse suunatavatest vahenditest läheb ehitus ja materjalide tootmise sektori palkadeks. See suurendab tööhõivet ja tarbimist ning aitab majandusel kiiremini taastuda.
Kliimaseaduse eelnõu läbis oktoobris ja detsembris esimese lugemise Euroopa Liidu ministrite nõukogus. Seejärel kiitis ülemkogu täiendavalt heaks ka uue kliimaeesmärgi — 55 protsendiline kasvuhoonegaaside vähendamine Liidu üleselt senise 40 protsendi asemel. Kõik need otsused on tehtud Eesti valitsuse osalusel. Praeguseks on need ettepanekud jõudnud triloogideni — kolmepoolsete läbirääkimisteni Nõukogu, Komisjoni ja Euroopa Parlamendi vahel.
Roheleppega seonduvalt on Euroopa Komisjon välja tulnud juba mitmete strateegiatega, mille osas on ELAK ka seisukoha kujundanud. Näiteks elurikkuse strateegia, strateegia „Talust taldrikule“, kestlikkust toetav kemikaalistrateegia, energiasüsteemide integreerimise strateegia ja vesinikustrateegia, Euroopa tööstusstrateegia, avamere taastuvenergia strateegia ja ringmajanduse tegevuskava.
Roheleppe algatuste raames on peagi tulemas näiteks metsastrateegia, nullsaaste tegevuskava, metaaniheite vähendamise strateegia ja ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia. Strateegiad ise veel kohustusi ei sea, need on teekaardid järgnevatele seadusandlikele algatustele.
Head kolleegid!
Rohepööre on suur ambitsioon, mille realiseerimine on alanud juba rohkem kui kümme aastat tagasi, aga mille elluviimine edeneb visalt. Palju tööd on veel ees. Lugesime kolleegidega kokku, et roheleppe algatusi on kokku 47, osa on töös, osa on tulekul. Oleme Riigikogus valmis aruteludeks uute seadusandlike ettepanekute ja strateegiate üle.
Elame pöördelisel ajal — me liigume tööstuslikust majandusest digimajandusse ja fossiilsetelt kütustelt puhtale energiale.
Eesti on rääkinud e-valitsemise võimalustest ja e-identiteedi olulisusest rohkem kui 10 aastat. Eesti eesistumise ajal allkirjastati Tallinna e-valitsemise deklaratsioon. Ühtse digitaalse turu täielikuks toimimiseks on võtmetähtsusega, et kõigi liikmesriikide kodanikel oleks kõrge turvalisusega e-identiteet ja et igal liikmesriigi kodanikul oleks võimalik anda digiallkirja. Arengud selles suunas on visad. Aga koroonakriis on näidanud, kui olulised on digilahendused ja -oskused.
Eesti koostöös Maailma Terviseorganisatsiooniga on alustanud digitaalse vaktsineerimissertifikaadi projektiga, mis võimaldab kiirelt ja efektiivselt eri riikide vaktsineerimissertifikaate tunnustada ning seega parandab tulevikus inimeste võimalusi maailmas lihtsamalt reisida.
Eelmise aasta veebruaris tuli Euroopa Komisjon välja Euroopa Liidu digituleviku strateegiaga, mille eesmärk on tagada, et digiüleminekust saaksid kasu inimesed ja ettevõtjad. Oleme võtnud selge suuna tugevdada Euroopa digitaalset suveräänsust ja kehtestada standardid ise, selle asemel, et järgida teiste omi. Plaanis on investeerida ülikiiresse internetiühendusse ja arendada suurandmete supertöötlust, et luua uudseid lahendusi meditsiini, transpordi ja keskkonna jaoks. Eesmärk on, et Euroopa Liit saavutaks üleilmse juhtpositsiooni digivaldkonnas. Eesti kindlasti jagab seatud ambitsioone ning loodab ka teiste liikmesriikide kiirele arengule ja koostööle.
Nii nagu paljud teised viis ka Euroopa Liidu asjade komisjon koroonakriisist tingituna läbi oma digipöörde. Nüüdseks juba peaaegu aasta on Euroopa Liidu asjade komisjoni istungid toimunud veebis. 2020. aasta jooksul pidas Euroopa Liidu asjade komisjon 73 istungit, neist 59 veebis. Samuti toimus 7 ühisistungit ja 25 parlamentaarset kuulamist, neist 19 virtuaalselt. Euroopa Liidu asjade komisjon andis oma seisukoha 34 Euroopa Liidu algatuse kohta. Eesti seisukohti on täpsustatud Riigikogu valdkonlike komisjonide arvamustele toetudes.
Ma soovin tänada kõiki Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmeid, kolleege ja meie istungite külalisi selle eest, et saime oma komisjoni tööga sujuvalt jätkata!
Soovin teie tähelepanu juhtida ühele suurele ettevõtmisele, millega nii Euroopa Parlamendis kui ka Nõukogus praegu hoolega tegeletakse. See on Euroopa Tuleviku Konverentsi organiseerimine. Just rahvusriikide parlamentide tasemel on vaja kujundada oma seisukoht selle ettevõtmise sisu kohta.
Esimene küsimus on Euroopa tuleviku konverentsi korraldamise mõttekuses üldse. Pikalt tegeleti küsimustega, kes ja kui palju erinevate institutsioonide esindajaid istub ümber laua. Ühisavalduse vastuvõtmisega eelmisel nädalal said siiski juhtimisstruktuuri üldjooned paika. Jätkuvalt aga ei ole täit selgust, milliseid probleeme kavatsetakse lahendada. See pole esimene kord, kui organiseeritakse kõrgetasemelisi ekspertgruppe, et esitada ettepanekuid Euroopa tuleviku jaoks, kõik nad on vajunud unustusse. Ei ole raske üles lugeda neid suuri probleeme Euroopa Liidus, milles dramaatiliselt põrkuvad eri liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi erinevate fraktsioonide seisukohad. Raske on uskuda, et selline konverents suudab kujundada kompromisslahendused. Suured kompromissid sünnivad lõpuks ikka liikmesriikide juhtide, Euroopa Liidu Nõukogu tasemel. Elame, näeme.
Hoolimata koroonakriisiga kaasnevatest raskustest soovib Euroopa Liit ellu viia tõelist digi- ja rohepööret, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja luua järgmistele põlvkondadele puhtam ja jätkusuutlikum keskkond. Meil ei ole kunagi varem olnud investeerimiseks nii suuri eelarvevahendeid, seetõttu on väga oluline teha häid valikuid. Lapsed ja lapselapsed, kes sünnivad täna, sõltuvad meie tänastest otsustest ja tegudest.
Soovin meile kõigile selleks puhuks avatud pilku ning julgeid mõttevahetusi. Kasutame meie teele sattunud väljakutseid tugevama Euroopa loomiseks. Euroopa Liit on meie kõigi projekt, mille arengusse saab igaüks panustada. Siinkohal soovin tsiteerida endist peaministrit Jüri Ratast: „Euroopa peab tähistama lootust tuleviku suhtes, olema lahenduseks ning innustama järgmisi põlvkondi. Samamoodi nagu siis, kui kuuleme sõna “Eesti”, peab ka sõna “Euroopa” kõnelema meie hingele. Ja ma arvan, et Riigikogu kui rahvaesindus peaks sellesse töösse olema tulevikus võimalikult tihedalt kaasatud.“
Kuldaväärt sõnad.
Reformierakonnaga liitus linnastrateeg Pärtel-Peeter Pere
Pressiteated
13. Märts 2021 08:45
Reformierakonnaga liitus Pärtel-Peeter Pere, kes on varasemalt töötanud Põhjamaade pealinnadega ning soovib anda nüüd oma panuse Tallinna kujundamisel inimkeskseks, uuendusmeelseks ja lastele ohutumaks linnaks.
“Tallinnas on tarvis ohutuid ja kogu linna ühendavaid jalgrattateid,“ ütleb Pere. “See aitaks lahendada linna peamisi probleeme: vähendaks ummikud, parandaks inimeste tervist, elavdaks majanduskeskkonda ning lastel oleks turvalisem iseseisvalt liikuda,” lisab ta.
Pere toob välja, et teistes Põhjamaade linnades näeb aastaringselt rohkelt inimesi igapäevaselt tõuke- või jalgratastega liikumas. „Üle Euroopa tõestavad linnade kogemused, et kui jalgrattaga liikumine on turvaline ja mugav, valib arvukalt inimesi auto asemel ratta, ka Põhjamaades. See loob omakorda rohkem ruumi kõikidele teistele liikumisviisidele, sealhulgas autodele,“ sõnab ta.
“Turvalised jalgrattateed aitavad inimeste tervist parandada ning on koroonakriisiga toime tulemisel mänginud olulist rolli,” lisas Pere. “Igas suuruses ja ilmakaares on linnad andnud kriisi ajal inimestele üleöö rohkem võimalusi oma tervise parandamiseks turvalisema ja kättesaadavama jalgrattataristu loomisega.”
Samuti kinnitab Pere sõnul mitmete linnade kogemus nii soojas kui külmas kliimas, et kui tänavaruumis viibib rohkem inimesi, toob see otsest majanduslikku kasu kohalikele ettevõtetele, kaupmeestele, kohviku- ja restoranipidajatele ning kinnisvaraomanikele.
Reformierakonna Tallinna piirkonna juht ja linnapeakandidaat Kristen Michal tunneb heameelt, et erakonda on tulnud kogenud linnaekspert, kellel on selge nägemus, kuidas Tallinnat paremaks teha.
„Pärtel-Peeter Pere liitumine Reformierakonnaga aitab meil välja töötada ja ellu viia ideid, mille abil Tallinnat elamisväärsemaks ja ühendatud linnaks muuta. Meil on teistelt Põhjamaade pealinnadelt palju õppida näiteks turvalise ja atraktiivse tänavaruumi loomise, ummikute vähendamise ja lastele kujundatud linna kohta. Samuti aitab hea linnaruum teha Tallinnat kriisikindlamaks, mis praegu on eriti aktuaalne. Pärtel-Peeter Pere teadmised ja varasemad kogemused on siin kindlasti suureks abiks,“ lausub Michal.
Pere liitus Reformierakonnaga tänu erakonna programmile ja meeskonnale. “Ma võtsin vastu kutse liituda Reformierakonnaga, sest nende programm Tallinnas peegeldab arusaama tänapäevasest linnast. Mul on väga hea meel, et saan koos teiste linnaekspertidega nagu Yoko Alender ja Juhan Kangilaski muuta Tallinnat 21. sajandi pealinnaks,“ ütleb Pere.
Pärtel-Peeter Pere on aastate jooksul töötanud maailma uuendusmeelseimate linnadega nagu Helsingi, Oslo, Kopenhaagen, Utrecht, Stockholm, Berliin ja paljud teised. Ta on Stockholmis asuva linnastrateegia büroo Future Place Leadership üks asutajaist ning töötab masinnägemise ettevõttes Fyma. Pere on põline tallinlane, abielus ja kolme lapse isa, elanud pikalt Brüsselis ja Stockholmis. Ta kuulub Kaitseliitu, Eesti Üliõpilaste Seltsi, Tallinna Jaani kogudusse ning Eesti Välissuhete Nõukokku.
Siim Kallas: viirusega võitlemisel on tulipunktis haiglate võimekuse tagamine
Pressiteated
12. Märts 2021 15:45
Siim Kallas
Riigikogu koroonakriisi arutelul ütles Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Siim Kallas, et võitluse tulipunktis on praegu haiglate võimekus viirushaigete ravimisel.
Kallas nentis, et viirus nakatab ja nõuab ohvreid meie lähedaste hulgas, kõikides vanusegruppides, kõikides ühiskonnakihtides.
“Viirusekriis kui tervik lööb siiski erinevaid ühiskonnagruppe erinevalt. Eelkõige kannatavad pered, kus on koolilapsed, kannatab haridus tervikuna, ja kannatab väikeettevõtlus, turism, restoranid, teenindus, hotellid, transport,” loetles Kallas.
Ta lisas, et eelnevat silmas pidades on igati mõistetav nii praeguse kui ka eelmise valitsuse püüd pidada ühiskonda avatuna nii palju ja nii kaua kui võimalik. “See on olnud teadlik poliitika, mitte venitamine või otsustamatus,” tõdes Kallas. “Võib olla kindel, et vaktsineerimine viib haigestumise vähenemisele.”
Siim Kallas märkis, et kui täna mobiliseerume viirushaiguse rünnaku tagasi löömisele, siis homme peame mobiliseeruma koroonakriisi tagajärgedest üle saamisele.
“Eluliselt tähtis on raskesti lüüa saanud ettevõtluse taastumine, turismi taastumine, restoranide ja teeninduse taasavamine. Eluliselt tähtis on hariduses tekkinud mahajäämusest ülesaamine. Nõukogude ajal pidi initsiatiivi näitamiseks olema riigivõimu luba. Viirusekriisist üle saamine sõltub ühiskonna ettevõtlikkusest, algatusvõimest ja vastutustundest,” lõpetas Siim Kallas.
Reformierakond tegi Tallinnas ettepaneku lasteaia kohatasu kaotamiseks
Pressiteated
09. Märts 2021 17:00
Õnne Pillak
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak saatis linnapea Mihhail Kõlvartile ettepaneku kaotada kohatasu Tallinna lasteaedades, et motiveerida lapsevanemaid oma lapsi lasteaeda mitte viima.
"Koroonaviiruse leviku olukord on Eestis ja Tallinnas äärmiselt tõsine. Ühe meetmena viiruse leviku piiramiseks andis Vabariigi Valitsus lapsevanematele tungiva soovituse oma lapsi lasteaeda mitte viia, kui selleks just vältimatut vajadust pole. Motiveerimaks Tallinna lapsevanemaid oma lapsi praegu lasteaeda mitte viima ja aitamaks peresid keerulisel ajal, on mõistlik kaotada kohatasu Tallinna lasteaedades nii nagu aasta tagasi. Vastava ettepaneku täna ka linnapeale saatsin," ütleb Õnne Pillak.
Pillaku sõnul peaks kohatasust saamata jäänud tulu munitsipaal- ja eralasteaedadele kompenseerima Tallinna linn. "Julgustan Tallinna linnavalitsust Tartu linna ja Rae valla eeskujul tulema esimesel võimalusel lasteaia kohatasu kaotamise ettepanekuga linnavolikokku," ütleb Pillak.
In memoriam Johannes Kert
05. Märts 2021 16:00
Sügava kurbusega peame tõdema, et meie seast on lahkunud endine kaitseväe juhataja ja Riigikogu liige Johannes Kert.
Johannes Kert oli Riigikogu liige alates 2015. aastast, kuuludes riigikaitsekomisjoni. Kert valiti parlamenti Mustamäe ja Nõmme valimisringkonnast ning ta kuulus ka Reformierakonna Mustamäe piirkonna juhatusse.
Varasemalt oli ta Kaitseväe juhataja aastail 1996-2000. Ajavahemikus 2001-2002 teenis ta Eesti maaväe ülemana ning oli 2002-2008 Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures.
Toompea lossi fuajees on Johannes Kerdile avatud kaastunderaamat.
Reformierakonna juhi Kaja Kallase järelhüüe:
Meeletult kurb, et Johannes Kert on meie hulgast ootamatult lahkunud. Head inimesed võetakse liiga vara. Johannes oli väga töökas, avatud uutele ideedele (nt ajas ta vesinikustrateegia teemat), hea huumorimeelega, äärmiselt lugupidav ja viisakas, täpne, soe ning toetav kolleeg. Väga kahju. Sügav kaastunne lähedastele.
Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni juhi Mart Võrklaeva järelhüüe:
Mul on ääretult kurb öelda, et meie hulgast on lahkunud meie hea kaasteeline, kindral ja Riigikogu liige Johannes Kert. Johannese panus Eesti iseseisva kaitsevõime ülesehitamisel ja tugevdamisel Kaitseliidu ülema ja Kaitseväe juhina ning hiljem parlamendi liikmena on olnud hindamatu. Ta oli tõeline riigimees, kes hoidis Eestit väga.
Riigikogus tegeles Johannes samuti riigikaitsega, oli tugev Ukraina iseseisvuse toetaja ning aktiivne vesinikutehnoloogia toetaja. Suhtluses fraktsioonikaaslastega oli Johannes alati vahetu ja heatujuline ning seetõttu on eriti nukker, et ta enam meie koosolekutele ja kokkusaamistele ei saa tulla.
Avaldan kaastunnet Johannese lähedastele.
Kaja Kallas: Me peame end piirama, et viirus ei jääks piirama meie suve
Blogid
28. Veebruar 2021 10:34
Kaja Kallas
Head Eesti inimesed!
Palun jääge praegu koju. Kes saavad teha kaugtööd, tehke seda. Palun vähendage kontakte. Palun hoidke teistest inimestest eemale. Sest viiruse levik Eestis on ulatuslik ja me peame koos saama selle nakatumiskõvera peatatud. Seda ei saa teha valitsus üksi, sest viirust levitavad ikkagi inimesed ja ainult meie ise saame viiruse leviku peatada.
Sel nädalal hakkavad kehtima uued piirangud. Mõned ütlevad, et need on liiga karmid, teised jälle, et liiga leebed. Mis iganes piiranguid seada, ei tööta ükskõik kui karmid piirangud, kui inimesed neid ei järgi. Seda oleme näinud ka teistes Euroopa riikides. Jah, alati on võimalik panna rohkem politseipatrulle sellega tegelema, aga kas me tõesti tahame, et politsei kurjategijate jälitamise asemel tegeleb sellega, et vaadata, kas inimeste vahe on ikka kaks meetrit? Miks me ise seda teha ei või?
Selle viiruse häda on selles, et piirama peavad end noored inimesed selleks, et säästa vanemaid inimesi. Noored inimesed näevad enda ümber haigestumist, aga see on üldiselt väga kerge. Päevake või paar palavikku, peavalu, aga juba on noor inimene tagasi rivis. Seetõttu levibki noorte seas arvamus, et piiranguid pole vaja ning neist pole vaja kinni pidada, sest haigus on kergem kui gripp. Nad ei näe neid inimesi, kes vajavad haiglaravi ja kes põevad seda haigust väga raskelt. Lisaks on kõigil piirangutest ja haigusest väsimus ja frustratsioon, mis omakorda suurendab trotsi reegleid järgida.
Minu soov on, et Eesti püsiks kogu koroonaviiruse leviku vältel võimalikult avatuna. Eesti on püsinud võrreldes teiste riikidega üsna avatud. Meil pole komandanditundi, lahti on olnud kohvikud, poed, kinod ja teatrid. Me oleme suutnud olla pikka aega hoolsad, kuid nüüd kui viiruse taandumine ei ole enam kaugel, oleme end lõdvaks lasknud.
Me kõik oleme kuulnud liiga palju lugusid sellest, kuidas poodides, üritustel, mängutubades, meelelahutusasutustes ja spaades lüüakse kehtivatele piirangutele käega. Liigi tihti ei jälgi kliendid ja külastajad koroonareegleid ning nende täitmist ei nõua ka need, kelle töötasu või ettevõtte tulu sõltub ühiskonna avatuna hoidmisest. Eelnev pole mingi tunnetuslik üldistus, vaid seda kinnitab püstloodis üles roniv COVID-19 viiruse levik. Koroonaviirus levib kõikjal ja üle kolmandiku inimestest ei oska öelda, kus nad nakatusid. Sellest lähtuvalt otsustasime, et suurendame kontrolli piirangute täitmise üle ja rikkumistele peavad järgnema trahvid.
Kindlasti on palju inimesi ning ettevõtteid, kes on hoolsad, vastutustundlikud ja kannavad piirangutega kaasnevaid kulusid. Ja see tekitabki minus suurimat tuska, sest need, kes nõudeid ei täida, karistavad neid, kes teevad omalt poolt kõik, et ühiskonda lahti hoida. Pole mingit mõtet arvata, et koroonareeglite eiramisel ei ole tagajärgi. On küll ja need on tõsised – ära jäävad koolitunnid, vaimse tervise probleemid, kaotatud sissetulek ja võimalik sulgumine kodudesse.
Meie eesmärk piirangute kehtestamisel on olnud vältida üleliigset koormust meditsiinisüsteemile ehk siis raskeid haigusjuhte, mis vajavad haiglaravi. Selle pärast oleme eraldanud raha ravimi Remdesiviri ostuks, mis oluliselt leevendab haiguse kulgu ja lühendab haiglas veedetud aega. Samuti just sel põhjusel oleme esimesena alustanud vaktsineerimist vanemate inimeste ja riskirühmade hulgas, et neid riski alt välja tuua ja seeläbi vähendada neid, kes haiglasse satuvad.
Meie meditsiinisüsteem on hea ja on siiani vastu pidanud. Veel eelmisel nädalal kinnitasid teadusnõukoja liikmed, et suuremates haiglates on täidetud pooled ettenähtud kohtadest ja koormus meditsiinisüsteemile ei ole liiga suur. Haiglavoodite hulgas olid väikesed haiglad, kus paljud haiged ei olnud toodud haiglasse mitte „covidi tõttu“, vaid haigestusid haiglas „covidiga“. Nädalaga muutus see, et koormus just põhja regiooni haiglatele kasvas, sest haigestumine põhja regioonis kasvas, aga siin on aga suured haiglad, kus ravitakse ka muid haigusi ja neid haigeid mujale viia ei saa.
Meie nakatumine 100 000 elaniku kohta 14 päeva jooksul on hetkel Euroopa kõrgemaid. Osalesin neljapäeval ja reedel Euroopa Liidu ülemkogul, kus Covidi kriis ja vaktsineerimine olid peamised teemad. Paljude riikide nakatumine on käinud ära tasemel 1000-1500/100000/14p siis, kui meie näitaja oli väga madal. Meie tipp on nüüd, kus teised on saanud nakatumise alla, mistõttu see paistab ebameeldivalt silma.
Haiglavoodis patsientide arv praegusele tasemele hakkas tõusma novembris ja tõusis praegusele platoole detsembri lõpus. Võib ainult arvata, miks praegused opositsionäärid, aga tollased valitsuse liikmed ei võtnud ette karmimaid piiranguid. Tõenäoliselt just seetõttu, et ka nemad nägid, et selle kriisi ohvrid ei ole mitte ainult Covidisse haigestunud, vaid ka inimesed, kes kaotavad töö, lapsed, kes jäävad hariduseta ning inimesed, kel on vaimse tervise mured. Ning et liiga vara karme piiranguid kehtestades tekitad trotsi inimeste hulgas, kes neid enam järgida ei taha.
Tulles tagasi alguse juurde – märts tuleb raske kuu. Me peame end piirama, et viirus ei jääks piirama meie suve. Palun jääge koju ja hoidke teiste inimestega vahet. Peske käsi ja siseruumides kandke maski.
The post Me peame end piirama, et viirus ei jääks piirama meie suve appeared first on Kaja Kallas.
Kaja Kallas: Me ei taha olla hääletud, aga me ei taha ka olla räuskajad
Blogid
23. Veebruar 2021 21:12
Kaja Kallas
Kõne Vabariigi aastapäeva eel 23. veebruaril
Head Eesti inimesed!
Mul on südamest kahju, et ma ei saa teiega kohtuda silmast silma. 18 korda enne mind on Eesti peaminister Tartus astunud teie ette Eesti Vabariigi aastapäeva eelõhtul, aga mina pean seda tegema pildi vahendusel. Me kõik teame, mis on selle põhjuseks. Seega pöördungi teie poole Stenbocki maja rohelisest saalist ja minu selja taga on Eesti iseseisvusmanifest. Selle dokumendiga pandi alus meie omariiklusele.
Sel aastal tähistame vabariigi aastapäeva teisiti ja väiksemas ringis, seetõttu olen ma esimene peaminister, kes peab aastapäevakõne pidama kuulajat nägemata ja poole lühemana.
Ometi ma usun, et lähedus ei ole mõõdetav ja tunnetatav ainult silmaga. Minu jaoks on Tartu Eestimaa südametunnistuse läte. Tartust on alanud eestlaste rahvuslik ärkamisaeg, Tartus on hoitud eesti keelt, kultuuri ja usku paremasse tulevikku, Tartust on mindud lahingusse Eesti vabaduse eest.
Aga need ei ole olnud ainult meeste lahingud. Oleme oma iseseisva riigi eest tänu võlgu ka nendele tuhandetele Eesti naistele, kes andsid oma panuse võidukasse Vabadussõtta meditsiiniteenistuses olles või kes ööd ja päevad õmblesid sõduritele pesu, kudusid salle, sokke, kindaid… Me ei tea nendest naistest kuigi palju. Vähe on olnud juttu ka sellest, et juba 1917. aasta mais toimus Tartus Eesti I naiskongress, mis võttis vastu Eesti iseseisvust toetava avalduse. Või kas me teame seda, et Vabadussõjas tulid eestlastele halastajaõdedena appi vaprad Soome ja Taani naised, nende seas ka hilisem Soome sotsiaalminister Kyllikki Pohjola?
Me peame lootma iseendale, aga me ei tohi kunagi hüljata ega solvata oma sõpru ja liitlasi – see on tarkus, mis on meid toonud siia, tänasesse. Ja ainult see tarkus viib meid siit ka edasi. Juba praegune napp valitsusjuhi kogemus on mulle näidanud, kui olulised on riikidevahelise usalduse loomisel isiklikud suhted.
Austatud kuulajad!
Kui ma kuu aega tagasi astusin peaministri ametisse, ütlesin, et selle valitsuse prioriteet on võitlus koroonapandeemiaga. Omamoodi on ka see, mis praegu käib, vabadussõda. Ka selles sõjas on võitjad ja kahjuks ka kaotajad. Nii inimeste, perede, ettevõtete kui ka riikide tasandil.
Möönan, et täna veel ei ole olemas kaalukaussi, millel mõõta ühe või teise otsuse ainuõigsust. Nii või teisiti ei ole kellelgi pakkuda kõiki rahuldavaid lahendusi. Tunnustan eelmist valitsust, kes üldjoontes võttis vastu mõistlikke otsuseid ja vältis paanilisi ülereageerimisi. Eelmisel valitsusel ei õnnestunud küll viirust lukku panna, aga koos teise lainega ei pandud tabaluku taha ka elu Eestis. Oleme püüdnud hoida sama joont, sest sel kriisil on ka ohvrid, keda me iga päev ei näe ja kes statistikas ei kajastu. Alates kriisi algusest on meie tööpuudus tõusnud 8,8 %-le ja see tõuseb veelgi. Mõnes piirkonnas nagu Ida-Virumaal on tööpuudus tõusnud 14,6%-ini. Vaimse tervise häireid on raskem mõõta, aga väsimus ja stressitase ühiskonnas on tõusnud. Sellega kaasneb suurem agressiivsus ja perevägivalla juhtumid. Laste hariduse lünkadest saame lõplikult teadlikuks alles aastate pärast.
See, mis seadis uue valitsuse esimestel nädalatel keerulisse olukorda, oli vaktsineerimisplaani puudulikkus. Nagu te ilmselt teate, ei näinud varasem vaktsineerimise plaan ette õpetajate esmajärjekorras vaktsineerimist. Me pidasime seda vajalikuks. Oli ilmselt paratamatu, et õpetajate vaktsineerimise kiire korraldamine tõi algul kaasa kahetsusväärset koordineerimatust. Ent olen veendunud, et meie otsus õpetajate vaktsineerimine ettepoole tuua oli õige. Eriti lähtudes eesmärgist säilitada vähemalt algklasside laste kontaktõpe.
Oma kõnes, mille pidasin Riigikogu ees peaministri kandidaadina, rõhutasin: peame igale Eestimaa inimesele esimesel võimalusel andma teada, kunas toimub tema vaktsineerimise kord. Millal, kus ja kuidas. Normaalse elu lõplik taastumine Eestis sõltub ennekõike sellest, kuidas me suudame korraldada elanike vaktsineerimist.
Olen kindel, et vajalike vaktsiinikoguste kättesaamine ei ole lähitulevikus enam peamine probleem. Aga tõsi see on, et ravimitootjate viivitustel Euroopa Liidu ühishangete täitmisel on tagajärjed. Sel on valus hind miljonite inimeste tervisele ja mõistagi ka riikide majandusele. Seetõttu peame me kõik loodetust kauem pingutama pandeemiaaja reeglite täitmisega, et – kui nii võib öelda – mitte langeda sõja viimasel päeval.
Head kaasmaalased!
Eestis ei ole ilmselt ühtki erakonda ega majandusteadlast, kes ei arvaks, et praeguses olukorras oli laenu võtmine majanduskriisi leevendamiseks ainuvõimalik samm. Seda enam, et paljuski tänu Eesti riigi varasemale väga väikesele võlale olid laenuvõtu tingimused meile soodsad. Kui lisada veel Euroopa Liidu taasterahastu vahendid, uue valitsuse soov jõuliselt toetada digi- ja rohepööret ning seeläbi muuta Eesti investeerijaile atraktiivsemaks maaks, siis kokkuvõttes justkui polegi põhjust meie majanduse tulevikku tumedates toonides näha.
Muretsemiseks on siiski alust. Eelkõige riigirahanduse kehva seisu pärast. Õigupoolest juba enne koroonakriisi, majanduskasvu headel aastatel, kadus valitsusel tahe kulusid ja tulusid tasakaalus hoida. Selles mõttes saabus koroonakriis oma miljardilise päästerahaga otsekui viigileht, mis varjas ära juba varem võimust võtnud valitsemisstiili – elada üle oma võimaluste.
Selge on see, et keegi ei saa laenurahal lõputult liugu lasta. See ei ole üksnes finantsküsimus, see on riigi sõltumatuse küsimus. Samas me anname endale aru, et tasakaalu poole liikumine on pikaajaline protsess. See on protsess, mis peab algama suhtumise muutumisest, vastutustunde väärtustamisest ja mõistmisest, et riigi rahakott ei ole ühegi poliitiku isiklik rahakott – see on Eesti rahva raha.
Riigikontrolör Janar Holm on öelnud: „Ebaselged eesmärgid ja suur raha ei tohiks kunagi kokku saada.“ See oli hoiatus läbipaistmatu asjaajamise kohta koroonakriisi leevendamisel riigipoolse abiga. Suurel rahal on suur mõju. Päevavalgele tulnud korruptsioonijuhtumid kinnitavad, kui ulatuslik ja ohtlik võib olla jäämägede veealune osa.
Aga nende juhtumitega seoses on mul hea meel tõdeda, et Eesti Vabariik kui õigusriik pole ühelgi hetkel murenenud. Kohtud ja õiguskaitseasutused on teinud oma tööd poliitilistest tõmbetuultest sõltumatult. Ja ka ajakirjanduse pilk on olnud jätkuvalt terav. See kõik kinnitab usku meie demokraatlikku elukorraldusse, mis kohustab riiki vastutama ja kaitseb kodanike õigusi.
Head sõbrad!
Millised ka ei oleks meie erinevad arusaamad, ühes asjas võime kõik siirast rõõmu tunda: kui 1993. aastal oli keskmine oodatav eluiga Eestis 68 aastat, siis 25 aastat hiljem peaaegu 79 aastat. Teisisõnu: me elame üle kümne aasta kauem! Mitte üheski Euroopa Liidu riigis ei ole inimeste eluiga pikenenud sedavõrd kiiresti. Mitte üheski.
Võime olla uhked ka selle üle, et meie riigi SKP ehk majanduse maht on alates 1993. aastast kasvanud nominaalväärtuses 19 korda, kogu euroala SKP samal ajal vaid 2,4 korda. Euroopalik elustandard ei ole enam unelm. Ent samas peame tunnistama, et kurvastavalt paljud Eesti inimesed elavad vaesuses. Vaesuse vähendamiseks ei ole paraku paremat retsepti kui majanduskasv.
Veel üks fakt. Teatud poliitikud on püüdnud levitada valeväidet nagu oleks viimatise majanduskriisi tagajärjel Eestist lahkunud sada tuhat inimest. Tegelikult oli ajavahemikus 2008–2019 Eesti rändesaldo 8000 inimesega plusspoolel. Järeldus: Eesti on olnud ja on maa, kus inimesed tahavad elada. Ja peame tegema kõik selleks, et see nii ka jääks.
Head kuulajad!
Olen varemgi tsiteerinud Tammsaaret ja ma ei saa seda ka täna jätta tegemata. Sedavõrd rohkelt on meie auväärseima kirjaniku arutlustes mõtteid, mis seostuvad tänapäevaga. Tammsaare on kirjutanud nii:
„Poliitikas armastame rohkem muinasjutte kui tõsiasju. Sellepärast siis usume kõige kergemini seda, kel kõige jubedamad hirmu- ja õuduselood. /…/ Me kõik armastame, et keegi ajaks meile kananaha ihule. Sellepärast pole ime, kui me lõpuks tõepoolest sinna jõuame, kus kananahk ihule tõuseb.“
Tänased populistid tahavad rahvale kananaha ihule ajada eelkõige võõramaalastega. Kuid võõramaalasi meil palju ei ole. Seepärast suunatakse hirm ja viha – need käivad enamasti käsikäes – Euroopa Liidu peale.
Euroopa Liit ei ole täiuslik. Professor Jan Zielonka kirjutab oma raamatus „Vasturevolutsioon“, et Euroopa ei ole kohanenud viimase aja geopoliitiliste, majanduslike ja tehnoloogiliste muutustega ning peab üle vaatama oma lõimumismudeli, et seada arukus ja lepitus vastu nendele, kelle eesmärgiks on ühise Euroopa lammutamine.
Eesti tahab olla aktiivne osaleja nendes aruteludes, mis kujundavad Euroopa Liidu tulevikku. Rahvatarkus ütleb: hääletut ei märgata, räuskajat ei kuulata. Me ei taha olla hääletud, aga me ei taha ka olla räuskajad. Tahame olla uuendusmeelsed, tõsiselt võetavad, usaldusväärsed partnerid. Ainult sel viisil täidab valitsus kohustust omaenda rahva ees, kellest valdav enamus näeb Eestit jätkuvalt Euroopa ja eriti Põhjamaade ühises väärtusruumis. Samas ei tohiks me alahinnata rahvusriikide tähtsust. Ükski ühendus ei suuda kaitsta demokraatiat, õigusriiki ega isikuvabadusi, kui seda ei kaitse rahvusriik ise.
Head inimesed üle Eesti!
Hannah Arendt, 20. sajandi mõjukamaid poliitilisi filosoofe, on kirjutanud: ainus täiuslik tõe ja poliitika ühenduslüli on eeskuju.
Ei piisa sellest, kui räägime rahva teenimisest, aga tegelikkuses mõtleme ainult sellele, kuidas panna rahvas enda huve teenima. Riik ja mehelikkus ei muutu riigimehelikkuseks üksnes nende kahe sõna kokkuliitmise tulemusena.
Minus on küll veel nii palju idealisti alles, et uskuda ausa ja viisaka poliitika võimalustesse. Aga midagi ei tule kergelt. Midagi ei tule ilma vaidlusteta. Nii on see alati olnud: Jannsen ja Jakobson, Päts ja Tõnisson….
Vaieldi ka kolmkümmend aastat tagasi Eesti taasiseseisvumise valikute üle. Olin siis teismeline, aga minulegi on meelde jäänud Rahvarinde ja Kodanike Komiteede sõnavahetused selle ümber, kuidas minna edasi.
Ometi on edasi mindud. Ikka on püütud leida realistlikku olevikuteed kahe pooluse, mineviku-nostalgia ja tuleviku-utoopia vahel. On ehitatud uued sillad.
Professor Marju Lauristinile kuulub mõte: „Kui poliitika muutub ajalooks, siis ta ühtlasi muutub kultuuriks.“
Arvan, et poliitika on juba oma sünnihetkel osa kultuurist, eesti kultuuri väljendus. Ja ma nii väga sooviksin, et ajalugu ei peaks meie tänase väljenduse pärast häbi tundma.
Lõpetuseks – parim kingitus Eestile saab olla see, kui me koos peatame viiruse leviku ja kaitseme seeläbi oma igapäevaseid vabadusi! Tähistame sel korral Vabariigi aastapäeva teisiti!
Olge te kõik – kõik Eesti inimesed – terved ja hoitud!
Palju õnne, armas Eesti!
The post Me ei taha olla hääletud, aga me ei taha ka olla räuskajad appeared first on Kaja Kallas.
Kaja Kallas: Koroonaviiruse leviku olukord on väga tõsine
Blogid
22. Veebruar 2021 15:42
Kaja Kallas
Peaministri poliitiline avaldus Riigikogus 22.02.2021
Lugupeetud Riigikogu esimees!
Austatud Riigikogu liikmed!
Head Eestimaa inimesed!
Uus valitsus on ametis olnud neli nädalat ning nagu ma ütlesin on meie valitsuse peamine prioriteet koroonapandeemia kriisiga toimetulek, seetõttu annan hea meelega austatud Riigikogule ülevaate koroonaviiruse pandeemiaga toimetulekust Eestis.
Oleme pidanud viirusega elama pea aasta. See on paljuski tähendanud tasakaalu otsimist Eesti sulgemise ja lahtihoidmise vahel, meditsiinisüsteemi vastupidamise ning ühiskonna toimimise vahel. Need on tõsised otsused, mis puudutavad kõiki Eesti inimesi.
Ma sooviksin, et suudaksime koroonakriisiga tegelemisel jääda väärikaks. Ärme tee COVID-19 kriisist tavapärast erakondade vägikaikavedu. Me ei vaja kähmlust selle pärast, kuidas koroonakriisist maksimaalset poliitilist kasu lõigata. Kindlasti ei ilmutanud läinud kevadel, pandeemia esimese laine ajal, Riigikogu opositsioon lähedastki riiakust võrreldes sellega, millega astuvad üles tänased valitsuse kriitikud. Ehk suuresti need samad inimesed, kes veel kuu aega tagasi olid ise valitsuses. Neile, kes süüdistavad uut valitsust piirangute leevendamises, olgu meelde tuletatud, et piirangute leevendamise otsuse langetas Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus – 15. jaanuaril. Millal astus ametisse tänane valitsus? 26. jaanuaril.
Mida siis uus valitsus kohe tegi? Vastavalt teadusnõukoja ettepanekule otsustasime 29. jaanuaril ühtlustada piirangud üle-eestilisteks. Usun seniajani, et ühtlustamine, mis tähendas enamikule Eesti maakondadest hoopis karmimaid piiranguid – usun, et see ühtlustamine oli põhjendatud. Usun sedagi, et väikeses ja tihedalt läbi käivas Eestis ei olnud eristamine, mida detsembrikuus tehti, piisavalt põhjendatud. Tõenäoselt andis see täiendava impulsi viiruse levimiseks varem vähem nakatunud piirkondadesse.
Koroonaviiruse leviku olukord on väga tõsine, haigestumuse intensiivsus on endiselt väga kõrge ja viiruse levik ulatuslik. Ühiskonnas suureneb stress ja väsimus piiratud elukorralduse tõttu.
Samas on pikemas plaanis põhjust olla lootusrikkam kui varem. Selle aasta alguses käivitamise vaktsineerimise ja see võimaldab viirusega kooselamist nii, et Eesti püsib avatud.
Head Riigikogu liikmed!
Valitsus teeb oma otsuseid mitmeid näitajaid jälgides, millest üks tähtsaimad on haiglavõrgu võimekus. Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuhi Urmas Sule sõnul on Eesti haiglate hetkevõimekus covidpatsientide ravimiseks 755 voodikohta, millest intensiivravi võimekus on 67 voodikohta. Haiglaravi on kokku vajanud 7,4% inimesi haigete üldarvust. Hetkel on haiglas 525 inimest ning nendest juhitaval hingamisel 26 patsienti.
Numbrid on kõrged, aga kui nendest leida midagi positiivset, siis see, et meie meditsiinisüsteem on suutnud ravida inimesi, nii et juhitaval hingamisel olevate patsientide arv ning covidhaigete suremus on Eestis olnud madal, isegi madalam kui Soomes. Me eraldasime valitsuse reservist 621 000 EUR Remdesiviri ostuks, mis tunduvalt leevendavat haiguse rasket kulgu. Eestis on surmaga lõppenud 540 haigusjuhtu ehk 0,9% COVID-19 juhtudest, Soomes on sama näitaja 1,35% ning Euroopa liidu keskmine on 2,44%. Sellest saab järeldada, et testimissüsteem on Eestis hea. Me leiame kiirelt haiged ülesse ning haigete ravi on tulemuslik. Selle eest suur tänu meie arstidele ja meditsiinipersonalile.
Austatud Riigikogu!
Väga suureks mureks on viiruse kõrge levik. Alates eelmise aasta novembrist, kui Eestisse jõudis teine laine on jõudsalt kasvanud päevane positiivsete testide arv ning positiivsete testide osakaal testidest on kõikunud päeviti vahemikus 7% kuni 15%. Kokku on kinnitatud 895345 laboratoorset testi, millest 58445 ehk 6,5% on positiivsed vastused. 22.veebruar tuvastati 829 positiivset testi, mis on 14,34% testidest.
Kus inimesed nakatuvad? Terviseameti koroonadetektiivid on kindlaks teinud, et viimase kuu jooksul toimub nakatumine peamiselt pereringis – 32% juhul, tööl 14%-l juhtudest, aga murettekitav on, et 33%-l juhtudest ei ole teada, kuidas nakatuti. See näitab, et Eestis on viiruse epideemiline levik ja viirust võib saada igalt poolt, kus ei hoita teineteisega distantsi, näiteks kaubanduskeskustes, ühissõidukites jne.
Kõrgele nakatumisele aitab kaasa inimeste langenud ohutunne seoses koroonaviiruse levikuga. Elanike ohutaju on alates jaanuari algusest stabiilselt langenud, veebruari alguses hindab olukorda kriitiliseks 52% elanikest (detsembris 75%) ja 31% hinnangul on terav kriis möödas, ning jätkuvalt on olemas ligi 11% suurune riskirühm, kes on arvamusel, et olukord ei olegi kriitiline olnud ja sellele on üle reageeritud.
Viiruse kontrolli alla saamine on meie igaühe võimuses ja meie kõigi ülesanne. Teadusuuringud on näidanud, et kõige tõhusamad viisid viiruse ohjamiseks on need, mis tulenevad inimeste käitumisest ja hoolsusest ehk endast ning teistest hoolimisest. Ainult ise vastutustundlikult käitudes enda ja teiste suhtes, saame hoida nakatumise madala ning Eesti elu võimalikult avatud.
Tegime sellise pingutuse eelmisel kevadel – hoidsime distantsi, töötasime distantsilt, piirasime oma kontakte ning püsisime haigena kodus. Need olid meie edutegurid, miks olime eesrinnas oma madalate nakatumisnäitajate poolest ning suutsime vältida meditsiinisüsteemi tõrkeid.
Vaatamata meditsiinitöötajate ennastsalgavale tööle tuleb meditsiinisüsteemi kaitsta ülekoormuse eest ka edaspidi. Teeme pingutusi ka selle nimel, et hoolekandeasutuste elanikud saaksid oma vanaduspõlve veeta ohutult. Usun, et inimesed, kes hoolekandeasutustes töötavad, on võtnud selle saavutamise oma südameasjaks.
Valitsus pole teadlikult teinud väga rangeid ja lausalisi piiranguid, ehk läinud seda teed, mille on valinud naaberriigid. Me rakendame piiranguid, mis on vältimatud ja mille eesmärk on vähendada inimeste omavahelist suhtlust kohtades, kus oht nakatuda ja viirust levitada on kõige suurem. Oleme lähenenud probleemipõhiselt. Sekkunud seal, kus on kolded ja tegelenud nende põhjustega. Katsume vältida vigu, mida näitas meile eelmine koolivaheaeg – püüame vältida inimeste liikumist ja kokkupuuteid erinevate piirkondade vahel.
Piirangute kehtestamisel hindasime iga piirangu mõju nii majandusele kui inimestele. Sest lisaks nähtavatele ohvritele on meie hulgas ka nähtamatuid ohvreid. Alates koroonakriisi algusest on Eesti tööpuudus tõusnud 8,8 %ni, Ida-Virumaal isegi 14,6 %-ni. Kui suured on lüngad laste hariduses me veel ei tea ja just seetõttu on põhikoolide eksamid sel aastal kohustuslikud, kuid seotud lahti kooli lõpetamisest. Vaimse tervise probleeme on raskem mõõta, kuid kriisiväsimust tunneme me kõik. Sellepärast oleme piirangud teinud vastavalt ekspertide ja teadlaste arvamusele. Iganädalased arutelud Teadusnõukoja ja Terviseametiga annavad parima võimaliku ning tasakaalustatud pildi nii viiruse levikust Eestis, selle põhjustest ning sellest, mida peaksime järgmiste sammudena tegema. Jätkame seda pingutust, et suudaksime teadus ja teadmuspõhiselt teha otsuseid, hinnata nende mõjusid ning hoida meie riik avatuna ning viirusesse nakatumine Eestis stabiilsena.
Ja nüüd vaktsineerimisest, mis on ohutaju langusest isegi suurem murekoht. Ma pean tunnistama, et vaktsineerimisega on olnud probleeme rohkem kui tahaks. Üks asi, et Euroopas on üldine vaktsiinidefitsiit, aga kindlasti oleks saanud asju paremini läbi mõelda ja vaktsineerimise planeerimist varem alustada. Rääkisime juba mais opositsioonis olles, et suve tuleb kasutada vaktsineerimise ette valmistamiseks. Aga eelmine valitsus otsustas esimest korda vaktsineerimiskava arutada 27. novembril ja järgmine kord 15. detsembril. Seda oleks võinud teha märksa varem.
Nagu te teate on Euroopa Liidus üldine vaktsiinide defitsiit. Lubatud kogused ja reaalsed tarned ei lähe kokku. Sotsiaalministeeriumi sõnul on Eesti Euroopa Liidu ühishangete raames saanud seni kolmelt tootjalt kokku 121470 doosi koroonavaktsiini, millest on tänase hommiku seisuga ära kasutatud 88790 doosi.
Eesliini vaktsineerimine toimub haiglate vaktsineerimiskabinettides ja tervishoiuteenuseosutajate juures. Riskirühma vaktsineeritakse perearstikeskustes. Alates maikuust, kui algab elanikkonna laiem vaktsineerimine, lisanduvad ajutised vaktsineerimiskeskused.
22. veebruari seisuga on vaktsineeritud 62415 inimest, kahe doosiga on vaktsineeritud 26375 inimest. Vanuses 50-59 aastat on vaktsineerimise hõlmatus 12,1%, siis vanuses 80-89 aastat on hõlmatud 20% ning vanemad kui 90 aastat on hõlmatus 19%.
Olen andnud tervise- ja tööministrile suunise, et peame tõstma igapäevast vaktsineeritute arvu. Selleks peame kasutama ära kõik päevad, ka nädalavahetuse, et kaitsesüstida riskirühmi, õpetajaid, politseinikke ja kõiki teisi. Viimastel päevadel on vaktsineerimise tempo kasvanud ja eelmisel nädalal vaktsineeriti rekordilised 20 322. Praeguseks on rohkem inimesi saanud vaktsiinisüsti, kui neid, kes on kokku viirusega nakatunud.
Lisaks eeltoodule on meie igaühe vastutus väga oluline. Panen kõigile südamele, et kui arst kutsub teid vaktsineerima, siis kasutage võimalust. Väga raske on kuulata uudist, et pereõed peavad ületama tohutuid takistusi kutsutute veenmisel. Mida rohkem inimesi suudame vaktsineerida, seda suurem on ühiskonna kaitsevõime COVID-19 vastu. Iga süst loeb!
Head kuulajad
Lõpetuseks tahan uuesti rõhutada, et kõige suurem mõju viiruse levikule on igaühe enda käitumisel. Panen kõigile südamele: vähendage kokkupuuteid teiste inimestega ja püsige kodus. Kui töö võimaldab, siis olgem kodukontoris – sellel on suur mõju viiruse leviku vähendamisele. Kui kaugtööd teha pole võimalik, siis kandke tööl maski ja hoidke distantsi.
Sel nädalal on Vabariigi aastapäev. Viiruse leviku takistamiseks on ärajäetud tavapärased suured rahvakogunemised ja tungivalt soovitan inimestel sel aastal tähistada Vabariigi aastapäeva vabas looduses ja pere ringis. Ja ka teil, lugupeetud Riigikogu liikmed, kes te paljude inimestega suhtlete, kutsuge inimesi sel aastal jääma koju ja mitte kogunema suurtes rahvahulkades.
Mul on hea meel, et sain teile selle ülevaade teha ning olen valmis vastama teie küsimustele, aitäh!
The post Koroonaviiruse leviku olukord on väga tõsine appeared first on Kaja Kallas.