Reformierakondlased pärivad Repsilt aru Eesti Keele Instituudi ümberkorralduste kohta
27. Jaanuar 2020 16:45
Heidy Purga
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmed eesotsas Heidy Purgaga esitasid täna Riigikogus haridus- ja teadusminister Mailis Repsile arupärimise, milles küsivad, kuidas aitavad ministeeriumi poolt kavandatavad muudatused Eesti Keele Instituudis kaasa eesti keele positsioonide tugevdamisele.
„Haridus- ja teadusministeeriumil on plaanis ümberkorraldused, mille kohaselt muutuksid Eesti Keele Instituudi tegevusega seotud ülesanded. Samas ei ole see kava Instituudi tööd ümber korraldada kooskõlas varasemate uuringute tulemuste ega soovitustega hoida eesti keele arendamine lahus järelevalvest, keelepoliitikast ning keelepoliitika rakendamisest. Samuti ei oleks plaan vastavuses teiste Euroopa riikide keelekorralduse ning keelepoliitika ajamise praktikaga,“ ütleb arupärimise Riigikogus üle andnud Heidy Purga.
„Leian, et pole vaja lõhkuda seda, mis hästi toimib, ja seda eriti nii tundlikus ja olulises valdkonnas nagu eesti keel. Seetõttu ootame ministrilt selgitusi selle kohta, milliseid rakenduslikke tegevusi plaanib haridus- ja teadusministeerium loodavasse Keeleametisse üle viia ning mida tehakse hetkel Eesti Keele Instituudis valesti, et olemasolevat on vaja ümber korraldada. Samuti huvitab meid, kas ja kui palju on ministeeriumil muudatuste tagajärjel kavas vähendada Eesti Keele Instituudi eelarvet ja millist lisandväärtust annab eesti keelele ametkondlik ümberkorraldus,“ sõnab Purga.
Arupärimise esitasid Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmed Heidy Purga, Aivar Sõerd, Erkki Keldo, Vilja Toomast, Annely Akkermann, Signe Riisalo, Urmas Kruuse, Toomas Kivimägi, Liina Kersna, Yoko Alender ja Kristina Šmigun-Vähi.
Reformierakondlased pärivad Repsilt aru, miks ei antud tunnustatud õpetajatele meisterõpetaja kutset
23. Jaanuar 2020 10:30
Liina Kersna
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmed eesotsas Liina Kersnaga esitasid täna Riigikogus haridus- ja teadusminister Mailis Repsile arupärimise, milles küsivad, kas ministri hinnangul peaks õpetajate kutset hinnates lähtuma õpetaja panusest Eesti haridusse või on sellest olulisem paari inimese subjektiivne hinnang ühele konkreetsele juhtumile.
„15.jaanuari infotunnis kinnitas haridusminister, et enam kui 20 tuhande haridustöötaja seas on vaid 40 meisterõpetaja kutset omavat õpetajat. Arvestades meie laste suurepäraseid tulemusi PISA testides, võime järeldada, et tegelikult on meie koolides tuhandeid meisterõpetajaid, kes millegipärast ei ole taotlenud endale kaheksandat kutset ehk meisterõpetaja kutset,“ sõnab arupärimise üle andnud Liina Kersna.
„Samas saime eilsest Eesti Ekspressist lugeda, kuidas kaks tunnustatud ja kogenud Tallinna Reaalkooli õpetajat ei saanud meisterõpetaja kutset, kuna väidetavalt nad ei käitunud väärikalt põhikooli lõpueksamite teemalisele saatele “Suud puhtaks” järgnenud arutelul ministriga,“ ütles Kersna, kelle sõnul küsitakse ministrilt, kas ka tema hinnangul käitusid kutset taotlenud õpetajad temaga vestluses ebaväärikalt ning millisel seisukohal oli kutsekomisjonis toimunud hääletusel haridus- ja teadusministeeriumi esindaja. „Kui kirgliku, aga argumenteeritud debati pärast saab õpetajaid karistada, siis ei ole meie ühiskonnas enam sõna vaba,“ ütleb Kersna.
Arupärimise esitasid Riigikogu liikmed Liina Kersna, Kaja Kallas, Maris Lauri, Hanno Pevkur, Jüri Jaanson, Heidy Purga, Signe Riisalo, Signe Kivi, Kristina Šmigun-Vähi, Andres Sutt, Yoko Alender, Toomas Kivimägi, Annely Akkermann ja Andrus Seeme.
Kaja Kallas: Pensionisüsteemi lõhkumise teerull
Blogid
22. Jaanuar 2020 12:56
Kaja Kallas
Selle poliitaasta ja ilmselt Eesti poliitilise lähiajaloo üks suurimaid sigadusi on pensionisüsteemi lammutamine. Nii üksmeelselt ei ole kõik eksperdid ja analüütikud ühtegi poliitilist algatust üdini negatiivseks hinnanud. Kriitiline on pensionireformi osas olnud ka sotsiaalsüsteemi eest vastustab sotsiaalminister Tanel Kiik. Ometi valitsus plaanib selle läbi suruda öeldes, et neid ei huvita uuringud, neid ei huvita tulevik, neil on poliitiline tahe ja võim selle idee läbisurumiseks. Usaldushääletus näitab, et peaministrit huvitab võim mitte Eesti käekäik.
Selle poliitaasta ja ilmselt Eesti poliitilise lähiajaloo üks suurimaid sigadusi on pensionisüsteemi lammutamine. Nii üksmeelselt ei ole kõik eksperdid ja analüütikud ühtegi poliitilist algatust üdini negatiivseks hinnanud. Kriitiline on pensionireformi osas olnud ka sotsiaalsüsteemi eest vastustab sotsiaalminister Tanel Kiik. Ometi valitsus plaanib selle läbi suruda öeldes, et neid ei huvita uuringud, neid ei huvita tulevik, neil on poliitiline tahe ja võim selle idee läbisurumiseks. Usaldushääletus näitab, et peaministrit huvitab võim mitte Eesti käekäik. Meenutagem, et pensionisamba lõhkumise ehk Isamaa poolt hääletas eelmistel valimistel 11,4% kodanikest. See valimislubadus oli ainult ühe erakonna programmis ning suurem osa valijatest ei pidanud vajalikuks praeguse pensionisüsteemi lõhkumist.
Eelmisel neljapäeval korraldati linnukese tegemise eesmärgil „kaasamise koosolek“, kus 3 tunni jooksul pidid kohale kutsutud 18 organisatsiooni avaldama oma arvamust ning riigikogu liikmed said neilt lühikese aja jooksul üht-teist küsida. Võimulolijatel ei ole ega olnud plaani esitatud arvamusi ja ettepanekuid sisuliselt arvesse võtta. Koosoleku ainus eesmärk oli tagada endale võimalus öelda: „saite ju Riigikogus ära kuulatud“.
Opositsioon esitas pensionisüsteemi lõhkumise eelnõule 946 ettepanekut. Miks nii palju? Aga selle pärast, et opositsioonil on vähe võimalusi ja tööriistu hoida tõeliselt halbu asju ära ning muudatusettepanekute pikk ja põhjalik arutelu Riigikogu ööistungitel on üks selliseid võimalusi. Mida rohkem neid ettepanekuid on, seda kauem lähem asjade üle arutamisega, seda suurem on lootus, et mõni südametunnistusega koalitsioonisaadik mõistab kuritegu, mida tegema minnakse ning oma vastutust Eesti tuleviku ees ja ei hääleta selle poolt.
Valitsusel on muidugi üks võimalus tõeliselt selgelt näidata, et need, kelle käes on võim, nende käes on ka õigus. Selleks on eelnõu läbisurumise sidumine valitsuse usaldushääletusega. Kuuldavasti võib usaldushääletus riigikogus toimuda juba järgmisel nädalal. Siis ei hääletata ühtegi muudatusettepanekut ja opositsioonilt võetakse sisuliselt võimalus demokraatlikuks debatiks. Koalitsioonisaadikud ei pea enda pead enam vaevama sellega, et teevad Eestile kahju, vaid saadikuid veendakse poolt hääletama lihtsa küsimusega – tahate olla võimul? Siis hääletage poolt, vastasel juhul see valitsus kukub. Sisulisest arutelust rullitakse võimuteerulliga lihtsalt üle.
Siinkohal on oluline märkida, et usaldushääletuse kasutamine on peaministri otsus. Kui Jüri Ratas valib teerullitaktika, siis see näitab, et tema valitsus on jõuga ja põhimõttelagedalt nõus läbi suruma Eesti jaoks kahjulikke seadusi. Sisuliselt teeb valitsus kabinetivaikuses kiirkorras otsused ära reformi osas, mis puudutab enam kui 700 000 pensionikogujat ja mõjutab olulisel määral meie rahaturge ning ettevõtlust. Valitsust ei huvita, et vajalikud IT-lahendused ei pruugi valmis jõuda või mis juhtub, siis kui inimesed oma viimasedki säästud ära kulutavad ja kas riigil on üldse õiguslikult lubatud murda oma sõna teise pensionisambaga liitunute ees?
Pensionisüsteemi lõhkumise eelnõu põhiseadusvastasusele on mitmed eksperdid tähelepanu juhtinud. Kui läheb nii, et sel põhjusel eelnõud ei kuulutata välja ning Riigikohus leiab, et eelnõu on suures osas põhiseadusvastane, siis lähevad täide presidendi sõnad, et see valitsus ei pea põhiseadust millekski ja on kogu oma usalduse ja jõumeetodid valmis panema põhiseadusvastase seaduse taha.
The post Pensionisüsteemi lõhkumise teerull appeared first on Kaja Kallas.
Yoko Alender: Kuidas käia tõejärgses maailmas sirge seljaga?
Blogid
20. Jaanuar 2020 10:16
Yoko Alender
Kui inimene teab, millised on tema väärtused, saab ta elada nendega kooskõlas, olla seeläbi efektiivne ja õnnelik.
The post Kuidas käia tõejärgses maailmas sirge seljaga? appeared first on Yoko Alender.
Yoko Alender: Tulevik on ühis- ja eriti rööbastranspordi päralt
Blogid
20. Jaanuar 2020 10:01
Yoko Alender
Rail Balticu eesmärk on luua eesti inimestele ja kaubale kiire ja keskonnasäästlik ühendus Euroopaga. Miks on vaja viia õhust ja maanteelt transport raudteele? Esiteks, et liita Eesti ida asemel läänega. Teiseks, et võimaldada keskkonnasõbralikku valikut, vähendades süsinikuheitmeid, koormust maanteedele, mis omakorda suurendab maanteeliikluse turvalisust.
The post Tulevik on ühis- ja eriti rööbastranspordi päralt appeared first on Yoko Alender.
Kaja Kallas: Valitsuse punased jooned saab murda koostöö riigikogus
Blogid
20. Jaanuar 2020 09:34
Kaja Kallas
Riigikogu alustas sel nädalal istungitega ja ühes sellega algab ametlikult poliitikaasta 2020. Uue aasta alguses seatakse eesmärke ja keskendutakse sellele, mida saaks teha paremini. Eesti poliitika peamine väljakutse saab olema küsimus, kuidas juhtida meie riiki sel aastal paremini, väärikamalt, targemalt ja ühiskonda lõhestamata.
Alanud aastal ei toimu küll ühtegi valimist, kuid poliitiline õhkkond saab siiski olema pingestatud. Peamiseks poliitiliseks pingeallikaks kujuneb tõsiasi, et praeguse valitsuse ühisosaks on üksnes võimuteostamise ambitsioon, mitte poliitiline ühine nägemus Eesti arengust. Võimuliidu esimese aasta jooksul viiakse elu kolme erakonna tähtsamad valimislubadused ja seni püsib ka poliitilise ühistegevuse entusiasm. EKRE sai alkoholiaktsiisi langetuse, Keskerakond sai seitse eurot miinus maksud pensionitõusu ja Isamaa saab teise pensionisamba lõhkumise. Nende kolme sammu elluviimise järgselt kaob aga selle valitsuse poliitiline ühisosa, jääb vaid võimul olemise pragmatism.
Peaministrile meeldib rääkida ja seejärel tõestada, kuidas poliitikas ei tohiks olla punaseid jooni. Ometi on ta ise kokku pannud valitsuse, mis on kokku õmmeldud keelava punase niidiga. Näiteks tegi peaminister eelmisel aastal katse algatada maksudebatti aga loodetud aruteluruumi piiras välkkiiresti punaste joontega valitsuspartner Isamaa.
Veel üks näide. Peaministrile meeldib rõhutada, et see valitsus soovib liikuda kliimaneutraalsuse poole. Tõsi, valitsus on säärase otsuse langenud, kuid sellega ka asi piirdub, sest EKRE ei tunnista inimtekkelist kliimamuutust. EKRE jaoks on igasugune kliimaneutraalsus punane joon ja EKRE soovib hoopis langetada diisliaktsiisi. Diisliaktsiisi EKRE poolt soovitud mahus langetamine viiks aga riigieelarvest vähemasti mitukümmend miljonit ja niigi puudujäägis eelarvest raha ära viimine on eelduspäraselt punane joon Keskerakonnale.
Punaseks keelujooneks on kahjuks selles valitsusliidus ka üleminek eestikeelsele hariduskorraldusele. Me teame, et Isamaa ja EKRE toetavad liikumist eestikeelse haridussüsteemi poole. Siinkohal aga võtab punase keelukaardi välja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, kes rõhutas, et see võimuliit oli ainus võimalus säilitada venekeelne haridus.
Eeltoodud loetelu kirjeldab ilmekalt, kui palju vastuolusid on praeguses võimuliidus ja kuidas rohked punased jooned piiravad koalitsiooni poliitilise tegutsemisruumi üsna ruttu. Poliitilise ühisosa puudumisel lülituvadki valitsused tühikäigule ja riigijuhtumine piirdub ametkonnalt tuleva möödapääsmatu seadusloome heakskiitmisega. Jäik koalitsiooniloogika paneb paika, mida selles võimuliidus teha EI SAA ega jäta peale valimislubaduste täitmist kuigipalju sisukat tegutsemisruumi.
Reformierakond on valmis võimuliiduüleseks koostööks
Kõige parem rohi punaste joonte tõttu kinni kiiluva võimuliidu ravimiseks on praeguse koalitsiooni laiali saatmine. Paraku pole selleks veel koalitsiooni osapooled valmis. Seega tuleb lahendusi otsida väljastpoolt tavalist koalitsiooni ja opositsiooni toimimisloogikat. Eesti ei saa väikeriigina lubada endale pikaldast poliitilise punnseisu luksust ja lõhestavaid poliitikaid. Toon siinkohal välja kolm valdkonda, kus olles üle tavapärastest poliitilistest vastandumistest, on võimalik Eestit edasi viivaid otsuseid langetada.
- Euroopa Liit on kokku panemas järgmist eelarvet, kus saab suur rõhk olema kliimaneutraalsusel. Me peame kiiresti otsustama, kuidas liigume edasi investeeringutega saavutamaks kliimaeesmärke. Peame kaaluma erinevaid rahastamisvõimalusi, järjestama investeeringuid mõjukuse alusel ja saatma ettevõtjatele signaali, kuidas plaanib riik toetada roheinvesteeringuid ja energiasäästu. Neid otsuseid me paraku ei näe, sest EKRE ei soovi kliimaprobleemi tunnistada. Reformierakond on siinkohal valmis Keskerakonnale ulatama abikäe ja pakkuma ideid kliimaneutraalsuse suunas liikumiseks ja meie majanduse edendamiseks. Loomulikult võib Keskerakond olla sel juhul kindel meie toetuses Riigikogus.
- Praegune vildakas astmeline tulumaksusüsteem jääb palga- ja pensionikasvule jalgu. Kiire palgakasv saab karistatud läbi tulumaksuvaba miinimumi vähenemise ja indekseerimisest tulenev pensionitõus tähendab, et aina suurem hulk eakaid peab hakkama pensionilt tasuma tulumaksu. Reformierakond kritiseeris praegust tulumaksusüsteemi valimistel, samuti oli selle süsteemi suhtes väga kriitiline EKRE. Saaksime pakkuda tuleviku suunatuid lahendusi, mis teevad meie maksusüsteemi lihtsamaks, võtavad arvesse seda, kuidas inimesed tulu teenivad ja töötavad ja ei maksusta keskmist vanaduspensioni. Loodan, et lisaks üksnes maksudest rääkimisele on valitsuses ka osapooli, kes on nõus maksukorraldust ka tegudes kaasajastama.
- Üleminek eestikeelsele hariduskorraldusele läbi eesti keele õpetajate koolitustellimuse suurendamise ja keeleõppe võimaluste laiendamise ei saa jääda Keskerakonna punaste joonte taha. Isamaa ja EKRE on saanud valijalt hääle, et liikuda edasi ühtse eestikeelse hariduse poole. Kui koalitsioonis peavad Isamaa ja EKRE leppima Keskerakonna vetoga, siis riigikogus on hääled eestikeelse haridusega edasi liikumiseks olemas. Vaja on vaid poliitilist tahet.
Alanud aasta ei peaks Eesti jaoks olema tühikäigu aasta. Kutsun üles vaatama poliitikat laiemalt, kui jäik koalitsioonilepe seda võimaldab. Proovime leida koostöökohti ja otsustusjulgust valdkondades, mis on Eesti arengu jaoks tähtsad. Nii on lootust, et aasta 2020 ei ole poliitiline paigalseisu ja skandaalidele reageerimise aasta. Aastal 2021 käivitub uus valimistsükkel ja sisukaks poliitika ajamine on siis keerulisem.
The post Valitsuse punased jooned saab murda koostöö riigikogus appeared first on Kaja Kallas.
Reformierakonna blogi: Michal referendumist 2021: Vabadus, mitte traditsioonid, on ründe all
Blogid
16. Jaanuar 2020 20:09
Kristen Michal, riigikogu liige
Kristen Michal, riigikogu liige
Rahvaküsitlus perekonnaseaduse üle kinnitamiseks aastal 2021 pole erinev mistahes maksumaksja raha virutamise teel tehtavast reklaamikampaaniast. Probleemi, mida õigupoolest lahendataks ju pole, peale poliittähelepanu, kuid arvestatav kulu ja tulemus kus rahvast lõhestatakse, juba ette kindel. Kellele on kasulik, et Eesti rahvas jaguneks seejärel võitjateks ja kaotajateks? Märgiks, mis püsib veel kaua ja kindlasti toob tagajärjeks populaarkonservatiivide soovi reklaami postkasti saatmise kõrval piiluda riigi sildi all inimeste koju ja pisut magamistuppa.
Eesti ajaloo ja riikluse DNA pealiin on vabadus, iseolemine. Esiisad võitlesid, vanemate põlvkond laulis ja meie lapsed on sünnist vabad. Vabal maal, vabad poisid ja tüdrukud. Kellele võõras ei ütle, kuidas elada, muud keelt rääkida ja õige mõelda. Seda äraspidisem on tundmus, et ise asume selle võõra rolli, kes ütleb kuidas keegi teine elama peaks.
Kuidas muudmoodi mõelda Keskerakonna ja EKRE ühisest plaanist korraldada maksumaksja raha eest küsitlus? Muidugi, mitte küsides ainukese küsimuse, mis tegelikult oleks kohane — kas Keskerakonna ja EKRE armastuseta kooselu on lubatav? See on ju tegelik küsimus, mida terve Eesti varsti pea aasta üle elab. Rahva vastus valitsusele ilmselt ei meeldiks. Seetõttu on plaan kohalike valimiste päeval küsitleda inimesi hoopis … perekonnaseaduse kehtivuse teemal.
Lahendus on, nüüd otsitakse probleemi, mis sellega sobiks
Küsimus, kas abielu võiks jätkuvalt olla naise ja mehe vaheline, on tegelikult maksumaksja aja ja raha kasutamine nende reklaamiks, kelle juhi arvates Laulev Revolutsioon, iseseisvumine oli massihüsteeria, milles mõisahärral osaleda ei tasunud. Samahästi võiks üle kinnitada küsitlusel, et meil on parempoolne liiklus, miks ka mitte.
Abielu, ainsuses mehe ja naise vahel on perekonnaseaduses kirjas. Seda pole kahtluse alla seadnud ükski poliitiline jõud riigikogus. Isegi auravast kaabust tõmmatud fantaasia lillast brigaadist, kes homoteerulliga hommikust ringi sõidab, pole tänaseni näole andnud. Ehk oodatakse populaarkonservatiivide punkris hirmulugusid pajatades kaalujälgijate rühma rünnakut moosile ja 1997 aasta rariteetsetele Helle-Moonika vastlakuklitele, mis aukohal riiulil? Kaalujälgijad ehk annavad mulle nalja andeks. Aga see näide meenub mulle alati, kui kuulen verevaesete musta riietatud mehikeste juttu, kuidas need pagana homod nende naisi minema meelitavad.
Aga kuidagi oleme ummisjalu ruttamas olukorda, kus me riigina mitte ei seisa oma inimeste vabaduse eest, vaid tahame inimestele öelda, kuidas peaks elama? Kas me ise tahaks, et meile öeldaks kuidas elada? Kas konservatiiv tahaks, et tema eluvalikud teeks sotsiaaldemokraat? Ei usu. Ja ehkki viimased olid eelmise juhiga kuulsad ka Eestis oma võimes arvata, et on inimkonna parim osa, teades, kuidas inimese elama peaks, on nemadki vast mõistnud, et inimeste vabadus on ülem poliitiku arvamusest, et tema valgustatud tarkus on kingitus rahvale, mille eest peaks teda tänama monumentaalskulptuuriga. Olles tagasihoidlik.
Samamoodi, vabadust hoopis juurde luues tuleks maailma ajastuvaimule vastassuunas liikuda. Kui mujal ehitatakse müüre, füüsilisi või virtuaalseid, siis Eesti peaks hoiduma selliste müüride loomisest inimeste vahele, riigis sees. Hinnates hoopis vabadust. Oma vanemate panust, et igaüks saaks elada nagu tahab, teise küsimata pealesurutud õpetusteta.
Ela nagu tahad, sinu eraelu pole riigi ega minu asi
Abielu mõiste on seaduses kirjas, nagu öeldud ja õigupoolest keegi seda peale populaarkonservatiivide pole kahtluse alla seadnudki. Püromaani püüdlikkusega enda süüdatud tulekahju dramaatiliselt kustutama asudes käituvad nad ka antud asjas. Peale enda süüdatud leegi pole rünnakut mida tõrjuda. Ainus ongi endi rünne vabadusele ja Eesti tervemõistuslikule eluhoiakule, et igaüks elab kuidas tahab. Pole teiste asi kuidas, nagu ei ole tema asi kuidas teised oma eraelu korraldavad. See hoiak kehtib nii Setus kui Saares.
Siin võikski peaaegu lõpetada. Üks asi tahab siiski märkimist. Arvan, alguses viidatuna, et pseudoreferendumküsitluse näol on tegu parteilise enesereklaamiga maksumaksja raha eest, vargusega. Selle kulud peaks seaduse järgi katma need kes tahavad sellist reklaamikampaaniat teha, veelvähem on poliitreklaamil kohta valimisjaoskondadesse.
Samal ajal kui otsime pisikestele vajaminevat raha lastehaiglale eurode kaupa või arutame kuidas saaks kokku piisavalt, et osta näiteks laste elukvaliteeti parandavaid insuliinipumpasid, ei saa kergekäelist võimulolija enesereklaami ja maksumaksja raha prassimist vaikides vaadata. Isegi kui sildiks on küsitlus, on ette selge, et selle eesmärk pole mitte inimeste hoiaku teadasaamine, rääkimata probleemi lahendamisest, vaid enda näitamine maksumaksja taskust.
Kohane oleks juba stardis valemäng katki vilistada. Probleemi ühiskonnas, mida lahendada ei ole. Ründe all maailmas ja Eestis ei ole mitte traditsioonid vaid vabadus. Hoopis vabadus, see kõige kallim, vajab Eesti kaitset.
Jälgi autorit sotsiaalmeedias:
Michal referendumist 2021: Vabadus, mitte traditsioonid, on ründe all was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Andres Sutt: huvirühmad teise samba lammutamist ei toeta
Pressiteated
16. Jaanuar 2020 16:15
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Sutt ütles pärast tänast rahanduskomisjoni istungit, kus kuulati huvirühmasid, et kogumispensionite süsteemi lõhkuva eelnõu kohta ei kõlanud ühtegi toetavat seisukohta.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Sutt ütles pärast tänast rahanduskomisjoni istungit, kus kuulati huvirühmasid, et kogumispensionite süsteemi lõhkuva eelnõu kohta ei kõlanud ühtegi toetavat seisukohta.
„Väga selgelt tuli välja, et eelnõu pigem vähendab kui suurendab pensione olukorras, kus rahvastik vananeb. Dementsuse Kompetentsikeskus tõi üheselt välja, et pikaajalise sotsiaalhoolekande kulud kasvavad ning need kulud jäävad järjest enam inimeste kanda – tegelikult vajab pensioni- ja sotsiaalhoolekandesüsteem hoopis raha juurde,“ ütles Sutt ja lisas, et ometi ei soovi koalitsioon huvirühmade arvamusi ja muresid kuulda võtta.
Suti sõnul on eelnõus olulised põhiseadusliku riive aspektid, eriti võimalus võtta II sambast lisaks oma 2% panusele välja ka 4% riigi makstud osa.
„Kohustusliku kogumispensioni kaotamine suurendab survet maksutõusuks, kasvab majanduse heitlikkus, vähenevad investeeringud, pensioni investeerimiskonto ei saa tegelikult valmis ja nii ei ole see ka tegelik valik, ka seaduse rakendamistähtajad ebareaalsed“ märkis Riiigkogu liige.
„Kinnitust said kõik murekohad, millest nii huvirühmad kui ka meie oleme korduvalt rääkinud. Riigimehelik oleks seaduseelnõu tagasi võtta ja teha Eesti pensionisüsteem tegelikult paremaks. Koalitsioonis valitseb aga riigimehelikkuse defitsiit ja nii ollakse valmis ohverdama rahva huvid koalitsioonileppele,“ lõpetas Sutt.
Kaja Kallas: Kuidas jagame teaduse raha?
Blogid
15. Jaanuar 2020 16:35
Kaja Kallas
(Kõne Riigikogu teadus-arendustegevuse arutelul 15.01.2020)
Teaduse alarahastamisest on palju räägitud. Kuulates Jüri Ratast täna meie ees kõnelemas ja ütlemas, et „teadusrahastust tuleb suurendada“ tekib vägisi küsimus, kas ta ei olegi peaminister, kelle käes on võim riigi arengut suunata ja otsustada ka riigieelarve üle?
Aga kuna sellest on palju räägitud, siis ma oma 5 minutit selle peale enam ei raiskaks. Valitsus eesotsas peaministriga peaks tegudega näitama seda, mida suuga räägib ning eraldama teadusele rohkem raha.
Aga oluline on ka, millele ja kuidas see raha eraldatakse. Paar mõtet sellega seoses.
- Me teame, et kõige suurem kitsaskoht meie majandusele ja ettevõtetele on rakendusuuringud. Teadusahela alguses olevat baasteadust rahastatakse riigieelarvest ja tehakse ülikoolides ja teises otsas olevaid prototüüpide ehitamist ja katsetamist rahastab erasektor, kuid sinna jõudmiseks on mitu faasi rakendusuuringuid, mis justkui kukuvad kuhugi vahele maha. Kuid ilma rakendusuuringuteta ei teki ka seda lõplikku toodet või teenust, mis innovatsioon ja majandust edasiviiv jõud on. Seetõttu on meie ettepanek olnud luua ülikoolidest eraldiseisev rakendusuuringute keskus, mille eeskujuks on näiteks VTT Soomes, mis nende unaruses olevate faasidega tegeleks ning aitaks kaasa teaduses arendatavate ideede jõudmisele majandusse ja seeläbi kogu ühiskonna jõukuse kasvatamisele.
- Eesti on väike riik koos väikese keele ja kultuuriga. Arusaadavalt ei ole eesti keele ja kultuuri arendamiseks väljaspool Eestit kellelgi huvi, seega me peame vaatama, et vaid Eestit ja meie kestlikkust puudutavad valdkonnad ei jääks rahastamisel vaeslapse ossa. Ometi hetkel Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste hindamiskriteeriumid ei hinda kõrgelt uuringute olulisust Eestile.
- Elus ja ühiskonnas on erinevad protsessid omavahel seotud ja eksisteeri vaakumis. Seda peaks arvestama teaduse rahastamine. Premeerima peaks valdkondade ülest koortööd ja lõpptulemust. Eneli Kindsiko kirjutas selle nädala Sirbis, et on suur vahe, kas teadusrahastust määratakse valdkonna või riigile tähtsate probleemide alusel. Eesmärgiks peaks olema riigile oluliste probleemide valdkonnaülene lahendamine.
- Öeldakse, et sa saad seda, mida mõõdad. Seega peaks teaduse rahastamise mõõdikud selgelt paigas olema. Kui teaduse eesmärgiks on innovatsioon majanduses või ühiskonnas laiemalt, siis tuleks ka vastavad mõõdikud paika saada. Kui hindame eelkõige ja ainult teadusartiklite hulka, siis seda ka vastu saame. Kui mõõdame koostööd teiste valdkondade või ettevõtjatega, siis on tõenäolisem, et saame ka vastavaid tulemusi.
Kokkuvõtteks, riigi majandusedu võib baseeruda kolmel asjaolul: 1) loodusvarad; 2) odav tööjõud või 3) teadmised, oskused ja tehnoloogia. Kuivõrd loodusvarasid meil ei ole (ega me ei taha neid ära raisata), me ei ole enam odava tööjõu maa ega soovi seda ka olla, siis meie ainus tee on arendada teadmisi, oskusi ja tehnoloogiaid. Selleks me peame aga investeerima rohkem teadus- arendustegevusse ja tegema seda targalt. Ainult nii saame liikuda tehnoloogiliselt targa ja puhta loodusega ühiskonna poole.
The post Kuidas jagame teaduse raha? appeared first on Kaja Kallas.
Kaja Kallas: avaldame juba teist korda siseminister Mart Helmele umbusaldust
Kõned
17. Detsember 2019 11:00
Head kolleegid!
Juba teist korda oleme sunnitud avaldama siseminister Mart Helmele umbusaldust. Tundub, et seekord on Eestis solvatavad inimesed otsa saanud ja on mindud Soome valitsuse ja peaministri kallale.
Ma ei tahaks tema ütlusi korrata, aga stenogrammi ja ajaloo huvides pean seda siiski tegema. Oma pühapäevases raadiosaates teatas siseminister nimelt järgmist: "See, mis on nüüd juhtunud Soomes, no see ajab ikka ihukarvad püsti. See ajab ihukarvad püsti ja ma ütlen, et järgmine Soome peaminister on Jussi Halla-aho, sest midagi nii mõistusevastast, kui praegu Soomes toimub, ei ole seal ilmselt toimunud juba mitu sajandit. [---] Seda normaalset riiki püüab siin mõnigi erakond meil uppi keerata, et muuta Eesti samasuguseks. Nagu praegu nüüd selle Soome valitsuse ees saavad seisma ikka väga naljakad asjad. Ja ma tuletaksin meelde ikkagi Vladimir Uljanov-Lenini ütlust, et igast köögitüdrukust võib saada minister, või kuidas ta ütles. Nüüd me siis näeme, kuidas ühest müüjatüdrukust on saanud peaminister ja kuidas seal mõnestki teisest tänavaaktivistist ja harimatust inimesest on saanud samuti valitsuse liige. [---] Nüüd me siis tegelikult mingil määral võime näha, kuidas toimub punaste ajalooline kättemaks valgetele ehk siis punased, kes tahtsid juba siis Soome riiki likvideerida, on nüüd saanud võimule ja nüüd siis üritavad meeleheitlikult Soome riiki likvideerida, teha Soomest mingit sorti europrovintsi, mis kannab küll nime võib-olla territooriumina Suomi või Finland, aga mis tegelikult lohiseb täielikult selle nii-öelda fukuyamaliku ajaloo lõpu ideoloogilise filosoofia sabas."
Isegi kui väga tahaks, ei saa kuuldut kuidagi võtta tunnustusena Soome riigile, tema valitsusele ega peaministrile. Seda käsitlevad solvanguna Soome peaminister ise, Soome poliitikud, ajakirjandus ja lihtinimesed, ja esialgu nägi selles solvangut isegi Eesti valitsuse juht Jüri Ratas.
On see kõik juhuslik? Kas Mart Helme alavääristas Soome riiki kogemata, kuuma peaga? Kas nüüd, kui on vargsi lastud käiku ebasiiras, hädapärane vabandus, milles on palju rohkem kõiki teisi süüdistavat, süüdimatut ülbust kui kahetsust ja arusaamist sellest, mis tegelikult on toimunud, kas nüüd tõesti võime juhtunu muretult selja taha jätta, nagu soovitab Jüri Ratas?
Kas me tõesti usume, et kui peidame selja taha kõik need valed ja solvamised, mis Mart Helme on endale lubanud, et pärast seda kõike näeme siseministrina inimest, kes ühtäkki hakkab austama nii meie sõprade, liitlaste kui ka Eesti riigi enda väärikust?
Kas me tõesti peame - Isamaa esimehe soovituse järgi - suhtuma Mart Helmesse nii, nagu suhtutakse Vladimir Žirinovskisse Venemaal - klouni, keda keegi ei võta enam tõsiselt. Aga, hea kolleeg, Žirinovski ei kuulu Venemaa valitsusse. Isegi Venemaal hoitakse Žirinovski-sugused räuskajad valitsusest eemal.
Kas me siis tõesti ei mõtle sellele, et andes väga olulisel positsioonil olevale ministrile vaba voli ennast naeruvääristada, et sellega vähendame oluliselt nii Eesti valitsuse kui kogu Eesti riigi tõsiseltvõetavust? Ja üldsegi mitte ainult meie sõprade ja liitlaste seisukohalt, vaid Eesti enda inimeste silmis. Me alandame Eesti riiki.
Me võiksime siin üle loetleda ka Mart Helme poolsed Riigikogu liikmete ründamised, erinevate inimgruppide ründamised, solvangud paremale ja vasakule, kuid leiame, et ainuüksi Soome valitsuse ja Soome peaministri Sanna Marini vastase isikliku rünnakuga on ta kahjustanud Eesti ja Soome suhteid, Eesti riigi mainet, alavääristanud naisi ja mõnitanud lihtsaid tööinimesi.
Lugupeetud Riigikogu liikmed!
Me kõik siin saalis mõistame, miks Jüri Ratase valitsuse jaoks ei eksisteeri punaseid jooni, eriti olukorras, kus ohus on koalitsiooni püsimine. Aga me ei anna siin ju täna hinnangut koalitsioonile ega valitsusele. Me räägime täna Eesti riigile ilmselgelt kahju teinud ministrist. Mart Helme ei ole sugugi esimene poliitik, kes ei sobi ministriametisse või kes on loobunud sellest ise, aga kellel on võimekust juhtida erakonda. See ei ole meie otsustada.
Mis aga kindlasti on meie otsustada siin ja täna, see on sõnum, mille me anname nii eesti kui soome rahvale oma riigi usaldusväärsuse ja tõsiseltvõetavuse kohta. Kahte asja enam korraga ei saa: usaldada ühtaegu Mart Helmet ja austada oma riigi väärikust. Tuleb valida väärikuse taastamise ja veel sügavamasse häbisse vajumise vahel. Eesti Vabariigi valitsuse liige ei saa olla inimene, kellel puudub vähimgi enesekriitika, kuid kellel seevastu on haiglaslik viha kõige endast erineva vastu, eelkõige naiste vastu.
Ma väga loodan, et täna osutub siin saalis kõhklustest tugevamaks südametunnistuse ja vastutustunde hääl. Elu on korduvalt näidanud, et andes sõrme inimestele, kelle eesmärgiks on konflikte provotseerida ja eskaleerida - kaotad lõpuks käe. Ja mitte ainult käe. Provokaatorile võib see parimal juhul olla mäng, rahvale ja riigile - halvimal juhul elu küsimus. Sest ükski plaan B ei korva seda kaotust, mida Mart Helme tegevus on kaasa toonud Eesti julgeolekule - Eesti ühiskonna sisemise lõhestamise ja välissõpradest järkjärgulise isoleerimise läbi. Eesti rahvas ei ole sellist mandaati andnud mitte kellelegi meist, mitte ühelegi ministrile. Seepärast ei näe me teist võimalust kui avaldada Mart Helmele umbusaldust.
Tänan!