Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi hinnangul on riigil kohustus tagada koolihariduse ühtlane tase, mille võtmeküsimusteks on ka koolijuhtide kompetentsus ja kvaliteetne töö. Riigil peab olema võimalus kooli juhtimist kontrollida ja tegutseda, kui muud huvid kui õpilaste omad koolipidajal seda teha ei lase.

„Riigil peab olema võimalus sekkuda kui kooli tulemused on kinni juhtimise taga. Juhtide regulaarne hindamine võimaldab puuduste põhjusi tuvastada ning nende pinnalt peab haridusminister saama anda juhtimise parandamiseks soovitusi ja teha ettekirjutusi. Äärmuslikel juhtudel peab ministril olema võimalus ka rahaliseks sanktsiooniks kui koolipidaja kaitseb õpilaste asemel lõpuni koolijuhi isikut,“ selgitas Ligi seadusemuudatuse sisu.

„Aastateks 2014-2020 oli kortermajade korrastamiseks mõeldud jagada 102 miljonit eurot, kahjuks on vahendid selleks juba otsas. Sellest hoolimata on korteriühistud teinud taotlusi ca 48 miljoni euro ulatuses ja viinud oma kuludega läbi juba ka vajalikud ettevalmistustööd. Valitsus peaks pigem tunnustama ja toetama korteriühistuid, kes on jõudnud läbi raskuste ühisele kokkuleppele ja valmis panustama, et muuta oma elamuid energiasäästlikumaks,“ selgitas Kruuse.

„Riiklik üürimajade projekt on läbi kukkunud ja tegeleb vale probleemiga. Üürielamufondi loomine on kaheldava väärtusega, sest riigi rahaga loodav uus elupind vähendab kohaliku elaniku kinnisvara väärtust ehk põletatakse maksumaksja raha, sest rajatava eluaseme turuväärtus on ehitusväärtusest madalam,“ lisas Kruuse

„Küll aga looks korteriühistute renoveerimine kaasa positiivse efekti. Kui aastas renoveerida korterelamuid kokku 330 miljoni euro väärtuses, looks see hinnanguliselt ca 5600 töökohta, elavdaks majanduskasvu, parandaks hoonete sisekliimat - parema sisekliima tõttu võidaks riik tervisekuludes 186 miljonit eurot aastas ning samuti väheneks inimeste kulutused energia tarbimisele,“ tõi Kruuse näite.

“Tänu aktsiisijamadele kaotame 100 miljonit aastas koos kõikide maksudega, aga renoveerimata majade halva sisekliima tõttu on tervisekahjud, mis jäävad erinevalt maksudest Eestisse, umbes 186 miljonit eurot. Muuhulgas on sellel mõju ka tervelt elatud aastatele,” rõhutas Kruuse reaalse probleemiga tegelemise olulisust.

„Kadri Simsoni haldusalas majandus-ja taristuministrina on 2016. aasta novembrist alates Veeteede Amet. Minister saab infot Tallinna Sadamast ning Saarte Liinidest, kuid sellest hoolimata on saarte ühenduse probleemi lahendamist nii kaua edasi lükanud. Väga kurioosne on tõsiasi, et 2017. aasta mais vastas minister Simson Riigikogule enesekindlalt, et hoopis laevad ise süvendavad Rukki kanalit. Lisades, et tema 2017. aastal süvendamistööde vajadust ei näe. Ehkki juba tollal oli talle teada, et probleemid tekivad sügisel ja talvel. Seega on Simson olnud juba 2017. aasta kevadest probleemist isiklikult teadlik. Selle tunnistamise asemel on minister asunud aga vastutust veeretama mujale, küll jagub seda kohalikele, küll poliitikutele, küll ilmaoludele,“ sõnas Urve Tiidus.

„Meie soov on, et Kadri Simson asuks otsima lahendusi, mitte vabandusi ning ühendused saartega ei kannataks tema põhjendamatu enesekindluse tõttu. Juba 2017. aasta mais oli Simson probleemist teadlik, veel sügisel on talle sellest kriitilisena kirjutanud nii sadamakapten kui Hiiu ettevõtjad ja omavalitsusjuhid. Mida pole, on lahendused ja suhtlemine – Simsonil on aeg vastutada, tööle hakata ning probleemid lahendada,“ võttis Urve Tiidus arupärimise esitajate soovi kokku.

Arupärimine täismahus:

Kadri Simson

Majandus- ja taristuminister

Ühendustest saartega

Olete majandus- ja taristuminister novembrist 2016 ning Teie haldusalas on Veeteede Amet. Teete ka omanikuotsuseid ja saate infot Tallinna Sadamast ning tema tütarettevõttest, mis teostab ühendusi Saare- ja Hiiumaaga. 

Kalle Laanet esitas Teile mais 2017 kirjaliku küsimuse Rukkirahu kanali süvendamisvajadusest. Vastasite 30.05.2017 oma kirjaga. Vastused olid enesekindlad, et kanali sügavusest piisab, veelgi enam, kanal puhastub Teie hinnangul ise ning seetõttu teie 2017 aastal ei plaani süvendustöid.

Vastuseks küsimusele „Kuidas Te plaanite tagada madala veetaseme puhul parvlaevaliikluse Hiiumaa ja mandri vahel?“, vastate muuhulgas ja tsiteerin Teid: „Tänaseks sõidavad Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil aga kaks uut parvlaeva, mille käiturid asuvad laeva keskteljel. Veeteede Ameti hinnangu kohaselt võib 2015. aasta kogemusele tuginedes eeldada, et liinile tulnud uued parvlaevad viivad kanalist pehmed setted välja ja taastub ligilähedaselt 2014. aastal teostatud süvendustööde järgne olukord.“! 

Vastusest ilmneb siiski, et juba kevadel 2017 oli Teile ja alluvatele ametkondadele teada, et probleemid veetaseme langusega ilmnevad sügisel ja talvel.

Teie vastus jätkub: „Ühtlasi pean vajalikuks täpsustada, et madal veetase ei ole parvlaevaliiklust häirinud mitte suvel, vaid sügis-talvel. Tulenevalt eelöeldust seirab Veeteede Amet alanud navigatsiooniperioodil Rukkirahu kanali sügavusandmeid järjepidevalt ning suve lõpus hinnatakse olukorda ja süvendamise vajadust täiendavalt.

Lahendusena pakkusite, ja taas tsiteerin Teid: „ Juhul, kui veetase peaks taaskord erakordselt madalaks muutuma, on alternatiiv olemasolevate parvlaevade väiksemas mahus laadimine. See tähendab küll väiksemat veomahtu, kuid sel juhul on parvlaevaühendus siiski tagatud.“

Vastusena teisele küsimusele kas plaanite enne suvehooaega korraldada Rukkirahu kanali süvendamise, vastate „Eelmise küsimuse vastusest tulenevalt ei ole enne suvehooaega Rukkirahu kanali süvendamist plaanis.“

Kuna hoolimata Teie enesekindlusest on Hiiumaale parvlaevaga saamisel raskusi, siis on meil Teile küsimused, millele ootame tempokat vastust, nagu ootab küllap avalikkus.

Küsimused:

1.            Kas jääte endiselt oma enesekindla väide juurde, maist 2017, et tollel aastal ei ole vaja Rukki kanalit süvendada ning laevad puhastavad selle ise? Kes konkreetselt vastutab selle Riigikogule esitatud väite mitte paikapidamise ning saabunud tagajärje eest? 

2.            2016 leidis koostöös Hiiu ettevõtjate ja Maavalitsusega lahendust otsinud tollane majandus ja taristuminister Kristen Michal 24 tunniga vahendid, et anomaalselt madala veetasemega olukorda leevendada. Süvendamistööd oktoobris 2016 saavutasid sügavuse 5,25 – 5,3 meetrit. Mis takistas Teil suvel 2017 sarnaseid samme astumast, teades mais 2017, et sügisel – talvel võib tulla probleeme?

3.            Ütlete avalikult, et Teie tegevust takistab jää. Ometigi oli juba mais 2017 Teil teada probleem. Teie enda vastus ütleb seda. Suvi 2017 oli jäävaba. Sügisel kirjutasid Teile probleemist nii Hiiu ettevõtjad kui ka omavalitsused. Miks Te ei astunud samme probleemi lahendamiseks aastal 2017, kui jää tekkeni oli ligi pool aastat aega?

4.            Et olukord Rukki kanali sügavusega on kriitiline ja veetase on langenud 4,8m ning see võib põhjustada häireid üleveos, juhtis 2017 novembri esimestel päevadel tähelepanu ka AS Saarte Liinid sadamate peakapten Andrus Maide. Teavituse kõigile partneritele saatis samuti Hiiumaa maavanema kt Piret Sedrik. Miks Teie või Teile alluvad ametkonnad kohe lahendusi otsima ei asunud? Varasemast teame, et need on võimalik ministri tahtmisel leida ööpäevaga, kas takistuseks oli soovi puudumine või ükskõiksus?

5.            Miks valisite Hiiumaa ettevõtjatele ja omavalitsustele vastata alles siis kui probleem oli üleriigilises meedias ning pahameel jõudnud juba avaliku allkirjade kogumiseni ja hiidlaste nõudeni, et astuksite tagasi mitte hakkamasaamise tõttu?

6.            Olete andnud lubadusi lahendusteks alles augustisse 2018. Kas olete võimelised ka varem probleemiga tegelema? Millised on konkreetsed tegevused mis tagavad tõrgeteta üleveo?

7.            Olete kuuldavasti soovitanud hiidlastel kasutada rohkem lennuki võimalusi? Kuidas Te kujutate ette, et Hiiu ettevõtjad mahutaks oma kauba väikelennukisse, seniste veoautode ja parvlaevade asemel? Või millel põhineb Teie soovitus – kas Eesti valitsusel on plaan suuri transpordilennukeid hakata Hiiumaa vahet lennutama?

8.            Hiidlased on öelnud, et pääs koju ei tohi olla seotud murega ja teadmatusega, mida on kuude kaupa loonud Hiiumaa laevatee korrashoiul tegamatajätmised Teie haldusalas. Kas tunnete isiklikku poliitilist vastutust oma haldusalas toimuva eest ning millal sõidate Hiiumaale, et vabandada isiklikult kehva asjaajamise ning küsimusse ükskõikse suhtumise pärast?

Suure tõenäosusega läheksid Põlva sünnitajad sünnitusosakonna sulgemise järel pigem Tartusse kui Võrru. Küsitav on aga Tartu valmisolek võtta vastu Põlva sünnitajad, mis võib tekitada olukorra, et sünnitusi hakatakse suunama Võrru ning inimestel kaob ära vaba valik. Olukorras, kus Tartu Lastekliiniku maja valmib alles mõne aasta pärast, on Põlva sünnitusosakonna sulgemine lubamatu. Tervishoiuteenuste kättesaadavus peab olema tagatud kõigis maakonnakeskustes ning igal patsiendil peab olema võimalik ise valida, millise haigla või kliiniku teenuseid ta kasutada tahab.

Endine peaminister Taavi Rõivas on välja toonud, et sünnitusosakondade sulgemisega saavutatav rahaline kokkuhoid on pea olematu. Põlva ja Valga Haigla kogueelarve on alla 1% Haigekassa eelarvest ning kõikide Eesti maakonnakeskuste (üld)haiglate kogueelarve suurusjärguna umbes 5% Haigekassa kuludest. Võimalik majanduslik kokkuhoid sünnituse lõpetamisest üldhaiglas (maakonnakeskuse haiglas) on parimal juhul mõnisada tuhat. Ehk 0,03% Haigekassa eelarvest. Seega on küsitav ka majanduslik põhjendus.

Reformierakonna Põlvamaa organisatsioon seisab kvaliteetsete teenuste ning hea elukeskkonna püsimise eest. Sünnitusosakonna sulgemine ei ole Põlvamaa inimeste huvides, oluline on elanike kindlustunne ja piirkonna tulevik.