Kaja Kallas: tunnustan valitsuse otsust kuulutada välja eriolukord
13. Märts 2020 10:00
Kaja Kallas
Tunnustan valitsuse otsust kuulutada välja eriolukord ja ühinen peaministri seisukohaga, et riik üksi ei suuda koroonaviiruse levikut peatada. On väga oluline, et iga inimene hoolitseks iseenda ja oma lähedaste eest. Tähtis on vähendada sotsiaalseid kontakte ja täita hügieeninõudeid. Võimalusel aidake palun neid, kes vajavad praegu abi muidu lihtsate igapäevaste toimetuste korraldamisel. Eriolukord kestab 1.maini aga loodan, et viiruse levik pidurdub võimalikult ruttu, et saaksime oma tavapärase elu juurde tagasi minna.
Mul on jätkuvalt mure nende inimeste suhtes, kes oma igapäeva töö tõttu peavad suure hulga inimestega kokku puutuma, näiteks meditsiinitöötajad, klienditeenindajad, bussijuhid jne. Palun käitume nende inimeste suhtes eriti mõistvalt, sest nemad teevad oma tööd selleks, et meie igapäevane elukorraldus edasi toimiks.
Eriolukorrast tulenevad piirangud toovad paratamatult kaasa ettevõtjatele ja majandusele negatiivsed mõjusid. Viiruse leviku vältimiseks peavad inimesed töölt eemale jääma. Esimesena kannatavad turismi-, majutus- ja kultuuriürituste korraldamisega tegelevad ettevõtted, kuid viiruse majanduslik mõju saab olema laiem.
Reformerakond on koos valitsusega valmis riigikogus töötama selle nimel, et me leiaks kiired ja tõhusad lahendused, mis annaksid kindlust ettevõtjatele ja töötajatele. Olgu selleks siis sihitud erakorraline rahaline abi teatud majandussektoritele, paindlikumad haigus-ja töölt eemale jäämise hüvitused, lisaraha eraldamine tervishoiule või maksupuhkused koos laenugarantiidega.
Kriis on poliitilise ühtsuse aeg ja on oluline, et Eesti langetaks otsuseid õigeaegselt ja ettevaatavalt. Nii saame vähendada haigestumist ja leevendada majanduslikke raskusi.
Oleme ühtsed ja mõistvad - üheskoos saame kriisist jagu!
Kaja Kallas: Hädaolukord tuleb sisustada konkreetsete käitumisjuhistega
Blogid
12. Märts 2020 13:29
Kaja Kallas
Koroonaviirus on tugevalt mõjutamas Eesti igapäevast elu ja majandustegevust. Olukord Eestis on tõsine ning seetõttu peavad Eesti valitsus, ametkonnad ja poliitilised erakonnad käituma ühtselt. Meie eesmärk on tagada, et ühiskond toimiks edasi, küll piiratult, aga toimiks. Eesti ühiskond vajab mitte enam soovitusi, vaid selgeid juhised, kuidas koroonaviirusega toime tulla. Kui see vajab eriolukorra väljakuulutamist, tuleb seda teha. See on meede, mis võimaldab võtta vastu otsuseid, mis tooks selguse.
Esiteks vajame võimalikult ruttu juhiseid, kas ja mis tingimustel võivad inimesed töölt koju jääda, kartmata sissetuleku kaotust. See eeldab tõhusat ja kiiret koostööd tööturu osapooltega. Vajame selgust, milline on riigi tugi tööandjatele kui peaks vajalik olema suurem töötajate töölt eemale jäämine. Inimesed peavad teadma, et nad saavad viiruskahtluse korral koju jääda kartmata sissetuleku kaotust. Riigipoolse lahenduse tekkimine sissetulekute säilitamise küsimuses on kriitilise tähtsusega edasiseks viiruse takistamiseks.
Teiseks vajavad omavalitused, riigiasutuste juhid ja ettevõtjad ühemõttelist ja selget suunist, kuidas korraldada koolide õppetööd, avalike asutuste tööd ja täpsemaid suuniseid suuremate töökollektiivide juhtimisel.
Kolmandaks, majanduse jahtumiseks valmistumisel tuleb alustada sellest, et saame selge pildi ette oma riigi rahalistest võimalustest. Me vajame realistlikku ülevaadet töötukassa, haigekassa ja muude valitsuse reservide olemasolust. Seejärel saame läbi mõelda, kuidas vajadusel erinevaid reserve täiendada ja riigieelarve paindlikkust suurendada, selleks et leevendada koroonaviirusega kaasnevaid negatiivseid majandusmõjusid. Samas peame jälgima, et me ei hakka paaniliselt kulutama, vaid astume samme, mis on hästi sihitud ja reaalse mõjuga.
Neljandaks, koroonaviiruse vastase võitluse esimene rinne on Eesti tervishoiusüsteem. Peaksime tervishoiuasutustele ja sotsiaalsüsteemile eraldama pikema vaatega lisaraha, sest viirusega kaasnevad kulud ja erivajadused võivad olla pikemajalised, kui hetkel arvata oskame.
Eestis on aeg ühtsuseks ja kokku hoidmiseks. Oleme hoolivad iseenda, oma lähedaste ja Eesti ühiskonna suhtes. Teeme vajalikud otsused, et ühiskond saaks toimida ja viiruse levik takistatud.
The post Hädaolukord tuleb sisustada konkreetsete käitumisjuhistega appeared first on Kaja Kallas.
Kaja Kallas: Kõne pensionifondide seaduse uuesti arutelul
Blogid
11. Märts 2020 18:19
Kaja Kallas
„Millega tegeled, armas Riigikogu?“ küsis president Vabariigi aastapäeval. Millega tegeled, armas Riigikogu, saab küsida täna uuesti ka koalitsioonisaadikute käest.
President ei kuulutanud välja pensionifondide muutmise seadust viidates tervele reale põhiseaduslikele probleemidele. Täna me peaksime seda arutama, kas avada seaduse uuesti arutelu, et need probleemid ja põhiseaduslikud riived kõrvaldada või see pole vajalik, sest Riigikogu neid probleeme ei näe.
Paraku menetlus Riigikogu põhiseaduskomisjonis ja ka rahanduskomisjonis on näidanud, et koalitsioon mitte ei püüdnud lahendada neid probleeme, millele president viitas, vaid tekitas neid probleeme juurde.
Põhiseaduskomisjonis toimunud arutelul said Riigikogu liikmed peale presidendi esindajate seletuste kuulamist, küsida küsimusi ning peale külaliste lahkumist üritasid opositsiooni esindajad algatada ka sisulist arutelu presidendi väljatoodud probleemide üle. Arutelu lõpetas põhiseaduskomisjoni esimees öeldes, et meie ei veena koalitsiooni ja hääletame lihtsalt ära. Pärast mida me hääletasime ja koalitsioon oma häältega võttis vastu seisukoha, et arutelu uuesti avada pole vajalik. Pärast arutelu toimumist ilmus aga advokaat Paul Kerese poolt koostatud dokument pealkirjaga „põhiseaduskomisjoni seisukoht“, kus ei esinenud ühtegi seisukohta, mis komisjoni arutelul Riigikogu liikmete poolt tegelikult esitati ning seda oli palutud esitlema advokaat, kes tunnistas, et tema töö eest maksab arved rahandusministeerium.
Siin on kaks põhiseaduslikku probleemi: 1) Riigikogu liikmed valitakse põhiseaduse § 60 kohaselt salajastel valimistel. Riigikogu liikmed töötavad komisjonides, kus kujundatakse Riigikogu seisukohti erinevate eelnõude osas. Riigikogu eest ei saa tööd delegeerida advokaadile, keda pole valitud valimistel. Samuti ei saa advokaat kirjeldada koosolekut, millel ta osalenud ei ole ega ammugi mitte koostada põhiseaduskomisjoni seisukohta, mis ei kajasta seda, mida komisjonis tegelikult arutati.
2) Põhiseaduse § 4 ütleb, et Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustuse põhimõttel. Põhiseaduse § 59 ütleb, et seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Advokaat Paul Keres kinnitas koosolekul, et tema tehtud töö pealkirjaga „põhiseaduskomisjoni seisukoht“ tellis ja selle eest tasus rahandusministeerium, ehk täidesaatev võim. Kui põhiseaduskomisjoni esimees laseb Riigikogu eest töö ära teha valitsuse poolt makstud advokaadil, siis läheb see vastuollu põhiseadusega. Seda seisukohta ei saa ega tohi arvestada Riigikogu seisukohana.
Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud pensionifondide seadus läheb vastuollu terve rea põhiseaduse sätetega nagu näiteks õiguspärane ootus, võrduspõhiõigus, omandipõhiõigus, ettevõtlusvabadus, inimväärikuse ja sotsiaalriigi aluspõhimõtted ning lisaks ka põhiseaduse preambulis sätestatud põlvkondade vahelise kokkuleppe põhimõtet. Lisaks on seaduses sees ka viga (perekonnaseaduse § 27 lg 2 punkti 4 muutmine, mida ei ole olemas), mida ei saa lugeda tehniliseks veaks ja mida saab parandada ainult Riigikogu. Nagu ma ütlesin, siis põhiseaduse § 59 ütleb, et seadusandlik võim kuulub Riigikogule.
Lisaks on uuesti arutlemise menetlemisel nii põhiseaduskomisjonis kui ka rahanduskomisjonis tehtud menetluslikud vead. Seetõttu tuleb seda seadust uuesti arutada ja vead parandada. See ei ole mitte ainult küsimus sellest, et Riigikogu peab tegema oma tööd korrektselt ja mitte võtma vastu seadusi, mis on vigased ja mis lähevad vastuollu põhiseaduse mõtte ja sättega. See on ka Riigikogu maine küsimus, et Riigikogu liikmed on suutelised tegema oma tööd ja keegi ei peaks küsima: „millega sa tegeled, armas Riigikogu?“
The post Kõne pensionifondide seaduse uuesti arutelul appeared first on Kaja Kallas.
Reformierakonna juhatus otsustas erakonna Üldkogu edasi lükata
Pressiteated
11. Märts 2020 14:30
Elektrooniline üldkoosolekul saab osalde 28.03 kell 9:00 - 30.03 kell 18.00 ööpäevaringselt. Üldkoosolek toimub Oravavõrgus - https://intra.reform.ee. Turvaliseks sisselogimiseks kasuta ID-kaarti või Mobiil-IDd.
Täna kogunenud Reformierakonna juhatus otsustas lükata edasi 28. märtsil Pärnus toimuma pidanud erakonna Üldkogu.
“Lähtume Terviseameti soovitusest mitte külastada suuremaid rahvaüritusi. Täna ei ole meil ka kindlust, milised on märtsi lõpuks toimuvad arengud. Sellises olukorras leidis juhatus, et on vastutustundlik üldkoosolek edasi lükata,” ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas.
Reformierakonna peasekretär Erkki Keldo ütles, et Üldkogu, kus toimuvad ka erakonna juhatuse valimised, lükkub ilmselt sügisesse.
“Reformierakonna põhikiri võimaldab korraldada üldkoosolekut ka elektrooniliselt. Selleks, et täita seadusest tulenevaid nõudeid, korraldab erakond märtsi lõpus erakorralise elektroonilise üldkoosoleku. Juhatuse otsuse järgi on üldkoosoleku päevakorras erakonna majandusaasta kinnitamine ning juhatuse mandaadi pikendamine kuni ühe aasta võrra,” ütles Keldo.
“Kindlasti peab elu Eestis hoolimata viiruse levikust edasi minema, aga selleks, et kõik erakonna liikmed saaksid kindla meelega Üldkogul osaleda tundsime, et vastutustundlik ja ka võimalik on lükata esimehe ja juhatuse valimised koos erakonna sünnipäevapeoga sügisesse,” märkis Keldo.
Kaja Kallas: Protest Riigikogu juhatusele
Blogid
11. Märts 2020 09:15
Austatud Riigikogu juhatus, Tallinnas, 10.03.2020
Käesolevaga avaldame tungivat protesti selle vastu, kuidas põhiseaduskomisjon on menetlenud presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduste uuesti arutamist (108UA).
20. veebruaril 2020 toimus presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse uuesti arutamine põhiseaduskomisjonis. Kohal olid Vabariigi Presidendi Kantselei direktor Tiit Riisalo, siseosakonna juhataja asetäitja Mall Gramberg ja advokaat Madis Päts.
Komisjoni istungist koostati protokoll nr 32. Protokollist on näha, et sõna võtsid Paul Puustusmaa, kes põhjendas miks on eelnõu komisjoni istungi päevakorras ning andis tutvustava sõna Vabariigi Presidendi Kantselei direktorile Tiit Riisalo. Tiit Riisalo ja Madis Päts tutvustasid presidendi seisukohtasid.
Koalitsiooni esindajatena esitasid Presidendi seisukohtade tutvustajatele küsimusi:
- Kalle Grünthal, kes soovis teada kas President K. Kaljulaid on seaduse suhtes erapooletu.
- Siim Kiisler soovis teada, kas tema kogutud vahendeid saab nimetada riigiabiks
- Paul Puustusmaa soovis teada milles seisneb teise pensionisambasse jääjate olukorra halvenemine, kui uus seadus peaks jõustuma.
- Marek Jürgenson soovis teada, kas Madis Päts töötas Eesti Panga analüüsi läbi ning on sellega nõus.
- Siim Kiisler küsis välja kuulutamata seadus ning Presidendi poolt otsuse punktis 7 äramainitudvea kohta.
Kaja Kallas palus eriarvamusena protokollis välja tuua, et Presidendi poolt otsuse punktis 7 väljatoodud viga ei ole tehniline sõnastuslik eksimus vaid tegemist on sisulise vormistusega.
Riigikogu liikmete küsimustega paralleelselt toimusid ka vaidlused asja sisu üle. Põhiseaduskomisjoni esimees lõpetas vaidlused ütlusega, et me üksteist ei veena ja hääletame lihtsalt kas avada seadust uuesti aruteluks või mitte.
Peale mida asuti otsuste langetamise juurde ning otsustati järgmist:
1.1. Määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Siim Kiisler (konsensus: Kalle Grünthal, Jaak Juske, Marek Jürgenson, Kaja Kallas, Siim Kiisler, Anneli Ott, Paul Puustusmaa, Vilja Toomast, Kristina Šmigun-Vähi).
1.2. Toetada kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) (108 UA) muutmata kujul vastuvõtmist (poolt: Kalle Grünthal, Marek Jürgenson, Siim Kiisler, Anneli Ott, Paul Puustusmaa; vastu: Jaak Juske, Kaja Kallas, Vilja Toomast, Kristina Šmigun-Vähi).
Suur oli meie üllatus reedel, kui märkasime, et põhiseaduskomisjoni päevakorda on pandud sama seaduse uuesti arutelu, külaliseks kutsutud advokaat Paul Keres. Küsisime enne päevakorra kinnitamist, et me ju lõpetasime selle küsimuse käsitlemise otsusega, kas koalitsioon tahab ümber otsustada? Seda soovi neil ei olnud, milleks siis see uuesti arutamine? Komisjoni esimees vastas, et selleks, et saada oma otsuse toeks argumente. Oma argumendid oleks tulnud esitada sel koosolekul, kui uuesti arutamise üle vaidlus oli. Siis neid argumente ei esitatud. Komisjon tegi otsused ära.
Asi läks veelgi absurdsemaks- kutsutud oli advokaat Paul Keres, kes ütles, et temal on leping rahandusministriga, esitas komisjonile argumendid, mis olid komisjoni liikmetele laiali jaotatud kui põhiseaduskomisjoni seisukoht. Ja küsimusele, kas see on tema poolt koostatud dokument, vastas advokaat jaatavalt. Selles seisukohas ei esinenud ühtegi argumenti, mis esinesid sel koosolekul, kus tegelikult Riigikogu liikmed seaduse uuesti avamise üle arutasid. Samuti ei suutnud Riigikogu liikmed nn „põhiseaduskomisjoni seisukohas“ kirjutatud argumente uuesti esitada. Komisjonil on loomulikult alati võimalik kuulata eksperte, aga siis kuulatagu juba kõiki eksperte ja see tähendab seaduseelnõu uuesti arutamist, mida koalitsioon ju soovis vältida. Ja teiseks, komisjoni seisukohana ei saa vormistada advokaadi seisukohta, kes pole Riigikogu liige ja pole sel koosolekul osalenud, kus Riigikogu liikmed seda küsimust arutasid ja otsustasid. Kui niimoodi tehakse lihtsalt selleks, et suures saalis oleks argumente oma seisukoha toetuseks, siis on see pikk samm parlamentarismist ja õigusriigist kaugemale, erakordselt läbipaistmatu ja küüniline. Põhiseaduskomisjoni esimehel on õigus kutsuda koosolekule inimesi esinema, aga siis peaks nende poolt esitatud seisukohti ka protokollima kui advokaadi poolt esitatud arvamust, mitte kui komisjoni seisukohta.
Lisaks juhime tähelepanu, et meil on võimude lahusus ja sestap on taunimisväärne, et Riigikogu põhiseaduskomisjoni (kes peaks seisma põhiseaduse mõtte ja sätte eest) seisukoha kirjutab täitevvõimu ehk valitsuse poolt palgatud advokaat.
Kokkuvõttes, põhiseaduskomisjoni enamuse poolt rahandusministeeriumi advokaadi poolt koostatud ühepoolse seisukoha hääletamine põhiseaduskomisjoni seisukohaks on häbiväärne ja seda saab lugeda komisjoni arutelukäigu ebaõigeks kajastamiseks.
Samalaadne situatsioon kordus ka rahanduskomisjoni arutelul, kus komisjoni seisukoht ei peegelda komisjonis toimunud sisulist debatti ja erinevaid seisukohti, vaid on see sama advokaadi poolt kirjutatud seisukoht, mis põhiseaduskomisjonis.
Palume Riigikogu juhatust seista Riigikogu au ja väärikuse eest, mitte lubada sellist häbiväärset praktikat ning tagada, et komisjonide protokollid kajastavad õiglaselt Riigikogu saadikute arutelu käiku.
Kaja Kallas: Koroonakriisi lahendamine eeldab koostööd
Blogid
11. Märts 2020 08:23
Kaja Kallas
Koroonaviirus on laastamas maailma majandust ning finantsurge ja on ilmselge, et need mõjud kanduvad varem või hiljem ka avatud majandusega Eestisse. Viiruse leviku ja võimaliku majandussurutisega toimetulek eeldab poliitilist koosmeelt ja ühist tegutsemist. Pakun kõigile erakondadele aruteluks välja mõned mõtted, kuidas ebakindlates oludes ühiskonnana paremini toime tulla.
- Majanduse jahtumiseks valmistumisega tuleb alustada sellest, et saame selge pildi ette oma riigi rahalistest võimalustest. Seega vajame realistlikku ülevaadet töötukassa, haigekassa ja muude valitsuse reservide olemasolust. Seejärel saame läbi mõelda, kuidas vajadusel erinevaid reserve täiendada ja riigieelarve paindlikkust suurendada, selleks, et leevendada koroonaviirusega kaasnevaid negatiivseid majandusmõjusid.
- Peame üheskoos tööturu osapooltega läbi mõtlema konkreetse lahenduse olukorraks, kus koroonaviirus levib ja inimesed peavad töölt eemale jääma. Ettevõtjad ja töötajad peavad teadma, kas ja kuidas on riik valmis sekkuma, et toetada ettevõtteid ja tagama, et inimesed ei jääks haiguspuhangu tõttu sissetulekuta. See lahendus on vajalik, sest just ebakindlus võib juba iseenesest põhjustada majanduse jahtumist.
- Ettevõtjad ja omavalitsused peaksid saama selged juhised, millistel juhtudel võivad rakenduda Eestis täiendavad piirangud. Näiteks võimalikud kitsendused avalikele üritustele, reisimisele ja muule majandustegevusele. Kui piirangud tulevad järsku ja üleöö, siis on nendega kaasnev paanikaefekt suurem. Tähtis on ettevõtjate ning inimeste ootuste juhtimine ja eelnev valmisolek olukorraga kohanemiseks.
- Koroonaviiruse vastase võitluse esimene rinne on Eesti tervishoiusüsteem. Peaksime tervishoiuasutustele ja sotsiaalsüsteemile eraldama pikema vaatega lisaraha, sest viirusega kaasnevad kulud ja erivajadused võivad olla pikemaajalised, kui hetkel arvata oskame.
- Soovin, et valitsus käituks koroonaviiruse teemal avatult ja ei pelgaks opositsiooni kaasamist. Meie kõigi ühine huvi on leevendada igakülgselt viiruse negatiivset mõju Eestile. Kui valitsus soovib Riigikogult tuge ning tasakaalukat arutelu võimalike seaduse ja riigieelarve muudatuste läbi viimiseks, siis Reformerakond on selleks valmis.
- Lõpetuseks tänan kõiki neid ametkondi, kes on koroonaviiruse teemaga seni tegelenud ja andnud endast palju. Meie kõigi kohus on kodanikena käituda vastutustundlikult ja hoolivalt üksteise suhtes. Eriti tähelepanelikud peame olema vanemate inimeste ja riskigruppidega.
The post Koroonakriisi lahendamine eeldab koostööd appeared first on Kaja Kallas.
Reformierakonna valimistoimkond registreeris juhatuse kandidaadid
10. Märts 2020 12:30
Reformierakonna valimistoimkond registreeris eileõhtusel koosolekul kandidaadid, kes osalevad erakonna juhatuse valimistel.
Reformierakonna esimeheks kandideerib Kaja Kallas.
Reformierakonna valimistoimkond registreeris eileõhtusel koosolekul kandidaadid, kes osalevad erakonna juhatuse valimistel.
Reformierakonna esimeheks kandideerib Kaja Kallas.
Üle-Eestiliselt kandideerivad Reformierakonna juhatusse Yoko Alender, Urmas Klaas, Urmas Kruuse, Maris Lauri, Jürgen Ligi, Kristen Michal, Marko Mihkelson, Urmas Paet, Keit Pentus-Rosimannus, Hanno Pevkur, Signe Riisalo, Taavi Rõivas, Andrus Seeme, Andres Sutt, Aivar Sõerd, Urve Tiidus, Kristo Enn Vaga ja Mart Võrklaev.
Erakonna põhikirja järgi valitakse Reformierakonna juhatusse üks kandidaat Põhja, üks Lõuna ja üks Lääne regioonist.
Põhja regiooni kandidaadid on Aleksandr Holst, Kuno Järv ja Maris Toomel. Lõuna regiooni kandidaadid on Rait Pihelgas ja Maido Ruusmann. Lääne regiooni kandidaat on Jaanus Ratas.
Juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valimine toimub Reformierakonna üldkogul 28. märtsil 2020 Pärnu kontserdimajas. Reformierakonna juhatusse kuulub koos erakonna esimehega 17 liiget.
Kaja Kallas: Riigikogust leiab rohtu koomaletõmbamise vastu
Blogid
27. Veebruar 2020 15:30
Kaja Kallas
Peaministri ja presidendi vabariigi aastapäeva kõnedest on enim tähelepanu pälvinud kaks väljaütlemist. Kõigepealt pidas peaminister Jüri Ratas Tartus nukras toonis kõne ja rääkis „koomale tõmbamise vajadusest“. Presidendi kõnest aga koorus välja kriitiline küsimus „millega sa tegeled, hea riigikogu?“. Kirjutan lühidalt, mis mõtted mõlemad kõned minus tekitasid.
Alustan peaministri kõnest, mis oli ootamatult pessimistlik enesekaemus. Jääb tunne, et valitsusjuht on pettunud oma tegevuses peaministrina. 2016 aasta novembrist on Jüri Ratas olnud peaminister ning viimastel aastatel Eestis tehtu ja tegemata jäetu on olnud tema juhtida. Seepärast ongi kummaline lugeda peaministri kurtvat tooni ääremaastumise, vaesuse, ilmajäetuse ja keskkonnamurede teemal. Loomulikult on tõstatud probleemid tähelepanuväärivad, kuid valitsusjuhil on olnud mitu head aastat, et neid muresid leevendada. Või siis vähemasti teha tööd selle nimel, et pakkuda lahendusi ja olla Eesti sünnipäeval optimistlik.
Teisest küljest on inimlikult mõistetav kui valitsusjuht on selles koalitsioonis kaotanud sihi ja tööinnu. Pidevad erimeelused ja skandaalide lahendamised on valitsuse töövõimele oma jälje jätnud. On ilmselge, et Keskerakonna valija ja valimisprogramm on selles valitsuses tahaplaanile jäänud ja juhtotsad on EKRE käes. Juhul kui valitsuses on meeleolu, et neil Eesti jaoks ideid pole ning edasipürgimise asemel tuleb rääkida koomale tõmbamisest, siis oleks aus sellele valitsusele joon alla tõmmata ja anda võimalus teistele. Olen varasemalt korduvalt öelnud, et selle riigikogu koosseisu pinnalt saab kokku panna parema valitsuse.
Siit jõuamegi presidendi kõne juurde, kes koputas oma sõnadega riigikogu liikmete südametunnistusele. Ma olen kindel, et riigikogus on suur hulk rahvaesindajaid, kes sisemas seda valitsust ei toeta ja sooviks teistsugust koalitsiooni. Praod koalitsiooni ühtsuses on juba näha. Lisaks apteegireformile lõhestavad valitsust valikud maksu-, keskkonna- ja hariduspoliitikas. Need on tähtsad teemad, mis on olulised iga erakonna valijale. Koomale tõmbamise ja plaani puudumise retoorikaga ei veena inimesi püüdlema parema tuleviku poole. Eesti vajab lootust, usku ja visiooni.
Riigikogus on võimalik pidada debatti neil teemadel, mis mõjutavad Eesti tulevikku pikas perspektiivis. Reformierakonna soov on, et see riigikogu koosseis suudaks edasi liikuda ühtse eestikeelse koolikorraldusega, teha kliimapöördest meie majanduskasvu allika ja kaasajastada tulumaksusüsteemi. Oleme riigikogu menetlusse andnud ka eelnõu, mis parandaks maksusüsteemi vead ja suurendaks kõigile tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni kahes etapis.
Samuti peame rääkima sellest, kuidas leida lisaraha hariduse ja teaduse jaoks, suunata Eesti arengusse järgmise perioodi eurorahad ja liikuma edasi Rail Balticu välja ehitamisega. Riigikogus on mille üle arutada. Loodan, et suudame valimistest vaba aastast arukalt ära kasutada.
Ühes ma presidendiga ei nõustu. Ta viitas justkui negatiivselt sellele, et me oma poliitiliste vastastega suudame peale vaidlusi normaalselt suhelda. Isiklikud ja inimlikud head suhted on olulised. Me peame olema suuteliselt teineteisega inimlikult suhtlema ka pärast seda, kui oleme sisuliste teemade üle vaielnud. Üksteise pidev vaenamine nii Riigikogu saalis kui ka sealt väljas ei too Eesti elu edendavaid lahendusi. Eriti arvestades, et Eesti poliitiline süsteem näeb alati ette koalitsioonivalitsuste moodustamise.
The post Riigikogust leiab rohtu koomaletõmbamise vastu appeared first on Kaja Kallas.
Reformierakond: pered peavad saama tulusid ühiselt deklareerida
27. Veebruar 2020 15:00
Valdo Randpere
Reformierakonna Riigikogu fraktsioon andis täna parlamendi menetlusse eelnõu, mis taastab abikaasadele võimaluse esitada ühine tuludeklaratsioon.
“Praktikas tähendab see seda, et mõlema abikaasa tulud ja tuludest tehtavad mahaarvamised liidetakse. Muudatuse kandvaks sõnumiks on, et perepoliitika on väärtus ja põhimõte, mis asub igapäevapoliitikast kõrgemal,” seisab eelnõu seletuskirjas.
“Ma tean, et paljud Riigikogu fraktsioonid toetavad ühisdeklaratsioone. Eile infotunnis ütles ka peaministri ülesannetes esinenud Mart Helme, et kui me ühisdeklaratsioonide eelnõu esitame, on EKRE tõenäoliselt valmis seda toetama,” ütles eelnõu üle andnud Reformierakonna saadik Valdo Randpere.
Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2015. aastal tulude ühisdeklaratsioone 13,4 protsenti kõigist deklaratsioonidest ehk kokku 78 700. Kui vaadata inimeste arvu, siis esitas ühisdeklaratsiooni 157 400 ehk 23,6 protsenti inimestest.
“Algatatud eelnõu on peresõbralik seadusemuudatus ning aitab kõige enam peresid, kus tulu teenib vaid üks abikaasa. Sellisteks peredeks on peamiselt suured ning ka noored pered, kus üks pereliikmetest on lastega kodus,” märgib seletuskiri.
Reformierakonna blogi: On aeg vabaneda maksuküürust
Blogid
26. Veebruar 2020 14:55
Aivar Sõerd, Riigikogu liige
Jüri Ratase eelmise valitsuse ajal ellu viidud maksuvaba tulu reform pole ennast õigustanud. See ei sobi Eesti oludesse, kus inimeste palgad ja sissetulekud päris kiiresti kasvavad. 1200 eurot on kuusissetuleku piir, mida ületades hakkab maksuvaba tulu määr kiiresti vähenema. Miinimumpalgaga õpetajate tasu 1315 eurot on liiga suur sissetulek selleks, et saada maksuvaba tulu 500 eurot kuus.
Aivar Sõerd, Riigikogu liige
Jüri Ratase eelmise valitsuse ajal ellu viidud maksuvaba tulu reform pole ennast õigustanud. See ei sobi Eesti oludesse, kus inimeste palgad ja sissetulekud päris kiiresti kasvavad. 1200 eurot on kuusissetuleku piir, mida ületades hakkab maksuvaba tulu määr kiiresti vähenema. Miinimumpalgaga õpetajate tasu 1315 eurot on liiga suur sissetulek selleks, et saada maksuvaba tulu 500 eurot kuus.
Keskmine palk kerkib järgmisel aastal 1540 euroni. Maksuvaba tulu määra arvutamisel võetakse lisaks palgale arvesse ka kõikvõimalikud muud tulud. Võrdluses eelmise maksusüsteemiga loetakse murdepunktiks 1776 eurot kuus. Uuest maksusüsteemist kaotasid kõik, kelle sissetulek kuus seda piiri ületas.
Inimeste sissetulekud on Eestis piirkonniti erinevad. Ettevõtete tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide koondi andmetel oli eelmisel aastal ühe kuu keskmine väljamakse Rae vallas 1774 eurot, Viimsi vallas 1731 eurot. Kõrgema sissetulekutega piirkondades kaotavad töötajad uue maksusüsteemi tõttu juba praegu, võrreldes olukorraga mis kehtis enne maksuvaba tulu reformi.
Töötavatel pensionäridel on murdepunkt vana korra võrdluses juba 1333 euro juures, sest pensionäridele oli varem kehtestatud ka täiendav maksuvaba tulu, mis uue korra jõustudes kaotati. Tänavu kerkib keskmine pension 528 euroni, seega töötav pensionär kaotab võrreldes varasema korraga juba 800 euro suuruse töötasu juures. Riukalikult toimiva maksusüsteemi mõjul kerkis üksikisiku tulumaks keskvalitsuse kõige kiiremini kasvavaks maksutuluks.
Uut maksusüsteemi ilustati valedega. Peaminister rääkis, et maksureformist olevat võitnud 80 % Eestimaa elanikest. Täna me seda juttu enam ei kuule. Tegelik olukord on vastupidine. See aeg, kus uuest maksusüsteemist on kaotajaid rohkem kui võitjad, saabub peagi.
Maksuküüru tuluvahemik on 1200 kuni 2100 eurot kuus. Seal kerkib efektiivne piirmaksumäär 31,1 protsendini. Lihtsustatult tähendab see seda, et selles vahemikus läheb igast täiendavalt teenitud eurost maksudeks poolteist korda suurem summa kui tavapärase määra puhul. See on tuluvahemik, kuhu liigub oma tuludega järjest suurem osa tööinimestest.
Tähelepanuväärne on, et uue maksusüsteemi rajajad pole ka ise oma looduga rahul. Eelmisel nädalal rääkis Keskerakonna maksutoimkonna esimees ja sotsiaalminister Tanel Kiik Riigikogu infotunnis, et valitsus peab arutama, kuidas maksuvaba tulu süsteemiga edasi minna. Samamoodi jätkata ei saa.
Sotsiaalminister Kiik arutles, et valiku koht on, kas muuta maksuvaba tulu kõigil või siis vaid teatud sihtrühmadel, ehk teha igale sihtrühmale eraldi oma maksuküür. Võimalik olevat ka maksuküüru painutamine või nihutamine. Valikus on veel maksuküüru valemi muutmine selliselt, et maksuvaba tulu nullini ei jõuagi. Erinevaid variante pidi olema palju, kõigil lahendustel omad suuremad või väiksemad miinused. Valitsus on töine, valitsus töötab kõikide variantidega, vajadusel kasvõi kuni järgmiste valimisteni välja. Ka Isamaa esimees rääkis hiljuti Eesti Päevalehe, et tulumaksuvabast miinimumist kujuneb üks järgmiste valimiste peateemasid.
Reformierakonnal on lahendus olemas. Maksuküür on vaja maksusüsteemist eemaldada. Oleme ette valmistanud seaduseelnõu, kus kõigile hakkaks kehtima 500 euro suurune maksuvaba tulu kuus, ehk 6000 eurot aastas. Seda ületavale osale rakendatakse ühtlane 20 protsendine tulumaksumäär.
Maksuküüru, kui üleliigse elemendi maksusüsteemist eemaldamine on seotud täiendavate kuludega riigieelarvele. Seda arvesse võttes oleme ülemineku ette näinud kahe etapilisena. Järgmine aasta oleks üleminekuaasta. Üleminekuaastal jääb üheks aastaks maksuküür veel alles, aga see nihkub eest ära ja suur hulk inimesi oma tuludega ei sattu siis veel kõrgema maksustamise piirkonda. Üleminekuaasta tuluvahemik oleks 1700 kuni 2600 eurot kuus.
Ülejärgmisel aastal aga eemaldame maksuküüru lõplikult. Maksuvaba tulu määr ei sõltu siis enam aastatulu suurusest. Taastame õiglase maksusüsteemi, mis ei karista töötavaid inimesi kõrgema maksustamisega. Taastame maksusüsteemi, mis ei kärbi inimeste motivatsiooni suuremat tulu teenida ja kus maksuvaba tulu määr ei sõltu enam aastatulu suurusest.
Avaldatud 26.02 EPL
Jälgi autorit sotsiaalmeedias:
On aeg vabaneda maksuküürust was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.