Valitsus on viimasel ajal riigikogule otsustamiseks saatnud mitu seaduseelnõu, mis esmaspilgul ei tundugi nii olulised, kuid nende mõju avaldub pikemas perspektiivis soodsana nii riigieelarvele kui riigisektorile.

Eripensionite reformi esimene samm sai astutud märtsi keskel kui riigikogus võeti vastu otsus kaotada õiguskantsleri ja riigikontrolöri eripensionid. Ka juba üle kümne aasta tehtud avaliku teenistuse seadus on jõudnud riigikokku. Nende kahe struktuurse reformi eesmärgid väärivad kindlasti tähelepanu ja selgitamist.

Eripensionid on ajale jalgu jäänud

Kui vabariigi algusaastatel oli eripension üks osa motivatsioonipaketist meelitamaks inimest avalikku teenistusse, siis tänaseks on see süsteem end ammendanud. Toonase loogika kohaselt pidi madalat palka kompenseerima tulevikus saadav eripension. Tänaseks on ametnike palk muutunud erasektoriga konkurentsivõimeliseks ning kõigi inimeste pensionid peaksid kujunema üldistel alustel.

Eripensionite kaotamise teiseks eesmärgiks on tagada isikute võrdne kohtlemine pensioniskeemides, kust saadav pension on suurem kui selle saaja on sinna panustanud. Eripensioni saajail ei mõjuta teise sambaga liitumine eripensioni suurust, sest riiklikust pensionist erinevalt ei sõltu eripension makstud sotsiaalmaksust. Seetõttu on eripensionile õigust andvatel ametikohtadel töötavail isikuil olnud kogumispensioniga liitumise korral teiste kindlustatutega võrreldes märksa soodsamad tingimused.

Kokku maksab riik erinevate ametikohtade eripensioniteks 2012. aastal 18,3 miljonit eurot. Näiteks 2000. aastal piirdus eripensioni saajate arv 113 inimesega, praeguseks on neid aga üle 2300 inimese.

Ametnike arv väheneb

Eestis on ametniku staatuses natuke üle 28 000 inimese. Avaliku teenistuse reformi tulemusel väheneb see arv umbes 22 000-ni. See ei tähenda otsest töökohtade kadu, vaid seda, et toetavaid funktsioone (nt IT, raamatupidamine) täitavad inimesed hakkavad tööle töölepinguseaduse alusel. Reformi eesmärk on muuta avalikus teenistuses hüved sarnasemaks erasektoriga, kus töötab enamik eestimaalastest.

Selle käigus muutub avaliku sektori palgakorraldus selgeks ja läbipaistvaks - suureneb põhipalga osakaal ning muutuvpalga osakaal määratakse iga aasta eelarvega. Eelnõu kohaselt on ametniku palk edaspidi 100% põhipalk. Muutuvpalk tohiks teatud juhtudel olla kuni 20% palgast ja selle maksmist piiraks palgafond. Ametnike palgad avalikustatakse 2015.aastast ühel kesksel veebilehel (praegu on see info üleval ministeeriumite või nende allasutuste kodulehtedel).

Vähetähtsaks ei saa pidada ka ametnike rotatsiooni ja liikumise soodustamist avaliku sektori sees. See toob ühelt poolt organisatsiooni uut verd ja hingamist ning inimeste vahetumine parandab ametkondade koostööd. Uus avaliku teenistuse seaduse eelnõub näeb ette ka ametnike staažipensionite kaotamise. Kui praegu kehtivas seaduses saab ametnik tulenevalt tööstaažist 10-50% suuremat vanaduspensioni, siis 5-aastase üleminekuperioodi pärast selline erisus kaob.

Eripensionite kaotamine ja avaliku teenistuse reform on otseselt seotud sooviga muuta valitsemine maksumaksja jaoks odavamaks ja kodaniku jaoks paremat avalikku teenust pakkuvaks.

Riigikogu aseesimees Laine Randjärv kinnitab, et noorte perede toetamist ja Eesti rahvastikupoliitikat on viimasel kümnendil selgelt ja eesmärgipäraselt arendatud ning vanemapension, mille kehtestamise põhimõtted homsel valitsuse istungil kinnitatakse, on siin järjekordne samm.

„Mul on väga hea meel, et minu laste eakaaslastel on perede loomiseks ja laste saamiseks palju suurem riigi poolt pakutud kindlustunne, kui minu eakaaslastel oma ajal oli,“ ütles Randjärv tõdedes, et peatselt Riigikogusse otsustamiseks jõudev vanemapensioni süsteem tagab last kasvatanud vanemale täiendava sissetuleku pensionieas.

„Varsti kümme aastat kehtinud vanemahüvitis on toonud tuhandeid lisasünde ja peatamas rahvastiku vähenemist. Vanemapensioni näol on tegemist vanemahüvitise edasiarendusega. Tänaseks töötava ja peredele kindlustunde loova vanemahüvitise süsteemi eesmärk on aidata kaasa töö- ja pereelu ühitamisele, millega säilitatakse lapsevanemale eelmise kalendriaasta keskmine töötasu, kuna vanem katkestab seoses lapse eest hoolitsemisega ajutiselt töötamise. Vanemapension annab tulevikus kindluse, et lastega kodus oldud ajal pensioni kogumine ei katke,“ selgitas Riigikogu aseesimees.

Alates 1. jaanuarist 2013 sündivate lapse vanemale plaanitakse maksta tema pensionisambasse kuni lapse kolme aastaseks saamiseni riigi poolt 4% riigi keskmiselt palgalt. Lapse kolmeaastaseks saamiseni tähendab see 1134 euro ulatuses sissemakseid tulevase pensioni kindlustamiseks.

1980-2012. aastal sündinud lapse vanemale on vanemapensioni kava järgi plaanis maksta pensionilisa kahe aastahinde ulatuses. 2013. aastal tähendab sel perioodil sündinud last kasvatanud vanemale lisapensioni umbes 114 eurot aastas, 2016. aastal aga juba umbes 192 eurot aastas.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees ja riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Remo Holsmer kinnitab, et eakate elujärje paranemine on valitsuse üks prioriteete. Homsest jõustuv pensionitõus puudutab kõiki vanaduspensionäre ja selle aluseks on taastunud majanduskasv.

“Keskmine vanaduspension kasvab aprillist 13 euro võrra 305 eurolt 318 euroni kuus, aastas 156 euro võrra,” ütles Holsmer „Riigi jätkusuutlikkust näitab see, kas inimesed sellele riigile ka vanaduspõlves loota võivad. Praegune valitsuskoalitsioon näeb oma tegevuse eesmärgina hoida Eestis sellist majanduskliimat, mis seda võimaldaks.”

“Aprillist kehtima hakkav pensionitõus tähendab suuremat pensioni kõigile vanaduspensionäride ja eakatel selle pensionitõusuks midagi endal teha vaja ei ole,“ lausus Holsmer. Parlamendiliige täpsustas, et pensionide väljamakseteks kulub tänavu täiendavalt 72 miljonit eurot ja kokku maksab riik pensioniteks 6,5 miljardi suurusest riigieelarvest ligi 1,36 miljardit eurot.

Reformierakonna saadikurühma asejuht kinnitas, et valitsuskoalitsiooni eesmärk on nii praegustele kui ka tulevastele eakatele parema tuleviku tagamine ja pensionikogumise soodustamine.
1. jaanuarist taastusid riigipoolsed maksed teise pensionisambasse, mis kriisiaegadel peatusid. “Sellega täidab riik oma lubadused ja suureneb usaldus Eesti riigi pensionikindlustussüsteemi vastu,” sõnas Holsmer. Lisaks on alates 1. jaanuarist 2012 ettevõtetel ja tööandjatel võimalus maksta makseid oma töötajate III pensionisamba lepingusse ilma selle eest tulumaksu maksmata.

Pensionisüsteemi korrastamiseks viib riik parasjagu läbi ka eripensionite reformi. Eripensionideks eelarvest kuluv raha on aasta-aastalt kasvanud. 2012. aastal maksab riik erinevate ametikohtade eripensionideks 18,3 miljonit eurot. 2000. aastal piirdus eripensioni saajate arv 113 inimesega, praeguseks on neid aga juba üle 2300 inimese.

“Näeme, et eripensioni saajate arvul ja eripensionideks kuluval eelarverahal on komme mitmekordistuda. Mõistlik on siin pidurit tõmmata, sest avaliku sektori palgad on konkurentsivõimelised ja eripensionite kui lisahüvede aeg on läbi saanud,“ rääkis Holsmer. Ühtlasi tuletas parlamendisaadik meelde, et riigikogu liikmete ametipension on kaotatud juba 2003. aastast.

Täna valitsusele tutvustatud Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos ennustab Euroopale aeglast, kuid kindlat kriisist väljumist. Eestile prognoositakse Euroopa üht kiireimat majanduskasvu, kuid numbrina ei saa see olema võrreldav buumiaegsete kasvudega. Muuhulgas prognoositakse lähiaastateks keskmiselt viieprotsendist palgatõusu.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul on Eesti majanduskasvu eeldused jätkuvalt ühed Euroopa tugevaimad, kuid sõltume suuresti sellest, mis toimub euroalas ja Euroopa Liidus laiemalt. "Kui meie naabrid ja kaubanduspartnerid suudavad kiiremini kriisist väljuda, läheb hästi ka meil," ütles Rõivas. "Seetõttu on otseselt meie huvides tagada eurotsooni kui terviku stabiilsus ning olla aktiivselt Euroopa-taseme otsuste tegemise juures. Eesti lähimad naabrid Soome, Rootsi ja Läti näol eristuvad Euroopas positiivselt nii eelarvepoliitika kui kasvuväljavaadete poolest."

Rõivase hinnangul on Eestil võimalik saavutada ka prognoosist kiirem majanduskasv, selleks tuleb keskenduda tootlikkuse kasvule ning efektiivsusele kõige laiemas mõttes. "Ka riik peab jätkama efektiivsuse otsimisega ning omalt poolt kasvu soosima jätkuvalt ettevõtlikkust soosiva majanduspoliitikaga ning hoidma maksukoorma pigem langeva kui kasvavana."