Õnne Pillak: Iga euro, mis on mõeldud hooldusperedes kasvavatele lastele, peab nendeni jõudma
18. Veebruar 2020 16:00
Õnne Pillak
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul peab iga euro, mis on mõeldud hooldusperedes kasvavatele lastele, nendeni ka jõudma. Sellega seoses saatis Pillak Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartile ettepaneku hooldusperede toetamise muutmiseks.
„Iga laps, ka vanemliku hooleta jäänud, peab saama võimaluse kasvada üles hoolitsevas ja armastavas perekonnas. Kui pere võtab endale teisest perest lapse kasvatada, tuleb seda toetada ja tunnustada igal võimalikul moel, ka rahaliselt,“ on Pillak veendunud.
"On ebaõiglane, et Tallinnas jäi eelmine aasta kasutamata ligi miljon eurot, mis oli mõeldud hooldusperedele. Linnajuhtide põhjendus, et kui ühele hooldusperele antakse, siis tahavad ka teised, ei ole tõsiseltvõetav,“ sõnab ta.
Pillaku sõnul ei takista mitte miski linnal hooldusperesid toetamast enam kui praegu seda tehakse. "Väidetavalt jäi eelmisel aastal lapse kohta kasutamata ca 1000 eurot. See on suur summa, millest oleks tõeline abi perele, kes on võtnud vastutuse kasvatada ja hoolitseda vanemateta jäänud lapse. Riigi eraldatud vahendite kasutamise reeglid otsustab iga omavalitsus ise. Seega on Mihhail Kõlvarti ja tema linnavalitsuse otsus, kui palju hooldusperesid Tallinnas toetatakse," ütleb Pillak.
"Selle asemel, et veenda end, et hooldusperede rahaline toetamine praeguses miinimumahus on piisav, peaks linnapea küsima oma sotsiaalvaldkonna abilinnapea käest, millal ta esitab linnavalitsusele vajalikud määruste muudatused, et hooldusperede toetamine muutuks paindlikumaks ja iga euro päriselt jõuaks abivajajateni," lisab Pillak.
Kaja Kallas: Uus kompetentsikeskus Eestisse?
Blogid
18. Veebruar 2020 15:16
Kaja Kallas
Loomulikult peab iga riik tagama maksimaalse turvalisuse kõigile oma sidevõrkude kasutajatele. See on küberturvalisuse nurgakivi ja just küberturvalisuse tähtsus saab tulevikus meile iga päevaga üha olulisemaks, sest kogu maailm „küberistub“ aina kiiremas tempos. See toob kaas nii uusi, täiesti adumatuid võimalusi kui sama adumatuid riske. Meid ootavad ees tehnoloogilised valikud, aga me peame neid tihti tegema lähtudes usust, kahtlustest ja hirmudest. Tehnoloogia valik ei peaks olema usuküsimus, see peaks põhinema teadmistel.
Loomulikult peab iga riik tagama maksimaalse turvalisuse kõigile oma sidevõrkude kasutajatele. See on küberturvalisuse nurgakivi ja just küberturvalisuse tähtsus saab tulevikus meile iga päevaga üha olulisemaks, sest kogu maailm „küberistub“ aina kiiremas tempos. See toob kaas nii uusi, täiesti adumatuid võimalusi kui sama adumatuid riske. Meid ootavad ees tehnoloogilised valikud, aga me peame neid tihti tegema lähtudes usust, kahtlustest ja hirmudest. Tehnoloogia valik ei peaks olema usuküsimus, see peaks põhinema teadmistel. Hetkel ongi meie ja tegelikult kogu maailma dilemma see, et me ei tea.
Eesti on nutikas e-riik. Sellesse ei pea uskuma, selles ei pea kahtlema – see lihtsalt on nii. Reformierakonnal on idee, mis kinnistaks veelgi meie e-riigi kuvandit ning muudaks ehk kogu maailma veidi teadmistepõhisemaks. Me kavatseme teha valitsusele ettepaneku luua Eestisse telekommunikatsiooni kompetentsikeskus, mis võiks toimida NATO ja EL-i toetusel ja koostöös erinevate tehnoloogifirmadega testimaks konkreetsete tootjate tehnoloogilisi lahendusi lähtuvalt turvalisuse ja julgeoleku nõuetest. Sellise keskuse võiks luua kas iseseisvana või siis juba olemasoleva NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse või Euroopa Liidu IT-agentuuri uue allüksusena. Eesmärgiks võiks olla, et selle uue kompetentsikeskuse sertifikaat oleks tulevikus kvaliteedimärgiks ja garantiiks, millest lähtudes ei pea kasutajad kõhklema ei konkreetse seadme ega selle tootja kvaliteedis ega turvalisuses. Sel moel kindlustaksime investeeringute jätkusuutlikust ja valitud tehnoloogiste lahenduste turvalisust.
Loodan, et selline mõte tuua Eesti tugevamalt Euroopa ja maailma kaardile kui küberturvalisuse asjatundjate kants, leiab toetust ka koalitsioonisaadikute hulgas.
The post Uus kompetentsikeskus Eestisse? appeared first on Kaja Kallas.
Kaja Kallas: Reformierakond pakub valitsusele positiivse alternatiivi
17. Veebruar 2020 13:45
Kaja Kallas
Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles Tartus peetud erakonna volikogul, et Reformierakonna kui suurima opositsioonijõu ülesanne on pakkuda positiivset alternatiivi tänasele valitsusele.
Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles Tartus peetud erakonna volikogul, et Reformierakonna kui suurima opositsioonijõu ülesanne on pakkuda positiivset alternatiivi tänasele valitsusele.
„Meie positiivset alternatiivi Eestile on väga lihtne sõnastada. Me seisame avatud ja sõbraliku Eesti eest, kus kõiki ühiskonnagruppe koheldakse lugupidamisega. See on Eesti, kus hinnatakse edasipüüdlikkust, eraalgatust ja võimalust igakülgseks eneseteostuseks. Eesti, mis on avatud uutele ideedele ja inimestele, sest meil on tark ja enesekindel rahvas ning puhas loodus. Eesti, kus hoitakse meie rahvusvahelist mainet ja ei norita tüli Venemaaga“ ütles Kallas.
Kallas tõi välja kolm poliitikavaldkonda, milles Reformierakond plaanib lähiajal algatustega välja tulla.
„Haridusest rääkides ei saa mööda eestikeelsest haridusest. Nimelt me näeme nii PISA testide tulemustest kui ka tööturu statistikast seda, et inimesed, kes Eestis eesti keelt ei räägi, saavad halvema hariduse ja seetõttu ka kehvema palgaga töökohad, ütles Kallas. Tema sõnul ei saa eestikeelsele haridusele üleminek ei olla järsk, vaid alustada tuleks lasteaedadest, et kehva eesti keele oskusega lapsi enam peale ei kasvaks.
„Loomulikult peab plaani väljatöötamisse olema kaasatud venekeelne kogukond. Võiks mõelda ka ühe riigigümnaasiumi tegemist puhtalt vene keele ja kultuuri suunaga nagu on saksa gümnaasium või inglise kolledž. Suurendada tuleks eesti keele õpetajate hulka, et ükski soov õppida eesti keelt ei jääks selle taha, et õpetajaid lihtsalt ei ole,“ sõnas Kallas.
Teiseks vajab Eesti Kallase sõnul majanduslikku suunanäitamist ja kaasaegset maksukorraldust. „Reformierakond töötab selle nimel, et Eesti maksusüsteem oleks edasipüüdlikkust soosiv ja ei karistaks töötegijaid ega maksustaks keskmist vanaduspensionit,“ märkis Kallas.
Kolmandaks märkis Reformierakonna esimees ära kliimapoliitika. “Eestil oleks suurepärane võimalus näha majanduslikke võimalusi kliimaneutraalsuse poole liikumisel, sest kliimapöördega seonduv hakkab mõjutama meie elu väga laialdaselt alates pangandusest ja lõpetades põllumajandusega. Nii nagu me haistsime digitaalse revolutsiooni pakutavaid võimalusi enne teisi, peaksime ka siin tegutsema kiirelt ja targalt,“ ütles Kallas.
Poliitilisest olukorras rääkides ütles Kaja Kallas, et vaidlus pensionisüsteemi lõhkumise üle on valitsuskoalitsiooni lühiajaliselt küll rohkem kokku sidunud, aga kuna tegemist on pikaajalist negatiivset mõju avaldava poliitilise sammuga, siis on Reformierakond seisnud jõuliselt teise pensionisamba lõhkumise vastu.
„Pensionisamba lõhkumise vastasseis kestab veel kuid. Uus menetlus Riigikogus, seejärel ilmselt Riigikohtus. See pikaldane ummikseis ja ebamäärasus hakkab kulutama valitsuse tööindu, sest kogu tähelepanu kulub ühe erakonna ühe valimislubaduse täitmise peale.“
Reformierakondlased küsivad, miks haridusministeerium ei takista venekeelsete koolide ajalooõpetajatel Venemaal täiendkoolitustel käia?
13. Veebruar 2020 12:00
Johannes Kert
Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni liikmed esitasid haridus- ja teadusminister Mailis Repsile arupärimise, kus soovivad teada, miks käivad venekeelsete koolide ajalooõpetajad jätkuvalt Venemaal täiendkoolitustel, kuigi on teada, et seal levitatakse eestivaenulikku ajaloonarratiivi.
“Vene Föderatsiooni ametlik ajaloonarratiiv erineb olulisel määral sellest mida Eestis ja enamuses teistes Euroopa riikides peetakse ajalooliseks tõeks. Seda kinnitas veelkord Putini 15. jaanuari 2020. aasta kõne, kus ta teatas vajadusest kaitsta tõde Suures Isamaasõjas saavutatud võidu kohta,” selgitas arupärijate nimel sõna võtnud Johannes Kert.
“Eesti venekeelsete koolide ajalooõpetajad ignoreerivad juba aastaid Eesti ajalooõpetajate ühingu korraldatavaid täienduskursusi. Selle asemel on nad aktiivselt osalemas ajalooõpetajate täienduskursustel Peterburis ja Pihkvas tuues sealt kaasa ka Vene föderatsioonis välja antud õppekirjandust,“ märkis Kert.
Arupärimises kirjutatakse, et haridusministeerium hoiab tagauksed lahti Vene Föderatsiooni süsteemsele mõjutustegevusele, mis olulisel määral mõjutab meie koolinoorte maailmavaadet, väärtushinnanguid, suhtumist Eesti riiki, meile olulistesse liitlasriikidesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse.
“Kui me laseme hübriidsõda genereerival naaberriigil pikaajaliselt ja süsteemselt mõjutada meie koolinoori ja probleemi lahendamiseks midagi ette ei võta, siis on Eestis elava venekeelse elanikkonna integreerimine eesti ühiskonda ülimalt keeruline, kui mitte täiesti lootusetu ettevõtmine,” öeldakse arupärimises.
Mihkelson: Eesti tark diplomaatia on sisepoliitika tõttu tõsise surve all
Pressiteated
11. Veebruar 2020 16:30
Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson ütles täna parlamendi välispoliitika arutelul, et maailmapoliitika muutub aina turbulentsemaks, Eesti senine tark ja poliitiliselt ühtehoidvat diplomaatia on aga viimaste kuude sisepoliitiliste arengute tõttu sattunud tõsise surve alla.
Maailmapoliitikat mõjutavate suurte trendidena eeloleval kümnendil nimetas Mihkelson Hiina mõju jätkuvat kasvu ja USA tähelepanu nihkumist Hiinale. “See eeldab omakorda Euroopa Liidu välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika vormimist viisil, mis võimaldaks tavapärasele pehmele jõule projitseerida kõrvale ka sõjalise heidutuse komponendi,” ütles Mihkelson.
Euroopa poliitika kohta ütles Mihkelson, et Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust ei saa kuidagi pidada Lääne liitlasruumi tugevdavaks sammuks, samuti häirivad ühtse välis- ja julgeolekupoliitika edendamist suurenev rabedus Saksamaa sisepoliitikas ja teisalt Prantsusmaa ambitsioon ümber kujundada kogu Euroopa julgeolekuarhitektuur. Samal ajal on Ameerika Ühendriikide praegune administratsioon tagandamisprotseduuride järgselt keskendumas uuele valimiskampaaniale.
“Lääneriikide seas valitsevad segased meeleolud on omakorda innustanud Venemaad tugevdama revanšistlikku välispoliitikat. Teist maailmasõda puudutava ajaloo väänamine teenib muuhulgas just seda eesmärki. Eesti ja teised Balti riigid on siin hübriidse iseloomuga rünnaku sihtmärgid, mis sunnib meid erilisele valvsusele ja nõuab rahvuslike huvide tagamiseks koalitsiooni-opositsiooni piire ületava, meile alati edu toonud konsensusliku välispoliitika elluviimist,” märkis Mihkelson.
Mihkelsoni sõnul oleme paraku just praegu jõudnud Eestis olukorda, kus valitsuse osapooltel napib ühisosa meie välispoliitikas. “Nii katki pole meie välispoliitika veel kunagi olnud ja kui see pole oht meie julgeolekule, siis mis see on? Valitsuse osapoolte sisepoliitilise maiguga mängud teevad mõistliku ühisosa leidmise üha keerukamaks,” sõnas Mihkelson.
Väliskomisjoni aseesimehe sõnul on hapra hingerahuga ühiskonnas hirmudele panustamine eriti võimas ja ahvatlev relv. “Vastutus selle pingeseisundi ees lasub poliitilistel liidritel. Teadlikult vihakõnet ja trollimist stimuleeriv käitumine on eriti vastutustundetu ühiskonnas, kus julgeolek sõltub viimase sidususest ja sellele ehitatud konsensuslikust välispoliitikast,” ütles Mihkelson.
“Kui ühe väikeriigi sisepoliitika matab enda alla välispoliitilise järjepidevuse ja hägustab riigi rahvusvahelist kuvandit, siis geopoliitiliselt seismilisel alal asuvana on see oht kogu riigi julgeolekule. Eesti vajab igal ajahetkel tarka ja usaldusväärset diplomaatiat, sest meil lihtsalt on vaja liitlasi ja tubli annust ettenägelikkust,” lõpetas Mihkelson.
Reformierakond küsib Aasalt, miks teedeehituseks määratud raha vähemaks jääb
11. Veebruar 2020 13:45
Aivar Sõerd
Reformierakondlased esitasid täna Riigikogus arupärimise, milles nõutakse majandus- ja taristuminister Taavi Aasalt detailset selgitust, kuidas on planeeritud riigi põhimaanteede tulevane rahastamine.
Arupärimise üle andnud Aivar Sõerd ütles, et valitsuses kinnitatud riikliku teehoiukava järgi vähenevad vahendid riigiteede hoiuks tänavuselt 279 miljonilt eurolt 209 miljonile eurole 2023. aastaks. “Aastaks 2023 vähenevad teedevõrgu arendamise vahendid 25 miljonile eurole, võrreldes tänavuse 102 miljoni euroga,” ütles Sõerd ja lisas, et teehoiukavas esitatud informatsioon on lünklik ja vastuoluline ning olulised valdkonnad on rahadega katmata.
“Minister Aas ütles Riigikogu infotunnis, et rahaline kate teehoiukavas olevatele lünkadele tuleb uuest EL pikaajalisest eelarvest (MFF) aastateks 2021-2027, aga uue eelarveperioodi algusaastatel on rahastamise maht väga väike ja rakendub ajalise viitega,” seisab arupärimises.
Arupärimises tuuakse välja, et uus teehoiukava peaks esimest korda põhjalikult käsitlema uute 2+2 maanteede väljaehitamist, teehoiukavas on selleks otstarbeks aga ette nähtud vaid 4-5 miljonit eurot aastas. Plaanitud neljarealiste maanteede plaanitud mahus väljaehitamiseks kulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul järgmise 10-15 aasta jooksul aga 1,7 miljardit eurot.
Seetõttu paluvad Reformierakonna fraktsiooni liikmed konkreetset vastust küsimusele, kus on raha, millest hakatakse tegema valmivate PPP lõikude tagasimakseid. Samuti küsivad reformierakondlased, kui kaugel on esimese plaanitud PPP maanteelõigu, Libatse-Are projekteerimistööd ja kas projekteerimisse on kaasatud ka erasektor. PPP reeglite järgi peavad kõik ehitusriskid jääma erasektorile, seega peaks PPP partner olema ka projekteerimisse kaasatud.
Reformierakondlased nõuavad siseministrilt aru Kremli propagandakanalitesse raha suunamise kohta
10. Veebruar 2020 15:15
Keit Pentus-Rosimannus
Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus andis täna parlamendile üle arupärimise siseminister Mart Helmele, milles küsitakse, milliseid seadusemuudatusi kavatseb sisesministeerium esitada, et lõpetada Eestis maksumaksja raha suunamine Venemaa mõjutustegevusega seotud kanalitesse ja sellisel moel vaenulike kanalite rahastamises osalemine.
“Eestis on praegu absurdne olukord, kus julgeolekuasutused peavad võitlust vaenuliku mõjutustegevuse osaks olevate kanalitega, samas kui maksumaksjate raha juhitakse läbi suure omavalitsuse nende samade kanalite rahastamiseks,” ütles reformierakondlaste arupärimise esitanud Keit Pentus-Rosimannus. “Alles nädal tagasi otsisid Eesti ja Läti julgeolekuasutused läbi PBK emafirma peakontori. Eesti ekspertiis vaenuliku mõjutustegevuse äratundmisel ja sellega võitlemisel on olnud hinnatud. Kõigele sellele töötab otseselt vastu Kremli propagandakanalite rahastamine Eesti enda avaliku sektori rahaga.”
Arupärimises märgitakse, et aasta tagasi valmis Riigikogu väliskomisjoni raport, mis juhtis muuhulgas tähelepanu vaenulike telekanalite kasutamisele Eesti ja laiemalt lääneriikide vastases mõjutustegevuses, samale probleemine on aastaid viidanud ka Eesti Kaitsepolitsei ning mitmed eksperdid.
“Tegu on telekanalitega, mis on oluliseks osaks Kremli suunatud info- ja mõjutuskampaaniates ning mis valede levitamise ja teadlike inforünnakutega teenivad laiemat Kremlile kasuliku narratiivi loomise ning levitamise, lääneriikides pingete tekitamise eesmärki,” seisab arupärimises.
Arupärimisele alla kirjutanud reformierakondlased paluvad sisejulgeoleku eest vastutavalt siseministrilt hinnangut olukorrale, kus Eesti avaliku sektori raha suunatakse Eesti ning laiemalt lääneriikide vastu vaenulikult meelestatud kanalitele.
Samuti soovitakse teada, kas siseministeerium ja selle haldusala on lõpetanud eetriaja ostmise PBK-lt ja mida on siseministeeriumi võtnud ette selleks, et lõpetada Eesti suhtes vaenulike telekanalite rahastamine Eesti suurima omavalitsuse, Tallinna poolt.
Veel peab Helme vastama, kas ja milliseid seadusandlikke muudatusi peab ta vajalikuks, et lõpetada Eesti maksumaksjate raha suunamine Kremli propagandakanalitesse ning kas siseminister kavatseb jätkata Eesti Valitsuse üldisest praktikast erinevalt intervjuude andmist uudisteagentuurile Sputnik ka pärast Euroopa Liidu sanktsiooniseaduse rikkumise tuvastamist Eesti õiguskaitseorganite poolt Sputnik Eestiga seoses.
Reformierakonna blogi: Ida-Virumaad ei tohi suruda kaevandusse lõksu
Blogid
08. Veebruar 2020 23:22
Foto autor Erik PeinarKeit Pentus-Rosimannus, Riigikogu liige
Pool aastat tagasi paluti Jõhvis toimunud Ida-Virumaa visiooniseminari kohalikel osalejatel reastada investeeringuideed, mis Ida-Virumaa jaoks atraktiivsed. Kõige vähem toetust kogus kohalike hulgas tol korral uue põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamine. 600 miljoni panek millessegi, mille perspektiiv on napp kümme, maksimaalselt 15 aastat ei ole ratsionaalselt põhjendatav ja Ida-Virumaal on seda teadvustatud varem kui Toompeal.
Fossiilsel pole tulevikuperspektiivi.
Foto autor Erik PeinarKeit Pentus-Rosimannus, Riigikogu liige
Pool aastat tagasi paluti Jõhvis toimunud Ida-Virumaa visiooniseminari kohalikel osalejatel reastada investeeringuideed, mis Ida-Virumaa jaoks atraktiivsed. Kõige vähem toetust kogus kohalike hulgas tol korral uue põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamine. 600 miljoni panek millessegi, mille perspektiiv on napp kümme, maksimaalselt 15 aastat ei ole ratsionaalselt põhjendatav ja Ida-Virumaal on seda teadvustatud varem kui Toompeal.
Fossiilsel pole tulevikuperspektiivi.
Siseminister teatas mulle Riigikogus fossiilsetesse kütustesse hiiglaslikku rahapanekut õigustades, et “valitsus ei saa Ida-Virumaa inimestele öelda, et riigil pole neid vaja”. Paraku jättis asepeaminister jättis ütlemata olulise teise poole lausest, et nui neljaks sadu (sic!) miljoneid fossiilse kütuse ärisse pannes öeldakse Stenbockist Ida-Virumaa inimestele, et valitsusel on nende tulevikust täiesti kama kõik. 200–600 miljonit kasina perspektiiviga fossiilsesse sektorisse tähendab, et teised, tuleviku mõttes perspektiivikamad sektorid jäävad sellest rahast lihtsalt ilma. Fossiilse kütuse tulevik on kliimahädades vaevlavas maailmas hääbuv, sinna raha paigutamisest keelduvad maailma suured pangad ja selle eest hoiatavad kõik tõsisemad teadusliku taustaga analüüsikeskused. Kui erasektor soovib üldistele trendidele vastassuunas punuma panna, on neil see voli loomulikult olemas. Maksumaksjate raha ei tohiks sedavõrd riskantsesse asja aga panna sentigi, sest nii lükataks päris probleemi lahendamine ainult edasi aega, mil ei pruugi enam praeguseid võimalusi kasutamiseks olla.
Juba praegu peaks minema kogu valitsuse võhm ja iga minut sellele, kuidas saavad inimesed Ida-Virumaal tööd siis, kui suurem osa maailmast vaatab kliimamuutusele kaasa aitavale fossiilsele ärile kui kuriteole inimsuse vastu. See aeg ei saabu kohe, homme või aasta pärast, vaid mõnekümne aasta pärast, aga selleks tuleb valmistuda praegu. Jänesehaake tegemata.
Euroopas on häid näiteid.
Aga mida ikkagi teha? Kas kuskil on mõnda sarnast näidet, mida tasuks uurida? Nii Ruhri kui Katowice kaevanduspiirkondade uue hingamise leidmisest on, mida tähele panna. Ruhr oli ajalooline kaevanduspiirkond. Töökohad sõltusid pea täielikult suurtest tööstustest — söe ja terasetööstusest, mis omakorda olid sõltuvuses paarist suurest ettevõttest. Sarnaselt Ida-Virumaale olid Ruhris tervisenäitajaid mitmest teisest riigi piirkonnast hapramad. Kui veel 2007. aastal töötas Ruhri söekaevandustes ja -tööstustes üle 37 000 inimese, siis 2018. aastal suleti viimane söekaevandus. Mis asendas?
Järk-järguline üleminek algas Ruhris juba 1990ndatel. Lõpliku otsuse ja söekaevanduse lõksust väljumise vahele jäi siiski üsna napp 11 aastat (Eestis on valitsus kliimaneutraalsuse eesmärgi seadnud alles 30 aasta peale, aastaks 2050.). Nii oli Saksamaa valik panna Ruhris ligi miljard eurot üleminekutoetusteks neile, kes polnud veel pensionil, aga enam ka mitte ümberõppijad. Teisisõnu — need kaevurid, kes olid 2007. aastal ülemineku otsuse tegemise ajal 42-aastased ja uuele tööle ei läinud, saavad kaevanduste sulgemise järel riigilt toetust kuni pensioniikka jõudmiseni hiljemalt aastal 2027. Nooremaid aidati nii uue töö leidmisel kui selleks väljaõppimisel. Kust see uus töö tuli?
Praeguseks annab söetööstuse saasteprobleemidega tegelemisest alguse saanud keskkonnatehnoloogia sektor koos uurmisinstituutide, ülikoolide ja selle valdkonna ettevõtetega Ruhri piirkonnas tööd rohkem kui 100 000 inimesele. Tehnoloogiakeskused, taastuvenergia sektor, hoonete energiasäästu lahenduste väljatöötamine ja teoks tegemine — kõik see on endises kaevanduspiirkonnas praeguseks tavaline.
Uus hingamine Euroopa Komisjoni abiga.
Kindlasti ei saa Eestis ühtegi teiste piirkondade näidet päriselt kopeerida, aga paremaid palu tasub arvesse võtta. Esiteks — suur muutus võtab aega, aga nõuab ausat ja järjepidevat vedamist ja lõputu venitamise asemel tegutsemist. Kui kümme aastat on meil üleminekuks liiga lühike aeg, siis olgu 15 või 20 või kasvõi 30. Aga minema tuleb hakata ja siht peab selge olema. Keskkonnatehnoloogiad? Energiasäästu lahendused? Vesinikutehnoloogia? Midagi neljandat? Need võimalused on kõik õhus, aga otsust lõputult edasi lükates läheb konkurents järjest karmimaks. Teiseks — kust tuleb raha? Andsin juba eelmises parlamendi koosseisus koos Kalle Pallinguga üle ettepaneku Tulevikufondi loomiseks, mis koondaks nii Eesti ressursitasud kui CO2 müügitulu ja pakuks võimendust just uute töökohtade ettevalmistamiseks ja loomiseks, uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks.
Nüüd on lisandunud Euroopa Komisjoni pakkumine uues Õiglase Ülemineku Fondist investeerida 125 miljonit eurot Eesti piirkondadesse, mis on puhtale energiale üleminekust kõige enam mõjutatud ja kus võetakse ette fossiilsetest kütustest loobumine. Oluline on, et valitsuse trikitamine — ühe käega küsitakse raha Euroopa Liidult puhtale energiale üleminekuks ja teise käega sumatakse raha uue fossiilsete kütuste investeeringuks — Eestit sellest võimalusest ilma ei jätaks. Järgmist ei pruugi enam nii pea tulla.
Teadus, teadus, teadus.
Kolmandaks — haridus ja teadus on kogu selle muudatuse tegemisel võtmetähtsusega. Maailma Majandusfoorumi värskes innovatsiooni indeksis tuuakse välja, et Eesti on teaduse rahastamise ja üldise innovaatilise võimekuse poolest langustrendis. See ei tohi nii jääda. Kui kliimamõjuta majandusele üleminek on päriselt ka Eesti järgmine suur siht, siis eeldab see palju suuremat tuge teadusele. Innovaatilised lahendused ei tule lõppude lõpuks puu otsast või kaabu alt, vaid Eesti teadlastelt — sinna tuleb investeerida. Ida-Virumaal on olemas väga kõrgel tasemel kolledź. Miks ei võiks sellest kujuneda üks uusi rahvusvahelisi keskkonnatehnoloogia keskusi? Kui valitsusel tõepoolest sügeleb peos üleliigsed 200 miljonit eurot maksumaksja raha, andku see juba täna Ida-Virumaa põlevkivijärgse tuleviku ülesehitamise tarbeks siinsesse taristusse, haridusse või teadlastele, mitte üritada meie kõigi tuleviku arvelt täna looduselt viimast võtta.
Lõpetuseks. Valitsus peab Ida-Virumaa jaoks välja tulema kavaga, mis ei lükka Ida-Virumaad mitte sügavamale põlevkivikaevanduse lõksu, vaid pakub tulevikutrendidega arvestades ka 10 ja 15 aasta pärast Virumaa inimestele tööd andvad lahendused. Me oleme Reformierakonnaga kindlasti valmis konstruktiivselt kaasa mõtlema.
Lugu ilmus Põhjarannikus 28.01.2020
Jälgi autori tegemisi sotsiaalmeedias
Ida-Virumaad ei tohi suruda kaevandusse lõksu was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Andres Sutt: II sammas tuli tagasi Riigikokku
Blogid
07. Veebruar 2020 20:00
Andres Sutt
„Jätan Riigikogus 29. jaanuaril 2020 vastu võetud “Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform)“ välja kuulutamata, kuna see ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseadusega“ Selle lausega algab presidendi otsuse täistekst. Pall on nüüd Riigikogu käes.
Miks jättis president seaduse välja kuulutamata? Koalitsioonipoliitikud on juba ette heitnud, et president lähtus poliitilistest kaalutlustest, mitte põhiseadusest. Kuid just põhiseadusest on president lähtunud. Ta tugines oma otsuses nii juba avaldatud õigusanalüüsidele kui Eesti Panga mõjuanalüüsile. On ju ka õiguskantsler viidanud Riigikogus vastuvõetud seaduse ilmsetele vastuoludele põhiseadusega ja seda juba enne eelnõu lõpphääletust. Küllap oleks president võtnud arvesse ka teistsuguste järeldustega analüüse, kui selliseid vaid eksisteeriks.
President viitab oma kaalutlustes nendele samadele vastuoludele põhiseadusega, millest viimastel kuudel on palju räägitud. Nii viitab president õigesti tõsiasjale, et Eesti pensionisüsteem on tervik, kus riiklik pension (I sammas), kohustuslik kogumispension (II sammas) ja täiendav kogumispension (III sammas) mitte ei asenda, vaid täiendavad üksteist. Kaotades kohustusliku II samba, ei ole ka pensionisüsteem ei tervik ega jätkusuutlik. Kohustusliku kogumispensionita on pensionäride vaesusrisk veelgi kõrgem ja kohustusliku kogunemispensioni kaotamine olukorras, kus rahvastik vananeb, paneks järeltulevatele põlvedele ülemääraselt kõrge maksukoorma ning see ei ole põhiseadusega kooskõlas. Nagu ka võimalus ühepoolselt üles öelda eluaegseid kindlustuslepinguid või pensionifondidest lahkumisega seotud kulude panemine pensionifondidesse jääjatele.
Ma saan aru, et koalitsioonile presidendi otsus ei meeldi. Ehkki Keskerakond peaks rõõmustama, sest nende valimislubadus oli jätkata kohustusliku II sambaga ja seista selle vabatahtlikuks tegemise vastu. Kui aga koalitsioonis kogu aeg leitakse, et kõik on nende vastu, siis ehk on aeg vaadata peeglisse ja küsida, äkki on viga meis endis?
Milliseks kujuneb arutelu Riigikogus, näitavad lähipäevad ja -nädalad. Kuid üks on selge – valitsus sidus selle seaduse vastuvõtmise oma usaldusega. Kuidas saab aga usaldada valitsust, mis on toetanud põhiseadusega vastuolus olevat seaduseelnõud?
Kuidas edasi? Meenutan, et Riigikogu menetluses on endiselt meie ja sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis lahendab pensionisüsteemi tegelikke kitsaskohti. Mitte miski ei takista selle eelnõu vastuvõtmist seaduseks. Meie eelnõu paneb ette muuta II samba jäik väljamaksete süsteem paindlikuks ja lahendades sellega tänase süsteemi suurima puuduse. Teiseks, taastada II ja III samba väljamaksete maksustamine algsel kujul. Kolmandaks, parandada oluliselt inimeste informeeritust nende pensioniõigustest ja väljamaksete võimalustest. Ning neljandaks, suurendada vabatahtlikult sissemakseid kohustusliku kogumispensioni fondi. Kõike seda põhiseadust riivamata. Ja ei ole ka keeruline lisada sellesse eelnõusse pensioni investeerimiskonto süsteem. Kõik sõltub vaid poliitilisest tahtest.
The post II sammas tuli tagasi Riigikokku appeared first on Andres Sutt.
Tallinna linnavolikogu hääletab Reformierakonna eelnõu lasteaia kohatasu kaotamisest ja üleminekust eestikeelsele haridusele lasteaiast alates
04. Veebruar 2020 11:00
Kristen Michal
Sel neljapäeval tuleb Tallinna Linnavolikogus hääletusele Reformierakonna ettepanek kaotada pealinna lasteaedades kohatasu õppeaasta algusest ehk 1. septembrist 2020. Tallinnas küsitav kohatasu tõuseb igal aastal ja sel aastal on juba 71 eurot kuus. Tallinna reformierakondlaste juhi Kristen Michali sõnul tähendaks see ühe lasteaias käiva lapsega kokkuhoidu kuni 854 eurot aastas ja kahega 1708 eurot, mis tema sõnul on suur summa, mida pigem pered võiks oma tarbeks kasutada.
„Pealinna eelarve on üle 800 miljoni euro, tulumaksu laekumine kasvab paari aasta pärast 65 miljonit aastas, lasteaia kohatasu kokku on 18 miljonit. Meil on plaan, kuidas linna seniseid enesereklaamikulutusi vähendada, kärpida poliitilise taustaga bürokraatiat ja lepingud üle vaadata linnale soodsamaks, et suunata vabanev raha lasteaedadele. Lapsevanemad ei peaks maksma kohatasu, sest jõukas pealinn kulutab raha halvasti. See on printsiibi küsimus, sest kohatasu ei nõuta teistes haridusastmetes, ei põhikoolis ega gümnaasiumis ega isegi vabatahtlikus kõrghariduses,“ tutvustab Michal eelnõu aluseid.
Tallinnas käib lasteaias ligi 96% lastest, kokku 22 115 last, kohatasu on 71 eurot kuus, aastas 854 eurot lapse kohta.
Teine põhimõte, mida Reformierakond eelnõuga soovib teha ülesandeks Tallinna Linnavalitsusele, on soov, et alustataks ettevalmistusi üleminekuks eestikeelse haridusele. Linnavalitsus peaks eelnõu järgi olema see, kes teeb ettevalmistused, et haridus oleks eestikeelne lasteaiast alates.
Reformierakonna ettepanek lähtub lapsevanemate soovist ja põhimõttest, et Eesti haridus on ühtne, eestikeelne ja kohatasuta algusest, lasteaiast alates. Üleminekuaeg ja ettevalmistus on Tallinna Linnavalitsuse ehk täitevvõimuharu ülesanne ning arvestab ka vajadusega saada lisaraha haridusse, õpetajate palkade tõusu ning materjalide vajadusega.
Tallinna Linnavolikogu istung algab neljapäeval kell 16. Reformierakond on suurim opositsioonifraktsioon, kes 2017. aasta valimistel küsis mandaati eestikeelsele ja kohatasuta haridusele alates lasteiaiast.