„IRLi, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna saadikud ei toetanud õiguskomisjonis Reformierakonna ettepanekut muuta paindlikumaks Töölepingu seaduses olevad valveaja reeglid. Eelkõige vajab seda muudatust IT-sektor, aga ka teised elutähtsate teenuste toimepidavust tagavad ettevõtted,“ selgitas Reformierakonna fraktsiooni liige Valdo Randpere eelnõu sisu.

„Kehtiv seadus on liiga jäik. Näiteks võib töötajat senisest pikemale valveajale rakendada vaid siis, kui töölepingus või kollektiivlepingus on kokku lepitud valveaja kasutamine üksnes edasilükkamatute tööde tegemiseks. Sealjuures valveaja kestus 28-kalendripäevase ajavahemiku kohta ei või ületada 130 tundi. Samuti on töötajal õigus valveaja kokkulepe üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette,“ tutvustas Randpere olemasoleva seaduse jäikust.

Riigikogu liige sõnas, et tegemist on eelnõuga, mis on Eesti IT-sektorile hädavajalik juba pikemat aega ning sellega on põhjendamatult kaua viivitatud. Praegune valitsuse Sotsiaalministeeriumi on otsustanud seda eelnõu mitte toetada. Küll aga on toetus antud muudatusettepanekule olemas mitmeski ministeeriumis (poolehoidu on väljendanud näiteks Siseministeeriumi ja Majandusministeeriumi IT-inimesed).

„Õiguskomisjoni otsus antud eelnõu, mis tuleb esimesele lugemisele ülejärgmisel nädalal, esimesel lugemisel tagasi lükata, on paraku hea näide sellest, kuidas praegust valitsust kammitsevad kitsad erakondlikud huvid kogu Eesti jaoks oluliste ning ajaga kaasas käivate otsuste tegemisel,“ võttis Randpere kokku valitsuse pärssiva hoiaku meie innovatiivseima majandusharu suhtes.

Täna hommikul (21.09.17) korraldasin seminari “Tehnoloogiaga korruptsiooni vastu”, kuhu olin palunud esinema omavalitsuste eelarvetega tegeleva ettevõtte OpenGov asutaja Zachary Bookmani, kes rääkis võimalustest, mida tehnoloogia korruptsiooni elimineerimisel annab. Nii kirjeldas ta juhtumeid, kus omavalitsustel endal puudub selge arusaam oma kuludest-tuludest ning kus tehnoloogia parem kasutus võib anda nii omavalitsustele endale korraliku kokkuhoiu, sest selgus saabub majja. Ta tõi näitena erinevaid juhtumeid, muuhulgas sellise näite, kus selgus, et politseiametnikud tegid kokkumängu ületunnitöö tegemises: kui üks võttis haiguslehe, siis teine tegi tema tööd ja sai kahekordse palga ja teine päev jälle vastupidi.

Zachary Bookman rääkis ka takistustest, mida nad oma töös kohtavad. Kõige oluisema takistusena mainis ta poliitilise tahte puudumist valitsejate poolt. Kui omavalitsusel puudub poliitiline tahe rahaasjad korda saada, siis need lihtsalt ei saagi korda ning ainuüksi tehnoloogia ei aita. Poliitiline tahe puudub sageli seetõttu, et mõned valitsused soovivadki asju pimedas hoida ning kardavad, mis kõik võib välja tulla, kui numbrid ja lepingud inimestele arusaadavaks teha.

Siit jõuan ma meie oma Eesti ja veelgi täpsemalt Tallinna juurde. Kas te teadsite, et Eestis on selline rakendus nagu riigiraha.fin.ee, kus te saate oma raha kasutusel riigi tasandil silma peal hoida? Aga paraku on seal Tallinna kohta ainult piiratud andmed, millest midagi välja lugeda on keeruline. Hommikusel seminaril oli kuulamas ka linnavalitsuse inimesi, nende poole tuleks pöörduda küsimusega, miks see nii on? Kas linnal on midagi varjata?

Kui 15. oktoobril võim Tallinnas vahetub, siis lubame, et meie toome Tallinna numbrid lauale! Uskuge mind, raha kasutuse läbipaistvusest on maksumaksjatel kõvasti võita.

The post Tallinna numbrid lauale! appeared first on Kaja Kallas.

Liialt tihti kiputakse avalikus sektoris eraettevõtjate tööpõllule. Haapsalus on näiteks üheks mureks linna poolt pakutavad majutusteenused, mille hinnaga on ettevõtjatel raske konkureerida. Omavalitsuse ülesanne peab olema ettevõtjatele soodsate tingimuste loomine uute töökohtade siia meelitamiseks. Linn peab olema ettevõtjale koostööpartner, mitte konkurent.

Ridala ja Haapsalu ühinemine loob ettevõtluse arenguks sootuks uued võimalused. Kiiresti arenev Uuemõisa, Kiltsi tööstusala, aga ka armsad väikesed Ridala külad, sadamad ning osa Matsalu looduskaitsealast saavad sügisest olema linna koosseisus. Neid kõiki tuleb oskuslikult rakendada siinse ettevõtluse arendamise vankri ette. Turismisektoril on Läänemaal jätkuvalt oluline ja kandev roll, kuid senisest enam tuleb rõhku pöörata infotehnoloogiaettevõtete siia meelitamisele. IT kui kiirelt arenev, innovatiivne ja hästitasutatud valdkond sobib olemuslikult ühineva Haapsaluga väga hästi.

Omavalitsus saab toetada ettevõtjaid oma äri Haapsallu rajamisel näiteks läbi kommunikatsioonidega liitumise soodustamise ja soodsa asukoha leidmise. Igapäevaselt liigub Haapsalu ja pealinna vahel üle tuhande inimese, väga paljud on aga töö tõttu sootuks Tallinnasse ära kolinud. Seetõttu näeme kaugtöövõimaluste taristu arendamises üht võtmekohta inimeste koju tagasi meelitamisel. Meil on eeskujulikud haridusasutused – riigigümnaasium, kutsehariduskeskus ja ülikooli kolledž – nendega koostöös tuleb välja töötada siinset ettevõtlust toetavad õppekavad. Ettevõtja peab leidma kvalifitseeritud tööjõudu kohapealt.

Koostöö Vabariigi valitsuse ja parlamendiga on samuti oluline. Tulumaksumäära teatavas vahemikus ise reguleerimine on üks võimalus omavalitsuse atraktiivsuse tõstmiseks. Riigiastuste siia meelitamisel tuleb teha senisest tõsisemat tööd, valitsuse otsus suunata tuhandest riigitöökohast Läänemaale vaid seitse on huumoriruubriigist. Uute riigiasutuste Haapsallu meelitamisega kavatseme linnavalitsuses jõuliselt tegeleda. Valitsusel on ka oluline roll otsustamisel, kas ja millal tuleb Haapsalu raudtee. Kaasaegne transpordiühendus pealinnaga on meie arvates elementaarne, et siinne ettevõtlus areneks.

Läänemaa arenduskeskuse ja linna oskusteavet kasutades tuleb senisest enam olla ettevõtjatele toeks Euroopa struktuurivahendite taotlemisel ning keerulisest bürokraatiarägastikust läbi murdmisel. Ridala väikesed külad, kaunid sadamad ning võrratu Matsalu looduskaitseala omavad tohutut potentsiaali, mille avamiseks saab omavalitsus koostöös turismiinfokeskusega kohalikele ettevõtjatele toeks olla, aidates neid reklaamida ning suhtlusvõrgustikke luua. Haapsalu sõpruslinnasid tuleb pelgalt reisimise asemel senisest praktlisemalt ära kasutada – sealsed ettevõtjad tuleb kohalike ettevõtjatega ära siduda.

Kaasaegse jagamismajanduse tugevusi, eelkõige säästlikkust ja operatiivsust, annab Ridala ja Haapsalu hüvanguks ära kasutada. Väiksemates kohtades saab näiteks sedasi aidata kaasa inimeste liikumisvõimaluste parendamisele, aga ka soodsate majutusvõimaluste pakkumisele meid külastavatele turistidele.