Riigikogu lükkas täna esimesel lugemisel tagasi Reformierakonna algatatud tulumaksuseaduse muudatuse, millega oleks taastatud abikaasade ühisdeklaratsioonide esitamise võimalus.

Eelnõu ettekandja, riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd selgitas, et ühisdeklaratsioon on eriti oluline noortele ja suurtele peredele, kus tulu teenib vaid üks abikaasadest.

„Eelmise aasta lõpus praeguse koalitsiooni poolt läbi surutud ulatuslike maksumuudatustega tühistati ühisdeklaratsiooni esitamise võimalus. Reformierakonna esitatud seadusemuudatuse eesmärk oli ebaõigluse kaotamine, kus abikaasade õiguste piiramise arvel täidetakse riigieelarvet,“ ütles Sõerd.

„On kurb, et IRL on hüljanud pereväärtuste eest seismise. Ühise tuludeklaratsiooni täismahus taastamist on juba mitmendat nädalat järgemööda nõudnud ka erakonna uus esimees. Samas IRL-i rahandusminister ühisdeklaratsioonide taastamist ei toeta,“ lisas reformierakondlasest riigikogu liige.

Sõerd lükkas ümber ka väite, et antud eelnõu ei ole tehniliselt või sisuliselt rakendatav.

„Ainuke põhjus, miks koalitsioon eelnõu ei toeta, on rahaline kulu riigieelarvele. Tulu, mida peredele ei tagastata, on enam-vähem samas suurusjärgus, mis magusamaksu tulu,“ lausus endine rahandusminister.

2015. aastal esitas ühisdeklaratsiooni 78 700 paari ehk ligi veerand kõigist tulu deklareerijatest.

E-valimiste perioodi pikendamine tõstab valimisaktiivsust ja toetab Eesti e-kuvandit, ütles riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Lauri Luik.

„Eestil kui e-riigil tuleb jätkuvalt uuendusmeelseid lahendusi pakkuda. E-valimiste pikendamisega seniselt seitsmelt päevalt kümnele suureneb valijate võimalus demokraatlikus otsustusprotsessis osalemiseks,“ lausus Luik.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees tuletas meelde, et e-valimiste aktiivsus on aasta-aastalt märkimisväärselt kasvanud – kui 2005. aastal osales kohalikel valimistel alla kahe protsendi hääletajatest, siis viimastel valimistel oli see protsent juba üle 30.

„Selle asemel, et trendiga kaasa minna ja tuua võimalikult paljudele inimestele valimised lähemale, töötab valitsusliit sellele risti vastu, lükates meie esitatud eelnõu tagasi,“ märkis Luik.

„Elektroonilise hääletamise perioodi lühendamine on e-Eesti eduloo umbusaldamine ja naeruvääristamine. Valitsusliidu põhjendused e-valimiste lühendamiseks on olnud alusetud ja kontekstivälised, samuti õiguslikult ebapädevad,“ lisas ta.

„Kui koalitsioon arvab, et elektrooniline hääletamine ei ole turvaline ning rikub valimiste ühetaolisuse põhimõtet, siis peaks nende loogikast lähtudes e-valimised üldse kaotama. Seda Keskerakond muidugi soovikski. Kui ka IRL täielikult oma senistest põhimõtetest loobuks, siis ilmselt nii lähekski,“ ütles Reformierakonna fraktsiooni aseesimees.

Riigikogus tuleb täna esimesele lugemisele Reformierakonna esitatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (401 SE), millega pikendataks elektroonilist eelhääletamise võimalust seitsmelt päevalt kümnele päevale ehk e-hääletamine toimuks 13. päevast kuni 4. päevani enne valimispäeva.

Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning IRL-i parlamendifraktsioonide algatatud eelnõuga (400 SE) lüheneks europarlamendi valimistel e-valimiste periood seitsmelt päevalt kolme päevani.

Valitsuskriisidega maadleval Jüri Ratasel on võimalik uue ministri määramisel näidata üles riigimehelikkust, nimetades sellele kohale mõne rahvusvahelise juhtimiskogemusega tippjuhi, leiab riigireformi probleemkomisjoni aseesimees Arto Aas (Reformierakond).

„Uus minister võiks valitsuses tasakaalustada poliitilist mängurlust ja kompenseerida valitsusjuhi vähest juhtimiskogemust. Kui peaminister peab aga ministrikohtade jagamisel esmatähtsaks keskpartei siseleeride rahuldamist, siis riigijuhtimise kvaliteet oluliselt ei tugevne,“ ütles endine riigihalduse minister Arto Aas.

Uuel riigihalduse ministril tuleb edukalt lõpule viia eelmise valitsuse algatatud haldusreform, mida praeguses faasis enam pidurdada ei tohi, selgitas Aas.

„Valitsusel on lõplike ühendamisotsuste tegemiseks jäänud ainult paar nädalat. Reformi lõplik viimistlemine on nii oluline, et seda protsessi viis vastu isiklikku vastumeelsust edasi ka minister Korb,“ lausus ta.

Uus minister peaks riigireformi probleemkomisjoni aseesimehe hinnangul Mihhail Korbist palju aktiivsemalt tegelema omavalitsuste ülesannete ja rahastamise küsimustega, kus omavalitsuste ühinemisel tekivad täiesti uued võimalused.

Veelgi olulisem on Aasa sõnul aga riigivalitsemise reformile selge visiooni kujundamine, kus seni on tema hinnangul Ratase valitsus väga passiivset liini hoidnud, tegeledes peaasjalikult eelmise valitsuse reformikava kärbitud versiooni elluviimisega.

„Minister Korbi isiklikud näpujäljed puudusid sootuks reformiplaanidelt. Just riigivalitsemise reformi ambitsioonika tegevuskava elluviimine on koht, kus uue ministri rahvusvahelised kogemused ja tippjuhi omadused oleks praeguses valitsuses hädavajalikud,“ leiab endine riigihalduse minister.

Tänapäeva tehnoloogiad on andnud piiramatult võimalusi lahendada siiani lahendamata olnud probleeme. Ka korruptsiooni saaks välja juurida linna raha kasutust tunduvalt läbipaistvamaks muutes. Tallinna linn võiks korraldada hanke sellise lahenduse leidmiseks, mis annaks linna elanikele piisavalt teavet sellest, kuhu nende raha läheb. Kindlasti peaks sel hankel kasutama innovatsioonikriteeriumit, mitte vaid püüdma leida kõige odavamat lahendust. See võimaldaks uutel idufirmadel põnevate lahendustega välja tulla ja omavahel võistelda.

Põhimõtteliselt võiks ju öelda, et linnaeelarve on avalik, aga kui numbrid on esitatud keerulisel kujul, kus lihtsal linnakodanikul on keeruline, et mitte öelda võimatu, midagi välja lugeda, siis on rahakasutuse läbipaistvus ainult näiline. Seega peaks olema rahakasutus esitatud sellisel kujul, et iga linnakodanik saaks aru ja saaks samasuguseid olukordi omavahel võrrelda.

Idee võib tunduda utoopiline, aga olen näinud, et see on võimalik. Eelmisel suvel oli mul võimalus külastada erinevaid põnevaid tehnoloogiaettevõtteid Ameerikas, Silicon Valley’s. Muuhulgas kohtusin ka tehnoloogia idufirma OpenGov asutajatega, kes on loonud tarkvara, mis võimaldab maksumaksjal jälgida täpselt, kuhu tema raha läheb. Selle tehnoloogia kasutusele võtnud linnades ja osariikides saab iga linnakodanik minna linna interaktiivse kaardi peale ja klikkida näiteks oma tänava peale, et näha, kui palju raha kulus selle tänava ehitamise peale. Kui naabertänava ehitamise peale kulus miskipärast tunduvalt vähem raha, siis võiks tekkida õigustatud küsimus, et miks nii. Iga linnakodanik saab luua endale erinevaid infograafikuid erinevates raha kasutuse liikide lõikes. Platvormi kasutava Lääne-Virginia osariigi audiitor John McCuskey on ajakirjanduses öelnud, et OpenGov platvorm loob silla kodaniku ja maksumaksja raha kasutuse vahel kuni selleni, et informatsioon võimaldab neil otseselt oma valitsusega suhelda nii et nad saavad ise kontrollida ja aidata valitsusel kontrollida kulutamist. Kontroll peab tulema maksumaksja poolt, sest ajalugu on näidanud, et valitsused pole altid omi kulusid kontrolli alla saama.

Good meeting with founders of OpenGov #siliconvalley #opengov #meeting #inspiring

A post shared by Kaja Kallas (@kajakallas) on Jul 20, 2016 at 1:09pm PDT

Lisaks korruptsiooni väljajuurimisele on tehnoloogia appi võtmisel ka muid positiivseid kõrvaltoimeid. Kui linnakodanik näeb, kui palju kulub raha Tallinna TV ülalpidamisele ning palju kulutab linnavalitsus samal ajal lasteaedade haldamisele, võiks tekkida õigustatud küsimused maksumaksja raha kasutamise prioriteetidest ja ta nõuaks häälekamalt raha suunamist sinna, kus seda on rohkem vaja. Samuti saavad koheselt kõigile nähtavaks kokkuhoiu kohad.

Arvestades Tallinna linnavalitsuses väljatulnud sahkerdamisi maksumaksja rahadega, oleks ülim aeg rakendada uued tehnoloogiad linnakodanike kasutusse ning korruptsioonile linnavalitsemises lõplikult kriips peale tõmmata. Nii oleks igal linnakodanikul igal ajal oma telefonis või arvutist võimalik linnavalitsusel silma peal hoida. Teeme sügisel ära?