Urmas Paet võitis aasta Euroopa Parlamendi liikme auhinna julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas
Uudised
28. Märts 2019 11:15
Urmas Paet kuulutati Euroopa Parlamendi liikmete auhinnatseremoonial aasta eurosaadikuks julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas.
Urmas Paet ütles, et see on tore tunnustus. ”Olen Euroopa Parlamendis tegelenud Euroopa kaitsevõime tugevdamise ja julgeoleku kindlustamise teemadega. Mul on hea meel, et olen sellesse oma panuse saanud anda. Samas mu töö selles valdkonnas jätkub eesmärgiga seista turvalise ja kaitstud Eesti ja Euroopa Liidu eest," lisas ta.
Paet on Euroopa Parlamendis töötanud Euroopa kaitse ja julgeoleku tugevdamise nimel ning olnud mitme seda valdkonda puudutava raporti autor. Nii on ta Euroopa Liidu kaitsekoostöö, Euroopa Liidu küberkaitse ja ELi Arktika-poliitika raporti autor.
Auhinnaga tunnustatakse Euroopa Parlamendi saadikuid, kes on andnud märkimisväärse panuse mõnesse poliitikavaldkonda. Auhindade jagamist korraldab alates 2005. aastast ajakiri The Parliament Magazine. Auhinnatseremoonia toimus 20. märtsi õhtul Brüsselis.
Maris Lauri: Valitsuse vastutustundetuse pidu
Blogid
26. Märts 2019 10:24
Maris Lauri
Värske eelarvestatistika annab veel ametis oleva keskerakondliku valitsuse tegevusest kiretu pildi ja see ei ole ilus. 2018.aastal oli valitsussektori puudujääk enam kui 120 miljonit eurot ehk 0,5% SKP-st. Sellel sajandil on see olnud suurem vaid majanduskriisi tippaastail 2008.-2009. Nii suure puudujäägi tekitamine headel aegadel on omaette saavutus, kuid kiitust see saavutus ei vääri mitte ühestki […]
Maris Lauri: Valed, kurikõne ja autoritaarsusiha
Blogid
19. Märts 2019 10:45
Maris Lauri
Eesti poliitikas praegu toimuva puhul ei ole küsimus mitte konservatiivsuses ja konservatiivsete jõudude valitsuses olekus, küsimus on valetamises, matslikus käitumises ja kurikõnes ning konservatiivsuse sildi taha peituvas autoritaarsusihaluses. Valetamine Kuigi meile, loodetavasti kõigile, tehakse juba lapsena selgeks, et valetamine pole ilus ning valel on lühikesed jalad, oleme kõik elus siiski ühel või teisel viisil valetanud. […]
Kaja Kallas: Viha, alandus ja lootus
Blogid
18. Märts 2019 15:30
Kaja Kallas
Mu poeg on suur superkangelaste austaja ja nii ta vedas mind vaatama Kapten Marveli filmi. Võitluskunste harjutades öeldi kangelasele õpetussõnad: viha toidab vaenlast, viha teeb sind nõrgaks. Hakkasin mõtlema, et Eestis on viimasel ajal märgata palju viha, mis väljendub erinevates vormides. Viimaseks ebameeldivaks märgiks on see, et lapsega teed ületav pearabi saab sõimata.
Viha toidab vaenlast. Vaadates toimuvaid diskussioone, tundub vägisi nagu paljud inimesed mõtleksid, et vaenlane on teine Eesti inimene. Aga meie vaenlane pole ju mitte sees, vaid väljas. Kui meie oleme teineteise kõri kallal, rõõmustavad ainult need, kes Eestile head ei soovi.
Meile on ette heidetud, et koostöö välistamine EKRE-ga oli vale samm. Koostöö EKRE-ga välistas ka Jüri Ratas ja Keskerakond. Vahe on lihtsalt selles, et meie peame oma lubadustest ka kinni. Aga me ei välistanud EKRE-t lihtsalt välistamise pärast, vaid selle pärast, et me ei pea õigeks ega Eestile heaks viha ja vaenu õhutamist üksteise vastu. Siin elavad venelased või mistahes muust rahvusest inimesed, kes peavad Eestit oma koduks, on sageli sama suured Eesti patrioodid, kui nö etnilised eestlased on. Meie huvi on see, et me hoiaksime kokku ja oleksime koos tugevamad väliste vastaste vastu.
Me välistasime EKRE-ga koostöö ka selle pärast, et nad propageerivad õigusriigi alustalade õõnestamist. Kohtunike poliitiline määramine, võimude lahususe lõhkumine, riigi lõhki laenamine tulevaste põlvede arvelt, pole see tulevik, mida meie Eestile näeme. Kui õigusriik ei toimi, kahandab see riigi usaldusväärsust oma kodanike ees.
Samamoodi kahandab riigi usaldusväärsust riigijuhtide valetamine. Kõrgendatud nõudmised ja tähelepanu parlamendi ja valitsuse liikmetele tulenevad nende unikaalsest positsioonist– nad on ainsad ühiskonna liikmed, kes mitte ainult ei pea seadust järgima, vaid kellel on reaalselt võimalus ka seadusi muuta. Sealhulgas ka seda, kuidas seadus neile endale kohaldub.
Valetamine halvendab nii parlamendi kui ka valitsuse mainet. Maine halvenemine suurendab lõhet valijaskonna ja valitute vahel. Demokraatia on aga usaldusele ehitatud. Valijad usaldavad valitutele otsuste tegemise ja oma huvide esindamise. Kui inimesed ei usu, et otsustajad tegutsevad ausalt ja väärikalt, siis on neil raske ka tehtud otsuseid mõista ja aktsepteerida. Järelikult ka parlamendi poolt vastuvõetud seaduste järgi elada. Kujutlemaks ette, mis võib sellisel puhul juhtuda, on paslik uuesti üle lugeda William Goldingu romaan „Kärbeste jumal“.
Ma ei arva, et kõik arvavad nii nagu mina. Kui kõik mõtlevad ühtemoodi, ei mõtle järelikult mitte keegi. See ongi vaba ühiskonna võlu, et meil võivad olla erinevad arvamused. Aga demokraatia allakäik algab sallimatuse sallimisest. Kui me normaliseerime viha ja vaenu, kui see saab meie igapäeva osaks, siis oleme nõrgad tegutsema koos siis, kui meil on seda tõeliselt vaja.
On näha, kuidas praegune koalitsiooni kokkupanek lõhestab ühiskonda. Isamaa ja Keskerakond rõhuvad 99 000 valijale, kes muidu jäävad eemale, aga kui vaadata nende retoorikat, siis neil ei tundu olevad sooja ega külma EKRE valijatest, vaid peamine soov on EKRE-t kasutada võimuletulekuks neid vaigistades. See ju ei lahenda EKRE valija muresid, kui EKRE juhid muutuvad retoorikas malbemaks. Asi ei ole samuti vaid retoorikas, vaid sisus ja väärtustes. Kui see tõesti juhtub, et need nüüd äkitselt muutuvad, tekitab see EKRE valijates veelgi suuremat viha, sest EKRE juhid on neid petnud. Kui seda aga ei juhtu, siis saab viha õhutamine ja valetamine osaks Eesti valitsuse igapäevasest tegevusest.
Kui see koalitsioon tuleb, on pettunud Reformierakonna valijad, aga ka Keskerakonna ja Isamaa valijad, kes valisid neid selleks, et hoida ära viha ja vaenu võimuletulek kuna Keskerakond kinnitas enne valimisi korduvalt, et ta nendega koostööd ei tee. Kui seda koalitsiooni ei tule, on endisest veelgi vihasemad EKRE valijad, kellel on justkui tekkinud õigustatud ootus valitsusse pääsemiseks. Jah, ka varasemalt on valimiste võitja jäetud koalitsioonist kõrvale, kuid varasemalt oli see ka valimiskampaanias selgelt teada ja inimesed said seda oma valikut tehes arvestada. Praegu väitis Keskerakond enne valimisi üht, aga peale valimisi oli enne välistatud erakond esimene, kellele kõne ja ettepanek valitsuse moodustamiseks tehti. Mitte viimane valik, kui midagi muud enam üle ei jää ja tõesti tuleb oma sõnu sööma hakata, vaid esimene.
Dominique Moisi kirjutab oma raamatus „Emotsioonide geopoliitika“ emotsioonidest, mis on riikide käitumise taga – nendeks on tema sõnul alandus, hirm ja lootus. Mõõdukas alandus on edasiviiv jõud, aga suures koguses on see destruktiivne. Hirm ja viha pärsivad tegevust. Vihast lähtuv tegevus või sellest loobumine hirmu tõttu, et tegevusega tekitatakse endale või lähedastele kahju, on koormav. Ainus emotsioon, millele tasub käitumist rajada, on lootus. Lootus on see, mida me peame hoidma ja millele Eesti tuleviku ehitama. Selline alternatiiv Eestile on endiselt võimalik ja me töötame selle nimel.
The post Viha, alandus ja lootus appeared first on Kaja Kallas.
Lauri Luik: Tänan
Blogid
18. Märts 2019 13:55
Lauri Luik
Keeruline on 20 aastat ühele paberile kokku võtta, kuid siiski püüdsin.
Aitäh usalduse eest, et olen saanud Teid esindada Haapsalu linnavolikogus ja Riigikogus. See on olnud vastutusrikas, hariv ja põnev aeg, eelkõige aga suurepärane võimalus anda oma panus Haapsalu, Läänemaa ja Eesti hüvanguks.
20 aastat poliitikas on pikk aeg, sellest 12 olen töötanud Riigikogus. Leian, et tipp-poliitikasse ei tohi jääda liiga kauaks. Vahepeal tuleb teha ka midagi muud, et kogeda elu teise nurga alt. Usun, et see on kasuks nii riigile kui inimesele endale. Seetõttu olen otsustanud, et teen Riigikogu tööst pausi, keskendun oma perele, ettevõtlusele ja akadeemilisele tegevusele.
Alates 1998. aastast, mil mind valiti Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi õpilasomavalitsuse juhiks, olen lähtunud põhimõttest, et kõik, mis ette võtan, saaks tehtud südame ja kirega ning aitaks meid ümbritsevat paremaks muuta. Õpilasomavalitsusele järgnes töö Reformierakonna noortekogus ning aastal 2002 kandideerisin Haapsalu linnavolikokku, eesmärgiga arendada linn euroopalikuks kuurordiks, Põhjamaade Veneetsiaks. 2003.–2007. aasta kevadeni töötasin Reformierakonna peakontoris ja erakonna juhatuses, paralleelselt jätkasin õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis arvuti- ja süsteemitehnika magistrantuuris.
2007. aastal kandideerisin Riigikokku. See sai teoks tänu tugevale meeskonnale ning Lääne-Eesti inimeste toele. Aitäh! Esimesed kaheksa aastat töötasin Riigikogu kultuurikomisjonis, 2014. aastast kuni järgmiste valimisteni komisjoni esimehena. Minu fookus oli haridus- ja kultuuripoliitikal, noorsootööl ning spordivaldkonnal. Kõige olulisemaks ja mahukamaks tööks sellest perioodist pean uut põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, mille keskmeks oli üldhariduse kvaliteedi parandamine ning koolivõrgu korrastamine, sh erakoolidele võrdsete võimaluste tagamine. Eestikeelsele õppele üleminek venekeelsetes koolides ja õpetajate palga tõstmine vähemalt Eesti keskmise palga tasemele sai võetud prioriteediks. Reformisime ka kõrg- ja kutseharidust. Kõrgharidus muutus seeläbi kättesaadavamaks ka nendele noortele, kelle pere majanduslik seis seda muidu lubanud ei oleks. Tallinna Tehnikaülikool sai päris oma seaduse. Riik panustas kõvasti kutsekoolide arengusse ning kutsehariduse kvaliteet tõusis uuele tasemele. Kaasajastasime ka noorsootööseadust, muuhulgas seadustasime noortevolikogud. Noortevaldkonna suurimaks läbimurdeks sai 16-aastastele valimisõiguse tagamine. Eesti spordipoliitika arengusuundade ja Eesti spordi andmekogu väljatöötamist pean valdkonna tähtsamateks sammudeks. Siia alla kuulub ka treeneritele sotsiaalsete garantiide tagamine ning uue stipendiumisüsteemi väljatöötamine. Muudest valdkondadest pean kõige olulisemaks kolme reformi: tulumaksu langetamist 20 protsendile; vanemahüvitise süsteemi kaasajastamist ning riigikaitsekulude tõstmist kahele protsendile SKT-st.
Aasta töötasin maaelukomisjonis. Sel ajal oli teravalt päevakorral seakatk ja põllumeeste toetused. Minu südameasjaks oli tsirkuses kasutatavate ja karusloomafarmides kasvatatavate loomade elu ja heaolu eest seismine, aga ka Eesti Toidupanga tegevuse toetamine ning looduslike pühapaikade säilitamine. 2016. aasta suvel kutsuti mind vedama põhiseaduskomisjoni juures tegutsenud riigireformi juhtrühma. Võtsin väljakutse vastu ning kuni Reformierakonna võimult kukutamiseni sama aasta lõpul töötasime kõigi parlamendierakondade esindajatega koostöös välja riigireformi lähtealused. Reformierakonna fraktsiooni aseesimehena töötades sain väärtusliku kogemuse ambitsioonika ja tugeva meeskonna juhtimisel.
Seadsime eesmärgiks aidata tuua Läänemaale võimalikult palju riigiinvesteeringuid, et iga tollane omavalitsus saaks tuge. Mõned näited. Haapsalu linna algkool sai uue mänguväljaku, spordihoone ja staadion läbisid uuenduskuuri, kaasajastati kultuurikeskust. Haapsalu linn ja Paralepa terviserada said uue valgustuse, noored rulapargi, Päikesejänku ja Vikerkaare lasteaiad investeeringud mänguväljakutesse. Riigiinvesteeringute toel renoveeriti Haapsalu Wiedemanni kooli hoone ja Haapsalu kõlakoda, promenaadil taastati kaunid Lillekandjate skulptuurid. Sotsiaalmaja hoovi rajati treenimisatraktsioonid ning korrastati Paralepa rand. Linn sai turistirongi nimega Peetrike. Ristile rajati uus jalgpallistaadion. Investeeringu said ka kultuuriobjektid Lihulas ja Hanilas ning Vormsi Põhikool. Korrastati Risti-Palivere maanteelõik. Remonditi Lihula kultuurimaja katus ning rajati puhkeväljak, valmis Koluvere seltsimaja. Noarootsi Österby sadam sai uue ujuvkai, Taeblas korrastati Kuliste aas. Ridalasse ja Nõvale rajati külaplatsid ning Varikule seikluspark. Nõva sai lipuväljaku ja Ridala lasteaed uue õueala. Laste mängu- ja spordiväljakud ehitati Kullamaale, Orule ja Martnasse. Aitäh hea koostöö eest kõigile, kelle kaasabiga said need investeeringud reaalsuseks.
Riigikogus töötatud aja vältel oli mul au anda oma panus ka hasartmängumaksu nõukogu töösse, mille eesmärk oli toetada haridus-, kultuuri-, spordi- ja sotsiaalvaldkonna projekte üle Eesti. Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Kredexi nõukogus seisime selle eest, et aidata Eesti ettevõtjatel nii maal kui linnas oma ärisid arendada. Kodanikuhariduse programmi Minu Riik nõukogus oli meie ülesandeks tutvustada vene õppekeelega koolide noortele Eesti riiki, võimu ja poliitilisi institutsioone. Haapsalu raudtee taastamine kujunes üheks suuremaks väljakutseks, mille nimel pingutasid kõik Läänemaalt valitud saadikud. Hea meel, et esimene etapp – Riisipere-Turba – on peagi saamas reaalsuseks. Olen veendunud, et ühel päeval jõuavad liiprid tagasi Haapsallu.
Sport ja tervislikud eluviisid on olnud mulle alati südamelähedased, seda nii Läänemaa spordiliitu Läänelat juhtides, Tehvandi Sihtasutuse nõukogus Lõuna-Eesti tippspordikeskust edendades kui ka nüüd Eesti Koolispordi Liidus koolinoorte tervislike eluviiside eest seistes.
Vaatamata sellele, et ma Riigikokku ei kandideeri, jätkan Haapsalu inimeste esindamist linnavolikogus. Minu poole võib loomulikult ka edaspidi oma murede ja rõõmudega pöörduda, püüan võimalusel ikka aidata.
Tänan Teid südamest usalduse ja koostöö eest. Aitäh!
Lauri
Kaja Kallas: Alternatiiv valedele ehitatud koalitsioonile
Blogid
13. Märts 2019 16:22
Kaja Kallas
Reformierakond on tänulik sotsiaaldemokraatidele, kes vastasid meie kutsele alustada koalitsioonikõnelusi positiivselt. Paraku ei soovinud läbirääkimisi alustada Keskerakond ega ka Isamaa. Kuna Keskerakond otsustas alustada läbirääkimisi Isamaa ja EKRE-ga, siis meil on läbirääkijatele selge sõnum: tugev, positiivne, eestimeelne, tulevikku vaatav ja avatud alternatiiv on Reformierakonnaga endiselt olemas ning me oleme valmis selle alternatiivi üle arutama.
Esmalt aga pean ümber lükkama paar levivat valet.
Esiteks, helistasin eelmise esmaspäeval kõigile erakonna esimeestele ja palusin kohtumist, et kaardistada, kellele teha ettepanek minna läbirääkimistega edasi. Seda sai mitu korda üle rõhutatud kohtumistel, seega mitte kellelegi ei saanud jääda muljet, et need on nüüd läbirääkimised. Kohtumised kestsid umbes tund aega. Eraldi kohtusin veel esimeestega silmast silma. Aga see, et me olla kaks päeva pidanud läbirääkimisi Isamaaga enne kui juhatusega otsustasime teha ettepaneku Keskerakonnale, on lihtsalt vale. Kuna selles valemis oleks olnud vajalik ka sotsiaaldemokraatide osalus, siis oleksid läbirääkimised pidanud hõlmama kõiki osapooli. Ja nüüd on selgunud (vt tänane Eesti Ekspress), nagu me kahtlustasime, käisid kogu see aeg tegelikult läbirääkimised EKRE, Isamaa ja Keskerakonna vahel. Süüdistada mind milleski, mida ise samal ajal tehti on lihtsalt alatu.
Teiseks, meie ettepanek läbirääkimiste alustamiseks oli siiras soov teha koostööd selleks, et leida Eesti ees seisvatele väljakutsetele lahendused, mis arvestavad võimalikult paljude inimeste muredega. Ma soovisin alustada läbirääkimisi lähtuvalt ausa mängu põhimõtetest. Kui aus ja läbipaistev tegutsemine viib opositsiooni ja salakokkulepped valitsusse, siis ehk ongi õige oodata ära hetk, kui see valedele ehitatud kooslus kokku kukub.
Mis puudutab tulumaksusüsteemi, siis meie soov on olnud muuta see ühetaoliseks, mis ei karista edasipüüdlikkust ja on õiglane. Jutud sellest, nagu 1200 eurot saav inimene oleks „rikas, kellele kingitakse 100 eurot“ viitavad ainult klassiviha õhutamisele ja ei vii Eestit edasi. Tugev ühiskond on ehitatud tugevale keskklassile ja me peame sellele igat pidi kaasa aitama. Olen ka nõus sellega, et nõrgemaid tuleb aidata ja me ei tohi suurendada varanduslikku kihistumist. Aga seda saab paremini teha, kui kogu ühiskonnal läheb paremini.
Kolmandaks, olen paar päeva mõelnud, et mida Keskerakond saab sellest IKE koalitsioonist, mida nad ei oleks saanud koalitsioonist Reformierakonnaga? Ja ma ei leia muud vastust kui: ainult peaministritool. Kõik muud tingimused saavad olema nende jaoks kehvemad.
Pakkusin Jüri Ratasele koostööd võrdsetel alustel võrdsete partnerite vahel. See oleks tähendanud nii lubaduste täitmise jagunemist pooleks, eelarvelist jagunemist pooleks kui ka ministrikohtade jaotust kahe poole vahel.
Omavahelistest vestlustes tundus, et peamine murekoht on üleminek eestikeelsele haridussüsteemile. Mõtlesime põhjalikule plaanile, kuidas tagada eestikeelsele haridusele üleminek nii, et see vene inimestele (ehk Keskerakonna valijatele) võimalikult vähe haiget teeb, kuidas vene kogukond oleks ka kaasatud plaanide väljatöötamisse. Meile on oluline, et me alustame eestikeelsele haridussüsteemile üleminekut võimalikult kiiresti. Et me eraldame selleks raha, töötame välja õppematerjalid, aitame leida õpetajaid, tugispetsialiste – kõik selleks, et siin hakkaks tõesti midagi muutuma. Aidata lasteaia õpetajaid leida parimat võimalikku metoodikat selleks, et meil ei kasvaks Eestis peale lapsi, kes eesti keelt ei oska. Saaksime alustada lihtsamatest kohtadest nagu Tartu, Pärnu, samal ajal tegeleda Tallinna ja Ida-Virumaaga, mis vajavad eraldi plaani. Mõtleme ka sellele, kuidas vene lapsed saavad õppida ka oma keelt ja kultuuri. Paneme paika ka lõppeesmärgi, millal haridussüsteem saab olema täielikult eestikeelne. Ei kujuta ette, kuidas Isamaa ja EKRE-ga saab see plaan olema parem.
Kuidas saab selles koalitsioonis olema parem keskkonda hoidev ja tulevikku vaatav poliitika, kui isegi ei tunnustata kliimasoojenemist ja et sellega on midagi vaja ette võtta?
Esimene koalitsioonikõneluste läbirääkimiste pikk päev tõi vastuse, et Eesti on jätkuvalt Euroopa Liidus ja NATOs. On märkimisväärne, et Eesti senise suuna üle vaidlemiseks kulutati terve pikk päev. Positiivne on, et lõpuks jõuti siiski kokkuleppele, kuid tõenäoline on, et reaalses elus saab selle kursi hoidmine olema igas väikeses küsimuses väga keeruline.
Meile teatavaks saanud informatsiooni kohaselt on riigi rahaline olukord halvemas seisus, kui arvasime. Mitte ainult, et ei ole kulutatud eelmiste valitsuste poolt kogutud reserve, vaid heal ajal pole neid ka juurde kogutud, vaid lastud eelarve miinusesse. See võib tähendada tulevale valitsusele kärpimisvajadust. Kuidas seda plaanitakse teha EKRE-ga koos, kelle valimisprogramm maksvat 2,8 miljardit ning on rahanduslikult ja majanduslikult täiesti vastutustundetu?
Eesti rahvusvaheline maine on viimasel ajal saanud kõvasti pihta: rahapesuskandaal, dopinguskandaal. Meil ei ole vaja täiendavat mainekahju, mille toob kaasa õigusriigi põhimõtete kõigutamine, võimude lahususe kõrvale heitmine, rassism jms.
Oleme jätkuvalt avatud koostööks teiste erakondadega, et panna kokku toimiv laiapõhjaline valitsus, mis suudaks lahendada Eesti ees seisvaid väljakutseid ja probleeme. Palun ärge ohverdage Eestit ainult oma isiklike võimuambitsioonide teostamiseks.
The post Alternatiiv valedele ehitatud koalitsioonile appeared first on Kaja Kallas.
Kaja Kallas: Vastus Jüri Ratase avaldusele
Blogid
11. Märts 2019 15:30
Kaja Kallas
Lugesin Jüri Ratase poliitilist avaldust ja pean vajalikuks paar asja ära klaarida. Jüri Ratase seisukohad muutuvad nii kiiresti, et järge ei jõua pidada. Esiteks, enne valimisi välistas ta EKRE-ga koostöö, nüüd teeb neile esmajoones ettepaneku alustada koalitsiooniläbirääkimisi.
Teiseks teatas Jüri Ratas valimisööl, et tema soov on Keskerakond viia valitsusse, Reformierakonna vastavasisulisele ettepanekule vastas Keskerakond aga eitavalt.
Kolmandaks teatas Jüri Ratas 8. märtsil, et austab valimiste tulemust ja seda, et president teeb valitsuse moodustamise ettepaneku valimiste võitjale ja pall on Reformierakonna käes. Reformierakond tegi pärast Keskerakonnalt vastuse saamist vastava ettepaneku Isamaale ja Sotsiaaldemokraatidele, kes pidid seda ettepanekut täna arutama. Ootamatult muutis Jüri Ratas oma reedest seisukohta ja tegi kiirustades ettepaneku EKRE-le ja Isamaale.
Pehmelt öeldes on kummaline jutt, et Jüri Ratase soov sellist ettepanekut tehes on ära hoida erakorralised valimised. Vabariigi valimiskomisjon pole isegi praeguste valimiste tulemusi välja kuulutanud, ammugi pole president veel teinud ettepanekut valitsuse moodustamiseks ning valitsuse moodustamise katse pole ka läbi kukkunud. Põhiseaduse kohaselt tekib oht erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks alles 73 päeva peale tulemuste väljakuulutamist ehk kuskil jaanipäeva paiku.
Kokkuvõttes, tänased uudised panevad Keskerakonna reedese otsuse Reformierakonnaga kõnelusi isegi mitte alustada uude valgusesse, ükskõik kui kõlavaid sõnu selle põhjenduseks tehakse. Ja siit paistab paraku kaugele soov oma toolist iga hinna eest kinni hoida, hoolimata sellest, et valija soovis Eestis esile kutsuda muutuse ja istuva peaministri välja vahetada.
The post Vastus Jüri Ratase avaldusele appeared first on Kaja Kallas.
Reformierakond: teeme ettepaneku alustada koalitsioonikõnelusi Keskerakonnaga
06. Märts 2019 13:15
Täna kogunenud Reformierakonna juhatus otsustas, et teeb ettepaneku valitsuskoalitsiooni moodustamiseks Keskerakonnale.
“Juhatuse seisukoht oli, et koos Keskerakonnaga suudame me moodustada Eestile stabiilse valitsuse, kes saab lahendada Eesti suuri probleeme. Kahekesi esindame me suurt osa Eesti valijatest, mis on kindlasti hea ühiskonna sidususele. Jah, meil on Keskerakonnaga maailmavaatelisi erimeelsusi, aga Eestis on alati olnud koalitsioonivalitsus ja me usume, et saame kokkuleppele nii, et meie mõlema valijate huvid on esindatud.”
“Meie soov on alustada koalitsioonikõnelustega võimalikult kiiresti,” ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas.
Reformierakonna blogi: Valija otsustab, milliseks kujuneb Eesti majanduspoliitika
Blogid
05. Märts 2019 15:03
Siim Kallas, Reformierakonna auesimees
Peab tunnistama, et sünnipäevade ütlus „Sul on pool elu veel ees“ ei klapi enam hästi. Erakond Isamaa tegi ettepaneku tõsta 2040. aastaks pensioniiga 70. aastani. Kui oleme lahkunud, jäävad meist maha lapsed ja lapselapsed. Kas nad tahavad meid mäletada? Uhkusega mäletada?
Eks see, kuidas meie lapselapsed meid mäletavad, sõltub sellest, millise riigi me neile jätame. Kas me kulutame ära kõik, mis võimalik, või pärandame midagi ka neile.
Siim Kallas, Reformierakonna auesimees
Peab tunnistama, et sünnipäevade ütlus „Sul on pool elu veel ees“ ei klapi enam hästi. Erakond Isamaa tegi ettepaneku tõsta 2040. aastaks pensioniiga 70. aastani. Kui oleme lahkunud, jäävad meist maha lapsed ja lapselapsed. Kas nad tahavad meid mäletada? Uhkusega mäletada?
Eks see, kuidas meie lapselapsed meid mäletavad, sõltub sellest, millise riigi me neile jätame. Kas me kulutame ära kõik, mis võimalik, või pärandame midagi ka neile.
Statistikaameti andmetel on Eestis pensionäre kokku 375 600 ehk 28,5% kogu elanikkonnast. Enamik on aktiivsed inimesed, kõigele lisaks ka valijad.
Valve Kirsipuu kirjutas 1994. aastal, et uue Eesti Vabariigi ülesanne on tagada, et vanaduspension oleks pool keskmisest palgast. Paraku pole me veel kaugeltki sinna jõudnud.
Igale vanaduspensionärile tuleks iga kuu 200 eurot rohkem maksta. See võtaks aastaeelarves 901 miljonit. Kuidas selleni jõuda?
„Kuigi loosung kuradile majandus, ehitagem üles korralik maailm!“ võib kõlada uljalt, on see tegelikult lihtsalt vastutustundetu. Tänases seisus, kus igaüks on veendunud, et ainelisi tingimusi tuleb siin ja seal parandada, seisnevad meie korraliku maailma ülesehitamise lootused üksnes meie suutlikkuses ka tulevikus keskmist sissetulekut tõsta“. Nii kirjutas liberaal Friedrich Hayek 1944. aastal. Kas pole kaasaegne?
Meie sissetulek tõuseb, kui majandus kasvab.
Me võime muidugi olla oma heaoluga rahul. Öeldakse, te olete maailma 50 rikkama riigi hulgas. See on tore. Aga oma naabritest, Soomest ja Rootsist, jääme paraku maha. Ikka oleme veel tulude poolest alla Euroopa keskmise. Iseseisvuse taastamise järel oli üks meie juhtmõte kui mitte öelda visioon — Soomele järele! Maailmapanga tabeli järgi on meie keskmine majanduskasv aastail 2013–2017 madalam kui Rootsis. Kui pole majanduskasvu, kaotavad inimesed lootuse. Kui inimesed kaotavad lootuse, hakkavad nad väljapääsu otsima posijatelt, selgeltnägijatelt või näiteks EKREelt.
See on kahjuks iseloomulik tänasele Euroopale. Euroopa Liit kaotab Hiinale ja USAle, kuna tema majanduskasv on madalam. See on paljuski tingitud ettevõtjavaenulikust majanduskeskkonnast, investeeringute vastasususest ja tööturu jäikusest. Alles piirati otsustavalt tööjõu vaba liikumist Euroopas. Pean silmas lähetatud töötajate direktiivi muutmist, mis otsustati Eesti eesistumise ajal.
Öeldakse, et poliitilistel erakondadel pole tulevikuvisiooni. On ikka küll, mõnel lausa muinasjutulised! Aga muinasjutte pole mõtet uskuda. Tõsi on, et reformierakonna programm on üsna ettevaatlik. Nii mõnigi radikaal näeks äkilisemaid plaane. Aga kas äkilisemate ideede jaoks on tellimus olemas? Pigem on olemas tellimus usaldusväärse valitsemise jaoks, mida reformierakond pakub.
Eesti valija tahab tulevikku sõita tasuta bussiga. See on meie elu peamine muinasjutt.
Majandusvisiooniga on asi lihtne — vaja on investeeringuid, ettevõtlusvabadust, paindlikku tööurgu, vaba konkurentsi ja turumajandust. Kes sellega nõus ei oleks? Aga kui asi puudutab suurimat taristuinvesteeringut — Rail Balticut, siis seda investeeringut me ju ometi ei taha. Tuuleparke, seni ainukest majanduslikult suutlikku taastuvenergia tootmist, ka ei taha. Uut tehast ei taha. Uut lauta ega kanalat ei taha. Tööturul tahaksime Saksa spetsialiste ukrainlaste makstava palgaga.
Korraldatakse küsitlusi ja spekuleeritakse tulevase koalitsiooni koosseisu üle. Ärme tõtta sündmustest ette. Valimised on see tõehetk, mil selgub, kuhu suunas meie majandus liigub.
Eesti valimiskorraldus on selline, et parlamenti pääsevad erakonnad, kelle poolt hääletab vähemalt 5% valijatest. See tähendab, et hääled, mis antakse erakondadele, kes ei pääse üle künnise, tulevikus Eesti elule mingit mõju ei avalda. Hullemgi veel. Alla künnise parteidele antud hääled jaotatakse ümber nii, et valimiste võitja saab suurima portsu. Valija, kes andis oma hääle alla künnise parteile, peab teadma, et tema hääl läheb hoopis sellel erakonnale, keda ta ehk silmaotsaski ei salli. Nii et mõistlik on anda oma hääl nendele erakondadele, kes tulevases parlamendis reaalselt asju otsustavad ja teevad. Siis vähemalt on tead, keda süüdistada.
Valija otsustab, milliseks kujuneb Eesti majanduspoliitika was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
