Kaja Kallas: Et pered oleks hoitud
Blogid
28. Jaanuar 2019 09:54
Kaja Kallas
Laste saamisel kõrval peame tähelepanu pöörama ka perede tervisele
Riigi peamine eesmärk on see, et Eesti rahvas, kultuur ja keel kestaks. Selleks, et rahvas kestaks, on vaja, et lapsi sünniks. Soovin, et Eesti perepoliitika vaataks laste saamiselt ka kaugemale ja pingutakse selle nimel, et meie lapsed kasvaksid hoitult.
Et lapsi sünniks
Reformierakonna juhtimisel leppisime pärast 2003. aasta valimisi ühiskonnana kokku, et väärtustame laste kasvatamist ning tagame läbi vanemahüvitise perede turvatunne laste esimestel eluaastatel. See julgustab emasid ja isasid lapsi saama, kartmata perekonna sissetuleku vähenemise pärast.
Reformierakond vedas lastetoetuste tõstmist 19 eurolt 60le ja lõime kolmanda lapse toetuse, mis on toonud kaasa kolmandate laste sündimise buumi – 2018 sündis 500 kolmandat last rohkem, kui tunamullu.
Kui ma loen konkurentide perepoliitikat, siis ma näen, et käib vastutustundetu võistlus – kes lubab lastetoetuseteks ebareaalsema summa. Mulle tundub justkui nende arvates naised ei olegi inimesed, vaid sünnitusmasinad. Paned aga raha sisse ja laps potsatab välja. Aga ei naised ega mehed ole masinad. Kui me tahame, et lastest kasvaksid õnnelikud ja rahulolevad kodanikud, peavad ennast hästi tundma emad-isad ja pered tervikuna. Ja selleks on lisaks toetustele vaja ka häid teenuseid.
Näeme, et riik saaks vastsete emade eest paremini hoolitseda. Praegu piirdub naise roll justkui sünnitamisega. Vähem küsitakse, kuidas toetada naise füüsilist ja vaimset tervist pärast sünnitust, et ta jaksaks beebi eest hoolitseda ja olla ka rohkemat kui ema. Heaks eeskujuks võiks siin olla Prantsusmaa, kus naistele võimaldatakse sünnitusest taastumiseks füsioteraapiat ja ämmaemanda kui tugiisiku konsultatsioone, mille fookus on just ema tervisel ja toimetulekul. Võiks olla, et nii palju, kui hoolitsetakse beebi eest, hoolitsetakse ka ema eest.
Noortel emadel on vaja tugiisikuid, kellega saab nõu pidada. Paljud nn emade grupid tekivad ise, aga näiteks Taanis organiseeritakse kohe peale sünnitust 5-6 liikmelised grupid paari- kolme kuu sees sünnitanud naistest, sest kõik ei ole ise nii pealehakkajad ja head suhtlejad. Vaadatakse, et need grupid oleksid tasakaalus nii, et grupis on nii esmasünnitajaid kui ka kogenenumaid emasid. Grupp kutsutakse esimesel korral kokku ämmaemanda poolt, kuid edasi organiseerub juba ise. Käiakse korda mööda üksteise kodudes, lapsed kasvavad koos ja koos saab jagada nii muresid kui rõõme. Sellised grupid märkavad reeglina ise, kui ühel neist on raskusi või kodus pole kõik päris korras. Nii saab murekohtadele varakult jaole ja emade kogukond ise aitab üksteist. Alternatiiv on ämmaemandate poolt juhitud grupid, kus kogenud professionaal saab emasid nõustada.
Teine kategooria teenuseid, mida pered vajavad, on seotud laste hoiuga. Igale lapsele peab olema tagatud kodulähedane lasteaiakoht. Meil on ühiskonnas kokkuleppe, et kõigile lastele peab olema tagatud võrdne ligipääs haridusele, selleks on meil tasuta kooliharidus. Uuringute kohaselt arenevad lapsed koolis võrdselt, suuremad vahed laste arengus tulevad sisse siis, kui lapsed koolis ei käi – vaheaegadel ja enne kooli. Need lapsed, kellega tegeletakse, kellega käiakse muuseumides ja kelle kodu on täis raamatuid, arenevad kiiremini, kui need, kel seda kõike pole. Koolis need vahed ühtlustuvad. Kuna kool algab meil (võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega) hiljem, siis peab olema eesmärk, et kõik lapsed osalevad alushariduses ja seda vahet tulenevalt erinevatest võimalustest sisse ei teki.
On aga ebaloogiline, et meil on üks lapse eluetapp, mille eest vanemad peavad maksma. Kui laps läheb lasteaeda, tuleb vanematel hakata tasuma lasetaia kohatasu. Mida rohkem lapsi, seda kulukam see on. Ma olen seisukohal, et see oleks õige signaal kõigile emadele ja isadele, et me riigina võtame lasteaia kohatasu kulu enda kanda. See annab vanematele kindluse, et riik panustab lapse sündi vanemahüvitise abil ning lapse kasvades tagab talle tasuta lasteaiakoha ja haridustee.
Meil võiks olla ka organiseeritud lapsehoidjate jagamisteenus (nagu nt UrbanSitter Belgias), kust vajadusel saab paariks tunniks lapsehoidja leida. See võrgustik võiks soovitavalt tekkida eraalgatuslikult. Riik peab looma tingimused, et lastehoiuvõimalusi (eriti just väikelaste hoiuvõimalusi) tekiks juurde. See annaks ka võimaluse vanematele kiiremini tööturule naasta.
Vanemate ja tööturuga seoses on veel 2 teemat, mille peale tihti mõelnud olen, mõlemad seonduvad meil ühiskondlike hoiakutega. Esiteks – selle asemel, et hukka mõista, leian, et ühiskonnana peame toetama ka väikese lapse kõrvalt töötamist. See, kui vanem lapse kõrvalt oma tööga jätkata soovib, ei tähenda kuidagi, et ta kehv lapsevanem oleks. Teiseks – loodan ja usun, et jõuame varsti järelele Skandinaavia riikidele vanemapuhkusele jäävate isade arvukuses.
Väga aktuaalne on töö ja pereelu parem ühendamine. Selle jaoks näeme ette muudatused tööregulatsioonides, mis arvestavad seda, kuidas inimesed tänapäeval töötavad. Selleks, et vanemad ei peaks pool päevast tegema laste logistikaga koolide ja huvikoolide vahel, vaid saaksid keskenduda oma tööle, võiks igas piirkonnas olla kogupäevakool, kus laste õppimine vaheldub huvitegevusega ning kõik see toimub ühes kohas. See muudab õppimise laste jaoks huitavamaks ning mängulisemaks ja ei too kaasa nii suurt vaimset väsimust. Lapsevanemad ei pea aga muretsema, kus laps on ja kuidas oma päeva veedab.
Et pered ei laguneks
Ma soovin, et Eesti perepoliitika vaataks laste saamiselt ka kaugemale. Kui ma paar aastat tagasi kirjutasin sellest, et vanemahüvitise süsteem suurendab palgalõhet, (https://kajakallas.ee/blogi/palgalohe-alged-on-vanemahuvitise-susteemis/ ja https://kajakallas.ee/blogi/kas-isadele-tehakse-liiga/ ja https://kajakallas.ee/blogi/moned-selgitused-seoses-palgalohega/), sain meestelt huvitavat tagasisidet, mis pani mind mõtlema, et miks meil nii paljud kooselud lähevad katki siis, kui lapsed on väikesed. Näiteks üks isa kirjutas: kui enne laste saamist olid nad mõlemad naisega tööalaselt hõivatud ja neil oli omavahel huvitav, siis nüüd, kus naine oli ainult lastega kodus, pole temaga enam millestki muust rääkida kui lastest ja mehe-naise suhe kannatab seetõttu. Ta tundis, et nad kasvavad lahku.
Pere hoidmise alustala on aga hea naise ja mehe suhe. Anatoli Nekrassov on kirjutanud raamatu „Emaarmastus“, mis räägib sellest, kuidas emad võivad liigse armastusega lapsi lämmatada ning selleks, et lapsed oleksid õnnelikud, peavad eelkõige olema õnnelikud nende vanemad ja vanemate suhe. Selleks, et pere toimiks, peavad ema ja isa leidma endiselt aega olla ka naine ja mees. Seetõttu pöörame erilist tähelepanu lapse heaolu ja arengut toetavatele peresuhetele. Näeme vanemlike oskuste koolituse, perenõustamise ja kriisinõustamise vajalikkust.
Sünnitusmajast antakse noorele perele beebiga kaasa pakk, kus on mähkmed ja sipupüksid. Aga võiks lisaks anda ka kinkekaardi või nõustamislubaduse, mida saab ükskõik millal kuni lapse 5- aastaseks saamiseni kasutada. Me peame aru saama, et need probleemid on tavalised ja keegi ei tohiks tunda end halvasti seetõttu, et ta abi palub. Kui tervisekeskused töötavad kui perekeskused, kus toimub ka perenõustamine, siis on seda abi ka lihtsam paluda.
Kui pere siiski laguneb …
Vaatamata abile ja nõustamisele, ei jää kõik emad- isad kokku, kuid selle käigus peab vaatama, et lapsed ei kannataks ja inimlikud suhted kannataksid võimalikult vähe. Kui ma käin koolides kohtumas, siis küsin õpetajatelt, mis on teie peamine probleem? Ja vastus on peaaegu alati – lapsed katkistest perekondadest. Mingi aeg tagasi kohtusin kohtunike ühingu liikmetega. Küsisin, mis on teie valdkonna suurimad mured. Nad vastasid, et katkised perekonnad. Kohus peab üha enam tegelema sotsiaaltöötaja ja lepitaja tööga, sest kohtus on järjest enam perekondade vaidlusi, mis võiksid olla olemata. Vaadates kohtute statistikat, siis tõepoolest 2017. aastal oli perekonnaõiguse asju maakohtutes 4467 ehk kõikidest asjadest kõige rohkem. Kui siia lisada ka hooldusõiguse vaidlused, mis on hagita menetlused, siis tuleb see number veelgi suurem.
Kui pered juba kohtusse jõuavad, siis ei ole leppimisest enam juttu. Aga laps armastab mõlemat vanemat ja tal on väga valus sinna vahele jääda. On raske näha, kuidas juba kohtus vaidlevad vanemad saaksid lapse hilisemas elus koos ära mahtuda lapsele olulistele sündmustele – olgu selleks siis lasteaia või koolilõpp. Seetõttu näeme ette erinevad perede nõustamise lahendused ning ka perede lepitusmenetluse enne kohtusse pöördumist.
Peresid on erinevaid, on traditsioonilisi, on kärgperesid ja on ka üksikvanematega peresid. 2016. aasta andmetel on Eestis ligikaudu 42 000 üksikvanemat, neist üksikemasid üle 90%.
2018. aasta märtsi seisuga on Eestis 9220 elatisvõlgnikku ning hetkel kohtutäiturite poolt sissenõudmisel olev elatiste kogusumma on veidi üle 60 miljoni euro. See tähendab, et iga neljas üksikvanema laps, kokku 9400 last kannatavad selle all, et nende vanemad ei makse elatist. Kui öeldakse, et tihti pole neilt isadelt midagi nõuda, sest neil on juba uued perekonnad ja uued kulutused, siis nende emade käest ei küsi keegi – nemad peavad lastega hakkama saama (ja saavadki), isegi kui isa toetust ei maksa. Seetõttu näeme ette, et riik peab üksikvanemaid rohkem toetama.
Perede vaimne tervis
Kipub nii olema, et enamus tänapäeva töökohtadest on seotud peaga töötamisega. See on toonud kaasa hoopis teistsuguse tööstressi, kus sa kannad oma tööd kogu aeg kaasas oma peas ja lõõgastuda ning välja lülitada on keeruline. Lisaks on tänapäeval suur surve olla kõiges ideaalne. Eestis on sageli veel ka meeste-naiste soorollid üsna stereotüüpsed – mehe roll on justkui perekonda üleval pidada ja naise roll on hoida pereelu ideaalsena. Lapsed peavad olema tublid, terved, targad ja aktiivsed.
Paraku ei ole maailm nii ideaalne ja sellest tulenevalt on paljudel tunne, et nad ei ole oma rollis õnnestunud ja et nad veavad teisi alt. Nii on meil üha enam vaimse tervise probleeme, mida me ei saa ignoreerida. Vaimne väsimus tuleb kaasa koju, kandub üle peresuhetesse, see antakse edasi lastele, see võib tuua kaasa suurema agressiivsuse ja depressiooni. Me peame pöörama rohkem tähelepanu vaimsele tervisele ning eraldama rohkem raha vaimse tervisega tegelemiseks. Samamoodi nagu oma füüsilise tervise eest hoolitsemine on vajalik, on vajalik ka vaimse tervise eest hoolitsemine.
Kuna meie perekonnad ei ole suured, samas on meid vähe, siis peame hoidma kokku. Me kõik peame õppima vaimse tervise esmaabi. Meil kõigil on vaja teada, mida teha, kui märkad, et töökaaslase meeleolu on langenud või ta on muutunud apaatseks ümbruskonna vastu. Õpetajatel peab olema oskus märgata lapsi ning nende muredele varakult jaole saada. Kui naabril on vaimne väsimus ja seeläbi lapsed kannatavad, saab ka väikeste sammudega neid aidata. Aga me peame lihtsalt avatult rääkima neist probleemidest ja märkama enne kui on liiga hilja. Muide, Suurbritannia valitsuses on tervise ja sotsiaalministri juures vaimse tervise ja enesetappude ärahoidmise asekantsler, kes ainult sellega tegeleb. Peame tajuma ka meie poliitilisel tasandil, et need on uue aja mured, millega tuleb tegeleda.
Üks ütlus on, et eluteel tuleb igasugu asju ette, aga alustame ja lõpetame me perega. Kui me riigina panustame peredesse ja lastesse, oleme õigel teel.
The post Et pered oleks hoitud appeared first on Kaja Kallas.
Yoko Alender: „Kas on õige, kui naine eelistab karjääri laste kasvatamisele ja perekonna eest hoolitsemisele?“
Blogid
27. Jaanuar 2019 19:33
Yoko Alender
Nii oli sõnastatud üks 23st küsimusest, millele peaksid vastama kõik tuhatkond riigikokku kandideerijat. Valida sai vastusevariantide vahel: “ei”, “pigem ei”, “pigem jah”, “jah” ja “see pole oluline küsimus”. Kandidaatide vastuste põhjal koostab Postimees valijakompassi. Eksnäis milline see välja kukub. Kuidas Sina sellele küsimusele vastaksid? Mina olin kõigepealt hämmingus ja tegelikult lausa häiritud sellest küsimuse püstitusest, […]
The post „Kas on õige, kui naine eelistab karjääri laste kasvatamisele ja perekonna eest hoolitsemisele?“ appeared first on Yoko Alender.
Reformierakond teeb ettepaneku kehtestada seaduses andmete riigile vaid ühe korra küsimise põhimõte
26. Jaanuar 2019 09:15
Reformierakonna fraktsioon tegi muudatusettepanekud Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõule (794SE). Reformierakonna poolt ettepaneku teinud majanduskomisjoni liige Kristen Michal sõnas, et muudatusettepaneku eesmärk on kehtestada Avaliku teabe seaduses konkreetselt andmete vaid ühe korra küsimise põhimõte.
„Soovime, et Eestis saaks seadusesse kirja vaid ühe korra andmete küsimise põhimõte ehk once-only printsiip. Kui keegi on riigile, omavalitsusele või mistahes avalikku ülesannet täitvale isikule andnud juba mingi info, siis sama infot peavad need asutused omavahel vahetama, mitte inimene või ettevõte teist korda andma. Lihtne ja oluline põhimõte, mis sobib e-Eesti edulooga - kiirem asjaajamine, vähem bürokraatiat ja ametlike vormide täitmist inimesel ja ettevõttel. Usun, et seda põhimõtet toetavad kõik erakonnad, esialgne hoiak oli igatahes teiste poolt toetav,” selgitas majanduskomisjoni liige Kristen Michal.
Riigikogus arutlusel oleva Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse (794SE) muutmise seaduse eelnõu eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääs. Eelnõud menetleb majanduskomisjon ning selle kandis esimesel lugemisel ette rahandusminister Toomas Tõniste.
Reformierakonna blogi: Vastus Kristiina Heinmets-Aigro küsimusele eilses Delfi Naisteks esitatud küsimusele: Mida teha…
Blogid
24. Jaanuar 2019 22:15
Vastus Kristiina Heinmets-Aigro küsimusele eilses Delfi Naisteks esitatud küsimusele: Mida teha lastetoetustest elatuvate peredega?Signe Riisalo, Põhja-Tallinna piirkonna juht
Vastus Kristiina Heinmets-Aigro küsimusele eilses Delfi Naisteks esitatud küsimusele: Mida teha lastetoetustest elatuvate peredega?Signe Riisalo, Põhja-Tallinna piirkonna juht
Arvamusloos tunneb Kristiina Heinmets-Aigro muret üha suurenevate lastetoetuste ja seetõttu ka toetuste lõksu jäävate perede pärast. Lihtne on anda valimislubadusi erinevate toetuste tõstmiseks. Natuke keerukam, kuid mitte võimatu neid täita. Oluliselt keerulisem, kuid pikas vaates on tulemuslikum rahaliste toetuste tõusu asemel teenuste kättesaadavus ja korraldus, mis aitab perel lastega toime tulla ilma, et vanematest üks peaks kodus olema. Sotsiaalkaitse idee jätkusuutlikus ühiskonnas peab seisnema lihtsas tões: ulata abivajajale õng mitte kala. Ulatades ühe suuremat kala ehk tõstes erinevaid toetusi, paneme inimesed olukorda, kus tööl käimine oleks laus rumalus. Miks ratsionaalselt kalkuleeriv lapsevanem peaks sukelduma tööellu kui ligilähedase sissetuleku palgaga tagavad erinevad toetused. Ratsionaalne ja ettevaatav poliitika peab aga püüdlema võimalikult kõrgete tööhõive näitajate poole, kus iga inimene saab ennast tööalaselt teostada ja selle eest vääriliselt tasutud.
Olen sügavalt seda meelt, et riik ei keskvalitsuse ega kohaliku omavalitsuse isikus tohi inimeste rahakotti ja perede eelarvetesse tungida. Perede enesemääratlusõigus ja väärikus ei tohi saada riivatud. Õigusriigis peab olema tagatud proportsionaalsuse nagu ka eesmärgipärasuse põhimõtted.
Kristiina mure on õigustatud, kuid vaid väikese perede ja laste hulga osas. Eestis oli 2017 aastal 8366 abivajavat last, kellega kohalikomavalitsus juhtumikorralduse põhimõttel tegeles. Samal ajal oli 2017. aastal lapsetoetuse saajaid on 257 504. Kas tõesti on proportsionaalne ja eesmärgipärane 3,2% abivajava lapse tõttu luua õigusraamistikku, mis lubab iga pere eelarvesse piiluda ja sekkuda? Pakutud ettepanekud tunduvad aga suuresti lahtisest uksest sissemurdmisena, sest juba kehtivad seadused võimaldavad abivajava lapse puhul ka perehüvitiste osas kohalikul omavalitsusel lapse huvides sekkuda.
Olulisem on aidata peredel laste eest hoolitsemise ja laste heaolu tagamisega toime tulla, kui sekkuda jõuliste vahenditega. Meil on võlanõustamise teenus peredele, mis aitab pere eelarvet koostada, meil on abivajavate laste peredele loodud lastekaitse kohalikus omavalitsuses. Lastekaitsetöötajal on suurem õigus kui politseiametnikul sekkuda ohu kahtluse korral lapse kaitseks. Iga täiendava pereellu, mis on kaitstud Põhiseadusega, sekkumise puhul peab olema põhjalikult kaalutud riive pere enesemääratlusõigusele.
Samas on kahtlemata võimalik perede toetamiseks, ilma jõulise sekkumiseta, palju teha. Alustades lasteaia kohatasu kaotamisest ning koheldes lapsi alushariduses võrdselt koolis käivate lastega, sest tasuta haridus on Eesti lapse õigus ja alusharidus haridussüsteemi oluline ettevalmistav osa.
Veel enne vajame 1,5–3 aastastele lastele piisavalt lapsehoiukohti ja erivajadustega lastele lapsehoiuteenust, samuti tugiisikuid. Kui lastele suunatud teenused on kvaliteetsed ja turvalised vanema jaoks ning lapse vajadusi ja heaolu tagavad ei kõhkle emad ja isad tööelus osaleda. Tuleb luua paindlikud töötamise võimalused sh osaajatöö võimaldamine lastevanematele. Rahalistel toetustel on oma roll perede toetamisel, kuid teenuste kättesaadavus ja kvaliteet nagu ka inimkesksus ja vajaduspõhisus peavad tasakaalustama toetuste maksmist.
Abi peredeni viimine ei pea olema sularahas, vaid hästi korraldatud ja ligipääsetavate haridus- tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kaudu. See on õnge, mitte kala andmine.
Avalik ressurss on alati piiratud, selle kasutamisega kaasneb vastutus. Mida enam jagame välja sularahas küsimata kas saaja ka vajab sellist abi, seda vähem napib ressursse teenuste tagamiseks.
Kes siis ikka vastaks küsimusele: „Kas eelistate toetust suuruses 60 või 100 eurot?“, et ei meile piisab 60 eurost. Aga kui see vastaja saab 100 eurot ja ei saa lapsehoiu või lasteaia kohta ning peab loobuma tööl käimisest, siis kes on kaotaja? Riigil pole maksumaksjat, inimene ei saa ennast tööalaselt teostada ja lapsel pole teiste lastega koos sotsiaalsete oskuste arendamise võimalust.
Mida me veel vajame?
Kogupäevakoole lastele, kes elavad koolist kaugemal ja vajavad vanemate tööpäeva lõppemiseni arendavat ja turvalist keskkonda selle asemel, et üksi kodus vanemaid oodata, et tal oleks võimalus tegeleda meelepärase huviharidusega. Vajame vanemlike oskuste koolitusi, perenõustamis ja kriisinõustamist peresuhete parandamiseks ja lapse kasvatamise toetamiseks.
Lapse suhtluskorra või elatise suuruse üle vaidlevatele vanematele kohustusliku kohtueelse menetlusena perelepitust.
Need on küsimused, mille lahendamisel on meil lapsetoetustest elatuda püüdvate perede abistamiseks tegelikult tööriistad.
Vastus Kristiina Heinmets-Aigro küsimusele eilses Delfi Naisteks esitatud küsimusele: Mida teha… was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Reformierakonna blogi: Ebaõiglane pensionite kallale minek tuleb kiiresti lõpetada
Blogid
24. Jaanuar 2019 21:53
Urmas Paet, Euroopa Parlamendi saadik
Üks suurim ebaõiglus, mida valitsus on viimasel ajal korda saatnud, on töötavate pensionäride pensioni arvamine maksustatava tulu hulka ning reaalselt pensionidest osa ära võtmine. See ebaõiglus tuleb kiiresti lõpetada ning jätta inimeste pensionid puutumata.
See on ikka väga karm, mida praegune valitsus omaenda riigi eakate inimeste suhtes on teinud. End aidata püüdev ja tööl käiv eakate paar kaotab praeguse valitsuse tegevuse tõttu kuni 2100 eurot aastas. See on väga valus löök.
Urmas Paet, Euroopa Parlamendi saadik
Üks suurim ebaõiglus, mida valitsus on viimasel ajal korda saatnud, on töötavate pensionäride pensioni arvamine maksustatava tulu hulka ning reaalselt pensionidest osa ära võtmine. See ebaõiglus tuleb kiiresti lõpetada ning jätta inimeste pensionid puutumata.
See on ikka väga karm, mida praegune valitsus omaenda riigi eakate inimeste suhtes on teinud. End aidata püüdev ja tööl käiv eakate paar kaotab praeguse valitsuse tegevuse tõttu kuni 2100 eurot aastas. See on väga valus löök.
On piinlik, et aastal 2018 oli see võimalik ja et see jätkub siiani, arvestades, kuidas kõigile on selge, et pensionid on väikesed ja eakate inimeste elatustase sunnib paljusid jätkuvalt ka palgatööd tegema. Kümned tuhanded eakad, kes on käinud aastakümneid tööl, kuid pole omanud võimalust pensioni koguda, saavad nüüd Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja IRLi valitsuse poolt karistada selle eest, et nad soovivad ise ennast aidata ja oma väikesele pensionile lisa teenida. See on ebaõiglane ja solvav.
Tulumaksu võib võtta töötasu eest, kuid niigi väikesed pensionid tuleb puutumata jätta. Pensionide vähendamine on lugupidamatu kõigi nende suhtes, kes on aastakümneid panustanud ja teinud tööd, kuid mitte oma süü tõttu pole saanud panustada pensionifondidesse.
On kurb, et Eesti riigi praegune valitsus suhtub nii oma inimestesse ega kavatsegi tehtud viga ja alandust heastada.
Pensionid tuleb taastada ning teha kõik, et neid suurendada ja mitte vähendada ning ajada sinna juurde piinlikku juttu.
Lisan lõpetuseks pensionär Ülle Viinapuu kirjutise Facebookis pensioneid maksustanud otsuse jõustumise järel: “Ma pole siiani sõna võtnud maksumuudatuste teemal, aga kui täna laekus minu selle aasta esimene pension, mis oli eelmise kuu omast 33 eurot ja 36 senti väiksem, siis tundsin küll, et miskit on pildil valesti. Olen alates keskkooli lõpust ka kõrgkooli kõrvalt töötanud, üles kasvatanud kolm tublit last. Leian endas praegugi jõudu ning tahtmist ühiskonda panustada, aga kahjuks uus maksusüsteem karistab mind aastas pensionilt ära võetud 400 euroga.”
Nii tunnevad kahjuks kümned tuhanded Eesti eakad, sest pensionide kallale minek on täiesti vastuvõetamatu ja tekitab pettumust ning lõhub meie ühiskonda.
Ka statistika kinnitab, et eriti kõvasti said praeguse valitsuse uue maksusüsteemiga pihta töötavad pensionärid. Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt vähenes töötavatele pensionäridele väljamakstud pension võrreldes maksumuudatuse-eelse ajaga lausa 57 protsendil töötavatest pensionäridest. See on väga ebaõiglane. Loodetavasti lõpetab järgmine valitsus selle ülekohtu kiiremas korras.
Jälgi autori tegemisi onlinemeedias:
Ebaõiglane pensionite kallale minek tuleb kiiresti lõpetada was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Reformierakonna blogi: Kristo Enn Vaga: Keskerakonna maksuplaan — segadus kuubis
Blogid
24. Jaanuar 2019 12:49
Kristo Enn Vaga: Keskerakonna maksuplaan — segadus kuubisKristo Enn Vaga, Reforminoorte peasekretär, Riigikogu aseesimehe abi
Peaministri büroo juhataja Tanel Kiik, püüab väita, et Keskerakonna maksuplaan on keeruliselt õiglane. Võin rahuliku südamega väita, et see on tegelikult segadus kuubis, millest Eesti riik tervikuna ei võida. Lihtsuses peitub võlu ja edu ning segadus tekitab vaid kaost.
Kristo Enn Vaga: Keskerakonna maksuplaan — segadus kuubisKristo Enn Vaga, Reforminoorte peasekretär, Riigikogu aseesimehe abi
Peaministri büroo juhataja Tanel Kiik, püüab väita, et Keskerakonna maksuplaan on keeruliselt õiglane. Võin rahuliku südamega väita, et see on tegelikult segadus kuubis, millest Eesti riik tervikuna ei võida. Lihtsuses peitub võlu ja edu ning segadus tekitab vaid kaost.
Keskerakonna fookuses on segaduse tekitamine ja peab mainima, et nad on sellega ideaalselt hakkama saanud. Braavo! Ei saa salata, et Reformierakond sooviks tagasi lihtsat ning päriselt õiglast maksusüsteemi, kus töökamaid ei piirataks, edukust ei karistataks ning kõiki koheldaks võrdsetena. Võitleme õiglase maksusüsteemi eet tugevamalt, kui Keskerakond põikleb “Ühtse Venemaaga” lepingu kehtivuse tunnistamise eest.
Kas keegi on võitnud Keskerakonna maksureformist?
Pean tunnistama, et ka mulle tundus, et algselt võitisin sellest. Reaalsuses aga söövad selle “võidu” erinevad hinna- ja maksutõusud, mis on selle sama Ratase valitsuse poolt kaasa toodud. Eriti rängalt karistab keskerakondlik valitsus edasipüüdlikke, kes lisaks põhitööle soovivad oma sissetulekut lisatööga suurendada. Täpselt nii läks minuga. Olukorras, kus soovisin oma vaba aja arvelt rohkem pingutada, sain ma üllatuse, et pean selle esialgse “suure rahavõidu” veebruaris riigile ilusti tagasi maksma. Ainult sellepärast, et julgesin rohkem pingutada. Ja mina veel arvasin, et SMS laenud koorivad inimestelt raha, aga nüüd saan aru, et Keskerakonna näiline võit tulebki meie inimeste edukuse arvelt. Kas see on see viidatud “õiglane” maksusüsteem, mille järgi maksumaksjad ei osanud 2018. aasta esimestel kuudel olla selgeltnägijad ning teada, et aasta jooksul ületavad nad “õiglase” piiri? Võin arvata, et sellises seisus on veel palju Eesti inimesi. Lisaks need, kes sootuks trotsist ei teegi lisatööd või võtavad lisatulu vastu ümbrikus. Õiglane? Kaugel sellest.
Rahvas tahab lihtsat ning õiglast tulumaksusüsteemi, aga veel enam tahab madalaid aktsiise ning hinnatõusu aeglustumist.
Maksudebatt on jäänud kinni tulumaksusüsteemi. Loeme selle lõppenuks — Reformierakonnal on kindel ja arusaadav plaan, mis Kaja Kallase valitsusega ellu viiakse. 500-eurot kuus tulumaksuvaba kõigile. Sellega lõpetame raamatupidajate õudusunenäod ning Eesti inimeste šhamaani oskuste proovilepaneku, kus inimesi on pandud oma aastatulusid ette ennustama. . Ning räägime, millestki palju tähtsamast ning ebaõiglasemast, mida on Jüri Ratase valitsus korda saatnud. Maksukaos jõudis aktsiisipoliitikasse. Ratase valitsus sai hakkama 70% erakorralise õlleaktsiisi tõusuga ning aastaga kokku 104% tõusuga, ehk enam kui kahekordse tõusuga! Sellega kasvatati enneolematu piirikaubandus. Mis näitab veel halenaljakalt Ratase valitsuse hoolimatust Eesti inimestest — rahvas saadeti Lätti odava alko ja kütuse järele, aga samal ajal pandi pausile nii Tallinn-Pärnu kui ka Tallinn-Tartu maantee ehitus. Sisuliselt öeldi meie inimestele, et minge sõitke ikka ohtlikult lätti. Aga ainult sellega ei piirdutud, toon paar näidet, küttepuude hinnatõus 15.3%, bensiini hinnatõus 12,3%, diislikütus hinnatõus 11.4%, kodudesse jõudnud elektri hinnatõus 10.9% ning erakorraline gaasiaktsiisi tõstmine 25%. Võiks ju olla ikkagi talupojatarkust niipalju, et kui tõstad mõne kauba aktsiise ebaratsionaalselt palju mõjutab ka see kõiki teisi kaupu. Kogu see kompott on toonud Eestile kaasa ligi 40ne kordse hinnatõusu võrreldes 2016. aasta suvega. Ning eelneva jutu kohta viktoriini küsimus Tanel Kiigile ja Jüri Rattale: Keda mõjutavad tarbekaupade hinnatõusud kõige rohkem? Kuna hr Ratas pole teadatuntud küsimustele vastaja siis vastan tema eest — Tarbekaupade igasugune hinnatõus mõjutab kõige rohkem just madalapalgalisi, kellele on hinnatõus protsentuaalselt sissetulekust kõige suurem. Loo moraal — madalapalgalistelt, kellele Jüri Ratas ühe käega näiliselt raha annab, võtavad tegelikult Ratase abilised nagu Tanel Kiik, mitme käega raha tagasi.
Miks käitub praegune valitsus nii vastutustundetult?
Kõik märgid näitavad majanduse jahenemist, aga tundub, et Ratas elab endiselt paralleelmaailmas, mille Edgar talle kunagi lõi. Ei jõua temani inimeste mured ega rahvusvaheline seis. Hetkel, kui riik peaks valmistuma majanduse raskemateks aegadeks ning raha koguma, raisatakse vastutustundetult raha. Täpselt nii, nagu tegi seda Keskerakond 2000ndate alguses, kus enne valimisi loobiti raha paremale-vasakule ning peale valimisi toodi Kadripäeval koos kõikide jüngritega kilekotis raha tagasi. Võiks juba aru saada, et Eesti riiki ei saa nagu Keskerakonda või keskerakondliku Tallinna linna valitseda.
Mida võiksime teha Keskerakonna tuulde visatud raha eest?
Iga euro eest, mis on Keskerakonna segaduse tõttu läinud ümbrikupalkadeks, oleksime saanud 30-senti anda meie õpetajatele või päästetöötajatele, rääkimata tervisehoiust tervikuna, kus lisaraha on vaja. Üle 340-miljoni euro eest, mis on lätti viidu, oleksime saanud tasuta lasteaiad koos õpetajate palgatõusuga. Näha on, et Ratasele istuvad need Stenbocki kuldsed diivanid vaid enese näitamiseks, mitte Eesti riigi eest töötamiseks. Aga Jüri ära muretse, Kaja tuleb päästab su neljandal märtsil sealt ära ning seab Eesti jälle Paremale kursile.
Vaata lisaks autori tegemisi online- ja sotsiaalmeedias:
- Kristo Enn Vaga (nr. 237) | Reformierakond
- Kristo Enn Vaga (@kristovaga) * Instagram photos and videos
- Kristo Enn Vaga Tulevik
Kristo Enn Vaga: Keskerakonna maksuplaan — segadus kuubis was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Reformierakonna blogi: Sõjas Ukraina vastu hukkub iga päev inimesi
Blogid
22. Jaanuar 2019 15:04
Urmas Paet, Euroopa Parlamendi saadik
Sõjalaevade vastasseis Aasovi merel tõi Venemaa sõja Ukraina vastu taas korraks maailma meediapilti, kuigi sõda ja inimeste hukkumine pole seal kogu viimase nelja ja poole aasta jooksul lakanud. Paraku on lihtsalt nii, et juba mõnda aega kestnud konfliktid kipuvad unustusse jääma.
Urmas Paet, Euroopa Parlamendi saadik
Sõjalaevade vastasseis Aasovi merel tõi Venemaa sõja Ukraina vastu taas korraks maailma meediapilti, kuigi sõda ja inimeste hukkumine pole seal kogu viimase nelja ja poole aasta jooksul lakanud. Paraku on lihtsalt nii, et juba mõnda aega kestnud konfliktid kipuvad unustusse jääma.
Rohkem kui neli ja pool aastat pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt ning vaenutegevuse algust Donbassis, kannatab Ukraina aga ikka Venemaa agressiooni all. Kestvat vaherahu pole kordagi õnnestunud saavutada ning igal nädalal hukkub kahekohaline arv inimesi. Minski protsess pole andnud mingeid konkreetseid tulemusi, välja arvatud umbes 300 vangi vahetamine aasta tagasi. Initsiatiiv saata piirkonda ÜRO rahuvalvejõud pole samuti kuhugi jõudnud. Moskva pole ilmutanud mingeid märke olukorra lahendamise suunas ning ootab praegu märtsis toimuvate Ukraina presidendivalimiste tulemusi.
Donetski separatistide juhi Zahartśenko tapmine eelmise aasta augustis ei avaldanud julgeolekuolukorrale otsest mõju, kuid Moskva kasutas seda uue poliitilise protsessi käimalükkamiseks. Nimelt viidi Ida-Ukrainas 11. novembril läbi nn valimised, mida ükski riik ei tunnustanud, kuid mille eesmärk oli tugevdada kohapealset poliitilist identiteeti.
Venemaa on jätkanud ka samme täieliku kontrolli saavutamiseks kogu Aasovi mere üle. Kertśi silla avamine mais tegi võimatuks teatud tüüpi laevadele Ukraina Aasovi mere sadamatesse sisenemise. Suvest alates on Venemaa viinud läbi põhjalikku kontrolli Ukraina sadamatesse minevatele ja sealt tulevatele kaubalaevadele, seejuures on kontrollitud rohkem kui tuhandet ELi liikmesriikide lipu all sõitvat laeva. Need piirangud on halvasti mõjunud Ukraina kagupiirkonna majandusele.
Alates Krimmi okupeerimisest on Venemaa suurendanud seal oluliselt sõjalist kohalolekut ning suurendanud repressioone nende suhtes, kes ei pea okupatsioonivõime seaduslikuks. Teravnenud on ka Vene poolt vahistatud poliitvangide küsimus, näiteks Oleg Sentsovi juhtum.
Donbassis on alates sõja algusest 2014. aastal tapetud üle 10 000 inimese ja 24 600 on saanud vigastada. Maapinda paigutatud suure hulga miinide tõttu hukkuvad tsiviilisikud ning ulatuslikud mineeritud alad takistavad ka piirkonna sotsiaalmajanduslikku arengut.
2,5 miljonit põgenikku
Niigi kehv humanitaarolukord on viimastel kuudel veelgi halvenenud rünnakute tõttu tsiviilinfrastruktuurile ning ka vähenenud rahvusvahelise abi tõttu. Humanitaarligipääs separatistide kontrolli all olevatele aladele on piiratud. Eriti kehv on olukord tervishoiu ja toiduga varustamise osas. Sõda on praeguseks tekitanud Ukrainas 1,5 miljonit sisepõgenikku ning umbes miljon välismaale lahkunud põgenikku. 3,4 miljonit inimest mõlemal pool rindejoont sõltuvad otseselt humanitaarabist.
Sõja ja anneksiooni sotsiaalmajanduslikud tagajärjed on ulatuslikud. Vene kontrolli all olevate alade ning muu Ukraina vahel kehtib kaubandusblokaad ning edasine poliitiline ja majanduslik isolatsioon teineteise osas süveneb.
Kahed valimised
Järgmisel aastal on Ukrainas nii presidendi- kui parlamendivalimised, vastavalt märtsis ja oktoobris. Sisepoliitiline olukord on Ukrainas küllaltki stabiilne. Samas näitab viimaste kuude trend siiski presidendi ja tema poliitilise jõu toetuse langust ning populistlike jõudude, seal hulgas Julia Timośenko toetuse tõusu.
Hoolimata majandusolukorra stabiliseerumisest viimastel aastatel, on Ukraina majanduse riskid seotud makrorahandusliku ebastabiilsusega, sest kätte hakkavad jõudma suurte kohustuste tagasimaksmise tähtajad. Suurem osa elanikkonnast on väga madala elatustasemega, mida muuhulgas süvendasid kiire inflatsioon ning grivna devalveerimine viimastel aastatel. Korruptsioonivastane võitlus, maareform ja gaasihindade viimine turuhinnale on esmased tingimused, et saada ka edaspidi Rahvusvahelise Valuutafondi abi.
Hoolimata paljudest raskustest on reformid Ukrainas siiski jätkunud. Olulised on muudatused hariduse, pensionide ja tervishoiuvaldkonnas, et väljuda Nõukogude sotsiaalsüsteemist.
Juunis võttis Ukraina parlament vastu märgilise tähtsusega julgeolekusektori reformi, mille põhimõte on parlamentaarse kontrolli kehtestamine julgeolekuaparaadi üle. See protsess peab siiski jätkuma ning muuhulgas tuleb põhjalikult reformida Ukraina julgeolekuteenistust. Kohtusüsteemi reform liigub liiga aeglaselt ning prokuratuuri pole korralikult reformitud. Samas ka korruptsioonivastane võitlus pole andnud veel piisavalt tulemusi.
Vaatamata seadusruumi täiustamisele, on energiasektori reformid olnud napid, sest on põrkunud oligarhide huvidele ja vastuseisule.
Suuremat hoogu pole sisse saanud ka suurte riigiettevõtete erastamine. Seda lihtsustav seadus võeti sel aastal vastu ning nüüd tuleb jõuda ka teostamisele.
Suhetes Euroopa Liiduga on Ukraina praegune juhtkond ilmutanud huvi edasi liikuda ning ühtlustada Ukraina seadusi ELi omadega ennekõike energia-, tolli- ja digivaldkonnas.
Samas on selge, et Ukraina muutuste kiirusele paneb oma pitseri ettearvamatu sõjaolukord suhetes Venemaaga ning Venemaa edasised sammud. Mäletatavasti teatas Vene president Putin, et suhted Ukrainaga ei hakka muutuma kuni ametis on Venemaale sobimatu praegune juhtkond. Seega halbu sõnumeid on sellest piirkonnast veel tulemas ja jätkuval sõjal Ukraina vastu ei tohi lasta pidevalt kõikjalt mujalt tulevate uudiste voo alla kaduda. Demokraatlik maailm ja seal hulgas Eesti peavad olema Ukrainale toeks seni kuni selle riigi vastu suunatud sõda ja rahvusvahelise õiguse rikkumine lõppeb.
Jälgi autori tegemisi sotsiaalmeedias:
- Urmas Paet - Euroopa Parlamendi liige
- Urmas Paet (@Urmaspaet) | Twitter
- Urmas Paet (@urmas.paet) * Instagram photos and videos
Sõjas Ukraina vastu hukkub iga päev inimesi was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Andres Sutt: Maailmamajandus jahtub, riskid kasvavad – mida see tähendab Eestile?
Blogid
22. Jaanuar 2019 14:15
Andres Sutt
Rahvusvaheline Valuutafond alandas eile maailmamajanduse kasvuprognoosi. Kasvutempo on aeglustunud oodatust kiiremini. Üheks suurimaks mõjutajaks on euroala, sh eriti Saksamaa ja Itaalia. Kuid kasv aeglustub kõikides majanduspiirkondades ümber maailma.
Kuigi järgmise kahe aasta kasvuootusi alandati vaid pisut (vastavalt 0.2 ja 0.1 protsendipunkti), oli IMFi põhisõnumiks märkimisväärselt kasvanud riskid, mis viitavad globaalse majanduskasvu olulise aeglustumise ohule. Kaubandussuhete pingestumine ja finantseerimistingimuste karmistumine on peamised riskid, mille realiseerumisega kaasneks maailmamajanduse langusfaas. Leppeta Brexit ja Hiina majanduse oodatust kiirem jahtumine võivad osutuda „päästikuks“, mis viib riskide realiseerumiseni.
Viimase kümne aasta jooksul oluliselt kasvanud majanduse võlakoorem teeb majanduslangusega toimetuleku valusamaks ja keerukamaks. Seetõttu on IMF-i hinnangul eriti oluline eelarve- ja finantspuhvrite loomine.
Eile avaldas Eurostat ülevaate Euroopa Liidu (EL) ja euroala liikmesriikide võlakoormast. Hea uudis: koguvõlg suhtena SKP-sse on langustrendil nii EL-s kui euroalal ja Eesti võlakoormus on endiselt madalaim. Halb uudis: Eesti ei ole enam eelarvepoliitiliselt vastutustundlike riikide esirinnas, vaid 21. kohal – aastavõrdluses on meist kiiremini võlataset vähendanud 20 EL liikmesriiki. Jah, Eesti võlatase on jätkuvalt madalaim, kuid see ei õigusta kuidagi 0.3% eelarvedefitsiiti 2017. aastal kui majandus kasvas nominaalselt ligi 9%. 2017 olnuks valitsusele väga hea aasta finantspuhvrite loomiseks. Selle asemel valitsussektori reservid hoopis vähenesid.
Eesti riigivõlg suhtena SKP-sse alanes möödunud aastal eelkõige seetõttu, et SKP kasvas ja seda ennekõike ikka erasektori panuse tõttu. Nii on jutt Jüri Ratase valitsuse tegevusest võla vähendamisel optiline, reservide vähendamisel aga reaalne. See ei ole parim viis majanduslanguseks valmistumiseks, sest kriisi ajal on tugevad need, kel raha pangakontol mitte uustulnukad laenuturul. Et Eestil läheks ka tulevikus hästi nii tormistel kui headel aegadel on vaja väga häid oskusi ja kogemusi riigi rahaasjade korraldamisel.
The post Maailmamajandus jahtub, riskid kasvavad – mida see tähendab Eestile? appeared first on Andres Sutt.
Reformierakonna blogi: Eesti pensionite siht peab olema pool keskmisest palgast
Blogid
17. Jaanuar 2019 18:01
Keit Pentus-Rosimannus, riigikogu liige
Värske uudis selle kohta, et Eesti pensionärid on Euroopa Liidus kõige suuremas vaesusriskis, on asi, mida tuleb igal juhul parandada. Vanaks saamine ei tohi üheski korralikus riigis tähendada vaesusriski langemist. Ei tohi seda tähendada ka Eestis. Vanade inimeste paremale järjele aitamine ei ole ühekordne näpuga jagatav sutsakas, vaid see peab olema kindel ja pidev.
Keit Pentus-Rosimannus, riigikogu liige
Värske uudis selle kohta, et Eesti pensionärid on Euroopa Liidus kõige suuremas vaesusriskis, on asi, mida tuleb igal juhul parandada. Vanaks saamine ei tohi üheski korralikus riigis tähendada vaesusriski langemist. Ei tohi seda tähendada ka Eestis. Vanade inimeste paremale järjele aitamine ei ole ühekordne näpuga jagatav sutsakas, vaid see peab olema kindel ja pidev.
Kui me päriselt soovime, et Eesti pensionärid saaksid elada Soome eakaaslastega sarnaselt, mitte ei peaks muretsema, kuidas igapäevaste kulutuste ja ravimitele mineva raha välja käimise järel ots-otsaga kokku tulla, siis pole muud teed, kui reformida oma majandust, et see püsiks konkurentsis ja kasvaks kiiremini kui vananemisega seotud kulud ning vältida ettevõtlikke inimesi keerulisse olukorda panevaid otsuseid (jah, ma mõtlen siin maksukaost).
Ma võiksin pikalt kirjutada sellest, kuidas Keskerakonna valitsuse korraldatud Eesti maksusüsteemi konkurentsieelise mahamängimine, maksumuudatusega vanemate inimeste tööturult eemale peletamine annab tulevikus tagasilöögi majanduskasvule ja seeläbi ka pensionidele. Aga seda teavad juba kõik niigi. Mida Reformierakonna plaan (peale üldise maksusüsteemi korda panemise) ette näeb?
Kui pensionär jätkab tööd, tuleb teda hoida
Esiteks — tuleb uuesti sisse viia põhimõte, et keskmine pension on tulumaksuvaba. Kuniks me pensionid on väikesed, ei ole lihtsalt viisakas ega õiglane neid tulumaksuga maksustada. Praegused prognoosid näitavad, et pensionid tõusevad järgmisel aastal üle 500 euro piiri, mis tähendab, et suurel osal pensionäridest tuleks hakata maksma tulumaksu. See tuleb ära muuta. Loogika võiks olla, et kuniks Eesti keskmine pension pole 1000 eurot või siis pool keskmisest palgast, seda keskmist pensioni tulumaksuga ei maksustata.
Teiseks — neid pensioniikka jõudnud inimesi, kellel tervis lubab ja kes on valmis edasi töötama, tuleb hoida nagu kullaterasid. Eestis on töökäsi puudu, mitte üle ja kui pensioniikka jõudnud inimesed on valmis edasi töötada, peab maksusüsteem seda soosima. Töötavatel pensionäridel peab olema praegusega võrreldes madalam maks, st. varem kehtinud tulumaksuvabastus tuleb neile tagasi anda. Statistikaamet on juba aastaid välja toonud seda, et töötamine on igas vanuses kõige kindlam abinõu vaesusriski sattumise vastu. Eestist võiks saada riik, kus tegeletakse kogu vananemisse suhtumise muutmisega, vanemate inimeste järjest suurema väärtustamisega, eakatele paindlikumate töötingimuste loomisega.
Kui tervis lubab tööga jätkata, aitab see mitte ainult rahalises mõttes paremini toime tulla, vaid ka heas toonuses püsida. Mul on endal väga teravalt meeles mu oma vanaemad. Minu kahest vanaemast üks lõpetas töö tegemise alles mõned kuud enne seda, kui ta ootamatu tervisehäda järel teisele poole vikerkaart kutsuti. Tema jaoks oli pensioniealisena töö tegemine võimalus kodust väljas käia, suhelda, aktiivne olla, ühiskonnale vajalik olla. See viimane on tunne, mida tihti kiputakse alahindama. Minu teine vanaema jäi pensioniikka jõudes töölt eemale. Oli abiks lastelaste kasvatamisel, toimetas koduaias, heegeldas ja tikkis. Aga lapselapsed said suureks ja aias toimetades oli igapäevaselt varsti ainult koera ja kassiga rääkida. “Üksindus närib ja hädad tulevad kallale,” — oli kõige valusam lause, mida ta mulle ühel hetkel pihtis.
2016 aasta lõpus Tööinspektsiooni poolt valitsusele antud soovitustest esimene ütleb, et riigi roll on motiveerida inimesi töötama ka kõrgemas vanuses ja tundma tööst rõõmu, sest see on parim sotsiaalne kaitse. Oleks rumalus seda mitte teha.
Eestis nagu Soomes
Kolmandaks — üksi jäänud pensionäri toetuse tõstmine ühe kuupensioni suuruseks. Seda põhjusel, et eriti raske on toime tulla nendel, kes on jäänud üksi. Praegu on üksielava pensionäri toetus 115 eurot aastas, nagu ta Reformierakonna valitsuse ajast jäi. Eks abi on sellestki, aga see abi on liiga kleenuke.
Nende muudatuste kõrval on oluline veel kaks asja. Esiteks — põhimõttelisem hoiakute kujundamine selliselt, et vanaks saanud inimene kohtaks igalt poolt väärikat suhtumist. Ühiskond vananeb ja sellega peab oskama piisavalt kiiresti kohaneda, poliitikat vastavalt kujundada. Vanemaid inimesi on aasta aastalt ühiskonnas rohkem. See peab tähendama ka tarku lahendusi selleks, et et vanemate inimeste potentsiaali ära kasutada. Teiseks — praegu on Eestis keskmine pension umbes kolmandik keskmisest palgast. Siht tuleb seada, et jõuaksime sarnaselt Soomega selleni, et Eestis on pension pool keskmisest palgast.
Jälgi autori tegemisi sotsiaalmeedias:
Eesti pensionite siht peab olema pool keskmisest palgast was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Kaja Kallas: 7 vastamata küsimust Keskerakonna musta raha skandaalis
Blogid
17. Jaanuar 2019 14:14
Kaja Kallas
Lugesin Eesti Ekspressist Paavo Pettai lugu Keskerakonna musta rahastamise kohta ja vaatasin ära “Pealtnägija”. Keskerakonna praegused juhid proovivad jätta muljet, et see on kõik Edgar Savisaare asi ja ei puuduta neid kuidagi. Jah, see oli kõik juba ammu, aga minu meelest on siiski palju küsimusi vastuseta ka tänasel päeval:
-
- Kui on tõendatud, et Keskerakonna kampaaniaid rahastati läbi Tallinna esitades Tallinnale kordades suuremaid arveid, siis 2005-2007 oli Jüri Ratas Tallinna linnapea. Kas ta linnapeana tõesti ei teadnud linna raha asjadest? Kes siis teadis? Kui ei teadnud, siis kuidas on riigivalitsemisega?
- Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles eilses „Aktuaalses kaameras“: „Kindlasti kõik kohustused, mis erakond on võtnud, on täidetud või täidetakse õigeaegselt.“ Kõigis kolmes kohtuastmes on tõendatud ja jäänud pidama Erakondade Rahastamise Järelvalvekomisjoni otsus, et 220 000 eurot on Keskerakond saanud varjatud annetustena, mis tuleb riigieelarvesse tagastada. See tähendab, et seda otsust ei saa enam kuhugi kaevata ja see otsus kuulub täitmisele. Selle otsuse täitmise tähtaeg oli 11. detsember 2018. Seda kohustust ei ole ajakirjanduse andmetel Keskerakond siiani täitnud. Seega, mulle tundub, et kas valetab peasekretär öeldes, et „kõik kohustused on täidetud või täidetakse õigeaegselt“ või valetab ERJK öeldes, et see raha ei ole laekunud ja kohustus ei ole täidetud?
- Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles eilses „Aktuaalses Kaameras“: „Me ei ületa oma võimalusi“. Lihtne matemaatika tekitab küll üksjagu küsimusi, mis selle väite kahtluse alla seavad. Keskerakonnal on sel aastal olnud vähemalt kolm suurt plakatikampaaniat – üks oli üle-Eestiline kampaania suvel, teine oli Jüri Ratase kampaania sügisel ja nüüd on käimas kolmas massiivne plakatikampaania. Kui lugeda kokku Keskerakonna plakatid hetkel Tallinnas, siis neid on näiteks Lasnamäe kanalis 8 korda rohkem kui Reformierakonnal. Kui samal aja on võlg riigi ees 220 000 eurot ja juba 2017. aasta majandusaasta aruande kohaselt (ehk terve aasta, kui Keskerakonda ei juhtinud Savisaar) ületasid kohustused varasid 239 000 euro võrra, siis kas Keskerakond siiski ületab suurelt oma võimalusi või on nad saanud taaskord varjatud rahastamist? Kas ootame uut vilepuhujat, kes 5-10 aasta pärast tõde päevavalgele tooma hakkab?
- Praegused Keskerakonna juhid ütlevad, et ei teadnud mahhinatsioonidest midagi, ometi oli kampaaniajuhiks kõikidel nendel aastatel, kui Tallinna ja erakonna rahakotid läksid segi Raimond Kaljulaid, kelle suhtes lõpetati kriminaalasi oportuniteedi põhimõttel. Nagu kirjutab Tartu Ülikooli professor Jaan Sootak, siis „oportuniteedi ehk avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kohtuistungitest pääsenud pole mitte õigeks mõistetud vaid süüteo toime pannud ning kannavad selle eest ka vastutust”. Ehk siis Raimond Kaljulaid võttis asjad omaks, aga tema suhtes lõpetati menetlus. Nagu Raimond Kaljulaid ise on öelnud: “Mõned inimesed kiirustavad kindlasti tegema järeldust, et küllap oli kriminaalasja lõpetamise eelduseks Savisaare vastu tunnistamine. Võin kinnitada, et nii see ei olnud. Edgar Savisaar ja tema kaitsjad saavad peagi tutvuda minu antud ütlustega ning võivad ise veenduda, et ma ei ole tema kohta öelnud ühtegi halba sõna. Ütlusi andsin enda rolli kohta selle kampaania ellu viimisel ning kriminaalasi lõpetati seetõttu, et prokuratuur ei pea minu karistamist selle eest vajalikuks.”. Kas see on tõesti “uuenenud” Keskerakond?
- Kohtus jätkub nn Savisaare protsess, kus üks kohtualustest on Kalev Kallo. Kalev Kallot süüdistatakse altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasaaitamises. Meedia vahendusel avalikustatud kohtumaterjalidest oleme saanud lugeda, kuidas Kallo koos Savisaarega Keskerakonnale kampaaniaraha proovis hankida. Raske on uskuda, et sellest ei tea Keskerakonna praegused juhid. Ometi on Kalev Kallo Keskerakonna üleriigilises valimisnimekirjas kõrgel 13. kohal. Kui kogu see rahastamisskandaal on Edgar Savisaare ajastust, siis miks praegune juhtkond selle osalisi endiselt nii kõrgelt hindab?
- Kohtutes tõendamist leidnud asi, kus Keskerakonna varjatud rahastmine oli seaotud sellega, et Paavo Pettai ostis 250 000 eurot kallimalt Keskerakonnale pärandatud kinnisvara, toob meelde teise hiljutise skandaali, kus 2018. aastal keegi ärimees ostis Keskerakonna kontori 300 000 eurot turuhinnast kõrgemalt ning Tallinna linnavalitsus kinnitas samal päeval ka ärimeest huvitava detailplaneeringu ning sama ärimees rentis Keskerakonnale nende praeguse kontori. Huvitav kokkusattumus?
- Kui Jüri Ratas ja teised Keskerakonna juhid vannuvad, et must rahastamine on minevik ja tunnistavad Keskerakonna viga, siis miks nad ei tunnista oma süüd ja sõlmi prokuratuuriga kokkulepet? Vastupidi, Keskerakond jätkab kohtuvaidlusi ka peale Savisaare kohtu alt vabastamist.
Võib-öelda, et minu poolt nende küsimuste esitamine on puhas kadedus, sest me ei saa endale lubada nii massiivset valimiskampaaniat ja oleme pidanud oma varasemate võlgade tasumiseks tegema pingutusi ja tõmbama kulutusi kokku. Aga see kõik ei muuda olematuks seda, et ülaltoodud küsimustele peaks siiski „uuenenud“ Keskerakonna juhid vastuseid andma.
The post 7 vastamata küsimust Keskerakonna musta raha skandaalis appeared first on Kaja Kallas.