Reformierakond esitas Riigikogu menetlusse vaenukõne kriminaliseeriva eelnõu
Uudised
19. Oktoober 2020 15:15
Kaja Kallas
Reformierakonna Riigikogu fraktsioon andis täna parlamendi menetlusse eelnõu, millega kriminaliseeritaks vaenukõne.
“Tänu valitsuskoalitsioonile on vaenu õhutamine erinevate vähemuste suhtes muutunud järjest tavapärasemaks. Aga õigusriigis ei peaks see nii olema ja vaenu õhutamine ja avalik vägivallale kutsumine, peaks olema kriminaalkorras karistatavad, isegi kui koheselt ei ole konkreetseid ohvreid,” märkis eelnõu üle andnud Reformierakonna fraktsiooni juht Kaja Kallas.
Tema sõnul algatab Reformierakond eelnõu vaenukõne kriminaliseerimiseks, et ühiskonnas vaenu õhutajaid saaks korrale kutsuda.
Kallas viitas ettekandes Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12le. „Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkammise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist erinevate ühiskonnakihtide vahel.”
Eelnõu seletuskirja järgi rikuvad rassism ja ksenofoobia otseselt vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ja õigusriigi põhimõtteid. Kuna ohvrid on sageli eriti kaitsetud ega soovi algatada kohtumenetlust, siis tuleb tagada, et rassismi ja ksenofoobia ilminguid sisalduvate süütegude uurimine ja nende üle kohtumenetluse algatamine ei sõltuks ohvrite esitatud tunnistustest või süüdistustest, öeldakse seletuskirjas.
Seletuskirja järgi on Eesti osalisena Euroopa Liidu nõukogus 28. novembril 2008 võtnud vastu otsuse teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega (Nõukogu raamotsus 2008/913/JSK), kuid ei ole seda kokkulepet siiani täitnud ja vastavaid muudatusi karistusseadustikku sisse viinud.
Keit Pentus-Rosimannus Eesti teadlaste, ettevõtjate, inseneride võimalusest olla osa suurest…
Blogid
14. Oktoober 2020 20:39
Kliimamuutused võimendavad pingeid NATO piiride taga
NATO keskendub aina enam kliimamuutuste jälgimisele, selle mõju analüüsimisele ja andmete kogumisele. Eesti peaks võltstagasihoidlikkuseta sellesse teemasse sukelduma.
Intervjueeris poliitikatoimetaja Raimo Poom (RP) ja intervjuu ilmus Eesti Päevalehes 6. oktoobril.
Kliimamuutused võimendavad pingeid NATO piiride taga
NATO keskendub aina enam kliimamuutuste jälgimisele, selle mõju analüüsimisele ja andmete kogumisele. Eesti peaks võltstagasihoidlikkuseta sellesse teemasse sukelduma.
Intervjueeris poliitikatoimetaja Raimo Poom (RP) ja intervjuu ilmus Eesti Päevalehes 6. oktoobril.
Peale Reformierakonna opositsiooni jäämist otsustas riigikogulane Keit Pentus-Rosimannus parlamenditöö kõrvalt ülikooli naasta. Mainekas USA ülikoolis valminud magistritöös uuris poliitik kliimamuutuste arvestamist NATO ning EL-i julgeolekupoliitikas. NATO analüüsib juba praegu tulevikuinvesteeringutele mõeldes, mismoodi kliima võib teatud kohtades muutuda. Lisaks soovitakse aina enam ohupildi jälgimise käigus koguda andmeid kliima kohta, sest ka need aitavad prognoosida julgeolekualast tulevikku. NATO kutsus Eesti poliitiku tema uurimistööst tõukudes mehitamata meresüsteemide tulevikku analüüsivasse nõukokku. Pentus-Rosimannus ütleb, et Eesti riik, ettevõtted ja teadlased peaksid mõtlema, kuidas sellesse valdkonda aktiivselt saaks panustada.
(RP) See pole eriti uudis, et kliimamuutustest enim kannatavad piirkonnad — Aafrikas, Lähis-Idas, on väga lähedal Euroopa piiridele. Seal on ennustatud, et 140 miljonit inimest võib liikvele minna, kui kliima probleemid kuhjuvad. Et Euroopa Liit tegeleb kliimamuutuseid pehmendavate poliitikatega, seda teame. Aga NATO sammudest pole küll palju kuulda olnud ja ei oska näha, kuidas raske julgeolekupoliitika võiks reguleerida rändeprobleeme või vee kättesaadavust?
NATO liigitas juba iseenesest 2010. aastal kliimamuutustest tulenevad pinged ja võimaliku ebastabiilsuse nende teemade hulka, mis mõjutavad alliansi ja liikmete julgeolekut. Kui laetud on näiteks rändeteema ja mida see võib kaasa tuua, seda nägime 2015. aasta ajal. Ja see inimeste hulk, mis siis liikvele läks, ei ole võrreldav hulgaga, mis võib liikvele mina kliimamuutuuste tõttu.
Kliimamuutuste mõju julgeolekule mõju väga mitmekihiline. Ja on ka teised suured protsessid, mis jõuavad ühel ajahetkel sellisesse faasi, et nende mõju on tuntav. Seda alates demograafilistest muutustest, kus räägime asümmeetrilisest demograafilisest muutusest. See tähendab, et Euroopa saab vanaks, rahvastik väheneb. Aga samaaegselt saab Aafrikast kõige noorema elanikkonnaga piirkond ning need Aafrika riigid, kus rahvastik hüppeliselt kasvab, saavad ka kõige valusamalt pihta kliimamuutuste tõttu. See kõik kumuleerub..
(RP).. ja hakkavad Aafrikast siis Euroopasse liikuma?
Maailmapanga prognoos, mis sellest 140 miljonit inimesest räägib, ütleb, et eelkõige liiguvad nad oma piirkonna sees. Mitte, et nad kolivad Euroopasse ümber. Seda on ekslikult tõlgendatud. Aga kui see ümberpaiknemine ka toimub piirkonna sees, kus juba on soodus pinnas kõiksugu ekstreemsustele, siis see kõik võimendab pingeid. Terrorismiga võitlemise näide on see, mida tasub meeles pidada. Ebastabiilsuse kasv ei mõjuta vaid seda piirkonda, kus see tekib, vaid mõju on üleilmne.
(RP) Aga ikkagi, kuidas NATO saab üldse tegeleda kliimamuutustest tekkivate probleemidega? Nagu nägime 2015, siis seda migratsiooni lainet võeti humanitaarprobleemina ja NATO ei teinud suurt midagi. Teie töös on ka tsitaat ühelt inimeselt, kes küsib kahtlevalt: kuidas üldse saab NATO nii hägusele ohule vastata?
See on küsimus, mida küsivad need, kes pole NATO-s juba tehtuga ülemäära kursis. Me ei tohi takerduda ainult rändesurvesse, kui räägime kliimamuutustest ja julgeolekust. NATO ise on praktiline organisatsioon. NATO jaoks on kliimamuutused ise ja kliimamuutustega kaasnev risk, millega tuleb tegeleda. Seda alates NATO liikmesriikide kaitse paigutamisest, kus peab arvestama kliimamuutuste tulevikumõjuga konkreetses asukohas. Teine on võimekuste enda arendamine — planeerimisprotsess on pikk, aga ühe võimekuse väljatöötamine võtab aega. Kui täna tehakse otsus, et on vaja mingit võimekust, siis võtab selle väljatöötamine 10–15 aastat ja peab arvestama uusi olusid, kus nende aastate pärast tegutseda tuleb. Ja kolmas on riskide ja ohtude analüüs ja olukorra pidev jälgimine.
Kui ma seda uurimistööd tegema hakkasin, siis ka minu jaoks oli väike üllatus nende intervjuude käigus teada saada, kui palju NATO juba täna kliimamuutustega mõjuga arvestab.
(RP) Tooge siis näiteid, mida täpsemalt tehakse?
Kasvõi NATO võimekuste paigutus, mis peab arvestama ilmaolude ja kliimaolude muutusega. Nende planeerimisel tuleb arvestada stsenaariume, mis puudutavad kliimamuutsui ühes või teises kohas. On see ranniku ääres, sisemaal, see on osa analüüsist täna.
See tähendab näiteks investeeringute iseloomu ja suuruse hindamist kohtade jaoks, kuhu vägede paigutus ohupildi järgi vajalik on. Kui on piirkond, mis suure tõenäosusega saab olema erinevatest kliimamuutustest räsitud, peavad investeeringud olema vastavad. Kohalolu standardid peavad tagama, et kui järjepidevad tormid, üleujutused või põlengud hakkavad tulevikus puudutama ka konkreetset NATO kohalolu piirkonda, tuleb need riskid maandada. Seda analüüsitakse ülima detailsusega.
Teine on andmete kogumine piirkondade kohta, mis võimalikku ohtu kujutavad, mis on kõrge riski tasemega. Andmed sisaldavad tänaseks just nimelt ka kliimamuutuste tulemusi.
See uurimistöö viis mind näiteks ühte võrgustikku, mis tegeleb NATO mehitamata süsteemide integreerimise ja arendamisega merel. See on üks näide sellest, kuidas andmeid, mida kogutakse ja jälgitakse ookeanides mehitamata vahenditega — näiteks droonitega mere kohal, merel ja mere all — neid kokku liites, neid turvaliselt liitlaste vahel jagades ja vahendades on võimalik nii kliimamuutusi jälgida, prognoosida nende mõju ja jälgida ka füüsilist julgeolekut ehk seda, mis toimub.
(RP) Ja magistritöö tõttu kutsuti NATO-le nõu andma?
Jah, töö ettevalmistamise protsess hõlmas paljude inimeste intervjueerimist. Üks pool oli minu huvi teada saada, kuid omakorda paljud inimesed, kellega vestlesin, olid huvitatud Eesti digivõimekusest. Lõpuks oli see kahepoolne protsess.
Olen suvest alates liige on nõuandvas kogus projektile, mis on ise käivitamise faasis praegu (NATO mehitamata meresüsteemide innovatsiooni ja koordinatsiooniraku nõuandev kogu — R.P.). Ja nad soovivad hästi erinevate eluvaldkondade esindajatelt vahetut tagasisidet ja nõu, kuidas ja millele keskenduda, et seda kõige jõulisemalt ja kiiresti ellu rakendada.
(RP) NATO on siis ühendanud sõjalise jälgimise tuule, temperatuuri ja muu jälgimisega, et aru saada, kuidas see võib omakorda mingisugusel alal siis viia üleujutuse, põuani?
Lihtsustatult saab nii öelda, et see on üks osa sellest jah. See on praegu pilootprojekt, mis alustas kaks aastat tagasi. Sellega on praeguseks ühinenud 13 NATO riiki, minu üllatuseks Eesti veel mitte nende hulgas. Aga võibolla oleks mõistlik selle peale mõelda. See on hästi palju seotud andmete kogumise ja analüüsimisega ehk digimaailmaga. Meil on nii teadlasi kui ettevõtteid, kes selle valdkonnaga võiksid maailma tasemel tegeleda, lahendusi luua ja pakkuda.
(RP) Huvitava ennustusena on teie töös prognoos, et Euroopas läheb kaitsekulude hoidmine 2% peal aina raskemaks osalt ka kliimamuutuste tõttu. Üheltpoolt elanikkond vananeb ja maksumaksjaid jääb vähemaks. Teisalt kliimamuutused omakorda suurendavad survet, et valitsused tahaksid riigikaitse asemel hoopis sotsiaal- ja tervishoiuküsimustele kulutada?
See ei puuduta ainult kaitsevaldkonda ning on seotud demograafiliste muutustega. Euroopas on aastaks 2080 vähem kui kaks tööealist inimest ühe pensionäri kohta ja need kaks inimest peavad suutma kõiki kasvavaid sotsiaalvajadusi katta. Pikas vinnas ei ole mõeldav, et kasvavaid sotsiaalkulusid on võimalik ülal hoida kahaneva tööjõu maksudest, see tähendaks tööjõumaksude hullumeelset kasvu ja viiks paremal juhul korraliku põntsuni konkurentsivõimes. Maksubaas peab ilmselt muutuma, ma arvan, et sellest pole pääsu ja kosmeetika pole piisav.
Aga seda prognoosi ette teades on hulk investeerimisotsuseid, põhimõttelisi valikukohti ja otsuseid, mis tuleks teha täna. Näiteks mõelda, kuidas kasutada tulevikus mehitamata süsteeme nii, et igapäevane kulu konventsionaalsetele võimekustele oleks järjest väiksem. Et kaustataks võimalikult efektiivselt raha, mis meil olemas on. Aga on õige, et surve ja võitlus ressursside, muuhulgas rahaliste ressursside üle Euroopas ja NATO-s, muutub aina karmimaks.
(RP) Tegite oma töös ka ettepanekuid, kuidas siis NATO ja EL saaksid julgeolekuvaldkonnas kliimamuutusi paremini arvestada?
Minu soovitused puudutavad seda, kuidas löögirusikat rohkem koondada, et ta poleks ei EL-is ega NATO-s nii hajali.
Mõlemas organisatsioonis tegelevad erinevad üksused kliimamuutuste julgeoleku poolega väga hästi. Alates eelhoiatussüsteemidest, riskide hindamisest, operatsioonide turvalisuse tagamise ja okeanograafiani välja. Aga mõlemal nii NATO-l kui EL-il on häda, et see teema on hästi hajali. Üks soovitus mõlemale on paika panna üksus, koht, kes vastutab ja koordineerib kogu valdkonda.
Heaks näiteks on ju kübervõimekuse näide veel mõne aasta eest. Sellega oli lugu vanasti natuke samamoodi. Kui aru saadi, mida see oht endaks kujutab, siis hakkasid kõik tegelema. See oli vajalik, et asjaga edasi minna, kuid kui pole ühte kohta, kuhu asi kokku jookseb, kus on tervikpilt ees, siis võib lõppeda asi sellega, et igaüks tegeleb kitsalt oma tükiga ja õigel hetkel jääb info edasi andmata, olulisele asjale reageerimata ja see eskaleerub kiiresti.
(RP) Küber kuulutati selleks lausa eraldi domeeniks ehk võitlustandriks. Kas kliimamuutused tuleks ka tandriks kuulutada?
Põhimõtteliselt 2010 aasta NATO julgeolekukontseptsioon ütleb, et kliimamuutused on üks neist valdkondadest, mis mõjutab oluliselt julgeolekut. See tähendabki, et sellele tuleb eraldi tähelepanu pöörata.
(RP) Mida see Eestile tähendab?
Kui küsitakse, mis see Eesti rahvuslik huvi on, siis ma ütlen, et meie jaoks on oluline, et EL ja NATO oleksid heas vormis, sest üksi me hakkama ei saa. Teades ette prognoose, mis ütlevad kuidas kliimamuutuste mõju julgeolekule võib Euroopat hakata mõjutama, siis esiteks peame selle endale selgeks tegema, võltstagasihoidlikkuseta toimetama, oma lahendusi välja pakkuma. Teiseks peama oma strateegiaid üle vaadates lähtuma laiemast, muutuvast taustast. Meie jaoks kõige vahetumad, konventsionaalsed piiritagused ohud pole kuskile kadunud, aga uued, globaalsed on lisandunud.
Kolmandaks, kindlasti pakub see võimalusi meie teadlastele, ettevõtjatele, inseneridele olla osa väga suurest tehnoloogia ja teaduse arengust, mis saab olema alliansis väga olulisel kohal. Meil on teadmised olemas Eestis, peame muutusest osa olema ja mitte kõrvale jääma. Kui me ise ei teadvusta, kus suunas ja mis mõjud ostuste tegemisel rolli hakkavad mängima, siis võime olulisest asjast kõrvale jääda.
Kui miski ses jälle üles kerivas koroonapandeemias end meelde tuletab, siis taas see, et oleme osa väikesest omavahel seotud maailmapallist. Arvata on vale, et arengud maailma täiesti teises otsas meieni ei jõua. Koroona näitab väga valusal moel, et jõuavad küll. Oli mulgi aasta alguses jutuajamisi, kus öeldi, et see on Hiina probleem, see on seal kaugel Hiinas. Palju siis võttis aega, et oli igal pool? Mõni nädal. Kliimamuutustega on samamoodi. Arengud, mis mujal maailmas aset leiavad, jõuavad Euroopasse ja siia Eestisse väga kiiresti.
(RP) Kümme aastat vana soovi täitumine ja pöörane tempo
Keit Pentus-Rosimannus rääkis, et plaan minna USA väga maineka Tuftsi ülikooli Fletcheri õiguse ja diplomaatia instituuti veel ühte magitsrikraadi tegema oli tal juba väga pikalt. Aga ajapuudus ei lubanud seda enne teoks teha.
„Mõte [minna USA-sse magistritööd tegema] on vana tegelikult. Tuftsi ülikool ja Fletcheri instituut on USA-s väga hinnatud kool, kuid varasematel aastastel ei ole kuidagi see klappinud. Ma olin mõelnud sinna minna tegelikult alates 2011. aastast alates,“ rääkis Pentus-Rosimannus.
„Seal on konkurents päris tihe, programm on suunatud nendele, kellel on vähemalt 8-aastane juhtimiskogemus. Seltskond on rahvusvaheline, eelkõige julgeoleku, õhuväe, mereväe, kaitsevaldkonna taustaga. Esitasin oma uurimistöö kavandi eelmise aasta kevadel. Ja juuni alguses sain kinnituse, et olin vastu võetud. Tempo on seal hullumeelne. Mäletan seda aega, kui tegin oma esimest kõrgharidust ja sellega võrreldes oli USA intensiivsus minu jaoks täiesti pöörane.“
„Õpe on kombineeritud — osa kohapeal ja osa interneti teel. Viimane tähendas seda, et nädalas tuli keskeltläbi lugeda 500 lehekülge ühe kursuse kohta, korraga oli käimas kolm kursust, pluss erinevad iganädalased kirjalikud tööd pidevalt. Sellele lisaks seminarid, mis toimusid reaalajas, aga Bostoniga on meil seitsme tunnine ajavahe, mis seadis omamoodi huvitavaid väljakutseid. Diplom on väärikas. Kuid mulle tundub, et pool väärtusest on ikkagi nendes inimestes, kellega koos seda tegin ja kontaktides, mis sellest tekkisid ja mida on võimalik Eesti jaoks laiemalt ära kasutada,“ rääkis riigikogulane oma õpingute väärtusest.
Keit Pentus-Rosimannus Eesti teadlaste, ettevõtjate, inseneride võimalusest olla osa suurest… was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Kaja Kallas kutsub kampaaniaga Eestit õigele kursile pöörama
Pressiteated
05. Oktoober 2020 17:15
Reformierakond alustas täna liitumiskampaaniaga, mille eesmärk on kaasata erakonda inimesi, kes toetavad Reformierakonna poliitilist suunda.
Reformierakond alustas täna liitumiskampaaniaga, mille eesmärk on kaasata erakonda inimesi, kes toetavad Reformierakonna poliitilist suunda.
“Oleme koos Eesti rahvaga ehitanud üles eduka ja omanäolise väikeriigi, mille üle saame kõik uhkust tunda. Viimasel ajal kuuleme oma toetajate käest aga, et nende arvates liigub Eesti vales suunas. Selliseid inimesi on Eestis kindlasti rohkem, kui Reformierakonnas liikmeid ja seetõttu innustamegi neid meiega liituma. Järgmisel aasta sügisel toimuvad kohalikud valimised on suurepärane võimalus oma mõtted kohalikul tasandil teoks teha ja seejärel panustada positiivsetesse muutustesse ka üleriigilises poliitikas.” ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas.
Kampaania hüüdlause on “JAH, Sinus on oravat!”. Kampaania eesmärk on tuua poliitikasse uusi inimesi, kes toetavad avatud ja tulevikku vaatavat maailmvaadet. Lisainfot ja kampaaniamaterjali on veebilehel jah.reform.ee .
“Meie eesmärgiks on 2021. aasta kohalikel valimistel teha tugev tulemus üle Eesti. Tegusad inimesed, kellele riigi poliitika või kodukoha mured korda lähevad on meie sekka väga oodatud,” lisas erakonna peasekretär Erkki Keldo.
Tule Reformierakonda!
04. Oktoober 2020 18:00
Kui ka Sina soovid, et Eesti jätkaks kursil, kus pilk on suunatud tulevikku ja Euroopasse; kus hinnatakse kõrgelt avatust ja vabadusi, edasipüüdlikkust ja ettevõtlikkust; kus ehitatakse jõukamat riiki, mis oleks kindlalt kaitstud koostöös meie seniste heade liitlastega, siis JAH, Sinus on oravat! Liitu ainukese meeskonnaga, kes sellist Eestit ehitab ja kaitseb. Tule koos meiega ja anna oma panus parema Eesti jaoks!
Signe Riisalo küsib sotsiaalministrilt tervishoiusüsteemi valmisolekust tulla toime koroonaviiruse uute puhangutega
Uudised
02. Oktoober 2020 08:45
Signe Riisalo
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Signe Riisalo (Reformierakond) on mures, kas ja kui hästi on Eesti tervishoiusüsteem valmis uuteks koroonaviiruse puhanguteks. Saamaks selgust, kas sotsiaalministeeriumil on uuteks koroonapuhanguteks kõik ettevalmistused tehtud, pöördus Riisalo detailsete küsimustega sotsiaalminister Tanel Kiige poole.
„Valitsuse poolt aprillis heaks kiidetud koroonakriisist väljumise strateegia tegi sotsiaalministeeriumile ülesandeks koostada tervishoiusüsteemi valmisoleku plaan uute koroonapuhangutega toimetulekuks. See plaan pidi valmima juba mai kuus ning võiks eeldada, et tänaseks on kevadistest õppetundidest järeldused tehtud ja ette ennustatavatele probleemidele, näiteks tarnetõrked, lahendused leitud. Eelmisel nädalal saime aga meediast lugeda, et haiglad on mures kiirtestide tarnete mahtude vähenemise pärast. See tekitab paratamatult küsimuse, kas sotsiaalministeeriumil on ikka kõik vajalikud ettevalmistused tehtud ja kui hästi on meie tervishoiusüsteem uuteks koroonapuhanguteks valmis,“ ütleb Riisalo.
Riisalo soovib saada ministrilt selgitusi selle kohta, kuidas korraldatakse haiglate vahelist koostööd, et viiruse levikut haiglates ohjeldada. Samuti huvitab Riisalot, mida tehakse plaanilise ravi jätkusuutlikuks tagamiseks viiruse ulatuslikuma leviku korral ning millised riskid on viiruse ulatusliku ülemaailmse leviku korral ravimikättesaadavuses, testide ja kaitsevahendite piisavuses ning ravimite ja vaktsiinide Eestisse jõudmises.
Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele on ministril aega vastata kümme tööpäeva.
Andres Sutt: Finantsinspektsiooni nõukogu liikmekandidaadi Veskimäe sobivus on küsitav
Uudised
01. Oktoober 2020 17:30
Andres Sutt
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Sutt saatis täna rahandusminister Martin Helmele kirjaliku küsimuse, kus palub selgitada, kuidas vastavad finantsinspektsiooni nõukogu kandidaatideks väidetavalt esitatud Hannes Veskimäe ja Mai Palmipuu nõukogu liikmetele esitatavatele nõuetele.
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Sutt saatis täna rahandusminister Martin Helmele kirjaliku küsimuse, kus palub selgitada, kuidas vastavad finantsinspektsiooni nõukogu kandidaatideks väidetavalt esitatud Hannes Veskimäe ja Mai Palmipuu nõukogu liikmetele esitatavatele nõuetele.
Finantsinspektsiooni seaduse järgi peab nõukogu liikmel olema laitmatu eri- ja ärialane reputatsioon ning finants- või avaliku sektori asutuse juhtimiseks vajalikud kogemused. “Nii Veiko Talil kui Valdur Laidil, kelle nõukogu liikme volitused lõppesid augustis, on kahtlemata nii vastav reputatsioon kui pikaajaline tippjuhi kogemus. Avaliku info põhjal on kaheldav, et Hannes Veskimäe vastab nõukogu liikmele esitatavatele nõuetele. Finantsinspektsiooni nõukogu liikmete sobivuses ja reputatsioonis ei tohi olla mingit kahtlust, ” märkis Sutt.
Seetõttu soovib Sutt Helmelt teada, millise valikuprotsessi tulemusel jõuti nimetatud kandidaatideni ning kes ja kuidas hindas nende sobivust nõukogu liikme rolli täitmiseks. Samuti palub ta välja tuua, milline on kandidaatide kogemus tippjuhina era- või avalikus sektoris ning milline on nende reputatsioon ja millist valdkondlikku kompetentsi nad tooksid Finantsinspektsiooni nõukokku.
Kirjalikule küsimusele vastamiseks on rahandusministril 10 tööpäeva.
Eesti peab valeinfo leviku piiramise algatusega liituma
Blogid
01. Oktoober 2020 16:57
Riigikogu väliskomisjoni liige Keit Pentus Rosimannus soovitab Eestil kindasti valeinfo leviku piiramise ja Euroopa valimiste kaitse mehhanismi algatusega liituda selmet see sisepoliitiliseks peenrahaks vahetada.
Delfi kirjutab täna, et Jüri Ratase valitsus keeldus EKREle viidates liitumast Emanuel Macroni algatusega valeinfo piiramiseks.
“Võtsime juba eelmises Riigikogu koosseisus vastu raporti, mis rõhutas vajadust valimiste rünnetega Euroopa tasandil tegeleda, sest välise sekkumisega on praeguseks kokku puutunud praktiliselt kõik Euroopa Liidu riigid,” märkis raporti koostanud Pentus-Rosimannus.
“Ka valeinfoga manipuleerimise tõsidust mõistetakse järjest rohkem. Mina olin Eesti esindajana 2015. aastal üks neljast Euroopa Liidu välisministrist, kes algatas Venemaa desinfo vastu koordineeritult võitlemise teema EL välisasjade nõukogus, millest sündis StratCom üksus. Oleme käinud teema tõsidust selgitamas teistes pealinnades, otsinud koos lahendusi ja vahetanud valmisoleku parandamiseks kogemusi. Ja nüüd selline pööre,” ütles Pentus-Rosimannus.
Tema sõnul peaks Eesti selle algatusega kindlasti liituma.
Eesti peab valeinfo leviku piiramise algatusega liituma was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Michal: viiruse leviku tõkestamiseks tuleb Tallinnas puhastada hoolikamalt ühistransporti ja tipptunnil lisada väljumisi, et sõidukites oleks võimalik hoida vahet
Uudised
01. Oktoober 2020 16:30
Kristen Michal
Koroonaviiruse kasvava leviku piiramiseks tegi Reformierakonna fraktsioon tänasel Tallinna linnavolikogu istungil ettepaneku hoolikamalt puhastada ühistransporti ja lisada tipptunni väljumisi, et inimestel oleks ühistranspordis võimalik hoida vahet, mis on tõhus viis ennetuseks.
"Ühistransport on Terviseameti hinnangul siseruumide kõrval üks riskantsemaid kohti, kus võib koroonaviirusesse nakatuda. Kuna igapäevaselt kasutavad ühistransporti eakamad tallinlased ehk peamine riskigrupp, on tagumine aeg võtta kasutusele meetmed maandamaks ühistranspordis viirusesse nakatumise riski.
Lisaks ühistranspordi hoolikamale puhastamisele on kriisis vaja suurendada ühistranspordi väljumisi liinidel ja aegadel, kus täituvus on väga kõrge. Nii anname reisijatele võimaluse hoida sotsiaalset distantsi, sest inimeste arv igas ühissõidukis väheneks ja suureneb võimalus hoida vahet, ennetada," ütleb Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal.
"Olen igapäevane ühistranspordikasutaja. Tipptunnil tööle, kooli või turule sõites ei ole ka kõige parema tahtmise juures võimalik kõrval seisja või istujaga soovitatud distantsi hoida. Õlg õla kõrval sõidetakse hommikul tööle ja kooli ning õhtul koju tagasi, hirm hinges kripeldamas. Lisa bussid, trammid ja trollid muudaks liinide sõidugraafikuid tihedamaks ja reisijate arvu hõredamaks. Nii kaitseme Tallinna linnakodanike ja meie külaliste tervist ning viime nakatumisriski madalamale," lisab Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak.
Kaja Kallas: Homselt laenamise põlistamise eelarve
Blogid
30. September 2020 14:58
Kaja Kallas
2021. aasta riigieelarve kese peaks olema strateegiline vaade ja kriisi kasutamine reformideks. See eelarve määrab suuresti, kuidas Eesti majandus ja ühiskond koroonakriisist taastub, kui edukas on Eesti võrreldes konkurentidega ning kas me pärandame järgmistele põlvedele kasvava võlakoorma ja kõrged maksud või paindliku ja innovaatilise majanduse ning efektiivse riigi. Riigi, mis väärtustab kodanike ja ühiskonna heaolu nüüd ja ka tulevikus.
Aga meile täna esitatud eelarve kahjuks pole selline. Ka täna siin keskendus peaminister peamiselt kulude loetlemisele, mida valitsus teeb. Kulude loetelu ei ole eelarve. Aga valitsus kulutab nii nagu homset ei tulekski. Kuna kulude kokkuhoid on kavandatud alles peale järgmisi valimisi järgmise valitsuse jaoks, siis tundub, et on lähtutud põhimõttest, et „pärast meid tulgu või veeuputus“.
Riik ei toimi ainult ühe aasta, vaid peab toimima pikemalt ja jätkusuutlikult. Eufoorilises peomeeleolus raha ära kulutamine võib ühel õhtul tunduda tore, aga pohmelus saabub paratamatult. Riigi tulud on 11 miljardit, kulud aga 13 miljardit. Tegelik ühe aasta puudujääk on 2 miljardit, ehk 15,3 % sisemajanduse kogutoodangust.
Valitsus kiitleb sellega, et võetakse suures mahus laenu. Ühe eesti inimese kohta imikust raugani suurendatakse iga Eesti inimese laenukoormust 1800 eurolt 5000 euroni ainuüksi järgmisel aastal. Aga mis me selle eest vastu saame? Kus on investeeringud ja ühiskondlik arenguhüpe? Kus on reformid, mis muudavad riiki efektiivsemaks? Tänase seisuga ei toonud valitsus välja mitte ühtegi pikaajalist investeeringut või reformi, mis Eesti majandust ja konkurentsivõimet arendaks. Me ei investeeri piisavalt e-lahendustesse, rohepöördesse, ettevõtete innovatsiooni ja meie tööjõu kvalifikatsiooni tõstmisesse. Paisutatakse vaid tegevuskulusid, mis pärsivad erasektori arengut ja jätavad vähem raha prioriteetsetesse valdkondadesse nagu tervishoid, haridus, riigikaitse ja teadus-arendustegevus.
Peaminister ajab oma kõnes meelega segamini riigieelarve strateegia ehk neljaks aastaks planeeritud tegevused ja tuleva aasta riigieelarve. Ka suurima investeeringuna nimetatud Tallinna haigla on ainult liivale kirjutatud unistus, sest raha planeeritakse võtta eurorahadest ja haiglat pole isegi projekteerima hakatud. See kõik on pettus.
Peaminister ütleb, et eelarve on nii suurde miinusesse vaja ajada, sest vaja on kriisist kiiresti välja saada. Samas näeme statistikaameti avaldatud info põhjal, et maksulaekumised on kõigest 3,2% vähenenud. See ei õigusta kuidagi 15,3% suuruse defitsiidi tekitamist. Samuti ei näe me selles eelarves tegelikke kriisist väljumise meetmeid. Veelgi enam, kui vaadata valitsuse praegust tegevusetust seoses koroonakriisiga, siis muutub see jutt veelgi õõnsamaks. Majandust ja ettevõtlust tuleb toetada arukalt ja tulemuslikult. Ligipääs riiklikele toetusmeetmetele peab sõltuma ainult kokkulepitud reeglitest, mitte sellest, kuidas ettevõtte omanikud saavad läbi valitsejatega. Selline lähenemine ei sobi demokraatlikule riigile.
Mis siis tuleks meie arvates selle eelarvega teha:
- Teadus peab jõudma majandusse. Eesti on praegu Euroopa Liidus kõige viimane ettevõtete osakaalu poolest, mis toovad turule uusi innovaatilisi tooteid või teenuseid. See näitab, kui kehvasti toimib meil teadmussiire majandusse ja kui kaugel oleme teadmistepõhise majanduse poole liikumisel tegelikult. Kriis annab nii raha kui ka võimaluse selles vallas otsustavalt tegutseda. Rakendusuuringute keskuse loomine ja selle kaudu raha suunamine erinevateks arendustegevuseks aitaks motiveerida ettevõtteid tegelema senisest aktiivsemalt tootearendusega. Nii saab väiksema riskiga investeerida uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja kasvatada ettevõtete konkurentsivõimet.
- Vähendame ravijärjekordi ja hoolduskoormust. Eesti tervishoid-ja sotsiaalvaldkond on jätkuvalt abivajajat liigselt väntsutav. Ravi-ja sotsiaalteenused on killustunud tervishoiu, sotsiaalvaldkonna, haridusvõrgu ja omavalitsuste vahel. Samal ajal kulub arstidel ja teistel spetsialistidel liiga palju tööaega bürokraatiale ja aruandlusele. Nurisevad arstid ja nurisevad patsiendid. Seega tuleb investeerida targematesse tervishoiu-ja sotsiaalvaldkonna IT-lahendustesse. Kindlasti vajame kvaliteedihüpet ka inimeste hoolduskoormuse vähendamisel. Ümberkorralduste tulemusena peavad arstiabi ja sotsiaalteenused olema inimestele mugavamalt kättesaadavad.
- E-teenustega teeme riigi kokkuhoidlikumaks. Me peaksime investeerima e-Eesti, erinevate IT-tugiteenuste ja interneti püsiühenduse kättesaadavuse parandamiseks. Kiire internetiühendus peaks olema välja ehitatud igas Eestimaa paigas.
- Turismi- ja teenindussektori muutus. EAS-i juurde tuleks luua rahastusprogramm, mille eesmärk on toetada teenindus-ja turismisektori digitaliseerimist ja seeläbi vähendada tööjõu osakaalu neis majandusvaldkondades.
- Kliimapoliitika on präänik meie konkurentsivõimele. Kliimapoliitika on tegelikult meie ettevõtete konkurentsivõime küsimus. Tulevikus on ilma kahtluseta edukamad need ettevõtted, mis suudavad toime tulla ühe karmistuvate keskkonnanõuetega.Meie ühiskondlik heaolu sõltub sellest, kui kiiresti ja väikeste kuludega suudavad meie ettevõtjad Euroopa kliimaeesmärkidega kohanduda. Seega on iseenesestmõistetav, et suuname raha läbi spetsiaalse kliimafondi meie ettevõtluse ja ühenduste digitaliseerimisse, majanduse roheinnovatsiooni ja konkurentsivõime tõstmisse.
- Ida-Virumaa vajab uut majandusmudelit. Vananev ja vähenev rahvastik, kliimapoliitikaga karmistuvad keskkonnanõuded mõjutavad Ida-Virumaad järsult ja pikaajaliselt. Ida-Virumaa majandus, tööhõive ja omavalitsuste tulubaas sõltub palju põlevkivisektorist. Nüüd, kui põlevkivitööstus tõmbub paratamatult koomale, tuleb Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamiseks teha investeeringuid ja meelitada siia investeeringuid, mis seda muutust aitaksid väiksema sotsiaal-majandusliku kuluga kaasa tuua.
Opositsioon teeb kindlasti oma ettepanekud eelarvele ja palub arvesse võtta Eesti panga ja eelarvenõukogu ettepanekuid, et arulagedat kulutamist ohjeldada. Samas me teame, et sellele valitsusele on omane lähtuda ainult Martin Helme tarkusest ja kõik teised arvamused maha teha. Aga me ei ole siiski lootust kaotanud.
The post Homselt laenamise põlistamise eelarve appeared first on Kaja Kallas.
Liina Kersna valitsuse poliitikast: Kes tegi? Ise tegi! Ise tegi!
Arvamuslood
30. September 2020 11:30
Liina Kersna
Mäletate seda vana eesti muinasjuttu, kus Kaval- Ants dr. Isena esinedes silmahädas vaevlevale Vanapaganale raviks sulatina silma valas? Ja kui ilmarahvas valu käes kisendavalt vanatoilt küsis, et - kesse tegi? - siis mida Vanapagan vastas?
See muinasjutt meenub ilmselt nii mõnelegi, kes pole tüdinenud valitsuse jätkuvalt grotesksetel tegemistel silma peal hoidmast. Septembris võisime näiteks raadiost kuulda uudist valitsuse otsusest suunata kõik välismaalt Eestisse tulevad tipp- sportlased kahenädalasse karantiini. Mis tähendas, et ühtegi rahvusvahelist võistlust Eestis korraldada ei saa. Teadaolevalt mitte ükski teine riik maailmas ei ole taolist piirangut sportalstele seni veel kehtestanud. Mis seals ikka, kui kraanid kinni, siis kinni. Aga - sellel uudisel oli ka teine, anekdootlik pool. Nimelt polnud valitsuse otsusega rahul ei peaminister Ratas, kes kurtis ajakirjanikele, et „sportlased on jäänud hammasrataste vahele", ega ka kultuuriminister Lukas, kes iseloomustas valitsuse otsust kui „huupi puusalt tulistamist, kus üks hulkuv kuul on juhuslikult tabanud sporti". Oot, oot, kes jättis sportlased hammasrataste vahele ja kes lasi lendu hulkuva kuuli? Kas peaminister ja kultuuriminister ei kuulugi enam valitsusesse? Teame ju küll, kelle
käes on valitsuses ohjad aga milleks selline hädine eneseõigustus? Kuuldud uudis iseloomustab hästi tänase valitsuse tantsujoonist – kärarikkalt rapsides tekitatakse probleeme, mida seejärel kangelaslikult lahendama asutakse. Meenutagem, kuidas majandusminister kehtestas tervisekaitsele viidates lennukeelde (otselennud on keelatud nii Brüsselisse, Oslosse, Stockholmi, Pariisi, Viini, Milanosse kui veel mitmesse Eesti jaoks väga olulisse sihtpunkti), suunates inimesi mitmetes lennujaamades ümberistumistele. Misläbi reisijate risk koroonaviirusesse nakatuda mitmekordistus. Nüüd kurdab õnnetu minister Aas, et konservatiivselt mõtlevad valitsuse liikmed ei ole nõus lennupiirangute leevendamisega. Mäletame, kuidas kevadel saatis valitsus siinsetes ettevõtetes töötavad täiesti terved inimesed sunniviisilist kodumaale, põhjustades teiste hulgas näiteks maasikakasvatajatele tõsise majandusliku kahju. Nüüd käiakse maaeluministeeriumis usinalt koos, et kahjud kokku lüüa ning kompensatsioone maksta. Kommunikatsioonieksperdid nimetavad taolist käitumist „sõjaudu tekitamiseks". Selleks, et tähelepanu olulistelt küsimustelt kõrvale juhtida, pekstakse potte ja panne täiesti ebaolulistel teemadel, tihtipeale kõige labasemate solvangutega ühiskonda šokeerides ning avalikkuse tähelepanu jõhkralt kuritarvitades. Tõsiselt - miks me peaksime päevade ja lehekülgede kaupa arutlema selle üle, kas tõesti Soome peaminister on müüjatüdruk,
rahulolematud teadlased punaprofessorid, Tallinna Ülikooli vilistlased hobusevargad, opositsioonis jätised, Riigikogu erikomisjonis toimuv kirbutsirkus, Kaitseväe juhataja ebapädev, Eesti Panga ekspertide ettepanekud majanduse suhtes barbaarsed? Pole paremat teha? Viimase aja üks ilmekamaid näited enda loodud probleemiga võitlemisel on hinnanguliselt 1,8 miljonit maksma mineva nn abielureferendumi korraldamine kohalike omavalitsuste valimiste ajal. Millist probleemi me selle referendumiga lahendame? Abielu mehe ja naise vahel on kirjas perekonnaseaduses. Kas keegi tahab seda muuta? Pole märganud. Valitsuse eesmärk on ilmselgelt peksta vahtu referendum, mis jätaks varju olulised debatid kohalikel teemadel. Samas tõsiseid teemasid kõrgub kuhjaga. Kuidas tagada vanemaealistele piisavalt koduteenuseid, et nad saaksid võimalikult kaua olla kodus, mitte hooldekodus? Kas kõik lapsehoiuteenust vajavad erivajadusega lapsed saavad seda nii, et vanematel oleks võimalus tööl käia? Kuidas pakkuda lastele ja noortele võimalikult kodu lähedal vajalik psühholoogiline tugi? Mida saaksime teha, et noored lapsevanemad saaksid soovi korral osaleda teaduspõhistes vanemlusprogrammides, et ennetada võimalikke tulevasi probleeme? Kuidas tagada abivajajatele kättesaadav sotsiaaltransport? Mismoodi saada lapsed rohkem liikuma, kas lastele on tagatud turvaline rattasõit koolist koju? Ajal, mil kohalike omavalitsuste eelarved on
kasvanud, on sotsiaalvaldkonna kulud jäänud samale tasemele. Tuhat põhjust jätta pseudoprobleemid kõrvale. Kindlasti tuleb jätkuvalt seista selle eest, et 16-18- aastased noored saaksid iseseisvalt pöörduda psühhiaatri poole. Seda lähenemist toetavad nii valdkonna spetsialistid kui ka õiguskantsler. Psühhiaatrid ütlevad, et hoolimata täna kehtivast keelavast seadusest pöördub nende poole jätkuvalt noori, kel pole vanema nõusolekut, kuid kes kindlasti vajaks abi. Eestis aastas umbes 400. Lisaks kinnitavad uuringud, et vaid 30% noortest, kes vajaksid abi, pöörduvad üldse arsti poole. Kas ei pane muretsema? Üheksa kuud on õiguskantsleri poolt tõstatatud seadusemuudatus olnud meil Riigikogus laual, enamuse ajast paraku sahtlis. Sügishooaja esimesel sotsiaalkomisjoni istungil hääletas koalitsioon minister Tanel Kiige silmade all taaskord armutult välja ettepaneku seda teemat arutada, samuti läks selle nädala esmaspäeval. Hoolima sellest, et kõik valdkonna spetsialistid ning noored ise (oleme saanud seadusemuudatust toetava pöördumise 36-lt noorteorganisatsioonilt) ootavad ja toetavad. Ja veel. Teame uuringutest, et 1500 eurot lapsevanema depressiooni ennetusse säästab riigile kokkuvõttes 50 tuhat eurot; üks euro suitsiidiennetusele toob ühiskonnale tagasi poolteist eurot; vanemlusprogrammi investeeritud euro aga 14. Riigi seisukohalt oleks neisse valdkondadesse raha suunamine ilmselgelt kasulik investeering. Et tegeleda süsteemsemalt vaimse tervise teemadega, küsis sotsiaalministeerium eelmisel aastal oma eelarvesse nelja aasta tarvis nelja miljonit eurot. Valitsus ei
pidanud seda teemat aga oluliseks. Valdkond sai lisaraha - null eurot! Raske leppida, kui samal ajal annab valitsus nõusoleku maksta kolm miljonit eurot Ameerika advokaadibüroole, teades, et seda ei soovitanud teha ei välisluureamet ega välisministeeriumi teenekad diplomaadid. Lõpetuseks. Paljusid vaatajaid tegi murelikuks rahandusminister Mart Helme nädalapäevad tagasi väga pehme keelega antud intervjuu Kanal 2 „Reporterile". Isegi meditsiinist kaugel olevad inimesed teavad, et taoline artikulatsioon võib viidata väga mitmele tõsisele terviseprobleemile. Muidugi tekib küsimus, kas kohe algav riigieelarve miljardite jagamise vastutuspinge ja stress ühes tsentrifuugis tuhandete televaatajate silme ees nähtud sümptomitega ikka annavad Eestile võimalikest parima tulemuse? Aga teisalt ei saa välistada, et tegemist oli valitsuse järjekordse kaval- Antsu „vimkaga" avalikkuse tähelepanu köitmiseks masse erutavas meelelahutuslikus võtmes. Ikkagi inimene?! Udu ei näi hajuvat.