Viis sammu, millega saab juba 2021 Tallinna paremale kursile
Blogid
24. November 2020 20:58
Reformierakonna Tallinna piirkonna juht ja linnapeakandidaat
Teades lõppsihti, kuhu jõuda tahad, saavad teekond ja vahepunktid selgemalt silme ette. Tahate kapteniks, minge merekooli. Nii ütleb üks siinkandi juhtivaid koolitajaid, Meremõrtsukas Eesti filmiklassikas „Arabella, mereröövli tütar“. Sama üdi võite lugeda või kuulata igaühelt, kes edukalt plaane teinud.
Reformierakonna Tallinna piirkonna juht ja linnapeakandidaat
Teades lõppsihti, kuhu jõuda tahad, saavad teekond ja vahepunktid selgemalt silme ette. Tahate kapteniks, minge merekooli. Nii ütleb üks siinkandi juhtivaid koolitajaid, Meremõrtsukas Eesti filmiklassikas „Arabella, mereröövli tütar“. Sama üdi võite lugeda või kuulata igaühelt, kes edukalt plaane teinud.
Tallinna järgmise aasta eelarve vihjab, et pealinnal seda pikemat sihti väga selgelt silme ees pole. 50% SKPst, koos Harjuga 65% lisandväärtusest loov piirkond seda siiski vajaks. Õnneks oskan ka aidata, mitte vaid laita. Koos kaasamõtlejatega on meil hulk ideid, mida ainuvõimu kulumise hädaga maadlevale linnavõimule pakkuda. Pealegi, kuna see on meie kodulinn ning kes teab, ehk on järgmisel sügisel suurem muutus riigis algamas just Tallinnast, oleks ju patt küünalt vaka all hoida.
Panen kirja viis olulisemat muutust, mis tuleks eelarvega esile kutsuda ning milleks on praegu just hea aeg. Kui on julgust.
Alustuseks heast — konservatiivsus raha laenamisel erineb valitsuse laenubuumist
Alustades sellest, mis on hästi. 861 miljonit väärt eelarves on kiiduväärt printsiip, et laenuraha ei ole jooksvate kulude katteks. Konkreetne vastandus riigi tänasele laenuplaanile, kus kraanist voolab nagu homset ei oleks ja laenuga kaetakse igapäevakulu, mitte vaid investeeringuid. Paradoksaalne on aeg, kus parempoolne liberaal peab leidma, et pealinn ajab rahaasju arukamalt, kui seda teeb riigi valitsus, aga täna on valitsuse pärast piinlik. Kompliment linnapeale, õige hoiak.
Kiitev tuleb olla, öeldes, et kaasava eelarvega tehtavad sammud on siiski edasi. Väikesed sammud, aga suund õige. Reformierakonna idee asumifondist, millel oleks igal aastal kaheksa miljonit anda linnaosades ja asumites kodanike endi otsustada, teostub 800 000 euro mahus. Väiksem ja hulga bürokraatlikum on see algus, kui meie algne plaan, kuid selle teostumise pärast on paljudel hea meel. Siit saab edasi minna.
Esiteks — lastega pered ja lasteaiad korda, investeeringud ajas ette
Nüüd aga sellest, mis nii hästi ei ole, aga mida saaks juba selle eelarvega muuta. Esiteks, mina linnapeana kasutaks kriisi selleks, et lasteaiad ja lasteasutused ennaktempos ette võtta. Asi Tallinna lasteaedadega on tõsine — 124st lasteaiast on aastaks 2030 vaja remontida 103, et nad nõuetele vastaks. Et 2030. aastaks saaks korda kõik lasteaiad, tuleks korrastada aastas ca 9–10 lasteaeda. 2021 on plaanitud valmima neli. Kuuega alles alustatakse. See pole normaal-, ega ennaktempo, hoopis teadmine, et valdkond pole prioriteet. Tervisekriisist tulevas majandussurutises oleks vajalike investeeringute ettepoole toomine aga vajalik samm. Ka majandusele ja tööhõivele.
Lasteaedade remont, vajalik ventilatsioon ning kasvõi õuevalgustus, kõik need hüüavad juba ammu. Kes pole ise käinud, kujutage ette, kuidas pimedal õuealal õpetajad, lambike otsaees, otsivad lapsi nagu jaaniusse. Tallinn AD 2020, sõbrad, reaalsus. Tallinna 124 lasteaia hooviala valgustamisega on korras vaid 19. Ja iga õueala valgustus maksaks ca 60 000 ehk vaja on kokku ca 5,4 miljonit. Sellel aastal on juba tehtud või tehakse korda 12 lasteaia õueala välisvalgustus, jääb teha veel 90.
Teiseks — ühtne, riigikeelne haridus, kaotame lasteaia kohatasu
Teiseks, põhikoolis, gümnaasiumis, isegi kõrgkoolis me ei küsi lapse eest kohatasu, aga alushariduses küsime. On meil siis printsiibina ühtne haridus või mitte? 71 ja pisut peale eurot kuus on 854 eurot aastas ning kahe väikse lapsega perele 1704 eurot aastas. Põhimõte — haridus on ühtne, riigikeelne ja kohatasuta algusest lõpuni, peaks ka siin kehtima. See kriis on ekspertide hinnangul ning tööturgu vaadates naise nägu. Kas keegi arvab, et perel väikeste lastega läheb praegusel ajal kergemaks? Mina linnapeana seda ei arvaks ja poleks pärast kohatasu kaotamist kriisi esimeses laines seda taastama asunud.
Kolmandaks — põhimõtteline muutus linnaruumi loomises, palkame paremaid inimesi
Kolmandaks, julgemad sammud põhimõtteliselt elukvaliteeti muutvates valikutes. Põhimõtteline valik muuta linn palju atraktiivsemaks ei küsi palju raha, vaid pisut ametkohtadelt vabastamisi ja uute inimeste palkamist. See teeks meid muuseas ka kriisikindlamaks. Kui hakata lähtuma valikust, et planeerimine on suurema vaate osa ning iga planeering saab hinnatud valikus, kas see loob sunnitud sõite või vabatahtlikku liikumist, siis muutuks linn iga kuu ja aastaga. Paremaks.
Usun, et targemad liikuvusega tegelejad on siinkandis ammu õigesti tähele pannud, et inimene on võimeline liikuma mistahes viisil, valides selle, mis talle mugavam ja turvalisem. Autostumine on sunnitud valik, oleme ausad. Ning hea tänavaruum, kus 8- ja 80-aastane ise turvaliselt liikuma saavad, nagu ka kvaliteetne ühistransport, on autoga liikleja parimad liitlased.
Miks? Sest kui on reaalne, positiivne valik, saavad inimesed valida ja koormus ka ummikuteks väheneb. Otsa veel teadmine, et linnaosade elutsükleid planeeringutes vaadates on võimalik palju sunnitud „emme ja issi kui autojuhid“ sõite asendada ise turvaliselt liikuvate ja seeläbi oma tervist hoidvate laste toimetamisega. Maailmas pole see muuseas ennenägematu, uudis on see vaid siinkandi tomatitalvodele.
Seega kehtestame indeksi, mis mõõdab, kas plaan toob linna kvaliteetset tänavaruumi ja ise liikumist ja iga päev saab pisut parem.
Neljandaks — uus Tallinna Terviselinnak, koostöö erasektoriga, valveperearsti teenus tööinimesele
Neljandaks. Suur pilt. Tallinna lähiaastate suur investeering on pealinna haiglate ühendamine. See pole vaid idee betoonist, taristust (ehkki tervisekriis näitab, et sedagi oleks vaja), vaid idee suuremast muutusest. Tallinna linnapeana teeks ma kõik, et siinkandis tekiks juurde suurem terviselinnak, kus koos teadus- ja arendustegevuse ning erasektoriga kasvaks töökohtade ja ekspordipotentsiaal. Lihtsamalt öeldes — puhas Eesti loodus, kõrge lisandväärtusega tark töö, Euroopa vananemas — otsa head ühendused maailmaga — kas mitte see pole vaade kuidas Eesti võiks tulevikus olla midagi ilusat? See tooks tööd, jõukust ning kasvataks Eesti elukvaliteeti.
Tervisevaldkonnas tuleks ära ka teha sammud, milleks oleme plaani esitanud. Muidugi, see on alles kaks korda maha hääletatud, kuid nagu Asumifondi kogemus näitab, aega läheb, head ideed juhtuvad. Valveperearstikeskuste vajadus, kus tööinimene saaks pärast tööaega teenuse ja mis nädalavahetusel töötaks ülelinnalisena, on kuum teema. Kriis on näidanud, et taolist tulevikku juba arutatakse. Meie plaan aitaks inimestel saada kiiremini lahenduse ning hoida EMO ressurssi kriitilisemas seisus abivajajatele. Taas põhimõtteline valik, kas teha midagi moepärast või põhimõtteliselt. Plaan on, linnapeana ma kasutaks, mis sest, et see on teiste idee.
Viiendaks — linna teenuste kvaliteet, ettevõtlusega side ning ühendus Helsinkiga
Viiendaks. Tegelikult jõuaks veel ka viiekümneviiendaks lisada, ideid on palju. Kontrastina ainuvõimule, mis kulutab. Linnapeana koristaks ma ära kõik linnajuhtide pildid tasutud lehtedest kuni oktoobrini 2021. Ning kasutaks vabaneva pinna või siis raha Tallinnas väikeettevõtjate aitamiseks. Nii selleks, et tuua Eesti inimesi, tervisenõudeid täites, teenust ostma, kui selleks, et luua võimalusi, kus vabas õhus tekiks kauplemisruumi, mis kriisis turvaline. Mõni miljon meediakulude arvelt, see kiitus oleks siiras, mitte ostetud.
Linnapeana ma küsiks Tallinna transpordijuhtidelt, kas nad iga päev sõidavad sama transpordiga, millega inimesed? Ning küsiks valget A4 ulatades, mis täpselt takistab juhtkonna hea elu (meenutan alkoholioste, luksbusse jpm) arvelt lisamast mõnda trammi/bussi liinile, kus tipptunnil koormus, inimeste tihedus suur ning seetõttu vahet hoida keerukam. Kui nemad ei saa hakkama, leiame need, kes saavad. Ning need, kes ei keeruta aastaid uute trammiliinide ja ühenduste rajamisel pealinnas ja üle piiride.
Ning küsiks linnavalitsuses suure ringi küsimuse: kas kellelgi on paremat ja suuremat ideed Eesti majanduse ja julgeoleku ning Tallinna atraktiivsuse kasvatamisel kui Tallinn — Helsinki tunneli eestvõitleja olemine? Kui seda vastust ei tule, asuks tegutsema, ühendus naabritega toob jõukust mõlemale rahvale. Ning kriisi ajal ehk annab ka suuremat pilti, et mitte vaid elada ettekujutuses, et jõukaks saab vaid senist ümber jagades. Uut tuleb luua.
P.S Kui ma oleks linnapea, oleks ma selle loo eest tänulik. Preemiana eelistaks kirjutaja tegusid tordile, kui sobib.
Viis sammu, millega saab juba 2021 Tallinna paremale kursile was originally published in Reformierakond Tallinnas on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Yoko Alender: Kas oleme oma Nokiat suurte sõnade saatel solgiämbrisse heitmas?
Blogid
24. November 2020 16:31
Yoko Alender
Eesti tõuseb Euroopa Liidu suurima struktuurse defitsiidiga riigiks Riigikogule esitatud eelarve kulud on ajaloo suurimad Laenukoormus tõuseb ajaloo suurimaks – 6,6 miljardit Lõpetada tuleb raha jagamine omadele jämedate ja jämedamate vorstiviiludena Eesti inimeste rikkus on olnud haritus ja töökus. Kindel siht ja veendumus, et oma lastele loome paremad tingimused, kui olid meie vanematel või meil […]
The post Kas oleme oma Nokiat suurte sõnade saatel solgiämbrisse heitmas? appeared first on Yoko Alender.
Signe Riisalo: Aegil tuleb sõltumatu ajakirjanduse ründamist selgitada
Pressiteated
23. November 2020 16:00
Signe Riisalo
Reformierakonna Riigikogu fraktsioon edastas justiitsminister Raivo Aegile kirjaliku küsimuse, milles palub selgitada sõltumatu ajakirjanduse ründamist Mailis Repsi ametihüvede kuritarvitamise kaasuses.
Küsimusele alla kirjutanud Riigikogu liikme Signe Riisalo sõnul tunnistas justiitsminister viimasel valitsuse pressikonverentsil, et palus vastusena Õhtulehes ilmunud artiklitele prokuratuuril kaaluda ajakirjandusväljaande suhtes uurimise algatamist.
“Neid sõnu on tõlgendatud nii sõltumatu uurimisorgani prokuratuuri mõjutamisena kui ka sõltumatu ajakirjanduse ähvardamise ja suukorvistamise katsena,” märkis Riisalo.
Seetõttu soovib riigikogu liige, et Raivo Aeg täpsustaks, millises vormis ta prokuratuuril seisukoha võtmist palus ning lisaks vastusele ka vastava dokumendi.
Aeg peab ka vastama, mitu korda on ta justiitsministrina palunud prokuratuuril mõnes küsimuses seisukohta võtta, millistel kuupäevadel ja mis küsimustes ta seisukohta küsis ning mitu korda neist palus seisukohta ajakirjandusliku tegevuse suhtes.
Veel küsib Signe Riisalo, kas justiitsminister või mõni teine minister on seoses Õhtulehe ja Mailis Repsi juhtumiga edastanud palveid ka teistele õiguskaitseorganitele.
Reformierakond: infotund peab keskenduma koroonakriisile
Pressiteated
23. November 2020 11:30
Kaja Kallas
Riigikogu Reformierakonna fraktsioon esitas Riigikogu juhatusele ettepaneku sisustada kolmapäevane infotund koroonakriisi lahendamise küsimustega.
“Soovime infotunnis küsimustele vastamas näha peaministrit, sotsiaalministrit ja hariduse eest vastutavat ministrit, et anda Eesti inimestele selgeid vastuseid, millised on valitsuse kehtestatud piirangud, miks sellised piirangud on kehtestatud, millele tuginedes on otsused tehtud ning millised on järgmised sammud tervishoiu korraldamiseks, hariduse tagamiseks ja majanduse käigushoidmiseks,” ütles Reformierakonna juht Kaja Kallas.
Jürgen Ligi: eelarve tuleb 2023. aastaks viia struktuursesse tasakaalu
Pressiteated
18. November 2020 20:15
Jürgen Ligi
Reformierakonna fraktsiooni nimel täna riigieelarve teisel lugemisel kõne pidanud Jürgen Ligi ütles, et eelarve on ajaloo kõige kehvemas seisus ja tuleks viia 2023. aastaks struktuursesse tasakaalu.
“Kulutada oskab igaüks, aga ainus tõeliselt tähtis asi, mis eelarvet iseloomustab, on, kas tulud ja kulud on kooskõlas omavahel ja majandusolukorraga. Neli aastat nad seda pole olnud ja tuleval aastal püstitame rekordi,” ütles Ligi.
Ligi sõnul on korras riigirahandus olnud aastaid Eesti auasjaks. “Mina sain rahandusministrina esitleda graafikuid, kus Eesti eelarve seis on Euroopa parim, mis ei seganud olla ka suurim investeerija, kulutada 2% SKPst kaitsele, parandada kiiresti sotsiaalolukorda ja olla eeskujulik hariduses,” meenutas Ligi.
“Nüüd on graafikud nagu ümber pööratud. Eesti on ainus riik, kus struktuurne miinus järgmisel aastal kasvab, Eesti struktuurne miinus on Euroopa suurim ja võlakasv kõige kiirem. See on vastutustundetu ja riiklik häbi,” ütles Ligi.
Tema sõnul ei päde peaministri, rahandusministri ega rahanduskomisjoni jutt, et see tuleneb rasketest aegadest. “Struktuurses arvestuses on halb aeg juba maha arvestatud, seda miinust on Ratase valitsus tootnud ka väga headel aegadel ja sellest ei tulda ajaga ise välja, nagu nad väidavad,” selgitas Ligi.
Ligi sõnul on tema arvates eelarvele tehtud kõige olulisem muudatusettepanek viia eelarve struktuursesse tasakaalu aastaks 2023. “Palun Riigikogul seda kindlasti toetada,” lõpetas Ligi.
Reformierakond valis juhiks tagasi Kaja Kallase
Pressiteated
14. November 2020 16:15
Reformierakonna liikmed valisid erakonna juhatuse valimistel uue 17-liikmelise juhatuse, erakonna juhiks valiti tagasi Kaja Kallas.
Kaja Kallas kogus juhatuse esimehe valimistel 984 häält.
Reformierakonna juhatuse üle-eestiliselt valitavaks liikmeks kandideeris 19 inimest, kelle valimistulemused on järgmised:
Reformierakonna liikmed valisid erakonna juhatuse valimistel uue 17-liikmelise juhatuse, erakonna juhiks valiti tagasi Kaja Kallas.
Kaja Kallas kogus juhatuse esimehe valimistel 984 häält.
Reformierakonna juhatuse üle-eestiliselt valitavaks liikmeks kandideeris 19 inimest, kelle valimistulemused on järgmised:
Jürgen Ligi 811, Urmas Paet 789, Maris Lauri 778, Kristen Michal 746, Hanno Pevkur 727, Aivar Sõerd 707, Marko Mihkelson 679, Keit Pentus-Rosimannus 663, Urve Tiidus 635 Urmas Klaas 631, Yoko Alender 628, Urmas Kruuse 609, Andres Sutt 559, Signe Riisalo 356, Mart Võrklaev 341, Kristo Enn Vaga 272, Andrus Seeme 204, Timo Suslov 124, Allan Keian 116.
Kokku osales üle-Eestiliselt valitavate juhatuse liikmete valimisel 1128 liiget.
Lisaks valiti Reformierakonna juhatusse kolm regioonide esindajat. Lõuna Regioonist valitava juhatuse liikme valimistel jagunesid hääled järgmiselt: Maido Ruusmann 183, Rait Pihelgas 157.
Lääne-Eesti regioonist valitava juhatuse liikme kandidaatidele anti kokku hääli järgmiselt:
Jaanus Tamkivi 122
Põhja-Eesti regioonist valitava juhatuse liikme kandidaatidele anti kokku hääli järgmiselt: Maris Toomel 237, Art Kuum 142, Kalle Toomet 117.
Seega osutusid erakonna juhatuse liikmete kohale valituks: Jürgen Ligi, Urmas Paet, Maris Lauri, Kristen Michal, Hanno Pevkur, Aivar Sõerd, Marko Mihkelson, Keit Pentus-Rosimannus, Urve Tiidus, Urmas Klaas, Yoko Alender, Urmas Kruuse, Andres Sutt, Maido Ruusman, Jaanus Tamkivi ja Maris Toomel.
Tulenevalt MTÜde seaduse §22 võetakse Reformierakonna üldkogu otsused vastu elektrooniliselt. Otsuste vastuvõtmine toimub erakonna siseveebis ajavahemikus 14. november kell 15.30 kuni 21. november kell 00.00.
Vaata juhatuse välja kuulutamist videos
Erkki Keldo: jah, muutus on võimalik!
Kõned
14. November 2020 16:00
Head erakonnakaaslased!
Möödunud aasta on olnud nii mitmeski mõttes erakordne. Seda ilmestab kõige paremini olukord, kus täna kogunema pidanud Üldkogu asemel vaatate ülekannet turvaliselt enda kodust ekraanide taga. Oleme pidanud harjuma uue olukorraga, mida keegi ei osanud veel aasta tagasi ette näha.
Loe edasi või vaata videost.
Käesolev aasta oli Reformierakonna 25 tegevusaasta, kuhu olime plaaninud liikmetele mitmeid üritusi ja tegevusi, kuid nii nagu tänagi, siis kahjuks ei saanud enamikku neist plaanidest ellu viia, kuna keskkond meie ümber seda lihtsalt ei võimaldanud.
Eile sai Reformierakond juba 26 aastaseks. Mul on väga hea meel näha, et erakond koos liikmetega on täis teadmisi ja elukogemust, kuid samal ajal on meis värskust. Meis on elujõudu ja uusi ideid, kuidas Eestit paremaks muuta. - Täpselt nagu üks 26 aastane olema peab.
Olukord meie ümber võib olla keeruline ja muutlik. Kuid eestlaslikult ei jää reformierakondlased kindlasti seepärast nukralt oma tegevustes seisma. Me mõtleme alati võimalustele, kuidas tekkinud olukorras hakkama saada ja uued väljakutsed vastu võtta. Reformierakond vaatab alati positiivselt tulevikku ja seetõttu tuleb ka halvast koroonaviirusest maksimum võtta. See on meie võimalus organisatsiooni arendada nii, et valijatega suhtlusel ja meie sõnumite edastamisel oleksime veelgi efektiivsemad.
Uuele ajale kohaselt saame olla mitmekülgsemad sotsiaalmeedias ja nutikamad virtuaalses suhtluses ning video- ja pildimaterjali tootmises. Ühiskonna ja inimeste tarbimisharjumused on ajaga muutnud ning meie eesmärk peab olema uute lahenduste pakkumine, mitte vanadesse võtetesse kinni jäämine.
On äärmiselt hea meel näha, kuidas erinevates uuendustes on Reformierakond olnud eeskäija. Meie käima lükatud kampaaniad ja suhtlusformaadid leiavad tihtipeale ka hilisema kasutuse meie konkurentide juures. Võtan seda kui meelitust ja kinnitust meie heast tööst. See näitab meie meeskonna tugevust ja kohanemisvõimet.
Kuna kevadel ei saanud inimestega füüsiliselt kohtuda oleme käima lükanud saatesarja, „Mis Eestist saab?“. Meie Facebookis jälgitava saate eesmärk on iganädalaselt rääkida oma toetajatele just aktuaalsetest teemadest, mis neid huvitavad. Kindlasti jätkame sellega ka tulevikus.
Kuid ka keerulise viiruse ajal ei tohi kindlasti ära unustada suhtlust inimestega – seda otsest ja vahetut, valija ja valitava vahel. Mis tänases olukorras peab muidugi olema ohutu ja inimeste tervist hoidev.
Peame alati meeles pidama, et Reformierakond on see poliitiline jõud, kes annab inimestele kindluse, et meid valides seisame oma väärtuste ja väljaöeldu eest lõpuni ning ei otsi pärast valimisi erinevaid põhjendusi või vabandusi, miks oma sõna murda, nagu oleme näinud teiste erakondade juhtliikmete tegemistes.
Kuid nagu eelnevalt ütlesin, siis Reformierakond vaatab alati tulevikku ja järgnev aasta aega möödub suuresti kohalike valimiste tähe all. Kohalikud valimised saavad olema jällegi omalaadsed. Tänase valitsuse absurdsuste tulemusel toimuvad kohalikud valimised ajal, mil riigi tasandil tekkinud väärtuskonflikt on teema, millest mitte kuidagi kohalikel valimistel mööda ei pääse.
Kuid seekordsetel valimistel on ka teine tahk. Need valimised annavad võimaluse näidata igas kohalikus omavalitsuses, et sellist valitsuse tegevust ja poliitikat ei aktsepteerita ning positiivne, parempoolne, avatud ja tulevikku vaatav poliitika on võimalik. Kõik Eesti elanikud, kes tunnevad, et nende jaoks ei ole tänase valitsuse valitud väärtused ja suund õige, saavad oma rahulolematuse vormistada tulemuseks valimistel. Reformierakond on nende inimeste valik, kes arvavad, et Eestit ei peaks nii edasi juhtima! Meie meeskond ja inimesed on just see garantii, et tugev ja usutav alternatiiv tänasele valitsuspoliitikale on olemas.
Head kuulajad.
Ma ütlen jah, muutus on võimalik, kuid see saab võimalikuks ainult koos ühiselt tugeva meeskonnana tegutsedes, kus iga erakonnaliige - toetajast, kandidaadist, omavalitsusjuhist, Riigikogu liikmest kuni erakonna juhtkonnani välja - pingutavad ühiselt, et kohalikel valimistel teha selline tulemus, mis annab tänasele valitsusele selge signaali. Valitsus peab saama tugeva sõnumi, et Eesti inimesed ootavad paremat, avatumat, tulevikku vaatavat ja Eesti inimeste heaolu kasvatavat poliitikat, mille üle saab olla uhke nii kodu- kui ka välismaal.
Reformierakond on võimul enam kui kolmandikes omavalitsustes üle Eesti. Meil on üle kolmekümne linnapea, vallavanema ja volikogu esimehe. See on ühelt poolt suur tunnustus, et väga paljud Eesti inimesed usuvad, et just meie liikmed on kõige paremad inimesed kohalikku elu arendama. Teisalt paneb see ka meile väga suure kohustuse ja väljakutse, et neid inimesi ja ootusi mitte mingil juhul alt vedada.
Olen tihti täheldanud, et avalikkuse poolt oodatakse reformierakondlastelt palju enam kui meie konkurentidelt poliitikas. Ma võtan seda kui suurimat komplimenti ja tunnustust meie inimeste tehtud tööle, sest avalikkuse kõrge ootus näitab, et meie tegemisi hinnatakse ja väärtustatakse. Me ei saa ega kavatse ka tulevikus latti alla lasta, sest inimesed ja Eesti riik väärivad ainult parimat.
Meie liikmed üle Eesti teevad häid asju ja juhivad omavalitsusi just nendest väärtustest lähtuvalt. Avatult ja inimesi kaasavalt. Võttes näiteks Tartu linna, millest on reformierakondlaste juhtimisel saanud Eesti kõige edumeelsem omavalitsus. Käima on lükatud jalgrattaringlus, saadi Euroopa kultuuripealinna tiitel ning kõige enam hoolitakse puhtast loodusest ja elukeskkonnast, et Tartu oleks parim linn elamiseks. Soovin Urmasele ja kogu Tartu meeskonnale lennukaid ideid ja häid mõtteid. Kolm aastat tagasi hindasid valijad meie meeskonna ja Urmase tööd väga kõrgelt ning Urmas sai lausa 4699 inimese toetuse, mis tähendas, et lausa iga kaheksas valimas käinud tartlane andis oma hääle linnapeale ja tänu sellele võitsime Tartus kindlalt valimised. Jätkame samas vaimus.
Reformierakonna tugevust rohujuure tasandil näitab ka see, et oleme ainuke erakond, kes on võimul kõikides omavalitsustes nii Põlva- kui ka Järvamaal.
Meenutuseks eelmistest kohalikest valimistest, Rae vallas tänasid valijad meie endist vallavanemat Mart Võrklaeva väga hästi tehtud töö eest tugeva 1291 häälega, mis kindlustas meile volikogus täisenamuse. Tänaseks on Mart liitunud Riigikogu fraktsiooniga ja toetab oma nõu ja jõuga kogu Harjumaad.
Jõelähtmel kindlustasime valimistel oma positsiooni ning saime täisenamuse uues volikogus. Suuresti aitas sellele kaasa meie vallavanema Andrus Umboja tugev tulemus 449 häält, mis tähendas, et peaaegu 16% valijatest toetas Andrust.
Lääne-Virumaal tegi omavalitsuste peale kõige tugevama tulemuse meie Rakvere linnapeakandidaat Marko Torm. Markot toetas 937 inimest. Uuest aastast on Marko meiega Riigikogus ja kindlasti toetab kõiki Lääne-Virumaa meeskondi ka kohalikel valimistel. Samamoodi tegi tugeva tulemuse Väike-Maarjas Indrek Kesküla, kes võttis isiklikult 15% kõikidest häältest ja juhtis meeskonna kindlale võidule.
Pärnumaal tegi hea tulemuse meie linnapeakandidaat Toomas Kivimägi, kes teenis 10% valijate toetuse ning aitas oma häältega meid Pärnu linnas valimisvõiduni.
Põlvamaal oli kõige edukaim kandidaat Kõlleste vallavanem ja meie maakonnaorganisatsiooni juht Andrus Seeme, kes juhtis ühinenud Kanepi vallas meie meeskonna kindlale võidule. Andrus ise sai lausa iga üheksanda valimas käinud inimese hääle. Tänaseks on Andrus samamoodi meiega Riigikogus ning kindlasti juhib ka nendel valimistel terve Põlvamaa võiduni.
Viljandis linnas võttis kohalikel valimistel juhtohjad enda kätte pikaaegne meeskonnaliige Madis Timpson ning valijad premeerisid teda tugeva tulemuse ja saamisega Viljandi uueks linnapeaks. Usun, et Madis koos meeskonnaga teeb seekord väga hea tulemuse ning jätkab Viljandi juhtimist paremal kursil.
Valgamaal tegi tugeva tulemuse Tõrva vallavanemakandidaat Maido Ruusmann. Ta sai 365 häält, mis tähendas, et iga kümnes valija andis oma toetuse Maidole. Tänu sellele saavutasime uues Tõrva vallavolikogus täisenamuse ning Maido on jõuliselt arendanud Tõrva valla elu.
Neid positiivseid näiteid on veel ja veel ning vabandan, et kahjuks ei jõua ma kõiki meie inimeste suurepäraseid tulemusi eelmistel kohalikel valimistel meenutada. Kuid miks ma sellest teile räägin? Kui konkurendid üritavad väita, et Reformierakond nõrgeneb või head inimesed lähevad minema, siis hoopis vastupidi. Siinkohal on mul suurepärane võimalus tänada kogu erakonna nimel neid pikaaegseid liikmeid, kes on otsustanud vastu võtta uusi väljakutseid erasektoris. Aitäh, et olete panustanud nii Reformierakonna, kui ka Eesti riigi arengusse. Teie panus meeskonda on hindamatu. Nagu näete, meie pink on väga pikk ja tublisid inimesi tuleb juurde nii omavalitsustest kui ka eksperte, kes tahavad Eesti arengusse panustada.
Ma olen nüüd meid põhjendatult ja pikalt kiitnud. Te oletegi tublid! Aga me ei tohi muutuda mugavaks ja võtta asju iseenesestmõistetavalt. Kui ma ennist ütlesin, et jah, positiivne muutus on võimalik, siis samamoodi on võimalik ka negatiivne muutus. Piisab ainult sellest, kui tunneme ennast liiga mugavalt, ei suhtle ja ei kaasa piisavalt inimesi, ei tee korralikku programmi ja kampaaniat. Riigi näitel on juba kahjuks täna näha, et piisab ainult aastast, et lõhkuda väga palju, mida üheskoos on üle 20 aasta ehitatud.
Head kohalikud liidrid. Panen teile südamele, et kõik omavalitsus- ja piirkonnajuhid peavad olema valmis meie ühiste väärtuste eest seisma ja tegema kõik endast oleneva, et saaksime parima võimaliku tulemuse kohalikel valimistel. See tagab, et just meie väärtused ja poliitikad oleksid need, mis aitavad arendada omavalitsusi ja tõsta inimeste elukvaliteeti kodukohas.
Üks on kindel – Reformierakond läheb kohalikele valimistele vastu tugeva meeskonnaga. Oleme käivitanud liitumiskampaania, mis näitab inimestele, et Eestis on olemas erakond, kus hinnatakse kõrgelt avatust ja vabadusi, edasipüüdlikkust ja ettevõtlikkust; kus ehitatakse jõukamat riiki, mis oleks kindlalt kaitstud koostöös meie seniste heade liitlastega. Oleme erakond kuhu oodatakse liituma kõiki sarnaselt mõtlevaid inimesi. Kampaania jätkub ka uuel aastal just rõhuga kohalikele valimistele, et meiega samu väärtusi jagavad inimesed on oodatud Reformierakonnaga liituma ja kandideerima. Mida rohkem meid on, seda kindlamad saame olla, et pärast valimisi saadab edu just meie jagatud väärtusi. Nii saame täita just neid lubadusi, mis meie toetajatele on kõige olulisemad.
Tänane Eesti on paljuski Reformierakonna nägu – oleme koos ellu viinud paljud viimasel kolmel kümnendil Eestile edu toonud otsused! Usun, et meie armsas riigis on veel väga palju inimesi, kes ei soovi näha ehitatu lõhkumist ja tagasi pööramist. Seepärast kutsun üles kõiki erakonnaliikmeid leidma inimesi, kes jagavad meiega samu väärtusi ja on valmis kohalikel valimistel osalema, kas toetajana või kandideerijana, et kindlustada meie poolt kujundatud Eestit.
Kaks aastat tagasi, kui Kaja Kallas usaldas mulle vastutusrikka peasekretäri ameti, siis minu kaks suurimat väljakutset oli korda teha erakonna rahaasjad ja aidata meeskond järgmiste valimiste võidule. Siinkohal on hea meenutada, et Reformierakond sai nii Riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel ülekaalukalt Eestimaa inimeste suurima toetuse ja võitis mõlemad valimised.
Rääkides aga erakonna rahaasjadest, siis on samamoodi hea meel öelda, et erakonna rahaasjad on korras ning meie laotud vundament tugev valmistumaks kohalikeks valimisteks. Kindlasti ei olnud see kõik üksi minu töö ja siinkohal on hea võimalus tänada kõiki erakonnakaaslasi, inimesi ja ettevõtjaid, kes usuvad liberaalsesse maailmavaatesse ning on toetanud ja jätkuvalt toetavad Reformierakonda. Aitäh teile!
Kuid nii nagu Kaja oma kõnes ka ütles, siis tugeva kohalike valimiste kampaania tegemiseks peame astuma veel sammu edasi. Eelnevalt mainisin, et Reformierakond on olnud ja on ka tulevikus Eesti poliitikas see erakond, kes loob uusi norme ja eeskujusid. Seepärast oleme käima lükanud erakonna annetuskampaania, sest kõikide nende suurepäraste ideede ja programmide tutvustamiseks on vaja teha kampaaniat ning selleks on vaja toetajaid.
Soovin, et Reformierakond oleks esimene erakond Eestis, kes suudab püsiannetustega nii erakonnaliikmetelt kui ka meie valijatelt toetada erakonna igapäevategevusi ja kampaaniat, et me jõuaksime võimalikult paljude inimesteni oma sõnumite ja poliitikaga. Igaüks teist ekraanide taga saate sellele kaasa aidata. Minge lehele toeta.reform.ee ning tehke lihtsalt ja mugavalt erakonnale püsiannetus.
Eraldi tahan välja tuua, et see raha läheb just meie poliitikate tutvustamisele, kampaaniale, et meie ideed jõuaksid võimalikult paljude eestimaalasteni. Minu kogemused ütlevad, et selline süsteem saab töötada ainult siis, kui kogu organisatsioon ja meeskond saavad aru, et see on meile oluline. Siinkohal on mul väga hea meel öelda, et paljud liikmed erakonna juhatusest ja ka Riigikogu fraktsioonist on tänaseks juba püsiannetajad ning loodetavasti liituvad sellega ka meie kohalikud juhid, liikmed ja järjest rohkem ka erakonna maailmavaate toetajaid.
Head sõbrad ja võitluskaaslased – Reformierakonna toetus üle Eesti on suur. Inimesed näevad meis seda valguse majakat valitsusvastaseks võitluseks. On meie ülesanne näidata, et avatud ja tulevikku vaatav poliitika on Eestis võimalik. Et poliitika saab olla sisuline ning debatti peetakse väärikalt. Reformierakond on Eestis liberaalse maailmavaate eestvedaja ja Eesti eduloo kandja. Reformierakond on see jõud, mis seisab vaba ja võimalusterohke Eesti eest, kus saavad sündida meie kõigi elu edasi viivad uued ja paremad mõtted. Hoiame seda ja läheme üheskoos võidukalt edasi! Aitäh teile!
Kaja Kallas: Teeme Eesti jälle suureks!
Kõned
14. November 2020 15:45
Head sõbrad ja mõttekaaslased,
Olen teie ees teist korda erakonna juhi kandidaadina. 2018.a ütlesin siin seistes nii: „Ees seisavad väga rasked ajad ja ma olen ainuke, kes on selle väljakutse vastu võtnud. Aga kuna ma seisan siin teie ees sellele kohale üksi kandideerides, siis on teil ainult valik, kas uskuda, et ma saan hakkama ja mind selles toetada või seda mitte teha. Esimesel juhul on lootust, et me vähem kui aasta pärast toimuvatel valimistel teeme võidutulemuse, teisel juhul seda lootust ei ole.“
Loe edasi või vaata videost.
Kas ma teadsin tol korral kandideerides, kui raske see töö on ja kui rasked ajad meid tegelikult ees ootavad? Ei teadnud. Kas ma oleks kandideerinud, kui oleksin teadnud? Kindlasti oleksin. Sest ma teadsin juba siis, et inimesed, kellega koos avaneb mul võimalus töötada, on targad, loovad, vastutustundlikud, empaatilised. Sellised, kes on Reformierakonnale andnud oma südame ja kujundanud tema näo. Suur aitäh teile selle eest!
Kui ma kaks ja pool aastat tagasi sellele ametikohale asusin, oli minu esmane ülesanne erakonnas valitsevatest erisustest ühtne jõud moodustada. Ja teine ülesanne oli võita kahed valimised. Saime nende ülesannetega hakkama. Oli parasjagu pinget, vaeva ja vaidlemist. Aga me hoidsime kokku ja tegime selle koos ära. Täna on meil tugev, ühtehoidev ja kompetentne meeskond. Meie poliitikud ja poliitiline programm leidsid ühiskonnas laialdase toetuse. Ja see toetus ei ole valimiste järel kuhugi kadunud. Vastupidi, see on tugevam, kui kunagi varem.
Kolmas ülesanne oli korda saada erakonna rahaasjad ja ka selles osas oleme saanud oma kohustused täidetud ja varugi kogutud. Erakordselt suur tänu peasekretär Erkki Keldole, sest see on olnud raske töö. Meil pole võlgu. Meie tänastest sissetulekutest piisab, et hoida käigus erakonna masinavärki. Korralikuks valimiskampaaniaks peame aga ühiselt pingutama. Siinkohal ongi mul teile, head erakonnaliikmed, üleskutse: Paneme rahad kokku ja loome soliidse rahalise baasi järgmisteks valimiskampaaniateks.
Aga neljas eesmärk - viia Reformierakond kui Eesti suurima toetusega erakond tagasi valitsusse – see eesmärk on täitmata. Heas usus tegime ettepaneku alustada läbirääkimisi esmalt Keskerakonnale, kellega koos sündiv koalitsioon andnuks Eestile kõige stabiilsema võimaliku valitsuse. Pärast Keskerakonna keeldumist pöördusime Isamaa poole. Mõlemad – nii Keskerakond kui Isamaa - soovisid oma partnerina näha EKRE-t.
Võin uskuda, et EKRE-ga koalitsioonilepingut sõlmides lootsid nii Keskerakond kui Isamaa, et valitsuserakonnaks saades muutub EKRE räuskav, ühiskonda lõhestav retoorika. Täna teame me kõik, et juhtunud on vastupidine. See oli ette näha igaühele, kes on vähegi uurinud EKRE tüüpi äärmuspopulistide tegevusloogikat. Mitte kusagil ei ole need erakonnad püüdnud ühiskonda sidustada. Mitte kusagil. Vastupidi: viha ja vaen, ühiskonna polariseerimine, inimeste jagamine „õigeteks“ ja „valedeks“, just selline on muster, mille oma vaikiva soosimisega on omaks võtnud Eesti Vabariigi valitsus ja mis tahes tahtmata kujundab kogu Eesti mainet.
Täna saame me raudkindlalt öelda, et Isamaa ja Keskerakond tegid vea. Iga päevaga on see viga aina valusamalt meile kõigile näha. Sajad tuhanded Eesti inimesed tunnevad sellest kõigest häbi, kurbust ja valu. Kusjuures ka EKRE põhitoetaja heaolu ei ole tänase valitsuse käe all üldsegi paranenud. Nende inimeste tegelikele probleemidele ei pööra valitsus vähimatki tähelepanu. Kui kaua pakub räuskajatele rõõmu teadmine, et kui me muud ei teegi, siis vähemalt teeme haiget?
Alternatiivid on alati olnud. Ma mõistan, et oleme oma pikkade valitsemisaastate jooksul koalitsioone vahetanud ja see on tekitanud meie partnerites vastakaid tundeid. Aga praegu me näeme olukorda, kus koalitsiooni püsimine on justkui väärtus omaette. Ükski koalitsioonileping ei saa olla õigustuseks euroopalikke väärtuste hülgamisele, meie kauaaegsete liitlaste mõnitamisele, meie riigi institutsioonide järjepidevale nõrgestamisele. Miks seniajani jätkub ühe koalitsioonilepingu asetamine kõrgemale Eesti rahvuslikest huvidest? Koalitsioonid vahetuvad ja peaksidki vahetuma. Mul on üleskutse teistele erakonnaesimeestele – selle asemel, et jääda minevikku kinni, liigume parem edasi! Meil on terve rida Eesti ees seisvaid väljakutseid, mis vajavad lahendamist. Me oleme koos üles ehitanud Eesti, mis on liiga ilus selleks, et selle lõhkumist rahulikult pealt vaadata.
Head kuulajad ja vaatajad!
Räägime nüüd olulisimast, mis meie igapäevaelu mõjutab. Koroonaviirusest. See mõjutab ka meie tänast üldkogu – me ei saa üksteist näha silmast silma, vaid peame suhtlema tehnoloogia vahendusel.
Omamoodi on koroonaga toimetulek seotud kõige sellega, millest ma eelnevalt rääkisin. Inimeste vastupanuvõime viirustele on otseses sõltuvuses nende vaimsest tervisest, nende enesetundest. Selles mõttes oleme täna palju halvemas seisus kui kevadel, kui koroona esimene laine Eestist üle käis. Väga paljudes kodudes on juba maad võtnud frustratsioon, pettumus, nõutus. Paljud on kaotanud töökohad, paljude töökohad on ohus, aga veel rohkem on neid inimesi, keda masendab see sõna ja see toon, kuidas valitsuse liikmed oma rahvaga räägivad. See häirib sedavõrd, et paljud on üldse loobunud uudiseid jälgimast. Et hoida oma toonust. Aga just seda – ükskõiksust, käegalöömist, allaheitlikkust - äärmuspopulistid ootavadki.
Küsimus ei ole ainult retoorikas. Probleemid, mille ees ei tohi silmi kinni katta, on elus endas.
Kas meie tervishoiusüsteem peab vastu? Kohtusime mõni aeg tagasi Eesti Õdede Liidu inimestega. Nad rääkisid, et õendus- ja hooldustöö jaoks Eestis lihtsalt ei jätku enam inimesi, kuigi neid inimesi on nüüd, kriisiajal, järjest rohkem vaja. Kuuleme valitsuselt riigieelarve investeeringutest rääkides, et on plaanis uusi hooneid ehitada. Uued haiglahooned on muidugi toredad, aga neist pole suurt kasu, kui ei jätku arste ega õdesid.
Inimeste nappus on tegelikult valdkondade ülene. Kust neid töökäsi, aga ka ajusid võtta? Peame alustama ausat arvepidamist: mida saame ise teha, milleks on vaja töötegijaid mujalt. Ja kust neid leida.
Inimeste vaimne tervis on üha suurema surve all, sest me vajame teineteisega suhtlemist ja lähedust. Aga kriitilistel juhtudel ka abi ja märkamist. Kuidas seda teha, kui kokkupuuted on minimaalsed? Laste vaimne tervis on oluline terve ühiskonna kasvamiseks, nad peavad saama koheselt abi. Me ei saa endale väikese riigina lubada seda, et ükski laps jääks abita.
Majanduses on samuti toimunud pöördumatud muutused. Suur osa meie majandusest on seotud sellega, et inimesed, kaubad ja teenused liiguvad vabalt. Koroona on sellele andnud tugeva löögi. Erasektor võtab vastu kõik koroonakriisi hoobid, samal ajal peab üleval avalikku sektorit, kes ühtegi lööki taluma ei pea ning mis ühtegi kulu kärpima ei lähe. See ei ole ei jätkusuutlik aga see ei ole ka õiglane. Avalik sektor peab olema erasektoriga solidaarne.
Lisaks teeb mulle muret vaba ettevõtluse tulevik. Valitsus pillub majandusse raha ja toetusi, aga see tekitab alati ebavõrdsust, sest riigilt toetuse saanutel on konkurentsieelis teiste ees. Lisaks suretab see välja initsiatiivi. Kuna valitsus jagab riigi raha oma suva järgi, siis moonutab see turumajandust tervikuna. Edukaks osutuvad mitte need, kes on kõige innovaatilisemad, efektiivsemad, paremad, vaid need, kes saavad valitsusega hästi läbi. Käsud, keelud ja juhised takistavad ideedel vabalt areneda.
Kriisis tuleb teha julgeid otsuseid. Algatada reforme ja vajadusel ümber ehitada iganenud struktuure. Eesti arengupiduritest on räägitud pikalt, nüüd oleks aeg otsustavalt tegutseda. Euroopa Liit pakub heldelt selleks erinevaid rahastamisvõimalusi, samuti saame õige eesmärgi nimel kaasata laenuraha.
Viirus sunnib peresid arvutite taha töötama ja õppima, kuid seda ei saa teha, kui internetti ei ole. Peame investeerima sellesse, et igas Eestimaa paigas oleks kiire internet. Ka targemad infotehnoloogilised lahendused aitavad inimesi oma igapäevategemistega toime tulla. Meie geograafilise hajutatuse juures on e-teenused ja võrguühendus möödapääsmatu esmatasandi vajadus. Eesti on olnud kogu maailmas tuntud digiriik, seda unarusse jättes kaotame ühe oma konkurentsieelise.
Kuidas kriisi ära kasutada? Me arvates oleks mõistlik meie ettevõtete innovatsioonivõime kasvatamiseks ja ülikoolide teadustegevuse rakendamiseks igapäevases ettevõtluses luua Rakendusuuringute Keskus, mis aitaks seda lõhet ületada. Teaduse ja ettevõtluse suurem koostöö aitaks leida võimalusi ka rohepöördeks, kuhu suunatakse lähiajal aina rohkem raha. Eestil oleks vaja oma rohelist poliitikat, mitte loosungeid ega ebarealistlikku radikalismi. Oleks aeg vaadata tõele näkku – põlevkivi tootmisele peame varem või hiljem joone alla tõmbama. Peaksime hoopis mõtlema sellele, kuidas meelitada Ida-Virumaale tööstusettevõtteid, kes vajaksid oskusi, mis on meie inimestel juba olemas.
Head erakonnakaaslased!
Järgmise valitsuse paneb kokku Reformierakond. Kui Reformierakonna kanda oleks valitsusvastutus, siis kindlasti alustaksime korras riigirahanduse taastamist. See ei ole kerge töö. Ardo Hanssoni mõtteid kasutades: kui tahta praeguse ja eelmise valitsuse ajal tekkinud eelarve puudujääki järgmise nelja aasta jooksul viia nulli, siis peaksime igal aastal 450 miljoni euro väärtuses tõstma makse või tegema kärpeid. Me kõik saame aru, et üksnes kärbetega aina paisuvat puudujääki enam ei likvideeri, seega – järgmise valitsuse jaoks seisab ees väga raske aeg ja väga rasked valikud. Riik, mis ei suuda oma arveid tasuda, ei jää kauaks vabaks.
Valitsuse vahetuse järel hakkaksime koheselt taastama ka Eesti rahvusvahelist mainet. Eesti peab muutuma jälle oma piiridest suuremaks riigiks, mida hinnatakse oma avatuse ja uuendusliku tehnoloogiapoliitika poolest. Me tahame elada tulevikku suunatud riigis, millega arvestatakse nii Euroopas kui maailma areenil. Me ei tohi jääda väärtuspoliitilisse mudaliigasse.
Me püüaksime leida eesmärke, mis meid ühendavad, mitte ei lahuta. Annaksime inimestele tagasi nende turvatunde. Me seaksime esiplaanile iga inimese anded ja võimed. Just nendest peab sõltuma ühe või teise inimese edutamine, mitte tema kuulekusest erakonnale. Meie valitsus seaks eesmärgiks, et riigiga oleks võimalikult lihtne läbi käia, et riik ei karistaks maksudega inimesi, kes on rohkem pingutanud, et riik ei unustaks ka neid, kes tõepoolest abi vajavad. Meie juhitud riigis oleks kõige tähtsam kodanik ja tema õigused.
Aga seni kuni me valitsust ei saa moodustada, peame olema tugev opositsioon. Otsustades selle järgi, kuidas valitsuskoalitsiooni poliitikud pidevalt meedias kurdavad, et kõige taga on Reformierakond ja Reformierakond ei lase neil oma plaane teostada, oleme oma tööga opositsioonis päris hästi hakkama saanud. Martin Helme raevunud avaldus selle kohta, et Kaja Kallas ei ole efektiivne, aga ometi on terve ühiskonna EKRE vastu üles ässitanud, on selle ilmekaks tõendiks. Olen uhke meie meeskonna üle, kes suudab anda sisulisi lahinguid mistahes teemadel.
Olen endalt mõnigi kord küsinud: kas me peaksime oma poliitika tegemise stiili muutma? Kas me peaksime leppima selle tasemega, laskuma ise sellele tasemele, mis näib olevat meie poliitilise kultuuri uus normaalsus? Mina ei saa sellega leppida ega kavatsegi. Just seepärast oleme üsna tihti astunud üles umbusaldusavaldustega. Tõsi, poliittehnoloogilises mõttes ei ole me nendega alati punkte kogunud. Aga me teeme seda ühiskonna põhiväärtuste kaitseks: me ei luba Eesti riiki kahjustavatel tegudel, meie inimesi solvavatel väljaütlemistel kujuneda normaalsuseks. See, mismoodi EKRE juhtpoliitikud omaenda rahvasse suhtuvad, see ei ole normaalne. Meie hoiaku selgus siin on vajalik kas või ainult selleks, et meie toetajad, kõik demokraatiasse uskuvad Eesti inimesed teaksid: me ei anna alla. Ja see kõik läheb ajalukku. Nii meie hinnang sellele, kui ka koalitsioonisaadikute vaikimine.
Üks koalitsioonierakonna juht ütles meedias, et me vajame konstruktiivset opositsiooni. Tõlgituna tähendab see, et olge meiega nõus, ärge vaielge! Võimulolijatele on vaidlused ebamugavad. Palju lihtsam oleks valitseda ilma sisuliste vaidlusteta, sest just sisus jääb see valitsuse meile suurelt alla. Nii, et head võimupoliitikud – ärge ise lootkegi, et me kuskil latti alla laseme.
Head kuulajad!
Järgmisel poliitika-aastal on meil kolm suurt väljakutset.
Esimene võitlus, mida meil tuleb kõik koos pidada, on võitlus vähemuste õigusi puudutava referendumi vastu, mitte rahvahääletuste vastu üldiselt. Me ei lase EKRE populistliku abielureferendumi survel ajada ennast tunnelisse, mille lõpus valgust ei paista. Tunnel, mille lõpus pole valgust, pole tunnel, vaid pime koobas. Igal juhul see referendum, tulemusest sõltumata, lõhestab ühiskonda. Seega meie esimene kaitseliin on see ühiskonda lõhestav referendum ära hoida, eriti arvestades, et „jah“ võidu korral kavatsevad koalitsioonipoliitikud vähemuste õigusi senisest veelgi enam piirata. Meenutagem sedagi, et kui rahvahääletust ei tule, siis Martin Helme sõnade järgi EKRE valitsuses ei jätka. Tõsi, varem on ta öelnud ka seda, et kui lahkub Mart Helme, siis seda valitsust enam ei ole. Kahjuks nii ei läinud.
Ütlesin, et alati on olemas alternatiiv. Täna veel ei ole meid veetud tagasi sellesse kitsasse ja umbsesse koopasse, kust me ligi 30 aasta eest välja murdsime. Täna veel võiksime selle pimeda koopa asemel tunda rõõmu avarast maailmast, kus austatakse üksteist, kus inimesi ühendab mitte hirm, vaid armastus.
Kui see referendum siiski tuleb, ei ole mitte mingit vahet, mida valitsus meilt küsib. Igal juhul on selle küsimuse mõte vähendada Eesti inimeste vabadusi ja minna vastuollu põhiseaduslike väärtustega ja mis peamine, eskaleerida ühiskonnas pingeid ja vastasseise. Seega pöörame plaanitava rahvaküsitluse valitsuse vastseks poliitiliseks aktsiooniks.
Kirjutame sellele sedelile suure EI. Ütleme „EI“ EKRE väärtustele, „EI“ suletusele, „EI“ harimatusele, „EI“ hirmudele ja seeläbi „EI“ valitsusele. Me ei lepi valitsusega, kes samm sammu haaval püüab lammutada õigusriiki, et muuta Eesti autoritaarseks võimuriigiks, kus demokraatiat ainult teeseldakse. Me tahame, et Eesti kuuluks Põhjamaade väärtusruumi, mitte postsovjetlike tigedate paariariikide hulka.
Teine lahing tuleb meil anda presidendivalimistel. Meie kõige tähtsam ülesanne on tagada, et presidendiks ei saa keegi, kes on valitsusele teene võlgu. Praeguse võimuliidu puhul on presidendi julgus erakordselt tähtis Eesti riigi väärikuse hoidmisel nii siseriiklikult kui väljaspool Eestit.
Kolmas väljakutse on mõistagi kohalikud valimised. Meie toetus üle Eesti on tugev ja meie ridades on väga palju inimesi, kel on häid ideid kohaliku elu edendamiseks. Ent üleriigilist olukorda arvestades on vältimatu, et kohalikud valimised kujunevad rohkem kui kunagi varem väärtuspõhiseks. Ja ka valijad ootavad meilt rohkem kui kunagi varem. Meie peale loodavad needki inimesed, kelle jaoks me võib-olla ei ole esimene eelistus valimispäeval. Seetõttu peame olema jõuliseks, veenvaks alternatiiviks kõigile, kes soovivad taastada uuendusmeelset, sõbralikku ja turvalist Eestit.
Annan endale aru, et üks erakond – olgu ta või kõige suurem, ei suuda üksipäini hoida Eestit riigina, mille üle me kõik võiksime tunda uhkust. Me vajame koosmõtlemist ja koosseismist koos Eesti rahvaga – meie kodanikuühendustega, ettevõtjatega, teadlastega, kultuurirahvaga, arstide ja õpetajatega, noorema ja vanema põlvkonnaga.
Meie ajalugu ei ole meie jaoks ette kirjutatud, see on MEIE kõigi poolt kirjutatud. Ärme lase seda ajalugu kirjutada minevikku ihalevatel jõududel. Me ei saa muuta riigi suunda kuniks me ei muuda inimesi, kes otsuseid teevad. Enamus ühiskonnast teab ja näeb, et praegune valitsus viib meid kraavi. See suunamuutus ja väärtuskonflikt, mille EKRE on valitsuse tasandile toonud, ei ole ainult Reformierakonna mure. See on kogu ühiskonna mure.
Võitleme edasi, et Eesti oleks mitte ainult majanduslikult õitsval järjel, vaid ka vaba, avatud, rahulik, demokraatlik, turvaline ja õnnelik maa. Maa, kus üksteist austatakse ja teineteise tunnetest peetakse lugu. Maa, kus inimesed julgevad unistada. Maa, kus me oleme jälle uhked oma riigi üle. Ja küll siis sellises riigis, kus kõigil on hea elada, sünnivad ka õnnelikud lapsed, kes viivad Eesti elu edasi. Teeme Eesti jälle suureks!
Yoko Alender: “Lõhesta, et võimutseda” / Poliitkolumnist (Raamatusoovitusi neile, kes on valmis nägema ka teisele poole)
Blogid
14. November 2020 13:45
Yoko Alender
“Lõhesta, et võimutseda” on iidne võimuvõte, mida rakendasid nii roomlased, uusaja riikide valitsejad kui britid 20. sajandi keskel Hindustanis, ehk Indiast Pakistani ja hiljem Bangladeshi moodustades.
The post “Lõhesta, et võimutseda” / Poliitkolumnist (Raamatusoovitusi neile, kes on valmis nägema ka teisele poole) appeared first on Yoko Alender.
Lõhesta, et valitseda
Blogid
14. November 2020 12:12
Yoko Alender, riigikogu liige
“Lõhesta, et valitseda” on iidne võimuvõte, mida rakendasid nii roomlased, uusaja riikide valitsejad kui britid 20. sajandi keskel Hindustanis, ehk Indiast Pakistani ja hiljem Bangladeshi moodustades.
Armastasin lapsena väga lugeda. Minu jaoks oli lihtne elada sisse heade lugude maailma ja käia koos peategelastega nende põnevaid radu. Alates ülikooliajast ja järjest oma pere kasvatades kadus mu elust ilukirjandus. Lihtsalt ei jagunud aega.
Yoko Alender, riigikogu liige
“Lõhesta, et valitseda” on iidne võimuvõte, mida rakendasid nii roomlased, uusaja riikide valitsejad kui britid 20. sajandi keskel Hindustanis, ehk Indiast Pakistani ja hiljem Bangladeshi moodustades.
Armastasin lapsena väga lugeda. Minu jaoks oli lihtne elada sisse heade lugude maailma ja käia koos peategelastega nende põnevaid radu. Alates ülikooliajast ja järjest oma pere kasvatades kadus mu elust ilukirjandus. Lihtsalt ei jagunud aega.
Iga hetk, mil oli võimalik lugeda, lugesin erialakirjandust või heal juhul oma hobide, jooga ja enesearengu teemadel. Läksin isegi niikaugele, et mingil ajal suhtusin ilukirjandusse pisut üleolevalt, tundsin, et ei vaja seda.
Nüüd on kõik mu lapsed kooliealised, igapäevatööks on juba mitu aastat poliitika. Päris pikalt ja põhjalikult lasingi end kaasa haarata hoopis poliitilistel narratiividel. Jah, ka poliitikas elavad narratiivid, toimetavad üksteisevõidu kangelased ja antikangelased. Osavate jutuvõtetega puhutakse elu sisse vanadele müütidele, oskuslikult luuakse uusi vaenlasi.
Kirjandus tuli tagasi
Mõned väidavad, et koroona tuli, et tuua meid tagasi koju, eneste juurde. Minu jaoks tõi koroonaaeg tagasi ilukirjanduse. Olen sel aastal lugenud läbi pea sama palju ilukirjanduslike teoseid, kui eelneva viieteist aasta jooksul. Jagan teiega mõningaid elamusi ja järeldusi.
Mõjus oli itaalia autori, kes kannab kirjanikunime Elena Ferrante, nelikromaan eelmise sajandi elust Naapolis. Tõuke lugemiseks andis romaanide põhjal tehtud seriaal “Minu geniaalne sõbranna”.
Kevadel ja suvel, kui reisipiiirangute tõttu sunnismaiseks jäime, tundsin siirast rõõmu lugemisest, mis tõepoolest viis rändama. Ütlevad ju psühholoogidki, et ilukirjandus mõjub hästi vaimsele tervisele, sest aktiiverib ajupiirkondi, mis stressi käigus känguma kipuvad.
Teisalt tervistab distants omaenese hetkemuredest. Neelasin neid omapärase stiiliga kirjaridu, kuhu oli põimitud nii üldinimlike tundeid ja tõdesid, et pidevalt pidin äratundmisrõõmust abikaasale, sõpradele jagama imetlust: mina siin, üle neljakümnene, neljalapseema, poliitik põhjamaises Eestis, aastal 2020. Ja nemad seal: naised igas eas rügamas Naapoli agulites 1960ndatel. Ometi oli tunne, nagu valgustaks need read just minu sügavamaid hingesoppe.
Filmid jäävad alla
Tõdesin taaskord, et hea ilukirjandusega võrreldavat elamust ei suuda pakkuda isegi jõuliselt vohav ja rikkalik filmide ja seriaalide maailm. See, mis toimub jutuvestja-kirjaniku, lugeja ja keele kokkupuutepunktis, on midagi maagilist. Hetk, mil tajud, et oleme tõepoolest ühendatud, ehkki nii eraldi, ka eraldatuna oleme seotud, oleme üks. On paljut, mis ühiskonnas ja maailmas pidevalt muutub, aga oma kannatustes ja soovis neid ületada, oleme ühendatud.
Elamus kahest hiljuti loetud raamatust, nendest üks dokumentaalne ja teine ilukirjanduslik räägivad lõhestavast, lõhkuvast poliitikast. Kavita Puri “Partition voices” ja Salman Rushdie “Kesköö lapsed” räägivad ühest maailma ajaloo suurimast rahvaste sunniviisilisest ümber-asustamisest. See põhjustas kannatusi, mille ulatust on alles viimasel ajal, sündumste 70. aastapäeva paiku, avalikkuse ette toodud.
Nimelt on kõne all periood peale teist maailmasõda, mil britid mõistsid, et neil tuleb Indiast lahkuda, ent neil puudub tulevikus regioonis arvestatav positisioon. Selle loomiseks aeti Põhja-India rahvad üksteise kõri kallale, et luua Pakistani näol uus riik, kus oma kanda kinnitada.
Mõne kuu jooksul pidid kümned miljonid inimesed kolima koduküladest ühele või teisele poole uut piiri. Sikhid, moslemid, hindud, parsid ja teised olid seni elanud üheskoos suhteliselt rahumeelselt. Ent kohalike äärmuslaste toel jagati koos brittidega rahvad religioonide alusel uutesse piiridesse. Järsku olid vaenlased need, kes seni olid olnud naabrid, tuttavad, koolivennad, sõbrad. Tuttavast ja omast sai järsku võõras. Maha tõmmati joon: teie ja meie, omade ja võõraste, sõprade ja vaenlaste vahele.
Jaga ja valitse
“Jaga ja valitse” ehk keeleliselt täpsemalt “lõhesta, et valitseda” on iidne võimuvõte, mida rakendasid nii roomlased, uusaja riikide valitsejad ja tõepoolest, ka britid 20. sajandi keskel Hindustanis, ehk Indiast Pakistani ja hiljem Bangladeshi moodustades.
Sellest, mida see pikas perspektiivis kaasa tõi, on kirjutanud minust targemad nii ajaloo-, ühiskonna- kui tänase maailma-poliitika uurijad. Tagajärjed kestavad ja arenevad ikka edasi. Ent mis on selle võimuvõtte sisu ja tugevus, miks see elab tänaseni?
Võimulolija ajab rahva otsitud põhjusel tülli ja garanteerib kesk (enda tekitatud) segadust omale kasuliku arengustsenaariumi. Kas oleme tõepoolest ka meie väikses armsas ja minu põlvkonna vaatest meie vanemate poolt vabaks lauldud Eestis oma poliitilistes narratiivides just siia jõudnud?
Milleks meile see peatükk ja kuidas see ometi läbi lugeda, nii et saad aru, vähemasti püüad mõista ka teist poolt, jääd endaks ja suudad ikkagi kirjutada järgmise peatüki hoopis oma stiilis, kopeerimata? Õiguskantslergi toonitas hiljuti Riigikogu ees tabavalt, et Eesti omariikluse mõttega ei ole kooskõlas vaenulikesse leeridesse ässitava poliitikastiili sissevedu.
Tänavajõukude loogika
Võib-olla on inimeste õigeteks ja valedeks jagamise mõju selles, et minnakse identiteedi kallale. Antakse inimesele identiteet, öeldakse ette, kes sina oled. Ei peagi enam ise enesearengu ja väärtustega vaeva nägema. Tänavajõukude loogika. Kaugenetakse argumentidest, lähenetakse ummisjalu ja emotsionaalselt. Ütle, et meie oleme paremad kui nemad, korda seda piisavalt palju ja peatselt oma ülimust usutaksegi. Usutakse oma (ülem)võimu.
Üheks viisiks seda demonstreerida on rahvaküsitlus, mis sisuliselt küsib enamuselt vähemuste õiguste kohta. Referendum väidab end kaitsvat abielu instititutsiooni, ehkki miski seda ei ohusta, kui jätta kõrvale päriselu, kus enamus inimesi valib elada koos abiellumata, ja suurem osa neist, kes abiellub lõpetab lahutusega. Referendub kahjuks seda päriselu eirab. Ei aita. Ei püüagi. Sest see ongi raske. Küll aga valmistutakse vastuseisuks. Tuleb öelda “ei” või “jah”, olla poolt või vastu. Aga millele täpsemalt, seda me veel tegelikult ei teagi. Jääb mulje, et pole väga vahetki, pigem kisub umb- või usaldushääletuseks praegusele valitusele.
Eesti Vabariik on üles ehitatud nii, et poliitiline võitlus ei käiks pelgalt skaalal “ei” või “jah”, poolt või vastu ja selle eest oleme tänulikud neile, kes olid enne meid. Nähes pelgalt musta ja valget, valides vaid “ei” ja “jaa” vahel jääb suur osa ühiskonnast alati kaotajaks.
Mitmenäoline riik
Meie valimissüsteem soosib mitmeparteilist riigikogu ja koalitsioonivalitsusi, kus viimastel aastatel on olnud esindatud nii konservatiivsed kui liberaalsed ja parem- ja vasakskaalal erinevad maailmavaated.
Põhiseadus näeb ette ühendava rolli ka presidendile, kelle valimiseks on vaja üle kahe kolmandiku rahvaesindajate toetust. Pinnas tasakaalukaks arenguks tundub olevat loodud ideaalne.
Mis siis ometi juhtunud on, et oleme jõudnud aega, kus isegi ühisest välispoliitikast on loobutud ja osa valitsusliikmeid valib meie suurima liitlase sisepoliitikasse sekkumise ja erakonna ajalehes kutsutakse üles “ülemaailmse komandör Trumpi selja taha jõuliseid meetodeid kasutama”?
Võõrandunud ja lõhestavat poliitnarratiivi eristab heast ilukirjandusest see, et hea ilukirjandus ei sulge, vaid vastupidi avab silmi. Kirjanikul, kunstnikul on võim, võim ja võime näha ja näidata
Kirjandus ei kasuta emotsiooni olemasoleva eelarvamuse tugevdamiseks, vaid viib kogetust kaugemale, püüab luua pinnast mõistmiseks. Kirjandus kasutab emotsiooni ehitavalt, kui soovite — puudutab seda osa meis, mis ühendab. Ehkki väljamõeldult, ette kujutatult saad astuda võõrasse ja samas nii lähedasse, saadki käia teise kingades.
Saad näiteks mõista mehena seda, mida tunneb naine, ja vastupidi või hoopis märgata, et ehk on soost siiski olulisem inimene, inimlikkus. Võid võitjana kogeda kaotuse valu ja vastupidi. Mõista neid, keda sunniti minema, mõista neid, kes pidid jääma. Mõista muutuvat, aga mõista ka seda mis püsib, mõista erinevat eiramata seda, mis ühendab.
Veel eristab ilukirjandust poliitnarratiivist see, et puudub varjatud agenda. Õigemini — heal ilukirjandusel on see agenda minu jaoks justnimelt inimese mõistmisvõime arendamise püüe. Igaüks meist loob oma lugu, oma pere- ja tööeluski loome ja jutustame oma lugu. Inimene on õnnelik, kui tema elu tema sisemisele narratiivile vastab, ta elab oma väärtuste järgi toimides, iseendana. Teisalt on oluline olla piisavalt avatud, õppimisvõimeline, et eaga uusi teadmisi ja kogemusi saades oma lugu ümber jutustada, tehes vahet muutumatul ja muutuval.
Vastamata küsimused
Mis on aga igaühe ülesanne ja võimalus tänaseid poliitnarratiive lugedes?
Kindlasti tähelepanelikkus, püüe läbi näha, millist emotsiooni soovib jutustaja tekitada?
Kas on olemas sisulised argumendid, milline on poliitnarratiivi taga elav eesmärk?
Ehk aetakse meile pelgalt “lõhesta, et valitseda” stiilis kärbseid pähe?
Mis saab tegelikest probleemidest, mis muide sageli on ühised neil, keda omavahel erinevates küsimustes tülli on aetud?
Milline on osava jutu taga märkamatult töötav agenda? On see võimul püsimine, “omadele jämedama vorstiviilu” lõikamine, seniehitatu teisititegemise soovist lõhkumine?
Või usume siiski veel peaminister Jüri Ratase ilusat muinasjuttu koalitsioonist, mis loodi, et sidusat ühiskonda ehitada?
Ilukirjanduses tekib hea loo puhul lugeja pähe ja südamesse pilt, tema arusaam sellest, millest lugu jutustab. Jääb üle eneselt küsida, kas lugu sidusast ühiskonnast ja pilt, mida näeme täna Eestis on kooskõlas?
Kahjuks ei usu seda muinasjuttu vist enam keegi, isegi valitsuse liikmed ise.
Ometi ei tohi unustada, et meil kõigil on võim, võime ja võimalus maailma muuta, eelkõige alustades iseendast. Meil on võimalik, kui me ei suuda seda kohe päriselus, siis kasvõi ilukirjanduse kaudu näha väitluste, võitluste, hukkamõistude ja eemale tõukamiste, võitjate ja kaotajate taga inimesi.
Alati ja ikka on erinevates poliitleerides ka neid, keda vaatamata kõigele ühendab siiras püüe paremuse poole. Meil on võimalus — meil on kohustus — säilitada inimlikkus, püüe mõista ja alati otsida seda, mis meid ühendab.
Lõhesta, et valitseda was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.