Mul on sõnum enam kui 300 000le täna vanaduspensioni saavale inimesele. Teie pensionid tõusevad kindlasti ja üldse mitte sellepärast, et tuleb hea minister, kes neid tõstab. Rahandusministeeriumi pikaajalise prognoosi järgi tõuseb pension järgmise nelja aastaga üle 600 euro ehk suurusjärgus 150 euro võrra. Luban teile täna, et kui Reformierakond pääseb valitsusse, teeme kõik selleks, et keskmine pension tõuseks nelja aasta jooksul 200 eurot.

Et vanaduspension saaks nelja aastaga 200 eurot tõusta, tuleb käivitada Reformierakonna majandusprogramm ja tekitada inimestes soov jälle Eestis makse maksta. Teatavasti sõltuvad pensionid Eestis 80% ulatuses sotsiaalmaksust ehk sellest, kui palju täna töötavad inimesed makse maksavad. Tänase valitsuse tulumaksupoliitika, mis karistab kõrgema maksuga ettevõtlikumaid inimesi, nende seas ka töötavaid pensionäre, on pensionikasvule otsene oht. Konjunktuuriinstituudi andmetel on ümbrikupalga saajate hulk Eestis tõusnud 8lt protsendilt 13le.

Lisaks pensionitõusule lubab Reformierakond eakatele järgmist:

1. Kaotame reeglid, mis maksustavad varasemast kõrgemalt tööl käivaid pensioniealisi
2. Tõstame üksi elavate pensionäride toetuse keskmise kuupensionini ehk anname neile lisaks 13nda pensioni
3. Taastame põhimõtte, et keskmine pension peab olema tulumaksuvaba
4. Paneme töökassa tööle ka eakate huvides, et pensioniealistel, kes tahavad töötada, oleks selleks kõik võimalused

Reformierakond lähtub oma eakatele suunatud poliitikates sellest, et vananemine on elu loomulik osa, mistõttu selleks tuleb valmistuda, ning sellest, et eakatel peab olema võimalik ühiskonnas aktiivselt ja teistega võrdväärselt kaasa lüüa. Peame oluliseks toetada kõiki tegevusi – liikumine, tervisejälgimine, osalemine huvitegevuses jm -, mis suurendavad inimeste vitaalsust ja paremat tervist. Peame oluliseks inimeste osalemist vastavalt oma võimetele ja tahtele ühiskonna- ja ka tööelus.

Meie hinnangul tuleb eraldi toetada just üksi elavaid pensionäre, sest just üksi jäädes on eakatel tihti eriti keeruline rahaliselt toime tulla. Praeguse 115 euro suuruse üksi elava pensionäri toetuse käivitas riik Reformierakonna eelmise valitsuse juhtimisel ja see on ennast igati õigustanud.  Nüüd tahame me seda suurendada, et kaaslaseta jäänud pensionärid saaksid aastas 13nda pensioni juurde.

Reformierakond on alati oluliseks pidanud ka põhimõtet, et keskmine vanaduspension on tulumaksuvaba. Juba pooleteise aasta pärast aprillis tõuseb keskmine pension üle 500 euro piiri ning suurel osal pensionäridest tuleb hakata selle pealt tulumaksu maksma. Meie plaan on taastada keskmise pensioni tulumaksuvabastus. See on üks samm, mis tagab, et pensionäride sissetulekud tõesti 200 euro võrra tõusevad.

Teiseks tuleb pensioniteemas rääkida pikast plaanist ehk neist inimestest, kes hakkavad saama pensionit aastate pärast. Meie suur eesmärk on see, et tulevikus oleks pensionile mineva inimese sissetulek pool riigi keskmisest palgast. Näiteks Soomes on keskmine pension täna 49% keskmisest palgast. Ent arvestada tuleb ka seda, et Soomes lähevad pensionile inimesed, kes selleks terve elu on saanud sääste koguda. Seda tuleb ka meil rohkem tegema hakata.

Kõigepealt me oleme väga vastu neile, kes ütlevad, et kohustuslik teine pensionisammas on halb ja tuleks kaotada. Vastupidi, kui vaadata, kus enamikul Eesti inimestel sääste on, siis need on peaaegu ainult teises pensionisambas.

Selleks, et pension oleks tulevikus pool keskmisest palgast:
1. Loome keskkonna, mis motiveerib erinevate säästmisvõimaluste teket:
teeme võimalikuks maksete vabatahtliku suurendamise II pensionisambasse
vähendame tööandja maksukoormat töötaja pensionisambasse panustamisel
2. Toetame paindlikku pensionilemineku iga
3. Kaotame ära pensionisammaste väljamaksete topeltmaksustamise, st pensionisammaste väljamaksed ei ole tulumaksuga maksustatud
4. Taastame süsteemi, kus igaühe töine panus suurendab tulevikus tema pensioni.

Tänaste ja tuleviku pensionite kasvu aluseks saab olla mitte kellegi lahke lubadus, vaid kiirem majanduskasv ja targem majandus. Ülioluline on ka astuda samme selleks, et Eesti ühiskonna teadvusesse tuleks tagasi arusaam, et makse tasub maksta. See on meie oma riik, millele kahju teeme, kui maksuraha Lätti viime. Kui see inimestele kohale jõuab, on enam kui kindel, et pension tõuseb ka ilma erakorralise tõstmiseta järgmise nelja aasta jooksul 200 eurot.

The post Kasvatame pensioni nelja aastaga 200 eurot appeared first on Kaja Kallas.

Eesti Reformierakonna fraktsioon esitab Riigikogule eelnõu, millega annab Vabariigi Valitsusele ülesande muuta Eesti alus- ning kooliharidus eestikeelseks. Sellele 2017. aastal munitsipaaltasandi esitatud ettepanekule on kogunenud poliitilist toetust ning esimest korda on tekkinud võimalus langetada otsus ja viia see ellu üleriiklikult. Seadusandja poolt takistused eelnõule puuduvad, mistõttu tuleb selleks anda täitevvõimule ülesanne alustada üleminekuga. Selleks on vajalik kõikehõlmav plaan, mis arvestab nii rahastuse, koolivõrgu, juhtide välishindamise kui muude aspektidega, koostööd omavalitsuste, koolide, lapsevanemate ja Riigikoguga

„Riigi- ja venekeelseks jagunemine on lahutanud ka ühiskonna ning loonud kodanikele väga ebavõrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemiseks ja enese realiseerimiseks. Selle tagajärjed on nii majanduslikud, sotsiaalsed, hariduslikud, kultuurilised, julgeoleku- kui rahvatervisealased. Lapsi keele alusel jaotav haridussüsteem toodab aina juurde katkist sotsiaalvõrgustikku, mis ulatub väga kaugele keeleoskuse küsimusest, millega on tahetud teda piiritleda ja lahendada. Vastava ettepaneku oleme esitanud ka Tallinna volikogus, kuid kahtlemata ei ole see regionaalne, vaid kogu Eestit hõlmav probleem ning tuleks lahendada üleriigiliselt,“ avas Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi eelnõu sisu.

„Integratsiooniuuringud on kinnitanud ühiskonna valmisolekut ning samuti toetab muutusteks valmisolekut fakt, et Eesti lasteaedade ja koolide populaarsus kasvab ning vene omad kipuvad tulemustelt maha jääma. 

Praegune kompromiss, mille kohaselt on eestikeelne õpe kohustuslik alles gümnaasiumist ja selleks piisab keelte 60:40 suhtest on väga ebapraktiline. Usume, et ka erakondades on ettepanekule kujunenud enamuse toetus ning 2017. aasta üksmeelne eitus ja vastuseis on enamuse poolt tasapisi muutunud kaasamõtlemiseks,“ lisas Ligi.

„Arvestades reaktsioonide vastuolulisust kinnitame, et see ei ole ettepanek eesti keele õppeks, vaid eesti keeles õppeks, samuti pole tegemist ettepanekuga paralleelsüsteemide säilitamiseks, vaid ühtseks eestikeelseks lasteaiaks ja kooliks. Sellepärast algatab Reformierakonna fraktsioon eelnõu, millega pannakse Vabariigi Valitsusele ülesanne minna üle ühtsele eestikeelsele haridusele alates lasteaiast. See ei saa olla ühtmoodi sujuv kõikjal, aga on kõikjal hädavajalik õpilaste huvides. Üleminek vajab kindlasti piirkondlikke ja koolide kaupa täpsustusi ning ka kõikehõlmavat plaani koolivõrgu edendamisel, rahastuses, koolijuhtide välishindamisel, metoodikas, koostööst omavalitsuste, koolide ja lapsevanematega,“ võttis Ligi eelnõu sisu kokku.

Riigikogu liikmetel võiks olla vähemalt üks abi. Ma tean, et see ettepanek on ebapopulaarne, aga see on vajalik Riigikogu töö kvaliteedi tõstmiseks. Mitte, et Riigikogu teeks halba tööd, aga valitsusele on vaja võrdset sparringupartnerit. On asju, mida ainult Riigikogu liige saab teha ja on asju, mida saab tema eest keegi teine teha, et ta saaks keskenduda olulisele. Näiteks on üks ajamahukamaid töid kohtumiste kokkuleppimine ja kalendri haldamine. Alati, kui sa teed midagi, ei tee sa midagi muud ehk siis kui Riigikogu liige üritab leida sobivat aega oma kalendris, siis ei loe ta samal ajal ühtegi eelnõud ega kirjuta ühtegi arvamuslugu ega kohtu ühegi valijaga.

Sellist parlamenti, kus liikmetel poleks abisid, ma teist Euroopas ei teagi. Euroopa Parlamendi liikmel on 3 või 4 abi, Ameerika Kongressis on abisid 18. Ma ei ütle, et see oleks eesmärk iseenesest, aga ühest assistendist oleks ka juba palju abi. Abid aitavad ette valmistada taustamaterjale, otsivad eelnõudest küsitavusi, aitavad koostada muudatusettepanekuid. Muidugi mõista ei tohi minna teise äärmusesse, kus saadik ise midagi ei tee ja muutub laisaks, aga ühe abi puhul seda ohtu minu arvates pole.

Üks etteheide, mis on selle ettepaneku vastu kõlanud on see, et Riigikogu saaduid hakkavad värbama oma sugulasi. Euroopas on selle jaoks piirangud ja kontrollid ette nähtud, keda palgata saab, sest kunagi oli sellega probleeme. Kuid Eesti-suuruses ühiskonnas tuleb selline sahkerdamine kohe välja, sest Riigikogu liikmed on pidevalt avalikkuse luubi all.

Teine ettepanek oli viia plenaaristungid ehk siis Riigikogu täiskogu istungid ainult ühe nädala peale kuus. Iseenesest ei pruugi see olla halb mõte, kui on selge, mida Riigikogu liikmed ülejäänud ajaga teevad. Kui ülejäänud aeg korraldataks niimoodi, et eelnõusid arutataks põhjalikumalt läbi, siis oleks sellest kindlasti õigusloomele kasu. Riigikogus on küll igal eelnõul menetleja, aga näiteks Euroopa Parlamendis määrab iga fraktsioon enda hulgast ka varimenetleja. Menetleja ja varimenetlejate meeskonna töö tulemusena valmistatakse ette muudatusettepanekud ja vajalikud kompromissid, et hääletusele läheksid juba eelnõud, mis põhjalikult läbi kaalutud. Ka debatitaset saaks sellega tõsta, et saadikutel oleks võimalik koheselt esitada teisele saadikule ka küsimusi. Praegu on võimalus küsimusi esitada ainult menetlejale. Kui oleks võimalik kohe reageerida ka teise saadiku esitatud väidetele, siis saaks vaidlus sisulisem. See muidugi eeldaks omakorda, et saadikud on paremini ette valmistunud. Seda aga saab omakorda lahendada abide palkamisega.

On välja käidud ka ettepanek, et Riigikogu töö ei oleks täiskohaga töö, vaid saadikud jääksid endiselt oma ametisse. Selline mudel oli, muide, Nõukogude Liidu ülemnõukogul. Ning nagu toona, tekiks ka nüüd kohe küsimus, et kes tegelikult otsuseid teeb. Minu arust ei ole Riigikogu töö puhul probleem mitte selles, et Riigikogu liikmed loevad liiga palju eelnõusid ja tegelevad liiga palju seadusloomega, vaid pigem on etteheide see, et kõike ei jõua. Kui nüüd Riigikogu tööd teha veel teise töö kõrvalt, on selge, et aega keskendumiseks on veelgi vähem.

Lisaks – kahte jumalat korraga ei teeni. Kui sa saad samal ajal palka ettevõttest, kelle valdkonda puudutavaid regulatsioone arutatakse, siis kelle huve sa ikkagi esindad? Huvide konflikti oht on suur. Riigikogu peaks olema läbilõige ühiskonnast, ometi  jääksid siis Riigikogust kõrvale näiteks advokaadid, kes tööd jätkavad, sest advokaadieetika kohaselt on esmane ülesanne esindada kliendi huve. Keeruline oleks oma tööd jätkata ka ajakirjanikel, sest tahtmatult tekib küsimus, kas tema töö ajakirjanikuna on erapooletu, kui mingit erakonda esindab.

Palju on ette heidetud Eesti valimissüsteemile, et inimene ei tea, keda ta tegelikult valib, sest oluline on roll valimisnimekirjadel. Kui vaatame tegelikke tulemusi, siis neid, kes nn üldnimekirjast on sisse saanud, siiski ei ole liiga palju. Aga kaalutleme siis teist varianti, et meil olekski 101 mandaati ja selle jaoks üle Eesti 101 valimisringkonda. Ühes valimisringkonnas oleks umbes 8000 valijat. Süsteemi positiivseks küljeks oleks see, et saadik väga selgelt esindab oma valimisringkonda. Samuti oleks selge, kuidas saadik valituks osutus, sest lõppvoorus on alati kaks kandidaati, kellest ainult üks võidab kogu valimisringkonna esindamise õiguse ja kohustuse. Selline süsteem on nii Ameerikas kui ka Suurbritannias, aga selle süsteemi selge miinus on see, et lõpuks on meil ainult kaks parteid. Uutel üksikutel tulijatel on kergem, aga uutel parteidel oleks keeruline pildile pääseda üle Eesti tugevate kandidaatidega.

Võime arutada Riigikogu reformimist nii või teistpidi, aga kokkuvõttes arvan, et Eestis on palju olulisemaid teemasid, mis inimestele korda lähevad ja millega Riigikogu peaks tegelema – hea majanduskeskkond ja maksusegaduse likvideerimine, kui mainida ainult mõnda.

The post Riigikogu reform appeared first on Kaja Kallas.

Reformierakonna nägemuses on järgmise haridusministri üks esimesi ülesandeid teha poliitiline otsus üleminekuks ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile lasteaiast alates.

“Tänane venekeelne kool kasvatab üles paralleelmaailmas elava venekeelse kogukonna, kellel tööturul on ees klaaslagi. Tuleb anda selge suunis, et võimalikult kiiresti algaks üleminek ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile. Selleks tuleb ümber korraldada koolivõrk ja koolitada õpetajaid,” ütles endine haridusminister Jürgen Ligi. (pikemalt on Ligi ühtsest koolisüsteemist kirjutanud siin).

Reformierakonna programmi järgi algaks kooliharidus Eestis kuuendast eluaastast ettevalmistusaastaga, mis ühtlustab laste valmisolekut kooliks. Selleks kujundatakse ümber lasteaia viimane rühm, kus õpetatakse sotsiaalseid oskusi, lugemist, kirjutamist ja esimest võõrkeelt.

“Ettevalmistusaastal me ei sunni last koolipinki, õppimine peab käima läbi mängu ja liikumise. Eesmärgiks on pehmendada üleminekut lasteaiast kooli,” ütles Kaja Kallas.

Kolmandaks lubab Reformierakond parandada haridustöötajate mainet ja sissetulekuid. Uuringud näitavad, et Eestis on suur probleem õpetajate järelkasvuga ning kümne aasta jooksul muutub üle 50% õpetajaid pensioniealisteks.

“Üheks lahenduse osaks on õpetajate palk. 120% keskmisest palgast on vähim, mille poole peame pürgima. Nelja aastaga peab õpetaja keskmine palk tõusma üle 2000 euro. Lisaks palgale tuleb õpetajatele tagada ka vajalikud tugiteenused, et nad saaks ja jõuaks märgata iga lapse erilisust. Pikas perspektiivis ehk 10 aasta pärast tahame, et õpetaja palk oleks kahekordne Eesti keskmine,” ütles Liina Kersna.

“Need on ainult mõned punktid meie haridusprogrammist. Kindlasti tahame ka suurendada haridusvabadust, kaasata kõrgharidusse eraraha ja rakendada paremini nutilahendusi,” lisas Kaja Kallas.