Reformierakondlased nõuavad siseministrilt aru Kremli propagandakanalitesse raha suunamise kohta
10. Veebruar 2020 15:15
Keit Pentus-Rosimannus
Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus andis täna parlamendile üle arupärimise siseminister Mart Helmele, milles küsitakse, milliseid seadusemuudatusi kavatseb sisesministeerium esitada, et lõpetada Eestis maksumaksja raha suunamine Venemaa mõjutustegevusega seotud kanalitesse ja sellisel moel vaenulike kanalite rahastamises osalemine.
“Eestis on praegu absurdne olukord, kus julgeolekuasutused peavad võitlust vaenuliku mõjutustegevuse osaks olevate kanalitega, samas kui maksumaksjate raha juhitakse läbi suure omavalitsuse nende samade kanalite rahastamiseks,” ütles reformierakondlaste arupärimise esitanud Keit Pentus-Rosimannus. “Alles nädal tagasi otsisid Eesti ja Läti julgeolekuasutused läbi PBK emafirma peakontori. Eesti ekspertiis vaenuliku mõjutustegevuse äratundmisel ja sellega võitlemisel on olnud hinnatud. Kõigele sellele töötab otseselt vastu Kremli propagandakanalite rahastamine Eesti enda avaliku sektori rahaga.”
Arupärimises märgitakse, et aasta tagasi valmis Riigikogu väliskomisjoni raport, mis juhtis muuhulgas tähelepanu vaenulike telekanalite kasutamisele Eesti ja laiemalt lääneriikide vastases mõjutustegevuses, samale probleemine on aastaid viidanud ka Eesti Kaitsepolitsei ning mitmed eksperdid.
“Tegu on telekanalitega, mis on oluliseks osaks Kremli suunatud info- ja mõjutuskampaaniates ning mis valede levitamise ja teadlike inforünnakutega teenivad laiemat Kremlile kasuliku narratiivi loomise ning levitamise, lääneriikides pingete tekitamise eesmärki,” seisab arupärimises.
Arupärimisele alla kirjutanud reformierakondlased paluvad sisejulgeoleku eest vastutavalt siseministrilt hinnangut olukorrale, kus Eesti avaliku sektori raha suunatakse Eesti ning laiemalt lääneriikide vastu vaenulikult meelestatud kanalitele.
Samuti soovitakse teada, kas siseministeerium ja selle haldusala on lõpetanud eetriaja ostmise PBK-lt ja mida on siseministeeriumi võtnud ette selleks, et lõpetada Eesti suhtes vaenulike telekanalite rahastamine Eesti suurima omavalitsuse, Tallinna poolt.
Veel peab Helme vastama, kas ja milliseid seadusandlikke muudatusi peab ta vajalikuks, et lõpetada Eesti maksumaksjate raha suunamine Kremli propagandakanalitesse ning kas siseminister kavatseb jätkata Eesti Valitsuse üldisest praktikast erinevalt intervjuude andmist uudisteagentuurile Sputnik ka pärast Euroopa Liidu sanktsiooniseaduse rikkumise tuvastamist Eesti õiguskaitseorganite poolt Sputnik Eestiga seoses.
Reformierakonna blogi: Ida-Virumaad ei tohi suruda kaevandusse lõksu
Blogid
08. Veebruar 2020 23:22
Foto autor Erik PeinarKeit Pentus-Rosimannus, Riigikogu liige
Pool aastat tagasi paluti Jõhvis toimunud Ida-Virumaa visiooniseminari kohalikel osalejatel reastada investeeringuideed, mis Ida-Virumaa jaoks atraktiivsed. Kõige vähem toetust kogus kohalike hulgas tol korral uue põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamine. 600 miljoni panek millessegi, mille perspektiiv on napp kümme, maksimaalselt 15 aastat ei ole ratsionaalselt põhjendatav ja Ida-Virumaal on seda teadvustatud varem kui Toompeal.
Fossiilsel pole tulevikuperspektiivi.
Foto autor Erik PeinarKeit Pentus-Rosimannus, Riigikogu liige
Pool aastat tagasi paluti Jõhvis toimunud Ida-Virumaa visiooniseminari kohalikel osalejatel reastada investeeringuideed, mis Ida-Virumaa jaoks atraktiivsed. Kõige vähem toetust kogus kohalike hulgas tol korral uue põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamine. 600 miljoni panek millessegi, mille perspektiiv on napp kümme, maksimaalselt 15 aastat ei ole ratsionaalselt põhjendatav ja Ida-Virumaal on seda teadvustatud varem kui Toompeal.
Fossiilsel pole tulevikuperspektiivi.
Siseminister teatas mulle Riigikogus fossiilsetesse kütustesse hiiglaslikku rahapanekut õigustades, et “valitsus ei saa Ida-Virumaa inimestele öelda, et riigil pole neid vaja”. Paraku jättis asepeaminister jättis ütlemata olulise teise poole lausest, et nui neljaks sadu (sic!) miljoneid fossiilse kütuse ärisse pannes öeldakse Stenbockist Ida-Virumaa inimestele, et valitsusel on nende tulevikust täiesti kama kõik. 200–600 miljonit kasina perspektiiviga fossiilsesse sektorisse tähendab, et teised, tuleviku mõttes perspektiivikamad sektorid jäävad sellest rahast lihtsalt ilma. Fossiilse kütuse tulevik on kliimahädades vaevlavas maailmas hääbuv, sinna raha paigutamisest keelduvad maailma suured pangad ja selle eest hoiatavad kõik tõsisemad teadusliku taustaga analüüsikeskused. Kui erasektor soovib üldistele trendidele vastassuunas punuma panna, on neil see voli loomulikult olemas. Maksumaksjate raha ei tohiks sedavõrd riskantsesse asja aga panna sentigi, sest nii lükataks päris probleemi lahendamine ainult edasi aega, mil ei pruugi enam praeguseid võimalusi kasutamiseks olla.
Juba praegu peaks minema kogu valitsuse võhm ja iga minut sellele, kuidas saavad inimesed Ida-Virumaal tööd siis, kui suurem osa maailmast vaatab kliimamuutusele kaasa aitavale fossiilsele ärile kui kuriteole inimsuse vastu. See aeg ei saabu kohe, homme või aasta pärast, vaid mõnekümne aasta pärast, aga selleks tuleb valmistuda praegu. Jänesehaake tegemata.
Euroopas on häid näiteid.
Aga mida ikkagi teha? Kas kuskil on mõnda sarnast näidet, mida tasuks uurida? Nii Ruhri kui Katowice kaevanduspiirkondade uue hingamise leidmisest on, mida tähele panna. Ruhr oli ajalooline kaevanduspiirkond. Töökohad sõltusid pea täielikult suurtest tööstustest — söe ja terasetööstusest, mis omakorda olid sõltuvuses paarist suurest ettevõttest. Sarnaselt Ida-Virumaale olid Ruhris tervisenäitajaid mitmest teisest riigi piirkonnast hapramad. Kui veel 2007. aastal töötas Ruhri söekaevandustes ja -tööstustes üle 37 000 inimese, siis 2018. aastal suleti viimane söekaevandus. Mis asendas?
Järk-järguline üleminek algas Ruhris juba 1990ndatel. Lõpliku otsuse ja söekaevanduse lõksust väljumise vahele jäi siiski üsna napp 11 aastat (Eestis on valitsus kliimaneutraalsuse eesmärgi seadnud alles 30 aasta peale, aastaks 2050.). Nii oli Saksamaa valik panna Ruhris ligi miljard eurot üleminekutoetusteks neile, kes polnud veel pensionil, aga enam ka mitte ümberõppijad. Teisisõnu — need kaevurid, kes olid 2007. aastal ülemineku otsuse tegemise ajal 42-aastased ja uuele tööle ei läinud, saavad kaevanduste sulgemise järel riigilt toetust kuni pensioniikka jõudmiseni hiljemalt aastal 2027. Nooremaid aidati nii uue töö leidmisel kui selleks väljaõppimisel. Kust see uus töö tuli?
Praeguseks annab söetööstuse saasteprobleemidega tegelemisest alguse saanud keskkonnatehnoloogia sektor koos uurmisinstituutide, ülikoolide ja selle valdkonna ettevõtetega Ruhri piirkonnas tööd rohkem kui 100 000 inimesele. Tehnoloogiakeskused, taastuvenergia sektor, hoonete energiasäästu lahenduste väljatöötamine ja teoks tegemine — kõik see on endises kaevanduspiirkonnas praeguseks tavaline.
Uus hingamine Euroopa Komisjoni abiga.
Kindlasti ei saa Eestis ühtegi teiste piirkondade näidet päriselt kopeerida, aga paremaid palu tasub arvesse võtta. Esiteks — suur muutus võtab aega, aga nõuab ausat ja järjepidevat vedamist ja lõputu venitamise asemel tegutsemist. Kui kümme aastat on meil üleminekuks liiga lühike aeg, siis olgu 15 või 20 või kasvõi 30. Aga minema tuleb hakata ja siht peab selge olema. Keskkonnatehnoloogiad? Energiasäästu lahendused? Vesinikutehnoloogia? Midagi neljandat? Need võimalused on kõik õhus, aga otsust lõputult edasi lükates läheb konkurents järjest karmimaks. Teiseks — kust tuleb raha? Andsin juba eelmises parlamendi koosseisus koos Kalle Pallinguga üle ettepaneku Tulevikufondi loomiseks, mis koondaks nii Eesti ressursitasud kui CO2 müügitulu ja pakuks võimendust just uute töökohtade ettevalmistamiseks ja loomiseks, uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks.
Nüüd on lisandunud Euroopa Komisjoni pakkumine uues Õiglase Ülemineku Fondist investeerida 125 miljonit eurot Eesti piirkondadesse, mis on puhtale energiale üleminekust kõige enam mõjutatud ja kus võetakse ette fossiilsetest kütustest loobumine. Oluline on, et valitsuse trikitamine — ühe käega küsitakse raha Euroopa Liidult puhtale energiale üleminekuks ja teise käega sumatakse raha uue fossiilsete kütuste investeeringuks — Eestit sellest võimalusest ilma ei jätaks. Järgmist ei pruugi enam nii pea tulla.
Teadus, teadus, teadus.
Kolmandaks — haridus ja teadus on kogu selle muudatuse tegemisel võtmetähtsusega. Maailma Majandusfoorumi värskes innovatsiooni indeksis tuuakse välja, et Eesti on teaduse rahastamise ja üldise innovaatilise võimekuse poolest langustrendis. See ei tohi nii jääda. Kui kliimamõjuta majandusele üleminek on päriselt ka Eesti järgmine suur siht, siis eeldab see palju suuremat tuge teadusele. Innovaatilised lahendused ei tule lõppude lõpuks puu otsast või kaabu alt, vaid Eesti teadlastelt — sinna tuleb investeerida. Ida-Virumaal on olemas väga kõrgel tasemel kolledź. Miks ei võiks sellest kujuneda üks uusi rahvusvahelisi keskkonnatehnoloogia keskusi? Kui valitsusel tõepoolest sügeleb peos üleliigsed 200 miljonit eurot maksumaksja raha, andku see juba täna Ida-Virumaa põlevkivijärgse tuleviku ülesehitamise tarbeks siinsesse taristusse, haridusse või teadlastele, mitte üritada meie kõigi tuleviku arvelt täna looduselt viimast võtta.
Lõpetuseks. Valitsus peab Ida-Virumaa jaoks välja tulema kavaga, mis ei lükka Ida-Virumaad mitte sügavamale põlevkivikaevanduse lõksu, vaid pakub tulevikutrendidega arvestades ka 10 ja 15 aasta pärast Virumaa inimestele tööd andvad lahendused. Me oleme Reformierakonnaga kindlasti valmis konstruktiivselt kaasa mõtlema.
Lugu ilmus Põhjarannikus 28.01.2020
Jälgi autori tegemisi sotsiaalmeedias
Ida-Virumaad ei tohi suruda kaevandusse lõksu was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Andres Sutt: II sammas tuli tagasi Riigikokku
Blogid
07. Veebruar 2020 20:00
Andres Sutt
„Jätan Riigikogus 29. jaanuaril 2020 vastu võetud “Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform)“ välja kuulutamata, kuna see ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseadusega“ Selle lausega algab presidendi otsuse täistekst. Pall on nüüd Riigikogu käes.
Miks jättis president seaduse välja kuulutamata? Koalitsioonipoliitikud on juba ette heitnud, et president lähtus poliitilistest kaalutlustest, mitte põhiseadusest. Kuid just põhiseadusest on president lähtunud. Ta tugines oma otsuses nii juba avaldatud õigusanalüüsidele kui Eesti Panga mõjuanalüüsile. On ju ka õiguskantsler viidanud Riigikogus vastuvõetud seaduse ilmsetele vastuoludele põhiseadusega ja seda juba enne eelnõu lõpphääletust. Küllap oleks president võtnud arvesse ka teistsuguste järeldustega analüüse, kui selliseid vaid eksisteeriks.
President viitab oma kaalutlustes nendele samadele vastuoludele põhiseadusega, millest viimastel kuudel on palju räägitud. Nii viitab president õigesti tõsiasjale, et Eesti pensionisüsteem on tervik, kus riiklik pension (I sammas), kohustuslik kogumispension (II sammas) ja täiendav kogumispension (III sammas) mitte ei asenda, vaid täiendavad üksteist. Kaotades kohustusliku II samba, ei ole ka pensionisüsteem ei tervik ega jätkusuutlik. Kohustusliku kogumispensionita on pensionäride vaesusrisk veelgi kõrgem ja kohustusliku kogunemispensioni kaotamine olukorras, kus rahvastik vananeb, paneks järeltulevatele põlvedele ülemääraselt kõrge maksukoorma ning see ei ole põhiseadusega kooskõlas. Nagu ka võimalus ühepoolselt üles öelda eluaegseid kindlustuslepinguid või pensionifondidest lahkumisega seotud kulude panemine pensionifondidesse jääjatele.
Ma saan aru, et koalitsioonile presidendi otsus ei meeldi. Ehkki Keskerakond peaks rõõmustama, sest nende valimislubadus oli jätkata kohustusliku II sambaga ja seista selle vabatahtlikuks tegemise vastu. Kui aga koalitsioonis kogu aeg leitakse, et kõik on nende vastu, siis ehk on aeg vaadata peeglisse ja küsida, äkki on viga meis endis?
Milliseks kujuneb arutelu Riigikogus, näitavad lähipäevad ja -nädalad. Kuid üks on selge – valitsus sidus selle seaduse vastuvõtmise oma usaldusega. Kuidas saab aga usaldada valitsust, mis on toetanud põhiseadusega vastuolus olevat seaduseelnõud?
Kuidas edasi? Meenutan, et Riigikogu menetluses on endiselt meie ja sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis lahendab pensionisüsteemi tegelikke kitsaskohti. Mitte miski ei takista selle eelnõu vastuvõtmist seaduseks. Meie eelnõu paneb ette muuta II samba jäik väljamaksete süsteem paindlikuks ja lahendades sellega tänase süsteemi suurima puuduse. Teiseks, taastada II ja III samba väljamaksete maksustamine algsel kujul. Kolmandaks, parandada oluliselt inimeste informeeritust nende pensioniõigustest ja väljamaksete võimalustest. Ning neljandaks, suurendada vabatahtlikult sissemakseid kohustusliku kogumispensioni fondi. Kõike seda põhiseadust riivamata. Ja ei ole ka keeruline lisada sellesse eelnõusse pensioni investeerimiskonto süsteem. Kõik sõltub vaid poliitilisest tahtest.
The post II sammas tuli tagasi Riigikokku appeared first on Andres Sutt.
Tallinna linnavolikogu hääletab Reformierakonna eelnõu lasteaia kohatasu kaotamisest ja üleminekust eestikeelsele haridusele lasteaiast alates
04. Veebruar 2020 11:00
Kristen Michal
Sel neljapäeval tuleb Tallinna Linnavolikogus hääletusele Reformierakonna ettepanek kaotada pealinna lasteaedades kohatasu õppeaasta algusest ehk 1. septembrist 2020. Tallinnas küsitav kohatasu tõuseb igal aastal ja sel aastal on juba 71 eurot kuus. Tallinna reformierakondlaste juhi Kristen Michali sõnul tähendaks see ühe lasteaias käiva lapsega kokkuhoidu kuni 854 eurot aastas ja kahega 1708 eurot, mis tema sõnul on suur summa, mida pigem pered võiks oma tarbeks kasutada.
„Pealinna eelarve on üle 800 miljoni euro, tulumaksu laekumine kasvab paari aasta pärast 65 miljonit aastas, lasteaia kohatasu kokku on 18 miljonit. Meil on plaan, kuidas linna seniseid enesereklaamikulutusi vähendada, kärpida poliitilise taustaga bürokraatiat ja lepingud üle vaadata linnale soodsamaks, et suunata vabanev raha lasteaedadele. Lapsevanemad ei peaks maksma kohatasu, sest jõukas pealinn kulutab raha halvasti. See on printsiibi küsimus, sest kohatasu ei nõuta teistes haridusastmetes, ei põhikoolis ega gümnaasiumis ega isegi vabatahtlikus kõrghariduses,“ tutvustab Michal eelnõu aluseid.
Tallinnas käib lasteaias ligi 96% lastest, kokku 22 115 last, kohatasu on 71 eurot kuus, aastas 854 eurot lapse kohta.
Teine põhimõte, mida Reformierakond eelnõuga soovib teha ülesandeks Tallinna Linnavalitsusele, on soov, et alustataks ettevalmistusi üleminekuks eestikeelse haridusele. Linnavalitsus peaks eelnõu järgi olema see, kes teeb ettevalmistused, et haridus oleks eestikeelne lasteaiast alates.
Reformierakonna ettepanek lähtub lapsevanemate soovist ja põhimõttest, et Eesti haridus on ühtne, eestikeelne ja kohatasuta algusest, lasteaiast alates. Üleminekuaeg ja ettevalmistus on Tallinna Linnavalitsuse ehk täitevvõimuharu ülesanne ning arvestab ka vajadusega saada lisaraha haridusse, õpetajate palkade tõusu ning materjalide vajadusega.
Tallinna Linnavolikogu istung algab neljapäeval kell 16. Reformierakond on suurim opositsioonifraktsioon, kes 2017. aasta valimistel küsis mandaati eestikeelsele ja kohatasuta haridusele alates lasteiaiast.
Pillak: Tallinna Linnamuuseumi juhi ametist vabastamine on kius, mis kahjustab kogu kultuurivaldkonna mainet
31. Jaanuar 2020 12:00
Õnne Pillak
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul paistab Tallinna Linnamuuseumi juhi ametist vabastamine räpane välja. Otsitud põhjustega püütakse vabaneda valdkonna juhist, kes teeb oma tööd südame ja kirega, kui samal ajal on tõsisemate rikkumistega Keskerakonna ridadesse kuuluvatele asutuste juhtidele kõik rikkumised andeks antud ja tööle jäetud.
“Tallinna Linnamuuseumi juht Triin Siiner on pädev ja hinnatud juht kultuurivaldkonnas ja tema vallandamine sellisel moel on vale. Kui on probleeme, siis nendest tuleb rääkida, lahendused leida. Mitte kergekäeliselt loobuda oma ala kõrgelt hinnatud juhist,” ütleb Pillak.
“Praeguseks on kõik vallandamise põhjendused ümber lükatud ja selgitatud. Arusaamatuks jääb, miks usub abilinnapea kultuuriameti juhi Aini Härmi poolt esitatud väiteid ilma muuseumijuhti ära kuulamata,” toonitab ta.
Pillaku sõnul ei mõista ta linnavalitsuse rünnakut ja jäikust, sest varasemalt on see sama linnavalitsus olnud tõsisemate rikumiste puhul palju leebem.
“Ma tuletaks meelde mõni aasta tagasi olnud rikkumisi Tallinna Tondiraba Jäähallis, kus tehtud audit paljastas, et hankemenetlustes toimus kokkumäng ja valitses täielik kaos, esitati fiktiivseid arveid, allkirjastati lepinguid tagantjärgi, puudus dokumendiregister, aeti asju suuliselt ja juhtkond sai tasuta lõunaid. Või Vene kultuurikeskus, kus aastaid elati omaenda reeglite järgi: kohvikupidajalt ei küsitud üüri, administraator sai ruumide üürid määrata põhimõtteliselt näo järgi ja aruandlus oli puudulik. Aga sealsed Keskerakonda kuuluvad juhte linnavalitsus ei pidanud vajalikuks ametist vabastada, vaid asus kaitsma ja puudusi likvideerima,” toob Pillak näited.
“Tallinna Linnamuuseumis toimuv on kahetsusväärne ja korralik mainekahju Tallinna kultuurivaldkonnale. Veel ei ole hilja lõpetada see kius ning leida võimalus, kuidas Tallinna kultuurivaldkond ei jääks ilma pädevast muuseumijuhist,” ütleb Pillak.
Kaja Kallas: Kõne pensionisüsteemi lõhkumise arutelul
Blogid
30. Jaanuar 2020 10:42
Kaja Kallas
Täna läheb hääletusele tõenäoliselt selle Riigikogu koosseisu ajal vastuvõetav kõige halvem seadus.
Selle eelnõuga lõhutakse meie pensionisüsteem. Kunagi varem ei ole kõik eksperdid olnud nii üheselt ühel nõul, et tegemist on Eestile, Eesti inimestele, Eesti tulevikule ja pensionisüsteemile kahjuliku seadusega. Eksperdid on ühel meelel, et selle eelnõu jõustamine toob pikas perspektiivis kaasa
- pensionivaesuse,
- suure maksutõusu tõenäoliselt tulevikus (sotsiaalmaksu tõusu 20%-28 %-le);
- sisserände suurenemise sadade tuhandete võõrtööliste võrra;
- negatiivse mõju majandusele läbi pensionifondide vähenevate investeeringute.
Tänase otsuse hinna maksavad kinni meie lapsed ja järgmised põlvkonnad. Eesti liigub tänase otsusega tagasi aega, kus kõiki soovitakse ühtlaselt vaesemaks teha. Teise samba lõhkumine eirab meie demograafilist olukorda, muu maailma kogemust pensioniks säästmisel ja lihtsat loogikat, et inimeste pikaajalist säästmist tuleb toetada.
Valitsust ja neid saadikuid, kes täna selle eelnõu poolt hääletavad, ei huvita Eesti tulevik ega inimeste käekäik. Valitsust huvitab vaid omakasu. Miks muidu on eelnõu jõustumine ajastatud nii, et inimesed saavad oma säästud välja võtta vahetult enne kohalikke valimisi ja tulude väljavõtmiselt laekuvat maksutulu saab kasutada vahetult enne Riigikogu valimisi „head onu „ mängides ja inimestele nende oma säästetud rahaga kosja minnes. See on lihtsalt nii küüniline ja omakasupüüdlik, et sõnu jääb puudu.
Hetkekski ei mõelda, mis saab meie pensionisüsteemist pikas plaanis. Lihtne on viia mitu miljardit Eesti pensionisüsteemist välja, aga valitsusel pole ühtegi ideed, kuidas meie pensionivarasid ja inimeste sääste suurendada. Võib-olla kõik inimesed ei lahku kohe. Aga isegi paar miljardit, mis lahkub süsteemist, on pensionite maksmiseks tulevikus kadunud. Valitsus ei ole mõelnud, mis saab siis, kui tuleb majanduskriis (ja see kindlasti tuleb) ja inimeste rahavajadus kasvab. Tööpuudus kasvab. Finantsturud kukuvad. Inimesed lähevad paanikasse ja tekib nn fondijooks. See võib põhjustada fondide kokku kukkumise ja põhjendamatud kaotused kõigile. Kui nii läheb, siis peavad selle eest vastutama tänase valitsuse ja koalitsioonipoliitikud. Paraku aga arve selle poliitilise sammu eest maksab ühiskond hiljem läbi uute maksude, kaotatud säästude, kehvemate sotsiaalteenuste ja veelgi suurema puudujäägiga pensionikassa.
Mõni nädal tagasi avaldati uuring, mille järgi 38% Eesti elanikkonnast peab seda valitsust ohuks Eesti põhiseaduslikule korrale. Selle valitsuse usaldusega seotud eelnõuga riivatakse lubamatult põhiseaduses sätetatud sotsiaalset põhiõigust, võrdsuspõhiõigust, õiguspärase ootuse põhimõtet, omandiõiguse põhimõtet, ettevõtlusvabaduse põhimõtet. Seega on neil inimestel õigus, kes arvavad, et valitsus põhiseadust mitte millekski ei pea. Kuna selle eelnõuga on seotud ka valitsuse usaldus, siis näitab see veelgi enam, et valitsus on nõus kogu oma jõu panema põhiseadusvastase seaduse taha.
Uskuge mind, head kolleegid, see kuupäev läheb ajalukku ja tulevikus otsitakse üles need, kes selle otsuse taga olid. Igaüks teist, kes te selle poolt hääletate. Kuivõrd komisjonis ainult mängiti kaasamist ja erinevate ekspertide kuulamist, siis ei jäänud meil muud üle, kui teha sellele eelnõule nii palju muudatusettepanekuid, et valitsus selle oma usaldusega seoks. Ajaloo jaoks on oluline teada, et see oli peaminister Jüri Ratas, kes pidas seda eelnõu kõige olulisemaks seaduseks oma valitsuses ja sidus pensionisüsteemi lõhkumise oma valitsuse usaldusega. See on Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsus, kes pensionisüsteemi lõhkumisega ajalukku läheb. Teie, head koalitsioonisaadikud, olete need, kes vastutavad ja kelle otsa tuleb vaadata aastate pärast, kui ekspertide hoiatatud tagajärjed saabuvad.
The post Kõne pensionisüsteemi lõhkumise arutelul appeared first on Kaja Kallas.
Kaja Kallas: Riigikogu hääletab täna selle koosseisu kõige halvemat seadust
29. Jaanuar 2020 20:00
Kaja Kallas
Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni juht Kaja Kallas ütles täna parlamendis, et teise pensionisamba lõhkumine, mida Riigikogu täna hääletab, on Riigikogu selle koosseisu kõige halvem seadus.
Kallase sõnul pole kunagi varem kõik eksperdid olnud nii üheselt ühel nõul, et tegemist on Eestile, Eesti inimestele, Eesti tulevikule ja pensionisüsteemile kahjuliku seadusega.
Reformierakonna juht lisas, et valitsust huvitab vaid omakasu, sest eelnõu jõustumine on ajastatud nii, et inimesed saavad oma säästud välja võtta vahetult enne kohalikke valimisi ja tulude väljavõtmiselt laekuvat maksutulu saab kasutada vahetult enne Riigikogu valimisi.
Kallas ütles, et pensionisüsteemist väljavõetav raha võib kaasa tuua paanika ja fondijooksu. ”Kui nii läheb, siis peavad selle eest vastutama tänase valitsuse ja koalitsioonipoliitikud. Paraku maksab arve selle poliitilise sammu eest ühiskond hiljem läbi uute maksude, kaotatud säästude, kehvemate sotsiaalteenuste ja veelgi suurema puudujäägiga pensionikassa,” sõnas Kaja Kallas.
“Uskuge mind, head kolleegid, see kuupäev läheb ajalukku ja tulevikus otsitakse üles need, kes selle otsuse taga olid. Igaüks teist, kes te selle poolt hääletate. Ajaloo jaoks on oluline teada, et see oli peaminister Jüri Ratas, kes pidas seda eelnõu kõige olulisemaks seaduseks oma valitsuses ja sidus pensionisüsteemi lõhkumise oma valitsuse usaldusega.”
Kallase sõnul läheb pensionisüsteemi lõhkumisega ajalukku Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsus. “Teie, head koalitsioonisaadikud, olete need, kes vastutavad ja kelle otsa tuleb vaadata aastate pärast, kui ekspertide hoiatatud tagajärjed saabuvad,” lõpetas Kallas.
Reformierakondlased pärivad Repsilt aru Eesti Keele Instituudi ümberkorralduste kohta
27. Jaanuar 2020 16:45
Heidy Purga
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmed eesotsas Heidy Purgaga esitasid täna Riigikogus haridus- ja teadusminister Mailis Repsile arupärimise, milles küsivad, kuidas aitavad ministeeriumi poolt kavandatavad muudatused Eesti Keele Instituudis kaasa eesti keele positsioonide tugevdamisele.
„Haridus- ja teadusministeeriumil on plaanis ümberkorraldused, mille kohaselt muutuksid Eesti Keele Instituudi tegevusega seotud ülesanded. Samas ei ole see kava Instituudi tööd ümber korraldada kooskõlas varasemate uuringute tulemuste ega soovitustega hoida eesti keele arendamine lahus järelevalvest, keelepoliitikast ning keelepoliitika rakendamisest. Samuti ei oleks plaan vastavuses teiste Euroopa riikide keelekorralduse ning keelepoliitika ajamise praktikaga,“ ütleb arupärimise Riigikogus üle andnud Heidy Purga.
„Leian, et pole vaja lõhkuda seda, mis hästi toimib, ja seda eriti nii tundlikus ja olulises valdkonnas nagu eesti keel. Seetõttu ootame ministrilt selgitusi selle kohta, milliseid rakenduslikke tegevusi plaanib haridus- ja teadusministeerium loodavasse Keeleametisse üle viia ning mida tehakse hetkel Eesti Keele Instituudis valesti, et olemasolevat on vaja ümber korraldada. Samuti huvitab meid, kas ja kui palju on ministeeriumil muudatuste tagajärjel kavas vähendada Eesti Keele Instituudi eelarvet ja millist lisandväärtust annab eesti keelele ametkondlik ümberkorraldus,“ sõnab Purga.
Arupärimise esitasid Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmed Heidy Purga, Aivar Sõerd, Erkki Keldo, Vilja Toomast, Annely Akkermann, Signe Riisalo, Urmas Kruuse, Toomas Kivimägi, Liina Kersna, Yoko Alender ja Kristina Šmigun-Vähi.
Reformierakondlased pärivad Repsilt aru, miks ei antud tunnustatud õpetajatele meisterõpetaja kutset
23. Jaanuar 2020 10:30
Liina Kersna
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmed eesotsas Liina Kersnaga esitasid täna Riigikogus haridus- ja teadusminister Mailis Repsile arupärimise, milles küsivad, kas ministri hinnangul peaks õpetajate kutset hinnates lähtuma õpetaja panusest Eesti haridusse või on sellest olulisem paari inimese subjektiivne hinnang ühele konkreetsele juhtumile.
„15.jaanuari infotunnis kinnitas haridusminister, et enam kui 20 tuhande haridustöötaja seas on vaid 40 meisterõpetaja kutset omavat õpetajat. Arvestades meie laste suurepäraseid tulemusi PISA testides, võime järeldada, et tegelikult on meie koolides tuhandeid meisterõpetajaid, kes millegipärast ei ole taotlenud endale kaheksandat kutset ehk meisterõpetaja kutset,“ sõnab arupärimise üle andnud Liina Kersna.
„Samas saime eilsest Eesti Ekspressist lugeda, kuidas kaks tunnustatud ja kogenud Tallinna Reaalkooli õpetajat ei saanud meisterõpetaja kutset, kuna väidetavalt nad ei käitunud väärikalt põhikooli lõpueksamite teemalisele saatele “Suud puhtaks” järgnenud arutelul ministriga,“ ütles Kersna, kelle sõnul küsitakse ministrilt, kas ka tema hinnangul käitusid kutset taotlenud õpetajad temaga vestluses ebaväärikalt ning millisel seisukohal oli kutsekomisjonis toimunud hääletusel haridus- ja teadusministeeriumi esindaja. „Kui kirgliku, aga argumenteeritud debati pärast saab õpetajaid karistada, siis ei ole meie ühiskonnas enam sõna vaba,“ ütleb Kersna.
Arupärimise esitasid Riigikogu liikmed Liina Kersna, Kaja Kallas, Maris Lauri, Hanno Pevkur, Jüri Jaanson, Heidy Purga, Signe Riisalo, Signe Kivi, Kristina Šmigun-Vähi, Andres Sutt, Yoko Alender, Toomas Kivimägi, Annely Akkermann ja Andrus Seeme.
Kaja Kallas: Pensionisüsteemi lõhkumise teerull
Blogid
22. Jaanuar 2020 12:56
Kaja Kallas
Selle poliitaasta ja ilmselt Eesti poliitilise lähiajaloo üks suurimaid sigadusi on pensionisüsteemi lammutamine. Nii üksmeelselt ei ole kõik eksperdid ja analüütikud ühtegi poliitilist algatust üdini negatiivseks hinnanud. Kriitiline on pensionireformi osas olnud ka sotsiaalsüsteemi eest vastustab sotsiaalminister Tanel Kiik. Ometi valitsus plaanib selle läbi suruda öeldes, et neid ei huvita uuringud, neid ei huvita tulevik, neil on poliitiline tahe ja võim selle idee läbisurumiseks. Usaldushääletus näitab, et peaministrit huvitab võim mitte Eesti käekäik.
Selle poliitaasta ja ilmselt Eesti poliitilise lähiajaloo üks suurimaid sigadusi on pensionisüsteemi lammutamine. Nii üksmeelselt ei ole kõik eksperdid ja analüütikud ühtegi poliitilist algatust üdini negatiivseks hinnanud. Kriitiline on pensionireformi osas olnud ka sotsiaalsüsteemi eest vastustab sotsiaalminister Tanel Kiik. Ometi valitsus plaanib selle läbi suruda öeldes, et neid ei huvita uuringud, neid ei huvita tulevik, neil on poliitiline tahe ja võim selle idee läbisurumiseks. Usaldushääletus näitab, et peaministrit huvitab võim mitte Eesti käekäik. Meenutagem, et pensionisamba lõhkumise ehk Isamaa poolt hääletas eelmistel valimistel 11,4% kodanikest. See valimislubadus oli ainult ühe erakonna programmis ning suurem osa valijatest ei pidanud vajalikuks praeguse pensionisüsteemi lõhkumist.
Eelmisel neljapäeval korraldati linnukese tegemise eesmärgil „kaasamise koosolek“, kus 3 tunni jooksul pidid kohale kutsutud 18 organisatsiooni avaldama oma arvamust ning riigikogu liikmed said neilt lühikese aja jooksul üht-teist küsida. Võimulolijatel ei ole ega olnud plaani esitatud arvamusi ja ettepanekuid sisuliselt arvesse võtta. Koosoleku ainus eesmärk oli tagada endale võimalus öelda: „saite ju Riigikogus ära kuulatud“.
Opositsioon esitas pensionisüsteemi lõhkumise eelnõule 946 ettepanekut. Miks nii palju? Aga selle pärast, et opositsioonil on vähe võimalusi ja tööriistu hoida tõeliselt halbu asju ära ning muudatusettepanekute pikk ja põhjalik arutelu Riigikogu ööistungitel on üks selliseid võimalusi. Mida rohkem neid ettepanekuid on, seda kauem lähem asjade üle arutamisega, seda suurem on lootus, et mõni südametunnistusega koalitsioonisaadik mõistab kuritegu, mida tegema minnakse ning oma vastutust Eesti tuleviku ees ja ei hääleta selle poolt.
Valitsusel on muidugi üks võimalus tõeliselt selgelt näidata, et need, kelle käes on võim, nende käes on ka õigus. Selleks on eelnõu läbisurumise sidumine valitsuse usaldushääletusega. Kuuldavasti võib usaldushääletus riigikogus toimuda juba järgmisel nädalal. Siis ei hääletata ühtegi muudatusettepanekut ja opositsioonilt võetakse sisuliselt võimalus demokraatlikuks debatiks. Koalitsioonisaadikud ei pea enda pead enam vaevama sellega, et teevad Eestile kahju, vaid saadikuid veendakse poolt hääletama lihtsa küsimusega – tahate olla võimul? Siis hääletage poolt, vastasel juhul see valitsus kukub. Sisulisest arutelust rullitakse võimuteerulliga lihtsalt üle.
Siinkohal on oluline märkida, et usaldushääletuse kasutamine on peaministri otsus. Kui Jüri Ratas valib teerullitaktika, siis see näitab, et tema valitsus on jõuga ja põhimõttelagedalt nõus läbi suruma Eesti jaoks kahjulikke seadusi. Sisuliselt teeb valitsus kabinetivaikuses kiirkorras otsused ära reformi osas, mis puudutab enam kui 700 000 pensionikogujat ja mõjutab olulisel määral meie rahaturge ning ettevõtlust. Valitsust ei huvita, et vajalikud IT-lahendused ei pruugi valmis jõuda või mis juhtub, siis kui inimesed oma viimasedki säästud ära kulutavad ja kas riigil on üldse õiguslikult lubatud murda oma sõna teise pensionisambaga liitunute ees?
Pensionisüsteemi lõhkumise eelnõu põhiseadusvastasusele on mitmed eksperdid tähelepanu juhtinud. Kui läheb nii, et sel põhjusel eelnõud ei kuulutata välja ning Riigikohus leiab, et eelnõu on suures osas põhiseadusvastane, siis lähevad täide presidendi sõnad, et see valitsus ei pea põhiseadust millekski ja on kogu oma usalduse ja jõumeetodid valmis panema põhiseadusvastase seaduse taha.
The post Pensionisüsteemi lõhkumise teerull appeared first on Kaja Kallas.