Hanno Pevkur, riigikogu liige

Enne kriisi, 13. jaanuaril tulid Reformierakonna fraktsiooni liikmed ja sotsiaaldemokraadid välja eelnõuga muuta 1. juuni, lastekaitsepäev, lipupäevaks. Mõte ei ole ju ammu uus, aga aasta alguses pidasime mõistlikuks ka vastav eelnõu sisse anda.

See on lihtne eelnõu, mis suures pildis omab sümboolset tähtsust, näitamaks riiklikult, et lapsed on olulised. Eelnõu esimene lugemine komisjonis sai tehtud, suurde saaligi aruteluks saadetud, kuigi koalitsiooni otsus oli eelnõud mitte toetada. Vahele tuli aga eriolukord, kus kõik eelnõud võeti päevakorrast välja, et mitte korraldada suuri kogunemisi. Seega suures saalis jäi arutelu olemata. Me olime sellega nõus, sest eriolukorra ajal tundus imelik hakata arutlema lipupäevade üle.

Nüüd liigub elu jälle oma tavapärastesse rööbastesse ja eelnõud pidid olema arutelul suures saalis. Aga oh imet — põhiseaduskomisjoni laekus täpselt samasisuline eelnõu ning tutvustama saabus seda sotsiaalminister Tanel Kiik! Valitsus, kes opositsiooni eelnõusid ei toetanud, on nüüd siis samuti jõudnud arusaamisele, et lastekaitsepäev võiks olla lipupäev. Aga loomulikult, kui opositsioonil on häid mõtteid, siis tuleb need maha hääletada ja esitads ise sama eelnõu valitsuse nime alt. Siis saab rahvamassidele öelda, et „meie tegime“.

See näitab, et valitsus kardab opositsiooni niivõrd, et isegi nii “süütut” opositsiooni ettepanekut ei saa toetada. Valimised on kaugel ja võib kindel olla, et pole selleks ajaks kellelgi enam meeles, kes selle algatusega välja tuli. Samuti olen enam kui kindel, et lipupäeva põhjal ei hakka keegi oma poliitilist eelistust tegema. Küll aga näitab see valitsuse poliitilist kultuuri.

Asja teeb eriti kurioosseks see, et nimetatud pühade ja tähtpäevade seaduse eelnõu on valitsus arutanud 26. märtsi istungil. Kui mäletate, siis see oli aeg, kus ei olnud kaitsevahendeid, kus ajad olid jätkuvalt ärevad ja kus haigete hulk kasvas.

Kõik ajalehed olid täis artikleid selle kohta, kuidas kaitsevahendeid ei ole ja riik ei suuda neid hankida või hanked nurjuvad või on ebakvaliteetsed. Selle kõige keskel tegeles valitsus tervise valdkonna eest vastutava ministri juhtimisel oma istungil hoopis sellega, et igal juhul püüda opositsiooni algatust enda omaks teha. Samal ajal rääkis peaminister erakondade ülesest koostööst ja konsensuse otsimisest. Teod räägivad kahjuks sootuks muud.

Asja puändina läks koalitsioon Riigikogu suures saalis nii väiklaseks, et ei olnud nõus Reformierakonna ja sotside ettepanekuid arutama enne valitsuse eelnõud, mis oleks olnud igati loogiline, sest valitsue eelnõu laekus Riigikokku pea kolm kuud hiljem. Ikka selleks, et saaks “oma” eelnõu heaks kiita viis minutit enne opositsiooni samasisulist eelnõud. Nii palju siis erakondade ülesest koostööst ja konsensusest.

Väikluse meistriklass was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.

Tema sõnul on Tööandjate Keskliit, Kaubandus-Tööstuskoda ja Suurettevõtjate Assotsiatsioon ehk kolm suuremat tööandjate liitu rõhutanud, et palgatoetus on praegu kõige olulisem tugimeede. Liitude arvates tuleb toetusskeemi pikendada, aga ühtlasi hoolega jälgida, et seda ei kuritarvitataks.

“Selleks, et hoida ära töötuse järsk kasv ja ettevõtete tegevuse lõpetamine, on vaja palgatoetuse maksmise perioodi pikendamisega koos ilmselt Töötukassale lisaraha eraldada. Kuna palgatoetuse maksmine lõpeb valitsuse praegu kehtestatud otsusega juba kolme nädala pärast, on pikendamise otsusega kiire,” selgitas Pentus-Rosimannus.

Ta lisas, et rahandusminister Martin Helme teatas 6. mail Riigikogus, et praeguses seisus ei näe ta vajadust teiseks lisaeelarveks selle aasta jooksul, mis üksnes suurendas arusaamatust.

Pentus-Rosimannus soovib peaministrilt teada, kuidas on kavandatud palgatoetuse maksmise jätkamine, milline on töötukassa täiendav rahavajadus ja millal peaminister teema valitsuse päevakorda paneb.

“Kokkuvõtvalt - korrates ettepanekut, mille tegin ka parlamendis - palgatoetuse maksmise pikendamine on praegustes oludes kindlasti vajalik,” lõpetas Pentus-Rosimannus.

„Tegemist polnud poliitilise eelnõuga ja seetõttu toetas kultuurikomisjon seda muudatust konsensuslikult, komisjoni istungil oli muudatustega nõus ka rahvusringhääling. Sellest hoolimata otsustas Keskerakonna fraktsioon teha tänasel riigikogu istungil ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Lisaks Keskerakonnale hääletasid katkestamisettepaneku poolt Isamaa ja EKRE fraktsioonid. Ühtegi sisulist põhjendust, miks selle kuulmispuuetega inimeste jaoks väga olulise eelnõu teine lugemine katkestada, ei suutnud Keskerakonna saadikud paraku välja tuua,“ ütles Jaanson.

„Rahvusringhäälingu seaduse muutmine eesmärgiks oli kurtide diskrimineerimise ja segregatsiooni süvendamise vältimine. Viipekeel on keeleseaduse järgi iseseisev keel ja viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju. Seega ei tohiks viipekeelseid kurte erinevalt vaegkuuljatest ERR-i originaalsaadetest ilma jätta,“ lisas Jaanson.

Sõerdi sõnul on Reformierakonna eelnõu sisuline eesmärk vabaneda astmelise tulumaksu tunnustega sissetulekust sõltuvast maksuvaba tulu arvutamise süsteemist ning taastada ühetaoline tulumaksusüsteem. “Praegu kehtiva tulumaksusüsteemi muutmine sai tugeva mandaadi ka 2019. aasta märtsis Riigikogu valimistel,” ütles Sõerd. 

Reformierakonna eelnõuga luuakse kahe aastaga olukord, kus kõigile hakkab kehtima kuuarvestuses 500 euro suurune maksuvaba tulu määr ehk 6000 eurot aastas. Seda ületavale tulule rakendatakse ühtlane 20-protsendine tulumaksumäär.

Seadusemuudatusega kaotatakse 2016. aasta lõpus kehtestatud üksikisiku tulumaksusüsteemi muudatus, millega maksuvaba tulu määr tehti sõltuvaks maksumaksja aastatulu suurusest. Selle muudatuse keskne element on niinimetatud maksuküür, kus kuuarvestuses alates 1200 euro suurusest tulust hakkab maksuvaba tulu määr järsult vähenema, jõudes nullini 2100 suuruse tulu juures. Marginaalne maksumäär selles tuluvahemikus on üle 31 protsendi.

Üleminekuaastal nihutataks maksuküüru edasi, tuluvahemik, kus maksuvaba miinimum hakkaks vähenema, oleks 1700-2600 eurot kuus. 

Sõerd selgitas, et selline maksusüsteem ei sobi Eesti oludesse. “Viimastel aastatel on inimeste palgad ja sissetulekud kasvanud. Kahel viimasel aastal on järjest suurem hulk keskmise sissetulekuga tööinimesi liikunud oma tulutasemega eelpool nimetatud maksuküüru sisse ja seetõttu maksustatakse neid kõrgemalt,” ütles Sõerd. 

Sõerd lisas, et astmeliselt väheneva maksuvaba tulu põhimõtte loojad pole ka ise sellega rahul. “Koalitsioonierakonnad on juba pikka aega arutanud mitut varianti, kuidas seda maksusüsteemi ümber teha. Arutelu all olevatel lahendustel on kõigil suured puudused. Tänaseks on üha enam inimesi jõudnud kõrgema maksustamise tsooni ja üksikisiku tulumaksukoormus kasvab. Ka Vabariigi Valitsus on käesoleva eelnõu kohta esitanud seisukoha ja seal seisab, et keskmise palga tõustes ja riigieelarveliste võimaluste suurenemise korral on maksuvaba tulu kasutamist võimaldava tuluvahemiku muutmine õigustatud. Lahendust aga valitsusel pole.”

“Reformierakonnal on lahendus olemas - muudame maksusüsteemi taas lihtsaks, arusaadavaks ja õiglaseks,” lõpetas Sõerd.