“Täna saime kaks võitu. Esiteks Mart Helme lahkub siseministri kohalt ja teiseks Martin Helme umbusalduse vastu ei hääletanud isegi mitte tema enda erakond,” ütles Kaja Kallas. Tema sõnul pole sellist olukorda, kus umbusalduse poolt hääletab 46 ja vastu mitte ühtegi saadikut selle koalitsiooni ajal olnud.

“Kuna aga reeglid on sellised, et umbusalduse läbiminemiseks on vajalik 51 poolthääle enamus, siis paraku jääb Martin Helme seekord veel ametisse ja see jääb kõigi koalitsioonisaadikute hingele. Aga jää on hakanud liikuma,” rääkis Kallas.

“Eestile saab moodustada parema valitsuse, mille pärast ei peaks iga nädal piinlikkust tundma ning mis tegeleks Eesti ees seisvate probleemidega nagu koroonakriis, haridus, majanduse probleemid, laste vaimne tervis ja keskkonnahoid,” lõpetas Kallas.

Arvestades Donald Trumpi suhtumist rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja tegevusse rahvusvahelisel areenil, toob Joe Biden kindlasti stabiilsust rahvusvahelistesse suhetesse ja USA asub ehk taastama oma rolli rahvusvahelistes organisatsioonides. See on väikeriikidele oluline. See ei tähenda, et neid organisatsioone ei peaks reformima, sest Trumpi kriitika oli kohati ka õigustatud. Joe Bideni võit annab meile teatavat meelerahu, sest stabiilne ja toimiv NATO on meie julgeoleku nurgakivi. Kindlasti paranevad ka Ameerika suhted Euroopa Liiduga, sest vastasseis Hiinaga jääb ja maailmapoliitikas on Ameerika ja USA väärtuspõhiselt olnud siiani liitlased, kellel on targem hoida kokku kui eraldi.

Kuivõrd need valimised olid nii pingelised ja tasavägised kuni lõpuni, siis kahjuks peale valimisi on USA ühiskond jätkuvalt lõhestunud ja hetkel ei paista, et Bidenil õnnestuks neid leere lepitada, aga ta peab seda üritama. Vastasel juhul on USA toimimine ka rahvusvahelisel areenil raskendatud, sest president on hõivatud sisepoliitiliste võitlustega. Kindlasti kandub tugev vastandumine ja valimistulemuste legitiimsuse kahtluse alla seadmine üle ka meie poliitikasse. Juba praegu näeme, et Eesti valitsuskoalitsiooni liikmed süüdistavad meie liitlase uut presidenti valimispettuses. See ei aita heade suhete hoidmisele kaasa.

Kuigi Biden võitis, ei maksa siiski tähelepanuta jätta, et 70 miljonit inimest hääletas Trumpi poolt. Vaatamata sellele, et teda korduvalt tabati valetamas, rassistlikke ja misogüünseid seisukohti esitamas, tema valitsemine oli kõike muud kui demokraatiat austav, ei kahanenud tema toetus kui inimesed seda kõike pealt nägid. See annab halva signaali, et nüüdses maailmas nii võibki ja valijate poolehoidu sa ei kaota.

Trump on olnud meie äärmuspartei suur eeskuju. Temalt on nad õppinud nippe ja kasutanud tema poolt väljakäidut justkui õpikuna ka Eestimaal. Kas see Trumpi langemisega lõpeb kui suur eeskuju kaob eest ära? Kardan, et mitte. Trumpi lõhestamise ja vaenamise poliitika ametlikult küll lõppes ja sellest võiks järeldusi teha ka Eestimaal. Aga kuigi Trump ei ole jaanuarist alates enam president, ei kao ta poliitika areenilt kuskile. Lihtsalt tema austajad ei saa taguda endale vastu rindu kui võitjatele, vaid nüüd on nad selgelt kaotajate pool. Eesti poliitikud ei ole tavaliselt väljendanud oma poolehoidu teiste riikide kandidaatidele, sest liitlastega peame saama läbi, sõltumata sellest, kes parasjagu president on. Seekord Eesti valitsusliikmed asusid juba kampaania ajal valimiste kaotaja poolele. Vaevalt see jäi tähelepanuta ka meie liitlaste juures. Sloveenia peaminister, kes tõttas Trumpi ennetähtaegselt võidu puhul õnnitlema oli ülemaailmne naerualune. Meie praeguste valitsejate praegune käitumine seades kehtluse alla tulemuste legitiimsust, läheb paraku samasse ooperisse.

Joe Biden on korralik ja tsiviliseeritud inimene. Ta peab kindlasti kinni õigusriigi põhimõtetest ja austab nii oma liitlasi kui vastaseid ning taastab vähemalt osaliselt taastab USA liidrirolli maailmas. Tugev liitlane on Eestile hea.

The post Mida tähendab Joe Bideni võit meie jaoks? appeared first on Kaja Kallas.

Ma olen veendunud, et peame samast soost paaride abielu üle rääkima ühiskonnas rahulikult ja tegema seda viisil, kus erinevaid arvamusi ei tembeldata „valeks“ või „õigeks“.  Me ei saavuta sisulist lahendust ainult referendumite ja petitsioonidega, vaid poliitilise ühisosana. Ärme lase ennast EKRE vihakõnel nakatada. Ärme võta omaks EKRE poolt peale surutud must-valget arutelukultuuri. Oleme nende madalast provokatsioonist nutikamad ja ühtehoidvamad!

Selleks, et sisukat mõttevahetust pidada, tasub rahulikult läbi mõelda, mis on praegune olukord ja mis meid siia punkti tõi. Täna kehtib meil kooseluseadus, mis on sisuliselt nagu abielu, aga ilma abielu sildita. Selleks, et kooseluseadus praktikas toimiks, olid ette nähtud rakendusaktid, mis on oma sisult väga lihtsad. Kõikidesse seadustesse, kus on mainitud sõna „abielu“, lisatakse kõrvale sõnad „või registreeritud kooselu“. Nii on samasugused õigused kõikidel paaridel, sõltumata soost. On kahetsusväärne, et need aktid on jäänud Riigikogus vastu võtmata, aga kuna seadusandja tahe on nendetagi selge, siis tasapisi on kohtupraktika seda lünka täitnud. Aga see kõik on olnud väga vaevaline ja inimesi liigselt kulutav. Kooseluseadusega seonduv olukord tekitab küll tuska, aga samas on see ainus täna toimiv lahendus samast soost paaride õiguste tagamisel.

Petitsioon perekonnaseaduse muutmiseks on sündinud kooseluseaduse toppamisega seotud frustratsioonist ja praeguse valitsuse pidevast vähemuste suunalisest vaenust, mida peaminister kuidagi ohjata ei suuda. Tunnustan inimesi, kes on sellele alla kirjutades oma meelsust avaldanud ja öelnud, et valitsuse käitumine neile ei sobi.

Poliitiline reaalsus on paraku jätkuvalt selline, et isegi kooseluseaduse rakendusaktide heaks kiitmine pole Riigikogus kuigi tõenäoline. Reformierakonnast ja sotisaaldemokraatidest üksi ei piisa. Me teame, et Keskerakonnas on saadikuid, kes võiksid rakendusakte toetada, kuid seda ei luba neil teha praegune valitsusliit, kus domineerib Isamaa ja EKRE homofoobne seisukoht.,

Abieluvõrdsus saab  poliitilises reaalsuses seaduseks alles siis, kui selleks on olemas Riigikogu häälteenamus ja tahe mitmes erakonnas. Ma siiralt loodan, et käivitunud diskussioon samasooliste kooselu teemal on vaba ühiskonna mõttevahetus, mitte ei kulge mööda paremäärmuslaste poolt sisse tõmmatud kaevikupositsioone. Sest see on ainus viis, kuidas saavutada sisuline poliitiline läbimurre samast soost paaride õiguste laiendamiseks.

Ja lõpetuseks referendumist. Ei ole mitte mingit vahet, mida valitsus meilt kevadisel rahvaküsitlusel küsib. Selle küsimuse esitamise mõte on meid lõhestada, vähendada meie vabadusi ja minna vastuollu põhiseaduslike väärtustega. Seega pöörame plaanitava rahvaküsitluse valitsuse vastseks poliitiliseks aktsiooniks. Ignoreerime täielikult seda moraalselt vale küsimust vähemuste õiguste kitsendamise kohta ja kirjutame sellele sedelile suure EI. Ütleme „ei“ EKRE väärtustele, „ei“ tagurlusele, „ei“ rumalusele, „ei“ suletusele ja seeläbi „ei“ valitsusele, mis on Eestile häbiplekiks. Ütleme „ei“ ka katsetele, millega tahetakse samu väärtusi jagavad inimesed provokatsiooni abil riidu ajada. „Ei“ rahvaküsitlusel või selle poliitiline nurjamine võiks olla pöördepunkt samast soost paaride õiguste tagamisel.

The post Abielureferendumist peab saama tagasilöök EKRE-le appeared first on Kaja Kallas.