Toomas Kivimägi: kui hoolime riigi julgeolekust, turvalisusest, avalikust korrast ja kuritegude kiirest avastamisest, siis ilma ABISeta ei saa.
Pressiteated
15. Juuni 2021 13:30
Toomas Kivimägi
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi ütles täna parlamendis, et kaasaegsele infotehnoloogilisele platvormile koondatud biomeetrilised isikuandmed on tänapäeval Euroopa riikides normiks.
“Kui me hoolime riigi julgeolekust, turvalisusest, avalikust korrast, kuritegude kiirest avastamisest, siis ilma sellise andmdekoguta tänapäeval ei saa,” põhjendas Kivimägi biomeetriliste andmete andmekogu ABIS loomist.
Põhiseaduskomisjoni esimehe sõnul muudab andmekogu andmete hoidmist turvalisemaks. “Miks on sellega kiire? Vaid kaks põhjust: turvalisus ja kogutud andmete säilimine. Täna on biomeetria andmeid sisalduvates andmekogudes koos nii biomeetria kui biograafiandmed ja kui sealt peaks tekkima mingi infoleke, siis on see suur probleem,” ütles Kivimägi. Tema sõnul koondatakse ABIS-esse üksnes biomeetriaandmed. “Biograafiaandmed sinna ei lähe, need on teistes andmekogudes. Siit saab teha lihtsa järelduse: kui tekib mingi leke ABISe andmebaasist, mis on äärmiselt ebatõenäoline, siis öelge, mida teha sõrmejälgedega, kui ma ei tea kellele need kuuluvad? Turvalisus kasvab kordades.”
Kivimägi viitas ka asjaolule, et kriminaalmenetluste raames kogutud kurjategijate biomeetria andmekogu ehk AFIS, on kokku kukkumise äärel. “See on kuude kui mitte nädalate küsimus. Tehnoloogiline lahendus on üleeilne päev. Kelle huvides on, et kriminaalide sõrmejälgede andmekogu kaob? See on kurjategijate huvides.”
Lõpetuseks sõnas Kivimägi, et ABISe suurimad vastased täna on need, kes selle sünnitasid. “13. oktoober 2020 ja 11. jaanuar 2021. Kuupäevad, mil kaks siseministrit, Mart Helme ja Alar Laneman, saatsid samasisulise eelnõu kooskõlastusringile. Tänan neid selle eest, et nad selle algatasid ja seda toetasid. Kummaline on vaid see, et istekohaga muutus ka seisukoht,” märkis Kivimägi.
“Mina tahan elada riigis, kus avalik kord ja riigi julgeolek on kaitstud. Mina tahan elada riigis, kus on turvaline ja kus kurjategijatel pole asu. Jah ma tahan elada riigis, kus minu privaatseid isikuandmeid ei kuritarvitata ega üldjuhul kasutada muul eesmärgil kui see, milleks nad koguti: isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. Siin pole põhjust paanikaks. On vaid üks erand: rasked kuriteod ja prokuröri loal. Ent kui on midagi, millega kindlustunnet veelgi tõsta, oleme avatud,” lõpetas Kivimägi.
Reformierakonnaga liitus ettevõtja Viljar Jaamu
Pressiteated
12. Juuni 2021 07:45
Reformierakonnaga liitus majandusteadlane, endine Tallinki ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juht Viljar Jaamu, kes kandideerib esmakordselt kohalikel valimistel Tallinnas Lasnamäel.
Jaamu soovib oma teadmiste ja kogemustega aidata kaasa Tallinna ühendamisele ettevõtlikuks maailmalinnaks, kus kõik tunnevad ennast koduselt. „Tallinn peab oma toimetamistes olema maailmalinn, ilma suurlinna probleemideta. Siinne elukeskkond tuleb kujundada atraktiivseks ja turvaliseks ning ühendused nii linnas sees kui linnast välja peavad olema kaasaegsed. Muuhulgas tähendab see, et kõik olulised teenused peavad olema 15 minuti kaugusel jalgsi või jalgrattaga liikudes. Samuti peab meie pealinn olema ühendatud maailmaga. Tulevikus Helsinkiga püsiühendusega, konkureerides Riia ning Stockholmiga atraktiivsuses,“ ütleb Jaamu.
„Lasnamäe linnaosa on Tallinna senise juhtimise tulemusel sattunud isolatsiooni. See väljendub erinevates valdkondades, haridusest transpordini. Viimases on linna praegune juhtkond tõrjunud näiteks mõtet kiirest trammiühendusest kesklinna või rongist Põhja-Tallinna ja Lasnamäe vahel läbi Kristiine. Reformierakonnaga soovime seda muuta ning esimese sammuna on meil selleks mõte võtta Laagna teel enne uute trammiliinide valmimist kasutusele metroobussid. Seda on trammiliinide rajamise eelsammuna kasutatud ka mujal maailmas, näiteks Helsingis. Metroobuss Lasnamäelt linna parandaks oluliselt Lasnamäe ühendusi ja võimaldaks inimestel palju kiiremini jõuda tööle, kooli ja tagasi,“ selgitab Jaamu.
Viljar Jaamu kaitses 2003. aastal doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas. Aastail 1996-2004 töötas ta AS-is Tallink Grupp turundusdirektori ning juhatuse liikmena. Aastatel 2006-2007 oli Viljar Jaamu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimees. Lisaks on ta olnud Eesti Turismifirmade Liidu asepresident, Eesti Posti nõukogu liige ja Eesti Ju-Jutsu Liidu president. 2009. aastal läbis ta kõrgemad riigikaitsekursused.
Toomas Kivimägi EKRE taktikast: eelmine valitsus pidi siis olema lambakari, kes kõik tuimalt kooskõlastas
Arvamuslood
10. Juuni 2021 12:45
Toomas Kivimägi
Mullu oktoobris saatis toonane siseminister Mart Helme (EKRE) kooskõlastusringile eelnõu, millega luuakse inimeste biomeetrilisi andmeid (sõrmejälgi, dokumendifotosid) koondav automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (ABIS). Nüüd on sama teema eelnõu kujul riigikogu suures saalis arutlusel.
Seda menetleti enne põhiseaduskomisjonis, mille esimeheks Toomas Kivimägi (Reformierakond). "Sisuliselt on tegu analoogse eelnõuga, mille Helme ise kooskõlastusringile saatis ja millega ministeeriumid nõustusid. Hiljem avastasid, et pole ikka see... Taoline jutt ei maksa sendi eestki."
Ta võrdleb: "Kui nii võtta, siis pidi eelmine valitsus olema ikka lambakari, kui kõik tuimalt ära kooskõlastati. Selline teema ei päde." Ta lisab, et kohe kui ekrelastel istekoht muutus, muutus ka seisukoht. "Koalitsioonis olles eelnõu sobis, ent nüüd leidsid malaka, millega praegusele valitsusele virutada. Pole riigimehelik."
Kivimägi viitab sisututele ettepanekutele
Kokku esitas EKRE komisjonis 130 muudatusettepanekut, millest osa seoti, alles jäi 72. Lisaks ka kolm, mis komisjoni poolt veel lisati. "Ja EKRE ettepanekutest 41 pole üldse selle eelnõuga seotud, vaid suunatud välismaalaste seadusesse. Kõige ehedam obstruktsioon - vahet pole, aga paneme suure portsu ettepanekuid," on Kivimägi pahane. Ülejäänud 31 olla tema hinnangul pisidetailid, ei mingit põhimõtteliselt muutust.
Tänane riigikogu istung algas kell 10, sellele eelnes ööistung. ABISeni pole veel jõutud. Kivimägi arutleb, et keskmiselt võib viie muudatusettepaneku peale minna circa tund. Kiire arvutus näitab, et ainuüksi 75 muudatusettepaneku peale kuluks 15 tundi. Parlamendi esimees Jüri Ratas kutsus tulevaks nädalavahetuseks kokku ka erakorralise istungi, et eelnõu menetletud saaks.
Kivimägi toonitab, et ühist andmekogu on vaja ning praegused erinevad kogud on IT mõistes kiviajast pärit. "Siseminister Kristian Jaani tõi komisjonis välja, et sõrmejälgede andmekogu on piltlikult öeldes kokku kukkumas. Minister mures, mis suvel saab - kas tõstetakse uuele andmekogule üle ja säilivad või lähevad kaotsi," illustreerib ta.
Mis puutub väidetesse nn politseiriigist ütleb Kivimägi: "Hirmul on suured silmad. Eesti riigil peab olema võimekus kuritegusid kiiresti avastada."
Mart Helme kommenteeris eile Delfile, et eelnõu idee oli esialgu midagi muud: töötada välja IT-lahendus, et andmeid eri baaside vahel kasutada. Helme sõnul pole EKRE rahul sellega, et andmebaasi saab kanda kõigi inimeste, sealhulgas siseturvalisuse valdkonnas töötavate isikute andmed. Endine siseminister väljendas muret, et kui andmed peaksid küberrünnaku käigus kurjategijate kätte sattuma, on see tõsine mure.
Helme märkis, et juba eelmise valitsuse ajal tekkis kõhklusi, kas andmebaasi üldse luua.
Puust ja punaseks: mis on ABIS?
* Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu on mõeldud seni eri ametkondade vahel killustatud ja aegunud andmebaaside ühendamiseks ja uuendamiseks.
* Biomeetrilisi andmeid saaks vaadata ja võrrelda üle 800 Eesti ametniku.
* Andmete vaatamised logitakse, siseministeeriumi sõnul saab iga ametnik ligi vaid "riiulile", mis on vajalik tema töö tegemiseks.
* Uus seadus võimaldab sõrmejälgede ja näopiltidega vabamalt ringi käia. Varasem kord nägi selle võimaluse ette rangemate piirangutega, näiteks prokuratuuri kirjaliku loaga või ainult esimese ja teise astme tahtlike kuritegude uurimiseks.
* ABIS-e esimene etapp, mis loodi kohtuekspertiisi jaoks, sai valmis juba eilseks, see riigikogu heakskiitu ei vajanudki.
* Biomeetrilisi andmeid ja biograafilisi andmeid (nimi, sünniaeg, isikukood, kodakondsus jms) hakatakse eraldi andmebaasides hoidma.
Siim Kallas: EKRE on halvanud riigikogu töö
Arvamuslood
10. Juuni 2021 11:00
Siim Kallas
Riigi juhtimiseks on vaja luua norme ja jagada ümber rahvatulu. Demokraatlikus riigis antakse sellekohane mandaat valitud esinduskogule – parlamendile ja tema poolt ametisse määratud valitsusele. Demokraatia on enamuse võim ja kõikidel hääletamistel määrab vastu võetud otsuse selle poolt antud häälte enamus.
Nendel päevadel on üks parlamendis esindatud äärmusrühmitus algatanud revolutsioonilise protsessi – muuta riigi parlament teovõimetuks. Lenin ja Viktor Kingissepp saadaksid hauast õnnitluse.
See, mis Riigikogus toimub, on kohutav! Nii räägivad tuttavad, kes mõnikord vaatavad otseülekannet Riigikogu istungitelt. Tõsi on, on tõesti kohutav. Tänasel päeval on Riigikogu tegevus praktiliselt paralüseeritud EKRE parlamendirühma poolt. Peaaegu kõik eelnõud, mida on vaja ühiskonnaelu korraldamiseks, jäävad vastu võtmata.
EKRE ja mõnede Isamaa saadikute eesmärk pole vastuseis mingile konkreetsele eelnõule (selleks leitakse ükskõik milline, absurdselt ebaoluline eelnõu), vaid demokraatliku otsustusprotsessi halvamine. Nii nagu seda on õpetanud Lenin ja Viktor Kingissepp – vähemuste arvestamise reeglid tuleb muuta enamuse halvamise reegliteks.
Selgub, et Riigikogu kodu- ja töökorra seadus, milles nii hoolikalt on läbi mõeldud iga üksiku saadiku ja saadikute rühma õiguste tagamine, annab võimaluse demokraatia reeglite kuritarvitamiseks demokraatia vastu.
Tänasel kujul ja EKRE andekust bolševismi ideaalide järgimisel arvestades näib, et meie parlamendi edasine töö on võimatu.
Mida tuleks teha Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses, et tagada normaalne otsustusprotsess?
Esiteks on vaja tõkestada nn. protseduuriliste küsimuse pahatahtlik kasutamine Riigikogu istungite takistamiseks. Selleks peaks töökorda lisama klausli, mille kohaselt fraktsiooni esindaja saab juhatajalt nõuda protseduuriliste küsimuste käsitlemise lõpetamist. Juhataja paneb selle ettepaneku hääletamisele ja kui täiskogu ettepanekut toetab, ei ole enam võimalik protseduurilisi küsimusi kuritarvitada.
Nagu kõikide tegevuste juures, on selge, et aeg on ainus tõeliselt taastumatu ressurss. Seetõttu on mõistlik mõelda ka Riigikogu töö ajaressursi ratsionaalsele kasutamisele.
Kui püüda kuidagiviisi hinnata Riigikogu töö tõhusust, siis võib teha masendavaid järeldusi.
Selleks, et saaksime ratsionaalselt kasutada istungiteks ette nähtud aega, on vaja teha teatud muudatusi.
Eelnõude menetlemiseks on vaja ette näha konkreetne aeg. Nii nagu me teeme olulise tähtsusega riiklike küsimuste käsitlemisel. Näiteks ettekandeks 20 minutit, küsimusteks kuni 20 minutit, sõnavõttudeks ka kuni 30 minutit. Sõna saavad Riigikogu liikmed võtta kindlas järjekorras – kõigepealt koalitsiooni esindaja, siis opositsiooni esindaja, siis jälle koalitsioon ja nii edasi, ja siis muud soovijad vabas järjekorras. Nii toimub see kõik Euroopa Parlamendis.
Sellisel moel tekiks ka mingi debatt, kui vastandlike seisukohtadega parlamendisaadikud esinevad üksteise järel ja saavad üksteisega vaielda. Selline vaidlusformaat puudub täna täiesti.
Eestis puudub praktiliselt üldse poliitiline debatt. Eksisteerib arvamus, et küsimustele vastamine ongi debatt. Aga see ei ole mingi debatt. Parlamendis esitatakse ettekandjale 60 küsimust. Kõige parema tahtmise juures võib neist asjakohaseks pidada 10-20, ülejäänud on kas sõnavõtud või käsu korras tehtud ajatäide. Seetõttu on mõistlik küsimuste arvu piirata.
Tavaliselt (mitte praegu) menetletakse arvuliselt suurem hulk eelnõusid ilma probleemideta, ainult tõesti oluliste eelnõude puhul tekib koalitsiooni ja opositsiooni kokkupõrge. Seetõttu on mõistlik eespool toodud ajalimiidiga käsitleda just eriarvamustega ettepanekuid. Võiks olla mõistlik moodustada nn. suur komisjon kõikide fraktsioonide esindajatest, kes otsustab, et väheolulised ja tehnilised eelnõud tulevad suurde saali ainult hääletamiseks, mitte täisprotseduuriga menetlemiseks.
Kuidas talitada muudatusettepanekutega?
Arutasime majanduskomisjonis ühte eelnõud. Majandusministeeriumi esindajad esitasid 29 muudatusettepanekut. Kuidas nii? Mismoodi siis eelnõu esitati? Lohakalt igatahes. On ebaloomulik, et Riigikogu komisjoni tuuakse eelnõu, lastakse seda riigikogu liikmetel arutada, ja siis tullakse – vabandust, osa asju jäi sisse panemata.
Komisjonidel peaks olema vaba voli teha valik, milliseid parandusettepanekuid suurde saali tuua ja milliseid üldse mitte hääletada. Briti parlamendis ei hääletata mingeid muudatusettepanekuid, seaduseelnõu kas kiidetakse heaks või lükatakse tagasi. Keegi ei hakka parlamendis midagi parandama. Ka Euroopa Parlamendis pole parlamendiliikmel mingit seadusandliku algatuse õigust. Briti parlamendis vaieldakse pööraselt, aga mitte mingi muudatusettepaneku, vaid eelnõu enda üle.
Nende ettepanekute peale puhkeb kindlasti suur kriitika, see tähendab opositsiooni õiguste piiramist. Aga näete, mida EKRE nende õigustega teeb. Järelikult ongi vaja reegleid korrastada.
Kõik Riigikogu liikmed, kõik rahvasaadikud on valitud Eesti valija poolt. Nii et eks tänane Riigikogu on ka Eesti rahva nägu. Või vähemalt kahe kolmandiku nägu, sest üks kolmandik ei käigi valimas.
Kui Riigikogu ainult protseduuritab ja ei saa ühtegi vajalikku otsust vastu võtta, siis tekitab see kindla peale kodanike hulgas rahulolematuse. Pangu kodanikud siis tähele, et selles kaoses on süüdi Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Ja lugege EKRE rahvasaadiku Jaak Valge raamatut Eesti parlamendi ajaloost, pöörates eriti tähelepanu 1930ndate aastate algusele…
Võrklaev: EKRE teeb riigikogus tsirkust ilma mingi sisulise põhjuseta
Pressiteated
10. Juuni 2021 09:15
Mart Võrklaev
Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni juht Mart Võrklaeva sõnul on EKRE valinud Riigikogus sisulise debati tapmise ja parlamendi naeeruvääristamise tee.
Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni juht Mart Võrklaeva sõnul on EKRE valinud Riigikogus sisulise debati tapmise ja parlamendi naeeruvääristamise tee.
“Valitsusest väljakukkumisest saadik on EKRE pidevalt ähvardanud obstruktsiooniga Riigikogu töö täielikult halvata. Tänane valitsuskoalitsioon on püüdnud opositsiooni kõigi seaduste arutamisel sisuliselt kaasata ja nende märkustega arvestada. Kui Martin Helme ütleb, et EKRE ajab terve päevakorra umbe ajada, tähendab see, et neil ja nende valijatel puudub huvi sisulise poliitilise debati vastu. Kui EKRE oli valitsuses, oli nende jutupunkt, et demokraatia on see, kui enamus saab otsuseid teha. Opositsioonis ütlevad nad aga, et valitsus ei tohi teha midagi, mis nende seisukohtadega vastuollu läheb. See on uskumatult silmakirjalik. Absoluutselt kogu riigikogu tööd blokeerides naeruvääristatab EKRE parlamenti ja kahjustatab Riigikogu mainet. Koalitsiooni seisukohast saame ainult Riigikogu päevakorraga edasi minna nii nagu meie kodu- ja töökord seda ette näeb, ükskõik kui palju see siis aega võtab.
Mis puutub praeguse kunstliku pahameele sihtmärgiks valitud isikuandmete seaduse muudatustesse, siis need on veel valitsuses olles kooskõlastusringile saatnud nii siseminister Mart Helme kui siseminister Alar Laneman. Kogu EKRE valitsusdelegatsioon on seda eelnõu eelmises valitsuses toetanud. Mingit suure venna andmebaasi nendega ei looda, inimeste biomeetrilised andmed, mida riik juba praegu erinevatesse andmebaasidesse kogub, viiakse ühte suurde ja turvalisse andmebaasi, kus ei ole andmeid, kelle biomeetrilised andmed need on. Andmete kasutamine jätkub täpselt samamoodi nagu praegugi. Nii et mingit sisulist probleemi siin ei ole, kui EKRE-l oleks päriselt soov seaduses midagi paremaks teha, siis selleks oleme põhiseaduskomisjonis olnud avatud, muide üht EKRE parandusettepanekut me seal toetasime.”
Riigikogus moodustati isejuhtivate sõidukite toetusrühm
Pressiteated
10. Juuni 2021 09:00
Mart Võrklaev
Mart Võrklaeva ja Timo Suslovi eestvedamisel moodustati riigikogus isejuhtivate sõidukite toetusrühm, mille eesmärk on aidata kaasa sellele, et Eesti oleks isejuhtivate sõidukite arendamisel maailmas esirinnas.
“Isejuhtivate sõidukite tehnoloogia on viimaste aastate jooksul üle maailma kiirelt arenenud. Eestil on siin samuti ette näidata üksjagu edulugusid. Näiteks on Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste ja ettevõtjate koostöös sündinud autonoomne väikebuss Iseauto, mis on ühtlasi suurepärane näide meie teadlaste ja inseneride leidlikkusest. Iseauto põhjana on kasutatud riigi poolt 2011. aastal CO2 kvootide eest sotsiaaltöötajatele ostetud elektriautosid ehk vanad autod said uue elu busside näol. Lisaks teeb Rae vald koostöös Tallinna linna ja Tallinna Tehnikaülikooliga pilootprojekti, et isejuhtivaid busse nõudepõhise ühistranspordi osana testida.
Kui seda valdkonda veel jõulisemalt arendada, on meil suur potentsiaal haarata isejuhtivate sõidukite arendamisel maailmas juhtroll. Sellega koondaksime Eestisse ka valdkonna teadmised ning looksime hulgaliselt kõrgelt tasustatud töökohti. Toetusrühmaga soovimegi anda oma panuse, et Eesti sinna jõuaks,” ütleb toetusrühma esimees Mart Võrklaev.
Timo Suslovi sõnul väärib isejuhtivate sõidukite areng tähelepanu ühistranspordi valdkonnas. “See edendaks ühistranspordisüsteemi ning võimaldaks isejuhtivaid busse paremini katsetada,” selgitab Suslov üht mõtet, millega isejuhtivate sõidukite arengule Eestis hoogu juurde anda.
Toetusrühma esimeheks valiti Mart Võrklaev, aseesimeheks Erki Savisaar. Samuti kuuluvad ühendusse riigikogu liikmed Timo Suslov, Urve Tiidus, Õnne Pillak, Andrus Seeme ja Lauri Läänemets.
OSCE Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juhiks valiti Mati Raidma
Pressiteated
09. Juuni 2021 16:15
Mati Raidma
Tänasel riigikogu istungil nimetati Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juhiks Mati Raidma.
Raidma sõnul on Eesti julgeoleku tagamisel üks väga oluline nurgakivi see, et oleksime rahvusvaheliselt usaldusväärne partner. “Eesti esindajate aktiivne roll OSCE Parlamentaarses Assamblees annab Eestile paremad võimalused rahvusvahelisel tasandil kaasa rääkimiseks ning aitab pöörata vajalikku tähelepanu meie piirkonnale ja siinsetele väljakutsetele julgeolekumaailmas. Nii, et Eesti parlamendi delegatsiooni juhiks olemine on suur missioon ja vastutus. Tööpõld on lai ja väljakutseid palju,” sõnab Raidma.
“OSCE on 57 liikmesriigiga regionaalne suurim rahvusvaheline organisatsioon, mis on pühendunud julgeolekuvaldkonnale ning konfliktide ennetamisele ja nende diplomaatilisele lahendamisele. OSCE Parlamentaarne Assamblee on liikmesriikide parlamentidest koosnev koostöökogu ja üks tugevamaid näiteid parlamentaarsest diplomaatiast. Enamike hetkel käimasolevate rahvusvaheliste konfliktide ja julgeolekukriiside temaatika on samuti selle formaadi töölaual,” ütleb Raidma.
Riigikogus moodustati töötleva tööstuse toetusrühm
Pressiteated
09. Juuni 2021 06:30
Timo Suslov
Timo Suslovi eestvedamisel moodustati riigikogus töötleva tööstuse toetusrühm, mille eesmärk on aidata kaasa tööstussektori elujõulisuse hoidmisele ja arengule Eestis ning kuvandi loomisele Eestist kui targast tööstusriigist.
“Tööstussektor panustab Eesti majanduse arengusse ja riigi sissetulekutesse nii otseselt kui kaudselt. Tööstusettevõtted loovad rohkelt töökohti ja annavad tööd ka teiste tegevusalade ettevõtetele. Tööstuses leiavad rakendust erinevate huvide ja võimetega inimesed, lihttöölistest teadlasteni. Iga loodav töökoht tööstuses tekitab tugiteenuseid pakkuvates sektorites kaks kuni neli töökohta lisaks,” ütleb toetusrühma esimees Timo Suslov.
“Tööstussektori elujõulisena hoidmiseks ja arendamiseks on vaja plaani ja ühtset tööstuspoliitikat, sest isevooluteed minnes kipuvad asjad minema allamäge. Poliitika aluste loomine aitab tööstuse olulisust teadvustada ning leida võimalusi rahvusvahelise konkurentsivõime kasvuks,” lisab ta.
Sarnaselt digiriigi kuvandile tuleb Suslovi sõnul luua Eestist targa tööstusriigi kuvandit ning muuta tööstussektor noortele atraktiivseks.
“Tööstusettevõtted pole mitte koledad ja mustad, vaid moodsad ja kõrgtehnoloogilised. Toetusrühmaga soovime teha jõupingutusi, et tööstus saaks sarnaselt IT sektoriga rohkem märgatud ja sinna tahetaks rohkem investeerida nii raha, aega kui ka teadmisi,” sõnab Suslov.
Toetusrühma esimeheks valiti Timo Suslov, aseesimeheks Rene Kokk. Samuti kuuluvad ühendusse Jüri Jaanson, Marko Torm, Erki Savisaar, Henn Põlluaas, Dmitri Dmitrijev ja Merry Aart.
Reformierakond: Eesti kaitsevõime on ajas kasvav
Pressiteated
08. Juuni 2021 14:15
Mati Raidma
Riigikogus Reformierakonna fraktsiooni nimel kaitseminister Kalle Laaneti toetuseks sõna võtnud Mati Raidma ütles, et Reformierakond usaldab nii valitsust, kaitseministrit, kaitseväe juhatajat kui Eesti Kaitseväge.
“Eesti kaitsevõime on läbi aja olnud kasvavas trendis. See on tänu realistlikule planeerimisele. Seda tehakse väga põhjalikult, tõsiselt ja kooskõlas meie võimekusega,” selgitas Raidma.
Temas sõnul on ajakirjanduse infokildude pealt Riigikogus vaheotsuseid teha ja jooksupealt umbusaldusi kujundada parlamentaarse kultuuri allaviimine.
“Oleme justkui unustanud, et oleme juba üle aasta päris, mitte planeeritavas kriisis elanud. Kriisil ei ole ainult riigikaitseline mõõde. Covid19 on meie hulgast ära viinud üle 1200 inimese, meie ühiskond ja majandus ja rahandus on saanud tõsiselt kannatada. Olla sellises seisus ignorantne ning mittesolidaarne teiste eluvaldkondadega, kelledel kõigil on täna ülesanne leida kokkuhoiukohti, ei ole kohane soovitus kaitsevaldkonnas teenivatele inimestele ja seda valdkonda kujundavatele juhtidele,” märkis Raidma.
Raidma tõi välja, et riigikaitse eelarve on ainuke valdkond, mis järgmisel aastal kasvab. “Investeeringute nähtav suurendamine kaitsevõime arendamisse on fakt. Vähemalt 2% SKT sõjalisele riigikaitsele, millele lisanduvad liitlaste kohalolekuks vajalikud vahendid ja Kaitseinvesteeringute Programm, on selge ja kindel seisukoht. Alla poolte NATO liikmetest saab hoida sellist eelarvelist lubadust. Riigikaitse vajab aga juurde mitte miljardi jagu eelmise koalitsiooni lubadusi, vaid reaalset raha, mida me ka kaitsesse investeerides anname.”
“Kas on kahju, et tuleb teha tegevuskuludes kärpeid – loomulikult. Kõikides eluvaldkondades on. Aga riik on tugev, kui on tugevad kõik tema osised. Ka rasketes otsustes,” lõpetas Raidma.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev: meie inimesed on KOV valimiste stardis valmis vinge tempo peale panema
Kõned
05. Juuni 2021 08:00
Mart Võrklaev
Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni juht Mart Võrklaev ütles eile erakonna Üldkogul, et nii koduvalla Rae asju ajades kui Riigikogus kolleegidega suheldes näeb ta, et reformierakondlased on valmis KOV valimiste kampaania stardis vinge tempo peale panema.
“Katussõnum “Paremini hoitud Eesti” on minu meelest soe ja puudutab paljusid,” ütles Võrklaev. Ta märkis, et Eesti inimestel on, mida hoida. “Nendes omavalitsustes, kus võimul oleme, saame öelda, et hoiame edasi oma kodukanti, inimesi ja loodust. Seal, kus võimule pürgime saame rääkida, kuidas meie teeme kohalikke asju paremini.”
Võrklaev töötas seitse ja pool aastat Rae vallavanemana ning juhib praegu Reformierakonna Harju-ja Raplamaa ringkonda.
“Julgustan meie piirkondade inimesi rääkima valimiste eel kaasa inimestele olulistes küsimustes, nagu see, kuidas saame kohapeal oma lastele veel paremat haridust ja huviharidust pakkuda,” sõnas Võrkaev. Ta tõi teiste oluliste küsimustena välja perearsti ja psühholoogiteenuse kättesaadavuse, rohepöörde toetamise ning võitluse viirusekriisiga näiteks lasteaedade ja teiste avalike hoonete venilatsioonisüsteemide parendamisel.
“Olen kindel, et teeme sügisel üle Eesti korraliku tulemuse. Et saaksime oktoobris seda ühiselt tähistada, tuleb järgnevad viis kuud tõsiselt pingutada ja töö ära teha. Ikka selleks, et siis oleks võimalus omavalitsuses võimule tulla ja siis veel rohkem tööd teha. Aga kõike seda loomulikult oma piirkonna ja kodukoha heaks,” lõpetas Võrklaev.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaeva Üldkogul peetud kõne täispikkuses
Head erakonnakaaslased
Ma loodan, et kellelgi teist ei ole sellist küsimust nagu mult koalitsioonikõneluste ajal küsis üks ajakirjanik, et kes see Mart Võrklaev selline üldse on ja kust ta välja hüppas. Aga juhul kui mõni selline inimene peaks olema, siis igaks juhuks ütlen, et teenisin 7 ja pool aastat Rae vallavanemana, pärast seda tulin Riigikogusse ja praegu olen seal Reformierakonna fraktsiooni juht.
Niisiis, täna saab neli kuud ja üheksa päeva, kui Reformierakond sõlmis koalitsioonilepingu Keskerakonnaga ja meist sai peaministrierakond. Meie jaoks lõppes sellega ajaloo kõige pikem periood järjest opositsioonis, veidi üle nelja aasta. Mul oli au osaleda koalitsioonikõnelustel läbirääkimisdelegatsiooni liikmena. Sõlmisime väga hea koalitsioonilepingu, mida näitab ka see, et Kaja Kallase valitsus kogus Riigikogus volituste andmise hääletusel 70 poolthäält. Pärast seda usaldati mulle Riigikogu suurima 34 liikmega Reformierakonna fraktsiooni juhtimine, millest nüüd saangi ülevaate anda.
Vaadates korra veel tagasi opositsiooniaegadele, oli meie fraktsiooni võitlusvaim kogu aeg tugev, meie pädevad inimesed käisid välja oma ideid ning juhtisid pidevalt valitsuse vigadele tähelepanu.
Katseid opositsioonist välja tulla tegime mitmeid ning korduvalt oli tunne, et nüüd on võimaluse saamine kohe-kohe käes, kuid siis selgus, et veel mitte. Täna tagantjärele vaadates saab siiski öelda, et iga katse viis meid valitsusse saamisele väikese sammu lähemale. Kõige olulisem aga, et meie võitlusvaim ei raugenud ning meeskond püsis ühtsena.
Üks enim kõneainet tekitanud võitlus oli täna õnneks juba unustuste hõlma vajuv abielureferendumi teema. Meie kindel seisukoht oli, et rahvahääletus sellisel lõhestaval teemal, eriti veel keset rasket kriisiaega, teeb Eestile väga palju kahju. Kasutasime kõiki Riigikogu opositsioonile seadustega ette nähtud vahendeid, et seda takistada. Avalikkuses oli suur diskussioon ja oli neid, kes arvasid, et läksime selle võitluse ja oma küsimustega üle piiri. Jah, oli raskeid hetki, kuid tagantjärgi tarkus on, et mäng vääris küünlaid. Meie edastatud muudatusettepanekud, mis pakkusid referendumile uusi küsimusi, ja nende kirglik kaitsmine Põhiseaduskomisjonis, pikendasid protsessi koalitsiooni kavandatust mitu nädalat pikemaks ning selle finaal langes kokku Keskerakonna ja EKRE tipp-poliitikute korruptsioonikahtlustuste avalikuks tulekuga. Tulemus: juba aprillikuus - täna me teame, et viirusekriisi teise laine absoluutsel tipphetkel - toimuma pidanud referendum jäi ära.
Kui meenutada eelmise valitsuse lagunemist ja uue koalitsiooni sündi, siis need olid pööraselt kiired ning ärevad ajad. Samas oli meie meeskond tugev, olime ennast opositsioonis vormis hoidnud. Läbirääkimiste protsess käis nii, et kõikides valdkondades kogunesid meie ekspertgrupid, kes andsid läbirääkimismeeskonnale kaasa valimisrogrammist lähtuvad eesmärgid, mida me soovisime saavutada. Väga kiiresti selgus paraku ka see, et eelmine rahandusminister oli kirjutanud riigieelarve strateegia ilustamiseks sinna igal aastal sadu miljoneid eurosid tühje kärpeid, mille vastu olid aga ette nähtud reaalsed kulutused. See tähendas, et suurte poliitiliste lubaduste täitmine tuli meil edasi lükata, et riigi rahandus kõigepealt korda teha. Ent enamik neid eesmärke, mis me läbirääkijatele kaasa panime, saime hiljem ka koalitsioonilepingusse. Rohe- ja digipööre, reaalsed sammud eestikeelse hariduse poole liikumisel, keskmise pensioni tulumaksuvabastus ning, ehk kõige olulisemana, kokkulepe, et valitsus suhtub kõigisse eestimaa inimestesse austusega ja ei kasuta võimupositsiooni ära mõne ühiskonnagrupi ründamiseks, need on asjad, mille tõttu saame valitsuse üle päriselt uhked olla.
Kui vaadata ajaloos tagasi, siis pärast üleminekuaegu on raske leida valitsust, kes on pidanud ametisse astuma nii kriitilisel hetkel. Uute viirustüvede tõttu palju kiirema hoo sisse saanud tervisekriis, selle murdmiseks kehtestatud keerulised piirangud, probleemid riigi rahanduses, majanduses ja tööhõives ning üle aasta kestnud võitlusest väsinud ja frustreerunud eesliinitöötajad ja Eesti inimesed, kui vaid mõnda murekohta nimetada. Kaja Kallas nimetas ametisse astudes kriisi ületamist kõnniks kuristiku kohal, kus tuleb hoida tasakaalu viirusega võitlemise ja Eesti võimalikult avatuna hoidmise vahel. Tuleb tunnistada, et märtsi ja aprillikuu jooksul oli hetki, kus tundus, et võimegi sinna kuristikku kukkuda. Aga tänu Eesti inimeste mõistvale suhtumisele ja meie meditsiinisüsteemi hiilgavale tegutsemisele oleme tänaseks jõudnud sinna, kus meid lahutab kuristiku ületamisest vaid mõni samm. Me ei tohi aga veel jalga sirgu lasta, sest viirusekriis maailmas jätkub veel pikalt ja peame senistest kogemustest õppima, et suuta võimalikult palju inimesi suve jooksul vaktsineerida ja sügisel ühiskonda ja eriti haridussüsteemi jätkuvalt nii avatud hoida, kui viirus vähegi lubab.
Nende nelja kuu jooksul on kõigil meil olnud võimalik veenduda, et lisaks peaministrile lähetasime ministeeriumitesse seitse väga pädevat ministrit, kes on oma tööga suurepäraselt toime tulnud. Meie fraktsiooni lisandus aga 8 uut inimest. Meil on jätkuvalt 34 inimesest koosnev, Riigikogu suurim ja minu hinnangul pädevaim löögirusikas, mille iga liikme võib meid kahtluseta esindama saata.
Riigikogu saalis toimuvat vaadates tuleb tõdeda, et mitmed opositsioonierakondade liikmed ei anna endale tihti aru, kus nad on ja kuidas Riigikogu saalis sobib käituda. Lisaks riigi juhtimisele ja õigel teel hoidmisele julgen mina öelda, et meie saadikute õlul on igapäevaselt ka Riigikogu maine ja väärikuse hoidmine. Et meie parlamendi saal oleks avatud ja sisulise debati koht, mitte laadaplats.
Head erakonnakaaslased, annan teile nüüd kiire ülevaate meie esimese istungjärgu väljakutsetest ja töövõitudest:
- Eelmise valitsuse ajal toppas Riigikogu sotsiaalkomisjonis pikalt psühhiaatrilise abi seadus, mis lubas ka alaealistel psühhiaatri poole pöörduda. Meie saadikud panustasid selle seaduse väljatöötamisse opositsioonis ja valitsusse saades tegime selle lastele nii olulise asja ära.
- Samamoodi toppasid ministeeriumites aastaid korruptsioonivastase organisatsiooni GRECO soovitused, mis muuhulgas seadsid sisse huvide deklareerimise kohustuse poliitilistele nõunikele. Ka see algatus on täna seaduseks saanud ja oleme astunud esimesed sammud ka mitme teise korruptsioonivastase algatusega.
- Vaid kuu ajaga läbis Riigikogu menetluse 645 miljoni eurone lisaeelarve, millega valitsus pakkus leevendust piirangutest pihta saanud ettevõtetele. Jälgisime seda, et kehtestatud meetmed oleksid seekord tõesti sihitud enim kannatanud valdkondadesse, raha jõuaks majandusse kiiresti ja meetmed oleksid ajutise iseloomuga.
- Kriisi leevendamisega oli väga otseselt seotud ka Euroopa Liidu taastrerahastu hääletus, mida opositsioonierakond EKRE hakkas kõige otsesemalt takistama. Kuigi Eesti ekspertide seas pole vaidlust, et tegemist on kõigiti seadusliku lahendusega, millega jõuab Euroopa ja veel olulisemana Eesti majandusse sadu miljoneid kriisi lahendamiseks mõeldud eurosid, plaanisid meie oponendid selle eelnõu menetlemist lõputult venitada. Seetõttu sidusime selle valitsuse usaldushääletusega ja tegime teoks.
- Palju vastuolusid tõi ühiskonda täheühend NETS ehk valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus. Tegelikult polnud selles midagi erilist, lihtsalt Terviseamet sai võimaluse piirangute kontrollimiseks tervisekriisis politseid appi kutsuda. Mõned jõud, kellele Eesti huvid ei ole esmatähtsad aga kasutasid situatsiooni ära, et külvata ühiskonnas hirmu väljamõeldud ohtude ees nagu politseiriik. Meie taktika Riigikogus oli kaasata seaduse loomisesse võimalikult palju opositsiooni ja teha kõigile selgeks, et ringlevad hirmujutud on üle paisutatud. Saime opositsiooniga kokkuleppele ja käisin isiklikult ka meeleavaldajatega suhtlemas, et nende hirme maha võtta. Me muidugi jäime eriarvamustele, aga ma loodan, et tänaseks näevad kõik, et mingit politseiriiki selle seaduse vastuvõtmisega meil ei sündinud. Pigem vastupidi, see näitab, et politsei tegutseb meil rangelt seaduse alusel ja arvestades kõigi oma sammude proportsionaalset mõju.
Nagu ma juba ütlesin, on meil Riigikogus väga tugev ja toetav meeskond, kelle töö tulemusena me need töövõidud oleme saavutanud ja ma tahan vähemalt osa neist ka siin teie ees välja tuua.
Alustame Riigikogu aseesimehest Hanno Pevkurist, kes hoolimata riigikogule uuest kaugtöö vormist ja opositsiooni tihti öötundidesse kestnud venitamistaktikast on juhtinud parlamendi istungeid tasakaalukalt ja väärikalt ning sõlminud mitmed olulised kompromissid Riigikogu juhatuses ning ka opositsiooniga.
Põhiseaduskomisjoni juhib Toomas Kivimägi, kelleta poleks kindlasti sündinud kompromiss NETSi osas, aga ka lahendus erikomisjonide koosseisude muutmisega ja veel päris mitme põhiseaduskomisjonist läbi käinud vastuolulise teemaga. Toomas teeb oma komisjoni tööd tasakaalukalt ja on selle eest kiita saanud ka opositsioonilt.
Keskkonnakomisjoni juhi Yoko Alenderi käe all sai seaduseks eelmise koalitsiooni ajal jaanipäevast sahtlis seisnud pakendi ja jäätmeseadus, mis lükkab hooga kogu jäätmereformi. Yoko juhtimisel vaatame ka seda, et rohepöörde tegemine Eestis õiged tuurid sisse võtaks, meil on selleks kasutada rekordiliselt investeeringuid.
Välis- ja julgeolekuteemadel juhib meie tegevust Riigikogus Marko Mihkelson, kellel on keeruline ülesanne hoida neis teemades Eestile tavapärast konsensuslikku joont. Me võime parlamendis omavahel tuliseid debatte pidada, siis julgeolekuteemades peame Eestist väljapoole kõnelema ühise häälega. Ja kuigi opositsioonist paiskub aeg-ajalt välja ka teistsuguseid ideid, on Marko sellega toime tulnud.
Majanduskomisjoni juhib Kristen Michal, kes seisab selle eest, et Eesti saaks maailmaga paremini ühendatud ja meie parempoolne ja liberaalne maailmavaade paistaks välja kõigi majandusteemaliste otsuste juures. Et ta selle kõige kõrvalt jõuab juhtida ka erakonna volikogu ja olla suurepärane Tallinna linnapeakandidaat, on veel eriti imetlusväärne.
Euroopa Liidu asjade komisjoni veab meie raudvara Siim Kallas. See on tegelikult eriti vastutusrikas roll, sest uskumatu küll, aga Riigikogus on mõned inimesed hakanud täiesti tõsimeelselt rääkima, et Eesti peaks Euroopa Liidust lahkuma. Meile selline jutt muidugi absoluutselt ei sobi ja Siimu eestvedamisel seisame sellele igal võimalikul viisil vastu. Selle asemel püüame kaasa rääkida Euroopa Liidu tuleviku üle otsustavas Euroopa tuleviku konverentsil.
Ja loomulikult pean kiitma Jürgen Ligit, kes ameti poolest ohjab süvariiki julgeolekuasutuste järelvalve erikomisjoni juhina, tegelikult aga räägib kaasa kõigi meile oluliste teemade lahenduste leidmisel ja nende avalikkuses selgitamisel: rahandusest ja Euroopa Liidust eestikeelse hariduseni välja.
Fraktsiooni juhtimisel on mulle asendamatuks abiks meie aseesimehed, Erkki Keldo, kes äsja ka teie ees erakonna peasekretäri rollis kõne pidas ja Heidy Purga. Ja loomulikult tänan ka fraktsiooni töökat nõunike meeskonda Marilin Roometi juhtimisel, kes töötavad igapäevaselt, et meie saadikud saaksid keskenduda oma töös kõige olulisemale ehk oma valijate esindamisele.
Head võitluskaaslased!
Järgmine suur katsumus, mille võitmiseks peame lähikuudel tõsiselt pingutama, on muidugi täna stardipaugu saavad kohalike omavalitsuste valimised. Nii oma koduvalla Rae asju ajades kui Riigikogus kolleegidega suheldes näen, et meie inimesed on valmis kohe KOV valimiste stardis vinge tempo peale panema. Selle korra katussõnum “Paremini hoitud Eesti” on minu meelest soe ja puudutab paljusid. Meil on mida hoida. Nendes omavalitsustes, kus võimul oleme, saame öelda, et hoiame edasi oma kodukanti, inimesi ja loodust. Seal kus võimule pürgime, saame rääkida, kuidas meie teeme kohalikke asju paremini. Kindlasti on meie ülesanne sama sõnumit meeles pidada ja seda kanda ka igapäevatööd tehes valitsuses, omavalitsustes ja riigikogus.
Endise omavalitsusjuhina olen ka täna KOV valimistega tihedalt seotud, juhtides nii Reformierakonna Rae piirkonda ja vedades eest kampaaniat Harju-ja Raplamaa ringkonna juhina.
Julgustan meie piirkondade inimesi rääkima valimiste eel inimestele olulistes küsimustes nagu see, kuidas saame kohapeal oma lastele veel paremat haridust ja huviharidust pakkuda.
Kuidas saame omavalitsustena toetada perearsti ja psühholoogiteenuse kättesaadavust? Kriisi tingimustes vaimse tervise probleemid on varasemast oluliselt teravamalt esile tõusnud ja ühiskonnas on palju neid, keda peaminister nimetab nähtamatuteks ohvriteks.
Mida saame omavalitsustes ära teha rohepöörde õnnestumiseks? Nii elanike teadlikkuse kasvatamisel, omavalitsuste hoonete energiatõhusamaks muutmisel, lasteaedade ja teiste avalike hoonete ventilatsioonisüsteemide parendamisel, et viirus tulevikus nii lihtsalt levida ei saaks.
Kuidas seista korras teede ning kergliiklusteede rajamise eest, et soodustada jalgsi ning rattaga turvaliselt liikumist ja autostumise vähendamist.
Meil on piirkondades tublid inimesed ja head meeskonnad, olen kindel, et teeme sügisel üle Eesti korralikud tulemused. Et saaksime oktoobris seda ühiselt tähistada, tuleb järgnevad viis kuud täiega pingutada ja töö ära teha. Ikka selleks, et siis oleks võimalus oma omavalitsuses võimule tulla ja siis veel rohkem tööd teha. Aga kõike seda loomulikult oma piirkonna ja kodukoha heaks.
Jõudu selleks!
Aitäh ja meeleolukat üldkogu jätku kõigisse piirkondadesse, kus olete ekraani taga või oma inimestega koos!
Naudime suve ja hoiame tervist!