Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juhi Kaja Kallase sõnul sai opositsioon täna kaks võitu, sest siseminister Mart Helme astus tagasi ja ükski koalitsiooni saadik ei soovinud rahandusminister Martin Helmet hääletusel toetada.
Martin Helme umbusaldamise poolt hääletasid 45 opositsiooni saadikut ja Viktoria Ladõnskaja-Kubits. Umbusalduse vastu ei olnud keegi.
“Täna saime kaks võitu. Esiteks Mart Helme lahkub siseministri kohalt ja teiseks Martin Helme umbusalduse vastu ei hääletanud isegi mitte tema enda erakond,” ütles Kaja Kallas. Tema sõnul pole sellist olukorda, kus umbusalduse poolt hääletab 46 ja vastu mitte ühtegi saadikut selle koalitsiooni ajal olnud.
“Kuna aga reeglid on sellised, et umbusalduse läbiminemiseks on vajalik 51 poolthääle enamus, siis paraku jääb Martin Helme seekord veel ametisse ja see jääb kõigi koalitsioonisaadikute hingele. Aga jää on hakanud liikuma,” rääkis Kallas.
“Eestile saab moodustada parema valitsuse, mille pärast ei peaks iga nädal piinlikkust tundma ning mis tegeleks Eesti ees seisvate probleemidega nagu koroonakriis, haridus, majanduse probleemid, laste vaimne tervis ja keskkonnahoid,” lõpetas Kallas.
Mart ja Martin Helme poolt USA järgmise presidendi kohta öeldu näitab taaskord, miks tuleks EKRE esimesel võimalusel valitsusest minema saata. Ükski Eesti valitsuse liige ei tohiks sõimata maailma juhtriigi ja meie tähtsaima julgeolekupartneri värskelt valitud presidenti. Tänane valitsus pisendab Eesti piinlikuks kolkaks, mida juhivad igasuguse reaalsustaju ja mõõdutunde kaotanud poliitikud.
Pole isegi mõtet öelda, kui rumal ja Eesti huvisid kahjustav Helmede väljaütlemine on. See ei ole esimene, teine, kolmas ega viimane kord, kui Helmed valitsuses räuskavad ja Eesti mainet kahjustava skandaali põhjustavad. Samas teame, et Keskerakond ei suuda teha muud peale järjekordse sisutühja avalduse, et Helmede sõnavõtud peavad lõppema. Aga need ei lõpe, vaid korduvad iga paari nädala või kuu tagant. Eesti vajub aga iga sellise skandaali järel aina piinlikumasse mülkasse. Väikese riigi suurim väärtus on meie hea maine ja väärtuspõhised suhted meie liitlastega. Praegune valitsus saeb suure innuga läbi neid tugitalasid, mis Eesti julgeolekut pikaajaliselt tagavad.
Esimene samm, mida saaks juba algaval nädalal olukorra parandamiseks teha on siseminister Mart Helme umbusalduse toetamine Riigikogus. Mart ja Martin Helme ei sobi valitsuse liikmeks ja ainus neile sobiv koht on poliitiline eneseisolatsioon. On tagumine aeg, et koalitsiooni esindajad hakkaksid viimaks mõtlema Eesti käekäigu peale ja lõpetaks selle katastroofiliselt piinliku valitsuse ees kummardamise. Koalitsioonisaadikud, kes hääletavad umbusalduse vastu või jätavad hääletamata, kirjutavad sellega alla kõigile Mart Helme seisukohtadele ja ei saa sellest ennast distantseerida.
Meie riik ja ühiskond ei saa olla lõputult kahe poliitiku räuskamise pantvang, seda peaks mõistma eesotsas peaministriga ka kõik teised võimuliidu liikmed valitsuses ja Riigikogus. Ükski valitsus ja võimuolek ei tohiks olla tähtsam kui Eesti pikaajaline käekäik ja meie sõprussuhted nendega, kes meie riigi vabadust kaitsevad. Seega saadame Mart Helme valitsusest minema juba algaval nädalal!
The post Valitsusse Helmed ei sobi. Ainus neile sobiv koht on poliitiline eneseisolatsioon appeared first on Kaja Kallas.
Pärast pikka ja pinevat ootamist on lõpuks selge, et Ameerika Ühendriikide presidendi valimised on võitnud Joe Biden. Mida see meie jaoks tähendab?
Arvestades Donald Trumpi suhtumist rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja tegevusse rahvusvahelisel areenil, toob Joe Biden kindlasti stabiilsust rahvusvahelistesse suhetesse ja USA asub ehk taastama oma rolli rahvusvahelistes organisatsioonides. See on väikeriikidele oluline. See ei tähenda, et neid organisatsioone ei peaks reformima, sest Trumpi kriitika oli kohati ka õigustatud. Joe Bideni võit annab meile teatavat meelerahu, sest stabiilne ja toimiv NATO on meie julgeoleku nurgakivi. Kindlasti paranevad ka Ameerika suhted Euroopa Liiduga, sest vastasseis Hiinaga jääb ja maailmapoliitikas on Ameerika ja USA väärtuspõhiselt olnud siiani liitlased, kellel on targem hoida kokku kui eraldi.
Kuivõrd need valimised olid nii pingelised ja tasavägised kuni lõpuni, siis kahjuks peale valimisi on USA ühiskond jätkuvalt lõhestunud ja hetkel ei paista, et Bidenil õnnestuks neid leere lepitada, aga ta peab seda üritama. Vastasel juhul on USA toimimine ka rahvusvahelisel areenil raskendatud, sest president on hõivatud sisepoliitiliste võitlustega. Kindlasti kandub tugev vastandumine ja valimistulemuste legitiimsuse kahtluse alla seadmine üle ka meie poliitikasse. Juba praegu näeme, et Eesti valitsuskoalitsiooni liikmed süüdistavad meie liitlase uut presidenti valimispettuses. See ei aita heade suhete hoidmisele kaasa.
Kuigi Biden võitis, ei maksa siiski tähelepanuta jätta, et 70 miljonit inimest hääletas Trumpi poolt. Vaatamata sellele, et teda korduvalt tabati valetamas, rassistlikke ja misogüünseid seisukohti esitamas, tema valitsemine oli kõike muud kui demokraatiat austav, ei kahanenud tema toetus kui inimesed seda kõike pealt nägid. See annab halva signaali, et nüüdses maailmas nii võibki ja valijate poolehoidu sa ei kaota.
Trump on olnud meie äärmuspartei suur eeskuju. Temalt on nad õppinud nippe ja kasutanud tema poolt väljakäidut justkui õpikuna ka Eestimaal. Kas see Trumpi langemisega lõpeb kui suur eeskuju kaob eest ära? Kardan, et mitte. Trumpi lõhestamise ja vaenamise poliitika ametlikult küll lõppes ja sellest võiks järeldusi teha ka Eestimaal. Aga kuigi Trump ei ole jaanuarist alates enam president, ei kao ta poliitika areenilt kuskile. Lihtsalt tema austajad ei saa taguda endale vastu rindu kui võitjatele, vaid nüüd on nad selgelt kaotajate pool. Eesti poliitikud ei ole tavaliselt väljendanud oma poolehoidu teiste riikide kandidaatidele, sest liitlastega peame saama läbi, sõltumata sellest, kes parasjagu president on. Seekord Eesti valitsusliikmed asusid juba kampaania ajal valimiste kaotaja poolele. Vaevalt see jäi tähelepanuta ka meie liitlaste juures. Sloveenia peaminister, kes tõttas Trumpi ennetähtaegselt võidu puhul õnnitlema oli ülemaailmne naerualune. Meie praeguste valitsejate praegune käitumine seades kehtluse alla tulemuste legitiimsust, läheb paraku samasse ooperisse.
Joe Biden on korralik ja tsiviliseeritud inimene. Ta peab kindlasti kinni õigusriigi põhimõtetest ja austab nii oma liitlasi kui vastaseid ning taastab vähemalt osaliselt taastab USA liidrirolli maailmas. Tugev liitlane on Eestile hea.
The post Mida tähendab Joe Bideni võit meie jaoks? appeared first on Kaja Kallas.
Tartu linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon valis eile oma juhiks Krõõt Kiviste. Senine fraktsioonijuht Kristo Seli soovib ESTIKO grupi uue juhina rohkem keskenduda ettevõtlusele ja jätkab fraktsiooni liikmena.
Tartu linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon valis eile oma juhiks Krõõt Kiviste. Senine fraktsioonijuht Kristo Seli soovib ESTIKO grupi uue juhina rohkem keskenduda ettevõtlusele ja jätkab fraktsiooni liikmena.
Krõõt Kiviste ütles, et võttis fraktsioonikaaslaste ettepaneku vastu, sest soovib veelgi rohkem panustada Tartu linna asjade edendamisse. „Meil on fraktsioonis väga nutikad ja mitmekülgsed inimesed eri valdkondadest, läbi aktiivse töö volikogus saame koos jõuda veelgi paremate otsusteni, mille mõjust saavad kasu kõik tartlased,” rääkis Kiviste.
“Mulle meeldib Tartu ning ma olen oma kodulinna üle väga uhke – meil on tark ja sõbralik linn. Kui ma saan kaasa aidata, et mu lemmiklinn oleks veelgi turvalisem, inspireerivam ja parem koht elamiseks, siis muidugi ma teen seda,“ lisas Kiviste.
Krõõt Kiviste on üle 20 aasta juhtinud edukalt Shaté Tantsukooli, mis on Eesti ühte suurim huvikool, ning on oma südameasjaks võtnud noorte ning huvihariduse valdkonna eestvedamise ja arendamise. Ta on Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidu volikogu liige ning Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu ekspertgrupi juht, lisaks Tartu Huvikoolide Seltsingu asutajaliige.
Kristo Seli jätkab tööd Reformierakonna fraktsioonis ja volikogu komisjonides ning keskendub ettevõtlusele, hiljuti sai temast ESTIKO grupi juhatuse esimees. Reformierakonna fraktsioon on 20 liikmega Tartu linnavolikogu suurim fraktsioon.
Kevadest sügiseni olen veetnud oma isa Urmas Alender elu kui loomingu loos. Selle loo endast läbi lasknud ja mõnede väga heade inimeste abil 536le leheküljelele valanud. Hetkel on lugu oma piltides juba kuskil imeliste trükimasinate meelevallas. Veel enne selle viimase sügiskuu lõppu tuleb sealt soojana välja, et jõuda teieni. Kirjutan natuke enda pärast, et hingata […]
The post Isa UA lugu: A L E N D E R appeared first on Yoko Alender.
Reformierakonna Riigikogu fraktsioon tegi järgmise aasta riigieelarvesse 10 muudatusettepanekut, millega vabastatakse keskmine pension tulumaksust, toetatakse turismisektorit, alustatakse üleminekut ühtsele eestikeelsele haridusele ning sunnitakse riiki tulevastel aastatel eelarvepuudujääki vähendama.
“Eelarve peab saama paremasse seisu, kui see hetkel on. Laenuraha arvelt tuleb teha edasiviivaid investeeringuid, mis tulevikus heaolu kasvatavad. Riigi raha jagamine peab olema ausatel ja õiglastel alustel, mitte lähtuma sellest, kes valitsejatele lähedal seisavad,” selgitas Reformierakonna fraktsiooni juht Kaja Kallas.
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri ütles, et Reformierkonna ettepanekud vähendavad raha raiskamist ja poliitiliste suvaotsuste alusel laiali jagamist. Selleks soovib erakond viia valitsuses ja Riigikogus jagatavad katuserahad tasandus- ja toetusfondidesse, kust neid jaotatakse õiglasel põhimõttel omavalitsuste vahel ning seejärel saavad omavalitsused ise otsustada, mis on need konkreetsed projektid, mida ellu viia. Samuti tehakse eelarvesse ettepanek sulgeda rahvastikuministri büroo ja viia selle tegevused ministeeriumitesse tagasi.
Reformierakonna ettepaneku järgi tuleks turismisektorit katuserahade arvelt toetada 24 miljoni euroga. “Turism on eriti just Tallinnas selles kriisis kõige tugevamini kannatanud, valitsus aga ei plaani sektorit üldse toetada,” märkis Maris Lauri. „Me soovime suunata raha selleks, et tagada Eesti turismisektori konkurentsivõime tulevikus ja teha seal selleks vajalikke muudatusi“
Samuti teeb Reformierakond ettepaneku vabastada keskmised pensionid tulumaksust. Maris Lauri sõnul on keskmise pensioni tulumaksuvabastus asi, mida valitsus on küll lubanud, kuid sõnadest pole kaugemale jõudnud. “Reformierakonna valitsustes oleme alati pidanud oluliseks, et keskmine pension oleks tulumaksuvaba ja seda põhimõtet järgime ka nüüd,“ ütles Maris Lauri.
Ettepanekute järgi tuleks poolteist miljonit eurot eraldada selleks, et hakata ette valmistama üleminekut ühtsele eestikeelsele haridusele.
Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku viia riigieelarve kulud ja tulud tasakaalu aastaks 2023. “Eesti riigieelarve puudujääk kasvab 2021.aastal võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega enim. Kui teistes riikides prognoositakse eelarvetasakaalu parenemist 2020.aastaga võrreldes, siis Eestis hoopiski eelarvepuudujäägi kasvu. Seda olukorras, kus 2020.aasta Eesti tervise- ja majandusarengud on olnud ootustest ja prognoosidest paremad ning ka majandusprognoos 2021.aastaks on üpriski tugev 4,5%,” öeldakse eelarve seletuskirjas.
Veel teeb Reformierakond ettepaneku eraldada raha rakendusuuringute keskuse loomiseks, mis peaks aitama ülikoolides loodud teadmistel paremini ettevõtlusesse jõuda.
Varem või hiljem jõuab Eesti olukorda, kus abielu või kooselu on kõikide paaride võrdne õigus. Samas tuleb mõista, et meil on ühiskonnas suur hulk inimesi, kelle jaoks on abielu praegune määratlus kultuurilistel või usulistel põhjustel oluline. Me ei saa suhtuda nende inimeste seisukohta lugupidamatult ega sundida neid jõuga oma põhimõtteid muutma. Demokraatlikus riigis on võimalik vabadusi suurendada üksnes eriarvamusi austades.
Ma olen veendunud, et peame samast soost paaride abielu üle rääkima ühiskonnas rahulikult ja tegema seda viisil, kus erinevaid arvamusi ei tembeldata „valeks“ või „õigeks“. Me ei saavuta sisulist lahendust ainult referendumite ja petitsioonidega, vaid poliitilise ühisosana. Ärme lase ennast EKRE vihakõnel nakatada. Ärme võta omaks EKRE poolt peale surutud must-valget arutelukultuuri. Oleme nende madalast provokatsioonist nutikamad ja ühtehoidvamad!
Selleks, et sisukat mõttevahetust pidada, tasub rahulikult läbi mõelda, mis on praegune olukord ja mis meid siia punkti tõi. Täna kehtib meil kooseluseadus, mis on sisuliselt nagu abielu, aga ilma abielu sildita. Selleks, et kooseluseadus praktikas toimiks, olid ette nähtud rakendusaktid, mis on oma sisult väga lihtsad. Kõikidesse seadustesse, kus on mainitud sõna „abielu“, lisatakse kõrvale sõnad „või registreeritud kooselu“. Nii on samasugused õigused kõikidel paaridel, sõltumata soost. On kahetsusväärne, et need aktid on jäänud Riigikogus vastu võtmata, aga kuna seadusandja tahe on nendetagi selge, siis tasapisi on kohtupraktika seda lünka täitnud. Aga see kõik on olnud väga vaevaline ja inimesi liigselt kulutav. Kooseluseadusega seonduv olukord tekitab küll tuska, aga samas on see ainus täna toimiv lahendus samast soost paaride õiguste tagamisel.
Petitsioon perekonnaseaduse muutmiseks on sündinud kooseluseaduse toppamisega seotud frustratsioonist ja praeguse valitsuse pidevast vähemuste suunalisest vaenust, mida peaminister kuidagi ohjata ei suuda. Tunnustan inimesi, kes on sellele alla kirjutades oma meelsust avaldanud ja öelnud, et valitsuse käitumine neile ei sobi.
Poliitiline reaalsus on paraku jätkuvalt selline, et isegi kooseluseaduse rakendusaktide heaks kiitmine pole Riigikogus kuigi tõenäoline. Reformierakonnast ja sotisaaldemokraatidest üksi ei piisa. Me teame, et Keskerakonnas on saadikuid, kes võiksid rakendusakte toetada, kuid seda ei luba neil teha praegune valitsusliit, kus domineerib Isamaa ja EKRE homofoobne seisukoht.,
Abieluvõrdsus saab poliitilises reaalsuses seaduseks alles siis, kui selleks on olemas Riigikogu häälteenamus ja tahe mitmes erakonnas. Ma siiralt loodan, et käivitunud diskussioon samasooliste kooselu teemal on vaba ühiskonna mõttevahetus, mitte ei kulge mööda paremäärmuslaste poolt sisse tõmmatud kaevikupositsioone. Sest see on ainus viis, kuidas saavutada sisuline poliitiline läbimurre samast soost paaride õiguste laiendamiseks.
Ja lõpetuseks referendumist. Ei ole mitte mingit vahet, mida valitsus meilt kevadisel rahvaküsitlusel küsib. Selle küsimuse esitamise mõte on meid lõhestada, vähendada meie vabadusi ja minna vastuollu põhiseaduslike väärtustega. Seega pöörame plaanitava rahvaküsitluse valitsuse vastseks poliitiliseks aktsiooniks. Ignoreerime täielikult seda moraalselt vale küsimust vähemuste õiguste kitsendamise kohta ja kirjutame sellele sedelile suure EI. Ütleme „ei“ EKRE väärtustele, „ei“ tagurlusele, „ei“ rumalusele, „ei“ suletusele ja seeläbi „ei“ valitsusele, mis on Eestile häbiplekiks. Ütleme „ei“ ka katsetele, millega tahetakse samu väärtusi jagavad inimesed provokatsiooni abil riidu ajada. „Ei“ rahvaküsitlusel või selle poliitiline nurjamine võiks olla pöördepunkt samast soost paaride õiguste tagamisel.
The post Abielureferendumist peab saama tagasilöök EKRE-le appeared first on Kaja Kallas.
Täna Viljandis kogunenud Reformierakonna omavalitsuskogu asus seisukohale, et riigieelarvest jaotatavaid investeeringuid kohalikele teedele ja objektidele tuleks jagada senisest ausamalt ja läbipaistvamalt, eelistamata oma poliitilisi mõttekaaslasi.
Täna Viljandis kogunenud Reformierakonna omavalitsuskogu asus seisukohale, et riigieelarvest jaotatavaid investeeringuid kohalikele teedele ja objektidele tuleks jagada senisest ausamalt ja läbipaistvamalt, eelistamata oma poliitilisi mõttekaaslasi.
„Soovime, et Eesti riigis oleks mõistus kodus ja valitseks arukas asjade ajamine. Omavalitsuskogu arvates peaksid regionaalsed investeeringud ehk nn katuserahad poliitiliste suvaotsuste asemel liikuma fondi, kust omavalitsused saaksid ausalt ja läbipaistvalt toetustele kandideerida,“ märkis Reformierakonna omavalitsuskogu juht, Tartu linnapea Urmas Klaas.
Klaas tõi ka välja, et riik peab suurendama kohalikesse teedesse investeeritavat raha. Tema sõnul peaks see raha minema KOV toetusfondi, kust summa jagataks valemi alusel kõigi kohalike omavalitsuste vahel. „Kohalikke asju peavad otsustama kohalikud inimesed, mitte keskvalitsus,“ lisas Klaas.
Reformierakonna omavalitsuskogu ühendab reformierakondlastest omavalitsusjuhte ja kohalike omavalitsuste volikogude juhte.
Reformierakonna juht
Poliitikas on viimastel nädalatel palju toimunud ja õhkkond on pingeline. Seega teen juhtunust kokkuvõtte ja räägin, mis meil on edasi plaanis.
Esmalt valitsuskriisist. Minult on palju küsitud, et miks me valitsusse ei saanud. Võin südamest öelda, et meie taha ei jäänud midagi. Poliitikas ei toimu kõik suhtlus avalikult, aga fakt on, et meie ulatasime Keskerakonnale käe, et panna Eesti jaoks kokku parem valitsus. Keskerakond otsustas seekord jääda valitsusliitu koos EKRE-ga.
Reformierakonna juht
Poliitikas on viimastel nädalatel palju toimunud ja õhkkond on pingeline. Seega teen juhtunust kokkuvõtte ja räägin, mis meil on edasi plaanis.
Esmalt valitsuskriisist. Minult on palju küsitud, et miks me valitsusse ei saanud. Võin südamest öelda, et meie taha ei jäänud midagi. Poliitikas ei toimu kõik suhtlus avalikult, aga fakt on, et meie ulatasime Keskerakonnale käe, et panna Eesti jaoks kokku parem valitsus. Keskerakond otsustas seekord jääda valitsusliitu koos EKRE-ga.
Eestile on see sündmuste käik halb ja sellest saavad aru paljud koalitsioonisaadikud. Kuigi valitsuserakondade juhid leppisid justkui kokku, et edasisest ühiskonnagruppide solvamisest loobutakse, näitasid kohe järgmised tunnid, et EKRE-l polnud mingit plaani sellest lubadusest kinni pidada. EKRE eesmärgiks on meie ühiskonda jätkuvalt lõhestada ja selle nad saavutasid.
Miks me umbusaldame Mart Helmet?
Kuigi Mart Helme sai hakkama väga mitmes mõttes ministrile absoluutselt sobimatute väljaütlemistega välismeedias, ei astunud ta tagasi ega vabandanud. Ühtlasi tuuakse ühiskonda lõhestav referendum veel varasemaks. EKRE kehtestas end olukorras, kus nende siseminister oleks pidanud ametist lahkuma.
Valitsuse tasandil poliitilist vastutust kui sellist, enam ei eksisteeri! Meie ei saa erakonnana leppida, et Mart Helme jätkab valitsuse liikmena. Seega anname Riigikogus sisse umbusaldusavalduse siseministri vastu. Me teame, et reeglina sellised umbusaldused ei õnnestu, kuid samas teame ka, et mitmed koalitsiooni esindajad peavad Mart Helmet ametisse mittesobivaks. Eks näis, kas neil jätkub riigimehelikkust hääletamisel. Selge on see, et Mart Helme ametisse jätmine saab olema koalitsiooni esindajatele moraalselt ebamugav. Oma käiguga jäädvustame oma hoiaku ka ajaloo jaoks.
Minu tunnetus koalitsioonierakonna saadikutega suheldes on, et isegi kui see valitsus jätkab koos, siis tegelikult ta tööle enam ei hakka. Me jätkame jõupingutusi, et moodustada Eestile valitsus, kus ei ole EKRE-t ja mis tegeleks Eesti päris probleemidega — majanduse elavdamine, koroonakriis ja eestikeelsele haridusele üleminek.
Provokatsioon abielureferendumi näol
Eraldi tahaksin rääkida nüüd kevadesse toodud abielureferendumist. On päevselge, et selle ainus mõte on mitte otsida ühisosa ja lahendust, vaid ühiskonda veelgi lõhestada. See on provokatsioon, mida iga tark ühiskond väldiks. Praeguseks on selge, et provokatsioon juba töötab. Erinevad osapooled on alustanud aktiivse kampaaniaga ja suure tõenäosusega saab abielureferendumist teema, kus sisukat arutelu pidada on äärmiselt keeruline.
Reformierakonna seisukoht on alati olnud, et demokraatlik riik peab kõigile inimestele tagama võrdsed õigused. Seepärast algatasime omal ajal kooseluseaduse ja seepärast olen jätkuvalt seisukohal, et Riigikogu peaks vastu võtma kooseluseaduse rakendusaktid. Kooseluseaduse jõustamine ja seaduslike takistuste eemaldamine samasooliste paaride õiguste tagamisel on see samm, mis toob sisulise lahenduse seksuaalvähemuste muredele.
Ilmne on, et Läänemaailm liigub suurema abieluvõrdsuse poole ja Reformierakond liberaalse erakonnana ei tohi siin jääda valele poole ajalugu. Samas on selge, et meie liikmete seas on erineva seisukohaga inimesi, kes ei soovi, et erakond neile nende vaateid ette kirjutaks. Mõistame, et abielul on meie ühiskonnas kultuuriliselt oluline tähendus. Seetõttu peame seda teemat omavahel rahulikult ja sõbralikult arutama ning erakonnana ühise seisukoha kujundama nagu omal ajal kooseluseaduse ajal.
Loodan, et kohtume, kas näost näkku või läbi videosilla meie erakonna Üldkogul 14. novembril.
Jõudu meile!
Kaja Kallas
Kaja Kallas selgitab poliitilist olukorda was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.