“Meil on tekkinud tõsine kahtlus, et vähemalt mõned valitsuse finantsabi otsused ei vasta 2020. aasta lisaeelarve eelnõu seletuskirjas määratud tingimustele ning samuti pole võimalik Vabariigi Valitsuse otsustes näha ühtset joont, mille alusel on abiotsused tehtud,” ütles Reformierakonna fraktsiooni juht Kaja Kallas.

Seetõttu paluvad Kaja Kallas ja Riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Sutt anda ettevõtete kaupa ülevaate, kuidas finantsabi saajad vastavad KredExi strateegiliste ettevõtete toetusmeetme kasutamise tingimustele ning kas neil puudusid alternatiivsed rahastusvõimalused.

Samuti küsivad Riigikogu liikmed, millised on strateegilise ettevõtte tunnused, kellel on võimalik Vabariigi Valitsuse otsusega kvalifitseeruda KredExi abimeetmete kasusaajaks. Kuidas on tagatud ettevõtjate ühetaoline kohtlemine, kui palju laekus taotlusi Kredexi strateegilisele ettevõtlusele mõeldud meetmetele ja mis alustel valiti välja toetust saavad ettevõtted?

Lisaks peab peaminister selgitama, kuidas on tagatud, et riigipoolsete meetmete tulemusel ei moonutata konkurentsi ja ei anta ühele turuosalisele konkurentsieelist.

Kirjalikule küsimusele vastamiseks on peaministril aega kümme tööpäeva.

“On viidatud ka Eestit esindava advokaadibüroo huvide konfliktile, sest büroo on esindanud näiteks Prevezon Holding LTD’d, keda kahtlustatakse seotuses suurte rahapesuskeemidega,” lisas Sutt.

“Lepingu sõlmimine rahandusministri poolt kõiki soovitusi ignoreerides tundus algusest peale kahtlane, aga nüüd on ajakirjanduses avaldatud veel detaile, mis vajavad kindlasti avalikkusele lahti seletamist,” lisas rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri.

Valitsus on väitnud, et ettepanek pakkumus esitada saadeti kolmele õigusbüroole. Küsimuses soovitakse teada, miks valiti just need advokaadibürood, mitu kutse saanud advokaadibürood sellele vastas, kuidas kontrolliti büroode võimalikku huvide konflikti, mille alusel toimub töö tasustamine ning mis on lepingu maksimaalne maksumus, sh fikseeritud tasu ja edukustasu.

Kirjalikule küsimusele vastamiseks on peaministril aega 10 tööpäeva.

Esiteks – meie juhitud valitsus käituks väärikalt. Me ei tekitaks labasustega skandaale, ei kiusaks erinevaid ühiskonnagruppe ega noriks tüli meie sõpradega välisriikides. Skandaalide ja piinlike olukordade eest vabandamisele kulub suur osa selle valitsuse tähelepanust. Teatud valitsusliikmete ebaviisakas kõnepruuk paistab maailmas silma ja väikse riigina saame sellest ainult kaotada. Me kõik saame aru, et kui valitsuses käib vorstikauplemine ja kukepoks, siis sellest Eesti inimeste igapäevane elu paremaks ei lähe. On palju kära, aga vähe villa.

Teiseks – meie selge siht oleks tugev Euroopa ja edasipüüdlik Eesti. Me toetaks Euroopa ühiseid samme rohepöördes, koroonakriisist väljumisel ja Rail Balticu välja ehitamisel. Eesti saab väikse riigina olla teenäitaja, mitte järellohiseja. Me peame ise riigina panustama Euroopa Liidu ladusasse toimimisse, mitte käima Euroopas torisemas ja jalgu lohistamas. Reformierakonnal oleks selge plaan, kuidas suunata Euroopa rahasid majanduskasvu ja teadustegevusse, tervishoiu ja sotsiaalteenuste tugevdamiseks ning teede ja ühenduste parandamiseks.

Kolmandaks – me ei oleks ära kulutanud riigi sääste ja nüüd hakanud neid laenurahaga lappima. Riigieelarves haigutab ligikaudu 1,5 miljardi eurone auk ja meie reservid on kasinad. Nüüd laenab valitsus kiirkorras raha, et tulla toime jätkuva ülekulutamisega. Meie teeks riigirahanduse taas korda ja suunaks laenuraha investeeringuteks teadusesse, taristusse, e-riiki ja innovatsiooni, et tõsta Eesti konkurentsivõimet ning seeläbi inimeste sissetulekuid. Me ei kasvataks Eesti võlakoormust, ilma, et midagi päriselt paremaks läheks.

Neljandaks – me pingutaks selle nimel, et Eesti läheks üle ühtsele eestikeelsele haridusele. Selleks tuleb parandada eesti keele õppimise võimalusi, koolitada õpetajad ja näidata üles otsustusjulgust. Lisaks eestikeelsele haridusele üleminekule peaksime kinni kokkuleppest tõsta Eesti teadustegevuse rahastamine 1%-ile SKP-st. Innovatsioon ning heade oskuste ja teadmistega inimesed on väikse riigi heaolu kasvu A ja O.

Ja lõpetuseks. Me lähtuks tervest mõistusest, mitte poliitilisest kiusust. Me ei noriks tüli ettevõtjatega ega ajaks Eestist ära vajalikku lisatööjõudu ja välistudengeid. Meie ehitaks avatud Eestit, mitte suletud provintsi. Me kuulaks ekspertide, ettevõtjate ja huvirühmade sisukaid soovitusi ja ei arvaks, et poliitiku arvamus on ainuõige. Asjatundmatud otsused, kus parteilane teab kõike, peaksid olema kaasaegses riigis möödanik.

Vaatamata sellele, et maailmas on hetkel üsna palju ebakindlust, peab Eestil olema oma siht. Me teame, kust meie riigis king pigistab ja mida tuleks ette võtta. Eesti on alati olnud lahendustele orienteeritud, meie ühiskondlikud hoiakud on soosinud muutusi ja uute lahenduste leidmist.  Eesti väärib paremat ja sisukamat valitsust ja Reformierakond on valmis seda moodustama. Loodan, et saame juba õige pea pöörata Eesti tagasi õigele teele.

Postitus Mida teeks Reformierakonna valitsus teisiti? on avaldatud esimesena blogis Kaja Kallas.

Täna valitsuse pakutud lahendus iseenda tekitatud probleemile jõudis liiga hilja, aga parem kui mitte kunagi. Iga venitatud päev ebakindlust täiendava tööjõu lubamisega on tekitanud ja tekitab majandusele kahju, mis on mõõdetav ja mida ei oleks pidanud maksma. Tööjõukriis on põhjustanud suure kahju, kus raisku on läinud saak. Tänases Delfis võib lugeda maasikakasvatajast, kellel on 50-60 tonni saaki raisku läinud. Valitsus on narrinud ja mõnitanud inimesi, kes on aastaid oma ettevõtlust heas usus üles ehitanud. Nii palju, kui me valitsuse otsusest praegu teame, puudutab see ainult hooajatöölisi, kes on peamiselt põllumajanduses, see ei lahenda probleemi pikemas perspektiivis tööstuses, ehituses ja teistes sektorites, kes samuti täiendavat tööjõudu vajavad.

Soovist seda valitsust koos hoida võtab valitsus vastu „parimaid otsuseid“. Parafraseerides Olav Osolini, – kõige paremad on sellised valitsuse otsused, mille puhul saab osa valitsusest öelda, et olukord on nüüd kardinaalselt muutunud ja teine osa, et midagi ei ole muutunud, samas kui normaalsed inimesed ei saa üldse millestki aru. Suurem mure tänase otsusega on, et see valitsus teeb Eestist suletud provintsi. Põllumajanduse probleemi lahendamiseks ohverdati välistudengid.

Täna on 6. juuli. Kui valitsuskoalitsioon täna arutlusel oleva eelnõu välja hääletab, siis täna siin olevad inimesed saadetakse Eestist välja 31.juulil. Kõik ettevõtjad ei jõua uusi töötajaid selle ajaga leida. Eesti piimakarjalautades töötab praegu 400 välismaalase ringis, seaduse kohaselt peaks neist ligi 300 lahkuma 31.juulil. See tähendab, et 21 000 lehma – veerand Eesti lehmadest, jäävad augustis lüpsmata. Seetõttu mul on teile ettepanek – kui te tõesti tahate olla kindlad, et majandusele tehtud kahju ei süvene ja lehmad ei jää lüpsmata, ärge hääletage meie eelnõud täna välja. Kui on tõepoolest nii, et valitsuse otsusega probleemid lahenevad, siis see seadus ei rakendu. Kui aga selgub nii nagu sageli on juhtunud, et see otsus siiski kõiki probleeme ei lahenda, siis on täna esimesel lugemisel olev eelnõu olemas ja seda saab edasi menetleda. Kui see on välja hääletatud, siis te enam ei jõua uut eelnõud sisse anda ega seda menetleda, kui vajadus peaks tekkima.

Aitäh!

The post Lahendus tööjõukriisile tuli opositsiooni survel appeared first on Kaja Kallas.