Toomas Kivimägi: eriolukorda ei tohi kasutada kilbina poliitagenda realiseerimiseks
Uudised
15. Aprill 2020 17:15
Toomas Kivimägi
Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ütles eriolukorrast tuleneva kobareelnõu teisel lugemisel, et selmet tulla välja kompleksse ajutise õiguslike meetmete paketiga üksnes eriolukorra ajaks, pani koalitsioon kokku eelnõu kõigest: nii sellest, mis seotud eriolukorraga kui ka sellest, mil pole eriolukorraga mingit puutumust.
“Positiivne on, et koalitsiooni soov peatada eriolukorras pankrotiavalduste esitamine ka võlausaldajate jaoks ei leidnud Riigikogu toetust. Olime kriitilised juba eelnõu esimesel lugemisel, tegime ka sellesisulise muudatusettepaneku, mistõttu koalitsiooni katse kirjutada see oma nimele on väga lapsik,” ütles Kivimägi.
„Oleme jätkuvalt vastu ka pankrotivalduse esitamise kohustuse peatamisele juhatuste poolt. Jah, teatud juhtudel võiks see põhjendatult kaitsta ettevõtjaid eriolukorras, ent teiselt poolt kahjustaks see oluliselt majanduskeskkonna usaldusväärsust. On arvestatav oht astuda lepingulistesse suhetesse ettevõttega, kes tegelikult on maksejõuetu,“ lisas Kivimägi.
Kõige kurioossemaks muudatuseks nimetas Kivimägi § 23 "Ravimiseaduse muutmine", millega leevendatakse haruapteegi asutamise tingimusi, seda jäädavalt. “De facto seadustatakse ühte haruapteeki Kohtla-Järvel. Ehk reeglid, mis kehtivad 1. aprillist apteekide asutamisel kõigile, tegelikult kõigile ei kehti,” selgitas Kivimägi.
Taunimist väärt hoiak on Kivimägi sõnul võõrtööjõu ebaterve kohtlemine. „Oleme kahaneva tööjõuga riik, mistõttu kiirema majanduskasvu huvides on vältimatu, et mitte öelda kasulik võõrtööjõudu kasutada. Ka õiguskantsler Ülle Madise on öelnud: “Kui Riigikogu on kehtestanud regulatsiooni, mis võimaldab välismaalastel teatud tingimustel töötamise eesmärgil riiki siseneda, on ka tööandajal õigus eeldada, et riik järgib õiguskindluse põhimõtet ja kehtestatud reegleid ei muudeta ebamõistlikult lühikese etteteatamisega”. Ent valitsuse teerulli see ei peata. Ei peata ka nii Tööandjate Keskliidu kui ka Kaubandus-Tööstuskoja kriitika. Jutt kaasamisest on vaid mull.”
„Väide, et põllumajandus lõpeb hooaeg 31. juulil, nagu on kirjas seadusesse sisse läinud koalitsiooni muudatusettepanekus, on ka midagi täiesti uut, aga loodetavasti mitte uus normaalsus,“ lõpetas Kivimägi.
Andres Sutt: Lukustatud maailm
Blogid
15. Aprill 2020 08:51
Andres Sutt
IMF avaldas eile värske maailmamajanduse ülevaate, pealkirjaks Suur Lukustamine. Prognoosimine ei ole lihtne töö ka tavaolukorras, kuid koroonaviirus on teinud selle mõõtmatult keerulisemaks. Ettevaade sellest, mis juhtub nädala, kuu või poolaastaga on parimal juhul hägune. Selle teadmisega tuleb kõiki prognoose ka täna lugeda.
Sajandi kriis
Ühiskonna ja maailmamajanduse lukustamine peegeldub selgelt majandusnäitajates – selle aasta maailmamajanduse languseks prognoosib IMF -3% ja 2021.a. kasvuks 5.8%. Seda eeldusel, et pandeemia tipp jääb sellesse kvartalisse ja viirus taandub ning piirangud leevendatakse teisel poolaastal. Maailmakaubandus kahaneb 11% ja naftahinnad langevad 42% eelmise aasta suhtes. Võrdluseks, globaalse finantskriisi ajal 2009 langes maailmamajandus -0.1%. See kriis on sügavaim pärast Suurt Depressiooni 1929-1932.
Euroala majandus langeb sel aastal IMFi prognoosi järgi 7.5% ja taastub 2021.a. 4.7%. USA näitajad on vastavalt -5.9% ja 4.7% ning Hiinal 1.2% ja 9.2%. Võrreldes kriisieelse prognoosiga haihtub maailma SKPst kahe aastaga 9 triljonit dollarit.
Kui viirust kontrolli alla ei saada ning piirangud jäävad kestma kauem, kukub majandus sel aastal täiendavad 3% ja järgmisel täiendavad 8%. Pead tõstev protektsionism on lisaoht, mis kriisist väljumist raskendab. Kriisi ulatust näitab ka 100 riigile lähenev laenutaotlejate arv – see on üle poole IMFi liikmeskonnast.
Kui miljardist sai triljon
Ka finantssektori riskid on kasvanud kuid võrreldes globaalse finantskriisiga on pangad praegu palju tugevamas seisus. Suuremad ohud peituvad kõrge tootluse ja finantsvõimendusega ettevõttelaenude sektoris, mille kogumaht on jõudnud 6 triljoni dollarini. Eriti järsult on kasvanud lennu- ja energiaettevõtete riskipreemiad. Aktsiaturgude langus on teada kõigile, kes vähegi finantsmaailma vastu huvi tunnevad.
Keskpankade sekkumine on olnud laiaulatuslik ja jõuline – juhtivad keskpangad on lubanud suurendada oma varaoste kokku ca 6 triljoni dollarini. Nii olemegi märkamatult jõudnud ajastusse, kus arvestusühikuks on miljardi asemel saanud triljon (ehk tuhat miljardit). Kuidas maailm sellest võlakoormast välja kasvab, on suur küsimus.
Mida teha?
IMFi majanduspoliitika soovitus selleks kriisiks on lihtne – toetusmeetmed peavad olema kiiresti rakendatavad, ajutised ja mõjusad ning meetmeid tuleb vastavalt kriisi arengule häälestada.
Mida sellest prognoosist järeldada Eestile? Erinevalt globaalsest finantskriisist ei ole oodata maailmamajanduse kiiret taastumist ning kukkumine on sügavam. Kui eelmise kriisi järel pakkus meile leevendust tööjõu nõudlus Põhjamaades, siis nüüd on tööjõu liikumine pigem piiratud. Euroala liikmelisus on meie suurim eelis möödunud kriisiga võrreldes. Kõik muu on juba meie endi kätes – toetusmeetmete täpne sihitus ja ajaline piiritlus, nende kiire ja minimaalse bürokraatiaga rakendamine ning pidev valmisolek kriisimeetmeid häälestada – need on kolm põhimõtet, mida inimesed ja ettevõtjad riigilt ootavad ning vajavad.
The post Lukustatud maailm appeared first on Andres Sutt.
Reformierakonna blogi: Väike- ja mikroettevõtjaid ei tohi kriisis külma kätte jätta
Blogid
14. Aprill 2020 17:27
Keit Pentus-Rosimannus, Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
Keset eriolukorda on vaja inimestel selgust ja ettevõtjatel kindlust. Lisaeelarve oleks võinud pakkuda mõlemat, aga paraku pole siin õieti kumbatki.
Eriolukorra väljakuulutamisest on möödas kuu. Iga päevaga tuleb juurde neid väikeseid ja mikroettevõtjaid, kes on raskustes, kelle tavapärane äritegevus, sissetuleku teenimine ja võib-olla ka mitmele teisele inimesele töö andmine lihtsalt seisab. Nad on endast teada andnud ja abi palunud, et selles alles algavas kriisis ellu jääda. Et kriis üle elada.
Keit Pentus-Rosimannus, Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
Keset eriolukorda on vaja inimestel selgust ja ettevõtjatel kindlust. Lisaeelarve oleks võinud pakkuda mõlemat, aga paraku pole siin õieti kumbatki.
Eriolukorra väljakuulutamisest on möödas kuu. Iga päevaga tuleb juurde neid väikeseid ja mikroettevõtjaid, kes on raskustes, kelle tavapärane äritegevus, sissetuleku teenimine ja võib-olla ka mitmele teisele inimesele töö andmine lihtsalt seisab. Nad on endast teada andnud ja abi palunud, et selles alles algavas kriisis ellu jääda. Et kriis üle elada.
Lisaeelarvega on kõikidele Eesti mikro- ja väikestele ettevõtjatele kokku plaanis suunata 10 miljonit eurot, läbi EASi. Lisaeelarve seletuskiri ütleb, et see toetusmeede on mõeldud nendele, kes kriisi järel soovivad oma äri ümber kujundada, uusi teenuseid pakkuma hakata või uusi tooteid tootma, senist tootmist ümber korraldada. Aga selleks, et kriisi järel veel elus olla, tuleb kriis kõigepealt üle elada. Ja nagu mõistate, võib nende praegu hädas olevate mikro — ja väikeettevõtjate hulgas olla tuhandeid selliseid, kelle teenused või tooted on praegu neist sõltumatult sunnitud pausil, mitte läbikukkunud ja väljavahetamist vajavad. Senise tegevuse ümberkorraldamine toetuse saamise eeltingimuseks seadmine ei ole nende suhtes õiglane. Tõstatasime Reformierakonnaga selle probleemi. Esitasime ka ettepaneku väikestele ja mikroettevõtjatele suunatud toetuse suurendamiseks. Ettepanek hääletati valitsusliidu poolt maha.
Mis on valitsuse sõnum ettevõtlusele?
Kriisipaketi näitab, et valitsus toetab esmajärjekorras tööjõumahukaid ettevõtteid, kes usuvad, et normaalsete olude taastudes on neil võimalik oma äri taaskäivitada samal kujul, töötukassa meetmetega. Töötukassa meede aitab kanda tööjõukulusid ja seda osaliselt. Samal ajal kui toetatakse tööjõumahukaid ettevõtteid, vajaliku tööjõu puuduse leevendamist terves reas sektorites takistatakse.
Neid väikeseid ettevõtjaid kes on teinud investeeringuid lisandväärtuse kasvatamiseks ja tulevaseks tööjõumahukuse kahandamiseks, näiteks seadmetesse või masinatesse, neid, kes peavad teenindama rendikulusid ja liisinguid — töötukassa meede aga ei aita.
Ehk siis valitsuse sõnum paistab olevat -
- tööjõumahukus hea
- vajalikku lisatööjõudu Eestisse ei lase
- tehnoloogilisse hüppesse investeerinud otsigu pärast kriisi pigem uus suund.
Igaüks saab ise otsustada, millise hinnangu ta sellisele majandusvisioonile annab või mida valitsuse poliitika läbimõeldusest arvab.
Reformierakonna ettepanek oli ka kriisipaketi toetuste disainimisel mitte unustada väikeseid- ja mikroettevõtjaid, mitte unustada Eesti majanduse pudelikaelu nagu töökäte vähenemine ja strateegilist hädavajadust viia läbi tehnoloogiahüpe, mis aitaks sellega toime tulla.
Suure tõenäosusega tullakse kõigi nende teemade juurde tagasi suvel — ütles parlamendi arutelul rahanduskomisjoni esimees. Sinna on kolm kuud aega. Mida väikesed- ja mikroettevõtjad nii kaua teevad? Kuidas pausile pandud majandusolukorras toime tulevad? Lisaeelarve peaks sellele küsimusele vastama. Aga jättis vastamata.
Kommentaar ilmus 14.04 “Postimehes”
Väike- ja mikroettevõtjaid ei tohi kriisis külma kätte jätta was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Toomas Kivimägi: koalitsioon avab ukse põhjendamatuks ligipääsuks delikaatsetele isikuandmetele
Uudised
14. Aprill 2020 13:00
Toomas Kivimägi
Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ütles täna Riigikogus, et parlament plaanib päästeseaduse muutmise käigus anda ilma igasuguse põhjuseta infotelefoni 1247 vabatahtlikele ligipääsu delikaatsetele isikuandmetele.
Nimelt näeb seadus ette, et infotelefoni töötajad saaksid kriisi korral anda telefoni teel küsijatele infot, mis haiglasse on nende lähedane viidud, kui küsija oskab öelda enda ja lähedase nime, isikukoodi ja seose kriisiga.
“99% koroonapatsiente, kes täna haiglasse viiakse, on kontaktsed ja suutelised ise andma kontaktisiku nime. Ehk puudub vähimgi seos eriolukorraga.” rõhutas Kivimägi.
Kivimägi sõnul on õiguskantsler abipolitseiniku kobareelnõu kontekstis viidanud, et isegi eriolukorra juhile (peaminister!) ega eriolukorra tööde juhile ei ole põhjendatud isikuandmetele ligipääsu andmine, mistõttu ei tohiks seda ammugi anda vabatahtlikele kriisiinfoliini töötajatele.
“Kui inimene saab täna kriisiinfotelefonilt teada, kas tervishoiuteenust on osutatud või kuhu haiglasse inimene on viidud, siis saab ju üheselt öelda, et see inimene on koroonahaige. Need ongi delikaatsed isikuandmed, riive põhiseadusega ilmne,” selgitas Kivimägi.
“Ei ole ühtegi teist nii liberaalset ligipääsu delikaatsetele isikuandmetele, kui see seadus tahab anda. Piisab helistamisest, pead teadma kahte nime ja kahte isikukoodi ja saad andmed ükskõik kelle kohta. See on täiesti põhjendamatu ja arusaamatu,” märkis Kivimägi.
“Siin on 0% poliitikat! Küsimus on tervisesüsteemi usaldusväärsuses, millelt saeme praegu ühe jala alt ära,” lõpetas õiguskomisjoni aseesimees.
Kaja Kallas: Suuname raha tervishoidu, töötajate ja ettevõtjate abiks
Blogid
13. Aprill 2020 17:42
Kaja Kallas
Me menetleme koroonaviirusega seotud lisaeelarvet. Sellel kriisil on kaks poolt: üks on tervishoiukriis ja teine on ühiskonna sulgumise tagajärjel tekkinud majanduskriis. Selle lisaeelarvega me peaksime andma valitsusele loa teha kulutusi, mis on vältimatult seotud kas tervishoiukriisi edukaks lahendamise või ühiskonna sulgumisest tingitud majanduskriisi pehmendamisega. Sellest lähtuvalt tegi Reformierakond ka oma muudatusettepanekuid.
Lubasime algusest peale, et Reformierakond ei takista lisaeelarve konsturuktiivset ja asjalikku menetlemist, et aidata Eesti inimestel ja ettevõtetel kriisiga võimalikult kiiresti ja hästi toime tulla. Me oleme oodanud kaasavat ja konsktruktiivset arutelu ka koalitsioonilt, mida lubas eriolukorra juht Jüri Ratas. Kahjuks on reaalsus siiani olnud teistsugune.
Aga head koalitsioonisaadikud, kes te pole olnud rahanduskomisjoni arutelude juures. Teil on võimalik siin saalis toetada muudatusettepanekuid, et seda kriisi edukalt lahendada.
Tegime ettepaneku, et aktsiiside langetamise asemel tuleks lisaraha suunata tervishoidu selleks, et lühendada ravijärjekordi. Inimestel on ka muid haigusi peale koroonaviiruse ja need vajavad samuti ravi. Kui tervishoiule ettenähtud raha kulutatakse ainult koroonaviirusega võitlemiseks ära, siis inimesed võivad samuti surra. Lihtsalt teistesse haigustesse. Tervishoid vajab neid miljoneid ja see ei ole küsimus mitte rahas, vaid inimeste eludes.
Soovisime, et KredExi juurde tuleks eraldi abimeede, mis on mõeldud väikeettevõtetele ja FIE-dele. Eesti majandus toetub väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kel on seda kriisi raske üle elada, sest hinge taga pole varusid, mis lubaksid pikalt inimestele palka maksta, kui teiselt poolt oma kaupa pole võimalik müüa või teenust osutada. Aitame väikeettevõtjaid!
On üldine arusaam, et selles kriisis saab kõige rohkem ja pikemalt pikka turismisektor, kus on palju töötajaid. Soovisime, et rohkem raha läheks turisimisektorile, et need ettevõtted kriisi üle elaks.
Pidasime vajalikuks suunata rohkem raha COVID19 erifondi, et aidata kriisist räsitud priikondi (näiteks Saaremaa) ja tugevdada haige-ja töötukassa võimekust kriisi ajal inimestele tuge pakkuda.
Erasektor saab selles kriisis rängalt pihta. Erasektor on pidanud koondama, palku vähendama, tegevuse seiskama. Tänu sellele vähenevad suures ulatuses ka riigi maksutulud ehk tulud, mille arvel peetakse üleval avalikku sektorit. Avalik sektor seda pole pidanud kulusid piirama, aga meie arvates pole see õige. Kui avalik sektor oma kulusid kokku ei tõmba, siis elab avalik sektor justkui mingis oma maailmas, kus pidu kestab edasi. Palun oleme erasektoriga solidaarsed. Toetage sellesisulist muudatusettepanekut! Ma tean, et vähemalt Isamaa erakond peab seda sisuliselt õigeks, näidake seda ka oma poolthäältega.
Kallid kolleegid, igaüks teist saab toetada meetmeid, mis aitavad tervishoiusektoril, töötajatel ja ettevõtjatel see kriis talutavamalt üle elada. Palun teeme õigeid otsuseid!
The post Suuname raha tervishoidu, töötajate ja ettevõtjate abiks appeared first on Kaja Kallas.
Maris Lauri: kahju, et rahanduskomisjon Reformierakonna sisulisi muudatusettepanekuid ei toetanud
Uudised
09. Aprill 2020 16:00
Maris Lauri
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri avaldas pärast tänast komisjoni istungit kahetsust, et saadikud ei toetanud Reformierakonna tehtud sisulisi muudatusettepanekuid kriisimeetmete paketti lisaeelarves.
"Rahanduskomisjon toetas küll mõnd Reformierakonna ettepanekut, mille eesmärgiks oli kriisimeetmete kasutamise avatus, kuid suuremad ja olulisemad ettepanekud jäid toetuseta," ütles Maris Lauri.
Tema sõnul võis oodata, et koalitsioon jääb toetama aktsiisilangetusi ja pensioni II samba maksete peatamist, kahjuks ei toetanud valitsuserakonnad aga ka neid Reformierakonna ettepanekuid, mille mõte oli pakkuda lisatuge mikro- ja väikeettevõtetele kriisi akuutses faasis toimetulekuks.
"Me soovisime kahekordistada EASi abimeetmeid mikroettevõtetele ja turismile ning samuti luua lühiajaliste laenude garantiimeetme mikro- ja väikeettevõtetele Kredexis, sest viimane keskendub eelkõige keskmise suurusega ettevõtetele. Need ettepanekud hääletati maha," märkis Maris Lauri.
Ta lisas, et komisjoni aruteludes tuli ikka ja jälle teemaks, et meetmed peavad olema lühiajalised ja olema täpselt sihitud ning tulemuslikud. "Mitte kõikide täna toetust leindud meetmete juures ei ole meil sellist veendumust." lõpetas rahanduskomisjoni aseesimees.
Andres Sutt: lisaeelarve vahenditega ettevõtetes osaluste omandamine peab toimuma professionaalselt
Uudised
09. Aprill 2020 09:30
Andres Sutt
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Sutt ütleb, et lisaeelarvega ette nähtud Eesti majanduse jaoks strateegiliselt oluliste ettevõtete toetamine on vajalik, aga tuleb läbi viia professionaalselt, sest tegemist on riskiinvesteeringutega.
„Eelarvestatud 300 miljoniga võib anda otselaene, omandada osalusi või kasutada hübriidinstrumente, kuid järgida tuleb väga täpseid põhimõtteid. Vaid nii on võimalik investeeritud raha investeerimisportfelli peale tervikuna tagasi saada,“ ütles Sutt.
Suti sõnul on riigi finantsabi iseloomult ajutine ja riik peab aktiivselt otsima võimalusi oma investeeringu müümiseks niipea kui võimalik. „Ettevõtete toetamine kriisi tingimustes eeldab selgelt sõnastatud kvalifitseerumistingimusi, ettevalmistus- ja otsustusprotsessi ning investeerimis- ja juhtimispõhimõtteid. Tavapärane osaluste ministeeriumis hoidmise mudel ei ole selle meetme jaoks sobiv,“ hoiatas Sutt.
Tema sõnul peab riik sõnastama finantsabi tingimused ja mandaadi ning koondama kogu investeerimisprotsessi ettevalmistusest väljumiseni ühte organisatsiooni, mis on professionaalselt mehitatud ning juhitud ja mis kasutab investeerimispanga abi. Näiteks sobiks seda rolli täitma Kredexi all tegutsev SmartCap, sõnas Sutt.
„Abi osutamisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: igale investeerimisotsusele peab eelnema põhjalik due-diligence ja ettevõtte väärtuse hindamine. Tehing tuleb struktureerida viisil, mis kaitseb investeeringu väärtust ning mille oodatav tootlus on vastavuses võtud riskiga. Juhtimises osalemise ja riigi osaluste portfelli hoidmise ja haldamise põhimõtteid ning investeeringu väljumistingimused ja -strateegia peavad olema selgelt sõnastatud,“ loetles Sutt.
Ta lisas, et Reformierakond on teinud lisaeelarvele muudatusettepaneku, mis paneb valitsusele kohustuse toetamise põhimõtete väljatöötamise lähtudes ülal kirjeldatud printsiipidest.
Reformierakonna plaan kriisi lahendamiseks
08. Aprill 2020 13:45
Kaja Kallas
Reformierakond esitas täna Riigikogus kriisi lahendamiseks mõeldud lisaeelarvesse muudatusettepanekud, millega suunatakse rohkem raha tervishoidu ja kriisipiirkondadele, toetatakse väikeettevõtteid ja turismisektorit ning tehakse valitsusele ülesandeks koostada kärpeplaan ja avalikustada tulu saajad.
“Seda kriisi ei tohi kuritarvitada, seetõttu teeme ettepaneku tegeleda ainult asjadega, mis kriisi otseselt lahendavad ning jätta ära aktsiisilangetused ja teise pensionisamba maksete peatamine,” ütles Reformierakonna juht Kaja Kallas. “Me toetame oma ettepanekutega väike- ja mikroettevõtjaid, turismisektorit, samuti tervishoidu ja kriisipiirkondi.”
Reformierakonna ettepanekute järgi lisanduksid aktsiisilangetuseks mõeldud 42.1 miljonit valitsuse COVID reservi, kust saaks toetada tervishoiu lisakulusid ja enim kannatanud piirkondi nagu Saaremaa.
Maaelu Sihtasutusele mõeldud 140 miljonit läheksid Reformierakonna muudatusettepaneku järgi Kredexi meetmetesse, kust saavad toetust taotleda kõik ettevõtted. Reformierakond teeb ka ettepaneku luua Kredexi alla täiendav laenumeede, FIE-dele, mikro- ja väikeettevõtetele ning käsunduslepinguga töötavatele inimestele.
Samuti tahab Reformierakond kahekordistada EASi toetusi mikro- ja väikeettevõtetele ning turismisektorile, mis oleksid muudatusettepaneku järgi kokku 70 miljonit eurot.
Muudatusettepanekute järgi peaks valitsus esitama 15. maiks Riigikogu rahanduskomisjonile ja riigieelarve kontrolli erikomisjonile
- Ettepanekud 2020.aasta riigieelarve kulude vähendamiseks kooskõlas eelarve tulude vähenemisega
- Ettevõtete ja töökohtade säilitamise toetusmeetmete kava koos seda tagava riigi võlakirjade programmiga
- Strateegilistele ettevõtetele laenude andmise, osaluste või hübriidinstrumentide omandamise põhimõtted
Veel teeks Reformierakond valitsusele ülesandeks anda eriolukorra lahendamise ja selle mõju leevendamise vahendite kasutamisest igakuise ülevaate Riigikogu rahanduskomisjonile ja riigieelarve kontrolli erikomisjonile.
Muudatusettepanekud täismahus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/muudatusettepanekud/9eb928f5-d085-4104-a317-ad9d767727dd/2020.%20aasta%20riigi%20lisaeelarve%20seadus
Urmas Kruuse: põllumajandussektor vajab tööjõudu hooajatööde lõpuni
07. Aprill 2020 13:30
Urmas Kruuse
Riigikogu maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse sõnul tuleb võimaldada välisriikidest pärit inimestel töötada Eesti põllumajandussektoris hooajatööde lõpuni, vastasel juhul satub Eesti toiduga varustatus tõsisesse ohtu.
“Valitsuskoalitsioon peab lõpetama segaste signaalide saatmise ja ütlema üheselt, et praegu Eestis olev tööjõud saab siin edasi töötada sügiseni, mitte vaid eriolukorra lõpuni,” märkis Kruuse. “On välistatud, et tööjõuprobleem põllumajanduses sel kevadel, eriti näiteks aianduses, kuidagi teistmoodi laheneks. Lootusetu on ka loota, et aianduses saaks lähiajal maksta keskmist palka.” ütles Kruuse.
Kruuse sõnul otsivad kõik riigid võimalusi põllumajanduses hooajatöötajaid rakendada, näiteks Saksamaa võtab hooajatöödele 40 000 võõrtöölist.
“Martin Helme võib öelda, et ta võõrtööliste pärast pisaraid ei vaja, aga praeguse olukorra jätkudes peab ta sügisel nutma juba Eestis saamata jäänud saagi pärast, mis tuleb siis teistmoodi kinni maksta,” ütles Kruuse ja lubas teha Reformierakonna fraktsiooni nimel lisaeelarvega seonduvatesse seadustesse parandusettepaneku, mis lubab enne 17. märtsi põllumajandussektoris töötanud välismaalastel pikendada tööluba 31. septembrini.
Kaja Kallas: Lisaeelarve meetmed peavad lähtuma vajadustest
Blogid
06. Aprill 2020 21:47
Kaja Kallas
Austatud kolleegid,
Me ilmselt kõik nõustume, et meil on käes eriolukord, mis nõuab erakordseid meetmeid. Lisaeelarve üleandmisel nõustusid ka koalitsioonisaadikud, et see saab olema pikk kriis.
Sellest tulenevalt peame tegelema hetkel nende sammudega, mis on koheselt vajalikud. Rahandusminister ütleb ise siin kõnepuldis, et selles kriisis on väga palju määramatust. Me ei tea, kui palju meil raha on, palju me laenu saame, mis tingimustel me laenu saame, kui suur on majanduslangus, kaua see kriis kestab, kui paljud ettevõtted ja inimesed vajavad abi.
Seetõttu peaksime me praegu tegelema asjadega, mis on hetkel pakilised. Paljude teemadega on mõistlik tegeleda paari kuu pärast, kui meil on selge, kaua tervisekriis kestab, millised on kahjud, kus on suurimad kaotused. Rahandusminister ütles, et kui paari kuu pärast peab ta tulema uuesti Riigikogu ette, siis see näitab, et ta on teinud räpakat tööd. Ei – see näitaks, et riigi rahaga käiakse ümber vastutustundlikult. Oluline on jätta eelarvesse tugevusvaru, sest me ei tea, mis juhtub ja kas asjad lähevad halvemaks. See on oluline haigekassale, oluline töötukassale ja oluline inimestele, kes saavad sealt abi. See on oluline väikestele ja suurematele ettevõtetele, kes annavad inimestele tööd.
Rahandusminister kurtis siin, et opositsioon seob käsi, aga tegelikult me oleme just pakkunud koostööd. Lisaeelarves ja sellega seotud seadustes on mitmed sammud, mida Reformierakond peab õigeks. Kiired, täpsed meetmed akuutse aja üleelamiseks töökohtade ja ettevõtete säilitamiseks on vajalikud. Ettevõtetele laenugarantiide ning käibevahendite pakkumine läbi KredExi on õige samm. Inimeste sissetulekute tagamiseks suunatud abimeetmed läbi töötu- ja haigekassa on vajalikud. Siinjuures on esmatähtis, et need meetmed on liigse bürokraatiata ja jõuavad kiiresti inimesteni ja ettevõteteni ja Kredex ei küsi laenude ees röövellikku intressi. Samuti peame õigeks riigi poolt mõistlikus suuruses laenu võtmist, selleks, et hoida majandus käimas, leevendada inimeste sissetulekute langust ja katta muid koroonaviirusega seotud kulusid.
Oluline on, et vajalikud meetmed kestavad konkreetse aja, mis on seotud kriisiga. Olgu see siis kaks või kuus kuud peale eriolukorra lõppemist või selle aasta lõpuni. “Lahtisi” meetmeid ei tohi olla, ei tohi olla nii, et tõstame raha edasi järgmisese aastasse või lööme sirgeks muul otstarbel.
Avaliku raha kasutamine nõuab läbipaistvust. Läbipaistvus välistab kuritarvitused. Kriisitoetusmeetmete saajad peavad olema avalikult teada. Kuna Eesti on parlamentaarne riik, siis peab Riigikogul olema regulaarne ülevaade kriisimeetmete kasutamisest, praeguses ebastabiilsuse igakuiselt – nii saame reageerida õigel ajal.
Aga lisaks vajalikele sammudele tundub see lisaeelarve nagu saagi jagamine, kus iga valitsuspartei peab midagi saama, kuid millel ei ole samas kriisi lahendamise ja inimeste aitamisega mingit seost. See on küüniline arvestades olukorras, kus maksude laekumine väheneb drastiliselt, abivajajaid on palju ja nagu juba enne öeldud, me ei tea, kui pikk see kriis on.
On veidi kummaline, et lisaeelarve ei sisalda valitsussektori kärpeid. Olukorras, kus kogu erasektor peab koheselt ja kiiresti vähendama inimeste töötasusid või suisa koondama, tõmbama oma tegevust igatpidi kokku, tundub riik, kes oma kulusid ei kärbi, elavat mingis teises maailmas.
Kiiretes meetmetes tuleb aidata just neid sektoreid, mis saavad kõige enam pihta. Tuleks kõrvale jätta oma erakondlikud eelistused ja lähtuda tegelikust kriisivajadusest.
Loodan, et koalitsioonil on sisuline soov opositsiooni mõtteid ja ettepanekuid kuulata. Kindlasti teeb Reformierakond oma ettepanekud turismisektori aitamiseks pikema aja jooksul. Samuti on meil mõtteid, kuidas aidata väikeettevõtteid, tööstus-ja ehitussektorit ning oma ärimudelit ümber korraldavaid ettevõtteid. Me soovime suurendada tervishoiukulusid, et inimesed saaksid ka peale koroonakriisi lõppemist oma plaanilist ravi. Me oleme valmis kriisiga mitte seotud avaliku sektori kulusid kärpima, kuid see ei saa olla poliitiline lehmakauplemine. Lühidalt kokku võetuna – me oleme valmis koostööks ja aruteluks, kui koalitsioon ei rakenda teerullitaktikat.
The post Lisaeelarve meetmed peavad lähtuma vajadustest appeared first on Kaja Kallas.