Reformierakonna volikogu esimehe Rain Rosimannuse sõnul saab erakond Isamaaliidu liitumist Res Publicaga üksnes tervitada.

"See on Eesti parempoolsuse jaoks hea uudis. Koondumist on oodatud pikisilmi. Müts maha, kui Isamaaliit suudab astuda selles suunas esimese sammu," ütles Rosimannus.

Rosimannuse sõnul on Isamaaliidu ja Res Publica ühinemiseks täna head eeldused, kuna erakonnad täiendavad teineteise nõrku kohti.

"Pikaajaline valitsemisest kõrvalolek on aidanud valijail unustada Isamaaliidu varasemad patud, nende maine on täna taastumas. Samas napib
Isamaaliidul häid liidreid, ka on Isamaaliidu organisatsioon nõrgavõitu. Res Publicaga on lood risti vastupidised," sõnas Rosimannus.

"Res Publical on tugev 5000 liikmeline organisatsioon ja rida tugevaid liidreid, erakonna enda maine on aga allapoole igasugust arvestust."

Rosimannuse sõnul oleks liitumine paremkonservatiivsel tiival eriti oluline vastukaaluna Keskerakonna pikaajalisele üliedukale tegevusele vasakjõudude endaga ühendamisel ja integreerimisel.

"Aastate jooksul on Keskerakond liitnud endaga õigusvastaselt represseeritute, roheliste, venelaste ja pensionäride väikeerakondi. Viimased arengud Tallinnas ja riigis viitavad sellele, et Savisaar on võtnud sihiks ka Rahvaliidu liitmise Keskerakonnaga," ütles Rosimannus.

Ilma koondumiseta paremtiival viiks selline ühesuunaline areng Rosimannuse arvates Eesti poliitilise maastiku aga täielikult kreeni. Rosimannuse sõnul võib sellisel juhul olla tulemuseks Venemaaga sarnase ühe domineeriva ja laiutava parteiga poliitilise süsteemi sündimine lisaks Tallinnale ka riigis tervikuna.

Rosimannus loodab, et kahe erakonna ühinemine suurendab ka tõenäosust, et president suudetakse valida Riigikogus.

Reformierakonna pressiteenistus

Lisainfo:
Rain Rosimannus
rain [dot] rosimannusriigikogu [dot] ee

Teate edastas:
Triinu Rajasalu
triinureform [dot] ee

Reformierakonna Tallinna piirkond on tõsiselt nördinud linnavalitsuse kavast lükata taaskord edasi Merivälja tee rekonstrueerimine.

Linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni ja Pirita Halduskogu liikme Triinu Rajasalu sõnul kärbiti 2006. aasta linnaeelarves oluliselt Pirita kultuuri - ja sporditegevuse rahastamist. "Nüüd on jõudnud järg teede kätte. Tahes tahtmata tekib küsimus, kas tegemist on karistusega Pirita elanikele selle eest, et nende esimene eelistus valimistel ei olnud teps mitte Keskerakond," ütles Rajasalu." Pole valijaid, pole ka probleemi?"

Rajasalu sõnul on  Merivälja tee rekonstrueerimist korduvalt edasi lükatud. "Harju tänavale muruplatsi ostmiseks on linnal raha küllaga, sundüürnikele korterite jagamisel samuti raha ei loeta. Kui on aga vaja korda teha kogu linnale oluline infrastruktuuri objekt, siis on korraga raha otsas," imestab Rajasalu.

Reformierakonna Tallinna piirkonna hinnangul on Merivälja tee rekonstrueerimine hädavajalik juba sel aastal

Reformierakonna fraktsiooni liikmed kohtusid täna maanteeameti peadirektori Riho Sõrmusega. Kohtumine toimus fraktsiooniliikmete initsiatiivil.

Fraktsiooni aseesimees Rein Aidma märkis, et teedeehitusest räägivad paljud, kuid allkirjade kogumine mõne tee ehitamiseks on kaheldavama väärtusega kui spetsialistide tegevus. "Saime kohtumisel kinnitust, et Eesti teeehituse võtmeküsimus on rahastamine ning rahastamise põhjendatus. Ei ole võimalik mõne teelõigu ehitamiseks kõikide teiste Eesti teede remonti ja ehitamist viieks aastaks seisma panna," ütles Aidma. "Saime teada sedagi, et lähemal kümnendil on reaalne Tallinn-Tartu maantee muutmine neljarealiseks kuni Mäo ristmikuni ja sealt edasi mõnede keerulisemate ristmike ümberehitamine," lausus Reformierakonna fraktsiooni aseesimees. Maanteeameti juhi kohtumisel Reformierakonna poliitikutega räägiti ka Saaremaa püsiühendusest, liikluskorralduse põhimõtetest ja teederemondi tehnilisest poolest.

Riigikogu liige reformierakondlane Raivo Järvi ütles täna Riigikogus, et parlament peab kindlasti seisma selle eest, et need inimesed, kes võitlesid relv käes Eesti vabaduse eest, saaksid väärikalt meeles peetud. Ent seda tuleb teha tasakaalukalt ja kõiki asjaolusid arvestades.

"Eesti seadusliku valitsuse üleskutset järgisid Teise maailmasõja ajal tuhanded mehed, kes kindlasti läksid võitlema Eesti iseseisvuse eest. Ent fakt on ka kurikuulus munder kahe välgunoolega. Metsavennad seisid kindlasti Eesti vabaduse eest, ja võitlesid okupatsiooni vastu, kuid nende tegevusega kaasnesid puhuti ka kuriteod," ütles Järvi.
"Peame paika panema kindlad ajalised piirid ja põhimõtted, mille järgi vabadusvõitlejaid tunnustada. Tahame seda teha ja teeme seda kindlasti," ütles Järvi viidates valitsuskoalitsiooni plaanile vabadusvõitlejate tegevust tunnustava eelnõu lähiajal Riigikogu ette tuua. "Need viis tuhat inimest, keda selline otsus puudutab, on eakad ja neil ei ole aega kaua oodata."
Riigikogu otsuse „Eesti kodanike relvavõitlusest NSV Liidu sõjalise okupatsiooni vastu” eelnõu langes täna põhiseaduskomisjoni ettepanekul Riigikogu menetlusest välja.