Reformierakond: liitlaste kohalolekut Eestis tuleb kahekordistada ja kaitsekulutusi tõsta
Pressiteated
25. Oktoober 2018 10:30
Reformierakonna juhatus kiitis heaks riigikogu valimiste programmi julgeolekupeatüki, kus lubatakse kahekordistada liitlaste arvu Eestis, tõsta kaitsekulutusi ning panustada täiendavalt kaitseväe uutesse võimekustesse.
Reformierakonna juhatus kiitis heaks riigikogu valimiste programmi julgeolekupeatüki, kus lubatakse kahekordistada liitlaste arvu Eestis, tõsta kaitsekulutusi ning panustada täiendavalt kaitseväe uutesse võimekustesse.
“Eesti julgeolek on Reformierakonna jaoks vaieldamatu prioriteet. Eesti ei ole sild ida ja lääne vahel, oleme osa läänest ning tugevad liitlassuhted NATOs ning partnerlus Euroopa Liidus on meile elulise tähtsusega. Lisaks liitlassuhete väärtustamisele peame oluliseks panustada ka iseseisva laiapindse kaitsevõime tugevdamisse ning inimeste teadlikkusse hübriidohtudest,” ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas.
“Aastatel 2014-2016 langetasime NATO tasandil otsused, mis on Eestisse toonud enam kui tuhat meie liitlasriikide kaitseväelast. See on selge signaal kaljukindlatest liitlassuhetest ning väga tugev heidutus võimalikele vastastele. Oleme seisukohal, et liitlaste kohalolekut tuleb veelgi suurendada, muutes sealhulgas püsivaks õhuturbe Ämarist ning tugevdades liitlaste abiga teisi olulisi võimeid. Kõik liitlaste kohalolekuga seotud kulud tuleb eraldada lisaks 2% tasemele SKTst,” selgitas programmitoimkonnas julgeolekupeatüki koostamist juhtinud Taavi Rõivas.
“Samuti tuleb kooskõlas riigikaitse arengukavaga arendada edasi meie iseseisvat kaitsevõimet, investeerides kaitseväe täiendavatesse võimekustesse nagu näiteks keskmaa õhutõrje ja rannakaitse,” ütles erukindral Ants Laaneots. “Näeme ette, et lähiaastatel on meie kaitsekulutused kindlasti 2,2% SKTst, aga see number võib tõusta ka üle 2,5 protsendi. Oluline on see, et lähtuda tuleb sisulistest vajadustest, mitte kunstlikult seatud protsendist,” märkis Laaneots.
Riigikaitsepeatüki tänaseks kokku lepitud osa. Lõpliku programmi kinnitab Reformierakonna üldkogu jaanuaris.
Riigikaitse aluspõhimõtted
Eesti kaitseb end alati ning kuitahes ülekaaluka vastase vastu. Eesti riigikaitse on laiapindne ning igal kodanikul peab olema võimalus anda oma panus Eesti iseseisvuse ning põhiseadusliku korra kaitseks. Eesti riigikaitse eesmärk on Eesti riigi, rahva ja põhiseadusliku korra kestmine igavesti. Selleks tuleb edukalt tagada riigi ja ühiskonna toimepidevus, ennetada kriise ja tagada koostöös ühiskonna toimimine kriis ajal, ennetada ning paljastada info- ja psühholoogilised rünnakud, kindlustada sisejulgeolekuasutuste kiire ja otsustav tegutsemine ning tagada sõjaline kaitse.
Lähtudes eelnevast peab Reformierakond vajalikuks
- Suurendada oluliselt ühiskonna valmisolekut kriisideks toetudes senisest veelgi enam laiapindse riigikaitse põhimõtetele.
- Eraldada iga-aastaselt Eesti riigikaitseks summa, mis on vähemalt 2% sisemajanduse kogutoodangust ning millele lisanduvad liitlaste vastuvõtmisega seotud ja täiendavateks võimearendusteks tehtavad kulud.
- Lähtuda Kaitseväe võimete arendamisel julgeolekuolukorrast, riigikaitse arengukavast ning vajadusel eraldada lisavahendeid oluliste võimete täiendavaks ja kiiremaks arendamiseks. Peame oluliseks leida kriitilistele võimelünkadele lahendused koostöös liitlastega.
- Alustada reaalse elanikkonnakaitse ülesehitamist Eestis, kus iga asutus ja organisatsioon (sh riigiasutused, omavalitsused, haiglad, transpordiettevõtted) teavad oma rolli ja vastutust kriisi korral. Iga inimese ja kogu ühiskonna kriisis hakkamasaamise võime on riigikaitsealase heidutuse üks tugisambaid.
- Parandada ühiskonna võimet tunda ära hübriidmeetodite – vaenuliku propaganda, desinformatsiooni, küberrünnakute ning poliitilise või majandusliku mõjutustegevuse - kasutamist Eesti vastu.
- Kahekordistada NATO liitlaste kohalolek Eesti territooriumil, sealhulgas Ämarist lähtuva õhuturbe püsivaks muutmist, uute võimete arendamist ning relvastuse ja varustuse eelpositsioneerimist.
- Suurendada liitlasvägede sõjalist mobiilsust Euroopas luues nn „sõjalise Schengeni“.
- Osaleme Euroopa Liidu initsiatiives süvendatud kaitsekoostööks, sh. PESCO ja EL kaitsefond.
- Osaleme aktiivselt NATO moderniseerimise protsessis.
- Peame vajalikuks keskmaa õhukaitse võime loomist koostöös liitlastega.
- Suurendada rannakaitse võimekust, sh luua ühtne mereseire koostöös Balti riikide ja Soomega.
Iseseisva laiapindse kaitsevõime tugevdamiseks peame vajalikuks
- Luua sihtotstarbeline valdkondadeülene fond laiapindse riigikaitse võimete arendamiseks.
- Kaasajastame Kaitseliidu varustust ja suurendame palgalise instruktorkoosseisu arvu määrani, mis võimaldaks Kaitseliidul täita talle antud maakaitseülesandeid.
- Suurendada Kaitseliidu võimekust ning huvi kasutada tsiviilelus edukate inimeste oskusi, kogemusi ja kontakte riigikaitse hüvanguks.
- Toetada Eesti kaitsetööstust nii riigisiseste tellimuste kui ka uste avamisega eksporditurgudel.
- Tõsta kaitsetööstuse teadus- ja arendusegevuse finantseerimine 2%ni kaitse-eelarvest ning toetada kasvufaasis olevaid kodumaiseid kaitsetööstuse ettevõtteid.
- Tagame ajateenistuse läbijatele põhjaliku küberkaitse alase väljaõppe.
- Toetame tõhusamalt piirialadel asuvate Kaitseliidu malevate tegevust. Loome Kaitseliidu rannakaitse võimekuse, sh Lääne – Eestis ja saartel.
- Tagada kriisiolukordadeks piisavad elutähtsad varud Eestis.
- Lähtuda riigikaitseliselt olulise tsiviiltaristu rajamisel ka riigikaitselistest vajadustest.
Kaitsetahtelised inimesed
Eesti kodanike kaitsetahe on kaitstud Eesti nurgakivi. Kaitsetahte kasvatamiseks, tugevdamiseks ning rakendamiseks
- Tagame reservõppekogunemistel osalejatele õppuse ajaks senise palga säilimise analoogselt vanemahüvitise põhimõttega.
- Panustame reservohvitseride ja -allohvitseride tõhusamasse kaasamisse riigikaitses.
- Tõhustame erialaohvitseride väljaõppesüsteemi eesmärgiga kaasata senisest enam tsiviileksperte. Sarnaselt meditsiinitudengitele loome eriprogrammid ka teistele riigikaitse seisukohalt kriitilistele valdkondadele (nt logistika, IT, õigus).
- Parandame ajateenistuse läbinud ja aktiivses reservis olevate noorte sidet Kaitseväega, sealhulgas luues võimaluse rühma- ja jaoülematel olla kursis oma sõdurite seisust ja asukohast.
- Eraldame sihtotstarbelisi lisavahendeid parandamaks riigikaitseõpetuse õppevahendite baasi ja välilaagrite korraldamist.
- Soodustame naiste vabatahtlikku osalemist riigikaitses, sealjuures ajateenistuses.
- Avardame erivajadustega inimeste võimalusi riigikaitsesse panustamisel.
- Võimaldame aktiivsetel reservväelastel, eelkõige reservohvitseridel ja -allohvitseridel, hoida vormi ja varustust kodus.
Panustamine — üks olulisimaid väärtusi
Arvamuslood
25. Oktoober 2018 13:45
Mida tähendab teie jaoks panustamine? Minu jaoks on tegemist ühe olulisima väärtusega. Minu abikaasa jaoks ka. Taipasime seda hiljuti, kui tegime läbi ühe väärtuste teadasaamise harjutuse ja tuli välja, et meie mõlema edetabelis on see sees. Hakkasime siis rääkima, mida see panustamine meile tähendab. Ja kuidagi on mitmed arusaamatused iseenesest ära lahenenud. Aga miks ma täna sellest räägin?
Vaadake, fotol on kaks last. Ja mõelda, et eelmisel nädalavahetusel üks vanem jäi korraga lastest ilma, sest lapsed said vingugaasimürgituse. Mu abikaasa on korstnapühkija ning näeb iga päev oma töös inimesi, kel on väga erinev suhtumine nii ohutusse kui ka nõuetesse. Kes on väga püüdlik ja tähelepanelik, kes aga kutsub korstnapühkija seepärast, et peab, ning on veel hulk neidki, kes muidu ei kutsukski, aga nad elavad teadlike inimestega ühes majas, kes lihtsalt ütlevad, et korstnapühkija tuleb ja ongi kõik — tuleb sisse lasta! Kuid ka siis ei lase mõni sisse. Kuidas see kõik on seotud panustamisega?
Nimelt näen, kuidas mu abikaasa on mõnikord tujust ära, sest tema panustab inimeste elu turvalisemaks muutmisse nii palju, helistab veel peale korstnapühkimist mõne lahenduse väljapakkumiseks jne, kuid teisel pool ei ole mitte kedagi panustamas oma turvalisusse, sest inimesi ei huvita. Tal on tunne, nagu ta räägiks seinaga. Ei huvita enda turvalisus, oma laste turvalisus ega ka naabrite turvalisus. Vahest on takistus raha, kuid ka sellele on võimalik lahendust leida. Õnnetus loomulikult ei hüüa tulles ja võib juhtuda igaühe kodus, kuid kui me igaüks panustame veidikenegi enda turvalisuse heaks, siis on võimalus, et õnnetust ei tule, siiski suurem. Kui riik panustab, miks me ise ei panusta?
Ma ei soovigi ette kujutada, mis tunne võiks olla kaotada laps või mõni lähedane. Samuti ei soovi, et minu panustamist keegi võtaks iseenesestmõistetavalt. Veel hullem oleks, kui ma ei võtaks vastu kellegi panust oma laste turvalisuse heaks. Ma katsun iga päev märgata ka pisikesi panuseid, et minul oleks olla parem või midagi sujuks kiiremini. Isegi kui see on pisike tegu. Vahest on teisele väga oluline teada saada, et ma märkan seda pisikest panust. Isegi siis, kui mina ei oota, et minu panust iga kord märgatakse. Oleme just nii erinevad.
Panustagem oma ellu ja suhetesse üheskoos!
Lugu avaldatud Lõunalehes 25.10.2018
Reformierakonna blogi: Keskerakonna maksu- ja majanduseksperimendid saevad pensionipuu tüve
Blogid
25. Oktoober 2018 10:50
Keit Pentus-Rosimannus, riigikogu liige
Küsimus, mida pesnionärid valimiste eel igalt poliitikult küsima peaksid pole mitte “Kuidas te jagada oskate”, vaid “Kuidas te poliitika majanduskasvu toetab”.
Lihtsusest ja selgusest tuleneva maksusüsteemi konkurentsieelise mahamängimine, maksumuudatusega vanemate inimest tööturult eemale peletamine on praeguse valitsuse tehtud muudatused, mis annavad tulevikus tagasilöögi majanduskasvule ja seeläbi ka pensionidele. Need sigadused tuleb korda teha.
Keit Pentus-Rosimannus, riigikogu liige
Küsimus, mida pesnionärid valimiste eel igalt poliitikult küsima peaksid pole mitte “Kuidas te jagada oskate”, vaid “Kuidas te poliitika majanduskasvu toetab”.
Lihtsusest ja selgusest tuleneva maksusüsteemi konkurentsieelise mahamängimine, maksumuudatusega vanemate inimest tööturult eemale peletamine on praeguse valitsuse tehtud muudatused, mis annavad tulevikus tagasilöögi majanduskasvule ja seeläbi ka pensionidele. Need sigadused tuleb korda teha.
Jaak Aab proovis Äripäevas Keskerakonna pensioniplaani õigustada. Tõsi on, et selles pole ambitsiooni. Mida järgmiseks neljaks aastaks Keskerakonna poolt vanematele inimestele lubatakse? Seda, mis juhtub praeguste prognooside järgi ka siis, kui valitsus järgmised neli aastat mitte midagi ei tee. Kui aga jätkub praeguse valitsuse majanduspoliitika, võib see viia hoopis pensionikasvu aeglustumiseni.
Kuidas nii? Keskerakonna valitsuses on tehtud kõike täpselt vastupidi, kui oleks pensionäride huvides. Maksusüsteem pärsib töötamist ja soosib ümbrikupalkade maksmist. Pidevate uute maksudega ähvardamine, pankadele de facto ettevõtte tulumaksu kehtestmine külvab üleüldist ebakindlust ja süvendab segadust. Kasvu toova innovatsiooni tarbeks vajalikku teadus- ja arendustegevusse ei investeerita piisavalt.
Selle asemel, et rünnata opositsiooni soovi pärast näha vaeva pensionide tõstmiseks 200 euro võrra, peaksid ka Keskerakond ja Jaak Aab keskenduma sellele, kuidas tulla tulevikus toime tööjõu puudusega. Kuidas saada hakkama suureneva konkurentsiga välisinvesteeringutele? Kuidas mitte maha jääda tehnoloogilisest hüppest, mille veerele muu maailma majandus kohe-kohe on jõudmas.
Pensionid kasvavad jõudsalt üksnes täies elujõus majanduspuu otsas. See kuivab lihtsalt kokku, kui selle kallal rumala maksu- või bürokraatiasaega eksperimenteerida.
Avaldatud Äripäevas 25.10
Jälgi autori tegemisi sotsiaalmeedias:
Keskerakonna maksu- ja majanduseksperimendid saevad pensionipuu tüve was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Hanno Pevkur: vaba konkurents võitis
24. Oktoober 2018 16:15
Riigikogu toetas täna Reformierakonna fraktsiooni algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimese lugemise lõpetamist, mille eesmärk on kaotada apteekide omandipiirangud.
„Sotsid soovisid küll menetlust lõpetada, ent tulistasid endale juriidilise ebakompetentsusega ise jalga, esitades eelnõu lõpetamiseks vale ettepaneku. Sisuliselt tähendab see, et vaatamata koalitsiooni soovile pea liiva alla peita ja riskida enam kui 50 apteegi sulgemisega järgmise aasta suvel, arutab Riigikogu apteekide omandipiirangute kaotamist edasi. 3-4 aastat tagasi tehtud apteegituru muudatused ei ole oma eesmärki sisuliselt täitnud. Lisaks pikemaajaline mõju, kus omandile piirangu seadmine võib sundida veelgi suuremat hulka apteeke oma tegevust lõpetama. Enam kui 50 apteegi sulgemine on eriti valulik näiteks Ida-Virumaal, kus sulgemise oht on ligi pooltel tegutsevatest apteekidest,“ selgitas Pevkur.
„Samuti soovime muudatustega vältida apteekide vormistamist nn tankistproviisoritele. Vormilt JOKK skeemide, aga sisult segaste ning läbipaistmatute skeemide kasutamine apteekide omandisuhetes ei tohi olla eesmärk Eesti tervishoius,“ lisas Pevkur.
Pevkur avaldas lootust, et Riigikogu suur saal mõistab teema olulisust ja eelnõuga jõutakse siiski ka teise ja kolmanda lugemiseni.
Aivar Sõerd: Eesti Energia investeeringute rahastamist riigieelarvest pole võimalik arusaadavate argumentidega põhjendada
24. Oktoober 2018 14:15
Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd esitas rahandusminister Toomas Tõnistele arupärimise Eesti Energia investeeringute riigieelarvelisest rahastamisest.
„2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu näeb ette 143 miljoni euro eraldamist Eesti Energiale, selgitus eraldise sisu kohta riigieelarve seletuskirjas aga puudub. Rahandusministeerium on meedia kaudu avalikkust teavitanud sellest, et tegemist on Eesti Energia investeerimisprojektide kaasrahastamisega jaotusvõrgu, taastuvenergia ja uue õlitehase ehituse ettevalmistamiseks vajalikesse investeeringutesse. Jääb arusaamatuks, miks ei saa Eesti Energia omavahendite ja laenudega investeeringuid rahastada,“ kommenteeris Sõerd.
„Tavapäraselt on AS Eesti Energia oma investeeringuid rahastanud omavahendite ja laenudega. Eesti Energia võlakirjad on noteeritud ka Londoni börsil ja suuremas mahus olemasolevate võlakirjade lunastamise tähtaeg eelseisvatel aastatel saabub alles 2023. aastal. Alates 2015. aastast käivitus ka Euroala keskpankade varaostuprogramm ning selle programmi võlakirjade kvaliteedinõuetele vastavad ka Eesti Energia võlakirjad. Selle programmi raames on näiteks Eesti Energia võlakirju ostnud Soome keskpank,“ lisas Sõerd.
„Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon kohtus AS Eesti Energia juhtkonnaga 22. oktoobril 2018. aastal, et saada muuhulgas ülevaadet, mis põhjustel on vaja riigieelarvest ettevõtte investeeringuid kaasrahastada. Eesti Energia juhtkond ei põhjendanud komisjonile, miks on vaja investeeringuid riigieelarvest rahastada, selle asemel et katta investeeringu rahavajadus omavahendite ja laenudega,“ täpsustas Sõerd. “Ka uue õlitehase ehitusega pole võimalik investeeringute riigieelarvest rahastamist põhjendada, sest tehase ehitus saab kõige varem toimuda alles aastate pärast, mitte 2019. aastal”.
Eelnevast tulenevalt esitas Reformierakond ministrile järgmised küsimused:
1. Kas Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole AS Eesti Energia rahavood, omavahendid ja laenuvõimekus piisavad, et rahastada 2019. aasta investeeringuid omavahendite ja laenudega?
2. Kohtumisel riigieelarve kontrolli erikomisjoniga tegi Eesti Energia juhtkond teatavaks, et kavandab Auverre 200 miljonit eurot maksvat õlitehast. Optimistliku ajakava järgi peaks ehitus toimuma aastatel 2021-2022. Eesti Energia juhtkonna selgitusel on ehituse ettevalmistustöödena 2019. aastal kavas ehitusprojektiprojekti koostamine. Miks on projekti tellimise kulu vaja kaasrahastada 2019. aasta riigieelarvest ja miks Eesti Energia ei suuda seda omavahendite abil rahastada?
3. 143 miljoni euro suurune summa 2019. aasta riigieelarve eelnõus koosneb omakorda liidetavatest. Millistes summades jaguneb 143 miljonit eurot Eesti Energia jaotusvõrgu investeeringute, taastuvenergia investeeringute ja uue õlitehase ehituse ettevalmistuse investeeringu vahel?
Keit Pentus-Rosimannus: aastaks 2040 on Eestis saastava põlevkivielektri ajastu läbi
Uudised
23. Oktoober 2018 12:30
Endine keskkonnaminister, Reformierakonna parlamendipoliitik Keit Pentus-Rosimannus ütles olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul, et pika jutu veeretamise asemel on vaja otsust, et põlevkivielektri ajastu lõpeb Eestis aastaks 2040.
"Iga üleilmsete kliimapingete tõsidusest aru saav inimene mõistab, et keskkonna jaoks koormava elektritootmise aeg hakkab läbi saama. Saastav elekter on üleilmse süsinikuheite poliitika tõttu järjest kallim ega ole puhta energiaga võrreldes enam konkurentsivõimeline. Kui tahame tulevikus puhta majandusega riikide hulka jõuda, peab saastava elektritootmise aeg Eestis lõppema,” ütles Pentus-Rosimannus.
"Keskkonda saastava energiaga tulevikule vastu minek oleks kulukuselt ja ebamõistlikkuselt sama, kui auruveduriga hõljukrongi vastu minna. Lühiajaliselt võib ju tunduda kuidagi nostalgiliselt armas sedasi omasoodu tossutada, aga üsna kiiresti saab selgeks, et teised riigid liiguvad kiiresti ja oluliselt kvaliteetsemates tingimustes eest ära," lisas Reformierakonna saadik.
Keit Pentus-Rosimannus rõhutas ka, et loodust koormavast põlevkivielektrist üleminek peab oleme piisavalt pikalt ette teada, et Ida-Virumaal jõuaks teha vajalikud ettevalmistused. "Põlevkivielektri ajastu lõpp on paratamatu ja tark on selleks valmistuma hakata. Kui me tahame, et Eesti oleks 2040.aastaks saastavast põlevkivielektrist prii, tuleb see otsus lähiaastatel teha. Paarikümne aastane ettemõtlemise aeg annab võimaluse põlevkivielektri tootmisega seotud töökohad rahulikult ümber korraldada."
„Põlevkivielektri ajastust väljumise esimene etapp on Ida-Virumaale suunatud Tulevikufondi loomine, kuhu laekuvad loodusvara kasutamise tasud ja mis investeerib tulevikku suunatud olulistesse arendustesse,“ lisas Pentus-Rosimannus.
"Saastava põlevkivielektri peale mõtleme tulevikus tagasi sama tundega, nagu praegu selle aja peale, kui solgivesi suunati otse jõkke või aia nurka. Enam ei kujuta keegi ette, et loodusega nii ümber käidi. Sama asi on tulevikus põlevkivielektriga, mis praegu tekitab lõviosa Eesti õhusaastest ja jäätmetest,“ võttis Pentus-Rosimannus põletava teema kokku.
Reformierakond läheb riigikogu valimistele vastu sõnumiga “Parem tulevik!”
22. Oktoober 2018 09:15
Reformierakond alustab täna riigikogu valimiste kampaaniaga, mille põhisõnum on “Parem tulevik!”.
Selle eesmärgiks on näidata Eesti inimestele, et erakonnal on tugev tulevikku vaatav plaan ja tänase valitsuse poliitikale on olemas parempoolsele ja liberaalsele poliitikale toetuv alternatiiv.
“Tänane valitsus on pannud riigi ehitamise pausile ja teinud otsuseid, mis on toonud Eestile sadu miljoneid eurosid majanduslikku kahju. Eesti inimesed väljendavad oma protesti valitsuse tegevuse suhtes nii, et varimajanduse ja ümbrikupalkade osakaal kasvab. See on aga ohtlik, sest see, mida lammutatakse, on meie oma väike äge riik, mille Eesti inimesed on töö ja vaevaga üles ehitanud,” märkis Reformierakonna esimees Kaja Kallas.
“Parem tulevik on see, kus meie julgeolek on tagatud nii meie enda kaitsevõime kui ka liitlaste kohaolekuga. Kus ettevõtlikkus ja pealehakkamine on hinnas, mitte pärsitud liigsete reeglite ja ebaselge maksupoliitikaga. Kus meie jõukus kasvab ja siin tehakse maailmatasemel asju,” ütles Kallas.
Ta lisas, et Eestis võib patrioot olla igaüks, kel silm sinimustvalget nähes ja hümni kuuldes niiskeks kisub. “Parem tulevik on see, kus me oleme nii füüsiliselt kui vaimselt tervemad ja pääseme vajadusel arsti juurde. Kus eakad saavad oma tehtu eest väärika vanaduspõlve. Kus meie keskkond on hoitud. Ja kus valitsemine on usaldatud inimeste kätte, kes teavad, mida nad teevad ja julgevad vastu võtta vajalikke ja ka raskeid otsuseid. Just sellise meeskonnaga läheb Reformierakond riigikogu valimistele vastu,” lisas Kallas.
Reformierakonna plaane Eesti võtmeküsimustes saab lugeda erakonna kodulehelt https://www.reform.ee/majandusplaan-asi-on-majanduses. Kolmapäeval arutab erakonna juhatus põhiseisukohti julgeoleku ja turvalisuse alal.
Reformierakonnaga liitub Urmas Siigur, kes kandideerib ka riigikogusse
Pressiteated
18. Oktoober 2018 07:00
16 aastat Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees olnud Urmas Siigur liitub Reformierakonnaga ja kandideerib Riigikogu valimistel Tartus.
Urmas Siigur ütles, et tahab koos Reformierakonnaga seista selle eest, et Eesti tervishoiusüsteemi aluspõhimõtted nagu solidaarsus ja patsientide võrdne kohtlemine jääksid samaks, aga pakutava teenuse kvaliteet paraneks.
“Olen ligi kaks aastakümmet olnud Eesti suurima haigla tippjuht, tunnen tervishoidu nii teoorias kui praktikas ja tean meie valukohti. Patsiendi jaoks on selleks ennekõike pikad eriarsti järjekorrad. Lisaraha ei ole siin ainus võimalik lahendus. Üleriigiline digiregistratuur ning laialdasem e-konsultatsiooni kasutamine nii perearsti ja eriarsti kui ka eriarstide vahel võiks pakkuda siin leevendust. Teiseks kättesaadavuse parendamise meetmeks on uued teenusemudelid, näiteks kaugnõustamine, interaktiivsed telemeditsiini teenused ja mobiilsed kabinetid,” ütles Siigur.
“Tervishoid on kallis, aga seda tuleb võtta mitte kui kulu, vaid investeeringut. Terve rahvas on terve ja tugeva riigi alus. Eesti tervishoid on olnud tervikuna vägagi kulutõhus, kuid ka siin on võimalusi anda rahale veel paremat väärtust. Üheks selliseks märksõnaks on raviprotsessi terviklikkuse tagamine – sujuv liikumine õigeaegsest diagnoosist ravile, edasi taastusravile ja vajadusel sotsiaalhoolduse teenusteni,“ märkis Siigur.
Reformierakonna esimees Kaja Kallase sõnul on tervishoid teema, millega tegelemist valijad uuelt valitsuselt kindlasti nõuavad ja seetõttu on tal hea meel tervitada oma meeskonnas sel alal nii pädevat inimest nagu Urmas Siigur.
Urmas Siigur on lõpetanud kiitusega Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja töötanud tänase Tartu Ülikooli Kliinikumi eelkäijate juures kirurgi, teaduri ja laborijuhina. Tal on meditsiiniteaduste doktori kraad Karolinska instituudist Rootsis. Alates 1999 oli ta SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige, haldusalaks ravi-, õppe- ja teadustöö. 2002-2018 oli Urmas Siigur SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees.
2016 andis Tartu linn Urmas Siigurile Tartu linnale osutatud eriliste teenete eest Tartu tähe teenetemärgi.
Liina Kersna laiaulatuslikust laste isikuandmete lekkest: lapse õiguste rikkumisest peab lapsevanemaid teavitama
Uudised
17. Oktoober 2018 14:15
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Liina Kersna hinnangul peab riik andma lapsevanematele, kelle lapse delikaatsed andmed olid koolide haldamise infosüsteemis EKIS avalikud, infolekkest teada, kuna igal lapsevanemal ja lapsel on õigus teada nende õiguste rikkumisest.
Eileõhtusest saatest „Radar“ selgus, et aastate jooksul on olnud koolide haldamise infosüsteemis üleval delikaatsete andmetega dokumente sadade laste kohta. „Usun, et täna on paljude lapsevanemate mõtetes küsimus – kas ka minu lapse kohta käivad delikaatsed andmed on olnud avalikud? Kes on neid näinud ilma, et ma oleksin andnud selleks nõusoleku? Milliseid minu lapse õigusi võib olla veel rikutud?“ küsis Kersna.
Liina Kersna hinnangul peab Haridus- ja Teadusministeerium teavitama iga lapsevanemat, kelle lapse kohta käiv info on olnud lubamatult avalik. „Lisaks on kohane paluda ka vabandust, kuna ministeeriumi hallatav süsteem ei suutnud aastate jooksul viga tuvastada,“ lisas Kersna.
„Haridus- ja Teadusministeerium teatas täna, et andmete leke ei tekkinud tehnilise vea tõttu. Süüdi olevat inimesed, kes eksitusena haridusasutustes dokumendid avalikku veebi üles laadisid. See tähendab, et ministeerium usub, et kümnete haridusasutuste töötajad on aastate vältel teinud sadade dokumentide puhul teadlikult kaks hiireklõpsu, et avalikustada tundlikku informatsiooni laste ja nende perede kohta. See ei tundu mulle kuidagi loogiline, sest haridusasutustes töötavad inimesed teavad väga hästi, et infot lapse kohta tohib avalikustada vaid lapsevanema nõusolekul,“ lisas Kersna.
Riigikogu saadiku sõnul peaksid erinevad ministeeriumid, eelkõige Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, tegema koostöös põhjaliku analüüsi enne konkreetsete haridustöötajate massilist süüdistamist.
Reformierakonna blogi: Põlevkivi tuleb kiirelt hüljata. See on aga alles algus
Blogid
16. Oktoober 2018 19:02
Kuulen tihtipeale, kuidas uus nutipõlvkond on hukas ja miski neid ei huvita, eriti ei huvitavat neid poliitika või muud tõsisemad teemad. See on rumal jutt.
Mu nn vana-kooli poliitikute hulgast pärit kolleegid küsivad mult küll aeg-ajalt, et mis ma jändan nende kliimamuutuste ja rohelise majanduse teemadega — mingit kiiret kasu sealt ei paista, valimisi selle pealt ei võida — pole mõtet oma aega sellele raisata. Arutades samadel teemadel koolides ja ülikoolides pole ma aga kordagi tundud suhtumist, et need nagu poleks olulised, tuleviku mõttes tõenäoliselt olulisimad teemad üldse.
Arvan, et olulisemaks kui keskkonnaga arvestava majanduskasvumudeli leidmine ei ole teemadega väga võimalik minna. See, et maailm elab täna üle oma võimete, on fakt. Et pretsedenditult kiirete kliimamuutuste oluliseks mõjutajaks on inimene, on teadlaste sõnul “extremely likely”. Kliimamuutuste mõju julgeolekule näeme nii reaalsete konfliktide kui avalduva migratsioonisurve näol.
Et me peame oma ressursi- ja energiakasutuse radikaalselt umber mõtlema, ütlevad nii OECD, Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond kui energiatootjad ise. Juba neli aastat tagasi ütles Maailmapanga juht, et kliimamuutused on üks selle sajandi olulisemaid majandust mõjutavaid asju. Nende teemadega tegelemine pole mingi ebapraktiline filosofeerimine, vaid hädavajadus.
Kliimaignorantide aeg otsas
Esindasin Eestis aastatel 2011–2014 rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel ja nägin siis, kuidas umbes viis aastat tagasi käis lõpuks riike koondava laua tagaoluline krõks . Sinnani leidus palju neid, kes omavahelistes vestlustes kasutasid võimalust näidata näpuga, et kuniks Hiina kogu kliimamuutuste teemat torpedeerib, ei saa asjast asja. Siis, ühel hetkel, oli aga Hiinast saanud kõige enam puhtasse tehnoloogiasse investeeriv riik maailmas.
Rahvusvahelise energiaagentuuri hinnangul investeerib Hiina avalik ja erasektor järgmisel paaril aastakümnel puhta energia tehnoloogiatesse ja vähese süsinikuheitega energiatootmisse 6 triljonit dollarit. Juba mõni aeg tagasi oli Hiina taastuvenergia sektoris installeeritud päikeseenergia võimsust 125 gigavati ulatuses. Kas seda on palju? Seda on rohkem, kui USAs (47 gigavatti) ja Saksamal (40 gigavatti) kokku.
Muidugi on suur osa sellest otsusest seotud majandusliku kalkulatsiooniga. Aga sama oluline on olnud arusaamise kohale jõudmine, et “see kliimaasi” ei lahene kuidagi iseenesest. Ei ole nii, et ärkame ühel hommikul üles ja nagu Pratchetti ja Baxteri raamatus Long Earth on maakera kõrvale ilmunud teine maakera, kus saame tänases vaimus edasi toimetada, kui praegune planeet on ära rikutud.
Eesti võimalus
Eestis on meil kõvasti mõtlemisainet, kuidas säästlikumalt ja nutikamalt toimetada. Põlevkivi tõttu on meie CO2 heide inimese kohta pea Euroopa suurim, ressuriskasutuse tõhususes oleme pingerea lõpuotsas. See on tõsine probleem nii keskkonna, inimeste tervise kui ka konkurentsivõime jaoks.
Vaevalt et suurimatele tossutajatele ja raiskajatele on tulevikus uhkeid auhindu ette nähtud. Võidavad ikka need, kes oskavad vähemast rohkem, paremini, lahedamalt. Energiasääst ei ole ainus teema, mis lahkamist ja häid ideid vajab, kuid see on üks suuremaid ja olulisemaid. Ning tegemist on sellise harukordse valdkonnaga, millega tegelemisest võidavad absoluutselt kõik — arved on väiksemad, tekivad töökohad ja keskkonnal on kergem.
2012. aasta veebruaris kirjutasin Delfis, et Eesti vajab saastava elektritootmise põlistamise asemel kaugele vaatavat ja konkreetset tegevuskava, kuidas hiljemalt aastaks 2050 on Eesti saastava ja tarbijale koormava põlevkivielektri asendanud mitmekesise ja tarbijale mõistliku hinnaga kättesaadava elektriportfelliga. Kõik, kes veidigi teavad rahvusvahelisi energiapoliitika suundi teavad ka, et saastav ja keskkonnale koormav elektril ei ole kuskil pikka pidu. Põlevkivielekter lihtsalt ei ole õige pea enam konkurentsivõimeline.
Neli aastat tagasi alustasime valitsuses Eesti kliimastrateegia tegemist. Absoluutselt viimane aeg on valmis teha aastakümneid ette läbi mõeldud realistlik plaan põlevkivienergeetikast väljumiseks selliselt, et tagatud oleks energiajulgeolek ja praeguses põlevkivipiirkonnas kohalike töökohtade säilimine.
Parimad lahendused võivad olla peidus
Innovatsioon sünnib tihti seal, kus erinevad mõttemaailmad, teadmised ja oskused ristuvad. On hulk asju, mida peame igal juhul tegema, kui tahame püsida puhta looduse ja eduka majandusega riigina — väljuma põlevkivielektri ajastust, tuuleparkide vastu võitlemise asemel nende loomisele võimalusi leidma, maanteetranspordi asemel säästlikumat rongiliiklust ja puhtamat ühistransporti arendama, biomajandusele võimaluse andma.
Aga kõige selle kõrval peab arvestama, et parimad lahendused ei pruugi peituda tingimata seal, kust me neid esimesena otsime. Digiallkiri sai kunagi kasutusele võetud eelkõige selleks, et inimeste elu oleks mugavam. Täna teame, et tänu sellele ühele muutusele hoiab Eesti igal kuu kokku Eiffeli torni kõrguse paberimäe ning igal aastal kokku ühe töönädala.
Eestist võiks vabalt saada uudsete tehnoloogialahenduste ja teadliku, järjepideva poliitika abil kõige puhtam, vähem saastavam Euroopa Liidu riik. Nii nagu meist kunagi sai kõige digitaliseeritum EL riik.
Avaldatud EPL 13.10
Jälgi autori tegemisi sotsiaalmeedias:
Põlevkivi tuleb kiirelt hüljata. See on aga alles algus was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.