Reformierakonna blogi: Väike- ja mikroettevõtjaid ei tohi kriisis külma kätte jätta
Blogid
14. Aprill 2020 17:27
Keit Pentus-Rosimannus, Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
Keset eriolukorda on vaja inimestel selgust ja ettevõtjatel kindlust. Lisaeelarve oleks võinud pakkuda mõlemat, aga paraku pole siin õieti kumbatki.
Eriolukorra väljakuulutamisest on möödas kuu. Iga päevaga tuleb juurde neid väikeseid ja mikroettevõtjaid, kes on raskustes, kelle tavapärane äritegevus, sissetuleku teenimine ja võib-olla ka mitmele teisele inimesele töö andmine lihtsalt seisab. Nad on endast teada andnud ja abi palunud, et selles alles algavas kriisis ellu jääda. Et kriis üle elada.
Keit Pentus-Rosimannus, Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
Keset eriolukorda on vaja inimestel selgust ja ettevõtjatel kindlust. Lisaeelarve oleks võinud pakkuda mõlemat, aga paraku pole siin õieti kumbatki.
Eriolukorra väljakuulutamisest on möödas kuu. Iga päevaga tuleb juurde neid väikeseid ja mikroettevõtjaid, kes on raskustes, kelle tavapärane äritegevus, sissetuleku teenimine ja võib-olla ka mitmele teisele inimesele töö andmine lihtsalt seisab. Nad on endast teada andnud ja abi palunud, et selles alles algavas kriisis ellu jääda. Et kriis üle elada.
Lisaeelarvega on kõikidele Eesti mikro- ja väikestele ettevõtjatele kokku plaanis suunata 10 miljonit eurot, läbi EASi. Lisaeelarve seletuskiri ütleb, et see toetusmeede on mõeldud nendele, kes kriisi järel soovivad oma äri ümber kujundada, uusi teenuseid pakkuma hakata või uusi tooteid tootma, senist tootmist ümber korraldada. Aga selleks, et kriisi järel veel elus olla, tuleb kriis kõigepealt üle elada. Ja nagu mõistate, võib nende praegu hädas olevate mikro — ja väikeettevõtjate hulgas olla tuhandeid selliseid, kelle teenused või tooted on praegu neist sõltumatult sunnitud pausil, mitte läbikukkunud ja väljavahetamist vajavad. Senise tegevuse ümberkorraldamine toetuse saamise eeltingimuseks seadmine ei ole nende suhtes õiglane. Tõstatasime Reformierakonnaga selle probleemi. Esitasime ka ettepaneku väikestele ja mikroettevõtjatele suunatud toetuse suurendamiseks. Ettepanek hääletati valitsusliidu poolt maha.
Mis on valitsuse sõnum ettevõtlusele?
Kriisipaketi näitab, et valitsus toetab esmajärjekorras tööjõumahukaid ettevõtteid, kes usuvad, et normaalsete olude taastudes on neil võimalik oma äri taaskäivitada samal kujul, töötukassa meetmetega. Töötukassa meede aitab kanda tööjõukulusid ja seda osaliselt. Samal ajal kui toetatakse tööjõumahukaid ettevõtteid, vajaliku tööjõu puuduse leevendamist terves reas sektorites takistatakse.
Neid väikeseid ettevõtjaid kes on teinud investeeringuid lisandväärtuse kasvatamiseks ja tulevaseks tööjõumahukuse kahandamiseks, näiteks seadmetesse või masinatesse, neid, kes peavad teenindama rendikulusid ja liisinguid — töötukassa meede aga ei aita.
Ehk siis valitsuse sõnum paistab olevat -
- tööjõumahukus hea
- vajalikku lisatööjõudu Eestisse ei lase
- tehnoloogilisse hüppesse investeerinud otsigu pärast kriisi pigem uus suund.
Igaüks saab ise otsustada, millise hinnangu ta sellisele majandusvisioonile annab või mida valitsuse poliitika läbimõeldusest arvab.
Reformierakonna ettepanek oli ka kriisipaketi toetuste disainimisel mitte unustada väikeseid- ja mikroettevõtjaid, mitte unustada Eesti majanduse pudelikaelu nagu töökäte vähenemine ja strateegilist hädavajadust viia läbi tehnoloogiahüpe, mis aitaks sellega toime tulla.
Suure tõenäosusega tullakse kõigi nende teemade juurde tagasi suvel — ütles parlamendi arutelul rahanduskomisjoni esimees. Sinna on kolm kuud aega. Mida väikesed- ja mikroettevõtjad nii kaua teevad? Kuidas pausile pandud majandusolukorras toime tulevad? Lisaeelarve peaks sellele küsimusele vastama. Aga jättis vastamata.
Kommentaar ilmus 14.04 “Postimehes”
Väike- ja mikroettevõtjaid ei tohi kriisis külma kätte jätta was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Toomas Kivimägi: koalitsioon avab ukse põhjendamatuks ligipääsuks delikaatsetele isikuandmetele
Uudised
14. Aprill 2020 13:00
Toomas Kivimägi
Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ütles täna Riigikogus, et parlament plaanib päästeseaduse muutmise käigus anda ilma igasuguse põhjuseta infotelefoni 1247 vabatahtlikele ligipääsu delikaatsetele isikuandmetele.
Nimelt näeb seadus ette, et infotelefoni töötajad saaksid kriisi korral anda telefoni teel küsijatele infot, mis haiglasse on nende lähedane viidud, kui küsija oskab öelda enda ja lähedase nime, isikukoodi ja seose kriisiga.
“99% koroonapatsiente, kes täna haiglasse viiakse, on kontaktsed ja suutelised ise andma kontaktisiku nime. Ehk puudub vähimgi seos eriolukorraga.” rõhutas Kivimägi.
Kivimägi sõnul on õiguskantsler abipolitseiniku kobareelnõu kontekstis viidanud, et isegi eriolukorra juhile (peaminister!) ega eriolukorra tööde juhile ei ole põhjendatud isikuandmetele ligipääsu andmine, mistõttu ei tohiks seda ammugi anda vabatahtlikele kriisiinfoliini töötajatele.
“Kui inimene saab täna kriisiinfotelefonilt teada, kas tervishoiuteenust on osutatud või kuhu haiglasse inimene on viidud, siis saab ju üheselt öelda, et see inimene on koroonahaige. Need ongi delikaatsed isikuandmed, riive põhiseadusega ilmne,” selgitas Kivimägi.
“Ei ole ühtegi teist nii liberaalset ligipääsu delikaatsetele isikuandmetele, kui see seadus tahab anda. Piisab helistamisest, pead teadma kahte nime ja kahte isikukoodi ja saad andmed ükskõik kelle kohta. See on täiesti põhjendamatu ja arusaamatu,” märkis Kivimägi.
“Siin on 0% poliitikat! Küsimus on tervisesüsteemi usaldusväärsuses, millelt saeme praegu ühe jala alt ära,” lõpetas õiguskomisjoni aseesimees.
Kaja Kallas: Suuname raha tervishoidu, töötajate ja ettevõtjate abiks
Blogid
13. Aprill 2020 17:42
Kaja Kallas
Me menetleme koroonaviirusega seotud lisaeelarvet. Sellel kriisil on kaks poolt: üks on tervishoiukriis ja teine on ühiskonna sulgumise tagajärjel tekkinud majanduskriis. Selle lisaeelarvega me peaksime andma valitsusele loa teha kulutusi, mis on vältimatult seotud kas tervishoiukriisi edukaks lahendamise või ühiskonna sulgumisest tingitud majanduskriisi pehmendamisega. Sellest lähtuvalt tegi Reformierakond ka oma muudatusettepanekuid.
Lubasime algusest peale, et Reformierakond ei takista lisaeelarve konsturuktiivset ja asjalikku menetlemist, et aidata Eesti inimestel ja ettevõtetel kriisiga võimalikult kiiresti ja hästi toime tulla. Me oleme oodanud kaasavat ja konsktruktiivset arutelu ka koalitsioonilt, mida lubas eriolukorra juht Jüri Ratas. Kahjuks on reaalsus siiani olnud teistsugune.
Aga head koalitsioonisaadikud, kes te pole olnud rahanduskomisjoni arutelude juures. Teil on võimalik siin saalis toetada muudatusettepanekuid, et seda kriisi edukalt lahendada.
Tegime ettepaneku, et aktsiiside langetamise asemel tuleks lisaraha suunata tervishoidu selleks, et lühendada ravijärjekordi. Inimestel on ka muid haigusi peale koroonaviiruse ja need vajavad samuti ravi. Kui tervishoiule ettenähtud raha kulutatakse ainult koroonaviirusega võitlemiseks ära, siis inimesed võivad samuti surra. Lihtsalt teistesse haigustesse. Tervishoid vajab neid miljoneid ja see ei ole küsimus mitte rahas, vaid inimeste eludes.
Soovisime, et KredExi juurde tuleks eraldi abimeede, mis on mõeldud väikeettevõtetele ja FIE-dele. Eesti majandus toetub väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kel on seda kriisi raske üle elada, sest hinge taga pole varusid, mis lubaksid pikalt inimestele palka maksta, kui teiselt poolt oma kaupa pole võimalik müüa või teenust osutada. Aitame väikeettevõtjaid!
On üldine arusaam, et selles kriisis saab kõige rohkem ja pikemalt pikka turismisektor, kus on palju töötajaid. Soovisime, et rohkem raha läheks turisimisektorile, et need ettevõtted kriisi üle elaks.
Pidasime vajalikuks suunata rohkem raha COVID19 erifondi, et aidata kriisist räsitud priikondi (näiteks Saaremaa) ja tugevdada haige-ja töötukassa võimekust kriisi ajal inimestele tuge pakkuda.
Erasektor saab selles kriisis rängalt pihta. Erasektor on pidanud koondama, palku vähendama, tegevuse seiskama. Tänu sellele vähenevad suures ulatuses ka riigi maksutulud ehk tulud, mille arvel peetakse üleval avalikku sektorit. Avalik sektor seda pole pidanud kulusid piirama, aga meie arvates pole see õige. Kui avalik sektor oma kulusid kokku ei tõmba, siis elab avalik sektor justkui mingis oma maailmas, kus pidu kestab edasi. Palun oleme erasektoriga solidaarsed. Toetage sellesisulist muudatusettepanekut! Ma tean, et vähemalt Isamaa erakond peab seda sisuliselt õigeks, näidake seda ka oma poolthäältega.
Kallid kolleegid, igaüks teist saab toetada meetmeid, mis aitavad tervishoiusektoril, töötajatel ja ettevõtjatel see kriis talutavamalt üle elada. Palun teeme õigeid otsuseid!
The post Suuname raha tervishoidu, töötajate ja ettevõtjate abiks appeared first on Kaja Kallas.
Maris Lauri: kahju, et rahanduskomisjon Reformierakonna sisulisi muudatusettepanekuid ei toetanud
Uudised
09. Aprill 2020 16:00
Maris Lauri
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri avaldas pärast tänast komisjoni istungit kahetsust, et saadikud ei toetanud Reformierakonna tehtud sisulisi muudatusettepanekuid kriisimeetmete paketti lisaeelarves.
"Rahanduskomisjon toetas küll mõnd Reformierakonna ettepanekut, mille eesmärgiks oli kriisimeetmete kasutamise avatus, kuid suuremad ja olulisemad ettepanekud jäid toetuseta," ütles Maris Lauri.
Tema sõnul võis oodata, et koalitsioon jääb toetama aktsiisilangetusi ja pensioni II samba maksete peatamist, kahjuks ei toetanud valitsuserakonnad aga ka neid Reformierakonna ettepanekuid, mille mõte oli pakkuda lisatuge mikro- ja väikeettevõtetele kriisi akuutses faasis toimetulekuks.
"Me soovisime kahekordistada EASi abimeetmeid mikroettevõtetele ja turismile ning samuti luua lühiajaliste laenude garantiimeetme mikro- ja väikeettevõtetele Kredexis, sest viimane keskendub eelkõige keskmise suurusega ettevõtetele. Need ettepanekud hääletati maha," märkis Maris Lauri.
Ta lisas, et komisjoni aruteludes tuli ikka ja jälle teemaks, et meetmed peavad olema lühiajalised ja olema täpselt sihitud ning tulemuslikud. "Mitte kõikide täna toetust leindud meetmete juures ei ole meil sellist veendumust." lõpetas rahanduskomisjoni aseesimees.
Andres Sutt: lisaeelarve vahenditega ettevõtetes osaluste omandamine peab toimuma professionaalselt
Uudised
09. Aprill 2020 09:30
Andres Sutt
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Sutt ütleb, et lisaeelarvega ette nähtud Eesti majanduse jaoks strateegiliselt oluliste ettevõtete toetamine on vajalik, aga tuleb läbi viia professionaalselt, sest tegemist on riskiinvesteeringutega.
„Eelarvestatud 300 miljoniga võib anda otselaene, omandada osalusi või kasutada hübriidinstrumente, kuid järgida tuleb väga täpseid põhimõtteid. Vaid nii on võimalik investeeritud raha investeerimisportfelli peale tervikuna tagasi saada,“ ütles Sutt.
Suti sõnul on riigi finantsabi iseloomult ajutine ja riik peab aktiivselt otsima võimalusi oma investeeringu müümiseks niipea kui võimalik. „Ettevõtete toetamine kriisi tingimustes eeldab selgelt sõnastatud kvalifitseerumistingimusi, ettevalmistus- ja otsustusprotsessi ning investeerimis- ja juhtimispõhimõtteid. Tavapärane osaluste ministeeriumis hoidmise mudel ei ole selle meetme jaoks sobiv,“ hoiatas Sutt.
Tema sõnul peab riik sõnastama finantsabi tingimused ja mandaadi ning koondama kogu investeerimisprotsessi ettevalmistusest väljumiseni ühte organisatsiooni, mis on professionaalselt mehitatud ning juhitud ja mis kasutab investeerimispanga abi. Näiteks sobiks seda rolli täitma Kredexi all tegutsev SmartCap, sõnas Sutt.
„Abi osutamisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: igale investeerimisotsusele peab eelnema põhjalik due-diligence ja ettevõtte väärtuse hindamine. Tehing tuleb struktureerida viisil, mis kaitseb investeeringu väärtust ning mille oodatav tootlus on vastavuses võtud riskiga. Juhtimises osalemise ja riigi osaluste portfelli hoidmise ja haldamise põhimõtteid ning investeeringu väljumistingimused ja -strateegia peavad olema selgelt sõnastatud,“ loetles Sutt.
Ta lisas, et Reformierakond on teinud lisaeelarvele muudatusettepaneku, mis paneb valitsusele kohustuse toetamise põhimõtete väljatöötamise lähtudes ülal kirjeldatud printsiipidest.
Reformierakonna plaan kriisi lahendamiseks
08. Aprill 2020 13:45
Kaja Kallas
Reformierakond esitas täna Riigikogus kriisi lahendamiseks mõeldud lisaeelarvesse muudatusettepanekud, millega suunatakse rohkem raha tervishoidu ja kriisipiirkondadele, toetatakse väikeettevõtteid ja turismisektorit ning tehakse valitsusele ülesandeks koostada kärpeplaan ja avalikustada tulu saajad.
“Seda kriisi ei tohi kuritarvitada, seetõttu teeme ettepaneku tegeleda ainult asjadega, mis kriisi otseselt lahendavad ning jätta ära aktsiisilangetused ja teise pensionisamba maksete peatamine,” ütles Reformierakonna juht Kaja Kallas. “Me toetame oma ettepanekutega väike- ja mikroettevõtjaid, turismisektorit, samuti tervishoidu ja kriisipiirkondi.”
Reformierakonna ettepanekute järgi lisanduksid aktsiisilangetuseks mõeldud 42.1 miljonit valitsuse COVID reservi, kust saaks toetada tervishoiu lisakulusid ja enim kannatanud piirkondi nagu Saaremaa.
Maaelu Sihtasutusele mõeldud 140 miljonit läheksid Reformierakonna muudatusettepaneku järgi Kredexi meetmetesse, kust saavad toetust taotleda kõik ettevõtted. Reformierakond teeb ka ettepaneku luua Kredexi alla täiendav laenumeede, FIE-dele, mikro- ja väikeettevõtetele ning käsunduslepinguga töötavatele inimestele.
Samuti tahab Reformierakond kahekordistada EASi toetusi mikro- ja väikeettevõtetele ning turismisektorile, mis oleksid muudatusettepaneku järgi kokku 70 miljonit eurot.
Muudatusettepanekute järgi peaks valitsus esitama 15. maiks Riigikogu rahanduskomisjonile ja riigieelarve kontrolli erikomisjonile
- Ettepanekud 2020.aasta riigieelarve kulude vähendamiseks kooskõlas eelarve tulude vähenemisega
- Ettevõtete ja töökohtade säilitamise toetusmeetmete kava koos seda tagava riigi võlakirjade programmiga
- Strateegilistele ettevõtetele laenude andmise, osaluste või hübriidinstrumentide omandamise põhimõtted
Veel teeks Reformierakond valitsusele ülesandeks anda eriolukorra lahendamise ja selle mõju leevendamise vahendite kasutamisest igakuise ülevaate Riigikogu rahanduskomisjonile ja riigieelarve kontrolli erikomisjonile.
Muudatusettepanekud täismahus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/muudatusettepanekud/9eb928f5-d085-4104-a317-ad9d767727dd/2020.%20aasta%20riigi%20lisaeelarve%20seadus
Urmas Kruuse: põllumajandussektor vajab tööjõudu hooajatööde lõpuni
07. Aprill 2020 13:30
Urmas Kruuse
Riigikogu maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse sõnul tuleb võimaldada välisriikidest pärit inimestel töötada Eesti põllumajandussektoris hooajatööde lõpuni, vastasel juhul satub Eesti toiduga varustatus tõsisesse ohtu.
“Valitsuskoalitsioon peab lõpetama segaste signaalide saatmise ja ütlema üheselt, et praegu Eestis olev tööjõud saab siin edasi töötada sügiseni, mitte vaid eriolukorra lõpuni,” märkis Kruuse. “On välistatud, et tööjõuprobleem põllumajanduses sel kevadel, eriti näiteks aianduses, kuidagi teistmoodi laheneks. Lootusetu on ka loota, et aianduses saaks lähiajal maksta keskmist palka.” ütles Kruuse.
Kruuse sõnul otsivad kõik riigid võimalusi põllumajanduses hooajatöötajaid rakendada, näiteks Saksamaa võtab hooajatöödele 40 000 võõrtöölist.
“Martin Helme võib öelda, et ta võõrtööliste pärast pisaraid ei vaja, aga praeguse olukorra jätkudes peab ta sügisel nutma juba Eestis saamata jäänud saagi pärast, mis tuleb siis teistmoodi kinni maksta,” ütles Kruuse ja lubas teha Reformierakonna fraktsiooni nimel lisaeelarvega seonduvatesse seadustesse parandusettepaneku, mis lubab enne 17. märtsi põllumajandussektoris töötanud välismaalastel pikendada tööluba 31. septembrini.
Kaja Kallas: Lisaeelarve meetmed peavad lähtuma vajadustest
Blogid
06. Aprill 2020 21:47
Kaja Kallas
Austatud kolleegid,
Me ilmselt kõik nõustume, et meil on käes eriolukord, mis nõuab erakordseid meetmeid. Lisaeelarve üleandmisel nõustusid ka koalitsioonisaadikud, et see saab olema pikk kriis.
Sellest tulenevalt peame tegelema hetkel nende sammudega, mis on koheselt vajalikud. Rahandusminister ütleb ise siin kõnepuldis, et selles kriisis on väga palju määramatust. Me ei tea, kui palju meil raha on, palju me laenu saame, mis tingimustel me laenu saame, kui suur on majanduslangus, kaua see kriis kestab, kui paljud ettevõtted ja inimesed vajavad abi.
Seetõttu peaksime me praegu tegelema asjadega, mis on hetkel pakilised. Paljude teemadega on mõistlik tegeleda paari kuu pärast, kui meil on selge, kaua tervisekriis kestab, millised on kahjud, kus on suurimad kaotused. Rahandusminister ütles, et kui paari kuu pärast peab ta tulema uuesti Riigikogu ette, siis see näitab, et ta on teinud räpakat tööd. Ei – see näitaks, et riigi rahaga käiakse ümber vastutustundlikult. Oluline on jätta eelarvesse tugevusvaru, sest me ei tea, mis juhtub ja kas asjad lähevad halvemaks. See on oluline haigekassale, oluline töötukassale ja oluline inimestele, kes saavad sealt abi. See on oluline väikestele ja suurematele ettevõtetele, kes annavad inimestele tööd.
Rahandusminister kurtis siin, et opositsioon seob käsi, aga tegelikult me oleme just pakkunud koostööd. Lisaeelarves ja sellega seotud seadustes on mitmed sammud, mida Reformierakond peab õigeks. Kiired, täpsed meetmed akuutse aja üleelamiseks töökohtade ja ettevõtete säilitamiseks on vajalikud. Ettevõtetele laenugarantiide ning käibevahendite pakkumine läbi KredExi on õige samm. Inimeste sissetulekute tagamiseks suunatud abimeetmed läbi töötu- ja haigekassa on vajalikud. Siinjuures on esmatähtis, et need meetmed on liigse bürokraatiata ja jõuavad kiiresti inimesteni ja ettevõteteni ja Kredex ei küsi laenude ees röövellikku intressi. Samuti peame õigeks riigi poolt mõistlikus suuruses laenu võtmist, selleks, et hoida majandus käimas, leevendada inimeste sissetulekute langust ja katta muid koroonaviirusega seotud kulusid.
Oluline on, et vajalikud meetmed kestavad konkreetse aja, mis on seotud kriisiga. Olgu see siis kaks või kuus kuud peale eriolukorra lõppemist või selle aasta lõpuni. “Lahtisi” meetmeid ei tohi olla, ei tohi olla nii, et tõstame raha edasi järgmisese aastasse või lööme sirgeks muul otstarbel.
Avaliku raha kasutamine nõuab läbipaistvust. Läbipaistvus välistab kuritarvitused. Kriisitoetusmeetmete saajad peavad olema avalikult teada. Kuna Eesti on parlamentaarne riik, siis peab Riigikogul olema regulaarne ülevaade kriisimeetmete kasutamisest, praeguses ebastabiilsuse igakuiselt – nii saame reageerida õigel ajal.
Aga lisaks vajalikele sammudele tundub see lisaeelarve nagu saagi jagamine, kus iga valitsuspartei peab midagi saama, kuid millel ei ole samas kriisi lahendamise ja inimeste aitamisega mingit seost. See on küüniline arvestades olukorras, kus maksude laekumine väheneb drastiliselt, abivajajaid on palju ja nagu juba enne öeldud, me ei tea, kui pikk see kriis on.
On veidi kummaline, et lisaeelarve ei sisalda valitsussektori kärpeid. Olukorras, kus kogu erasektor peab koheselt ja kiiresti vähendama inimeste töötasusid või suisa koondama, tõmbama oma tegevust igatpidi kokku, tundub riik, kes oma kulusid ei kärbi, elavat mingis teises maailmas.
Kiiretes meetmetes tuleb aidata just neid sektoreid, mis saavad kõige enam pihta. Tuleks kõrvale jätta oma erakondlikud eelistused ja lähtuda tegelikust kriisivajadusest.
Loodan, et koalitsioonil on sisuline soov opositsiooni mõtteid ja ettepanekuid kuulata. Kindlasti teeb Reformierakond oma ettepanekud turismisektori aitamiseks pikema aja jooksul. Samuti on meil mõtteid, kuidas aidata väikeettevõtteid, tööstus-ja ehitussektorit ning oma ärimudelit ümber korraldavaid ettevõtteid. Me soovime suurendada tervishoiukulusid, et inimesed saaksid ka peale koroonakriisi lõppemist oma plaanilist ravi. Me oleme valmis kriisiga mitte seotud avaliku sektori kulusid kärpima, kuid see ei saa olla poliitiline lehmakauplemine. Lühidalt kokku võetuna – me oleme valmis koostööks ja aruteluks, kui koalitsioon ei rakenda teerullitaktikat.
The post Lisaeelarve meetmed peavad lähtuma vajadustest appeared first on Kaja Kallas.
Kaja Kallas: Kobareelnõus on vaja hoiduda kriisi kuritarvitamisest
Blogid
06. Aprill 2020 18:03
Kaja Kallas
Austatud kolleegid,
Tänases kriisis on riigil kolm peamist ülesannet:
1) hoida töökorras meie tervishoiusüsteem ja peatada koroonaviiruse levik;
2) pakkuda tuge ettevõtetele ja inimestele, et säiliksid töökohad ja sissetulekud;
3) koostada kriisist väljumise plaan, et pidurdada majanduslangust.
Ühtlasi on tänases kriisis kolm asja, mida valitsus ei tohiks teha:
- kuritarvitada kriisi ja proovida kriisi kattevarjus läbi suruda kriisiga mitte seotud egoistlikke unistusi;
- mitte ära kulutada kogu meie riigi rahalist võimekust ja tagavarasid kriisi esimestel kuudel ning jätta kulud kärpimata;
- suruda läbi ajutiste lahenduste nime all alatisi piiranguid.
Ma lootsin, et valitsus seda kriisi ei kuritarvita, aga arutusel olev seaduseelnõu näitab midagi muud. Me ei saa ühelgi hetkel ka selles kriisis unustada, et Eesti on parlamentaarne riik. Valitsusele täiendavate alaliste otsustusõiguste võtmine läheb sellega vastuollu. Pole mingit põhjust koondada haridusministri kätte nii suurt võimu koolieksamite otsustamise üle. Kõik saavad aru, et sel aastal eksameid tavapärasel kujul teha ei saa, kuid valitsus ei peaks siin üle pingutama.
Me ei saa ühelgi hetkel unustada, et Eesti on demokraatlik riik, mis austab inimõigusi. Demokraatia nõuab teatud protsesside ja arutelude austamist. Kiirustades ja tavapärasest menetlusest möödaminnes on see põhjendatud ainult eriolukorraga seonduvalt. Aga muus osas on vaja tavapärast debatti. Ei saa nõus olla sellega, et kriminaalmenetluses piiratakse isikute õiglast kohtlemist. Et antakse laialdased õigused isikute delikaatsete isikuandmete töötlemiseks, mis piiravad inimeste privaatsust.
Eesti on väike avatud majandusega riik. Meie ettevõtjad vajavad tööjõudu, samuti vajavad meie ettevõtjad eksporditurge. Ebademokraatlikel ja õigusriigile mittekohastel piirangutel välismaalastele töötamisel ei ole mingit seost eriolukorraga. See on vastuolus Eesti pikaajaliste majanduslike huvidega, ettevõtjate ja riigi huvidega.
Valitsus on kriisi käigus pidanud kiirustama ja saatnud Riigikogule kobarseaduse, kus on väga palju erineva mõjuga ja kestvusega seadusemuudatusi. On mõistetav, et Riigikogu peab langetama otsuseid paari päeva jooksul, sest muudatused on vajalikud selleks, et pakkuda võimalikult ruttu tuge inimestele, ettevõtjatele ja koroonakriisi eesliinil seisjatele. Kriis on erakordne aeg ja riigikogu mõistab seda.
Aga me loodame, et koostöö on kahesuunaline ja me näeme koalitsioonisaadikute koostöötahet, et võtta kriisiseadustest välja need muudatused, mis pole kriisiga kuidagi seotud. Kriisi ei tohi poliitiliselt kuritarvitada ja kasutada selliste seadusemuudatuste kiireks läbisurumiseks, mis on poliitilised soovunelmad, mitte kriisi sisuline lahendamine.
Soovin kõigile riigikogu liikmetele südamele panna, et parlamendi kohustus on seadusi muutes mõelda pikemalt kui praegune kriis. Me ei tohi mitte hetkekski unustada, et parlament peab olema valitsust tasakaalustav ja vabaduste ning põhiõiguste eest seisev institutsioon. Seega teen üleskutse lähtuda nii palju kui võimalik üldisest loogikast, et eriolukorra jaoks mõeldud piirangud, eriõigused ja suurem valitsuse otsustusõigus on automaatselt piiritletud eriolukorra kehtimise ajaga. Heal juhul võiks olla mingi ajaline puhver, aga kui teatud aeg on möödunud, siis need eriolukorraks mõeldud reeglid kaotavad kehtivuse. Erimeetmed ja piirangud on mõeldud kriisideks ja neist ei tohi saada uus normaalsus meie kriisijärgses elukorralduses.
Me ei tohi küsimusi küsimata, piiranguid ja vastutust täpselt paika panemata anda lisaõigusi jõustruktuuridele, suurendada riigi õigusi erinevate delikaatsete isikuandmete kogumiseks ja töötlemiseks, luua aina uusi võimalusi, kuidas riik saab piirata inimeste põhiõigusi, ettevõtlusvabadust ja eraomandit. Kuigi pikkadeks aruteludeks pole aega, ei saa Riigikogu ees olla „võtke-või-jätke“ pakett. Meile antud aega arutamiseks saab lugeda tundides. Ent me oleme selleks valmis, kui meid kuulatakse, inimeste demokraatlike õigusi ja parlamendi ülimuslikkust austatakse. Ka kiirustades peame hoiduma rumalustest ja võltslahendustest.
The post Kobareelnõus on vaja hoiduda kriisi kuritarvitamisest appeared first on Kaja Kallas.
Kaja Kallas: kobareelnõus on vaja välistada kriisi kuritarvitamine
Pressiteated
06. Aprill 2020 18:00
Reformierakonna fraktsiooni esimees Kaja Kallas ütles Riigikogus koroonakriisi puudutavate seadusemuudatuste kobareelnõud arutades, et valitsus ei tohiks kuritarvitada kriisi ja proovida selle kattevarjus läbi suruda kriisiga mitte seotud unistusi, samuti ei tohiks ajutiste lahenduste nime all kehtestada alatisi piiranguid.
“Näiteks pole mingit põhjust koondada haridusministri kätte nii suurt võimu koolieksamite otsustamise üle. Kõik saavad aru, et sel aastal eksameid tavapärasel kujul teha ei saa, kuid valitsus ei peaks siin üle pingutama,” märkis Kallas.
Ta lisas, et demokraatias saab kiirustamine ja tavapärasest menetlusest möödaminek olla põhjendatud ainult eriolukorraga, muus osas on vaja tavapärast debatti. “Ei saa nõus olla sellega, et kriminaalmenetluses piiratakse isikute õiglast kohtlemist. Et antakse laialdased õigused isikute delikaatsete isikuandmete töötlemiseks, mis piiravad inimeste privaatsust,” loetles Kallas.
“Ebademokraatlikel ja õigusriigile mittekohastel piirangutel välismaalastele töötamisel ei ole mingit seost eriolukorraga. See on vastuolus Eesti pikaajaliste majanduslike huvidega, kuigi see on ühe valitsuspartei unistus,” lisas ta.
“Me loodame, et koostöö on kahesuunaline ja me näeme koalitsioonisaadikute koostöötahet, et võtta kriisiseadustest välja need seadusemuudatused, mis pole kriisiga kuidagi seotud. Kriisi ei tohi poliitiliselt kuritarvitada ja kasutada selliste seadusemuudatuste kiireks läbisurumiseks, mis on poliitilised soovunelmad, mitte kriisi sisuline lahendamine,” lõpetas Kallas.