“Riigikogus vastu võetud eelarve on küll plaan ja võib olla ebatäpne, aga valitsusel on kohustus seda järgida. Kui midagi läheb valesti, tuleb asju kohendada ning vajadusel pöörduda Riigikogu poole. Riigikontrollil ja ka meil Riigikogus on kujunenud veendumus, et Jüri Ratase kaks valitsust pole seda teinud,” ütles Riigikogus saadikute nimel arupärimise üle andnud rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri.

Arupärimises kirjutavad reformierakondlased, et Riigikontrolli eile avaldatud „Ülevaade rahandusprognoosi ja -seirega seotud riskidest riigi eelarvepoliitikas“ osutab, et aastatel 2017-2019 oli tegelik majanduskasv oluliselt suurem eelarve koostamise aluseks olnud prognoositud majanduskasvust. See annaks põhjust eeldada kinnitatud eelarvest paremat tulemust nii tulude kui ka kulude poolel, on tegelikult eelarve puudujääk olnud prognoositust  suurem.

Riigikontrolli hinnangul on üheks põhjuseks eelarvekulude puudulik seire, märgitakse arupärimises.

„Vaatamata tööpuuduse kasvule on kogu Euroopas ka kriisis struktuurne tööjõupuudus. Liikumispiirangud ja karantiininõuded on tekitanud olukorra, kus riigid teevad erakordseid jõupingutusi tööjõu hankimiseks ja lühiajalise tööjõu hankimiseks korraldatakse tšarterlende. Vähim, mida Eesti kiiresti peab tegema, on olemasoleva tööjõu töölubade pikendamine,“ ütles eelnõu sisse andnud Jürgen Ligi.

„Eestis on tööjõupuudus eriti terav just põllumajanduse hooajatöödel. Et seda lahendada, saab meie eelnõu abil kasutada seda välistööjõudu, kes Eestis juba viibib, kuid töötab teistel elualadel,“ lisas varasem maaeluminister Urmas Kruuse.

Eelnõu seletuskirja järgi ei tähenda muudatus, et suurenev tööjõu pakkumine vastaks nõudlusele täpselt, suur osa olemasolevatest töötajatest lahkub Eestist leidmata endale rakendust, osa vajadusest õnnestub katta kohalikust tööjõust.

„Teisalt tuleb Eestil ja Euroopa Liidul keskenduda tööjõu tavapärase liikumise taastamisele, et majandus taastuks. Põllumajanduse kõrval on tööjõupuuduse käes ka ehitus, tööstus, sotsiaalhoolekanne ja teisedki valdkonnad,“ märgitakse seletuskirjas.

“Valitsuskoalitsioon, täpsemalt mõned EKRE saadikud, toetas tänasel meditsiiniseadme seaduse kobareelnõu arutelul üht Reformierakonna muudatusettepanekut. Muudatusettepanekuga võetakse valitsuselt eelnõuga kavandatud pädevus sekkuda hädaolukorra ajal Terviseameti otsuseprotsessi. Ehk kui eriolukord saab läbi, aga jätkub hädaolukord, jääb  terviseametile nagu praegugi õigus anda korraldusi valitsus- või kohaliku omavalitsuse asutustele ja valitsus seda mõjutada ei saa.

Reformierakonna vaatest võiksime me olla õnnelikud, et meid toetati, aga paraku ei leidnud toetust meie ülejäänud, sh sama muudatusega seotud ettepanekud, mis lõpptulemusena tekitab tohutu segaduse ja jätab seadusesse sisse ka ühe vea, kus viidatakse paragrahvi punktile, mida enam olemas ei ole. Meie nägemuses pidanuks seadusemuudatused olema ajaliselt piiratud. Seetõttu toetasime Riigikogus seaduse teise lugemise katkestamist, mida end kogunud koalitsioon aga enam ei toetanud.

Nüüd on seadus küllaltki kurioosses olukorras, nimelt peab parlament kas vigase seaduse vastu võtma või sellega otsast peale alustama. Samal ajal räägib valitsus, et esmaspäeval on plaan eriolukord lõpetada ja selleks ajaks peaks seadus juba kehtima. Seaduse eelnõu peamise eesmärgina on Valitsus nimetanud õigusselguse loomist, mis täna sai aga suure tagasilöögi. Tekkinud olukord näitab, mis juhtub, kui seadusloomega tegeleda kiirustades ja ilma analüüsita.”

Ühes paistavad kõik maailma teadlased olema ühel nõul – see haigus on tulnud selleks, et jääda. Võib-olla tuleb ka uusi raskeid haigusi, mis vallanduvad seetõttu, et inimesed on loodust oma tegevuse ees taanduma sundinud ja see on vastureaktsioon. Seega me peame õppima selle riskiga elama.

Niisiis haigus ei kao, seega põhiküsimus lühikeses tulevikus on: Kuidas läheme vastu järgmisele lainele?

Ja sellele vastates peaksime mõtlema eelkõige kolmele aspektile:

• Tervis ja tervishoid
• Majandus
• Kuidas meie enda käitumine muutub.

Kahjuks kõigest ja detailsemalt ei jõua mulle antud lühikese aja jooksul rääkida, aga mõned märksõnad.

Kõigepealt tervisega seonduv. Kuidas on meie tervishoiusüsteem järgmiseks haiguselaineks valmis? Kas olemasolevad haiglahooned on kohandatud selliseks, et eraldi saaks nakkushaigeid ravida? Kas personal on koolitatud? Kuidas me suudame kiiresti tuvastada haiguskolded? Kuidas me suudame kiiresti eraldada haiged tervetest? Kuidas suudame kiiresti andmeid koguda ja neid kasutada?

Eesti on väike ja paindlik riik, seetõttu peaks meil olema suurepärane võimalus kasutada ära olemasolevaid digitaalseid lahendusi ja teha riigi poolt kogutud andmed avatud andmeteks (ilma, et isikute privaatsust riivataks) nii, et nende andmete pealt saaks pakkuda lahendusi.

Meie tervishoiuasutused on väikesed ja paindlikud, seda tuleb ära kasutada. Kindlasti ei tohi teha seda viga, et erameditsiin kõrvale lükata. Nende teadmistest, oskustest ja vahenditest võiks olla kõvasti abi. Ka selleks, et suurtes haiglates saaks teha eraldi osakondi ainult nakkushaigete raviks, kuid ülejäänud meditsiinisüsteem saaks jätkata plaanilise raviga. Kaitsevahendeid peab varakult varuma, samuti tegema juba ette vajalike personalikoolitusi.

Teiseks, majandus. Selge on see, et teist sulgemist meie majandus üle ei ela. Kas kõikides majandusvaldkondades taastub elu nii nagu enne kriisi? Ebatõenäoline. Turism ilmselt ei taastu nii pea. Tööstuses ja ehituses on löögid alles tulemas. Võidavad need, kelle tarneahelad on seotud lähimate riikidega, kus majandus saab toimima. Samuti võidavad pikas perspektiivis ilmselt need, kes on võtnud kasutusele rohkem automatiseerimist ja roboteid, mis ei nõua paljude inimeste füüsiliselt koosviibimist.

Turismi taastumiseks on vajalik, et suudaksime kogu elanikkonda testida, siis saaksime öelda, et siia reisida on turvaline. Sama kehtib siia tulevate inimeste puhul.

Riik saab inimeste käitumist suunata läbi maksustamise. Maksusüsteem on pikalt lähtunud sellest, kuidas inimesed elasid ja töötasid eelmisel sajandil. Elu ja meie käitumine on aga muutunud. Samuti on muutunud asjad, mida oluliseks peame. Kriis annab meile võimaluse vaadata üle, mida me maksustame ja miks.

Kolmandaks, olen siiski kindel, et see, kuidas me elame, õpime ja töötame, on pöördumatult muutunud. Kui selle kriisi alguses tuli teade, et koolid lähevad kinni, tekkis meil kodus lastega vaidlus. Mina olin veendunud, et peale 2 nädalat kodus kibelevad kõik kooli tagasi, aga võta näpust. Meie lastele meeldib distantsõpe ja näha on, et nad on õnnelikumad ja vähem stressis. Ma ei arva, et distantsõpe jääb täies ulatuses, aga võimalused seda osaliselt rakendada, on olemas. Heade õpetajate loengud võivad jõuda kaugematessegi Eestimaa paikadesse ja lapsed saavad haridusele ligi ka siis, kui mingil põhjusel on koolist eemal.

Ka töötamine ei ole ilmselt päris endine. Inimesed on avastanud, et kodust töötamisel on omad võlud – kes seda teha saab, tahab seda ilmselt ka peale kriisi vähemalt mingis mahus jätkata. E-kanalites ostmine sai selle kriisiga täiesti uue hoo ja ilmselt ei kao ka tulevikus. Eriti kui tuleb viiruse uus laine.

Mida see kõik eeldab riigilt? Esiteks häid internetiühendusi üle riigi. Kui kaugelt töötamine ja õppimine on norm, siis peavad ühendused toimima mistahes Eestimaa paigast.

Teiseks, e-riigi edasi arendamist. See, et inimesed isiklikke kokkupuuteid vähendavad, peaks saama normiks, sellele peab vastama ka riik. Igasugune suhtlus, mida inimene peab riigiga tegema, peaks olema kiirelt võimalik e-kanalite kaudu. Riigi andmete kogumine ja haldamine peab samuti minema operatiivsemaks, et võimalikke nakkuskoldeid tuvastada ja isoleerida.

Kolmandaks, e-kooli materjalide täiustamist nii, et õpetamine oleks sujuvalt võimalik igal ajahetkel.

Ja selle kõige juures ei tohi me ära unustada, et kui viirus on looduse reaktsioon sellele, et me oma keskkonda ei hoia, siis peame soodustama tegevusi, mis loodust alla ei suru ja kliimale kahju ei tee. Praeguse kriisi valguses on see justkui tahaplaanile jäänud, kuid saab olema olulisem kui kunagi varem.

Ärme lase kriisil raisku minna.

The post Kuidas meie elu peale kriisi muutub? appeared first on Kaja Kallas.