Reformierakond: viis põhjust, miks me Helmet umbusaldame
Uudised
21. Mai 2019 14:00
Reformierakonna Riigikogu fraktsioon kiitis heaks põhjused, miks siseminister Mart Helmele soovitatakse umbusaldust avaldada.
Fraktsiooni juhi Kaja Kallase sõnul antakse umbusaldusavaldus Riigikogu menetlusse järgmisel nädalal.
---
Avaldame umbusaldust siseminister Mart Helmele.
Alates valitsuse ametisse astumisest ja paraku ka enne seda on siseminister Mart Helme jõudnud teha kahju Eesti riigi mainele, oma alluvuses olevate ametkondade mainele ning näidanud oma tegevusega, et ei saa aru valitsuseliikme ametikohaga kaasnevast vastutusest. Mart Helme on valitsuse liikme positsioonilt verbaalselt rünnanud ja alavääristanud naisi, sotsiaalvaldkonna eksperte, ajakirjandust ja õigusriigi põhimõtteid.
- Kui selgusid koduvägivalla kahtlused minister Marti Kuusiku suhtes ning algatati kriminaalasi, siis siseminister teatas valitsuse 2. mail toimunud pressikonverentsil: „No me oleme omalt poolt uurinud neid allikaid ja me oleme selgeks teinud, et me teame isegi nende nimesid tegelikult, mitte politseid kaudu, vaid nö meie kohalikud erakonna liikmed – noh, Rakvere on väike linn – teavad, kes neid kuulujutte levitavad.“ See oli kõikide nende inimeste, kes on oma teadmistega ajakirjanduse või politsei poole pöördunud, ähvardamine. Siseministri poolt on selline tegevus lubamatu. Lähisuhtevägivalla tõkestamine on üks siseministeeriumi haldusala prioriteete. Siseministrina ei saa jätkata inimene, kes perevägivalla teemat naeruvääristab.
- Peaministri asetäitjana on ta kahjustanud Eesti liitlassuhteid, julgeolekut ja rahvuslikke huvisid kasutades ministriks vannutamise puhul valge ülemvõimu märke ning kutsudes Eestisse ja võttes vastu Marine Le Peni, kelle seisukohad Venemaa suunal ei ühti Eesti senise välispoliitikaga. Nende sammude tagajärjel on Eesti välismeedias tembeldatud fašistlikuks maaks. See on toonud kaasa mainekahju, mida isegi valitsuskoalitsiooni teised ministrid tunnistavad. Nii näiteks ütles kaitseminister Jüri Luik 16.05 ETV-s: „See Le Peni visiit Eestisse oli erakordselt kahetsusväärne. Ma olen täiesti nõus, et eriti asjaolu, et valituse liikmed võtsid ta vastu - see viis selle visiidi kõrgemale tasemele. Ma olen selles mõttes raskes olukorras, et ma pean homme minema Tapale, tervitama Prantsuse vägede uut kontingenti, kes saabub Eestisse, ja paratamatult kogu Prantsuse meedia on seda Le Peni visiiti täis. Nii et mainekahju on Eestile siin ilmselgelt olemas, sellest ei saa üle ega ümber“. Kuigi kogu välismeedia seda märgi tegemist kajastab, siis Mart Helme teatas Riigikogu infotunnis. „Ei mõista, ei tunnista, ei vabanda, ei lase liberaalidel ette kirjutada endale, mida tohib ja mida ei tohi.”. Ometi vabandas EKRE esindaja Marine Le Peni ees selle märgi kasutamise tõttu. Mart Helme on ka valitsuses olles jätkanud erakonna esimehena paremäärmusliku retoorika soosimist oma erakonnakaaslaste poolt. Selline retoorika on kahjustamas rahvusvaheliselt Eesti mainet ja meie liitlassuhteid.
- 02.05 toimunud pressikonverentsil nimetas siseminister Eesti Vabariigi presidenti „emotsionaalselt ülesköetud naiseks“ ning solvas oma kommentaaridega nii presidenti kui ka naisi üldisemalt. 19.05 toimunud raadiosaates ütles Mart Helme Kert Kingo ametisse määramist põhjendades: „… sellesama Marti Kuusiku afääri raames ju pistsid lõugama kõikvõimalikud feministid ja mittefeministid ja süüdistama meie erakonda selles, et me ei mõista kategooriliselt hukka naiste vastast vägivalda. Et me oleme naistevastase vägivalla toetajad. (...) aga siis me mõtlesime, et noh, hästi, me mängime teile siis ninanipsu ja näitame, et me paneme naisterahva Marti Kuusiku asemel ministriks. Ja kaagutage siis.”
Mart Helme on valitsuse liikmena muutmas tavaliseks naisi alavääristavat sõnakasutust.
- 14.05 teatas Mart Helme, et tal oli rahapesu teemaline nõupidamine, kus talle väidetavalt öeldi, et “Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Isamaa koalitsioonid on lasknud sadu miljardeid rublasid, dollareid, eurosid pesta läbi Eesti pankade. (….) see asi on ikka väga-väga hull.” Peaminister Jüri Ratas ütles Riias antud pressikonverentsil: “Ka mina olen saanud erinevaid ülevaateid nii politsei- ja piirivalveameti käest kui ka finantsinspektsiooni käest. Mul ei ole mitte ühtegi näidet, ega mitte ühtegi kahtlust, et Eesti üks, teine või kolmas erakond oleks kuidagi sellega seotud. Need väited ei vasta tõele“. Seega on Mart Helme teadvalt valitsuse liikmena valetanud.
- Mart Helme on võtnud ette ajakirjanike süstemaatilise ründamise. Viimati teatas Mart Helme ETV saates „Esimene stuudio“, et ERR-i Ameerika korrespondent „Maria-Ann Rohemäe on meid petnud ja meile kaks ja pool aastat valetanud“. Kui Riigikogu liikmed selle kohta küsisid, siis ei olnud siseminister ka Riigikogu infotunnis valmis oma sõnade eest vabandama või neid tagasi võtma.
Eesti maine kahjustamise, Eesti julgeoleku ohustamise, erinevate ühiskonna gruppide järjepidava solvamise, viha õhutamise ja suure avalikkuse surve tõttu oleks siseminister ise pidanud tagasi astuma. Varasemalt on see olnud Eesti poliitilise kultuuri osa. Kuivõrd seda ei ole juhtunud, siis tuleb siseminister Mart Helmele avaldada umbusaldust. Eesti Vabariigi ministriks ei sobi inimene, kes valetab, alavääristab naisi, ähvardab oma ametiseisundit ära kasutades nii ajakirjanikke kui potentsiaalseid tunnistajaid kriminaalmenetluses ning kelle käitumine ja väljaütlemised kahjustavad Eesti liitlassuhteid ning julgeolekut ja kes ilmselgelt ei mõista ministriks olemisega kaasnevat vastutust.
Reformierakonna blogi: Eesti poliitikas on kätte jõudnud põhimõttelageduse ajastu.
Blogid
14. Mai 2019 21:58
Andrus Ansip, Euroopa Komisjoni asepresident
Pikki aastaid on Eestil olnud maailmas kadestamisväärne, eeskujuliku riigi maine. Meie demokraatia ja majanduse arengut on käsitletud kui tõelist edulugu. Pole ka ime, sest mitte üheski Euroopa riigis pole alates 1993. aastast majandus kasvanud 17 korda (sic!). Mitte üheski riigis pole tehtud suhtarvuna nii palju investeeringuid kui Eestis.
Andrus Ansip, Euroopa Komisjoni asepresident
Pikki aastaid on Eestil olnud maailmas kadestamisväärne, eeskujuliku riigi maine. Meie demokraatia ja majanduse arengut on käsitletud kui tõelist edulugu. Pole ka ime, sest mitte üheski Euroopa riigis pole alates 1993. aastast majandus kasvanud 17 korda (sic!). Mitte üheski riigis pole tehtud suhtarvuna nii palju investeeringuid kui Eestis.
Nüüd on Eesti pälvinud välismeedias risti vastupidist tähelepanu. Politicos oli pealkiri „Eestist võib saada õpikunäide, kuidas riigi maine prügikasti visatakse“. Mõjukad väljaanded kihavad Helmete solvangutest president Kaljulaidi aadressil. Bloomberg kirjutas, kuidas „Euroopa värskeim rahandusminister tahab hoida riigi valgena“. Väljaanne märgib, et Martin Helme vaated on rassiküsimustes oluliselt radikaalsemad kui rahandusteemades. Bloombergi lugu ilmus veel enne, kui Helmed oma raadiosaates hõiskasid: „Lõpp eelarvedogmadele, lõpp laenu pelgamisele, lõpp headel aegadel varude kogumisele! Prügikasti absurdne jutt strukturaalselt tasakaalus eelarvest!”
Koalitsiooni moodustajad on öelnud, et sajale tuhandele tõrjutule tuli anda väljund valitsusse. See on müüt,et EKRE valijad on olnud alati tõrjutud. EKRE valijad ei ole eile sündinud. EKRE on kasvanud välja Rahvaliidust ja Rahvaliit oli poole oma kuueteistkümnest eksisteerimise aastast valitsust moodustanud erakondade hulgas. Meenutagem, et Euroopa kõige efektiivsem pandipakendi süsteem töötati välja rahvaliitlase Villu Reiljani juhtimisel ja toona rahvaliitlane Aivar Sõerd nimetati vastutustundliku rahanduspoliitika vedajana maailma parimaks rahandusministriks.
Öeldakse, EKRE olevat protest Reformierakonna ülbuse vastu. Et Reformierakond pole osanud neid inimesi kõnetada. Aga tegelikult? Põlva- ja Valgamaal kaotasid sotsid võrreldes eelmiste Riigikogu valimistega pooled oma toetajatest. Need, kes protesteerisid eelmise valitsuse tekitatud massilise piirikaubanduse vastu, loobusid toetamast sotse ja andsid hääle EKRE-le. EKRE toetajate hulgas oli ka üksjagu neid, keda ei rahuldanud Isamaa poliitika. Keskerakondki on tunnistanud, et osa nende eestikeelsete valijate häältest läks EKRE-le.
Reformierakond tahab kõnetada võimalikult paljusid Eesti inimesi, kuid Reformierakond pole kunagi pretendeerinud ainupartei staatusele. Need on Helmed, kes ütlevad, et nad ekrestavad kogu Eesti ja soovivad tulevikus parlamendist oma parteile vähemalt 51 kohta. Kui EKRE lubab meid kaitsta vähemuste pealetungi eest, siis isiklikult mina ei tunne, et geid või juudid mind ohustaksid. Ainus vähemus, kes teisi Eestis endale allutada tahtes meid ohustab, on EKRE.
Jüri Ratase sõnul on punaste joonte aeg Eesti poliitikas läbi. Tema teodki näitavad meile, et oleme jõudnud põhimõttelageduse aega. Minu jaoks pole punased jooned kuhugile kadunud, need tähistavad põhimõtteid. Ka suurema osa Eesti rahva jaoks on punased jooned alles. Samuti ajakirjanike jaoks. Põhimõttelage valitsus ei vasta rahva vaimsusele. Tõsine rahulolematus kajastub muuhulgas ka erakondade toetusprotsentides.
Peaminister Jüri Ratas aina vabandab. Kui tema on ära, vabandavad asendusvabandajad. Yana Toom silub Igor Gräzinit ja vabandab presidendi, venelaste ja lüpsjate ees. Tanel Kiik triigib Mart Helme sõnavõttu ja vabandab kõigi nende ees kes tundsid ennast isiklikult haavatuna. Helir-Valdor Seeder räägib Isamaa üldkogul, kuidas koalitsioonipartnerite kõnepruuk või leping Ühtse Venemaaga talle tegelikult kohe üldse ei meeldi. Meenutagem, kuidas Isamaa tahtis mõned aastad tagasi eelarve struktuurse tasakaalu nõude koguni meie muidu poeetilisse põhiseadusesse kirjutada.
Vabandajad hädaldavad sealjuures, et nende vastu olla põhjendamatu hüsteeria üles köetud. Et olgu rahvas kuss seni kui on vaid sõnad, oodake ikka ära teod! Kuid ka poliitiku iga sõna on tegu. Rahvas ootab sõnade ja tegude ühtsust. Mis mõte on valimistel, kui valitute sõnad ei maksa midagi? Aktuaalse Kaamera kõnekas kaader, kus Mart Helme solvab pressiruumis vabariigi presidenti ja kõiki naisi ning Jüri Ratas ükskõiksel ilmel tema kõrval paberile kritseldusi teeb, oli olukorra masendav üldistus. Peaminister ei tohi olla arg, peaminister ei tohi peita pilku, kui solvatakse presidenti või nülitakse Eesti mainet. See kõik ei ole mingi veidrate märkide keeles peetav mäng, vaid muutus, millest sõltuvad tulevikus investeeringud, millest sõltub see, kas NATO sõdur tahab Eesti eest seista.
Peaministril ei saa olla kama, kui tema juhitud valitsuse ministrid kohtuvad kremlimeelse Le Peniga. Peaminister ei saa jääda ükskõikseks, kui tema koalitsioonipartner kavatseb hakata tegema koostööd Matteo Salvini Põhjaliigaga. Googeldades leiab vaevata pilte, kus Salvini poseerib pöial püsti Kremli taustal Putini pildiga särgis. See pole juhuslik nali, sest paari sekundiga leiab Salvini vähemalt kolmes erineva disainiga Putini- särgis. Eesti valitsus ei tohiks teha koostööd nendega, kelle eesmärk on Euroopa Liitu lõhkuda. Eesti huvides on ühtne Euroopa.
16. mail algavatel Euroopa Parlamendi e-valimistel on meil võimalus oma valikuga näidata, mida viimase kahe kuu jooksul Eestis toimunust arvata. E-valimistele kulub minut. Aga kui me seda minutit Eestile ei pühenda, võib tagajärjeks olla üksi jäetud väike Eesti, kaotatud vabadused ning ühiskondlik elu, kus tooni annavad metslaste kombed.
Eesti poliitikas on kätte jõudnud põhimõttelageduse ajastu. was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Reformierakonna Kanepi piirkonnaorganisatsiooni juhina jätkab Kaido Kõiv
Uudised
30. Aprill 2019 10:00
25. aprillil toimus Reformierakonna Kanepi piirkonnaorganisatsiooni koosolek, kus valiti piirkonnale uus esimees ja juhatus.
Haldusreformi eel, 2017. aasta jaanuaris ühinesid kolm piirkonda, Kõlleste, Välgjärve ja Kanepi uueks suuremaks Kanepi piirkonnaorganisatsiooniks, mille eesmärgiks on aidata kaasa edukale valdade liitumisele.
Piirkonna esimeheks valiti Kanepi Vallavolikogu esimees Kaido Kõiv, kes juhtis Kanepi piirkonna reformierakondlasi ka eelnevad kaks aastat. Kaido Kõiv on Reformierakonna liige aastast 2004, ta on varasemalt olnud Reformierakonna Põlvamaa organisatsiooni esimees, arendusjuht ja Valgjärve piirkonnaorganisatsiooni juht. „Tegutseme jätkuvalt selles suunas, et Kanepi piirkond areneks ning valmistume juba kohalikeks valimisteks,” ütles Kaido Kõiv.
Üldkoosolekul valiti Kanepi piirkonnaorganisatsiooni juhatuse liikmeteks Andrus Seeme, Marek Kamla, Tiit Rammul ja Toomas Pentsa.
Reformierakonna Kanepi piirkonnaorganisatsiooni kuulub 101 erakonna liiget.
Arto Aas: Lahkun poliitikast ja Riigikogust
Blogid
25. Aprill 2019 16:30
17.aprillil kinnitas Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu mind selle organisatsiooni uueks tegevjuhiks. Asumine Eesti mõjukaima ettevõtlusorganisatsiooni tegevjuhiks eeldab täielikku pühendumist ja poliitilist sõltumatust. See tähendab, et minu 20-aastane teekond Reformierakonnas saab ametliku lõpu 21.mail, kui ma oma elus uue lehekülje keeran. Lahkun poliitikast ja erakonnast, loobun oma mandaadist Riigikogus ja Tallinna Linnavolikogus.
See otsus polnud kerge, aga siiski täiesti kindel. Soov proovida elus midagi uut ja vahetada valdkonda küpses minus juba pikemat aega. Selle otsuse taga pole midagi päevapoliitilist või skandaalset, lihtsalt inimlik uudishimu ja soov panna end erasektoris proovile. Ajastus oli sõltuv ainult sellest, et Tööandjate Keskliidu tegevjuhi kohale toimunud konkurss jõudis just praegu lõpule.
Kõik need aastad Reformierakonnas ja Eesti poliitikas on olnud pööraselt põnevad, õpetlikud ja edukad. Liitumine Euroopa Liiduga, võitlus majanduskriisiga ja üleminek eurole, energiaturu avamine, haldusreformi käivitamine – kui nimetada vaid mõned eredamad mälestused. Ja loomulikult neljal järjestikusel korral Riigikogu valimiste võitmine, mis tundus ühtmoodi uskumatuna nii 2007 kui 2019 aastal. See on olnud unikaalne kogemus ja unustamatu teekond. Aga elu läheb edasi.
Ma tänan kõiki oma valijaid, kes mind valimistel on usaldanud. Väga loodan, et jäite minu panusega rahule. Minu asendusliige Riigikogus on Signe Riisalo ja Tallinna Linnavolikogus Taavi Toppi. Mõlemad on tublid ja targad inimesed.
Ma tänan kõiki sõpru, konkurente ja kolleege Riigikogus, ministeeriumides, Reformierakonnas ja teistes parteides. Meie sõbralikud kontaktid loodetavasti säilivad, kuigi uues vormis. Eesti elu saab teha paremaks nii avalikus sektoris kui ettevõtluses, kõige paremini aga nende mõistlikus koostöös.
Reformierakonna blogi: Millist läbimurret ootate?
Blogid
23. Aprill 2019 16:55
Keit Pentus-Rosimannus, Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
Vaatan ja loen erinevaid reaktsioone presidendi Moskvas käigu kohta. Mulle jäävad arusaamatuks teatava regulaarsusega vallanduvad ja nüüd taas hoogu kogunud sõnavõtud, mis kõnelevad “läbimurde” ootustest, lootustest ja tõenäosusest Eesti suhetes Venemaaga.
Mis läbimurret üldse oodata saaks? Mis see läbimurre olema peaks? Olukord, kus Eesti sõltuks suures ulatuses kaubavahetusest Venemaaga? Kas siis oleks meil kauaoodatud ja igatsetud läbimurre käes?
Keit Pentus-Rosimannus, Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
Vaatan ja loen erinevaid reaktsioone presidendi Moskvas käigu kohta. Mulle jäävad arusaamatuks teatava regulaarsusega vallanduvad ja nüüd taas hoogu kogunud sõnavõtud, mis kõnelevad “läbimurde” ootustest, lootustest ja tõenäosusest Eesti suhetes Venemaaga.
Mis läbimurret üldse oodata saaks? Mis see läbimurre olema peaks? Olukord, kus Eesti sõltuks suures ulatuses kaubavahetusest Venemaaga? Kas siis oleks meil kauaoodatud ja igatsetud läbimurre käes?
Või soovime Venemaaga veelgi tihemaid kultuurilisi ja humanitaarseid sidemeid, lisaks PBK-le, toimuvatele dikantidele ja oludele, kus Tallinna linnavalitsuse üritused on sisuliselt kakskeelsed juba tänagi? Ehk Venemaa “pehme jõu” mõju olulist suurenemist Eestis? Kas see oleks läbimurre? Kas selleks läbimurdeks piisaks Vene kursantidega purjekate sadamasse laskmisest või peaks kohe ka nullkodakonduse ja paralleelse venekeelse haridussüsteemi kivisse raiuma?
Mida spetsialistid arvavad, kas oodatud “läbimurdeks” tuleks Eestil end täielikult Venemaa rüppe heita või piisaks ka kergemast soometumisest? Kas NATOst ja Euroopa Liidust peaks kohe välja astuma või piisaks läbimurdeks esialgu ka sellest, kui loobuda raudteerööpmete ja elektrivõrkude sageduse liitmisest Lääne-Euroopa sõpradega?
Kas Venemaa agressioonid Moldovas, Georgias ja Ukrainas, ugri-mugri rahvaste õiguste mahatallamine ja sekkumised demokraatlikesse valimistesse tuleks unustada kohe või piisab läbimurdeks, kui tasapisi, märkamatult?
Ainuke läbimurre, mida oleks Eestil tõepoolest oluline taodelda ja toetada, oleks läbimurre Kremli käitumises oma naabrite suhtes — okupatsiooni lõpetamises Ukrainas, Gruusias ja Moldovas. Ning Eesti ja teiste oma naabrite julgeolekupoliitiliste valikute austamises — ka soovis olla täieverelised NATO ja Euroopa Liidu liikmed. Selle käsitlemine presidentide kohtumisel oli oluline.
Jälgi autori tegemisi sotsiaalmeedias:
Millist läbimurret ootate? was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Yoko Alender: Euroopa Parlamendi valimised 26. mai
Blogid
22. Aprill 2019 19:38
Yoko Alender
Minu Eesti on vaba, demokraatliku õiguskorda ja inimõigusi austav. Ta ei ole alati ja igal hetkel selline. Sellepärast jätkan tööd poliitikuna. Ühiskond on maja, mis ei valmi kunagi. Need põhiväärtused, ühendavad meid Euroopaga. Kandideerin Euroopa Parlamendi valimistel, sest on aeg, kus on vaja seista selle eest, et Euroopa tugineks ka edaspidi just neile väärtustele. Minu […]
The post Euroopa Parlamendi valimised 26. mai appeared first on Yoko Alender.
Reformierakond andis Riigikogu menetlusse eelnõu haridussüsteemi ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks
Pressiteated
18. Aprill 2019 11:30
Reformierakonna riigikogu fraktsioon andis menetlusse Riigokogu 14. kooseisu esimese elenõu, mis teeb valitsusele ülesandeks haridussüsteemi ühtseks ja eestikeelseks muutmiseks.
“Eesti kaks paralleelset haridussüsteemi, millest üks annab kehvemat haridust, on meie ühiskonna üks suurimaid väljakutseid. Kui lugeda koalitsioonilepingut, on näha, et ka Jüri Ratase teine valitsus ei kavatse probleemi lahendamisega isegi alustada. Seetõttu paneme valitsusele ülesandeks panna kokku plaan, kuidas koolivõrku reformida, õpetajaid koolitada ja õppematerjale ette valmistada,” ütles fraktsiooni esimees Kaja Kallas.
“Samasisuline eelnõu läbis lugemise Riigikogu 13. koosseisus, pälvis 50 poolt ja kaks vastuhäält, mis on selge enamus, kuid üks hääl vähem kui on tarvis valitsusele kohustuse panemiseks. 14. Riigikogu koosseisus peaks olema võimalik see lisahääl saada, kuna ainus reformi vastu sõna võttev erakond on oma toonasest 27 kohast riigikogus ühe kaotanud, ülejäänud parlamendierakonnad aga nüüdseks deklareerinud oma toetust hariduse eestikeelseks muutmisele,” seisab eelnõu seletuskirjas.
“Kahe aastaga, mis me oleme seda ideed propageerinud, on eksperdid aidanud plaani tänuvärselt sisustada ja enamus erakondi on vastandumise asemel sõnades asunud toetajaks. Riigikogul on hea võimalus vormistada see nüüd ise otsuseks, kuigi uus koalitsioon on ta oma lepingus unustanud. Ka peaminister ei saa rääkda ühiskonna sidususest ilma haridussüsteemi sidumiseta ühtseks ja eestikeelseks,” lisas endine haridusminister Jürgen Ligi.
Eelnõu seletuskirja järgi tuleks üleminekuga alustada 1. septembrist 2020. Alustada tuleks lasteaedadest, tagades seal iga päev eestikeelsed tunnid, kokkupuute eestikeelsete lastega, vähemalt ühe eestikeelse õpetaja rühma kohta, eestikeelne koolivalmidus.
Seletuskiri kirjeldab ka võimalikke variante ülemineku ajakavades: kas minna üle kooliastmete kaupa (1.-3. klass, 4.-6. klass ja 7.-9. klass), nii et 1. aastal lähevad üle 1., 4. ja 7. klass. 2. aastal jätkavad samad õpilased eesti keeles 2., 5. ja 8. klassis ning kolmandal aastal alustavad kõik eesti keeles.
Teise võimalusena algaks üleminek esimesest klassist ning 9 aastaga oleks kogu kool eestikeelsel õppel.
Kaja Kallas: Kõne Riigikogus 15.04.2019
Blogid
16. Aprill 2019 12:45
Hea koosoleku juhataja, austatud saadikud, hea Eesti rahvas. Minust ei saa täna peaministrit. Me kõik teame seda. Siinkohal võiksin ma panna punkti, õnnitleda koalitsiooni ning lahkuda oma kohale neljandas reas ja hoida oma suu edaspidi kinni, vaikida. Aga ma ei tee seda. Mitte keegi meie erakonnast ja sotsiaaldemokraatidest ei tee seda. Ja me kõik teame, oleme viimastel nädalatel näinud ja kuulnud, et üle kogu riigi on veel tuhanded inimesed, kes on otsustanud mitte vaikida.
Hea koosoleku juhataja, austatud saadikud, hea Eesti rahvas. Minust ei saa täna peaministrit. Me kõik teame seda. Siinkohal võiksin ma panna punkti, õnnitleda koalitsiooni ning lahkuda oma kohale neljandas reas ja hoida oma suu edaspidi kinni, vaikida. Aga ma ei tee seda. Mitte keegi meie erakonnast ja sotsiaaldemokraatidest ei tee seda. Ja me kõik teame, oleme viimastel nädalatel näinud ja kuulnud, et üle kogu riigi on veel tuhanded inimesed, kes on otsustanud mitte vaikida. Uus koalitsioon võib ennast veenda, et inimesed on pidanud kõnesid ja tulnud meeleavaldustele, kirjutanud artikleid ja organiseerinud rongkäike Reformierakonna ja süvariigi õhutusel.
Te võite olla nii üleolevad, et nimetada oma riigi kodanike rahumeelseid meelsusavaldusi hüsteeriaks. Te võite olla nii hirmul, et igasugusele teistsugusele arvamusavaldusele reageerite ähvardustega, räägite sulgemisest ja morsipidudest. Te saate nii käituda, sest liberaalne demokraatia lubab kõige hea seas ka sellist käitumist. Aga see ei tähenda, et inimeste vastumeelsus kaoks. See ei tähenda, et inimesed oleksid edaspidi vait. Sest nad ei ole.
Nagu viimastel aastatel, nii olen ka viimastel nädalatel üle Eesti kohtunud inimestega, erinevate erakondade valijatega. Need ei olnud kerged kohtumised. Nii mõnigi kord algas õhtu kellegi pahase püsti tõusmisega ja vihase süüdistuskõnega. Seejärel muutusid vihaseks ka kõik teised, rahvamajade saalides olid inimesed korraga ärevad, hõiguti, ja isegi karjuti, sest keegi oli alustuseks ette näidanud, et nii võib. Siin ruumis võib karjuda, võib näidata näpuga, võib külvata viha ja põlgust. Midagi säärast on juhtunud ka meie riigis. Keegi on öelnud, et poliitikat tehakse Eestis ähvarduste, viha ja valetamisega − ja nüüd seda nii tehaksegi, ja mis sellel siis häda, nii saadaksegi ju tänapäeval võimule: nagu oleks “võim” mitte vahend, vaid eesmärk. Võib-olla mõne jaoks siin saalis nii ongi .
Ent mitte kõik kohtumised ei olnud säärased. On olnud palju kokkusaamisi, kus küsimused on teravad, teemad ärevad, aga küsimusi küsitakse rahulikult ja lugupidavalt. Ja ka kõik need kohtumised, mida ma hetk tagasi kirjeldasin, rahunesid ühel hetkel maha, sest esiteks vastati neile rahulikult, ja teiseks − mitte kõik ruumisolijad ei läinud säärase käitumisega kaasa. Need kohtumised tegid mulle taas kord selgeks, et kuigi valimistel saavutasid edu muu hulgas jõud, mille strateegiaks on viha ja vale, siis nende poolt hääletati rahulolematuse tõttu. See on mõttekoht meile kõigile, ka Reformierakonnale, ka mulle. Olen nõus president Kaljulaidi ja paljude ekspertide poolt öelduga, et meie riigis on inimestel pärismured ning need tuleb lahendada mitte kurjuse, viha ja keelamisega, vaid päristegudega. Jutustajad võime me kõik olla, kuid vähesed suudavad ka päriselt midagi teha. Nagu ütles Viljandimaa aasta ettevõtja Meelis Venno, kui ta kuulis uue koalitsiooni plaanidest: “Kui inimene hakkab nii hullu juttu rääkima, siis on ta reaalsest elust ikka väga kaugele jäänud.”
Eesti ühiskond ei ole valmis. Meil on palju vaja veel teha. Aga meid asub juhtima seisakuvalitsus. Nii on öelnud viimasel nädalal kõnelenud asjatundjad ettevõtlusest ja haridusest, sotsiaalsfäärist või kodanikuühiskonnast. Meid ootab ees seisak.
Enamgi veel, väga paljudes küsimustes ootab meid tagasiminek. Me oleme arenenud, rikaste ja innovaatiliste Põhjamaade kõrval, nende eeskuju on meid innustanud. Samal ajal on nende edu suurimaid saladusi olnud meeste ja naiste võrdne positsioon ühiskonnas, nad kasutavad kogu oma väikeste ühiskondade potentsiaali täielikult ära. Uue võimuliidu mehed on asjatundjad väheses, kuid enda arvates eksperdid naiseks olemise alal. seetõttu käsivad nad meil sünnitada järjest rohkem lapsi, küsimata kordagi, millal naine tahab lapsi sünnitada. Ma vastan teile, mehed, kes te ei suutnud mulle läbirääkimiste ajal isegi silma vaadata. Naine tahab lapsi siis, kui ta on õnnelik ja kui ta on veendunud, et ka tema lapsed on õnnelikud ning kasvavad üles turvalises perekonnas, heasoovlikus ühiskonnas. Muidugi on vaja ka õnnelikke mehi, kuid ma väidan, et tänane Eesti ühiskond ei arvesta naistega − kindlasti mitte piisavalt. Ma näen üle Eesti igal pool enesekindlaid, töökaid mehi, aga ka ägedaid, inspireerivaid, tarku naisi, kes on kogukondliku elu mootorid, arstid, õpetajad, raamatukogutöötajad, kohvikupidajad, pädevad juhid, nad on sädeinimesed. Valitsusse nad millegipärast aga ei kõlba. Naised ei kõlba isegi selle laua taha, kus härrad arutavad naiste kehasid puudutavaid küsimusi. Naine on seisakuvalitsuse jaoks vaid sünnitusmasin. Meie elame 21. sajandis, mis sajandis elate teie? Erinevad uuringud on näidanud, et ühiskonnad, kus naisi on rohkem valitsemise juures, kus naistega arvestatakse, on tasakaalukamad ja vähem vägivaldsed. Miks me seda ei taha? Mida te kardate?
Te kardate muutusi. Te ei muuda midagi ja te isegi ei varja seda. Aga Eesti vajab reforme. Palgatõus, ettevõtluse arendamine, tööjõu puudus, konkurentsivõime kasvatamine, maailma majanduses toimuvate arengutega kaasas käimine, keskkond, targa majandusmudeli arendamine, kaasaegne haridussüsteem − need on vaid mõned väljakutsetest, millest on minuga kõnelenud ettevõtjad ja riigiametnikud, analüütikud ja tippjuhid. Need on probleemid, millele on vaja lahendust, kuid mida teie ei paku. Selle asemel kõnelete kulutamisest ja laenamisest ning seda olukorras, kus riigi rahanduslik seis on täbar − ja ma ei hakka isegi küsima, kuidas lähevad kokku teie ideed kõigist teistest täiesti sõltumatust Eestist ja laenuorjusest?
Järgmine suur teema. Haridus. Eestis antakse suurepärast haridust. Me oleme olnud paindlikud arvestamaks maailmas toimuvaid muutusi ja uuenenud vajadusi. Minu vestlused direktorite ja õpetajatega on süstinud minusse võib-olla kõige rohkem lootust tuleviku osas, sest nad on pühendunud, kirglikud ja pika perspektiiviga. Aga nad on ka öelnud, et on oluline, et suurepärast haridust antakse kõigile, kes Eestis elavad, sõltumata keelest, mida nad kodus räägivad. Me teame hästi, et Eesti on liiga väike riik selleks, et suuta üleval pidada kahte võrdsel tasemel haridussüsteemi, sest seeläbi kannatavad need, kes ei õpi eesti keeles. See on hariduslik ebavõrdsus ja riigi ülesanne on sellega tegeleda, sest see on ühiskonnale kahjulik. Aga teie ei tegele.
Teema, millest te samuti ei räägi, on kliimasoojenemine. Olen kohtunud viimastel aastatel paljude lahedate Eesti noortega ning meie vestluste peateemaks ei ole olnud aktsiisid või neljarealised maanteed, vaid kliima ja väiksem ökoloogiline jalajälg. Noored on mõistnud, et kliimamuutused ei oota meid kauges tulevikus, vaid on juba kohal. Teil saab aga valitsuses olema erakond, mis eitab terve rea muude faktide kõrval ka kliimamuutust. Kõik teemad, mida me arutame Eesti tuleviku jaoks, muutuvad mõttetuks, kui kliimasoojenemine meie eksistentsi siin maalapil kahtluse alla seab. Mõni võib arvata, et väikesest Eestist ei sõltu midagi, aga kui kõik nii arvavad, ei muutugi kokkuvõttes midagi. Eestist võiks saada uudsete tehnoloogialahenduste ja teadliku, järjepideva tegutsemise abil kõige puhtam, vähemsaastavam Euroopa riik. Nii, nagu meist kunagi sai Euroopa kõige digitaliseeritum riik. Me ju tahame sellises Eestis elada.
Te olete lugenud meie väärtuste dokumenti, mis me nädalavahetusel avaldasime. Arusaadavalt, ei ole see koalitsioonileping, vaid väärtused ja põhimõtted, millele tuginedes meie valitsus tegutseks. Meie ja teie ülesanne selle riigi ja selle rahva ees ei ole iga hinna eest uus koalitsioon, vaid parem tulevik. Meid kõiki ei ole siia valitud mitte selleks, et vajutaksime lihtsalt rohelist nuppu, vaid selleks, et me mõtleksime, kuulaksime ja võtaksime vastutuse. Oma valijate, oma laste, oma riigi ees.
Ja just seetõttu küsin ma täna siit teie käest, kes te olete juba allkirjastanud koalitsioonilepingu: kus teie plaan on? Kus on see leping, mis tegeleks teie poolt hääletanute murede, hirmude ja rahulolematusega? Kus on need eesmärgid, lahenduskäigud, tegutsemisplaanid, mis vähemalt püüaks lahendada probleeme ja annaks inimestele lootust? Te olete oma valijaid alt vedanud. Teie valijad, kes teie peale lootsid, on jäetud juba esimesel päeval üksinda nende hirmude ja selle ebakindlusega, mis pani neid teie poolt valima. Meid ootab ees neli aastat eimiskit. Teie sisutühi koalitsioonileping ei tekita mitte kelleski head tuju − mitte kelleski peale teie enda, sest võim on ju käes.
Selle võimu nimel on tehtud paljutki. On valetatud. On ära visatud põhimõtteid. On ära visatud varem öeldud sõnu. On ära visatud isegi suur osa oma valijaid. Inimesi on ära ostetud magusate töökohtade, pehme tugitooli ja ülakorruse kabinetiga. Aga mitte kõiki. Ma tean, et paljud teie seas ei ole toimuvaga rahul. Ma tean, et nad on puhta südametunnistuse ja oma ideaalide nimel keeldunud hüvedest, mida neile on pakutud. On isegi parteist väljaastunuid, sest inimese enda väärtused ei lubanud kulpi lüüa erakonna peavoolule. See nõuab julgust, suurt julgust.
“Tuleb jääda iseendaks,” ütles hiljuti üks esimest korda Riigikokku valitu. Ma soovin talle jõudu. Sest tema esimene proovikivi ei tule kuue kuu või kahe aasta pärast. See proovikivi on täna ja lähipäevadel. Küsimusele, kas sa jäid iseendaks, tuleb sul vastata praegu. Vahel öeldakse, et praegu toimuv ongi poliitika − partei käskudele tuleb kuuletuda, isegi kui see läheb vastuollu nii iseenda südametunnistuse kui ka sinu valijate usaldusega. Ma ei ole sellega nõus, see ei ole poliitika. Poliitika on ühine tegutsemine parema hüve nimel ja seda ei saa siis, kui esimesel päeval alustatakse iseenda ja oma valijate reetmisega.
Ma palun sinult ainult üht: hetkel, mil su käsi sirutab punase nupu poole, et mind läbi kukutada ning järgmistel päevadel rohelise nupu poole, et IKE koalitsioon heaks kiita, oota paar sekundit ja mõtle, lihtsalt mõtle korraks, kas sa tulid siia selle nimel? Kas see on see, mis teeb Eesti paremaks? Kas see on see, mida need tuhanded, kes sind ennast siin ruumis esindama usaldasid, tahtsid? Kas sa ärkad homme hommikul ja oled enda üle uhke? Kas sinu lapsed on sinu üle tulevikus uhked? Vaata oma lastele korraks mõtteis silma ja küsi, kas nende maailm saab olema tänu sulle parem? Kui sa vastad kõigele “jah”, on kõik hästi − siis vajuta. Aga kui sa kahtled, kui sa arvad, et seda ei taha tegelikult sinu valijad ega sinu lapsed ega sügaval oma südames ka sina ise, siis tea, et sinu otsus ei ole paratamatu. Me oleme vaba riik ja sina oled vaba inimene. Sinu otsus on valik. Sinu valik. Ja alati on võimalik ka mõni teine valik. Lihtsalt küsi endalt korraks seda kõike. Sest isegi küsimine on muutunud siin riigis haruldaseks, kuna nõuab kaht väikest asja − südametunnistust, ja julgust.
Head valijad üle Eesti. Tahan kinnitada teile, et Eesti on endiselt demokraatlik riik. Uut koalitsiooni võib süüdistada sisutühjuses, aga ta on demokraatlik. Ja palun ärge süüdistage milleski uue koalitsiooni valijaid. Nende hääl peab kuulda olema, nende vajadused peavad saama kaetud, nende mured vastatud − ärge vaigistage ega sildistage neid. Meie riigis on veel väga palju teha ja kuigi uus koalitsioon on selle vajaduse suhtes ükskõikne, siis paljud inimesed tunnevad ennast kõrvalejäetuna. See on reaalne ja päris, ning nende muredega tegelemine peab olema samuti reaalne ja päris. Siis on meil lootust. Sest meil on lootust.
Meil on endiselt alles meie Eesti. Keegi ei ole seda meie käest ära võtnud ja ei võta ka tulevikus, sest meil on alles meie inimesed. Meil olete alles teie, ametnikud kõigis ministeeriumites ja riigiasutustes − teie, kes te hoiate alles Eesti riigi järjepidevust. Teie, kes te tegelete iga päev meie inimeste vajadustega. Suur osa siin saalisolijatest on kuulnud teie hirmudest ja sellest, et paljud teist tahavad töölt lahkuda. Ma palun teid: ärge lahkuge. Töötage − meie Eesti nimel. Jah, ma palun teid: ärge tundke hirmu.
Meil olete alles teie, arstid, kes te teete pühendumisega oma tööd. Pidage vastu, kui teid nimetatakse mõrvariteks. Meil olete alles teie, õpetajad, kellest sõltub selle riigi tulevik rohkem kui kellestki teisest. Jääge endale kindlaks, kui teid nimetatakse süvariigi agentideks. Ärge kartke.
Meil on alles ka meie ettevõtjad, kelle tegevus ei täida ainult meie riigikassat, vaid kes annavad tööd tuhandetele inimestele. Ma palun ka teid: jätkake, ärge kartke, teie abi on lähiajal vaja paljudel.
Meil on alles ka meie kohtunikud. Olge julged ja otsustage oma südametunnistuse järgi, isegi kui teid ähvardatakse. Meil on endiselt alles tublid põllumehed ja vaprad tuletõrjujad, andekad kirjanikud ja suurepärased teadlased. Meil on alles kodanike ühendused ja vabatahtlikud, meil on alles müüjad ja taksojuhid, meil on alles emad ja vanaemad, isad ja vanaisad. Ma palun teid kõiki: olge enesekindlad ja seiske oma põhimõtete eest. Meil on alles meie vaba ajakirjandus, kuigi see on rünnakute all. Võitlus vaba ajakirjanduse säilimise eest on võitlus vaba Eesti eest. Ärge kartke, sest kui teie otsustate vaikida, siistõesti ei ole meil enam lootust. Aga meil on lootust. Ma kutsun üles kõiki Eesti riigi kodanikke osalema meie riigi tulevikus. Rohkem kui kunagi varem sõltub see meist. Ärge kartke. Ärge vaikige. Seiske julgelt oma põhimõtete eest. Eesti on endiselt meie.
See kõne siin ei olnud teade alistumisest ja hüvastijätust. Mõne päeva pärast teatatakse siit puldist valitsemise algusest − mina teatasin just meie vastuseisu algusest. Ma olen endiselt valmis enamikega teist võrdsetel alustel Eestit valitsema, aga kuni seda ei juhtu, ei lase me Eestit hävitada. Me ei lase meie riiki vihkamisse ja seisakusse juhtida.
Meil kõigil on võimalus demokraatlikus Eesti riigis käituda vastavalt oma südametunnistusele ja julgusele. Hoidkem seda, et see võimalus säiliks ka tulevikus.
Aitäh!
The post Kõne Riigikogus 15.04.2019 appeared first on Kaja Kallas.
Andres Sutt: Põhimõtteta aluspõhimõtted
Blogid
06. Aprill 2019 23:00
Andres Sutt
Täna avaldatud IKE valitsusliidu aluspõhimõtted „reformivad” pensioni II sammast nii, et see on ühtaegu kohustuslik ja vabatahtlik… Saab olla üks või teine, kuid ei saa korraga olla mõlemat. Nimetame asju õigete nimedega – see on II samba lammutamise plaan.
Sellise „reformi“ tulemusel jääb pensionisüsteemi, mis tervikuna vajab raha juurde, seda hoopis vähem. Sest ka kogunenud 4.2 miljardit on võimalik osakuomanikel välja võtta. Ja neile kes võtaksid, ei saa seda pahaks panna, sest riik ei ole enam usaldusväärne partner. Nii jääb tulevikupension sõltuma ainult maksulaekumisest, mis vananeva rahvastiku tingimustes tähendab kõrgemat maksukoormust tööealistele või siis madalamat pensioni. See on IKE “kingitus” nii nooremale põlvkonnale kui pensionäridele.
Teine “kingitus” on Eesti ettevõtjatele, kelle tegevust on pensionifondid seni rahastanud ca 600 miljoni euroga. II samba vabatahtlikuks muutumisega lahkub Eesti kapitaliturult olulisim kohalik pikaajalise vaatega institutsionaalne investor. On raske näha, kes selle tühimiku täidaks. Sest ilma kohaliku investori osaluseta ei sisene Eesti-sugusele väikesele turule ka välisinvestor.
Ja laiemalt majanduse valdkonnast – IKE valitsusliidu aluspõhimõtetes puudub selgelt sõnastatud visioon kuidas suurendada Eesti atraktiivsust rahvusvahelise investeerimispiirkonnana. On hulgaliselt fragmente, kuid puudub tervikvaade. Räägitakse kapitalituru arengust, kuid II samba lammutamisega liigutakse täpselt vastupidises suunas. Minimaalselt on juttu innovatsioonist ja on vaid üks lause vastutustundlikust riigirahandusest. Kui Eesti ei ole atraktiivne rahvusvaheliselt, ei ole me seda ka kohaliku investori jaoks.
Ma ei näe selles programmis selget visiooni – 1) kuidas Eesti püsib maailmas konkurentsivõimelisena, 2)mis motiveerib Eestisse tagasi pöörduma neid kaasmaalasi, kes õpivad või töötavad välismaal ning 3) kuidas saab riigirahandus taas seisu, et majandustsükli tipus ei oleks eelarve miinuses, vaid ülejäägis.
Eesti väärib paremat!
The post Põhimõtteta aluspõhimõtted appeared first on Andres Sutt.
Andres Sutt: Millist probleemi me lahendame?
Blogid
06. Aprill 2019 21:41
Andres Sutt
Debatt pensioni II samba üle on EKREIKE koalitsiooniläbirääkimistel jõudnud finaali. Meedia vahendusel on kuulda rohkem või vähem radikaalseid ettepanekuid II samba reformiks, natsionaliseerimiseks või suisa ära lõpetamiseks. Muret II samba tuleviku pärast on väljendanud majandustegelased, Eesti Pank, turuosalised, tööandjate ja ametühingute esindusorganisatsioonid. Ent tuumküsimust – millist probleemi me lahendame? – ei ole läbirääkijad sõnastatud. Mis oleks kui sõnastaks kõigepealt probleemi, mida lahendame ja näitaks ära eri lahenduste mõjud? See võib olla ebamugav, aga on vajalik.
Sissejuhatuseks on kasulik nii tänastele kui tulevastele pensionäridele meelde tuletada, mis on meie pensionisüsteemi hetkeseis ja tulevikuväljavaated. Siis on lihtsam läbirääkijatele küsimusi esitada ja otsustajaid rajale aidata.
Kogumispensionile ei ole alternatiivi
Eesti rahvastik vananeb ja meil ei ole kohustuslikule pensionikogumisele alternatiivi. Eestis on täna ühe pensionäri kohta kolm tööealist, 2040. aastaks jääb tööealisi alles kaks ja 2060. aastaks 1.5. Viimane on sama tööealine-pensionär suhtarv kui maailma ühe halvima demograafilise seisuga Jaapanil aastal 2050. Kui arvate, et 2060 on nii kaugel, et see mind ei puuduta, siis eksite – kõik, kes on täna 24 või vanemad oleksid siis pensioniealised. Nii on pensionisüsteemi disain ühteviisi oluline tänastele noortele kui neile, kel pensioniiga saabub varem.
Tegelikkus on see, et maksumaksjaid ehk esimese pensionisamba rahastajaid jääb aastatega järjest vähemaks. Erinevalt majandusprognoosidest on sellise horisondiga demograafiaprognoosid üsna täpsed. Selleks, et pensionisüsteem oleks jätkuvalt rahastatud (loe: pensionid makstud ja jõudumööda tõstetud) väga palju võimalusi ei ole. Tuleb kas oluliselt tõsta pensioniiga või makse või mõlemat. Või siis suurendada oluliselt sisserännet või võtta laenu jooksvate kulude rahastamiseks. Või peavad pensionärid leppima sellega, et nende pension moodustab tänase ca 40% asemel viimasest palgast vaid veerand või vähemgi. Et pension võiks olla viimasest palgast 50% või enamgi, jääbki unistuseks. Head läbirääkijad, öelge see tõsiasi tänastele ja tulevastele pensionäridele selgelt välja, koos oma plaaniga mida teha, et saaks parem.
Järjest olulisemaks saab igaühe isiklik panus oma pensionirahastu kasvatamisel kogu tööelu jooksul. Täna on Eestis sääste ca 70% peredest, AGA vaid 15% nendest peredest säästab pensioniks ja enamasti säästetakse lühiajalistel eesmärkidel, nt kodutehnika ost, puhkusereis, auto. Teises sambas on täna ca 4.2 miljardit ja liitunuid 730 tuhat inimest. Kolmandasse sambasse on kogunenud ca 420 miljonit ja liitunuid 93 tuhat inimest. Vahe kohustusliku ja vabatahtliku säästmise vahel on seega vastavalt 10 ja 7.8 kordne. Need arvud räägivad enda eest.
Ka rahvusvahelises võrdluses on meil arenguruumi. OECD riikides moodustavad pensionifondid keskmiselt ca 50% SKPst, Eestis ca 17%. Ungaris, kes II samba kaotas vaid ca 6%. Peale Ungari ei ole keegi EL-s ega OECD-s kogumispensioni kaotanud. Argentiina on kohustuslikud pensionifondid natsionaliseerinud. Need kaks riiki ei paista silma erilise majanduseduga ega saa olla eeskujuks Eestile. Võib muidugi küsida, kas muu maailm on rumal ega mõista, et kogumispensioni kaotades „vabaneb“ eelarves raha teiste kulutuste rahastamiseks? Raha ei ole kusagil ju liiga palju. Või on siiski nii, et arenenud maailm on loonud oma kogumispensioni süsteemi põhjusega?
Eesti pensionisüsteemi tuleb teha paremaks
Eesti pensionisüsteemi disaini tuleb teha paremaks. Aga selleks ei ole vaja süsteemi eelnevalt lammutada. Tegelikult vajab pensionisüsteem raha juurde. Ilma süsteemi raha juurde toomata ei ole võimalik tulevastel pensionäridel oma elustiili hoida.
Enamik pensionifondide kriitikast on olnud seotud nende madala tootlusega ja kõrgete valitsemistasudega. Probleemi on mõistetud, tootlust piiravad investeerimispiirangud on kaotatud ning valitsemistasusid on alandatud.
Mida veel saab paremaks teha? Esiteks, teeme tootlused paremini võrreldavaks nii fondide vahel kui vastu võrdlusindeksit. Teiseks, fondide ja haldurite vahetamine olgu piirangutevaba. Praegu saab avalduse teha kord kvartalis. Kolmandaks, avame pensionisäästude turu suuremale konkurentsile. Näiteks sarnaselt investeerimiskonto süsteemile võiks inimesel olla vabadus ise oma pensioniraha investeerida. Rootsi analoogne lahendus võimaldab valida enam kui 800 fondi vahelt. Neljandaks, muudame väljamaksed paindlikumaks põhimõttel, mida suurem on kõikidest sammastest saadav pension kokku, seda paindlikumad oleks väljamaksed (sh võimalik raha osaline väljavõtmine). Praegune ainult kolme seltsi vahelisel valikul rajanev kindlustuspõhine lahendus ei paku pensionile minejale sisulist valikut. Ja võimalusi on kindlasti veel.
Maailma ja Eesti majandusel on ees keerukamad ajad. Pensionifondid on suurim pikaajalise kodumaise raha pakkuja Eesti majandusse investeerimiseks ja alternatiiv pangalaenule. Seda kinnitavad nii ettevõtjad kui ka turuosalised. Paljud Eesti oma ettevõtted on seda kasutanud, ärme võta neilt seda võimalust. Sellise kodumaise rahastusallika olemasolu on eriti oluline majanduslanguse ajal, kus pankade riskivalmidus on väike.
Millist probleemi me lahendame?
Niisiis, millist probleemi me lahendame? Riigipoolsete II samba maksete lõpetamine on vaatamata kaasnevale maksukoormuse tõusule atraktiivne rahastusallikas teistele poliitilistele lubadustele. Eriti olukorras kus riigikassa on miinuses. Aga siis tuleb ka nii öelda ja avalikustada selle hind tänastele ja tulevastele pensionäridele. Konkreetsemalt:
- Milline on kogumispensioni lõpetamisel eeldatav pensioni suurus suhtena pensioniikka jõudnu viimasesse palka (ehk asendusmäär)?
- Kuidas tagatakse kohustusliku kogumispensionita Eesti pensionisüsteemi (siis vaid esimese samba) jätkusuutlikkus vananeva rahvastiku tingimustes – tõstes pensioniiga, makse, suurendades sisserännet, suurendades riigivõlga?
- Kes saab kohalike ettevõtete jaoks institutsionaalse kapitali pakkujaks kui pensionifondidesse enam raha juurde ei tule, rääkimata sellest kui raha fondidest välja võetakse?
Arvamuslugu ilmus Eesti Päevalehes 3. aprillil 2019
The post Millist probleemi me lahendame? appeared first on Andres Sutt.