Yoko Alender: Minu Eestimaa püsib minus
Blogid
22. Veebruar 2019 23:18
Yoko Alender
Hetkedest Järvamaal, mis külmale ja kaunile talvisele ajale langenud valimiseelse aja jooksul südame soojaks on teinud ja loonud veendumuse, et käin õiget rada.
The post Minu Eestimaa püsib minus appeared first on Yoko Alender.
Kaja Kallas: Unistuste Eestisse tuleb uskuda
Blogid
22. Veebruar 2019 11:47
Kaja Kallas
Käisin Tööandjate konverentsil „Tuulelohe lend“, kus alustuseks oli Lennart Meri kõne selle kohta, et me ei unista Eestis enam, vaid ainult säutsume ja haugume. Ma tahan sellele vastu vaielda. On tõsi see, et tähelepanu ei pälvi enam pikad tekstid, vaid lühikesed sõnumid. Kohati tundub mulle praeguses poliitkempluses isegi, et pildile pääseb vaid see, kes suudab suurema verbaalse rusikalöögi anda. Aga ma ei ole nõus sellega, et meil ei ole enam unistusi.
Käisin Tööandjate konverentsil „Tuulelohe lend“, kus alustuseks oli Lennart Meri kõne selle kohta, et me ei unista Eestis enam, vaid ainult säutsume ja haugume. Ma tahan sellele vastu vaielda. On tõsi see, et tähelepanu ei pälvi enam pikad tekstid, vaid lühikesed sõnumid. Kohati tundub mulle praeguses poliitkempluses isegi, et pildile pääseb vaid see, kes suudab suurema verbaalse rusikalöögi anda. Aga ma ei ole nõus sellega, et meil ei ole enam unistusi. Küsimus on, kas neist unistustest tahetakse valimiskampaania saginas kuulda või oodatakse pigem lahendusi muredele siin ja praegu.
Mina küll unistan tuleviku Eestist ja räägin sellest unistusest hea meelega. Minu unistuste Eesti on targa majandusega turvaline puhta loodusega riik, kus elavad õnnelikud inimesed ja mis on parim paik laste kasvatamiseks.
Minu unistuse Eesti on võimaluste Eesti. See on Eesti, kus inimestel on palju vabadusi ja nii vähe keeldusid, kui vajalik. Kui keelud ja reeglid on ühiskonnas kokku lepitud, siis neid ka järgitakse, maksud makstakse ära, liiklusmärkidest peetakse kinni.
Palju vabadusi tähendab ka seda, et inimesed on vabad olemaks sellised nagu nad soovivad. Samuti on inimesed vabad tegelema nende asjadega, mis neid õnnelikuks teevad, tingimusel, et keegi teine selle tagajärjel ei kannata.
Meie inimestel on vabadus Eestist mujale minna, aga on vabadus ka tagasi tulla. Vabadus liikuda Eestist välja tähendab ka teiste inimeste vabadust liikuda Eestisse. Eesti ei tõuka ära inimesi, kes ei ole küll etnilised eestlased, aga soovivad Eesti arendamisele kaasa aidata ja siin elada ja töötada. Oleme uhked, et siia tahetakse tulla, sest ainult nii areneme edasi. Uusi mõtteid ei tule, kui me vahetame ideid ainult samasuguste inimestega.
Liikumisvabadusega on seotud heade transpordiühenduste olemasolu, sest kuidagi peab siia ja siit ära jõudma. Transpordiühendused võimaldavad innovaatilist ettevõtlust arendada ja töökohti luua ka väljaspool Harjumaad. Ühistransport on laialdaselt ja mugavalt kasutusel. Väljaarendamisel on isesõitvate transpordivahendite võrgustik. Autode kasutamise vajadus on tänu sellele langenud kuna enamus kohtadesse saab mugavalt ühistranspordiga.
Eesti on investeerinud rohkem teadusesse ja haridusse nii, et meie majandus on innovaatiline ja targem, sest nii loome rohkem jõukust. Oleme suutnud enda kasuks pöörata tugeva digikuvandi, mis meil on. Üle maailma pöördutakse kõikjalt Eestisse uute innovaatiliste lahenduste testimiseks ja Eesti tuleb nii palju kui võimalik vastu ja pakub lahendusteks platvormi.
Üle maailma teatakse Eestit kui kohta, kus mitte ainult ei räägita, vaid tehakse ära. Selline avatus ja koostöövaim toob siia uusi töökohti ja ettevõtetele võimalusi arendada ja oma lahendusi sinna peale ehitada. Oleme avatud majandus ning meie majandus areneb kiiremini kui Euroopa majandus keskmiselt. Riik aitab ettevõtteid eksporditurgudel. Meie inimesi hinnatakse kõikjal maailmas oma teadmiste ja tegususe pärast ja me oleme üksteise üle uhked.
Eestis on palju väikeettevõtteid, kes toodavad nišitooteid, millel kogu maailmas võib olla turg, seetõttu on Eestis üsna hästi arenenud internetikaubandus. Kogu Eesti on kaetud heade internetiühendustega, mis võimaldavad oma ettevõtet arendada ja tööd teha mistahes Eesti paigas. Tänu Eesti ettevõtete üldisele usaldusväärsusele Eesti tooted ja teenused üle ilma tuntud ja tunnustatud. Selle kõrval ei ole kuhugi ka kadunud väikesed rätsepatöökojad ja perekohvikud, mis pakuvad kohalikul tasandil head teenust. Ettevõtlusega tegelemise reeglid, seal hulgas maksude tasumine, on lihtsad.
Kuna Eesti inimesed on loovad ja tänapäeva maailm pakub erinevaid võimalusi, siis on Eesti disain on maailmas oma kvaliteedilt tuntud. Eestimaa peal ringi käies on kõik unikaalsed ja ajaloolised objektid hästi eksponeeritud. Lisaks kuivadele faktidele on tutvustatud ka kohtade ja objektidega seotud legende ja pärimusi. Rahvakultuur on noorte hulgas popp ja seeläbi elab täiel rinnal.
Töötamisvõimalused on paindlikud ja annavad vanematele võimaluse rohkem veeta koos aega nii, et pered on hoitud. Mehed osalevad rohkem laste kasvatamises, misläbi on paranenud kohustuste jagunemine peredes ja pered tunnevad suuremat kindlustunnet lapsi saada. Tööturul hinnatakse ka eakate kogemust ning kaasatakse neid ühiskonna ellu võimalikult palju. Kuna Eesti inimesed on teadlikud tervislikest eluviisidest, siis on Eesti inimeste keskmine eluiga oluliselt paranenud. Inimeste vaimne tervis on parem, sest me oskame teineteist märgata ja toetada. Tervisemuredega inimesed saavad kiiresti oma abi ning vajalikke teenuseid ja see toimub riigi ja erasektori koostöös.
Mida aeg edasi, seda suurema väärtuse omandab puhas loodus ja värske õhk. Puhas loodus annab ka puhast toitu. Suurem osa energiast saadakse taastuvatest energiaallikatest.
Mis kõige tähtsam – Eesti on koht, kus saab nautida inimväärset elu. Kus ettevõtlikkus on au sees ning mõeldakse välja innovaatilisi lahendusi. Kus on turvaline elada. Ning kus inimesed tunnevad uhkust oma riigi ja teineteise saavutuste üle. See kõik on võimalik, kui me teeme õigeid otsuseid ja pöörame suuna õigele teele.
Artikkel ilmus Maalehes 21.02.2019.
The post Unistuste Eestisse tuleb uskuda appeared first on Kaja Kallas.
Kaja Kallas: “Tõde ja õigus”
Blogid
21. Veebruar 2019 19:32
Kaja Kallas
Käisime eile vaatamas uut Eesti filmi „Tõde ja õigus“. Mulle väga meeldis. Me kõik oleme Tammsaaret lugenud lapsepõlves, aga olen alati olnud seda meelt, et see on kohustuslik kirjandus liiga vara. Ma ei tea kedagi, kellele see koolis oleks meeldinud. Eks minagi lugesin seda kohustuslikus korras ja rohkem nagu olustikukirjeldust, mitte kui sügavamat tähendust omavat teost. Hiljem, käies juba ülikoolis, lugesin kõik osad uuesti üle. Vaadates filmi tekkisid aga hoopis teistsugused mõtted, mida ei mäleta, et oleksin raamatut lugedes mõelnud.
Esiteks muidugi see lõputu töö rabamine oma lähedasi märkamata. Jättes lähedased tähelepanuta olevikus, ei saa sa seda hetke kunagi tagasi. Öeldes, et teed midagi laste nimel, lapsi seejuures ignoreerides, pole ime, kui lapsed sinust hiljem ära pöörduvad ja sinu tehtud tööd sugugi ei hinda.
Teiseks, oma tõe taga ajamine ei pruugi olla alati teha õnnelikuks. Ma nägin advokaadina palju olukordi, kus pooled olid omavahel nii tülis, et ei suhelnud teineteisega. Kui tegid tagasihoidliku ettepaneku, et ehk on rahaliselt mõistlikum kokku leppida, siis ei langenud see viljakale pinnasele, sest inimesed ei olnud nõus teineteisega isegi mitte rääkima. Kui kohus lõpuks otsustas, siis ei teinud see kedagi õnnelikuks. Ka mitte seda poolt, kellel õigus oli. Oma õiguse tagaajamine oli suhted kapitaalselt rikkunud ja alguspunkti naasta polnud võimalik.
Kolmandaks, tigedus ning viha pole edasiviiv jõud ja sööb sind ennast ja lähedasi lõpuks seest. See ei tähenda, et sa peaks olema allaheitlik ja mitte oma seisukohtade eest seisma, küll aga seda, et selle käigus ei tekiks kibestumist.
Eks mõtteid tekkis palju ja filmi tahaks veel kord vaadata. Nagu ka raamatut lugeda. Nüüd on kõikidel tegelastel ka näod küljes, mida ei pea lugedes enam ette kujutama, vaid kes on saanud näitlejate kuju.
Eraldi tahaksingi kiita fantastilisi näitlejatöid. Maiken Schmidt on pikalt olnud üks mu lemmiknäitlejaid ja teeb siingi suurepärase rolli. Mulle tundub, et lugedes kujutasin Krõõta just sellisena ette. Suur üllatus oli Ester Kuntu, kes mängib filmis Mari. Ma tunnistan, et ei teadnud teda enne, aga ta mängis Mari suurepäraselt välja nii noorena kui ka vanana. Meil on ikka ägedad naised! Nii Priit Loog, Ester Kuntu kui ka Priit Võigemast suutsid suurepäraselt mängida nii noori kui ka vanu ja siin peab eraldi suure kummarduse tegema grimmeerijate tööle, kes tõesti on suutnud inimesed väga usutavalt vanaks teha.
Aitäh filmi tegijatele, Eesti 100 meeskonnale ja Tammsaarele. Soovitan kindlasti vaatama minna.
The post “Tõde ja õigus” appeared first on Kaja Kallas.
Sinu hääl on puudu!
Video
21. Veebruar 2019 15:15
Viimasel kahel aastal on Eesti riigijuhtimine teinud vähikäiku. Ettevõtjad on nimetanud valitsuse tegevust katastroofiks. Enamus inimesi peab maksusüsteemi ebaõiglaseks. Ratase valitsus on toonud Eestisse Euroopa kiireima hinnatõusu, kus kõrgete maksudega karistatakse lastega peresid ja töötavaid pensionäre. Kui kõigeks selleks on kulunud ainult kaks aastat, siis mis saab Eestist järgmise 4 aastaga?
Ainukene jõud, kellel on kogemust pöörata Eesti õigele kursile, on Reformierakond. Uuringute järgi on vahe Keskerakonnaga väga väike - Sinu hääl otsustab, milline saab olema Eesti tulevik.
Tule valima ja vali parem, mitte keskpärane tulevik. Vali Reformierakond.
E-hääletama saab minna www.valimised.ee
Lauri Luik: Tartu maraton
Blogid
19. Veebruar 2019 11:45
Lauri Luik
Tartu maratoni saadiku tiitli pälvimine nõuab 20 osaluskorda. Mul on nüüd kaks nendest kirjas. Ilmselgelt on riigikogu saadikuks lihtsam saada. Aga see ei puutu praegu üldse asjasse. Vaatasin protokollist järgi, et 2015. aasta debüütmaratonil startisin 4992. positsioonilt ehk lihtsamalt öeldes viimasest reast, nagu kõik algajad. Sel korral oli stardipositsioon parem, 2015. aasta tulemus korrutati 1,1-ga ning nii saingi stardinumbriks 1807.
Tartu maratoni saadiku tiitli pälvimine nõuab 20 osaluskorda. Mul on nüüd kaks nendest kirjas. Ilmselgelt on riigikogu saadikuks lihtsam saada. Aga see ei puutu praegu üldse asjasse. Vaatasin protokollist järgi, et 2015. aasta debüütmaratonil startisin 4992. positsioonilt ehk lihtsamalt öeldes viimasest reast, nagu kõik algajad. Sel korral oli stardipositsioon parem, 2015. aasta tulemus korrutati 1,1-ga ning nii saingi stardinumbriks 1807. Suure tõenäosusega tänu sellele õnnestus eelmise viie kukkumise asemel sedapuhku vaid korra pikali käia, kuna hea kaassõitja kaotas laskumisel tasakaalu ning viskus minu rajale. Õnneks ei murdunud miskit.
Foto: Einar Luik
Eelmisel õhtul, kui olin oma suusad hooldusest kätte saanud, mõtlesin, et lähen proovin raja ära. Aga noh, rada veel ei olnud, olid mingid jäised jäljed, kus kiirus kohe kerge vaevaga ikka väga suureks läks. Vaatamata sellele pidas suusk tõusudel üllatavalt hästi. See tõotas head. Kuigi ma öösel õudusund ei näinud, kogesin seda mõttes siiski enne starti … kuidas küll need jäised laskumised välja hakkavad nägema, kui minuga koos tuhiseb samaaegselt mäest alla veel sadu inimesi ning tõenäoliselt nii mõnelgi neist ei õnnestu gravitatsiooniga suurimaks sõbraks saada, eriti neil, kes vahetult minu ees rajal kulgevad. Eelmise korra kukkumised olid ilmselt liialt hästi meeles. Aga iga asi omal ajal. Hommikuks olid nagu võluväel lumme tekkinud ilusad rajad. Start anti ilma pauguta, mängis vaid malbe Tartu maratoni signatuur, vajutasin kella käima. Kui stardijooneni jõudsin, oli kell ca 50 sekundit ära tiksunud. See muidugi ei tähenda 63-kilomeetrisel distantsil minu jaoks absoluutselt mitte midagi.
Mäletan, et eelmisel korral tuvastasin esimesel kilomeetril ühe murdunud suusa(!) ja mitmeid katkisi keppe. Sel korral katkist suuska ei õnnestunudki tabada, küll aga taaskord poolikuid keppe. Seltskond, kelle saatel sel korral esimest laskumist võtma läksin, oli tunduvalt kultuursem kui see viimase rea rahvas (minuga kaasaarvatud) 2015. aastal. Esimese laskumise rajad oli veel täitsa kenasti maas ning vähesed sõitsid alla “kääri”. Koheselt oli tunda, et sedapuhku saab olema ikka päris kiire sõit – jäine libisemine võttis üles kõrged tuurid. Esimesed kolmkümmend kilomeetrit pidas ka suusk üllatavalt hästi, kliister teenis väärikalt. Edasi see muidugi kadus ning seejärel tuli tõusudest suusad risti üles sammuda. Teadupärast on teine pool maratonist üldprofiililt allamäge, mistõttu sai tõusudel kaotatud aeg kerge vaevaga tagasi teenitud. Kiirused tõusid ikka kohutavalt suureks. Ja sellise tuiskamise pealt pole just kõige meeldivam vaatepilt, kui mõnikümmend meetrit eespool keegi su rajal pikali otsustab käia. Nagu öeldud, õnneks piirdusin sel korral vaid ühe kukkumisega, kuigi ohtlikke olukordi oli ikkagi circa kümmekond. Taevale tänu, et suutsin kuidagi enda ees kukkujatest mööda manööverdada. Vaatamata ohtlikele olukordadele olid pikad ja kiired laskumised siiski ääretult nauditavad … oleks ka jooksumaratonil nii, et lihtsalt kükitad ja liigud 50-70 km tunnis.
Päris palju läks energiat möödatrügimisele ja radade vahetamisele, kuigi tempo tõus võrreldes eelmise korraga oli märgatav. Kui esimene maraton sai ette võetud eesmärgiga see lihtsalt läbida, siis sel korral oli vaikimisi soov püüda nelja tunni piiri. Olgu öeldud, et minu 2015. aasta tulemus oli neli tundi ja 32 minutit. Poolel distantsil kella vaadates olin meeldivalt üllatunud. Kui nii edasi läheb, võin nelja tunni piiri rünnata küll. Kiirem algustempo tegi siiski ettevaatlikuks … mis siis, kui siin ka jooksumaratoniga sarnane “haamer” peaks tulema. Esimesel korral mul seda kogeda ei õnnestunud.
Päike siras taevas ning väljas oli mõnusalt soe. Täielik kevad. Eelmisel päeval koguni kuus kraadi plussi, rajal siiski nulli ja pluss ühe vahel. Lõuna-Eestisse sõites olid põllud mustad, uskumatuna tundus, et kuskil Otepää ja Elva metsade vahel võivad üldse mingid klassikarajad kulgeda. Aga siin nad olid, pikad ja laiad valged väljad, ja siin olin ka mina, vaheldusmisi mäest alla tuhisedes ning siis taas üles mäkke rühkides. Võrratud vaated, mõnus kulgemine. Vahelduvsamm oli kiirete laskumiste tasakaalustajaks väga mõnus, eriti pikkadel laugetel sirgetel. Kuigi enamikule meeldis neis oludes miskipärast paaristõugetega sõita. Mida kilomeeter edasi, seda enam minagi taipasin, et paaristõuked on need, mis päeva päästavad. Vaid mõnes kohas oli rajal vesi, tõsi, ühes punktis olid korraldajad sunnitud rada sadakond meetrit ringi tegema, kuna vastasel juhul oleks tulnud veest läbi sõita. Müts maha korraldajate ja rajameistrite ees, suurepärane töö. Meenub 2014. aasta koolinoorte MM Otepääl, kus pidime 15-kraadises plussis Tehvandil kunstlumerada ette valmistama, või noh mis meie, Tehvandi profid rajameistrid siiski. Aga ka sellega said nad hakkama.
Aeg-ajalt oli rajaääres näha murdunud keppe ja kaotatud spordigeele. Kui ma 30. kilomeetril oma energiavarude järgi haarasin, kukkus mu joogipudel märkamatult rajale ning seetõttu olin sunnitud teeninduspunktides joogile erilist rõhku panema. Olin oma jooki hoidnud just viimaseks kolmandikuks, aga sedapuhku läks siis nii, et oma pudelist maratoni vältel juua ei saanudki. Tartu maratoni korraldus on õnneks väga heal tasemel ning seetõttu piisas täielikult teeninduspunktide värskendavatest joogipeatustest. Otsustasin, et kui järgmisel korral taas rajale peaksin minema, siis pole oma pudelt mõtet kaasa haarata – kõik vajaliku saab teeninduspunktidest kenasti kätte.
Esimest korda tundsin mõningast väsimust kuskil 40. kilomeetril, kuna libedad tõusud nõudsid palju energiat. Guaranaekstrakt aitas mind tagasi kulgemisfaasi. Vaikselt hakkasid küünarnukid tuikama ning oli tunda, et paaristõuked nõuavad ka käelihastelt lõivu. Kuskil 45.-50. kilomeetri paiku kiskusid ka jalad kangeks. Pikka aega paaristõukeid tehes harjub keha selle liigutusega ära ning kui siis järsku vahelduvsammule üle minna, on tunne ikka pehmeltöeldes ebamugav. Aina keerulisem oli ka laskumiste kükitamisasendist välja tulla.
Umbes 15 kilomeetrit enne lõppu vaatasin taas kella ning sain aru, et kui midagi hullu ei juhtu, siis võib õnnestuda sõita isegi pisut alla 3:50. Kiirust sundis takka ka see, et lubasin perele, kes oli tulnud pika tee Lõuna-Eestisse koos minuga kannatama, olla tagasi Otepääl kell 14. Libedad tõusud, kuid vastukaaluks veelgi libedamad laskumised Elva metsade vahel, olid mind viimasteks kilomeetriteks üksjagu ära kurnanud. Suurte kiiruste peal tuli olla seega väga ettevaatlik. Eriti kohtadel, kus rajajäljed kippusid nö välja jooksma või kus kaks laskumisrada omavahel kokku jooksid. Hirmutavad olid ka kurvidega laskumised, kus tuli taas jalgade tööd väga hoolsalt kontrollida.
Kui esimesel maratonil sai tõustud üle 3000 koha, siis andis kuni lõpuni energiat see, et kogu aeg oli keegi, kellest mööda sõita (kuigi see oli radu vahetades ning tõusudel mööda joostes väga tülikas ja kurnav) … sel korral aga avastasin, et viimased viis kilomeetrit ei tahtnud enam keegi väga selg ees vastu tulla. Mõtlesin endamisi, et küllap olen lõpuks jõudnud nö oma õigesse gruppi. Ja küllap olingi. Sest mis mul siin priisata, olin ju sel aastal sõitnud veidi alla 300 kilomeetri. Kuigi ka see on minu jaoks täitsa korralik tulemus. Enamat tahta oleks olnud liiast. Nii ma siis kulgesin oma grupiga finiši suunas. Elvas olid olud ehk kõige vesisemad. Kuskil õnnestus lausa suusasaapaga vette vajuda.
Viimased paar kilomeetrit kulgesid võidurõõmus. Tundsin, et aeg võib tulla tõesti koguni veidi alla 3:50. Valus oli, aga meel oli rõõmus. Kuigi olin rajal algusest peale vaid iseenda konkurent, lõi finišieel välja siiski ürgne võitlusinstinkt mitte kedagi endast lõpukiirendusel mööda lasta. No sellised asjad lihtsalt peavad õnnestuma. Jess! Tablool oli aeg 3:49:25,3. Koht 811. Olin enda senise tulemuse ületanud enam kui 40 minutiga. Minusuguse pühapäevasuusataja jaoks oli see medalit väärt saavutus. Ja ennäe imet, medal mulle kaela pandigi. Veelgi suurem üllatus oli see, et ema ja isa olid mind Haapsalust finišisse õnnitlema tulnud. Aitäh. Järgnes soe õlu AleCoqi telgis ja traditsiooniline vanakooli saun Elva spordikeskuses. See ongi õnn.
Reformierakond: valitsuse soov haridust Ida-Virumaal venestada on vastuvõetamatu
Pressiteated
18. Veebruar 2019 12:00
Reformierakonna Riigikogu fraktsioon on seisukohal, et Kohtla-Järvelt riigigümnaasiumi avamine kakskeelsena on vastuvõetamatu ja Keskerakonna valitsuse vastav otsus tuleb ringi teha.
“Peaminister Ratase ja haridusminister Repsi hämamine ja venitamine sel teemal näitab, et Keskerakond on võtnud eesmärgiks ignoreerida Ida-Viru eestlasi ja jätkata hariduse hiiliva venestamisega. Seda olukorras, kui Eestis on ühiskonnaüleselt jõutud seisukohale, et eeskätt venekeelse kogukonna huvides on üleminek ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile,” ütles reformierakonna fraktsiooni aseesimees Maris Lauri.
Uuringud näitavad, et 75 protsenti venekeelsetest lapsevanematest soovib, et nende laps saaks hea eestikeelse hariduse. Riigigümnaasium on suuna näitaja meie haridussüsteemis ning need koolid peavad olema eestikeelse õppega, leiti Reformierakonna fraktsioonis.
„Oleme seisukohal, et sellise tegevuse eest väärivad nii haridusminister kui ka peaminister umbusaldust. Arvestades, et on Riigikogu viimane töönädal, kasutab Keskerakond ära olukorda, et parlamentaarset kontrolli valitsuse üle pole enam võimalik teostada. Valijad peavad sellisele Keskerakonna tegevusele andma valimistel hinnangu. Keskerakonna poolne hiiliv venestamine peab lõppema ning meie eesmärk on, et suuruselt Eesti viiendas linnas antaks jätkuvalt kvaliteetset haridust eesti õppekeelega koolis,“ ütles Reformierakonna juht Kaja Kallas.
Maris Lauri: Kas Ida-Virumaa eestlased on lõplikult hüljatud?
Blogid
16. Veebruar 2019 17:47
Maris Lauri
Selline küsimuse püstitus võib kõlada dramaatilisena, kuid just selliseid tunded on paljude Ida-Virumaal praegu elavate või sealt pärit eestlaste hinges. Ei, asi ei ole demagoogiline. Ei, asi ei ole ka poliitiline kähmlemine. Asi on tõsine ja paljude jaoks traagiline. Et nö tavalise Eesti elanik seda mõistaks, alustan kaugemalt. Ida-Virumaast rääkides on põhilisteks märksõnadeks põlevkivi, energeetika […]
Maris Lauri: Räägime maksulaekumistest
Blogid
14. Veebruar 2019 13:24
Maris Lauri
Rahandusministeerium on värskelt raporteerinud, et keskvalitsus kogus 2018. aastal makse 0,4% rohkem kui eelarvesse planeeriti. Tundub justkui, et oldi tublid. Reaalsus ütleb, et kukuti põhjalikult läbi. Koolis saaks selle eest hindeks mitte „kahe“, vaid „ühe“. Selgitan miks. Majanduskasv eeldaks tugevamat maksulaekumist Eelmise aasta riigieelarve koostati eeldusel, et majanduskasv tuleb 3,3%, SKP nominaalkasv on 6,9%, hõivatuid […]
Arto Aas: Keskerakonna valimisvõit vallandaks tõelise maksupõrgu
Blogid
14. Veebruar 2019 13:17
Arto Aas
Arto Aas, kandidaat nr 228. Kristiine, Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosa.
Pole mingit kahtlust, et majandus
ja maksud on nende valimiste üks põhiteema. Miks? Esiteks on valimiste kahe põhirivaali – Reformierakonna ja
Keskerakonna – nägemus maksudest äärmiselt erinev. Teiseks on näha piisavalt
märke, et Eesti ja maailma majandus hakkab jahtuma ning me peame uue majanduslanguse
tulekuks tõsiselt valmistuma. Kolmandaks on maksudel oluline roll nii
riigieelarve täitmisel kui inimeste ja ettevõtete käitumise muutmisel. Seega –
Arto Aas, kandidaat nr 228. Kristiine, Haabersti ja Põhja-Tallinna linnaosa.
Pole mingit kahtlust, et majandus
ja maksud on nende valimiste üks põhiteema. Miks? Esiteks on valimiste kahe põhirivaali – Reformierakonna ja
Keskerakonna – nägemus maksudest äärmiselt erinev. Teiseks on näha piisavalt
märke, et Eesti ja maailma majandus hakkab jahtuma ning me peame uue majanduslanguse
tulekuks tõsiselt valmistuma. Kolmandaks on maksudel oluline roll nii
riigieelarve täitmisel kui inimeste ja ettevõtete käitumise muutmisel. Seega –
valikud on olulised ja põhimõttelised.
Reformierakond on Keskerakonna valitsuse maksu- ja majanduspoliitika suhtes väga kriitiline. Põhjuseid on palju. Ratase valitsus tõstis 2017. aasta suvel õlleaktsiisi korraga 70% ning aastaga kokku 104% ehk enam kui kahekordseks. Selle tagajärjel tekkis Eesti lõunapiirile Euroopa suurim piirikaubandus. Iga kolmas Eestis joodud õlu on täna toodud Lätist. 340 miljonit aktsiise on laekumata, alkoholi tarbimise languse trend muudetud tõusuks. Suletud on üle 50 maapiirkonnas oleva poe, kannatavad Tallinna hotelli- ja restoranipidajad ning isegi kultuuriasutused.
Läbimõtlemata
aktsiisitõusude tõttu kukub Soome turistide arv ka põhjapiiril, mille rahalist
kaotust hinnatakse 160 miljonile eurole. Seega võib öelda, et lühikese ajaga on
aktsiisipoliitika tõttu kaotatud pool miljardit eurot. Selle raha eest oleks
saanud valmis ehitada 125km neljarealist Tallinn-Tartu maanteed.
Eestis on ettevõtjad andnud
valitsuse majanduspoliitikale negatiivse hinnangu. Maksusüsteemi ei pea õiglaseks üle poolte
inimestest. Majandusvabaduste globaalses konkurentsis oleme kukkunud
seitsmendalt kohalt 15ndale. See tähendab langenud konkurentsivõimet ja
nõrgemat majanduskeskkonda. Jahtuva majanduskliima kibedad viljad jõuavad peagi
iga tavalise inimeseni.
Omamoodi üllatav on fakt, et Keskerakond on asunud võtma kõige rohkem raha keskklassilt. Uues 6000 astemega tulumaksusüsteemis on iga euro, mille teenib 1200-2100 eurot teeniv inimene, maksustatud 31,1%-se maksumääraga, sest nende inimeste tulumaksuvaba miinimum hakkab kahanema. Astmelise tulumaksu vead karistavad kõige enam just tavalisi tööinimesi nagu õpetajad, politseinikud, päästjad jne. Loe lisaks ka Kaja Kallase nimekirja Ratase maksusüsteemi kaotajatest. https://www.reform.ee/uudised/kaja-kallas-ratase-maksususteemiga-kaotajate-nimekiri-on-piinlikult-pikk
Eriti ebaõiglase löögi said uue maksusüsteemiga töötavad pensionärid. Eesti rahvastik vananeb ja iga töökätt on tööturule vaja. Jüri Ratase valitsus aga oli esimene, kes läks pensionäride sissetuleku kallale ja maksustas töötavad pensionärid. Pensionäride olukorda ei tee lihtsamaks ka asjaolu, et Eestis on viimasel ajal Euroopa Liidu üks kiireim hinnakasv.
Keskerakonna segane maksusüsteem karistab edasipüüdlikust ja ettevõtlikust. Tööandjad on öelnud, et inimesed küsivad üha rohkem raha ümbrikupalgana või ei taha tööle tulla, sest see ei tasu ära. Uuringute järgi kasvab Eestis varimajandus. Samal ajal lastakse käest ka Eesti riigi korras rahandus. Struktuurne eelarvepositsioon on norme ületavas defitsiidis nii 2018, 2019 kui 2020, sellega oleme kukkunud EL parimate hulgast keskmike hulka.
Paraku pole
see veel kõik. Kui Keskerakond peaks
3.märtsi valimised võitma ja uue valitsuse moodustama, siis ootab Eesti inimesi
ja ettevõtteid ees veel pöörasem maksupõrgu.
Keskerakond on juba kehtestanud või ähvardanud kehtestada kaheksa uut maksu:
–
turismimaks
– ummikumaks
– magusamaks
– pangamaks
– pakendimaks
– automaks
– intressimaks
– teekasutusmaks
Keskerakond
on lubanud edasi minna ka astmelise tulumaksu süvendamisega. Keskerakond on korduvalt andnud Riigikogus
sisse seaduseelnõu, mis kehtestab täiendava 33-protsendilise maksuastme. Varem
on see õnnestunud ära hoida, aga see oleks hüppeline maksukoormuse tõus.
Kui aga Eesti inimesed annavad Reformierakonnale tugeva mandaadi, parandame praeguse valitsuse vead ja kehtestame seejärel maksurahu, et ettevõtjad saaksid rahulikult oma asja ajada, mitte ei peaks valitsuse rapsimise pärast lühikese ajaga oma plaane ringi tegema.
Maailmakogemus
tõestab, et mida lihtsam ja stabiilsem on maksusüsteem ning mida madalamad
maksumäärad, seda parem on maksukäitumine ja maksulaekumised. Jahtuv
majandusruum vajab töötamiseks ja ettevõtluseks soosivat, mitte karistavat
maksukeskkonda.
Reformierakonna plaan on lihtne,
aga tõhus:
- Taastame lihtsa ja ühetaolise maksusüsteemi, mis ei karista töökust ja ettevõtlikkust.
- Teeme 500 eurot tulumaksuvabaks kõigile ja sealt edasi astmeteta süsteemi. Selle süsteemiga jääb Eesti inimestel aastas 200 miljonit eurot rohkem raha kätte.
- Alandame aktsiise konkurentsivõimelisele tasemele, näiteks õlleaktsiisi 2017 kevade tasemele.
- Keskmine pension peab olema tulumaksuvaba.
- Oleme vastu uute maksude kehtestamisele.
Valik on Sinu. E-hääletus algab juba 21.veebruaril. www.valimised.ee
Maris Lauri: Keskerakonna negatiivne suhtumine eestlusesse sai täna taaskord Kohtla-Järve riigigümnaasiumi näitel kinnitust
13. Veebruar 2019 16:15
„Minul ja ilmselt paljudel eestimeelsetel idavirumaalastel on valus kuulda peaministri suust, et Kohtla-Järve riigigümnaasium ei tule eestikeelne. Paljud kohalikud noored ei saa ebapiisava eesti keele oskuse tõttu asuda õppima täielikult eestikeelses koolis, sest põhikooli tasemel on eestikeelne õpe ebapiisav. Kuid see ei tähenda, et noortelt tuleb võimalused võtta, noorte tulevikku silmas pidades tuleb hoopis luua võimalused eriti intensiivseks eesti keele õppeks. Eestikeelne keskkond koolis aitaks sellele kaasa.
„Minul ja ilmselt paljudel eestimeelsetel idavirumaalastel on valus kuulda peaministri suust, et Kohtla-Järve riigigümnaasium ei tule eestikeelne. Paljud kohalikud noored ei saa ebapiisava eesti keele oskuse tõttu asuda õppima täielikult eestikeelses koolis, sest põhikooli tasemel on eestikeelne õpe ebapiisav. Kuid see ei tähenda, et noortelt tuleb võimalused võtta, noorte tulevikku silmas pidades tuleb hoopis luua võimalused eriti intensiivseks eesti keele õppeks. Eestikeelne keskkond koolis aitaks sellele kaasa. Samuti ei tasu unustada, et läheduses asub Jõhvi riigigümnaasium, kus on 60:40 õppevõimalus neile, kes ei ole valmis eesti keele süvaõppeks. Loogiline oleks luua Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi baasil ja TTÜ Virumaa Kolledži koostööl reaalsuunaga eestikeelne riigigümnaasium, kus saaksid õppida ka need venekeelsete põhikoolide lõpetajad, kes sooviksid gümnaasiumi lõpuks omandada nii hea eesti keele oskuse, et nad saaksid hõlpsalt hakkama eestikeelses kõrgkoolis,“ on Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Maris Lauri murelik.
„On solvav, et peaminister peab Ida-Virumaa eestlaste murede vahendamist poliitiliseks kempluseks. Minu arust on selles nii solvang idavirumaalastele kui ka eestlastele - kas tõesti ei tohi Ida-Virumaa eestlased oma muredest rääkida ajal, mil mure on kõige suurem, vaid üksnes siis kui Keskerakond lubab? Eestlased on Ida-Virumaal vähemuses ja eesti keele kasutus piiratud, ikka räägitakse antud piirkonnast kui venekeelt kõnelevate kodanike kodust, unustades põlisrahva, es on 100% eestimeelsed. Ka eestimeelsetel on keeruline ja tihti tekibki lootusetuse tunne vaadates, kuidas kohalikud võimud ehitavad sõltuvussüsteeme,“ lisas Lauri.
„Tänane sõnum Ida-Virumaa eestlastele oli järgmine: Olge vait, leppige venemeelsusega, minge siit minema, siis saavad kohalikud võimud teha, mida tahavad,“ ütles Lauri.
„Kui peaminister sellest aru ei saa, siis on kahju, et ta ei mõista kohalike tundeid ja ei võta vaevaks neid tundma õppida, vaid lepib haridusministri läbikukkumist kajastavate pressiteadetega,“ võttis Lauri pettumuse kokku.
Maris Lauri küsimust tänases Riigikogu infotunnis saab vaadata SIIN