Reformierakondlased: Reps peab õpilastele antud segaseid sõnumeid kiiremas korras selgitama
Pressiteated
20. Aprill 2020 15:15
Heidy Purga
Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni liikmed andsid tänasel parlamendi istungil üle küsimused haridusminister Mailis Repsile, milles soovitakse, et minister koolide edasise toimimise kohta antud segaseid sõnumeid selgitaks.
Arupärimises tuuakse välja, et minister ja haridusministeerium on eriolukorra ajal nii koolide edasise töö kui lõpueksamite ja sisseastumiskatsete kohta andnud väga vastukäivat informatsiooni.
“Inimesed ei saa endiselt aru, mis koolides pärast 15. maid juhtub ja kuidas kooliaasta lõpeb. On ülioluline, et minister annaks neile küsimustele kiiresti täpsed vastused, seetõttu anname korraga üle nii arupärimise kui kirjalikud küsimused,” ütles küsijate nimel sõna võtnud Heidy Purga.
Arupärijad soovivad teada, miks andis ministeerium koolidele info osalise avamise kohta alates 15. maist ilma, et õpetajatele ja õpilastele oleks ette antud konkreetne teave, kuidas õppetöö toimuma hakkab ja mis on osalise avamise eesmärk.
Samuti küsitakse, millal teavitatakse koole ametlikest otsusest koolide avamise kohta, riigieksamite toimumise kohta, põhikooli lõpueksamite kohta ning kui pikalt antakse koolidele aega oma töö ümber korraldada.
Arupärijad soovivad ka teada, miks jäävad suvel ära lõpuaktused, samas kui kultuuriminister on väljendanud lootust, et suvised kultuurisündmused saavad toimuda.
Reformierakonna fraktsioon palub presidendil kaaluda päästeseaduse kobareelnõu välja kuulutamata jätmist
Pressiteated
17. Aprill 2020 19:30
Reformierakonna Riigikogu fraktsioon saatis Vabariigi presidendile kirja, milles palub kaaluda Riigikogus vastu võetud Päästeseaduse muudatuste välja kuulutamata jätmist, sest need võimaldavad põhjendamatut ligipääsu inimeste terviseandmetele.
Kirjas seisab, et juba käivitunud kriisiinfoliinile 1247 tagantjärele seadusliku aluse loomine on igati vajalik, ent täiesti põhjendamatu on kriisiinfoliini valdavalt vabatahtlikest töötajatele juurdepääsu võimaldamine isikute terviseandmetele.
Kirjas juhitakse tähelepanu, et info saamiseks pakutakse üliliberaalne vorm: piisab vaid helistamisest, kahe nime ja isikukoodi ütlemisest, võimalikust seosest eriolukorraga. Kes iganes saab võimaluse küsida delikaatseid isikuandmeid kelle kohta iganes.
“Riigikogu heakskiidu saanud vastav säte õõnestab tervise infosüsteemi usaldusväärsust, ei arvesta isiku sooviga, kellele ta soovib oma terviseandmeid edastada, selleks puudub igasugune sisuline vajadus tänases eriolukorras ja olulisim: see on vastuolus Euroopa Isikuandmete kaitse üldmäärusega riivates olulisel määral inimeeste põhiõigusi, mistõttu palume väga põhjalikult kaaluda Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse (128 SE) väljakuulutamata jätmist,” märgitakse kirjas.
Kaja Kallas: Lisaeelarve
Blogid
15. Aprill 2020 18:42
Kaja Kallas
Reformierakond ei toeta koalitsiooni kavatsust suruda lisaeelarvega läbi poliitiline Brežnevi pakike. Samal ajal aga ei paku valitsus lahendust ravijärjekorras olevatele inimestele ja väikeettevõtjatele.
Lubasime algusest peale, et Reformierakond ei takista lisaeelarve konstruktiivset ja asjalikku menetlemist, et aidata Eesti inimestel ja ettevõtetel kriisiga võimalikult kiiresti ja hästi toime tulla. Ootasime kaasavat ja konstruktiivset arutelu ka koalitsioonilt, mida lubas Jüri Ratas eriolukorra kehtestamise alguses. Kahjuks oli reaalsus teistsugune. Koalitsioon ei kaasanud lisaeelarve arutellu ei avalikkust ega eksperte ning lisas sinna kulukaid meetmeid, mille otstarbekus tekitab pehmelt öeldes küsitavusi. Selle asemel, et suunata rohkem raha suunata tervishoidu, et inimesed saaksid edasi ka plaanilist ravi ja sellesse, et inimeste sissetulekud ei väheneks.
Kriisieelarvesse on sisse kirjutatud mitmed sammud, mis on ebamõistlikud ja ei ole kriisiga kuidagi seotud. Reformierakond ei saa põhimõtteliselt hääletada seaduseelnõu poolt, millega tehakse kriisi ajal valesid samme. Teise samba maksete peatamine, aktsiisilangetused ja ebamäärane raha suunamine MES-i pole kriisi praeguses faasis põhjendatud. Kriisi kuritarvitamine kitsalt erakondlike huvide elluviimiseks oleks võinud olemata jääda, aga valitsusliit ei suutnud sellele kiusatusele vastu seista.
Reformierakonna ettepanekud, mis olid suunatud otseselt kriisi mõjude leevendamiseks hääletas valitsusliit ilma sisulise aruteluta maha. Näiteks tegime ettepaneku, et aktsiiside langetamise asemel tuleks lisaraha suunata tervishoidu selleks, et inimesed, kel on teised tervisehädad kui koroona, ei jääks ravita. Soovisime, et KredExi juurde tuleks eraldi abimeede, mis on mõeldud väikeetevõtetele ja FIEdele, sest neil on kõige vähem tugevusvaru, et kriis üle elada. Pidasime vajalikuks suunata rohkem raha COVID19 erifondi, et leevendada regionaalset šokki ja aidata kriisist räsitud piirkondi (Saaremaad) ja tugevdada haige-ja töötukassa võimekust kriisi ajal inimestele tuge pakkuda. Koalitsioon ei toetanud ka Reformierakonna ettepanekut valmistada ette avaliku sektori kokkuhoiu kohad vastavalt selle, kuidas vähenevad riigi maksutulud.
Vaatamata asjaolule, et kriisieelarvet ei ole võimalik sellisel kujul toetada ei plaani Reformierakond sellele vastu hääletada. Eelarvega on ette nähtud sammud, mille kiiret jõustamist peame vajalikuks. Näiteks töötu-, haigekassa ja KredExi kaudu inimestele ja ettevõtjatele kiiresti toe pakkumine sissetulekute languse vähendamiseks on möödapääsmatu.
Kokkuvõtvalt on koalitsiooni taktika olnud jõuga oma poliitika läbi surumine, mõistlike ettepanekute kõrvale jätmine ja laiapindsest koostööst loobumine. Seetõttu ei toeta Reformierakond „võta või jäta“ lisaeelarvet, mis tuleb hääletusele Brežnevi pakikesena, kuid me ei hääleta sellele ka vastu.
The post Lisaeelarve appeared first on Kaja Kallas.
Reformierakond: lisaeelarve ei aita ravijärjekorras olevaid inimesi ja väikeettevõtjaid
Uudised
15. Aprill 2020 17:45
Kaja Kallas
Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni juhi Kaja Kallase kõne lisaeelarve kolmandal lugemisel.
Reformierakond ei toeta koalitsiooni kavatsust suruda lisaeelarvega läbi poliitiline Brežnevi pakike. Samal ajal aga ei paku valitsus lahendust ravijärjekorras olevatele inimestele ja väikeettevõtjatele.
Lubasime algusest peale, et Reformierakond ei takista lisaeelarve konstruktiivset ja asjalikku menetlemist, et aidata Eesti inimestel ja ettevõtetel kriisiga võimalikult kiiresti ja hästi toime tulla. Ootasime kaasavat ja konstruktiivset arutelu ka koalitsioonilt, mida lubas peaminister eriolukorra kehtestamise alguses. Kahjuks oli reaalsus teistsugune. Koalitsioon ei kaasanud lisaeelarve arutellu ei avalikkust ega eksperte ning lisas sinna kulukaid meetmeid, mille otstarbekus tekitab pehmelt öeldes küsitavusi. Selle asemel, et suunata rohkem raha suunata tervishoidu, et inimesed saaksid edasi ka plaanilist ravi ja sellesse, et inimeste sissetulekud ei väheneks.
Kriisieelarvesse on sisse kirjutatud mitmed sammud, mis on ebamõistlikud ja ei ole kriisiga kuidagi seotud. Reformierakond ei saa põhimõtteliselt hääletada seaduseelnõu poolt, millega tehakse kriisi ajal valesid samme. Teise samba maksete peatamine, aktsiisilangetused ja ebamäärane raha suunamine MES-i pole kriisi praeguses faasis põhjendatud. Kriisi kuritarvitamine kitsalt erakondlike huvide elluviimiseks oleks võinud olemata jääda, aga valitsusliit ei suutnud sellele kiusatusele vastu seista.
Reformierakonna ettepanekud, mis olid suunatud otseselt kriisi mõjude leevendamiseks hääletas valitsusliit ilma sisulise aruteluta maha. Näiteks tegime ettepaneku, et aktsiiside langetamise asemel tuleks lisaraha suunata tervishoidu selleks, et inimesed, kel on teised tervisehädad kui koroona, ei jääks ravita. Soovisime, et KredExi juurde tuleks eraldi abimeede, mis on mõeldud väikeetevõtetele ja FIEdele, sest neil on kõige vähem tugevusvaru, et kriis üle elada. Pidasime vajalikuks suunata rohkem raha COVID19 erifondi, et leevendada regionaalset šokki ja aidata kriisist räsitud piirkondi (Saaremaad) ja tugevdada haige-ja töötukassa võimekust kriisi ajal inimestele tuge pakkuda. Koalitsioon ei toetanud ka Reformierakonna ettepanekut valmistada ette avaliku sektori kokkuhoiu kohad vastavalt selle, kuidas vähenevad riigi maksutulud.
Vaatamata asjaolule, et kriisieelarvet ei ole võimalik sellisel kujul toetada ei plaani Reformierakond sellele vastu hääletada. Eelarvega on ette nähtud sammud, mille kiiret jõustamist peame vajalikuks. Näiteks töötu-, haigekassa ja KredExi kaudu inimestele ja ettevõtjatele kiiresti toe pakkumine sissetulekute languse vähendamiseks on möödapääsmatu.
Kokkuvõtvalt on koalitsiooni taktika olnud jõuga oma poliitika läbi surumine, mõistlike ettepanekute kõrvale jätmine ja laiapindsest koostööst loobumine. Seetõttu ei toeta Reformierakond „võta või jäta“ lisaeelarvet, mis tuleb hääletusele Brežnevi pakikesena, kuid me ei hääleta sellele ka vastu.
Toomas Kivimägi: eriolukorda ei tohi kasutada kilbina poliitagenda realiseerimiseks
Uudised
15. Aprill 2020 17:15
Toomas Kivimägi
Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ütles eriolukorrast tuleneva kobareelnõu teisel lugemisel, et selmet tulla välja kompleksse ajutise õiguslike meetmete paketiga üksnes eriolukorra ajaks, pani koalitsioon kokku eelnõu kõigest: nii sellest, mis seotud eriolukorraga kui ka sellest, mil pole eriolukorraga mingit puutumust.
“Positiivne on, et koalitsiooni soov peatada eriolukorras pankrotiavalduste esitamine ka võlausaldajate jaoks ei leidnud Riigikogu toetust. Olime kriitilised juba eelnõu esimesel lugemisel, tegime ka sellesisulise muudatusettepaneku, mistõttu koalitsiooni katse kirjutada see oma nimele on väga lapsik,” ütles Kivimägi.
„Oleme jätkuvalt vastu ka pankrotivalduse esitamise kohustuse peatamisele juhatuste poolt. Jah, teatud juhtudel võiks see põhjendatult kaitsta ettevõtjaid eriolukorras, ent teiselt poolt kahjustaks see oluliselt majanduskeskkonna usaldusväärsust. On arvestatav oht astuda lepingulistesse suhetesse ettevõttega, kes tegelikult on maksejõuetu,“ lisas Kivimägi.
Kõige kurioossemaks muudatuseks nimetas Kivimägi § 23 "Ravimiseaduse muutmine", millega leevendatakse haruapteegi asutamise tingimusi, seda jäädavalt. “De facto seadustatakse ühte haruapteeki Kohtla-Järvel. Ehk reeglid, mis kehtivad 1. aprillist apteekide asutamisel kõigile, tegelikult kõigile ei kehti,” selgitas Kivimägi.
Taunimist väärt hoiak on Kivimägi sõnul võõrtööjõu ebaterve kohtlemine. „Oleme kahaneva tööjõuga riik, mistõttu kiirema majanduskasvu huvides on vältimatu, et mitte öelda kasulik võõrtööjõudu kasutada. Ka õiguskantsler Ülle Madise on öelnud: “Kui Riigikogu on kehtestanud regulatsiooni, mis võimaldab välismaalastel teatud tingimustel töötamise eesmärgil riiki siseneda, on ka tööandajal õigus eeldada, et riik järgib õiguskindluse põhimõtet ja kehtestatud reegleid ei muudeta ebamõistlikult lühikese etteteatamisega”. Ent valitsuse teerulli see ei peata. Ei peata ka nii Tööandjate Keskliidu kui ka Kaubandus-Tööstuskoja kriitika. Jutt kaasamisest on vaid mull.”
„Väide, et põllumajandus lõpeb hooaeg 31. juulil, nagu on kirjas seadusesse sisse läinud koalitsiooni muudatusettepanekus, on ka midagi täiesti uut, aga loodetavasti mitte uus normaalsus,“ lõpetas Kivimägi.
Andres Sutt: Lukustatud maailm
Blogid
15. Aprill 2020 08:51
Andres Sutt
IMF avaldas eile värske maailmamajanduse ülevaate, pealkirjaks Suur Lukustamine. Prognoosimine ei ole lihtne töö ka tavaolukorras, kuid koroonaviirus on teinud selle mõõtmatult keerulisemaks. Ettevaade sellest, mis juhtub nädala, kuu või poolaastaga on parimal juhul hägune. Selle teadmisega tuleb kõiki prognoose ka täna lugeda.
Sajandi kriis
Ühiskonna ja maailmamajanduse lukustamine peegeldub selgelt majandusnäitajates – selle aasta maailmamajanduse languseks prognoosib IMF -3% ja 2021.a. kasvuks 5.8%. Seda eeldusel, et pandeemia tipp jääb sellesse kvartalisse ja viirus taandub ning piirangud leevendatakse teisel poolaastal. Maailmakaubandus kahaneb 11% ja naftahinnad langevad 42% eelmise aasta suhtes. Võrdluseks, globaalse finantskriisi ajal 2009 langes maailmamajandus -0.1%. See kriis on sügavaim pärast Suurt Depressiooni 1929-1932.
Euroala majandus langeb sel aastal IMFi prognoosi järgi 7.5% ja taastub 2021.a. 4.7%. USA näitajad on vastavalt -5.9% ja 4.7% ning Hiinal 1.2% ja 9.2%. Võrreldes kriisieelse prognoosiga haihtub maailma SKPst kahe aastaga 9 triljonit dollarit.
Kui viirust kontrolli alla ei saada ning piirangud jäävad kestma kauem, kukub majandus sel aastal täiendavad 3% ja järgmisel täiendavad 8%. Pead tõstev protektsionism on lisaoht, mis kriisist väljumist raskendab. Kriisi ulatust näitab ka 100 riigile lähenev laenutaotlejate arv – see on üle poole IMFi liikmeskonnast.
Kui miljardist sai triljon
Ka finantssektori riskid on kasvanud kuid võrreldes globaalse finantskriisiga on pangad praegu palju tugevamas seisus. Suuremad ohud peituvad kõrge tootluse ja finantsvõimendusega ettevõttelaenude sektoris, mille kogumaht on jõudnud 6 triljoni dollarini. Eriti järsult on kasvanud lennu- ja energiaettevõtete riskipreemiad. Aktsiaturgude langus on teada kõigile, kes vähegi finantsmaailma vastu huvi tunnevad.
Keskpankade sekkumine on olnud laiaulatuslik ja jõuline – juhtivad keskpangad on lubanud suurendada oma varaoste kokku ca 6 triljoni dollarini. Nii olemegi märkamatult jõudnud ajastusse, kus arvestusühikuks on miljardi asemel saanud triljon (ehk tuhat miljardit). Kuidas maailm sellest võlakoormast välja kasvab, on suur küsimus.
Mida teha?
IMFi majanduspoliitika soovitus selleks kriisiks on lihtne – toetusmeetmed peavad olema kiiresti rakendatavad, ajutised ja mõjusad ning meetmeid tuleb vastavalt kriisi arengule häälestada.
Mida sellest prognoosist järeldada Eestile? Erinevalt globaalsest finantskriisist ei ole oodata maailmamajanduse kiiret taastumist ning kukkumine on sügavam. Kui eelmise kriisi järel pakkus meile leevendust tööjõu nõudlus Põhjamaades, siis nüüd on tööjõu liikumine pigem piiratud. Euroala liikmelisus on meie suurim eelis möödunud kriisiga võrreldes. Kõik muu on juba meie endi kätes – toetusmeetmete täpne sihitus ja ajaline piiritlus, nende kiire ja minimaalse bürokraatiaga rakendamine ning pidev valmisolek kriisimeetmeid häälestada – need on kolm põhimõtet, mida inimesed ja ettevõtjad riigilt ootavad ning vajavad.
The post Lukustatud maailm appeared first on Andres Sutt.
Reformierakonna blogi: Väike- ja mikroettevõtjaid ei tohi kriisis külma kätte jätta
Blogid
14. Aprill 2020 17:27
Keit Pentus-Rosimannus, Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
Keset eriolukorda on vaja inimestel selgust ja ettevõtjatel kindlust. Lisaeelarve oleks võinud pakkuda mõlemat, aga paraku pole siin õieti kumbatki.
Eriolukorra väljakuulutamisest on möödas kuu. Iga päevaga tuleb juurde neid väikeseid ja mikroettevõtjaid, kes on raskustes, kelle tavapärane äritegevus, sissetuleku teenimine ja võib-olla ka mitmele teisele inimesele töö andmine lihtsalt seisab. Nad on endast teada andnud ja abi palunud, et selles alles algavas kriisis ellu jääda. Et kriis üle elada.
Keit Pentus-Rosimannus, Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
Keset eriolukorda on vaja inimestel selgust ja ettevõtjatel kindlust. Lisaeelarve oleks võinud pakkuda mõlemat, aga paraku pole siin õieti kumbatki.
Eriolukorra väljakuulutamisest on möödas kuu. Iga päevaga tuleb juurde neid väikeseid ja mikroettevõtjaid, kes on raskustes, kelle tavapärane äritegevus, sissetuleku teenimine ja võib-olla ka mitmele teisele inimesele töö andmine lihtsalt seisab. Nad on endast teada andnud ja abi palunud, et selles alles algavas kriisis ellu jääda. Et kriis üle elada.
Lisaeelarvega on kõikidele Eesti mikro- ja väikestele ettevõtjatele kokku plaanis suunata 10 miljonit eurot, läbi EASi. Lisaeelarve seletuskiri ütleb, et see toetusmeede on mõeldud nendele, kes kriisi järel soovivad oma äri ümber kujundada, uusi teenuseid pakkuma hakata või uusi tooteid tootma, senist tootmist ümber korraldada. Aga selleks, et kriisi järel veel elus olla, tuleb kriis kõigepealt üle elada. Ja nagu mõistate, võib nende praegu hädas olevate mikro — ja väikeettevõtjate hulgas olla tuhandeid selliseid, kelle teenused või tooted on praegu neist sõltumatult sunnitud pausil, mitte läbikukkunud ja väljavahetamist vajavad. Senise tegevuse ümberkorraldamine toetuse saamise eeltingimuseks seadmine ei ole nende suhtes õiglane. Tõstatasime Reformierakonnaga selle probleemi. Esitasime ka ettepaneku väikestele ja mikroettevõtjatele suunatud toetuse suurendamiseks. Ettepanek hääletati valitsusliidu poolt maha.
Mis on valitsuse sõnum ettevõtlusele?
Kriisipaketi näitab, et valitsus toetab esmajärjekorras tööjõumahukaid ettevõtteid, kes usuvad, et normaalsete olude taastudes on neil võimalik oma äri taaskäivitada samal kujul, töötukassa meetmetega. Töötukassa meede aitab kanda tööjõukulusid ja seda osaliselt. Samal ajal kui toetatakse tööjõumahukaid ettevõtteid, vajaliku tööjõu puuduse leevendamist terves reas sektorites takistatakse.
Neid väikeseid ettevõtjaid kes on teinud investeeringuid lisandväärtuse kasvatamiseks ja tulevaseks tööjõumahukuse kahandamiseks, näiteks seadmetesse või masinatesse, neid, kes peavad teenindama rendikulusid ja liisinguid — töötukassa meede aga ei aita.
Ehk siis valitsuse sõnum paistab olevat -
- tööjõumahukus hea
- vajalikku lisatööjõudu Eestisse ei lase
- tehnoloogilisse hüppesse investeerinud otsigu pärast kriisi pigem uus suund.
Igaüks saab ise otsustada, millise hinnangu ta sellisele majandusvisioonile annab või mida valitsuse poliitika läbimõeldusest arvab.
Reformierakonna ettepanek oli ka kriisipaketi toetuste disainimisel mitte unustada väikeseid- ja mikroettevõtjaid, mitte unustada Eesti majanduse pudelikaelu nagu töökäte vähenemine ja strateegilist hädavajadust viia läbi tehnoloogiahüpe, mis aitaks sellega toime tulla.
Suure tõenäosusega tullakse kõigi nende teemade juurde tagasi suvel — ütles parlamendi arutelul rahanduskomisjoni esimees. Sinna on kolm kuud aega. Mida väikesed- ja mikroettevõtjad nii kaua teevad? Kuidas pausile pandud majandusolukorras toime tulevad? Lisaeelarve peaks sellele küsimusele vastama. Aga jättis vastamata.
Kommentaar ilmus 14.04 “Postimehes”
Väike- ja mikroettevõtjaid ei tohi kriisis külma kätte jätta was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Toomas Kivimägi: koalitsioon avab ukse põhjendamatuks ligipääsuks delikaatsetele isikuandmetele
Uudised
14. Aprill 2020 13:00
Toomas Kivimägi
Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ütles täna Riigikogus, et parlament plaanib päästeseaduse muutmise käigus anda ilma igasuguse põhjuseta infotelefoni 1247 vabatahtlikele ligipääsu delikaatsetele isikuandmetele.
Nimelt näeb seadus ette, et infotelefoni töötajad saaksid kriisi korral anda telefoni teel küsijatele infot, mis haiglasse on nende lähedane viidud, kui küsija oskab öelda enda ja lähedase nime, isikukoodi ja seose kriisiga.
“99% koroonapatsiente, kes täna haiglasse viiakse, on kontaktsed ja suutelised ise andma kontaktisiku nime. Ehk puudub vähimgi seos eriolukorraga.” rõhutas Kivimägi.
Kivimägi sõnul on õiguskantsler abipolitseiniku kobareelnõu kontekstis viidanud, et isegi eriolukorra juhile (peaminister!) ega eriolukorra tööde juhile ei ole põhjendatud isikuandmetele ligipääsu andmine, mistõttu ei tohiks seda ammugi anda vabatahtlikele kriisiinfoliini töötajatele.
“Kui inimene saab täna kriisiinfotelefonilt teada, kas tervishoiuteenust on osutatud või kuhu haiglasse inimene on viidud, siis saab ju üheselt öelda, et see inimene on koroonahaige. Need ongi delikaatsed isikuandmed, riive põhiseadusega ilmne,” selgitas Kivimägi.
“Ei ole ühtegi teist nii liberaalset ligipääsu delikaatsetele isikuandmetele, kui see seadus tahab anda. Piisab helistamisest, pead teadma kahte nime ja kahte isikukoodi ja saad andmed ükskõik kelle kohta. See on täiesti põhjendamatu ja arusaamatu,” märkis Kivimägi.
“Siin on 0% poliitikat! Küsimus on tervisesüsteemi usaldusväärsuses, millelt saeme praegu ühe jala alt ära,” lõpetas õiguskomisjoni aseesimees.
Kaja Kallas: Suuname raha tervishoidu, töötajate ja ettevõtjate abiks
Blogid
13. Aprill 2020 17:42
Kaja Kallas
Me menetleme koroonaviirusega seotud lisaeelarvet. Sellel kriisil on kaks poolt: üks on tervishoiukriis ja teine on ühiskonna sulgumise tagajärjel tekkinud majanduskriis. Selle lisaeelarvega me peaksime andma valitsusele loa teha kulutusi, mis on vältimatult seotud kas tervishoiukriisi edukaks lahendamise või ühiskonna sulgumisest tingitud majanduskriisi pehmendamisega. Sellest lähtuvalt tegi Reformierakond ka oma muudatusettepanekuid.
Lubasime algusest peale, et Reformierakond ei takista lisaeelarve konsturuktiivset ja asjalikku menetlemist, et aidata Eesti inimestel ja ettevõtetel kriisiga võimalikult kiiresti ja hästi toime tulla. Me oleme oodanud kaasavat ja konsktruktiivset arutelu ka koalitsioonilt, mida lubas eriolukorra juht Jüri Ratas. Kahjuks on reaalsus siiani olnud teistsugune.
Aga head koalitsioonisaadikud, kes te pole olnud rahanduskomisjoni arutelude juures. Teil on võimalik siin saalis toetada muudatusettepanekuid, et seda kriisi edukalt lahendada.
Tegime ettepaneku, et aktsiiside langetamise asemel tuleks lisaraha suunata tervishoidu selleks, et lühendada ravijärjekordi. Inimestel on ka muid haigusi peale koroonaviiruse ja need vajavad samuti ravi. Kui tervishoiule ettenähtud raha kulutatakse ainult koroonaviirusega võitlemiseks ära, siis inimesed võivad samuti surra. Lihtsalt teistesse haigustesse. Tervishoid vajab neid miljoneid ja see ei ole küsimus mitte rahas, vaid inimeste eludes.
Soovisime, et KredExi juurde tuleks eraldi abimeede, mis on mõeldud väikeettevõtetele ja FIE-dele. Eesti majandus toetub väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kel on seda kriisi raske üle elada, sest hinge taga pole varusid, mis lubaksid pikalt inimestele palka maksta, kui teiselt poolt oma kaupa pole võimalik müüa või teenust osutada. Aitame väikeettevõtjaid!
On üldine arusaam, et selles kriisis saab kõige rohkem ja pikemalt pikka turismisektor, kus on palju töötajaid. Soovisime, et rohkem raha läheks turisimisektorile, et need ettevõtted kriisi üle elaks.
Pidasime vajalikuks suunata rohkem raha COVID19 erifondi, et aidata kriisist räsitud priikondi (näiteks Saaremaa) ja tugevdada haige-ja töötukassa võimekust kriisi ajal inimestele tuge pakkuda.
Erasektor saab selles kriisis rängalt pihta. Erasektor on pidanud koondama, palku vähendama, tegevuse seiskama. Tänu sellele vähenevad suures ulatuses ka riigi maksutulud ehk tulud, mille arvel peetakse üleval avalikku sektorit. Avalik sektor seda pole pidanud kulusid piirama, aga meie arvates pole see õige. Kui avalik sektor oma kulusid kokku ei tõmba, siis elab avalik sektor justkui mingis oma maailmas, kus pidu kestab edasi. Palun oleme erasektoriga solidaarsed. Toetage sellesisulist muudatusettepanekut! Ma tean, et vähemalt Isamaa erakond peab seda sisuliselt õigeks, näidake seda ka oma poolthäältega.
Kallid kolleegid, igaüks teist saab toetada meetmeid, mis aitavad tervishoiusektoril, töötajatel ja ettevõtjatel see kriis talutavamalt üle elada. Palun teeme õigeid otsuseid!
The post Suuname raha tervishoidu, töötajate ja ettevõtjate abiks appeared first on Kaja Kallas.
Maris Lauri: kahju, et rahanduskomisjon Reformierakonna sisulisi muudatusettepanekuid ei toetanud
Uudised
09. Aprill 2020 16:00
Maris Lauri
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri avaldas pärast tänast komisjoni istungit kahetsust, et saadikud ei toetanud Reformierakonna tehtud sisulisi muudatusettepanekuid kriisimeetmete paketti lisaeelarves.
"Rahanduskomisjon toetas küll mõnd Reformierakonna ettepanekut, mille eesmärgiks oli kriisimeetmete kasutamise avatus, kuid suuremad ja olulisemad ettepanekud jäid toetuseta," ütles Maris Lauri.
Tema sõnul võis oodata, et koalitsioon jääb toetama aktsiisilangetusi ja pensioni II samba maksete peatamist, kahjuks ei toetanud valitsuserakonnad aga ka neid Reformierakonna ettepanekuid, mille mõte oli pakkuda lisatuge mikro- ja väikeettevõtetele kriisi akuutses faasis toimetulekuks.
"Me soovisime kahekordistada EASi abimeetmeid mikroettevõtetele ja turismile ning samuti luua lühiajaliste laenude garantiimeetme mikro- ja väikeettevõtetele Kredexis, sest viimane keskendub eelkõige keskmise suurusega ettevõtetele. Need ettepanekud hääletati maha," märkis Maris Lauri.
Ta lisas, et komisjoni aruteludes tuli ikka ja jälle teemaks, et meetmed peavad olema lühiajalised ja olema täpselt sihitud ning tulemuslikud. "Mitte kõikide täna toetust leindud meetmete juures ei ole meil sellist veendumust." lõpetas rahanduskomisjoni aseesimees.