Tahes tahtmata tekib küsimus, et miks te olete  enda poolt eelmisel varakevadel langetatud otsustega nii kaitses? Jääb mulje nagu mõlemad erakonnad püüaksid endale ja oma toetajatele õigustada, et Reformierakonnale „ei“ ütlemine isegi läbirääkimiste alustamiseks ja ülepeakaela EKRE rüppe jooksmine, on olnud ainumõeldav ja õige otsus. Kui see tõesti oleks nii, siis te ei peaks ju end nii meeletult veenma?

Reformierakond on olnud koalitsioonis nii Keskerakonna kui ka Isamaaga. Mõlemal juhul oleme me võtnud vastu palju Eesti jaoks olulisi edasiviivaid otsuseid. Me ei ole lõhkunud, vaid ehitanud juba olemasolevale. Me ei ole otsinud teemasid, mis Eesti ühiskonda lõhestavad, vaid püüdnud leida kohti, mis inimesi kokku toovad. Seda ei saa aga öelda praeguse koalitsiooni kohta. „Sidusa ühiskonna“ sildi all käib ühiskonna pooleks rebimine, solvamine ja ründamise sellise hooga, mida Eesti pole varem näinud.

Teiseks torkab silma, et endiselt räägib Keskerakond sellest, mis Reformierakond on valesti teinud. Seda mantrat kordas Edgar Savisaar ja kordavad edasi ka nädalavahetusel valitud värsked Keskerakonna juhatuse liikmed. Mul on teile küsimus – kaua te seda juttu räägite? Te olete nüüdseks 4 aastat valitsust juhtinud, kokku pannud 5 riigieelarvet! Mis te ise olete selle ajaga ära teinud, mille üle uhkust tunda? Alkoholiaktsiiside tõstmine ja seejärel jälle alandamine? Riigile üüratu laenu võtmine, mis läheb igale Eesti elanikule imikust raugani maksma 4000 eurot? Toimiva ja lihtsa maksusüsteemi lõhkumine? Teise pensionisamba lõhkumine? Välistööjõu ja tudengite kiusamine? Keskerakond on selles koalitsioonis kõik ära andnud, et täita vaid koalitsioonipartnerite lubadusi.

Kolmandaks tõusis Keskerakonna kongressil väärtuste küsimus. Keskerakonna aseesimees Mailis Reps ütles, et EKRE valiti partneriks kuna nende väärtused sobivad Keskerakonnale paremini kui väärtused, mida kannab Reformierakond. See on nüüd küll huvitav areng. Meenutuseks Keskerakonna juhtide varasemad väljaütlemised:

Jüri Ratas: „Kui ma ütlesin, et erakond, kes lõikab päid maha, kes ei ole nõus teatud rahvuste või rassidega, see on minu jaoks võimatu nendega ühiselt koostööd teha ja EKRE on tõesti nii öelnud.“ (22. 11. 2018)

Jüri Ratas: „Mul on võimatu mõista käitumist, millega EKRE poliitikud tallavad jalge alla meie vaba riigi alusväärtusi.“ (11.11.2018)

Jüri Ratas: „Kui jutt on olnud ­EKREst, et kui see erakond jätkuvalt soovib päid maha võtta, kui ta jätkuvalt soovib segregatsiooni rahvuse ja rassi alusel, kui ta ütleb nendele naisterahvastele, kellel ei ole mingil põhjusel lapsi, et nad on kuidagi teisejärgulised, siis need on need kohad, kus ma ei saa üle joone astuda ja koostööle asuda.“ (16.1.2019)

Jüri Ratas: „Valimiste võitu on vaja selleks, et välistada Reformierakonna ja EKRE äärmusparempoolse valitsuse loomine. Õiglane riik austab kõiki oma inimesi, mitte ei vastanda kogukondi küüniliselt häälte nimel. “ (13.10.2018)

Jüri Ratas: „Ma olen öelnud, et kui EKRE oma väärtusi ei muuda, on minul väga raske nendega koostööd teha. Kui ta muudab, siis me võime sellest teemast rääkida.“ (4.3.2019, päev pärast valimisi, ETV)

Seda nimekirja võiks veel jätkata, eriti enne valimisi väljaöeldud jõuliste sõnumitega, millega välistati EKRE-ga koostöö. Ent on ühemõtteliselt selge, et Keskerakonna juhid olid varasemalt veendunud, et neil on EKRE-ga täiesti erinevad väärtused ja kui EKRE väärtused ei muutu, siis nendega koostööd pole võimalik teha. Ma usun, et kõik nõustuvad, et EKRE väärtused ei ole muutunud. Kui nüüd Keskerakonna aseesimees ütleb, et koalitsioonis EKRE-ga ollakse seetõttu, et nende väärtused kattuvad, siis ainuke järeldus saab olla, et hoopis Keskerakonna väärtused on muutunud ja kõik, mille eest sõnades nii jõuliselt seisti enne valimisi, on ära antud. Või pole neid väärtusi tegelikult kunagi olnudki. See on kurb mõlematpidi.

Ma imestan endiselt, et Reformierakonnale heidetakse ette, et me esimesel tunnil peale valimistulemuste selgumist ei keeranud selga valijatele antud lubadustele, vaid jäime oma antud sõnale kindlaks. Kui oma lubaduste kohene unustamine on tunnustamisväärt  „poliitiline strateegia“, siis on meil poliitilise kultuuriga midagi ikka väga valesti läinud.

Kokkuvõtvalt on Eesti arengu jaoks kahjulik, kui Keskerakond muutub Jüri Ratase juhtimisel EKRE maailmavaate võimendajaks ja suurimaks tagant kiitjaks. Sellisel juhul on meil peaminister, kes jääbki vältima Helmede punaseid liine. Nii ei suuda ta kaitsta ja kõnetada neid ühiskonnagruppe, kes praegust ühiskonda lõhki kiskuvat kurssi ei toeta.  Lõpetuseks soovitan Keskerakonnal ja Isamaal lõpetada oma erakonna ja valijate hirmutamise Reformierakonnaga. Kui teil on ebamugav, piinlik ja hirmtunne, siis seda põhjustab teie kolmas koalitsioonipartner, mitte meie.

Tõeliseks väärtuste lakmuspaberiks tuleb sügisel Riigikokku jõudev ühiskonda lõhestav referendum. Kui Keskerakond läheb toetama ühiskonda pooleks rebiva referendumi korraldamist, siis on kõigile üheselt selge, et selle valitsusega ei ole muutunud mitte EKRE, vaid Keskerakonna väärtused.

The post Kas EKRE väärtustest on saanud Keskerakonna väärtused? appeared first on Kaja Kallas.

"Minu õetütrega õpib Hollandis koos 23-aastane Valgevene neiu Sasha. Ta rõõmustas väga, kui presidendi Roosiaia vastuvõtule kutsuti tema Eestis õppiv kaasmaalane ja kinnitas, et Eesti vabaduse lugu inspireerib Valgevene noori. Tema Valgevene eakaaslased on viimased nädalad seisnud rahumeelsetel demonstratsioonidel inimõiguste ja -vabaduste eest Minski tänavatel. Osad neist on tänaseks politseivägivalla tõttu haiglaravil," ütles Riisalo.

"Täna totalitaarsete režiimide ohvrite rahvusvahelisel mälestuspäeval kõlanud kõned väljendasid kurbust meie inimeste kannatuste tõttu, aga ka toetust ja kaastunnet Valgevene rahvale. Vähim, mida saime Reformierakonna naistega, emade, tütarde ja abikaasadena teha, oli valgesse riietudes toetada Valgevene emade, tütarde ja abikaasade ning kogu rahva püüdlust olla demokraatlik riik, kus inimõigused ning -vabadused on väärtused," sõnas Riisalo.

Lisaks Signe Riisalole riietasid tänasel mälestusüritusel end valgesse Reformierakonna fraktsiooni juht Kaja Kallas ning liikmed Heidy Purga ja Liina Kersna. Manusesse on lisatud pilt mälestusürituselt.

“Meil on tekkinud tõsine kahtlus, et vähemalt mõned valitsuse finantsabi otsused ei vasta 2020. aasta lisaeelarve eelnõu seletuskirjas määratud tingimustele ning samuti pole võimalik Vabariigi Valitsuse otsustes näha ühtset joont, mille alusel on abiotsused tehtud,” ütles Reformierakonna fraktsiooni juht Kaja Kallas.

Seetõttu paluvad Kaja Kallas ja Riigikogu rahanduskomisjoni liige Andres Sutt anda ettevõtete kaupa ülevaate, kuidas finantsabi saajad vastavad KredExi strateegiliste ettevõtete toetusmeetme kasutamise tingimustele ning kas neil puudusid alternatiivsed rahastusvõimalused.

Samuti küsivad Riigikogu liikmed, millised on strateegilise ettevõtte tunnused, kellel on võimalik Vabariigi Valitsuse otsusega kvalifitseeruda KredExi abimeetmete kasusaajaks. Kuidas on tagatud ettevõtjate ühetaoline kohtlemine, kui palju laekus taotlusi Kredexi strateegilisele ettevõtlusele mõeldud meetmetele ja mis alustel valiti välja toetust saavad ettevõtted?

Lisaks peab peaminister selgitama, kuidas on tagatud, et riigipoolsete meetmete tulemusel ei moonutata konkurentsi ja ei anta ühele turuosalisele konkurentsieelist.

Kirjalikule küsimusele vastamiseks on peaministril aega kümme tööpäeva.

“On viidatud ka Eestit esindava advokaadibüroo huvide konfliktile, sest büroo on esindanud näiteks Prevezon Holding LTD’d, keda kahtlustatakse seotuses suurte rahapesuskeemidega,” lisas Sutt.

“Lepingu sõlmimine rahandusministri poolt kõiki soovitusi ignoreerides tundus algusest peale kahtlane, aga nüüd on ajakirjanduses avaldatud veel detaile, mis vajavad kindlasti avalikkusele lahti seletamist,” lisas rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri.

Valitsus on väitnud, et ettepanek pakkumus esitada saadeti kolmele õigusbüroole. Küsimuses soovitakse teada, miks valiti just need advokaadibürood, mitu kutse saanud advokaadibürood sellele vastas, kuidas kontrolliti büroode võimalikku huvide konflikti, mille alusel toimub töö tasustamine ning mis on lepingu maksimaalne maksumus, sh fikseeritud tasu ja edukustasu.

Kirjalikule küsimusele vastamiseks on peaministril aega 10 tööpäeva.