Reformierakonna fraktsioon esitas peaministrile arupärimise aktsiisipoliitika kohta
22. August 2018 07:15
Riigikogu Reformierakonna fraktsioon pärib peaminister Jüri Rataselt aru, miks tema valitsus ei tegele piirikaubanduse piiramise ja aktsiisipoliitikaga.
„Rahandusministeeriumi 13. augusti pressiteates on ülevaade käesoleva aasta poolaasta maksulaekumisest, millest selgub, et 2018. aasta I poolaastaga on laekunud eelarvesse planeeritud alkoholiaktsiisist 35,8%, tubakaaktsiisist 41,9% ning kütuseaktsiisist 44,2%. Võrdluseks 2016. aastal, laekus poole aastaga oluliselt enam: 51,6% planeeritud alkoholiaktsiisist, 52,6% tubakaaktsiisist ja 48,8% kütuseaktsiisist. Lihtne võrdlus näitab, et selle aasta maksulaekumised on planeerituga võrreldes oluliselt kehvemad ja riigieelarvesse laekumised jäävad väiksemaks riigieelarvesse planeeritust,“ andis majanduskomisjoni liige Maris Lauri ülevaate.
„Oktoobris 2016 soovis Keskerakonna fraktsioon teada, kas valitsus ikka kooskõlastab naabritega aktsiisimäärasid. Keskerakonna fraktsioon oli siis kindlal seisukohal, et aktsiisipoliitika kujundamisel peab arvestama ka naabrite aktsiisipoliitikaga. Vaid siis täidavad aktsiisimäärad oma eesmärki ning oleksid tõhusad,“ tuletas Lauri meelde.
„21. augustil toimus Eesti ja Läti valitsuste ühisistung, kus peaminister Jüri Ratase sõnul alkoholipoliitikaga seotud küsimusi ei arutatud. Pressikonverentsil oli Ratas seisukohal, et iga riik teeb ise oma aktsiisipoliitikat,” märkis Lauri.
„Nagu andmed osutavad, oli 2016. aasta riigieelarve maksulaekumised ja kulud planeeritud vastavalt võimalustele ja reaalsetele oludele, mida ei saa öelda 2018. aasta kohta. Kehtivad aktsiisimäärad on võrreldes naabritega liiga kõrged, ja ka ka üle Eesti elanike taluvusläve. Praegune Keskerakonna juhitav valitsus aktsiisipoliitikas viga ei tunnista ja pole toetanud Riigikogus kahel korral Reformierakonna poolt esitatud aktsiisimäärade vähendamise ettepanekuid toetanud. Vastupidi aktsiisimäärad kasvasid sellel aastal ja kasvavad ka tulevikus,“ lisas Lauri.
„Kui 2016. aastal oli Keskerakond mures kütuseaktsiisi määra üle ning selle üle, et Eesti transpordiettevõtted tangivad kütust Eesti asemel Lätis, siis nüüd seda murelikkust näha pole, millest järeldub, et kogu Keskerakonna kahe aasta tagune murelikkus oli näiline ja tänavune ühekordne aktsiisimäära langetus pole andnud tulemusi. 21. augusti Päevalehes ilmunud lugu kinnitab, et ettevõtted ostavad endiselt kütuse Lätist. Meil on tõsine kahtlus, et valitsusel pole plaani või tahet lõpetada selline piirikaubandus. Muutused võrreldes 2016. aastaga on toimunud, aga halvemuse suunas - transpordifirmadele on lisandunud ka kodumajapidamised, kes käivad kaupa ostmas Lätis,“ oli Lauri murelik.
„Kuna asjad on võrreldes 2016. aastaga läinud halvemaks, aga Keskerakond ja küsimused esitanud Kadri Simson on vahepeal saanud valitsusse, küsime peaministrilt samad küsimused. Meie eesmärgiks on aru saada, miks lubab Keskerakond opositsioonis olles üht, aga valitsusse sattudes teeb teisiti,“ soovib Lauri teada.
1) Kui palju on kehtivad aktsiisimäärad Eestis kõrgemad kui Lätis? Kui palju on selline aktsiisierinevus toonud tööd juurde Maksu- ja Tolliametile võitluses musta turu ja salakaubandusega?
2) Kui suur on Eesti maksutulu kaotus kasvanud aktsiisidest ja piirikaubandusest?
3) Kas Teie hinnangul on järsult kasvanud piirikaubanduse Eesti jaoks probleem ja kui on, siis kuidas kavatsete sellega tegeleda?
4) Miks te loobusite Eesti ja Läti valitsuste ühisistungil aktsiiside teemalisest vestlusest? Miks Teie hinnangul ei pea aktsiisipoliitika kujundamisel naabritega arvestama ja kas on teada kui palju on naabritel plaanis tõsta aktsiisimäärasid?
5) Mis takistab piirikaubanduse lõpetamiseks aktsiise langetada, nagu teie erakond ühe valimisteemana on välja pakkunud?
Keskerakonna arupärimise 17. oktoobrist 2016 leiate siit: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/a53e8bd0-8c70-416f-b82d-bbcee4d6cc85
Kalle Laanet: abipolitseinike tõhusam kaasamine suurendab turvalisust
21. August 2018 12:15
Riigikogu arutab homme abipolitseiniku seaduse muutmise eelnõud, mille eesmärgiks on abipolitseinike senisest efektiivsem kaasamine politseitöös. Eelnõu ühe algataja, Riigikogu aseesimehe ja endise siseministri Kalle Laaneti sõnul võimaldab abipolitseinike pädevuste suurendamine muuta kogukondi turvalisemaks.
„Vabatahtlike roll politseitegevuses on aasta-aastalt kasvanud ning üha enam on inimesi, kes soovivad oma kogukonna turvalisuse eest seismisel rohkem panustada,“ ütles Laanet. „Senine tegevus on toonud välja mitmeid seadusandlikke kitsaskohti, mis ei võimalda seda piisavalt efektiivselt kasutada.“
Laaneti sõnul vajab tänane seadus muutmist ning abipolitseinike õigusi ja pädevusi tuleb suurendada. „Näiteks ei saa pidada mõistlikuks tänast piirangut, mille kohaselt ei ole abipolitseinikul õigust liiklusrikkujat kinni pidada, kui selleks pole eelnevalt politseilt luba saadud. Samuti näeb eelnõu ette abipolitseinike kaasamise kriminaalpolitsei töös ning antakse õigus kontrollida narkootiliste või psühhotroopsete ainete kasutamist.“
„Abipolitseinikud mängivad üha suuremat rolli siseturvalisuse tagamisel. Anname neile vabatahtlikele võimaluse seda tööd tõhusamalt teha,“ põhjendas Laanet eelnõu tähtsust.
Reformierakonna blogi: Kristen Michal: hea lennuühendus toob Eestisse sama palju lisaraha kui istuv valitsus praegu Lätti…
Blogid
21. August 2018 14:33
Kristen Michal: hea lennuühendus toob Eestisse sama palju lisaraha kui istuv valitsus praegu Lätti viibKristen Michal, majandus- ja taristuminister 2015–2016, riigikogu majanduskomisjoni liige ning Tallinn — Helsinki püsiühenduse toetusrühma esimees
Ühenduste kvaliteet määrab igaühe elus palju. Riikidega pole teisiti, ühendused määravad kuuluvuse.
Kristen Michal: hea lennuühendus toob Eestisse sama palju lisaraha kui istuv valitsus praegu Lätti viibKristen Michal, majandus- ja taristuminister 2015–2016, riigikogu majanduskomisjoni liige ning Tallinn — Helsinki püsiühenduse toetusrühma esimees
Ühenduste kvaliteet määrab igaühe elus palju. Riikidega pole teisiti, ühendused määravad kuuluvuse.
President Lennart Meri näiteks unistas Tallinn — Berliini rongiühendusest, mitte luksuslikematest restoranvagunitest Moskvasse. Reformierakonna plaan on kvaliteetsed ühendused, mis teevad Eestit suuremaks, liites meid ruumiga kuhu tahame kuuluda. Siseriiklik teedevõrk peab olema kaasaegne, inimeste teedelveedetud aeg lühemaks muutev ja ohutust, mitte liiklusstressi pakkuv. Tallinn — Helsinki tunnel kasvatab majandust, nagu ka lennuühendused. Neljarajalised teed tõstavad ohutust ja annavad majandusele uut hoogu üle Eesti.
Kaugemalt kodupoole tulles — Eestit teevad suuremaks kvaliteetsed ühendused Euroopaga. Rail Baltic — kiire rongiühendus Euroopa südamesse — on Lennart Meri unistuse realiseerimine. Sõit rongiga Berliini on vähem kui kümne aasta pärast reaalne võimalus. Reserveeritult tuleb suhtuda selle ühenduse kriitikutesse. Palju sõltub istekohast, Keskerakond on tänaseks näiteks pooldajaks üle tulnud. Liisk on pealegi juba langenud, trammiühendus Lennart Meri nimelise lennujaama ja Tallinna südalinna vahel on Rail Balticu tuleku esimene käegakatsutav samm. Uued trammid ja ühendused on pärit juba eelmise valitsuse ajast, nagu mõtted Tallinna Sadamast sarnase trammiliini vedamisest, kuid transpordivaldkond ongi pika inertsiga — täna tehtavad valikud avaldavad mõju pikalt.
Rail Baltic, mis nagu öeldud, juba kindel, muutub Põhja — Lõuna suunalise kaubaveo jaoks veel kordades põnevamaks, kui liigume uuringutest edasi ja võtame ette Tallinn — Helsinki tunneli. Idee, mis mõned aastad tagasi oli olemas paljuski tänu Ülle Rajasalule, Kaarel Kosele ja paljudele teistele entusiastidele sai uuringurahad, kui Soome minister Anne Berner ja allkirjutanu sõlmisid koos Tallinna Linna, Taavi Aasa ja paljude teistega memorandumi. Uuring sai valmis sel kevadel, suvel on seda küllap hoolega loetud.
Järgmine valitsus on koos Soome hõimuvendadega otsustaja, kas ja millal tunneli teeme. On eraettevõtjaid, kes tahaksid seda juba rajama hakata, küsimata riikidelt sentigi. Pigem pean siiski tõenäoliseks segarahastust, nagu põhjalikus uuringus viidatud — EL, riigid ja reisijatepiletid koos kaubaveoga katavad ühenduse loomise kulud. Selle tulemusel tekkiv Tallinn — Helsinki kaksikpealinn kasvatab nii tunneliehituse aastail, kui ka hiljem meie majandusruumi ja jõukust. Eesti inimestele tähendab see võimalust 20–30 minutiga olla Helsinkis.
Ühendatud majandusruum tähendab suuremat turgu, kindlust julgeolekule keerulistel hetkedel ning atraktiivset kaksikpealinna mis on tugevam Stockholmist või Riiast. Lühidalt öeldes — tegu on plaaniga, mis loob jõukust ja julgeolekut, mitte ei jaga vaid ringi. Kas sõitma hakkab rong või Hyperloop, saab selgeks lähiaastail.
Raudteetaristu korrashoid nihkub igal aastal järjest rohkem reisrongiliikluse poole. Kaubamaht, võrreldes transiidi tipuaegadega, on madal. Rail Balticu ja Tallinna — Helsinki kaubavahetusega on küllap ka kaubavedudel tekkimas uus suund, põhja- lõuna. Eesti transpordipoliitika peab siin tegema inventuuri riigi raudteeühendustest, mida hoida ja uuendada.
Head lennuühendused toovad majandusse raha
Eestisse tulevatest ja väljuvatest ühendustest on oluline ka lennuühenduste kvaliteet. Kuna olen üks väheseid Eestis, kes asutanud toimiva lennukompanii, siis meenutan, et Eesti inimeste ja majanduse vajadus on otseühendused ja tubli ühendusepidaja Tallinnast. Toimivad lennuühendused Tallinna ja siin asuv lennukompanii tähendab majandusele aastas 100–200 miljonit. Umbes sama palju, kui istuv valitsus aastas Lätti saadab. Tublid on nii Tallinna Lennujaam uute ühenduste loomisel kui päästeoperatsioonist sündinud ja nullist alustanud Nordica. Pikemas plaanis on tähtis, et Tallinnast lennataks, ettevõtte vorm või omandiline kuuluvus on teisane, kasvuvajadusel tasuks julgemalt kaaluda erastamist või partnerite kaasamist.
Neljarajalised teed Tallinnast Pärnu, Tartusse ja Narva
Eesti siseste ühenduste pidamisel on kindlasti enim kirgiküttev teema, kas suuremad maanteed saaks teha neljarajaliseks. Vastan, et saaks. Mis see maksaks? 1,5 miljardit ja konservatiivselt kümme aastat. Olles majandus- ja taristuminister kelle ajal sai alustatud vaba Eesti ajaloo suurim taristuehitus, 170 miljoni eest Kose — Mäo neljarajaliseks tegemine, tean, et plaan neljarajalistest teedest on tehtav. Ka laenuta, kui Eesti rahaasjad korras hoitakse. Lähiaastate Maanteeameti eelarve on suurusjärgus 300 miljonit, neljarajaliste teede tegemise rahastus on osaliselt leitav muude tegevuste, ehituste ajastamise arvelt ja osa raha tuleb sellele juurde leida.
Ühendused, mis on majandusele ja tegelikult igaühele olulised, puudutavad andemete liiklumist. Kvaliteetne andmeside peab olema tagatud kogu Eestis. Olen isiklikult veendunud, et tulevik ei ole juhtme küljes, kuid baasvõrk peab ka mobiilseks tegutsemiseks või kõrgemate vajadustega kiireks ühenduseks olema välja ehitatud. Suur töö on siin tehtud, aga osa on veel ees. Eesti peab ka tulevikus olema stardiplatvorm uute kiirete standardite, 5G katsetused on normaalne argipäev, mitte läbimurre ülehomsesse.
Ühendusi ja taristut, millest kirjutada on palju. Pole majandus- ja taristuinimest kes isegi jahedal päeval ei õhetaks mõttest, et midagi saab paremaks teha. Energeetika, ühendused uute, suuremat tootlikkust näitavate ettevõtetega, sammud energiakokkuhoiuks ja palju muud on järgmise nelja aasta tööpõld.
Siseriiklikud transpordiühendused, praamid, bussid ja lennuühendused
Mõni sõna veel ka Eesti sisesest transpordist. Praamisegadus, mille pärandas mulle eelkäija, sai lahendatud ja lähiaastail on küllap vaja edasi liikuda, sest reisijate arv suureneb. Saaremaa sild on minu meelest plaan, mida tasuks kaaluda. Esimese valiku peavad tegema saarlased, sealt edasi saab hakata tegema arvutusi ja otsida vastust küsimusele, et kui erasektor seda rajada soovib, mis on riigi panuse vajadus. Eestisisesed lennuühendused on kindlasti teema, näiteks plaan panna Kuressaarde sõitma suurem lennuk, kui eelmine on püsivalt kõrge täituvusega.
Küll tuleb selle valitsusega koos anda kaasa Kadri Simsonile ja keskparteile sinivalge tasuta silt. Vananenud plaani asemel vajavad Eesti inimesed kvaliteeti, uusi lahendusi. Mõned aastad tagasi arutasime saarlastega, riigikogus ka Kalle Laanetiga, et Saaremaa võiks olla koht kus rakendada selliseid lahendusi, kus inimene saab ise kasutada nõudetransporti. Kas tarkvara, dispetšeri abiga või mistahes moel. Eestile hästi omased ja armastatud nutikad lahendused on vastukaal lihtsalt tsirkuleerivatele bussidele. Mis kasu on tihedamast ühendusest, kui te ei taha sinna sõita? Keskerakonna plaan on siin samast liigast nagu Tallinna bussidega ringelnud reisisaatjad. Mäletate veel neid vestidega tegelasi? Innovatsioon ja uued lahendused ei teki kohtades kus loobitakse arutult raha — Eesti tee peab olema targad lahendused.
Kokkuvõttes — plaanid on meil valmis ja nende teostamine on Eesti tänaseid võimalusi arvestades täiesti realistlik. Kõik millest ülal jutt, on ministrina kas juba alustatud või arvutatud. Viimane, tasutud tasuta transport muidugi välja arvata. Ühendused Eestist välja ja Eesti sees määravad meie inimeste ja majanduse tuleviku jaoks palju. Hoiame siis Eesti hästi ühendatuna.
Arvamuslugu on avaldatud ajalehes EPL 17.08.2018
Kristen Michal: hea lennuühendus toob Eestisse sama palju lisaraha kui istuv valitsus praegu Lätti… was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Reformierakonna blogi: Eesti vajab rakendusuuringute keskust
Blogid
21. August 2018 14:23
Anne Sulling, riigikogu liige
Eesti lähiaastate tähtsamaid prioriteete peaks olema motiveerida ettevõtteid tegelema senisest aktiivsemalt tootearendusega ning investeerima uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, et saaks kasvada loodav lisandväärtus ja ettevõtete konkurentsivõime.
Eesti on praegu Euroopa Liidus kõige viimane ettevõtete osakaalu poolest, kes toovad turule uusi innovaatilisi tooteid või teenuseid. See näitab, kui kehvasti toimib meil teadmussiire majandusse ning kui kaugel oleme teadmistepõhise majanduse poole liikumisel tegelikult.
Anne Sulling, riigikogu liige
Eesti lähiaastate tähtsamaid prioriteete peaks olema motiveerida ettevõtteid tegelema senisest aktiivsemalt tootearendusega ning investeerima uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, et saaks kasvada loodav lisandväärtus ja ettevõtete konkurentsivõime.
Eesti on praegu Euroopa Liidus kõige viimane ettevõtete osakaalu poolest, kes toovad turule uusi innovaatilisi tooteid või teenuseid. See näitab, kui kehvasti toimib meil teadmussiire majandusse ning kui kaugel oleme teadmistepõhise majanduse poole liikumisel tegelikult.
Postimehes ilmunud arvamusloos «Kuidas ületada surmaorgu?» (4.02) kirjeldasin kompleksset lähenemist, mis on vajalik teadustulemuste jõudmiseks uute toodete või teenusteni. Käesolevas loos keskendun selle komplekti ühe olulise lüli, rakendusuuringute keskuse loomise vajadusele.
Maailmas innovatsioonirindel edukate riikide tegemisi jälgides hakkab silma üks ühine nimetaja — neis kõigis mängivad innovatsiooni ökosüsteemis olulist rolli rakendusuuringute keskused. Nad tegelevad uute tehnoloogiate ja toote prototüüpide arendamisega ettevõtete tarvis, teisisõnu on sillaks teadustulemuste rakendamisel.
Eesti riik on seni olnud seisukohal, et prototüüpide ja tehnoloogiate arendamisel võiksid ettevõtetele tuge pakkuda ülikoolid ja euroraha toel projektipõhiselt tegutsevad tehnoloogia arenduskeskused ehk TAKid. Faktid näitavad aga, et see süsteem ei ole meile edu toonud.
Põhjus, miks paljud riigid on loonud ülikoolidest eraldi rakendusuuringute instituudid, seisneb selles, et neil on täita erinev roll. Ülikoolide missioon on anda kõrgharidust ning luua uusi teadmisi alusteaduse ja rakendusteaduse baasil. Ettevõtluses kasutamiseks mõeldud uute tehnoloogiate arendus või toote prototüüpide loomine on ülikoolides pigem juhuslik. Rakendusuuringute instituudi missioon seevastu on süstemaatiliselt teenindada ettevõtteid, aidates neil jõuda uute tehnoloogiate, toodete või teenusteni.
Sellest lähtub kogu organisatsiooni ülesehitus ja mõttelaad. Näiteks see, kas ettevõtte teenindamine on prioriteet või tehakse seda siis, kui põhitegevuse kõrvalt aega ja ressurssi üle jääb.
Vähetähtis pole seegi, et oma olemuselt on ülikool avatud akadeemiline keskkond. Ettevõtete arendusprojektid on aga reeglina konfidentsiaalsed, mis avatud keskkonda hästi ei sobitu.
See ei tähenda, et mõned koostööprojektid ülikoolidega ei võiks õnnestuda. See eeldab, et teadlastel on oma põhitöö kõrvalt aega ja huvid juhtuvad klappima, ent juhuslikkuse põhimõttele ei saa üles ehitada süsteemi.
2004. aastal loodud tehnoloogiaarenduskeskuste (TAK) programm, mis pakkus ettevõtetele teadmisi ja keskkonda rakendusuuringute läbiviimiseks, oli samm õiges suunas. Plusspoolele saab kirjutada 483 töökoha loomist, 604 publikatsiooni avaldamist, 212 doktori- ja magistritöö kaitsmist, 40 patendi registreerimist ning rakendusteaduse kompetentside edasiarendamist mitmes valdkonnas. Põhieesmärk — teaduspõhiste toodete turule jõudmise kasv — jäi aga saavutamata.
Esiteks loodi TAKid eurorahaga projektipõhiselt, mis seadis neile ridamisi piiranguid. Igal TAKil oli piiratud omanike struktuur, mistõttu ei saanud konkurendid neile alati ligi ning nii mõnestki TAKist sai sõna otseses mõttes oma osanike, mitte laiema ettevõtjaskonna teenindaja.
Teiseks loodi TAKid killustatud kujul — iga teemapõhine TAK väikese asutusena eraldi, mitte ühe katuse alla koondunud suurema organisatsioonina. Nõnda oli olemas küll teadusalane kompetents, kuid puudus suutlikkus ja ressurss luua tõhusad tugistruktuurid äriarenduse, turunduse ja müügi vallas. Sellele viitas ka kevadel EASi poolt läbi viidud TAKide diagnostika.
TAKide efektiivsust tootearenduses on pärssinud ilmselt ka tõsiasi, et neil võimaldati tegeleda alusuuringutega (mujal tellivad rakendusuuringute keskused alusuuringud enamasti ülikoolidelt), mis on hajutanud fookuse rakendusuuringutelt. Samuti ei aidanud TAKide edenemisele kaasa haridus- ja teadusministeeriumi otsus jätta nad välja ettevõtetele mõeldud rakendusuuringute toetusmeetme raames aktsepteeritud teenuseosutajate ringist.
Programm lõpeb 2021. aastal ja kohustusi riik TAKide jätkumisega seoses võtnud ei ole. Seega on praegu sobiv aeg valmistada ette teiste riikide kogemusele tuginev uus lähenemine, mis väldiks TAKide juures tehtud vigu.
Kaaludes alternatiive, ei jää rakendusuuringute keskuse kõrval sõelale kuigi palju võimalusi. Enamik Eesti ettevõtteid on väikese või keskmise suurusega ning enamasti puudub neil teaduse ja arendusega tegelev osakond ja infrastruktuur. Seetõttu vajavad nad abi väljastpoolt ja just rakendusuuringute keskus võiks selle lünga täita. Suurettevõtted on meil sageli välisomanduses ning teevad oma teadus- ja arendustööd neis riikides, kus teadlaste hulk on suurem ja infrastruktuur parem. Ilma rakendusuuringute keskuse tekketa on vähetõenäoline, et nad Eestis teadus- ja arendustegevust kasvataksid.
Rakendusuuringute keskuse missioon mujal maailmas on aidata ettevõtteid just seal, kus Eestilgi king kõige rohkem pigistab: tootearenduses ning uute tehnoloogiate loomises ja kasutuselevõtus. Seda saab teha mitmeti. Näiteks Soome VTT või Saksamaa Fraunhofer on keskendunud tipptehnoloogiate väljatöötamisele ja pakkumisele ettevõtetele, et aidata neil konkurentsieelist saavutada. Taani GTS seevastu tegeleb ennekõike kompetentside pakkumisega väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele nende arendusvajadusi arvestades, mitte niivõrd uudsete tipptehnoloogiate väljatöötamisega. Taanis hinnatakse perioodiliselt, milliste kompetentside järele on ettevõtetel nõudlus, ning vajadusel finantseerib riik nende loomist GTSis 90 protsendi ulatuses. See hõlmab vajadusel ka teadmiste ja oskuste sisseostu väljastpoolt Taanit.
Eestile sobiks minu hinnangul nende kahe mudeli sümbioos. Ainult tipptehnoloogiate väljatöötamisele ja rakendamisele keskendumine võib põrkuda vähese kohaliku nõudluse vastu, arvestades praegust ärimudelite valdavat lihtsakoelisust. Millistele kompetentsidele ja valdkondadele peaks Eesti rakendusuuringute keskus keskenduma, on teema, mis vajab selgitamist. Nagu üks põhjamaade rakendusuuringute keskuse juht mulle hiljuti ütles, vajab Eesti brutaalselt ausat hinnangut oma teaduskompetentside kohta ning ühtlasi hinnangut ettevõtete võimekuse kohta teadus- ja arendustegevusse investeerida ja uusi tehnoloogilisi lahendusi kasutusele võtta. Tema soovitas hinnangu tellida mõnelt erapooletult asjatundjalt mujalt maailmas. Olen temaga täiesti nõus.
Rakendusuuringute instituudi käigushoidmine maksab raha, kuid loob aluse sellele, et meie ettevõtete käive suureneks, palgad kasvaksid ning sotsiaaltoetused ja pensionid võiksid tõusta, nii et kokkuvõttes saaks Eesti jõukamaks. Olgu öeldud, et mitte üheski riigis ei toimeta rakendusuuringute keskused riigi toeta. Soome VTT oleks konsultatsioonifirma, mitte uurimiskeskus, kui peaks ilma riigi toeta toime tulema, on märkinud seal töötavad inimesed.
Samas on rakendusuuringute keskused paljudes riikides tänu kompetentside kontsentratsioonile ja laiale koostööpartnerite võrgustikule võtmetähtsusega konkurentsipõhistele grantidele (näiteks ELi raamprogrammi rahadele) konkureerimisel.
Soome VTTs tuleb kolmandik eelarvest riigieelarvest, teine kolmandik ELi raamprogrammist ja teistest konkurentsipõhistest grantidest ning kolmas kolmandik ettevõtluslepingutest — kokku suurusjärgus 250 miljonit eurot aastas. Töötajaid on VTTs veidi alla 2400. Eesti rakendusuuringute keskuse eelarve võiks olla 50 miljonit eurot ja seal võiks töötada umbes 450 töötajat. See oleks Eesti suurust arvestades VTT näite suhtes proportsionaalne. Mõistagi peab riigi osalus algusaastate tegevuste finantseerimisel olema suurem, see saab ajapikku väheneda, kui ettevõtluslepingute ja grantide voog suureneb.
Eestis on selle aasta riigieelarves planeeritud teadus- ja arendustegevuse jaoks 0,81 protsenti SKTst. Nii madala teadusrahastuse tasemelt pole rakendusuuringute keskust luua võimalik ega mõistlik. Mõeldav on see ainult siis, kui täidame juba ammu TAI strateegias võetud kohustuse tõsta riigi teadus- ja arenduskulutused ühe protsendini SKTst. See tähendab praegusega võrreldes umbes 50 miljoni täiendava euro kulutamist aastas. Sellest piisaks rakendusuuringute keskuse töös hoidmiseks ning tugitegevusteks.
Küllap on vaja luua ettevõtetele toetusmeede rakendusuuringute ja tootearenduse tellimiseks. IMF on oma 2016. aasta aprillikuu Fiscal Monitoris välja toonud, et efektiivne riigi toetus ettevõtete teadus- ja arendusinvesteeringutele on 50 protsenti. Kui toetus jääb alla selle, siis on üsna tõenäoline, et arendusprojekti pigem ette ei võeta.
Arvestades Eesti kesist kogemust selles vallas, oleks rakendusuuringute keskuse loomisel mõistlik kaasata rahvusvahelist kogemust ja miks mitte luua rakendusuuringute keskus Eestisse strateegilises koostöös mõne juba edukalt toimiva rakendusuuringute keskusega maailmas. Rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise uue organisatsiooni loomine pole lihtne, ent Eesti majandusarengu seisukohalt on see vältimatult vajalik.
Arvamuslugu on avaldatud 16.08 postimees.ee
Eesti vajab rakendusuuringute keskust was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Ilusat taasiseseisvumispäeva!
20. August 2018 09:00
Kaja Kallas räägib 20. augusti puhul, kuidas see päev temale 27 aastat tagasi tuli ja tänab neid, kelle pingutuste ja ohverduste abiga me iseseisvuse tagasi saime.
Kaja Kallas Reformierakonna suvepäevadel: tuleviku Eestis on riiki majanduses vähem
Uudised
18. August 2018 10:30
Reformierakonna esimees Kaja Kallas tutvustas erakonna suvepäeval liikmetele Riigikogu valimiste majandusprogrammi kuut punkti ja ütles, et tuleviku Eestis peaks riiki majanduses vähem olema.
“Reformierakonna eesmärk on panna kõigi inimeste sissetulekud kiiremini kasvama. Riigi ülesanne on siin teha seaduskuulekate ettevõtjate elu võimalikult lihtsaks ja aidata neil tegeleda kõrgema väärtuse loomisega,” ütles Kallas.
Kaja Kallase sõnul peab järgmine valitsus erastama täielikult või osaliselt need riigiettevõtted, mille omamine pole vältimatu julgeoleku või muudel kaalutlustel. “Nendes kohtades, kus eraettevõtja saab ja soovib teenust osutada, ei peaks riik temaga konkureerima. Ettevõtted nagu Levira, Omniva, Eesti Teed, või Eesti Energia taastuvenergia ettevõte tuleks kas osaliselt või täielikult erastada.”
“Oluline on ka, et riik ei paneks ettevõtjatele liiga suurt koormust. Me peame kriitiliselt üle vaatama ettevõtjate aruandluskohustuse, samuti ei tohiks riik ühe korra küsitud andmeid ettevõttelt uuesti küsida. Kindlasti tuleb jätkata Reformierakonna alustatud nullbürokraatia ja riigiametnike arvu vähendamise algatustega, mis Keskerakonna valitsuse ajal on soiku jäänud,” lisas Kaja Kallas.
Reformierakonna majandusprogrammi kuus punkti.
- Lihtne ja õiglane maksusüsteem
- Uus käik innovatsioonile
- Tänapäeva majandusele vajalikud taristud
- Maailma eelistatuim ärikeskkond
- Kapitali kättesaadavus
- Vähem riiki majanduses
Kaja Kallase artikliga Reformierakonna majandusalgatuste kohta saab tutvuda siin.
Taristuprogrammist on endine majandusminister Kristen Michal kirjutanud siin.
Kaja Kallas: Kust tuleb raha?
Blogid
16. August 2018 12:36
Kaja Kallas
Kui ma vaatan neid mõtteid, millega erakonnad on tänaseks Riigikogu valimiste eel välja tulnud, siis mulle tundub, et fookus on sellel, kuhu raha jagada. Meie jaoks Reformierakonnas on tähtis see, kust raha tuleb. Kui me tahame, et kõigi Eesti inimeste sissetulekud – nii palgad, pensionid kui dividendid – kasvaksid, on ülitähtis, et meie majandus ei jääks kiduma, vaid kasvaks kiiremini. Et seda julgustada, on meie programmis mõned mõtted, mida tahaksin teiega jagada. Meie plaan toetub kuuele sambale:
- Lihtne ja õiglane maksusüsteem
- Uus käik innovatsioonile
- Tänapäeva majandusele vajalikud taristud
- Maailma eelistatuim ärikeskkond
- Kapitali kättesaadavus
- Vähem riiki majanduses
Lihtne ja õiglane maksusüsteem
Praegune valitsus on tekitanud maksukaose, mis tuleb likvideerida. Reformierakonna maksusüsteem on selge ja õiglane ning lihtsalt hallatav. Kehtestame tulumaksuvaba miinimumi 500 eurot kõigile inimestele ja kaotame ära keerulised maksuastmed.
Vähendame aktsiise, mille tõstmisega on praegune valitsus suunanud inimesi maksuraha Lätti viima ning vähendanud Soome turistide arvu Eestis. Selle tulemusena saavad vähem tulu hotellid, restoranid, kultuuriasutused, juuksurid, taksojuhid ja teised turiste teenindavad ettevõtjad ja inimesed. Pärast muutuste tegemist kehtestame maksurahu, et ei peaks kartma, et maksusüsteem iga mõne kuu tagant rabistades ringi tehakse.
Uus käik innovatsioonile
Pikaajalist majanduskasvu loob innovatsioon. Innovatsioon ei teki niisama, vaid selleks on vaja tarkade inimeste koostööd. Suurendamaks teadustöötajate osakaalu majanduses tõstame doktorantide toetust ning toetame innovatsioonikeskuseid, mis aitavad kokku viia ettevõtjaid ja teadlasi. Selleks, et sünniks rohkem innovaatilisi tooteid ja teenuseid, aitame ettevõtjatel rakendusuuringuid teha ja loome rakendusuuringute keskuse, mis aitab ettevõtteid rakendusuuringute, innovaatiliste toote-, teenuse- ja tehnoloogiaprojektide elluviimisel.
Eesti riigi investeeringud teadus- ja arendustegevusesse peaksid olema vähemalt 1% SKT-st ning soovime motiveerida erasektorit ja teadusasutusi suurendama investeeringuid ja kulutusi selles vallas. Kasutamaks ära Euroopa Liidu tuge, liitume Eurostars programmiga, mille alusel lisab Euroopa Komisjon igale riigi poolt teadus- ja arendustegevuseks panustatud eurole omalt poolt neljandiku.
Kohustame riigihangetel rohkem kasutama innovatsioonikomponenti, mille tagajärjel ei hinnata mitte ainult odavamat hinda, vaid ka toodete ja teenuste uuenduslikkust.
Paljud uued teenused on tänapäeval seotud andmete parema töötlemisega, mistõttu teeme riigi, riigile kuuluvate ettevõtete ning turul valitsevat mõju omavate ettevõtjate andmed avatuks (austades loomulikult andmekaitse põhimõtteid), et nende andmete varal saaksid omakorda uued ettevõtjad arendada innovaatilisi tooteid ja teenuseid.
Toetame tööstuste, transpordi, põllumajanduse, energeetika ja teiste sektorite tehnoloogilist arengut ja digitaliseerimist, luues vajalikke koolitusi, mis aitavad ettevõtjatel näha uusi arenguvõimalusil. Tihti on digitaliseerimine seotud hirmude ja teadmatusega, koolitused aitavad seda ületada. Näiteks Iirimaal on väga arenenud e-kaubandus, sinna on jõutud läbi süstemaatilise lähenemise, kus ettevõtjaid selles vallas koolitati.
Arendame välja vajaliku taristu
Selleks, et ettevõtlikud inimesed saaksid üle Eesti tegutseda, on vaja toimivat taristut. Seetõttu ehitame neljarajaliseks Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva maanteed. Alustame kiire raudteeühenduse ehk Rail Balticu rajamist Euroopaga. Toetame Tallinn-Helsingi tunneli ja Saaremaa silla rajamist.
Tänapäeva majanduses on oluline kiire internetiühenduse olemasolu, mistõttu toetame kvaliteetse ja kiire internetiühenduse toomist kõikjale Eestisse. Ka energiaühenduste väljaehitamist tuleb kiirendada ning liitumisprotsesse lühendada nii, et ettevõtted saaksid kiiremini oma tootmisega alustada ja see ei jääks elektriühenduse puudumise taha.
Loome maailma eelistatuima ärikeskkonna
Reformierakond loob ettevõtetele Eestis toimetavatele ettevõtjatele võimalikult hea ärikeskkonna, et muuta asjaajamine kasutajasõbralikuks ja soodsaks ning äriõiguse jõustamise kiireks ja õiglaseks. Eestis tegutsemine peab ettevõtja jaoks olema eelis ning ettevõtja peab end Eestis tundma oodatu ja vajalikuna. Peame vajalikuks oluliselt tugevdada Eesti majandusdiplomaatiat, sealhulgas meie ettevõtete suurimal turul Euroopa Liidus. Seisame järjekindlalt ettevõtete tulumaksu taastamise vastu.
Tööjõupuuduse on ettevõtete arengu peamiseks takistuseks, seetõttu tuleb kiiresti tühistada Keskerakonna valitsuse vale otsus, mis kehtestas kõrgemad maksud töötavatele pensionäridele. Kui ettevõte Eestist töötajaid ei leia, peab tal olema võimalus neid töötajaid mujalt tööle tuua, tingimusel, et riik kontrollib kogu protsessi ja ettevõte hoolitseb selle eest, et sissetulnud töötaja pärast töö lõppemist ka lahkub.
Järgmise valitsemisperioodi suur väljakutse on luua töötamise uuele reaalsusele vastavad reeglid, mis soosivad paindlikke töövorme ja tagavad sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse. Peame mõtlema ka kaugemale järgmisest valimisperioodist ja arutama, kuidas peaks ka maksusüsteem vastama sellele, kuidas inimesed tänapäeval töötavad. Samuti tuleb meil minna üle ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile. Võib tunduda, et see pole majandusteema, kuid tegelikult on just eesti keelt mitterääkivate inimeste hulgas tööpuudus hetkel suurim, järelikult on seal ka kõige rohkem kasutamata töökäsi.
Vähendamaks bürokraatiat, peame oluliselt mugavamaks tegema riigiga suhtlemise. Kui riik on korra ettevõtja käest juba andmeid küsinud, siis ei tohiks ta seda teha teist korda, sest meil on e-riik ja andmebaaside ristkasutus peab toimima ilma inimestele lisakohustusi tekitamata.
Ja nagu ikka, seisab Reformierakond järjekindlalt vastu ettevõtete tulumaksu taastamisele. Uskuge, ka seda on selles valimiskampaanias vaja kõva häälega välja öelda.
Kapitali kättesaadavus
Kui ettevõttel või omanikul pole ettevõtte kasvuks ja arenemiseks piisavalt kapitali, siis on vaja kaasata lisakapitali. Eesti finantsturg on väike, panganduskeskne ja konkurentsivaene, mistõttu tihti pole lihtne kapitalile ligi pääseda.
Arvestades, et Eesti majandus toetub väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, töötame välja sobiva lahenduse (nt Kredexi käendus), mis parandaks väikeettevõtete ligipääsu laenudele, mis on mõeldud tootmise laiendamiseks või uuendamiseks.
Peame oluliseks säästmise suurendamist ja pakume selleks erinevaid võimalusi teise ja kolmanda pensionisamba raames. Eesti pensionifondide raha tuleb rohkem Eesti ettevõtlusse investeerida, ka selleks tuleb finantsturge arendada.
Vähem riiki majanduses
Nii nagu me ei taha, et riik asub reguleerima seda, mis toimub inimeste magamistoas, ei taha me ka, et riik sekkuks liiga palju ettevõtjate tegevusse. Majandus toimib paremini, kui ettevõtjad saavad tegeleda sellega, mida nad kõige paremini oskavad ega pea tegelema liigse bürokraatiaga. Peame vajalikuks erinevate tootmisprotsessi mõjutavate nõuete ülevaatamist, et vähendada ettevõtjate aruandluskohustust. Kujundame ettevõtluse järelvalvega seotud ametid kontrollijatest-karistajatest nõustajateks ja partneriteks. Lühendame päringutele vastamise tähtaegu ja lihtsustame töökorraldust.
Järjest enam on riik astunud ettevõtja pärusmaale ja asunud ettevõtjatega erinevates valdkondades konkureerima. Reformierakond leiab, et seal, kus erasektor soovib teenust osutada, ei peaks seda tegema riik. Riik peaks osalema ettevõtluses ainult siis, kui see on julgeoleku või muudel kaalutlustel vältimatu. Seetõttu erastame kas osaliselt või täielikult riigile kuuluvad ettevõtted, mis neile kaalutlustele ei vasta. Peame vajalikuks, et ka kohalikud omavalitsused erastaksid ettevõtted samadest kaalutlustest lähtuvalt.
Need on meie majandusprogrammi esimesed punktid. Oleme kindlasti avatud kõigi tarkade inimeste mõtetele, mis majandusele veelgi hoogu annaksid. Kirjutage mulle otse, saame kokku ja arutame.
Te küsite nüüd, mis see kõik maksab. Vastus on, et maksab. Kuid toimiv majandus ja hea ettevõtluskeskkond toovad veel rohkem tagasi. Reformierakonnal on plaanis esitada valimisprogramm, mille tulud ja kulud on riigieelarve võimalustega tasakaalus. Täpse plaani ja arvutuste tegemisega tegeleme. Siiski on oluline, et erinevalt teistest erakondadest, kes lubavad erinevatele valijagruppidele lihtsalt sularaha, on meil kindel usk, et nendest investeeringutest tuleb lõpuks meile kõigile rohkem raha tagasi. Kui me tahame, et meil oleks kümne aasta pärast ka äge väike riik, mille üle me uhked oleme, siis tuleb need asjad ära teha.
The post Kust tuleb raha? appeared first on Kaja Kallas.
Andres Sutt liitub Reformierakonnaga ja kandideerib Riigikogu valimistel
Pressiteated
15. August 2018 06:15
Endine Eesti Panga asepresident ja IMFi direktorite nõukogu liige Andres Sutt liitus eile Reformierakonnaga ja kandideerib märtsis Riigikogu valimistel.
Andres Sutt ütles, et tahab aidata anda Eesti majandusele uut hingamist. “Me peame tõsiselt mõtlema, kuidas oma riiki naabritega võrreldes konkurentsivõimelisemaks muuta. Tööjõu maksustamine, aktsiisid ja ettevõtlusmaksud on kõik teemad, mis tuleks kriitiliselt üle vaadata. Usun, et Reformierakonnal on kompetents neid probleeme mõista ja valitsuserakonnana lahendada,” ütles Sutt.
Reformierakonna esimehe Kaja Kallas ütles, et tal on hea meel, et nii pädev inimene Reformierakonnaga liitub. “Andres on aastaid töötanud Euroopas riikidega, kelle rahandus pole nii heas korras, kui meil. Seetõttu on tal teadmine, milliseid karisid vältida ja kuidas meie majandust veelgi konkurentsivõimelisemaks teha,” ütles Kaja Kallas.
Teine teema, milles asjad pole Andres Suti meelest Eestis täna hästi, on eelarve tasakaal. “Kui majandusel läheb hästi, tuleks koguda reserve. Tänane valitsus pole aga isegi majandusbuumi harjal eelarvet tasakaalu saanud,” märkis Sutt. “Kui maailma majandus peaks kriisi sattuma, ja kriis ükskord tuleb, on Eestil täna sellest kindlasti raskem üle saada. See näitab, et eelmisest finantskriisist ei ole õpitud.”
“Eesti on andnud mulle suurepärase hariduse, kultuuri-ja väärtustepagasi ning võimaluse ennast teostada. Nüüd on aeg midagi tagasi anda. See on põhjus, miks ma otsustasin minna poliitikasse ja kandideerida kevadistel valimistel,” ütles Sutt.
Andres Sutt on varem töötanud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondis (EFSF) tegevjuhi vanemnõunikuna, Euroopa Stabiilsusmehhanismis (ESM) pangandusdivisjoni juhina ning Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu liikmena, esindades Eestit IMFi Põhja-Balti valijaskonnas. Aastatel 2017-2018 töötas SUTT Eesti Energias, 2001–2009 oli Eesti Panga asepresident.
Mis on patriotism? | Arvamusfestival 2018
Uudised
14. August 2018 11:15
Urmas Kruuse: valitsuse otsus müüa riigile kuuluv põllumaa enampakkumisel maha ei ole praeguses olukorras sünnis
14. August 2018 05:45
Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees ja endine maaeluminister Urmas Kruuse saatis peaminister Jüri Ratasele põllumeeste palvel kirja, milles palub valitsusel riigile kuuluva põllumaa müügi enampakkumiste näol edasi lükata.
2018 . aasta riigi eelarvesse on planeeritud tulu varude ja põhivara müügist 10,5 miljonit. Tulu on planeeritud saada riigile mittevajalike kinnisasjade müügist ning kasutusvaldusse antud maatükkide müügist.
„Põllumajandusettevõtted on pidanud võitlema raskete kliimatingimustega juba kaks aastat ( 2017. aastal sügisel liigniiskusega ning 2018. aasta kevadel ja suvel põuaga). Põhimõtteliselt toetan lähenemist, et riik endale mitteolulist maad ei hoia vaid realiseerib, aga keerulised kliimatingimused on pannud põllumajandusettevõtted finantsiliselt raskesse seisu. Hetkel ei suuda põllumajandusettevõtted olla põllumaade avalikel pakkumistel võrdsed teistega. Sellepärast on põllumeestele väga oluline, et valitsus nendega raskel ajal arvestab ning põllumaad enampakkumistel maha ei müü,“ kommenteeris Kruuse tekkinud olukorda.
„Loodan, et valitsus mõistab põllumeeste rasket olukorda ning lepib kokku, et riigile kuuluvat põllumaad hetkel enampakkumistele ei viida. Tegemist oleks eelarve mõistes väikese kuluga, aga põllumeeste jaoks suure märgilise suhtumisega,“ lisas Kruuse.