Reformierakond | Parem tulevik!

Main menu

Yoko Alender: Heast uudisest jäi puudu üks hääl

Blogid
21. Detsember 2018 11:15
Yoko Alender
https://yokoalender.ee/heast-uudisest-jai-puudu-uks-haal/

Sellega, et vajame ühtset ja eestikeelset haridussüsteemi, on nõus nii lapsevanemad, teadlased kui sõnades ka poliitikud, ent paraku jäi riigikogus heast otsusest puudu täpselt üks hääl, kirjutab Yoko Alender (riigikogu liige, Reformierakond).

The post Heast uudisest jäi puudu üks hääl appeared first on Yoko Alender.

Jaga:FBTwitter
https://www.reform.ee/3W9

Reformierakonna Euroopa parlamendi valimiste nimekirja juhib Andrus Ansip

Pressiteated
20. Detsember 2018 19:30

Reformierakonna juhatus saatis erakonna üldkogule kinnitamiseks Euroopa parlamendi valimiste kandidaatide nimekirja. 

…

“On ülioluline, et iga Eesti esindaja Euroopa parlamendis oleks kontaktide ja kogemustega poliitik, kellel on oma Euroopa võrgustik ja kes on valmis seisma Eesti huvide eest. Kui suurtel riikidel on saadikuid sadakond, siis meil vaid seitse. Reformierakond paneb neile valimistele välja ülitugeva nimekirja, mida juhib edukas Euroopa komisjoni asepresident Andrus Ansip, kellel järgnevad peaministrikogemusega Taavi Rõivas, ning pikaajaline välisminister Urmas Paet.  Meie eesmärgiks on Euroopa Parlamendi valimised võita,” ütles Kaja Kallas. 

Erakonna nimekirjatoimkonna ettepanekul registreeris juhatus kandidaadid järgmises järjekorras:

  1. Andrus Ansip
  2. Taavi Rõivas
  3. Urmas Paet
  4. Maris Lauri
  5. Kalle Palling
  6. Yoko Alender
  7. Vilja Toomast
  8. Airis Meier
  9. Hanno Pevkur

Valimisnimekirja kinnitab Reformierakonna üldkogu 12. jaanuaril.

Loe edasi
Jaga:FBTwitter
https://www.reform.ee/3mY

Reformierakonna Riigikogu valimiste üldnimekirja juhib Kaja Kallas

Pressiteated
20. Detsember 2018 19:15

Reformierakonna juhatus saatis erakonna üldkogule kinnitamiseks Riigikogu valimiste üleriigilise nimekirja, mida juhib Kaja Kallas, kellele järgnevad Jürgen Ligi ja Kristina Šmigun-Vähi.

Erakonna esimees Kaja Kallas ütles, et Reformierakond läheb valimistele kahtluseta kõige tugevama ja kogenuma meeskonnaga, mille paljud liikmed on valitsemisvastutust kandunud ning valmis seda taas tegema. 

…

“Eriti hea meel on mul, et näen nimekirjas ka palju neid, kes soovivad panustada Eesti paremasse tulevikku ja kandideerivad esmakordselt Riigikogusse just Reformierakonnas. Kristina Šmigun-Vähi, Andres Sutt, Margit Sutrop, Aivar Viidik, Urmas Siigur või Merike Lang on kõik tublid inimesed ja ma loodan, et nad saavad Eesti juhtimisele kaasa aidata,” ütles Kallas.

“Reformierakond on Eestis erandlik seetõttu, et meie üldnimekiri selgub sisevalimiste tulemuste põhjal. Nii on see ka tänavu. Minu ettepanekul nõustusid kaks peaministrit, Siim Kallas ja Taavi Rõivas, liikuma üleriigilise nimekirja ankrumeesteks, et anda oma koht kahele uuele tulijale, Kristina Šmigun-Vähile ja Andres Sutile. Selle ettepaneku kiitis juhatus heaks,” märkis Kaja Kallas.

  1. Kaja Kallas
  2. Jürgen Ligi 
  3. Kristina Šmigun-Vähi
  4. Hanno Pevkur 
  5. Urmas Paet
  6. Kristen Michal 
  7. Aivar Sõerd
  8. Maris Lauri
  9. Arto Aas
  10. Ants Laaneots 
  11. Andres Sutt
  12. Urmas Klaas
  13. Keit Pentus-Rosimannus
  14. Eerik-Niiles Kross 
  15. Kalle Laanet
  16. Liina Kersna 
  17. Urmas Kruuse 
  18. Urve Tiidus 
  19. Yoko Alender 
  20. Marko Mihkelson
  21. Kalle Palling
  22. Vilja Toomast
  23. Laine Randjärv 
  24. Johannes Kert 
  25. Signe Kivi
  26. Toomas Kivimägi
  27. Andrus Seeme
  28. Jüri Jaanson
  29. Valdo Randpere 
  30. Heiki Kranich
  31. Erkki Keldo 
  32. Ivi Eenmaa
  33. Mati Raidma
  34. Madis Milling 
  35. Heidy Purga 
  36. Annely Akkermann
  37. Margit Sutrop
  38. Õnne Pillak
  39. Sulev Kannimäe
  40. Tiiu Aro
  41. Ülle Rajasalu
  42. Toomas Järveoja
  43. Jaanus Ratas
  44. Madis Timpson 
  45. Ants Leemets 
  46. Toomas Kruusimägi 
  47. Mart Võrklaev
  48. Hele Everaus 
  49. Anti Haugas
  50. Merike Lang 
  51. Margus Lepik 
  52. Maido Ruusmann
  53. Liis Klaar
  54. Airis Meier
  55. Maris Toomel 
  56. Rait Pihelgas
  57. Peeter Sibul 
  58. Urmas Siigur
  59. Ülo Needo
  60. Katrin Kuusemäe
  61. Ott Kasuri
  62. Kristo Enn Vaga 
  63. Andrus Umboja
  64. Kaupo Nõlvak
  65. Signe Riisalo
  66. Vladas Radvilavičius
  67. Reno Laidre 
  68. Aivar Surva 
  69. Leo Aadel
  70. Aivar Saarela
  71. Timo Suslov 
  72. Marika Valter 
  73. Tarmo Alt 
  74. Jüri Lebedev
  75. Maire Forsel
  76. Jaan Alver
  77. Meeli Pärna
  78. Eero Merilind
  79. Raivo Meitus
  80. Sten Laansoo
  81. Aivar Viidik
  82. Andres Aro
  83. Raimond Tamm
  84. Jaanus Müür
  85. Juhan Kangilaski
  86. Lembit Kolk
  87. Tõnu Juul
  88. Aivar Rosenberg
  89. Marko Torm
  90. Tiit Soorm
  91. Andrus Punt 
  92. Margit Elviste
  93. Gerol Silkin
  94. Madis Koit 
  95. Toomas Rõhu 
  96. Merili Ranniste
  97. Indrek Kesküla
  98. Mati Sadam 
  99. Helen Mahmastol
  100. Illari Lään 
  101. Kadri Kurm
  102. Tõnu Meijel
  103. Rainar Enden
  104. Andrea Eiche 
  105. Olesja Ojamäe
  106. Andres Mõis
  107. Priit Palmet 
  108. Toomas Nõmmiste
  109. Sergei Gorlatš
  110. Taimo Tugi
  111. Tiit Vahenõmm
  112. Ülvi Nool-Kõre
  113. Art Kuum 
  114. Katrin Helendi 
  115. Taavi Toppi
  116. Marko Raudlam
  117. Merike Peri 
  118. Toomas Kärk
  119. Einike Mölder
  120. Tiina Rühka 
  121. Liana Nõgene 
  122. Riho Tell 
  123. Meelis Soll 
  124. Taavi Rõivas 
  125. Siim Kallas

Valimisnimekirja kinnitab Reformierakonna üldkogu 12. jaanuaril.

Loe edasi
Jaga:FBTwitter
https://www.reform.ee/3mf

Lauri Luik: Tasub mõelda

Blogid
20. Detsember 2018 11:21
Lauri Luik
https://www.lauriluik.ee/tasub-moelda/

…

Demokraatia pidupäeva lähenedes on paslik mõelda, millisena soovime saja-aastast Eestit näha järgmisel kümnendil või pikemaski perspektiivis. Maailmas, sealhulgas ka Eestis toimuv teeb paratamatult murelikuks ja ettevaatlikuks. Lihtne aritmeetika ja mõnetine süvenemine globaalsesse majandusse ning monetaarpoliitikasse näitab, et oleme taas jõudnud majandustsükli turbulentsele laineharjale, millele järgneb varem või hiljem teadagi mis. Vaadates mõnisada kilomeetrit idapoole, pole pilt kuigivõrd roosilisem. Ka Ukrainas toimuv ei ole eestlaste jaoks võõras mure, see on meie mure. Seda tasubki võtta täpselt nii. Brexit, Trump, rahvaste raskesti kontrollitav ränne, isegi kaugel Korea poolsaarel tegutsev äärmuslik diktaator on vaid mõned hoiatavad näited, mille pärast tasub mõelda. Ja muidugi tasub mõelda ka loodusele, globaalsele ökosõjale, mille oleme maale kuulutanud.

Suure maailma tõmbetuuled mõjutavad paratamatult ka Eestit. Nagu meil kohapeal muresid vähe oleks? Äärmuslikkusesse kalduv nö anti-establishmenti ülistav “uute tõdedega” rikastatud hirmutav poliitika on kandunud USA-st ja UK-st meilegi. Ekre teeb selles vallas usinat tööd, ja inimesed usuvad. Tasub mõelda. Soov juhtida Eestit kui uute maksupoliitiliste eksperimentide laborit, on inimestele valusalt näppu lõiganud, mitte ainult töötavatele pensionäridele vaid kõigile, kes siiani on töötanud teadmises, et suurem pingutus ja töökus tagavad parema tulemuse ja ka riigipoolse tänu. Tervitatud olgu astmeline tulumaks ja Keskerakond. Tasub mõelda. Globaalse rahvarände mõju Eestile on siiani olnud õnneks huumor, võrreldes sellega, millise rände on suutnud organiseerida need, kes meie inimesi Lätti jooksutavad. Tsiteerides klassikuid: “Kes kurat tõstis õlleaktsiisi 70 protsenti?” Aitäh Jevgeni! Tasub mõelda.

Peale sedavõrd morbiidseid väljavaateid, on raske ette kujutada, et suudame väikses Eestis midagi määravat kõige selle parandamiseks ette võtta. Ometigi sõltub meist äraütlemata palju. Nii nagu iga inimene saab endas rahu ja tasakaalu leides ümbritseva maailma ilusamaks ja paremaks muuta, on ka Eestil võimalus globaalsel poliitilisel maastikul maailma mõjutada. Meie valikutest märtsikuistel riigikogu valimistel sõltub seega palju. Mitte ainult see, millisena tundub meie ukseesine meile endile, vaid ka see, millisena näevad seda teised, meie külalised ja partnerid. Eesti majanduslik edu ja julgeolek on paljuski tingitud heast koostööst teiste riikidega, sellelegi tasub mõelda, kui teeme valikuid. Tasub mõelda eriti siis, kui meid taas “uute tõdedega” hirmutama püütakse hakata … rassiviha, klassiviha. Meile võib ju tunduda, et keda ikka väikese Eesti tegemised, hoiakud ja väljaütlemised huvitavad, kuid tegelikult huvitavad väga, meie sõnumitel on partnerite hulgas sama kaalukas tähendus kui mistahes teisel osapoolel. Ma ei taha sellega väita, ega väidagi, et peame alati mõtlema samuti nagu meie partnerid. Selgroog on erakordselt oluline, kuid see ei tohi ohtu panna meie usaldusväärsust ega välistada head koostööd oma sõpradega. Ei iial enam üksi … ärme seda palun unusta.

Ja nüüd valikutest. Laual on assortii. Valija otsustada on, kas võtta sinine, punane või sootuks mõni kolmandat värvi komm. Kusjuures mõni võib olla hoopis pomm. Mina soovin elada vabas Eestis, kus räägitakse eesti keeles, hoitakse aus meie rahvuskultuuri ja tavasid, kaitstakse loodust, peetakse lugu heast haridusest ning mõistetakse tugeva majanduse fundamentaalsust, ja mis peamine, väärtustatakse iga inimest. Ma soovin elada Eestis, kus riik sekkub võimalikult vähe inimeste ellu, hinnates kõrgelt meie vabadusi ja vastutust ise otsustada. Ma tahan Eestit, mida hoiab arenemas tugev majandus; aus, lihtne ja pingutama motiveeriv maksusüsteem ning maailmale eeskujuks olev innovaatilisus. Ma tahan rahus oma lapsi kasvatada, pere ja lähedastega koos olla ning unistuste poole pürgida. Ongi kõik. Rohkemat ma ei soovi. Kõige selle vastu räägib suletus ja inimeste hirmutamine, flirt meie ohustajatega, majanduse ja maksudega eksperimenteerimine, ülekulutamine headel aegadel ning aastatega ehitatu lammutamine. 

Taku valikuid.

Lauri Luik

Loe edasi
Jaga:FBTwitter
https://www.reform.ee/3WR

Reformierakond seisis 2018. aastal eestikeelse hariduse, kooliturvalisuse, eelarve tasakaalu, töötavate pensionäride ja väliseestlaste eest.

20. Detsember 2018 09:45

„Reformierakonna fraktsioon on 2018. aastal seisnud eestikeelse hariduse, kooliturvalisuse, eelarve tasakaalu, töötavate pensionäride ja väliseestlaste eest. Samal ajal on koalitsioon tegelenud mikroprobleemide lahendamise, katuserahade jagamisega ja pideva otsustusvõimetusega. Aga võitlus parema tuleviku ja Eesti eest jätkub kindlasti ka järgmisel aastal,“ võttis Reformierakonna esimees Jürgen Ligi aasta kokku.

…

„Reformierakonna fraktsioon andis hiljuti uuesti Riigikogus menetlusse otsuse eelnõu, mis kohustab valitsust korraldama lasteaedade ja põhikoolide muutmine eestikeelseks. Enamus erakondi on antud reformile toetust avaldanud ning selle läbi minek on neile kätte võtmise asi,” kommenteeris Jürgen Ligi.

„ Hiljuti oli Riigikogus esimesel lugemisel Reformierakonna fraktsiooni poolt esitatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu mõte on langetada alkoholi aktsiisimäärad 2017. aasta veebruarikuu tasemele. Alkoholiaktsiisi langetamise eesmärk on peatada alkoholiturism Lätti, suurendades sellega Eesti eelarvetulusid ja parandades rahvatervist. Olgugi, et eelnõu saalis toetust ei leidnud, on Reformierakond kindel, et piirikaubandust on võimalik tagasi pöörata,” lisas Aivar Sõerd.

“Oleme sisse andnud eelnõu, mille eesmärk on töötavate pensionäride maksustamine lõpetada. Eelmise aasta detsembriga võrreldes vähenes jaanuaris 57 % töötavatele pensionäridele välja makstud pension. Keskerakonna, SDE ja IRLi ühine otsus tõsta makse töötavale pensionärile on selle valitsuse üks suurem möödapanek. Mõte liigitada töötavad pensionärid nende hulka, kes peaks kandma valitsejate suurepäraste kulutuste koormat, saab tulla vaid ülimalt küünilistel inimestel. Kuigi eelnõu läbis esimese lugemise, istub see juba ammu kuskil koalitsiooni varasalvedes," lausus Kristen Michal.

„Oleme kaks korda esitanud Riigikogule eelnõu, millega soovisime anda sünnijärgsetele Eesti kodanikele kindlus, et nad ei pea loobuma Eesti kodakondsusest, kui neil on õigus saada ka Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riigi, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa või Šveitsi kodakondsus. Kahjuks lükkas koalitsioon koos EKRE-ga eelnõu tagasi ja ütles sünnijärgsetele eestlastele EI. Meie võitleme väliseestlaste eest edasi, sest leiame, et topeltkodakondsus aitab kaasa meie rahvusriigi püsimisele ja tugevdab sidemeid kõigi eestlastega,“ kommenteeris Hanno Pevkur.

„Andsime menetlusse seaduseelnõu, millega soovitakse fikseerida õpetaja õigused kooliturvalisuse tagamisel. Leiame, et kooliturvalisuse tagamiseks tuleb laiendada õpetajate õiguseid. Turvalisus on täna väga aktuaalne teema ja ilmselgelt tuleks seda tõhustada. Loodame väga, et lisaks eestikeelsele haridusele on meil tulevikus ka turvaline haridus,“ ütles Yoko Alender.

„Andsime aasta jooksul sisse kaks umbusaldusavaldust. Esimene umbusaldamine oli aasta alguses seotud justiitsminister Urmas Reinsaluga, kelle sõnavõtt naistevastase vägivalla teemal solvas paljusid. Teine umbusaldus oli seotud majandus-ja taristuminister Kadri Simsoniga, sest ta ei lähtu Eesti majanduse, vaid era- ja erakondlikest huvidest ning ei näita üles tahet oma tegevust sisuliselt põhjendada ega oma majandusinimese pädevust,“ lisas fraktsiooni esimees Ligi.

 

Loe edasi
Jaga:FBTwitter
https://www.reform.ee/3mg

Kalle Palling: e-residentsus on Eesti edulugu

18. Detsember 2018 14:15

“2014. aastal andsime valitsuses rohelise tule ideele proovida e-residentsuse platvormi abil teha Eesti suuremaks. Hea meel on tõdeda, et e-residentsus on mitte ainult käivitunud, vaid tänaseks toonud Eestisse 10 miljonit eurot. See näitab, et võib-olla oleme leidnud mudeli, millega saame Eesti majanduse teha palju suuremaks, kui ta juba on. Nii nagu igal uuel, maailmas unikaalse lahendusel, on ka e- residentsuse teel olnud erinevaid takisitusi, mida ületada. Aga raskused just selleks teel ongi, et toode veelgi paremaks saaks,” ütles Palling.

…

“Mäletan hästi paari aasta tagust arutelu Riigikogus, mille tulemus oli see, et regulatsioon muutus ja pangaarve avamiseks ei pidanud enam füüsiliselt panka kohale minema. Küll jõuab kätte ka see aeg, kus panganduses laiemalt saabub hetk kui uued asjad ei ole esmapilgul hirmutavad vaid huvitavad.

 Pallingu sõnul on e-residentsuse areng toonud lauale veel mitmeid huvitavaid arutelusid kaasnevate teenuste arendamiseks. “Kõhutunne ütleb, et see on alles algus.​ Kõige uhkem olen selle üle, et riik, kes aastaid disainis paremat keskkonda iduettevõtete jaoks, katsetas ka ise ja lõi põhimõtteliselt valitsuse enda iduettevõtte, mille scale up potentsiaal on peale vaadates paljudele aukartustäratav. Viimane on andnud e-residentsuse projekti juhile Kaspar Korjusele võimaluse panna kokku meeskond maailma parimatest oma ala spetsialistidest kuuest erinevast rahvusest - USA, UK, Prantsusmaa, India, Ukraina ja Eesti. Nii et pole ime, et e-residente on meil juba täna maailma 165st riigist,” kommenteeris Palling.

Loe edasi
Jaga:FBTwitter
https://www.reform.ee/3mM

Kaja Kallas: E-residentsus: Eesti kui teerajaja

Blogid
18. Detsember 2018 13:30
Kaja Kallas
https://kajakallas.ee/postitus/e-residentsus-valge-raamat/

Täna esitleti Kadriorus e-residentsuse Valget raamatut. Ma olen uhke meie e-residentsuse programmi üle. Ma olen uhke, et oleme selles valdkonnas teerajaja. Ma olen uhke, et Eesti on mitte ainult Euroopa vaid kogu maailma kaardil tähistatud särava “digitähekesega”. Meie edulugu teeb meid suuremaks, olulisemaks; meil on oma nägu, me ei ole lihtsalt väikeriik kuskil Ida-Euroopas.

…

Kui ma osalesin e-residentsuse Valge raamatu aruteludel, oli üks minu soovitus teha selgemaks, mida me Eestis oleme sellest projektist saanud. 7,4 miljoni suuruste kulude kõrval on Eestisse tulnud üle 17 miljoni euro raha ning 48 000 välismaalast 165st riigist on ennast Eestiga sidunud, et siinsete e-teenuste abil äri teha. Hoolimata sellest, et e-residentsuse projekti tee pole olnud takistutsteta on need numbrid, mis viitavad selgelt, et sellest projektist on kõigile Eestis reaalne kasu.

Olen ka varem kirjutanud, et teerajaja definitsioon ongi see, et keegi pole ei teed ega riske ette ära kaardistanud. Nende riskikohtadega tuleb ise kogu aeg tegeleda. Kui ühelt poolt riik teeb promo, kutsudes inimesi e-residentideks, aga teiselt poolt pangad neile arveid ei ava, siis on see riigi usaldusväärsuse probleem. Küsimus on, kuidas sellise regulatsiooni kontekstis e-residentsusega jätkata. Olen varem kritiseerinud ka praegust valitsust, mis digiteemasid prioriteetseks ei pea. Seda vajalikum on president Kaljulaidi ja e-residentsuse programmi meeskonna e-residentsuse tuleviku algatus.

Ükski teenus ei saa areneda, kui probleeme ignoreeritakse või nendega adekvaatselt ei tegeleta. Olen nõus Valge raamatu järeldusega, et e-residentsuse programmi eduka jätkumise eelduseks on vaja lahendada probleemid arvelduskontode avamisel, parandada teenuse kasutusmugavust ning pakkuda täiendavaid teenuseid. Me oleme riigina programmi edukalt juhtinud, kui e-residentidest saavad kasu nii Hiiumaa raamatupidaja kui eksporditurge otsiv väikeettevõte.

Samuti on selge, et mistahes valdkonnal on raske areneda, kui konkreetseid prioriteete ja arengusuundi pole. Riik peab suuna kätte näitama selles osas, milliste sektorite ja partnerriikide ettevõtteid me eelkõige e-residendiks ootame. Seejärel peab riik aktiivselt ka selle sihtgrupiga tegelema. Eelnev seondub välismajanduspoliitikaga laiemalt. Sarnaselt analüüsile Eesti välisteenistuse tugevdamiseks (www.diplomaatia.ee), leiame Reformierakonna valimisplatvormis, et Eesti välismajanduspoliitika vajab tugevdamist läbi ühtse ja selge juhtimise ja tegevuskava. EAS ja e-residentsuse üksus ei saa ega pea süsteemist väljaspool tegutsema (vt Valge raamatu ettepanekut avada digi-ID väljastuskohad Sao Paolos, Bangkokis ja Johannesburgis).

Me elame ajastul, kus kogukonnad moodustuvad online’is. Airbnb üürikorteri sobivust kinnitavad eelmiste külaliste arvustused, Facebookis moodustavad sarnaste huvidega inimesed gruppe. Selline grupp või kogukond on e-residendid. Me saame soodustada koostööd ja ärivõimalusi nii selle grupi sees kui sellel grupil Eesti ettevõtjatega. Arvustused võivad tagada usaldusväärsust ka väljaspool Airbnb’d – nt pankadelt e-residentidele. Nagu Valges raamatus välja toodud: kui pank otsustab lõpetada koostöö e-residendiga, võiks riik analüüsida selle põhjusi ja vajadusel ka e-residendi staatuse peatada või lõpetada.

Mul on hea meel tõdeda, et mitmed Valge raamatu järeldused kattuvad Reformierakonna valimisplatvormiga. E-riigi arendamine ja digiteemad laiemalt on meie prioriteet. Me anname endale aru, et sellel ajal, kui meie paigal seisame, jooksevad teised meist mööda. Reformierakonna eesmärk on viia Eesti e-riik uuele arengutasemele. Selleks peame vajalikuks valdkonna eesmärgipärast ja selget arendamist ja juhtimist. Teenuste loomisel lähtume kasutajasõbralikkusest – andmed esitatakse riigile üks kord, e-teenused on “nähtamatud” (selle asemel, et kodanik taotlusi peaks esitama, peab riik õigel ajal ise teenust pakkuma). E-riik ei saa kunagi valmis ja vajab pidevat uuendamist ning toetavat regulatiivset keskkonda. Seame eesmärgiks, et Eesti võtaks esimeste seas kasutusele regulatsioonid, mis võimaldavad kasutada tehisintellekti ning loovad turvalise ja läbipaistva keskkonna uute lahenduste nagu krüptovaluutad ja blockchain kasutamiseks.

Nii, nagu Valges raamatus e-residentsuse kohta leitakse, leiame ka meie, et e-riigi teenused tuleb viia ka mobiilsetesse seadmetesse. Mida rohkem riik e-residentidelt andmeid saaks (kõiki reegleid järgides muidugi), seda rohkem anonüümseid andmeid saaks me riigina avada kasutamiseks ettevõtluses, teadustöös ja muus. Ka meie mõistame küberturvalisuse olulisust ning näeme küberturvalisust ühe e-Eesti eelisarendusvaldkonnana.

The post E-residentsus: Eesti kui teerajaja appeared first on Kaja Kallas.

Loe edasi
Jaga:FBTwitter
https://www.reform.ee/3W6

Keit Pentus-Rosimannus: Reformierakonna keskkonnaprogrammi keskmes on Eesti mets

Pressiteated
15. Detsember 2018 08:45
Reformierakonna juhatus kiitis heaks valimisprogrammi keskkonna peatüki. Peatüki loomist juhtinud Keit Pentus-Rosimannus ütles, et kõige olulisemal kohal on keskkonnaprogrammis mets. 
 
…
“Riigimetsa järjest suurem raiumine selleks, et täita eelarveauke, ei ole mõistlik ega õige. Riigimetsa roll ei ole ainult raiumine. Riigimetsas peab palju rohkem tähtsustama metsa ökoloogilist, kultuurilist ja sotsiaalset rolli,” selgitas endine keskkonnaminister Pentus-Rosimannus. “Tahame Reformierakonnaga, et Eesti saaks ökoloogiliselt säästliku metsamajanduse juhtriigiks maailmas.” 
 
Keskkonnapeatükis rõhutatakse ka seda, et kokkuhoidlik majandamine peab saama loodusvara kasutamise puhul sama loomulikuks, nagu see oli pikka aega riigi rahaasjade juures. “Selleks, et kogu loodusvarast saadavat raha kohe igapäeva kulutusteks ei raisataks, soovime luua Tuleviku investeerimisfondi. See koondaks loodusvarast teenitava riigi tulu ja suunaks selle innovatsiooni toetavasse teadus- ja arendustegevusse,” rääkis Pentus-Rosimannus. 
 
“Eesti terve talupojatarkus pole kunagi raiskamist sallinud. Tahame, et Eesti oleks aastaks 2050 jäätmevaba riik, kus kogu üleliigne materjal võetakse uuesti kasutusse. Ikka selleks, et keskkond oleks parem.” 
Loe edasi
Jaga:FBTwitter
https://www.reform.ee/3mQ

Maris Lauri: Kättesaamatu 1%

Blogid
16. Detsember 2018 19:45
Maris Lauri
https://marislauri.ee/2018/12/16/kattesaamatu-1/

Kuidagi märkamatuks on jäänud Statistikaameti uuemad numbrid teadus-arendustegevusele kulutatud summadest. Kokku kulutati teadus-arendustegevusele 2017. aastal 304 miljonit eurot, mis SKP võrdluses on 1,29%. Kulutuste tegemise kohad jagunesid järgmiselt: ettevõtlussektor 0,61%, kõrgharidus 0,51%, riik 0,15% ja kasumitaotluseta erasektor 0,02% SKP-st. Kõrgeim teadus-arendustegevuse kulutuste tase oli 2011. aastal, mil teadus-arendustegevust tehti 2,31% ulatuses SKP-st, sealjuures ettevõtluses 1,46% ulatuses […]

Jaga:FBTwitter
https://www.reform.ee/3We

Mart Võrklaev: riigikogu, mul on katuseraha pärast piinlik

Arvamuslood
13. Detsember 2018 12:15

Kunagi päriselt katuste parandamiseks loodud katuserahade asemel peaksime täna julgema unistada suuremalt ja võtma ette ka keerulisemaid väljakutseid, kritiseerib Mart Võrklaev riigikogu perspektiivitut "katuserahade" jagamise praktikat.

Minul ja ka teistel omavalitsusjuhtidel üle Eesti võiks täna olla põhjust rõõmustamiseks. Haamrilöök on kõlanud, aeg on asuda kulutama, rõõmustama valijaid ja viima ellu regionaalpoliitikat – nagu riigiisad leiavad, et selle "rahasaju" abil teha saab. Tegelikult aga on piinlik.

…

Kunagi päriselt katuste parandamiseks loodud katuserahade asemel peaksime täna julgema unistada suuremalt ja võtma ette ka keerulisemaid väljakutseid, kritiseerib Mart Võrklaev riigikogu perspektiivitut "katuserahade" jagamise praktikat.

Minul ja ka teistel omavalitsusjuhtidel üle Eesti võiks täna olla põhjust rõõmustamiseks. Haamrilöök on kõlanud, aeg on asuda kulutama, rõõmustama valijaid ja viima ellu regionaalpoliitikat – nagu riigiisad leiavad, et selle "rahasaju" abil teha saab. Tegelikult aga on piinlik.

Jah, ka meie Rae vallas saame tänu Toompeal tehtud otsusele järgmisel aastal üht teist korda saata. Juba plaanis olnud spordiväljaku laiendamine läheb 10 000 euro võrra "odavamaks". Lisaks on viimaks võimalus paigutada raha ühe pika perspektiiviga unistusse, Rae valla trammiliini eelprojekti koostamisse, mitte suunata seda ainult mõnda karjuvasse puudujääki.

Kas meil seda raha ka päriselt vaja läheb? Muidugi, aga kedagi me tänada küll ei kavatse. Tallinnaga piirnevate omavalitsuste transpordiküsimused muutuvad linnastumise perspektiivis aasta-aastalt üha kriitilisemaks. Riigil oleks ammu aeg hakata vaatama veidi laiemat pilti. Paraku on ilmselge, et ka seekord eraldatud raha taga ei ole mitte pikk plaan, vaid lühinägelik ambitsioon.

Tegelemaks paratamatult ees ootavate väljakutsetega ei peaks kohalikud omavalitsused ega vabaühendused ootama koalitsioonijõuluvana. Meie riik peaks pigem looma jätkusuutliku ning ekspertteadmistele rajaneva rahastuse innovatsiooniprojektide ja nutikate lahenduste arendamiseks. Vägisi jääb aga mulje, et täna ei ole kellelgi julgust ega jaksu vaadata tulevikku. Kustutamist vajavaid tulekahjusid on jalaga segada. Seega on lihtsam kommikott arusaamatute reeglite järgi laiali pudistada ning jääda vastutasuks hääli ootama.

 

Kõigil hakkab justkui korraks kergem, kuid nii loome tuleviku asemel vaid ajutist väärtust ja kiiresti kaduvat heaolu.

Omavalitsusjuhina ei tahaks ma küsimusele, kust ühe või teise asja jaoks raha saite, silmad maas vastata, et see on see katuseraha. Tahaksin olla uhke, et suudame regionaalpoliitikat teostades mõelda ka tulevastele põlvedele. Selleks aga peab regionaalpoliitika muutuma "popiks" ka riigitasandil. Tänaste rahvasaadikute arusaam sellest, et 10 000 eurot kodukohta suunatud raha seal midagi päriselt paremaks muudab, on väga elukauge.

Kunagi päriselt katuste parandamiseks loodud katuserahade asemel peaksime täna julgema unistada suuremalt ja võtma ette ka keerulisemaid väljakutseid. Seeläbi võiks pikemas perspektiivis tõusta ka kõikide piirkondade võimekus ning seda ausal ja läbipaistval moel.

Kõige hämmastavam aga on muidugi meie rahvaesindajate selgitustest kõlama jäänud õigustus, et ka neil peab olema võimalus eelarveküsimustes kaasa rääkida. Vabandage, aga kes ometi siis otsustab riigieelarve ülejäänud ligikaudu 11,3 miljardi euro üle ja kas see kaob mingisse musta auku?

Loe edasi
Jaga:FBTwitter
https://www.reform.ee/3mA

Lehed