• Vanemate ja vanematega kohtumine. Need, kes me oleme nende õnnelike hulgas, kelle vanemad on elus, said käia vanemate juures lõunal. Nii mõnegi vanaema juurest tulles ägas vats hea ja parema all, mida seal vaaritati. Koduõppel olevate laste lapsevanematele meenuvad helged ajad, kus lapsed läksid vanavanemate juurde, et vanemad saaksid ka natuke oma aega.

• Sõpradega kohtumine. Sõbrad olid olemas ja lähedal. Nendega sai naeru ja nalja. Nende õla najal sai nutta. Nendega sai lauamänge mängida. Neil sai külas käia ja nemad käisid külas. Jah, teeme meiegi videokonverentse sõpradega, aga see pole ikka päris see, mis lihast ja luust inimesed samas ruumis.

• Teatris ja kinos ja kontserdil käimine. Eestis on palju väga heal tasemel teatreid ja eestlased on harjunud teatris ja kontserditel käima. Kuigi telekanalid pakuvad tasuta etendusi vaadata, siis see pole ikka see sama, kui olla pimedas saalis teatrimaagia keskel. Sama on kinodega. Jah, kodus saab vaadata filme ja seriaale, kuid kui igal hetkel saab filmi panna pausile, et minna kööki võileiba tegema, pole selles seda lumma, mis filmi vaatamisel suurelt ekraanilt. Eesti muusikud teevad tänuväärselt väga toredaid kontserte internetis, kuid seal ei teki seda maagilist sidet publiku ja esineja vahel, mis reaalelus toimuval kontserdil.

• Muuseumid, avastuskeskused, veekeskused, mängutoad. Nüüd, kus ka mänguväljakud on kinni, igatseme taga kõiki neid ägedaid muuseume, kuhu lastega Eestis nädalavahetusel minna sai. Olles käinud muuseumites ka mujal maailmas, võin täie kindlusega öelda, et Eesti muuseumid on erakordselt palju pingutanud, et lapsi haarata ja muuseumites on tõesti huvitav kõigile vanuserühmadele. Lisaks on nii Tallinnas kui ka Tartus erinevaid avastuskeskuseid, kus lapsed said maailma toimimist avastada, veekeskused, batuudikeskused ja mängutoad.

• Koos sportimine. Looduses sportida on mõnus, aga see nõuab suuremat enesedistsipliini kui teha trenni treeneri juhendamisel ja teistega koos. Üheskoos trenni tehes on palju väiksem võimalus, et annad alla, sest näed, et teised ju ümberringi pingutavad ka. Lisaks on rühmatrennides treenerid alati sellised energia ja positiivsuse pommid, et see süstib ka osalejatesse indu. Erinevad harrastused nõuavad erineval tasemel teistega kokku puutumist. Kujutan ette, kui keeruline on treenimist korraldada meeskonnaaladel, kus oluline teistega kokkumäng ja koostöö. Sama väljakutse ees on laulukoorid, tantsurühmad. Üks päev jalutades nägin, kuidas ühe kortermaja ees tantsis ilmselt tipptasemel võistlustantsuga tegelev tüdruk nähtamatu partneriga. See oli ühelt poolt nii ilus ja teiselt poolt nii kurb vaatepilt.

• Õpetajad. Lapsed poleks ilmselt eales arvanud, et igatsevad taga oma õpetajaid. Lapse e-kooli harjutuse lõpus oli küsimus: „Kas sulle see harjutus meeldis ja mis sulle selle harjutuse juures meeldis?“. Piilusin üle õla, mis laps selle kohta vastab. Ja tema vastus oli aus: „ma ei saa nii hästi aru, kui õpetaja ei seleta, nii et ei meeldinud“.

• Inimestega töökoosolekud, mitte videovahendusel. Ühelt poolt on suurepärane, et paljudel on võimalus oma tööd korraldada arvuti vahendusel, kuid teiselt poolt näeb reaalsel koosolekul inimeste vahetuid reageeringuid ja on kindel, et kõik on kohal ja keskenduvad sellele, mida parasjagu arutatakse.

• Reisimine. Olid ajad, kus hea tahtmise korral saime sõita mistahes maailma punkti, kui oli vaid raha ja aega. Euroopas saime liikuda ilma piiri- ja passikontrollita. Või saime üldse liikuda. Kasvõi Saaremaale või vanaema juurde maale.

Seda nimekirja võib igaüks ise täiendada. Kui tahame kõiki neid vabadusi ja võimalusi kiiremini tagasi, siis peame hetkel püsima kodus. Ja kui me need vabadused lõpuks tagasi saame, siis ärme unusta, et need ei ole iseenesest mõistetavad, vaid hinnalised.

The post Hinnalised asjad appeared first on Kaja Kallas.

Mart Võrklaev, Riigikogu liige, Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse liige, Rae vallavolikogu liige

Riigihalduse minister andis eile läbi pressiteate Eesti linnadele ja valdadele julgustava sõnumi, et omavalitsuste tulubaasi ei kärbita ja seetõttu ei ole vaja vähendada planeeritud kulutusi. Nii lilleline, kui loosungist välja võib lugeda, see olukord kahjuks omavalitsuste jaoks siiski pole.

Riigi lubadus, omavalitsuste niigi väikest tulubaasi ja toetusi kriisi raames mitte kärpida on muidugi tore aga mis on selle tegelik kasuefekt? Leian, et meie regionaalse arengu tasakaalu säilitamise koha pealt on see iseenesest mõistetav, et kohalikud omavalitsused võivad loota kokkulepitud tulubaasile ka kriisiolukorras ning ei pea kartma valitsuse karvast kätt, mis võib igal hetkel nende senised plaanid ja prognoosid kummuli keerata.

Rahandusminister Martin Helme teatas eile Esimeses Stuudios, et riik ei plaani oma kulusid kärpida. Viidates samas, et tulumaksu laekumiste kahanemisel langevad ka omavalitsuste tulud ning nad peavad arvestama, et on sunnitud seetõttu negatiivseid lisaeelarveid tegema. Ei saa ega tohi olla nii, kus riik sunnib omavalitsusi oma inimeste arvelt püksirihma pingutama, kuid väidab ise samal ajal, et kärpeid ei tee.

Hirmu ja hurjutamise asemel võiks valitsus anda lootust ja arutelu tuleks pidada selle üle, kuidas saaks riik täna nii mitmeski valdkonnas eesliinil olevatele omavalitsustele appi tulla. Lisa finantseering või riigi tagatisega laen oleks abiks ja aitaks regionaalse tulubaasi vaatest toetad nii elutähtsate teenuste toimepidavust, ehitussektorit, haridussektorit, kultuuritöötajaid kui ka mitmeid teisi olulisi valdkondi, mis on tugevalt seotud just kohaliku tasandi eelarvega. Seda enam, et nii Euroopa Komisjon, kui ka keskpank on riigile täna juba appi tulnud ja seeläbi need eeldused loonud, sest riik saab erinevalt omavalitsustest ise väga soodsatel tingimustel laenu.

On selge, et erakorralisi kulusid on omavalitsustes tehtud juba täna. Suurenenud on vajadus sotsiaaltöötajate, -töötundide ja nende töö tegemiseks vajalike isikukaitsevahendite järele. Kasvanud on elanike ja töötajate ootused erineva teavitustöö ja kommunikatsioonilahenduste osas. Eesliinil viirusega võitlejate lapsed on hoitud meie lasteaedades, kuid samal ajal on palutud tungiva vajaduseta lapsi lasteaeda mitte tuua ja teenuse eest kohatasu nõuda tundub järjest ebamoraalsem. Veelgi enam, mitmed omavalitsused on elanikele juba appi tulnud ja sellest ka loobunud. Loobunud ollakse kahjuks ka mitmetest Eesti elu edasi viivatest unistustest, sest vahepeal jõudsalt laekunud tulumaks teeb kõikide hinnangute kohaselt märgatava hüppe alla ning kohalikule omavalitsusele tähendab see tulubaasi järsku langust. Seega ei ole realistlik hellitada lootusi seni planeeritud investeeringute täismahus ellu viimisest, nagu minister teha palus, kui riik ei rakenda kiireid, konkreetseid ja piisavaid meetmeid omavalitsuste toetamiseks.

Siinkohal tegime Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt valitsusele ka mõned reaalsed ettepanekud, mis annaks omavalitsustele kindlust oma varasemate plaanide järgi edasi minna ning aidata seeläbi meil kõigil kriis edukamalt läbida:

Üksikisiku tulumaksu laekumise vähenemisest tingitud tulubaasi vähenemise kompenseerimine omavalitsustele. Lasteaedade sh eralasteaedade ja- hoidude töös hoidmisega (vanematele antud kohatasu vabastuste) vähemalt osaline kompenseerimine ning omavalitsustele pikaaegsete väga soodsate või 0 intressidega laenude võimaldamine.

Kutsun valitsust üles tegema omavalitsutega koostööd, meie ettepanekuid arvestama ning käituma ka omavalitsuste ja nende elanike osas solidaarselt.

Avaldatud Postimees.ee 27.03.2020

Jälgi autori tegemisi sotsiaalmeedias:

Facebook

Aitäh valitsus, et ei võta viimast? was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.

Euroopa Liidu liikmesriigid peavad lõpetama meditsiiniseadmete tarnimise piiramise Euroopa Liidu sees. Oluline on, et ELi liikmesriigid tagavad meditsiiniseadmete piisava tootmise ja tarnimise, et need oleksid Euroopas olemas kõikjal, kus seda vajatakse. See viirus ei austa ühtegi piiri ning katsed üksinda sellega võidelda ilmselt ebaõnnestuvad. Oluline on tagada Euroopa Liidu siseturu toimimine, et tarned ja tooted jõuaksid sinna, kuhu vaja.

Kontrolli tugevdamine ELi välispiiridel vastavalt reeglitele ja rahvusvahelistele kohustustele aitab tagada Schengeni süsteemi tõhusat toimimist. Piirikontrolli taastamine ELi sees peab põhinema tervisekaitseasutuste soovitustel. Vastasel korral põhjustab see rohkem kahju kui kasu. Euroopa riikide vahel on vaja rohkem usaldust ja koostööd, et viirusepuhang kontrolli alla saada. Euroopa Parlamendi president on kinnitanud, et kõik Euroopa riigid saavad tuge oma tervishoiusüsteemidele. See tähendab seadmete tarnimist, haiglate toetamist ja vaktsiini võimalikult kiireks väljatöötamiseks vajalike uuringute rahastamist. Esimene prioriteet on inimelude päästmine.

Teine kohustus on kaitsta töökohti, ettevõtteid ja majandust. ELi riikidel on lubatud kulutada kõik vajalik töötajatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele, ettevõtetele ja pankadele toetuse tagamiseks. Lisaks ELi liikmesriikide võetud kohustustele on ELi eelarvest selleks saadaval vähemalt 37 miljardit eurot.

Valitsused saavad kasutada kogu stabiilsuse ja kasvu paktis ette nähtud paindlikkust ning kriisist mõjutatud sektoritele ja ettevõtetele on riigiabi lubatud. Nüüd peavad ELi nõukogu ja Euroopa Parlament need esmased ettepanekud heaks kiitma. Usun, et Euroopa Parlament teeb seda kiiresti.