Öeldakse, et aeg tundub ootajale pikk. Selle kohta on isegi nali, et minuti pikkus sõltub sellest, kummal pool tualeti ust sa parasjagu oled. Euroopa Parlamendis olen teinud tähelepanekuid, et need, kes alustavad oma kõnet sõnadega “ma räägin väga lühidalt” räägivad peaaegu alati vastupidi hästi pikalt. Samuti kuna meil antakse kõnelemiseks reeglina minut aega (millest kinnipidamist hindab oma suva järgi istungi juhataja), siis põhjamaine minut kestab kuskil 40 sekundit, samas kui lõunamaise minuti kestvus on umbes kolm minutit.

Ühel reede pealelõunal ootasin oma järjekorda pikas poesabas. Selle eesotsas oli üks vanem proua, kes vestles pikalt müüjannaga. Müüjanna aitas tal õiget summat otsida ja nad vaatasid ka tema lotonumbreid jms. Kuigi mul oli suhteliselt kiire, sest pidin jõudma lapsele koolibussi peale vastu, mõtlesin, et see poeskäik ja suhtlus müüjaga võib olla selle vanema proua päeva tähtsündmus, mida tema oodanud on. Las ta siis suhtleb ja küll jõuame kõik, kuhu vaja. Aga minu selja taga seisis inimene, kellel tundus olevat ikka väga kiire, sest ta väljendas häälekalt oma pahameelt, et saba ei liigu. Torises ja riidles. Kui pöörasin ümber, et vaadata, kellel nii meeletult kiire on, siis nägin, et see inimene on kerjus, kes topsi kerjatud müntide eest soovis osta kahte õlut. Kummaline, et inimene, kes on valmis selle raha kogumiseks istuma mitu tundi tänaval, ei suuda paari minutit poesabas enam välja kannatada.

Siiani teadsin uskumust, et aeg lendab, kui sul on lõbus. Aga hiljuti lugesin üht raamatut mälust, kus väidetakse vastupidist: mida rohkem sul on mäletada, seda pikem tundub aeg. Mäletame paremini neid asju, mis on erakordsed ja teistsugused, kui miski siiani kogetu. Seetõttu tundubki vanemast peast aeg kiiremini liikuvat, sest päris uusi asju, mida me varem kogenud ei ole, tuleb meie ellu vähem kui lastele, kes seda maailma alles tundma õpivad. Mida rohkem me püüame oma elust seiku meelde jätta, seda pikem tundub kokkuvõttes elatud elu. Mälestuste tekkimise eelduseks on aga tähelepanu toimuva suhtes.

Muide, tänu sellele, et meie ellu on nii tugevalt tunginud tehnoloogia, mäletame me kokkuvõttes vähem, sest oleme kõik usaldanud oma välisele mälule ja ise enam meelde jätmiseks pingutusi ei tee. Ka ei ole me ümbritseva suhtes enam nii tähelepanelikud, sest me loodame, et tehnoloogia paneb meie eest tähele. See aga ei ole kokkuvõttes hea meie mõistusele, mis seetõttu tuhmistub. Huvitav on see, et juba Sokrates kirjeldas, kui Egiptuse jumal Theuth, kes leiutas kirjutamise, olla tulnud Egiptuse kuninga Thamuse juurde ja pakkunud oma suurepärast leiutist, siis Thamus ei arvanud, et see on kingitus öeldes, et kui inimesed kirjutamise ära õpivad, siis see paneb neid rohkem unustama, sest nad ei pea oma mälu enam kasutama. Kirjutamise puhul pead sa vähemalt tegema mingigi pingutuse, kuid tehnoloogiaga pole vaja sugugi ise pingutada. Peame oleme ettevaatlikud sellega, mis see meiega teeb.

Henry Van Dyke on öelnud, et aeg on liiga aeglane nende jaoks, kes ootavad, liiga kiire nende jaoks, kes kardavad; liiga pikk nende jaoks, kes leinavad, liiga lühike nende jaoks, kes rõõmustavad. Kuna meie peres on lapse sünnipäev selleks korraks möödas, siis käes on jõulude ootamise aeg. Kogugem siis mälestusi, mida meenutada, et aeg ja kokkuvõttes elu tunduks pikem ja sisukam.

Kolumn avaldati Postimehe Arteris 18. novembril 2017

The post Kas aeg lendab või venib? appeared first on Kaja Kallas.

Toon ühe näite: Euroopa Komisjon algatas 2016. aasta lõpus nn puhta energia paketi, mis sisaldab erinevaid seadusandlike algatusi selleks, et saada energiaturud toimima ja järk-järgult minna üle puhtamale energiale kogu Euroopas. Puhtamateks energiaallikateks loetakse taastuvaid energiaallikaid, samas kui fossiilsed kütused on teatavasti väga saastavad ja üheks globaalse soojenemise põhjuseks.

Fossiilsete kütuste kasutamine tehakse uute reeglitega üha ebamugavamaks ja lõppeesmärgiks on fossiilsetel kütustel põhinevatelt energiatootmistelt üle minna taastuvatele energiaallikatel põhinevatele tootmistele.

Me teame, et meie peamiseks energiaallikaks on põlevkivi, mis teatavasti on üks kõige saastavamaid tahkeid fossiilseid kütuseid. Me teame ka seda, et põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal, kus see annab tööd ligikaudu 2000 inimesele. Ühtlasi teame me ka seda, et Ida-Virumaa on valdavalt venekeelse elanikkonnaga piirkond ja seetõttu ehk haavatavam kui teised regioonid.

Eelmisel nädalal sain teada, et Euroopa Komisjon tuleb puhta energia paketi raames välja instrumendiga, milles on ettenähtud rida tegevusi, et aidata fossiilsete kütustega tegelevatel piirkondadel toime tulla muutustega, mis on seotud sellega, et üha enam eelistatakse taastuvaid energiaallikaid ja paratamatult tuleb kinni panna kaevandusi piirkondades, kus need on ainukeseks tööandjaks. See toob kaasa majandusprobleeme aga ka sotsiaalseid pingeid, mis vajavad lahendamist.

Täna (11.12.17) tuleb Euroopa Komisjon ametlikult selle platvormiga välja. Instrument aitab kaevanduspiirkondadel tuvastada ja arendada projekte, mis aitaksid seda üleminekut elujõulisemale majandusele ning aitaksid kaasa minna tehnoloogiliste arengutega. Muidugi huvitasid mind kohe Ida-Virumaa võimalused selles platvormis osaleda. Suheldes Euroopa Komisjoni vastava ametnikuga vastas ta aga mulle üllatuseks, et Ida-Virumaa peale ei ole siin mõeldud. Kui küsisin miks, siis ta vastas, et Eesti valitsus pole selle vastu huvi tundnud (sic!).

Seesama Keskerakonna juhitud valitsus, kes ühelt poolt väidab, et seisab tulihingeliselt Eesti venelaste õiguste eest, jätab kasutamata võimaluse Ida-Virumaad reaalselt aidata, sest nad ei ole kursis Euroopas toimuvaga ning see ei huvita neid. Tundub, et neid ei huvita ka tulevik, sest selge on see, et varem või hiljem tuleb põlevkivi katlaid ükshaaval hakata sulgema. Sellele, kuidas aidata Ida-Virumaad selle muutusega toime tulla, praegusel valitsusel vastust ei ole. Ega kõigele ei peagi endal vastust olema, aga kui luuakse Euroopa platvorm, kus saab nii väärt teadmisi kui ka muud abi sisuliste lahenduste osas, siis on patt jätta see võimalus kasutamata.

Möönan, et ka IRL majandusministri juhtimisel tehti mitmeid küsitava väärtusega otsuseid, kus suunati üha enam raha põlevkivi tootmise arendamisse, kuigi nii maailma kui ka Euroopa arenguid vaadates on selge, et tuleb leida teisi, keskkonnasõbralikumaid lahendusi. Olen sellest varem kirjutanud näiteks siin: https://kajakallas.ee/blogi/kummaline-otsus-polevkivikatelde-kohta-postimees-05-02-2010/ 

Kuivõrd meie ühine huvi peaks olema Ida-Virumaa stabiilne areng, olen aktiivses suhtluses Euroopa Komisjoniga, et Eesti ja eelkõige Ida-Virumaa sellest platvormist siiski osa saaksid.

The post Valitsus ei hooli Ida-Virumaast appeared first on Kaja Kallas.

Alustuseks sellest, millega võib nõustuda. Tõsi ta on, et ka spetsialistid ei pea praegust pensionisüsteemi veatuks. Praeguse pensionisüsteemi loomisel olid erinevad lisaeesmärgid, mida loodud süsteem pidi täitma. Paljud neist ei ole täitunud. Aga see ainult tähendab, et süsteemi saab parandada, mitte poleks mõistlik kogu süsteemi välja vahetada. Eriti kuivõrd pole väljapakutud arvestatavat alternatiivi.

Seedri soovituseks pensioni 2. samba asenduseks on, et inimesed võiksid rohkem lapsi saada. Alati, kui ma ühe või teise probleemi lahenduseks selliseid üleskutseid vanemate meeste poolt kuulen, siis mõtlen, et kuidas nad küll mõtlevad tegelikkust muuta? Kuidas nad panevad naised vägisi sünnitama? Kas nad jagaksid neid soovitusi ka siis, kui nad ise lapsed ilmale tooksid? Meie reaalsus on see, et meil on üks suurimaid üksikvanemate osakaale Euroopas ja need üksikvanemad on peamiselt emad, kelle hoolde need lapsed ikka kipuvad jääma. Enne seda, kui need lapsed on nii vanad, et saavad täita kellegi pensionifondi rolli, tuleb need lapsed ka toita, katta ja koolitada. Me oleme edasijõudnud riik, kus naistel on ka muud väljundid kui ainult lapsed. Tagasi sinna aega, kus naise ainuke roll oli sünnitada, me tõenäoliselt ei liigu. Nagu ei liigu ka teised arenenud riigid. Seetõttu ei tundu see olevat 2. pensionifondile tõsiseltvõetav alternatiiv.

Nagu The Association for Financial Markets in Europe’i (AFME) uuring näitab, siis kõige suurem oht pensionisüsteemidele on poliitiline sekkumine. Selle uuringus on tabel (lk 14), mis näitab, kuidas pensionivarad on kasvanud. Kõikide nende riikide pensionivarad, kus pole teist pensionisammast või veelgi hullem, kus teine pensionisammas on natsionaliseeritud või suletud, on oluliselt väiksemad, kui nendel riikidel, kellel toimiv 2. sammas on. Samas aga ühiskond vananeb samamoodi. Selle tabeli põhjal võib öelda, et pensioni 2. samba lõpetamine ei ole tark poliitiline otsus.

Teise pensionisamba süsteem jääb väga pikaks ajaks osaliseks finantseerijaks pensionimaksetele. Tõenäoliselt veel ka järgmise kahekümne aasta pärast tulevad pensionimaksed ainult pooles osas teisest sambast, ülejäänud esimesest.  Siiski on teise samba süsteem ainuke lahendus, kuidas leevendada koormust eelarvele, sest kuna vara investeeritakse, siis võtab investeerimisest oodatav tootlus osa kulust enda kanda. See on lihtsalt oluline lisasissetulek, mida esimese samba puhul ei ole.

Ka IRL esimees tundub teadvat fakti, et ühiskond vananeb, seetõttu jääb sotsiaalmaksu maksjaid vähemaks ja pensionisüsteemi finantseerimine väheneb. Seega tuleb pensionite rahastamiseks leida alternatiivseid allikaid. Kui pole teist pensionisammast, siis on kulutuste katmiseks vaja võtta laenu, mis jääb omakorda tulevaste põlvede õlule. Teine pensionisammas leevendab seda.

Kuigi Helir-Valdor Seeder suhtub väga põlglikult pensionifondidesse, siis tooksin siiski siia juurde argumendi, et pensionifondide toimimine ja raha investeerimine on oluline alus majanduse arenemisse. Toimivad kodumaised kapitaliturud on eelkõige vajalikud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kel on vaja oma tegevuste laiendamiseks investeerida ning kelle jaoks pankade laenud jäävad kättesaamatuks. Tõsi on see, et siiani on pensionifondid peamiselt hallatud välismaiste fondihaldurite poolt, kes ei kipu meie koduturule investeerima (olen sellest kirjutanud paar aastat tagasi siin: https://kajakallas.ee/blogi/kapitaliturgude-elavdamisest/). 2. samba pensionifondide investeerimine Eesti turule on siiski märkimisväärne ka praegu ning see osa on kasvav.

Muide, ka Luminor (endine Nordea ja DNB) on nüüd muutunud kohalikuks pangaks, seega võib loota, et ka nende koduturu investeeringud kasvavad. Mihkel Oja LHVst ütles, et kahtlemata väärib laiemat arutelu pensionifondide roll Eesti majanduse üleüldises elavdamises. “LHVs usume, et koos pensionifondide mahu kasvuga peab kasvama ka nende tähtsus Eesti majanduse jaoks. Peame realistlikuks, et järgneva viie aastaga teevad pensionifondid kokku Eestisse investeeringuid 1–2 miljardi euro ulatuses,” tõi ta välja. Kui meil ei oleks teise samba pensionifonde, siis poleks mingit lootust kohaliku kapitalituru elavdamiseks. Kapitalituru puudumise korral kasvaks aga Eesti majandus oluliselt potentsiaalist vähem.

IRL esimees arvab, et las need inimesed, kes tahavad oma vara fondidesse paigutada, teevad seda vabatahtlikult. Tekib küsimus, kui palju inimesed tegelikult on finantsiliselt nii kirjaoskajad, et oskavad neid investeeringuid teha? Kaldun arvama, et mitte paljud. Seetõttu jäävad need investeeringud lihtsalt tegemata. Kui on teine sammas, mida haldavad professionaalsed varahaldajad, kellele on ettenähtud piirangud varade kaitseks, siis need investeeringud ka tehakse.

Kokkuvõttes, kui pole asemele pakkuda arvestatavat alternatiivi, siis niisama rapsides midagi lammutama minna pole mõistlik. “Naised sünnitagu rohkem” tunduvat olevat IRL-i vastus mistahes poliitilisele tuleviku väljakutsele. Muide, Douglas Adamsi raamatus “Pöidlaküüdi teejuht galaktikasse” leiti õige vastus kõikidele küsimustele. Õige vastus on 42.

The post Õige vastus on 42 appeared first on Kaja Kallas.

Põhiseaduskomisjon otsustas saata esimesele lugemisele Reformierakonna fraktsiooni algatatud seaduseelnõu, mille eesmärk on lõpetata ebaeetiline olukord, kus süüdimõistetud või kehtiva ametialase kuriteo karistusega isikul on võimalik kandideerida kohalikku volikogusse, Riigikogusse või Euroopa Parlamenti. Komisjoni seisukoht on toetada eelnõu esimese lugemise lõpetamist.

„Täna arutati Riigikogu põhiseaduskomisjonis Reformierakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõud,“ ütles põhiseaduskomisjoni liige Kalle Laanet. Laanet lisas, et komisjon toetas esimese lugemise lõpetamist ning sellega nõustuti eelnõu eesmärgiga.

„Soovime tulevikus näha, et näiteks altkäemaksu võtmise eest süüdi mõistetud inimesel ei oleks võimalik uuesti kandideerida kohalikku volikogusse, Riigikogusse või Euroopa Parlamenti. Pole mõistlik lubada inimest kohalikku võimuorganisse juhul, kui ta on sellelt samalt omavalitsuselt varastanud. Paratamatult on selliseid juhuseid ilmnenud üle Eesti,“ märkis Laanet.