Kaja Kallas: Pisendades eestlust ja solvates vene kogukonda – Eesti 200 põrus küpsuseksamil
Blogid
09. Jaanuar 2019 08:00
Kaja Kallas
Vaatasin järele Eesti 200 pressikonverentsi, kus Kristina Kallas selgitas plakatite tagamaid. Kuigi selgitused olid agressiivselt kaitsvad ja kohati jäi mulje, et rumal on ülejäänud avalikkus, kes asjast aru ei saa ja ainukesed targad on Eesti 200 juhid.
Tahaksin paar asja korrigeerida.
Esiteks, mulle tundub, et Eesti 200 ei saa aru, kui suure imagoloogilise kahju nad on oma aktsiooniga Eestile teinud. Valimiskampaania ei ole ainult mingi tore mäng, vaid soov võita valijate poolehoid, et pääseda riiki valitsema. See nõuab ka vastutustunnet oma tegude eest. Plakatid olid üleval vene õigeusu jõulude ajal, kui Tallinna kesklinnas oli palju turiste ka Venemaalt. Nii nagu need, kes seda vaatasid Vene meediast, ei saanud ka nemad aru, et tegemist on ühe väikese partei valimisaktsiooniga, küll aga räägivad nad seda igal pool edasi. Raske on neile edaspidi ette heita vene propagandamasina väidete uskumist Eesti kohta, kui nad nägid sellist asja oma silmaga.
Teiseks, Kristina Kallas üritab rääkida, et segregatsioon on Eesti kõige suurem „päris probleem“. Aga ei ole ju! Kindlasti on murekoht see, et vene keeles saab Eestis halvema hariduse ja Eesti ei suuda üleval pidada kahte paralleelset haridussüsteemi. Aga pole ju Eestis sellist segregatsiooni, kus jõuga hoitakse eestlasi ja venelasi lahus. Ei ole ju nii, et vene inimesed ei saaks panna oma lapsi eesti koolidesse või lasteaeda? Eile jäi tähelepanuta hoopis teine uudis, mis inimestele Eestis hetkel tõeliselt muret teeb – Euroopa kõige suurem hinnatõus. Eestis on hinnad (eriti eluasemega seotud kulud) aastaga kasvanud 3,4% ja seda paljuski praeguse valitsuse maksutõusude tõttu. Palju Eesti kodusid köetakse gaasiga, alanud 2019. aastal tõusis vedelgaasi ja maagaasi aktsiis veel 25%.
Kolmandaks, Eesti 200 üritab näidata, et ainult nemad on aru saanud, et lapsed peaksid õppima eestikeelses koolis. Ometi meenutagem 2017. aasta kohalikke valimisi, kus see oli Reformierakonna Tallinna valimiskampaania põhiline lubadus. Ka neil valimistel oleme me pikalt rääkinud ühtsest eestikeelsest haridussüsteemist alates lasteaiast. Just sellepärast, et me näeme, et kui Eestis eesti keelt ei oska, siis on hiljem keerulisem nii haridussüsteemis edasiliikumisel kui ka tööturul. Tegime ühtsele eestikeelsele koolile üleminekuks vajaliku muudatusettepaneku ka riigieelarvesse. Märgiline on, et Eesti 200 üks juhtivaid figuure, Margus Tsahkna selle muudatuse poolt ei hääletanud. Küll aga on Margus Tsahkna maksukaose ja hinnatõusu käivitanud valitsuse üks peaarhitekte. Tundub, et rahvusteemast soovitakse agressiivselt rääkida, aga ma ei ole kindel, et sellega soovitakse midagi päriselt teha.
Neljandaks, Kristina Kallas väidab justkui eestlased oleksid süüdi, et venelased pole integreerunud. Mis jutt see on? Me elame ju Eestimaal, kus on loomulik paluda, et siin elavad inimesed õpivad ära meie keele. Eesti keelt räägib maailmas ainult miljon inimest, seda keelt tuleb kaitsta nagu silmatera. Selliselt on see ka teistes palju suuremates riikides – et seal hakkama saada tuleb õppida ära selle riigi keel. Sel põhjusel kodakondsuse saamisel üheks eelduseks keele ära õppimine. Ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile üleminekule on seisnud vastu Keskerakond ja seda just oma vene valijate tõttu, keda on soov hoida erinevas inforuumis. Õnneks näevad üha rohkemad siin elavad vene vanemad, et lastel on tulevikus paremad võimalused, kui nad keele ära õpivad.
Viiendaks, olen nõus Erik Mooraga, kes tänases Eesti Ekspressi juhtkirjas kirjutas, et pahameel ei tekkinud mitte sellepärast, et me ei taha näha, kuidas asjad on. Pahameel tekkis paljudel sellepärast, et me ei taha näha, kuidas neid asju hullemaks keeratakse. On võimalik, et tehtud kahju enam ei korva. Aga üks on kindel, oma esimeste sammudega on Eesti 200 näidanud, et nad on valmis „pika plaani“ tooma ohvriks oma lühiajalisele tähelepanule. See võib olla nende partei huvides, aga see ei ole kuidagi Eesti huvides.
The post Pisendades eestlust ja solvates vene kogukonda – Eesti 200 põrus küpsuseksamil appeared first on Kaja Kallas.
Andres Sutt: Uustulnuk Andres Sutt: trotsihääled muudaksid uue riigikogu grimassiks
Blogid
05. Jaanuar 2019 14:15
Andres Sutt
Poliitikasse uustulnukana astunud rahvusvahelise haardega ekspankur Andres Sutt (51) ei karda opositsiooni jäämist ega ministri portfelli ning on pearivaali Keskerakonna suhtes oluliselt leebem, kui Reformierakonna vana kaardiväe sõdurid. Andres Sutti küsitles valimiseelses intervjuusarjas ajakirjanik Toomas Sildam.
Poliitikasse uustulnukana astunud rahvusvahelise haardega ekspankur Andres Sutt (51) ei karda opositsiooni jäämist ega ministri portfelli ning on pearivaali Keskerakonna suhtes oluliselt leebem, kui Reformierakonna vana kaardiväe sõdurid. Andres Sutti küsitles valimiseelses intervjuusarjas ajakirjanik Toomas Sildam.
Pärast Eesti Panga asepresidendi ametit 2001-2009 töötasite Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) tegevjuhi vanemnõunikuna, Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) pangandusdivisjoni juhina ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu liikmena ning võinuksite jätkata rahvusvahelistel töökohtadel. Miks te Eestisse tagasi tulite?
Väga lihtsal põhjusel. Eesti on kodumaa ja mulle läheb korda, mis me riigist saab. Oli ka isiklik ajend – kuna väiksem, praegu 14-aastane poeg oli koolis käinud ainult väljaspool Eestit, siis tahtsime, et tema juurdumus ja suhe Eestiga kinnistuks. Nii oli soov ka pere koju tagasi tuua.
Kes teid Eesti poliitikasse kutsus?
Eesti poliitikasse kutsus mind minu südametunnistus…
No kuulge!
… ja [Reformierakonna esimees] Kaja Kallas. Tegelikult oli nii, et seda mõtet olen mõlgutatud pikemat aega. Kuna Eesti on mulle endale andnud palju hariduse, väärtuste ja töökogemuse mõttes, siis tundsin, et nüüd on minu kord midagi tagasi anda. Kui Kaja Kallas suve hakul helistas, saime kokku ja rääkisime, siis mulle tundus õige aeg [poliitikasse tulemiseks].
Poliitika on ju karm. Teie ei karda haiget saada?
Miks inimene peaks kartma? Ootan põnevusega. Suured ja Eestit mõjutavad otsused, kuhu meie riik läheb, sünnivad poliitikas. Need parlamendivalimised on selles mõttes üliolulised, et millise kursi riik võtab.
Eestis on kahetine olukord. Ühel poolt ütleb riigipea, et teistel erialadel end tõestanud inimesed on oodatud poliitikasse ning teisalt, kui nad siis poliitikasse lähevad, muutub kohe ajakirjanduse ja avalikkuse suhtumine. Ja mitte paremuse suunas.
Sõbrad ja tuttavad ongi küsinud: milleks mul seda jama vaja on. Aga mu enda tunne on kindel: tegemist ei ole jamaga, tegemist on olulise tööga. Veerand sajandiga olen Eestis ja väljaspool kogunud piisavalt kogemust ja kontakte, nüüd tahan need Eesti heaks tööle panna.
Kui Kert Valdaru pani Reformierakonna peasekretäri ameti maha, väideti meedias, et ta ei leidnud valimisnimekirjadesse kõlavaid nimesid ja teiegi tulemise kohta öeldi: väärikas tegija küll, aga mitte pommuudis. Mis tunne on enda kohta seda lugeda?
Väärikas tegija – see kõlab ju hästi.
(Naerab)
Aga mitte pommuudis.
Kas peaks olema pomm? Mind see küll ei häirinud. Eks teod on need, mis inimese eest sageli räägivad ja neid tahan ma teha.
Miks just Reformierakond?
Väga lihtne. See on erakond, millega minu maailmavaade kõige rohkem haakub. Kui oleks ainult soov poliitikasse minna ja saada seal mingi koht, siis pingi pikkuse mõttes oleks Reformierakond viimane valik. Igas teises erakonnas oleks minu profiiliga inimesi vähem ees.
Mina ei teinud aga oportunistliku, vaid selgelt maailmavaatelise valiku.
Vaidleksin vastu. Parteisse astusite mullu augusti keskel, kuid juba detsembri alguses oli teada, et parlamendivalimistel olete ekspeaministri Siim Kallase ja eksministri Keit Pentus-Rosimannuse järel Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita valimisringkonnas nr 3 ning erakonna üldnimekirjas nr 11, selja taga nimed nagu Klaas, Laanet, Kersna, Kruuse, Mihkelson, Palling, Randjärv… Muljetavaldav!
Jah, seda küll. Aga kui võtta näiteks endisi rahandus- või majandusministreid, siis Reformierakonnas on [nende] pink päris pikk. Selles osas jään ikka enda arvamuse juurde, kui sobib.
Kuidas te valimisnimekirjas kohe nii etteotsa saite? Kas see oli kokkulepe?
Ei olnud kokkulepet. Kaks endist peaministrit – Taavi Rõivas ja Siim Kallas – tegid Kristina Šmigunile ja mulle ruumi. Nii see läks, mina midagi küsinud ei ole.
Taavi Rõivase pagendasite parlamendivalimistel üldse Tallinnast Lääne-Virumaale.
Mina ei ole kedagi pagendanud. Arvan, et Taavi teeb Lääne-Virumaal väga hea tulemuse.
Andres Sutt Autor: Siim Lõvi /ERR
Mitu leeri teil seal Reformierakonnas on – Kaja Kallase, Kristen Michali… Kelle veel?
Meil on ikka üks leer, Reformierakonna leer. Erakond on suur organisatsioon, kindlasti on seal erinevaid arvamusi ja vaateid, aga nii palju kui mina olen seestpoolt näinud, siis ta tegutseb ühe meeskonnana.
Poliitiliselt väga korrektne vastus.
Aga aus vastus. Nii ma mõtlengi.
Teie olete üheselt Kaja Kallase meeskonnas?
Jah, loomulikult, Kaja Kallas on erakonna liider, tema mind sinna kutsus. Seega olen Reformierakonna meeskonnas, mida juhib Kaja Kallas.
Kas keegi on teid õpetanud niimoodi vastama või tulevad need korrektsed vastused teist endast?
Vaadake, kui inimene räägib seda, mida ta mõtleb, siis on ju lihtne vastata.
Kas poliitik saab rääkida ainult seda, mida ta mõtleb või peab ta mõnikord rääkima ka juttu, mis on sobiv?
Arvan, et mõlemad variandid on õiged. Eks poliitikuid on erinevaid, mõned säutsuvad päris tihti ja ei mõtle. Nii nagu igal elualal, seab ka poliitikas keskkond sulle piirid ja mõjutab sind. Aga mina olen alati oluliseks pidanud, et iseendaga ei tohi tülli minna ja tuleb rääkida ausat juttu.
Teid need piirid ei ahista?
Hakkavad ahistama, kui peaksin ütlema midagi, mida ise ei soovi öelda, sest ei pea seda õigeks. Siis jätan ütlemata.
Millist häältesaaki endale ennustate?
Ei taha ennustada. Teen tööd ja näen vaeva, kohtun valijatega, loodan, et leian piisava hulga toetajaid.
Kes võidab parlamendivalimised?
Seda näeme 3. märtsil.
Igav vastus.
Nõus, aga nii on. Reformierakond läheb valimisi võitma, kuid mis on tegelik tulemus, seda me näeme.
Miks Jüri Ratas mõjub peaministri kandidaadina veenvamalt kui Kaja Kallas?
Kas mõjub?
Küsitlused näitavad, et mõjub.
Istuva peaministrina on tal olnud võimalus end näidata. Aga Kaja [Kallas] on väga hea potentsiaaliga, peaministrina oleks ta Eestile väga hea.
Te ei karda kaela langevat igavust, kui jääte pärast valimisi koos Reformierakonnaga riigikogus opositsioonipingile istuma?
Ei karda…
Kõigepealt on ikka plaan teha valitsus või olla valitsuses. Aga opositsioonitöö on ka oluline.
Opositsioonist ei olene midagi, võib teile öelda riigikogust iga reformierakondlane, mõeldes kahele viimasele aastale, kui nende partei on valitsusest väljas.
Hea opositsioon on igal juhul vajalik ja kasulik. Ma ei pelga ka seda tööd.
Kui Reformierakond võidab valimised, kas olete huvitet ministriportfellist?
Kõigepealt tuleb valimised võita. Siis, kui erakond näeb, et võiksin mõne ministriportfelli…
Ma ei küsinud erakonna soovide kohta, vaid kas teie ise olete huvitet ministri ametist?
(Paus)
Mina olen valmis, jah, aga ettepaneku saab teha erakond.
Kuivõrd te peate võimalikuks Kesk- ja Reformierakonna koalitsiooni?
Enne valimistulemusi pole mõtet välistada. Üldiselt saab koalitsiooni teha nende erakondadega, kelle programmides on kõige suurem ühisosa.
Ka EKRE-ga?
Noo, EKRE-ga on praegu see ühisosa ülimalt minimaalne.
Tuleme siis tagasi Kesk- ja Reformierakonna võimaliku valitsuse juurde. Kujutate te seda ette?
Inimesel peab ikka kujutlusvõime olema.
Aga täna on see kõik suur spekulatsioon, meil on veel kaks kuud minna ja selle ajaga võib igasugu asju juhtuda.
Kas ka seda, et aprillis olete rahandus- või majandusminister Jüri Ratase valitsuses?
Kõigepealt tuleb valitsus kokku panna. Nagu ütlesin: koalitsiooni saavad moodustada erakonnad, kellel on kõige suurem ühisosa.
Kas Reformi- ja Keskerakonnal on mingit ühisosa?
Midagi me kindlasti leiame. On ka erinevusi, näiteks astmeline tulumaks. Ühisosa, nagu paljudel erakondadel, on see, et iga erakond on Eesti hea arengu ja käekäigu eest väljas.
Kuivõrd on teie kahe erakonna ühisosa ka võim – ühel soov jääda võimule ja teisel soov võimule tagasi saada?
Eks iga erakond soovib olla võimul. Jällegi, sõltub, kuidas kaardipakk 3. märtsi õhtuks jaotub.
Andres Sutt Autor: Siim Lõvi /ERR
Miks on Reformierakond praeguse valitsuse suhtes nii tige, kohati isiklikult kuri?
Opositsiooni üks roll ongi pakkuda konstruktiivset kriitikat. Majanduspoliitikas me oleksimegi teinud teistmoodi. Näiteks maksud, praegune üksikisiku tulumaksu süsteem, kus tulule vahemikus 1200 kuni 2100 on marginaalne maksumäär 31 protsenti, mis pole mõistlik.
Tulusaajate alumine ots on aga 500-eurosest tulumaksuvabastusest võitnud, seda ei saa eitada?
Võitnuks kõik, kui 500 eurot olnuks kõigil maksuvaba, mis ongi Reformierakonna programmiline seisukoht.
Miks Reformierakond seda siis enne ei teinud, kui te 17 aastat valitsuses olite?
Eks sellel ole hinnalipik küljes, aga küll sinna oleks ühel hetkel jõutud. Täna on oluline maksukaos likvideerida ja teha inimestele arusaadav süsteem, pluss kaotada tuleb pensionäride varasemast kõrgem maksustamine.
Kuivõrd toetuvad valimiste eelsed kuud vastandusele, mille taga on nii poliitikud ja erakonnad, aga ka sotsiaalmeedia plahvatuslikult muutuv roll?
Sotsiaalmeedia on tõesti paljutki muutnud. Rahaline kulu, et jõuda [sotsiaalmeedias] inimesteni, on hästi väike, võrreldes traditsioonilise tele-raadio, ajalehtede ja suurte plakatite reklaamide hinnaga.
Sotsiaalmeedia nii Eestis kui ka väljaspool vormindab sõnumit kujul, mis lugejale-vaatajatele väga hästi sobib, pealegi on palju inimesi, kes võtavad sotsiaalmeediat sama kaaluga nagu klassikalist meediat. Kuigi need on erinevad asjad.
Aga kui palju on parlamendi valimiste kampaania üles ehitatud vastandumisele?
Mingi vastandumine on igas valimiskampaanias ja igas riigis. Kui te küsite, kas see on teadlik konflikti otsimine, siis meil [Reformierakonnas] on valimisprogramm, et mida peame erakonnana oluliseks ja sellele soovimegi saada valijate mandaati. Loomulikult näitame, mille poolest erineme teistest [parteidest]. Sealt tuleb vastandumine, aga mitte isikute pinnalt, loodan ma.
Mida on Keskerakonna, sotsiaaldemokraatide ja Isamaa valitsus õigesti ja hästi teinud?
Ma ei olnud selleks küsimuseks valmis (naerab), aga midagi kindlasti leiab.
Kuid on palju asju, mis meie meelest pidanuks olema teistmoodi ja teistpidi. Aktsiisipoliitika, näiteks.
Reformierakond ei ole kordagi teinud ettepanekut langetada mootorikütuse aktsiisi.
Ikka oleme, ka meie valimisprogrammis on aktsiisipoliitika muutmine kirjas. (Reformierakond peab oma valimisprogrammis õigeks “Aktsiiside alandamist konkurentsivõimelisele ja tarbimist vähendavale tasemele.” – Toimetus)
Kas see ongi Reformierakond anno 2019, kui teie ühes valimisreklaamis tõstab mees auto pagasiruumi õllekohvri ja ütleb, Reformierakonnale osutades, vali parem tulevik?
On selline reklaam, või?
Teistpidi ei saa ma ühelegi inimesele ette heita, kui nad seal [Lätis odavama alkoholi järel] käivad. See on majanduslikult väga ratsionaalne valik. Nüüd tuleb need vead parandada ja tegeleda teemadega, mis Eesti majandust tegelikult edasi viivad.
Ja need teemad on?
Ettevõtjasõbralik ärikeskkond, mis soosib investeeringuid. Välisinvesteeringute ligimeelitamine. Innovatsiooni toetamine.
Toomas Sildam ja Andres Sutt Autor: Siim Lõvi /ERR
Olete praegusele valitsusele heitnud ette, et pole kogutud reserve ja eelarve pole tasakaalus ning ütlesite: “Kui maailma majandus peaks kriisi sattuma, ja kriis ükskord tuleb, on Eestil täna sellest kindlasti raskem üle saada. See näitab, et eelmisest finantskriisist ei ole õpitud.” Mida õppima peaks?
Õppima peab väga lihtsat asja – kui valusalt kriis mõjutab konkreetset riiki või ettevõtet, on peaasjalikult kinni selles, kui korras on tema kodu. 2017 kasvas Eesti majandus nominaalselt 8 protsenti, aga meie riigieelarve oli nominaalselt ikka defitsiidis, kuigi selles olukorras pidanuks eelarve olema ülejäägis. Sest kui langus tuleb, langeb ka tulubaas ja tuleb hakata kärpima.
Ideaalis peaks riik oma eelarvepoliitikaga olema majanduse kiire kasvamise ajal ülejäägis ja kui majandus on langusfaasis, saab seda eelarve poolega toetada.
Kui täpselt teie ennustasite näiteks aastal 2007 ette majanduskriisi?
Ei ennustanud. Need, kes väidavad, et neil on kristallkuul ja sinna vaadates saavad väga täpselt öelda, et nüüd kriis tulebki, nemad blufivad. See on nagu maailmalõpu kuulutamisega – et kui kuulutad finantskriisi tulekut, siis küll ta ükskord ikka tuleb.
Täna jagan arvamust, et majanduse globaalne tõusufaas on läbi. Üheksa ja pool aastat on kestnud kasvufaas, eriti aktsiaturgudel, aga mullu oli aktsiaturgudel [2008. aasta] finantskriisi järel kõige halvem aasta. Hiina majandus aeglustub kiiresti… Neid märke on palju. Maailma majandus jahtub.
Küsimus on nüüd, kui palju ja kui kiiresti, ja kust pauk peaks tulema. Kindlasti ei ole need samad põhjused, mis olid 2007, kui põhjuseks sai eraisikute rämpslaenuturg Ühendriikides.
Millal tuleb järgmine kriis ja kui sügav see on?
Millal tuleb, seda saame öelda tagantjärele. Aga täna on mõistlik ette valmistuda. Ka Eestis jäi majanduskasvu tipp möödunud aasta kolmandasse või neljandasse kvartalisse. Kui tuleb tõsisem globaalne jahtumine, küll me näeme ka miinusnumbreid.
Majanduslangust?
Jah, muidugi.
Mis seisus on praegu Eesti majandus?
Kui vaadata üldiseid näitajaid, siis kasv oli tugev, tööpuudus on hästi madal, palgad on kasvanud… Tüüpiline tipu vaade.
Võrreldes 2007-2008 on kindlasti parem jooksevkonto seis, mis täna on pigem ülejäägis, mitte sügavas miinuses nagu toona. Pangad on täna tugevamad, kui olid kümme aastat tagasi. Inflatsioon aeglustub samuti. See on hea. Kõige suurem erinevus on, et toona oli meil Eesti kroon, täna oleme euroalas.
See teeb Eesti tugevamaks?
Kindlasti. Siis olid ju jutud, et kohe-kohe kroon devalveeritakse ja sellega lähevad allavett nii kohalikud kui ka Rootsi pangad, praegu sellist küsimust ei eksisteeri.
Aga maailma majandus?
Seda iseloomustab pikk kasvutsükkel, mida on rahastatud paljuski võla juurde võtmisega ja nüüdseks on võlg globaalselt kasvanud 250 triljoni dollari kanti, mis on hästi suur number –üle KOLME korra maailma SKP-st. Hiina võlg on kasvanud kolme korrani nende SKP-st – võlapõhised kasvuvõimalused on ammendunud.
Paremal juhul ootab ees aeglasema kasvu periood, aga kindlasti näeme finantssektoris ka pankrotte või selle lähedasi olukordi, mitte tingimata pankades, aga varade väärtust võivad oluliselt kaotada näiteks investeerimisfondid. On ju päris palju institutsionaalseid investoreid, kes on olematu tootluse maailmas võtnud järjest suuremaid riske, et tootlust genereerida.
Kuidas peaks Eesti käituma olukorras, kus – teie enda sõnul – USA ei ole enam vabakaubanduse eestkõneleja ja Hiina majandusreformide eesmärk pole enam suurem avatus?
Liitlassuhted peavad paigas olema, oma kodu peab korras olema. Kui sul enda rahandus on paigas, siis langusest ei pruugi kriis tulla. Põhiküsimus ongi, kas langusest saab kriis või on Eesti nende seas, kes suudavad languse pöörata oma võimaluseks.
Miks on Tallink Eesti kapitali ainus suur rahvusvaheline edulugu?
Neid ettevõtteid ei saagi tulla palju, kes teevad Eestist kapitalimahukat äri nagu Tallink. Cleveron on veel üks hea näide, mis mulle kohe meenub. Paljugi määrab meie rahvaarv.
Andres Sutt Autor: Siim Lõvi /ERR
Mida arvate ÜRO ränderaamistikust?
On palju räägitud, mida see ei ole ja vähem räägitud, mida see on. Ränne on reaalsus, inimesed liiguvad, erinevatel põhjustel. On loogiline, et püütakse kokku leppida põhimõtted, kuidas rännet korraldada. See ei kirjuta ette, kuidas üks või teine riik peab enda migratsioonipoliitikat ajama, see on iga riigi suveräänne otsus.
Eesti parlamendi saadikuna oleksite hääletanud ÜRO ränderaamistiku toetamise poolt?
Jah.
Ometi on see Eestisse toonud kurjust, tigedust ja hirmu. Kuivõrd teie seda tunnete?
Ma ei arva, et ränderaamistik on toonud. See on pigem sümptom, et tekkis niivõrd äge arutelu, ka konflikt riigikogu ees [EKRE meeleavaldusel]. Väitlused peavad jääma sõnade tasandile.
Mille sümptom see ägedus on?
Siin peegeldub ebakindlus, vastamata küsimused. Inimesi rõhub Nõukogude ajast pärit mineviku taak, kui siia toodi sadade tuhandete kaupa sisserändajaid, et Eesti rahvust lahjendada. Kui räägime moslemitest, siis me ei ole nendega harjunud, see kultuuriline erinevus hirmutab. Näen siin kommunikatsiooni ja selgitamise vajadust, kindlasti pidanuks ränderaamistikku paremini selgitama.
Kui avatud peaks Eesti olema neile, kes tahavad siia heade kavatsustega tööle tulla?
Eesti peaks olema avatud Eestile lojaalsetele inimestele. Nii nagu president Toomas Hendrik Ilves oma ametiaja jooksul korduvalt ütles “Teeme Eesti suuremaks!”. See tähendab muuhulgas, et oleme avatud neile, kes jagavad meiega samu väärtusi, samu püüdlusi. Siin on juba palju mitte-eestlasi, kes on Eestile väga lojaalsed.
Aga ma saan aru ka neist, kes kardavad, et Eestisse tuleb kontrollimatu hulk sisserändajaid. Need hirmud vajavad vastamist: rändepoliitika on Eesti enda kujundada ja see on kontrollitud rändepoliitika, mitte nii, et igaüks, kes tahab, saabki tulla.
Andres Sutt ja Toomas Sildam Autor: Siim Lõvi /ERR
Kas Eesti peaks võtma laenu ja ehitama valmis neljarealised maanteed Tallinnast Narva, Tartusse ja Pärnusse?
Neljarealised maanteed valmis ehitada on väga mõistlik. Kas selleks peab laenu võtma, on puhtalt finantstehniline otsus.
Kas rahandusministrina toetaksite laenu võtmist kaasaegsete maanteede ehitamiseks?
Ma ei ole rahandusminister, seda esiteks. Kui oleksin, siis arvestaksin ka majanduse üldise konjunktuuriga.
Täna ei oleks mõistlik ehitada korraga kõiki kolme maanteed, niikuinii napib meil töökäsi, pluss kohe on tulemas kiirraudtee Rail Baltic [ehitus]. Kõige olulisem on suur pilt, plaan, et millises järjekorras me oluliste teemadega edasi liigume.
Kas rahandusminister Andres Sutt võtaks kuulda rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi ettepanekut teha null-eelarve: vaatama iga ministeeriumi puhul algusest peale üle, kes, milleks ja kui palju raha vajab?
Andres Sutt isiklikult seda mõtet toetab. Vanemad kolleegid [Reformierakonnas] on küll öelnud, et see oleks suur, tõsine ja keeruline ettevõtmine. Ometi oleks mõistlik vaadata, kuhu on enamus meie riigieelarve rahadest nö kinni müüritud. Ja mitte vaadata ainult seda, et kui palju ja kuhu igal aastal uut raha juurde tuleb.
Seejuures ma ei arva, et null-eelarvet tehes leiaksime mõne kivi alt palju raha, kuid distsipliini mõttes oleks kõigil ministeeriumitel oluline aegajalt põhjendada, miks nad neid kulutusi teevad. Põhjendus ei saa olla, et kogu aeg on nii tehtud.
Kas te seriaali “Pank” vaatasite ja tundsite Eesti lähimineviku ära?
Vaatasin. Kuna olin ise selles ajastus ja nendes protsessides, siis võibolla otsisin liiga palju dokumentaalsust, mida seal [seriaalis] kindlasti ei ole.
Siiski tundsin ära palju episoode ja nägin ka palju kohti, mis päris elus olid teistmoodi.
Oli see paratamatus, et Eesti pangad läksid välispankade kontrolli alla?
See oli hea, et nii läks. Kui keerame kella tagasi [Venemaa kriisi aegsesse] aastasse 1998, siis oli meil õige mitu rahvuslikku panka, kes olid laenanud rahvusvaheliselt võlakirjaturult, mis oli Eesti jaoks selleks hetkeks juba kinni.
See, et need pangad [Rootsi suurte pankade poolt] ära osteti, oli Eestile kui riigile hea. Ent ma mõistan näiteks Hansapanga inimesi, kes panga nullist üles ehitasid ja kellele uue omaniku tulek loomulikult ei meeldinud. Aga ärimaailmas ongi päeva lõpuks kõik asjad müügiks, kui jõutakse sobiva hinnani.
Mis on märtsikuistel parlamendivalimistel kõige olulisem küsimus?
Kõige tähtsam, et inimesed tuleksid valima. Et valima tuleksid erinevate erakondade toetajad, mitte ainult need, kes tahavad e-hääletusel või valimisjaoskonnas väljendada oma trotsi, protesti või meelepaha. Ma tõesti ei arva, et trots ja protest peaksid andma näo Eesti parlamendi uue koosseisule. Siis oleks see grimass, aga Eesti väärib paremat.
Sellega alustame ERR.ee veebilehel intervjuude sarja “Uustulnukad”, kus ajakirjanik Toomas Sildam küsitleb eelseisvatel riigikogu valimistel erinevates erakondades esmakordselt kandideerivaid inimesi.
The post Uustulnuk Andres Sutt: trotsihääled muudaksid uue riigikogu grimassiks appeared first on Andres Sutt.
Reformierakonna Üldkogu 2019
Uudised
04. Jaanuar 2019 09:45
Üldkogu toimub 12. jaanuaril kell 18.00 Tallinnas, Sadama 25a Laev Arenas (vt. kaardilt). Uksed avatakse kell 17.00.
Registreerimine kodulehel, e-mailiga registreeri
reform [dot] ee või telefonil 680 80 80.
Üldkogul peab kõne erakonna esimees Kaja Kallas. Kinnitatakse Reformierakonna valimisprogramm, nimekirjad 2019. aasta Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimisteks. Samuti anname kampaaniale võimsa avalöögi. Pärast ametlikku osa ootab ees uusaastapidu, kus loob meeleolu Sofia Rubina bänd ja pidu kestab südaööni! Aasta jooksul silmapaistvamatele jagame kuldoravaid.
Tule ise ja võta oma töökas meeskond kaasa!
Üldkogule järgnev pidu on Sulle koos kaaslasega tasuta, kuid annetus peokulude katteks on tervitatav.
Mugavalt saad seda teha otse veebilehelt reform.ee/toeta
Saaja: Eesti Reformierakond
Konto: EE532200221002169472
Makse peab olema tehtud eraisiku kontolt ja selgituses sõna Annetus.
Kohtume Üldkogul!
Urmas Kruuse: Kas inimese elutöö hävitamise eest vastutab tõesti vaid tuul?
03. Jaanuar 2019 15:00
Reformierakonna fraktsiooni saadik Urmas Kruuse esitas siseministrile kirjaliku küsimuse seoses vastutuse võtmisest 2019. aasta esimestel minutitel maha põlenud Nurmiko pereettevõtte põhjal.
„Ajakirjanduses on väidetud, et aiand süttis naabri tegevuse poolt mitte tavalise ilutulestikuga, vaid signaalraketiga. Kuna aga see konkreetne signaalrakett polnud keelatud ja on võimalus, et raketi kandis aiandi peale hoopis tuul, siis politsei seda juhtumit ei uuri. Tegemist on suure kaotusega kolmkümmend aastat tegutsenud maaettevõttele, kus 22 töötajal on reaalne oht kaotada töö,“ kommenteeris Kruuse kurba juhtumit.
„Praegune olukord on ääretult kurb, sest tegemist on ettevõttega, mis tegutseb maapiirkonnas ja mille käekäigust sõltub mitmete seal läheduses elavate inimeste sissetulek. Viimasel ajal on palju räägitud üleskutsest piirata rakettide ja ilutulesiku kasutamist, tundub et inimeste väärtushinnangud on aja jooksul muutunud ja õhku lastud raha asemel väärtustatakse pigem turvalisust, jätkusuutlikkust ja puhast loodust,“ lisas Kruuse.
Tulenevalt antud juhtumist esitas Kruuse siseministrile järgmised küsimused
1. Kas tõesti tänane seadusandlus võimaldab õhku lasta erinevaid signaalrakette, ilma et selle eest peaks vastutama?
2. Kui see nii on, kas politsei kavatseb selle sündmuse valguses teha ettepaneku seaduse muudatuseks või keelata teatud tüüpi signaalraketid?
3. Kas teatud tüüpi signaalraketid põlevad õhus kauem ning seetõttu on vara süttimise oht suurem võrreldes tavaliste ilutulestikurakettidega?
Reformierakonna blogi: Järgmisel valitsusel tuleb Eesti läbi juhtida majanduskriisist
Blogid
02. Jaanuar 2019 18:00
Keit Pentus-Rosimannus, riigikogu liige
Ennustus. Suure tõenäosusega tuleb Eesti järgmisel valitsusel juhtida riik läbi uue majanduskriisi ja keerulise julgeolekuolukorra.
Keit Pentus-Rosimannus, riigikogu liige
Ennustus. Suure tõenäosusega tuleb Eesti järgmisel valitsusel juhtida riik läbi uue majanduskriisi ja keerulise julgeolekuolukorra.
Majanduskriisi märgid on maailmamajanduses juba mõnda aega õhus. Majanduskasvu hoog on enamikes riikides raugemas, kaubandussõjad ei näita lõppemise märke ning ebakindlust suurendavad Brexit ja populistlikud valitsused. Paljud prognoosivad, et järgmine majanduskriis saab olema eelmisest erinev — mitte järsk ja lühike, vaid pigem aastatepikkune vindumine. Vaieldakse veel, kust see täpselt alguse saab ja millise kuju täpselt võtab.
Põhjused?
Need on üldiselt etteaimatavad. Eelmise kriisi rohuna nähtud keskpankade odava raha poliitika andis küll juba niigi kõrge võlakoormaga riikide eelarvetele ajutist leevendust, aga trükivärske ja üliodav raha ei pannud valitsusi vajalikke reforme läbiviima. Keskpankade pärmi peal on globaalne võlakoormus kasvanud üle 300% maailmamajanduse kogutoodangust ja see võlamull võib peagi lõhkeda. Asi on selles, et laenude kättesaavadavuse suurenemisega on läinud alla laenuvõtjate kvaliteet — laenukapitali tootlikkus on drastiliselt langenud, laenuraha lihtne kättesaadavus lükanud edasi ümberkorraldusi ka erasektoris.
Kus täpselt tarbijate ja ettevõtjate usaldus globaalse püramiidskeemi vastu seekord kaob, on raske ennustada. Kas tuleb pauk börsidelt, kus on juba mitu kuud karu käppi nähtud või suudab president Trumpi vastuoluline läbirääkimistaktika turud tarastada ja lammutada rahvusvahelise vabakaubanduse või lendab Talebi must luik kohale kuskilt kolmandast nurgast.
Euroopa hoiab juba tükk aega hinge kinni Itaalia koha pealt — kas tänastel populistlikel valitsejatel “õnnestub” vallandada täiemahuline eurokriis või saadakse viimasel hetkel siiski pidama. Itaalia riik elab juba ammu oma laste arvelt — riigi võlakoormus on üle 130% riigi majanduse kogutoodangust.
Euroopa olukorda ei tee kergemaks Brexit, mis tundub lõppevat brittidele kõige halvemal võimalikul kujul ja avaldab sellele suurele majandusele kindlasti olulist negatiivset mõju. Niisamuti Macroni nõrkus ja Merkeli lahkumine ehk küsimus sellest, kes hõivab tema koha “vaba maailma liidrina”.
Putini Venemaa jätkab samal ajal jultunult oma lääne lõhkumise ja naabrite küljest tükk tüki haaval hammustamise poliitikat.
Järgmised neli aastat ei ennusta tulla väikesele Eestile kerged.
Reformierakond on Eesti valijale selles mõttes kindel valik, et me teeme maksud uuesti korda, kogume raskemateks aegadeks piisavad reservid, kaitseme ja kasvatame pensione ja tõstame kaitsekulusid. Lähtume elutervest talupojatarkusest — tahad paremat tulevikku, ole igaks juhuks valmistunud ka võimalikeks proovilepanekuteks.
Jälgi autori tegemisi sotsiaalmeedias:
Järgmisel valitsusel tuleb Eesti läbi juhtida majanduskriisist was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Reformierakonna blogi: Liina Kersna: Kes vastutab väikese sõstrasilma saatuse eest?
Blogid
31. Detsember 2018 16:30
Liina Kersna, riigikogu liige
„Surmahirmu tundva naise pilku või vägivaldses kodus kasvanud väikese sõstrasilma vaadet ei ole võimalik unustada. Need on hetked, kui ma tunnen, et mina vastutangi nende inimeste saatuse eest!” Nii ütles mulle pärast pikki pühi Põlva politseis Kagu-Eesti politsei juht Helmer Hallik. Kohtusin temaga esimest korda kolm aastat tagasi, kui läksin tema juurde uurima, et miks on Põlvas oluliselt kasvanud vägivallast teatamiste arv. See paistis riiklikust statistikast silma. Vastus oli lihtne — meid usaldatakse. Ja see on pikaaegse pühendunud töö tulemus.
Liina Kersna, riigikogu liige
„Surmahirmu tundva naise pilku või vägivaldses kodus kasvanud väikese sõstrasilma vaadet ei ole võimalik unustada. Need on hetked, kui ma tunnen, et mina vastutangi nende inimeste saatuse eest!” Nii ütles mulle pärast pikki pühi Põlva politseis Kagu-Eesti politsei juht Helmer Hallik. Kohtusin temaga esimest korda kolm aastat tagasi, kui läksin tema juurde uurima, et miks on Põlvas oluliselt kasvanud vägivallast teatamiste arv. See paistis riiklikust statistikast silma. Vastus oli lihtne — meid usaldatakse. Ja see on pikaaegse pühendunud töö tulemus.
Kagu-Eestis sai politsei tänavuste jõulupühadel ajal 21 teadet lähisuhtevägivallast. Üheksa juhtumit oli Põlva-, seitse Võru- ja viis Valgamaal. Sealse politsei sõnul mõjutavad nende tööd eelkõige kolm tegurit: pühad, raha laekumise päevad ning täiskuu. Seekordsed pühad olid siiski üsna rahulikud, mõnel palgapäevale järgnenud nädalavahetusel olevat sama palju tööd. Samas nad ei arva, et vägivalda oleks kodudes vähemaks jäänud.
Sotsiaalmeediast vastu vaadanud helged jõuluidüllid ei olnud reaalsus mitte igas peres. Tänavu tuli näiteks purjutav täisealine poeg koos elukaaslasega vanematele pühadeks külla, et olla tunnistajaks sellele, kuidas purjus ema ründab noaga purjus isa. Teises peres raevus ravimeid võtmata jätnud psüühikahäiretega ema. Nüüd viidi ta taaskord haiglasse, sest läks kallale naabrile. Kodukülastusel selgus, et õnneks on pikast töötusest meeleheitel olnud isa saanud lõpuks tööd. Selles majas on mitu last juba perest eraldatud, kuid kõige pisem on siiski kodus. Politsei kiidab neile juba tuttavat poissi, kes hoolimata keerulisest kodusest olukorrast saab endaga hakkama. Pliidil keevad poti sees viinerid ning poiss kinnitab politseinikele, et kõik on hästi. Hallidest tellistest laotud sein lubab aimata, kui külmad on selles puuküttega maja korteris hommikud.
Politsei- ja Piirivalveameti aasta liidri tunnustuse pälvinud Põlva politsei juht Katrin Satsi hoiab erilises fookuses just laste ja perede heaolu ning tihedas koostöös kohaliku ohvriabi töötaja Anne Klaariga otsivad nad alati võimalusi tegeleda probleemide põhjustega, murdmaks muidu korduma kippuvaid käitumismustreid. See ei ole lihtne ülesanne, sest ohvritele sobivaid teenuseid on vähe või ei ole need piisavalt kättesaadavad.
Näiteks, kuipalju ohver on teie arvates laps, kes elab vägivaldses kodus, kuid keda ennast otseselt ei peksta? Mina arvan, et on, sest korduvalt on tõestatud — see jätab inimese hinge haava, mis ühel hetkel võib omakorda väljenduda vägivaldses käitumises. Viimane aeg on hakata käsitlema vägivalda näinud lapsi kui passiivseid ohvreid, mitte kui ainult tunnistajaid. Selleks on vaja muuta ohvriabiseadust, et vägivaldses keskkonnas kasvanud lapsed saaksid ohvriabiteenuseid ka siis, kui lapsevanem ei algata vägivallatseja vastu kriminaalmenetlust. Teame, et vägivalla nägemine mõjub laste hingedele sama laastavalt kui otseselt vägivalla kogemine. Uuringud kinnitavad, et oluline osa vägivaldses keskkonnas kasvanud lastest on ühel päeval ise kas vägivallatsejad või ohvrid. Seda mustrit saab murda vaid läbi varajase märkamise, sekkumise ja süsteemse toetamise.
Kas ohvrid on inimesed, kelle lähedane on teadmata kadunud või teinud enesetapu? Seaduse silmis ei ole. Täna käsitleb riik ohvrina vaid kuritegevuse ohvrit ning neile laienevad ka ohvriabiteenused. Samas sooritab Eestis aastas keskmiselt 200 inimest enesetapu. Olen seda meelt, et nii kadunud kui ka enesetapu teinud inimeste lähedastele peaksid laienema ohvriabiteenused.
Kahjuks on paljud asenduskodudes elavad lapsed politseile tuttavad. Nad teavad nende laste kodusid, kust nad on ära viidud ja kahjuks jõuavad need lapsed liiga tihti ka hiljem politsei vaatevälja. Üldiselt on asendushooldust vajavate laste arv aasta aastalt vähenenud. Lõppeval aastal oli lapsi, kes ei saa elada koos oma bioloogiluste vahematega Eestis ligi 1200. Neist ligi 900 elab lastekodudes, perekodudes 72 ning perekondadesse on võetud kasvama 200 last.
Uuringud näitavad, et vaid 15% Eesti peredest on valmis võtma enda juurde elama võõrast last. Miks enamus meist ei ole selleks valmis? Uuringu järgi on kaks peamist põhjust: majanduslikud võimalused ja hirm traumeeritud lapse ees. Kui palju me ühiskonnana väärtustame hooldusperede tööd? Hoolduspere vanematoetuse miinimumsumma, mida paljud kohalikud omavalitsused maksavad, on 125 eurot + 240 eurot lapse isiklikeks kuludeks. On see adekvaatne tasu? Vanematest eraldatud laste kasvatamine nõuab perelt hiiglaslikku pingutust. Ühiskond peaks sellist missiooni palju rohkem väärtustama. Igal juhul on see maksumaksjale oluliselt odavam kui maksta kinni katkise hinge loodud kaost.
Lastekodude külastamised ei ole kunagi kerged. Elu ebaõiglus joonistub tihtipeale selgelt välja just laste peal ja seda on raske taluda. Kui 30 aastat tagasi tegutsesid piirkondlikud lastekodulaste jagamispunktid, kuhu jõudnud lapsed olid tihti kasimata ja haiged, siis tänane pilt on muidugi 100% erinev. Laste elamistingimused on paremad kui paljudel peredel, õed-vennad saavad olla koos, neil on korralikud riided seljas ja saapad jalas, toad on täis mänguasju. Seda küll tihti annetajate toel. Kõik tundub olevat olemas, aga tegelikult on puudu midagi väga olulist. Lastekodudesse jõuavad vähem või rohkem traumeeritud lapsed, kes on harva tundnud armastust. Hingevalu, millega need lapsed peavad hakkama saama, võib olla väga suur. Tihtipeale on nende laste elukogemuses hoolimatust, vägivalda, alkoholi, narkootikume. Selleks, et nende väikeste inimeste hingehaavad saaksid ravitud, peaks neile lastele ja noortele olema tagatud regulaarne psühholoogiline tugi. Täna seda ei ole. Kahjuks on sel valusad tagajärjed. Jällegi — tõhusam ja odavam oleks aidata täna ja kohe, mitte tegeleda juba ühiskonnale oluliselt kallimate tagajärgedega.
Ma olen täiesti kindel, et aina rohkem inimesi saavad aru ning on valmis ka rohkem panustama selle nimel, et meie keskel oleks vähem katkiseid hingi ja seetõttu ka vägivalda ja elmata jäänud elusid. Selleks peaksime tõstma fookusesse inimese. Nelja aastaga Riigikogus olen näinud, et tegelikult me ei väärtusta ühiskonnas piisavalt neid, kes oma tööga toetavad teisi inimesi — õpetajaid, treenereid, noorsootöötajaid, logopeede, eripedagooge, psühholooge, hooldajaid, tugiisikuid, vanemliku hooleta jäänud laste kasvatajaid jt. Samas me teame, et majandus, siseturvalisus ning tervishoid saavad hästi toimida vaid tervete inimeste toel. Mõtteviis, et ennetamine on ühiskonnale oluliselt odavam kui tagajärgedega tegelemine, ei ole veel juurdunud. Meie järgmine suurim ühiskondlik kokkulepe võiks olla hakata väärtustama inimesega tegelevaid ameteid. Sest tegelikult vastutame väikese sõstrasilma saatuse eest meie kõik, mitte ainult Helmer.
Artikkel ilmus Lõuna-Eesti Postimehes 7.01.2019
Liina Kersna: Kes vastutab väikese sõstrasilma saatuse eest? was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Yoko Alender: Minu poliitika-aasta
Blogid
31. Detsember 2018 12:30
Yoko Alender
2018 oli Eesti juubeli-aasta. Palju oli valusat, palju ilusat. Mööda Eestit käies oli õnneks enamuses rõõmustamist, tõdemist, et Eesti on tubli ja paljudes asjades siiski õigel teel. Isiklikus töö-elulises plaanis oli see neljas ehk selles koosseisus viimane Riigikogu liikme aasta nii rahutust kui rahuldust pakkuv, opositsioonis pole ilmselt üllatav, et oli ka häirivat. Samas said […]
The post Minu poliitika-aasta appeared first on Yoko Alender.
Yoko Alender: Minu jooga-aasta kummardused ja tänud #2018
Blogid
31. Detsember 2018 12:02
Yoko Alender
Aasta alguses läbisin teistkordselt Pille Eikner käe all Yin jooga õpetajakoolituse. See sisaldas yin jooga pooside ja kavade koostamise põhimõtete kõrval nii joogafilosoofiat kui hulgaliselt teadmisi anatoomiast. Minu jaoks oli õige otsus teha kursus läbi kaks korda, öeldakse, et kordamine on tarkuse ema. Peale seda sain vastuse oma eelmise aasta küsimusele, kas minust võiks saada […]
The post Minu jooga-aasta kummardused ja tänud #2018 appeared first on Yoko Alender.
Andres Sutt: 3 küsimust – Eva Lelumees Fontesest
Blogid
29. Detsember 2018 13:08
Andres Sutt
Alustasin intervjuude sarja, millel nimeks “3 küsimust”. Soov on jagada teiega põnevaid lugusid majanduse, ettevõtluse ja juhtimise vallast. Nii on intervjueeritavate seas traditsioonilisi ettevõtteid kui ka start-up’e, välismaal toimetavaid eestlasi ja siinseid expate – ehk ühise nimetajana huvitavaid inimesi ja huvitavaid lugusid.
Minu esimeseks vestluskaaslaseks on Fontese partner ja otsingusuuna juht Eva Lelumees. Rääkisime sellest, kuidas tulevad tööandjad toime talendipõuaga, millised on trendid tööjõu piiriüleses liikumises ja millised on soovitused noortele talentidele, kes on sisenemas tööturule või on juba oma karjääri alustanud.
Head vaatamist!
Andres Sutt
The post 3 küsimust – Eva Lelumees Fontesest appeared first on Andres Sutt.
Reformierakonna blogi: Ratase valitsuse maksureformi võitjad ja kaotajad
Blogid
28. Detsember 2018 16:14
Aivar Sõerd, riigikogu liige
Eesti on pikalt püsinud euroala kiireima hinnakasvuga riikide edetabeli absoluutses tipus. Kahe viimase aasta jooksul oleme näinud ka seda, et Eesti hinnakasv on olnud mõnel kuul lausa kaks korda kiirem kui euroalal keskmiselt. Analüütikud märkasid, et lõppeval aastal on hinnad Eestis kasvanud kolm korda kiiremini kui Soomes. Lätist on saanud Eesti tarbijale turvasadam, kust saab mitte ainult odavamaid aktsiisikaupu, aga ka odavamaid ehitusmaterjale, tarbekaupu ja isegi küttepuid.
Aivar Sõerd, riigikogu liige
Eesti on pikalt püsinud euroala kiireima hinnakasvuga riikide edetabeli absoluutses tipus. Kahe viimase aasta jooksul oleme näinud ka seda, et Eesti hinnakasv on olnud mõnel kuul lausa kaks korda kiirem kui euroalal keskmiselt. Analüütikud märkasid, et lõppeval aastal on hinnad Eestis kasvanud kolm korda kiiremini kui Soomes. Lätist on saanud Eesti tarbijale turvasadam, kust saab mitte ainult odavamaid aktsiisikaupu, aga ka odavamaid ehitusmaterjale, tarbekaupu ja isegi küttepuid.
Kuna hinnakasvu veavad suuresti energiahinnad, siis mõjutavad globaalsed hinnatõusud samamoodi ka teisi riike. Eesti positsioon euroala hinnatõusu edetabelis on aga vääramatu. Ka novembri inflatsiooni võrdluses oli Eesti kolme kõrgeima hinnatõusu tasemega euroala riigi hulgas. Ratase valitsuse eelarve- ja maksupoliitikal on selle positsiooni saavutamisel piisavalt suur roll. Eesti Panga hinnangul on aastasest inflatsioonist ligi viiendiku andnud erinevad maksutõusud.
Hinnatõus võtab ära lubatud maksuvõidu
Aktsiisitõusude hoog pole veel vaibunud. Järgmine gaasiaktsiisi tõus leiab aset juba 1. jaanuaril. Gaasiaktsiisi tõus kergitab mitte ainult gaasiküttel eramute, vaid ka kaugkütte hinda. Kaugkütte hinda mõjutab nii hakkepuidu kui ka gaasihinna kallinemine. Maagaasi kulu jõuab tootmiskulude komponendina paljude tööstustoodete omahinda. Võrreldes 2016. aastaga kerkib gaasiaktsiis 2020. aastaks üle 130%. Maagaasi aktsiisitõusu graafiku jätkudes on 2020. aastaks Eesti Gaasiliidu hinnangul aktsiisi määr Eestis 5–15 korda kõrgem kui Lätis, Leedus ja Poolas. Gaasiaktsiisi tõus on vaid üks paljudest hinnatõusu teguritest.
Tulumaksureformiga lubas Jüri Ratase valitsus parandada inimeste elujärge ja toimetulekut.
Maksureformist võidab 86 % kõigist töötajatest ja 80 % kõigist Eestimaa inimestest, rääkis peaminister. Kolmveerand Eesti elanikkonnast (975 000 inimest!) pidid võitma igakuiselt 64 eurot.
Maksumuudatuste mõjuanalüüsi pole vaatamata korduvatele päringutele paraku senini avalikustatud.
Värsked uudised räägivad sellest, et juba alates järgmisest kuust on kultuuritöötajate palga alammäär 1300 eurot. See tähendab, et alampalgaga kultuuritöötajad ei saa uue maksusüsteemiga kätte isegi lubatud 500 eurot maksuvaba tulu, sest alates 1200 eurost hakkab tulumaksuvaba miinimum vähenema. Loomulikult ei saa seega ka juttu olla mingisugusest 64 euro suurusest maksuvõidust. Kui see alampalgaga kultuuritöötaja saab aasta jooksul veel ka mingit lisatasu, honorari või näiteks elamuühistu esimehe tasu, siis sulab maksuvõit veelgi väiksemaks.
Pole kindel, kas sellest maksuvõidust üldse midagi alles jääb, sest hinnatõusudega võetakse see kohe ka tagasi. Hinnatõusude tõttu kallinevad igapäevased tarbekaubad, kasvavad kodukulud, kulud energiale, kütusele ja teenustele.
Maksureformist kaotajate nimekiri on pikk
Keskmisest palgast rohkem teenivad oskustöölised, arstid ja insenerid võivad kaotada kogu maksuvaba miinimumi, sest teatud tulutasemest alates väheneb see nullini. Tööjõu maksukoormus tõusis eelkõige nendel töökohtadel ja erialadel, millest meie majanduses kõige enam puudust on.
Omapärase perepoliitilise meetmena võeti abikaasadelt võimalus esitada ühine tuludeklaratsioon. Ühisdeklaratsioon võimaldas varem abikaasadel paremini kasutada maksuvabastuste piirmäärasid, liita kõik tulud ja mahaarvamised ja oli eriti kasulik siis, kui üks abikaasadest ei saanud maksustatavat tulu. Avalikkuse survel taastati osaliselt ja piiratud ulatuses intresside ja koolituskulude ning maksuvaba tulu ülekandmise õigus, aga see väike mööndus ei asenda ühiseid tuludeklaratsioone.
Maksumuudatustega kaotati ära pensioni maksuvaba osa. Töötavate pensionäride tulumaksukohustus suurenes, kui igakuine tulu ületab teatud tulupiiri. Pensionäridele seati see tulupiir tunduvalt madalamaks kui teistel inimestel. Vananeva rahvastikuga riigis maksukirvega töötavate pensionäride rahakoti kallale minek oli maksureformi küüniline element.
Maksureformidest on ka võitjaid
Kindlad võitjad Ratase valitsuse maksureformidest on need Eesti inimesed, kes võtavad ette reisi piirilinnadesse Valka ja Ainažisse. Kui piirkoguste ulatuses sõiduvahendi pagasiruumid aktsiisikaupu täis laduda, on võimalik võita 64 eurot ühe sõidukorraga iga kaubareisija kohta. Siin pole vahet, kas sellest aktsiisireformist võidavad madalapalgalised või keskklass. Kahekordne aktsiisikaupade hinnavahe töötab solidaarselt, võidavad kõik.