Reformierakond | Tugev Eesti

Main menu

Urmas Kruuse: maksumaksja raha kasutamine peab olema läbipaistev

09. Aprill 2018 10:45

Maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse esitas Riigikogus maaelumister Tarmo Tammele küsimuse, kus soovib saada ministri hinnangut Maaelu edendamise Sihtasutuse tegevusele. Kruuse sõnul on lubamatu, et MES hiilib maksumaksja raha kasutamise sisulisest ülevaatest kõrvale. Avaliku raha kasutus peab olema Eesti Vabariigis selge ja läbipaistev.

…

„Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) pole esitatud teabenõuetele seaduses ettenähtud korras vastanud. MES on riigi poolt asutatud ning tegutseb maksumaksja kapitaliga. Soovisime saada informatsiooni selle kohta, kellele ja mis mahus on sihtasutus andnud toetusi/garantiisid/laene ja kelle pädevuses on otsused olnud. Samuti soovisime, et MES avaldaks ettevõtete nimed ja summad, kes on saanud laenu /garantiid/toetust ning millises ulatuses, sealjuures ei huvita meid ettevõtete äriplaanid ega eesmärgid. Samuti ei soovinud me teabenõudes teada, mis tingimustel ja milleks anti toetusi/garantiisid/laene,“ selgitas Kruuse teabenõude sisu.

„MES keeldus teabenõudele vastamast põhjendusega, et tegemist on ärisaladusega, mida kaitseb avaliku teabe seadus. Samas seisab Andmekaitseinspektsiooni koduleheküljel, et avaliku teabe seaduse alla kuuluva lepingu kogu sisu ei saa olla täieliku juurdepääsupiiranguga juba sellepärast, et avaliku teabe seaduse teatud paragrahvid keelavad eelarvevahendite kasutamist, eelarvest makstud tasusid ja hüvitisi ning asutuse varalisi kohustusi salastada. Järelikult peaks eelarvest raha eraldamist puudutav lepingu osa olema igal juhul avalik,“ lisas Kruuse.

Maaeluministrile esitati järgmised küsimused:

1.            Kas sihtasutus teeb õigesti kui varjab Riigikogu liikmete eest infot, millistele ettevõtetele ja millises mahus on antud laenu/käendust/toetust?

2.            Kas avaliku raha kasutamine peab olema selge ja läbipaistev?

3.            Kas sihtasutuse selline käitumine võib tekitada korruptsiooniohtliku olukorra?

Loe edasi
Jaga:FBTwitter
https://www.reform.ee/3cB

Naire esinaisena jätkab Maris Lauri

07. Aprill 2018 20:00

Laupäeval, 7. aprillil 2018 toimus Reformierakonna naisteühenduse NaiRe üldkoosolek, kus uue juhatuse esinaiseks valiti Maris Lauri ning liikmeteks Carmen Illak, Tiia Teppan, Meeli Pärna, Sirje Kööp, Marika Eevel ja Heli Suvi.

"On rõõmustav, et naised järjest enam poliitikateemadel sõna võtavad. Positiivne on seegi, et naised võtavad sõna ja arutavad väga erinevate teemadel. Olgu siis selleks tehnoloogia, haridus või ettevõtlus," ütles Maris Lauri ning lisas, et häid ideid on Eesti ühiskonnal alati vaja ja naistel on neid küllaga.

…

Maris Lauri on majandusekspert, kes valiti 2015. aastal Riigikokku ning on käesoleval hetkel Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige ja Reformierakonna fraktsiooni aseesimees.

Naisteühendus NaiRe asutati 23 aastat tagasi, 30. aprillil 1995. aastal Pärnus. Selle eestvõtja oli pr Valve Kirsipuu koos oma aatekaaslastega. NaiResse kuulub hetkel 545 liiget.

Loe edasi
Jaga:FBTwitter
https://www.reform.ee/3cX

Reformierakonna Harju- ja Raplamaa ringkonnaorganisatsiooni hakkab juhtima Kalle Palling

Uudised
06. Aprill 2018 12:45

Eile kogunenud Reformierakonna Harju- ja Raplamaa ringkonnaorganisatsiooni juhatus valis oma juhiks Kalle Pallingu.

“Kahed valimised on sama hästi kui ukse ees ja meie ringkonnale on väga suured ootused,” ütles Palling ja lisas, et ringkonnaorganisatsiooni juhil lasub suur vastutus. “Peame ühiselt plaane pidama ja end eelseisvateks valimisteks parimasse vormi ajama.”

…

Eile kogunenud Reformierakonna Harju- ja Raplamaa ringkonnaorganisatsiooni juhatus valis oma juhiks Kalle Pallingu.

“Kahed valimised on sama hästi kui ukse ees ja meie ringkonnale on väga suured ootused,” ütles Palling ja lisas, et ringkonnaorganisatsiooni juhil lasub suur vastutus. “Peame ühiselt plaane pidama ja end eelseisvateks valimisteks parimasse vormi ajama.”

“Otsus see vastutusrikas amet vastu võtta sündis paljude piirkonna inimestega eraldi vesteldes, saades korduvalt ettepanekuid võtta uue ja suurema ringkonnaorganisatsiooni juhtimine enda õlgadele,” selgitas Palling. “Seni olen juhtinud oma päritolujärgset Rapla maakondlikku organisatsiooni ehk väiksemat poolt meie ringkonnast, samas poliitiline tegevus on mind viimasel ajal sidunud just Harjumaaga, täpsemalt Harku vallaga, kus juhin sügisest vallavolikogu. Kolmedel valimistel järjest on Harju- ja Raplamaa inimesed valinud mind endi esindajaks Riigikogus.”

Loe edasi
Jaga:FBTwitter
https://www.reform.ee/3c8

Jürgen Ligi: riik peaks saama sekkuda koolide juhtimisse

05. Aprill 2018 08:00

Reformierakonna fraktsioon esitas Riigikogule põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatuse kohaselt hinnatakse tulevikus direktorite töösooritust ning vastavust seadusega kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vähemalt üks kord viie aasta jooksul.

…

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Jürgen Ligi hinnangul on riigil kohustus tagada koolihariduse ühtlane tase, mille võtmeküsimusteks on ka koolijuhtide kompetentsus ja kvaliteetne töö. Riigil peab olema võimalus kooli juhtimist kontrollida ja tegutseda, kui muud huvid kui õpilaste omad koolipidajal seda teha ei lase.

„Riigil peab olema võimalus sekkuda kui kooli tulemused on kinni juhtimise taga. Juhtide regulaarne hindamine võimaldab puuduste põhjusi tuvastada ning nende pinnalt peab haridusminister saama anda juhtimise parandamiseks soovitusi ja teha ettekirjutusi. Äärmuslikel juhtudel peab ministril olema võimalus ka rahaliseks sanktsiooniks kui koolipidaja kaitseb õpilaste asemel lõpuni koolijuhi isikut,“ selgitas Ligi seadusemuudatuse sisu.

Loe edasi
Jaga:FBTwitter
https://www.reform.ee/3cf

Yoko Alender: Rahvastikupoliitikast, rahulikult

Blogid
04. Aprill 2018 16:09
Yoko Alender
https://yokoalender.ee/rahvastikupoliitikast-rahulikult/

Üha hoogustuvas rahvastikuteemalises arutelus on palju ebatäpsust, näiteks kasutatakse sageli segamini termineid rahvas, rahvus ja rahvastik. Üha valjemini räägitakse rahvastikukriisist ja kahanemisspiraalist, ehkki Eesti elanike arv on tõusuteel – Eestist on saanud väljaränderiigi asemel sisseränderiik.

The post Rahvastikupoliitikast, rahulikult appeared first on Yoko Alender.

Jaga:FBTwitter
https://www.reform.ee/3TL

Urmas Kruuse: korteriühistute renoveerimine ei tohiks kannatada üürimajade projekti tõttu

04. Aprill 2018 08:15

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo tutvustas Riigikogu maaelukomisjoni liikmetele üürimajade projekti. Reformierakonna fraktsiooni liige Urmas Kruuse palub aga endiselt ministril suunata osa üürimajade projektile mõeldud vahenditest korteriühistute renoveerimisse ja energiasäästlikkuse tõstmise programmi või leida selleks lisavahendid.

…

„Aastateks 2014-2020 oli kortermajade korrastamiseks mõeldud jagada 102 miljonit eurot, kahjuks on vahendid selleks juba otsas. Sellest hoolimata on korteriühistud teinud taotlusi ca 48 miljoni euro ulatuses ja viinud oma kuludega läbi juba ka vajalikud ettevalmistustööd. Valitsus peaks pigem tunnustama ja toetama korteriühistuid, kes on jõudnud läbi raskuste ühisele kokkuleppele ja valmis panustama, et muuta oma elamuid energiasäästlikumaks,“ selgitas Kruuse.

„Riiklik üürimajade projekt on läbi kukkunud ja tegeleb vale probleemiga. Üürielamufondi loomine on kaheldava väärtusega, sest riigi rahaga loodav uus elupind vähendab kohaliku elaniku kinnisvara väärtust ehk põletatakse maksumaksja raha, sest rajatava eluaseme turuväärtus on ehitusväärtusest madalam,“ lisas Kruuse

„Küll aga looks korteriühistute renoveerimine kaasa positiivse efekti. Kui aastas renoveerida korterelamuid kokku 330 miljoni euro väärtuses, looks see hinnanguliselt ca 5600 töökohta, elavdaks majanduskasvu, parandaks hoonete sisekliimat - parema sisekliima tõttu võidaks riik tervisekuludes 186 miljonit eurot aastas ning samuti väheneks inimeste kulutused energia tarbimisele,“ tõi Kruuse näite.

“Tänu aktsiisijamadele kaotame 100 miljonit aastas koos kõikide maksudega, aga renoveerimata majade halva sisekliima tõttu on tervisekahjud, mis jäävad erinevalt maksudest Eestisse, umbes 186 miljonit eurot. Muuhulgas on sellel mõju ka tervelt elatud aastatele,” rõhutas Kruuse reaalse probleemiga tegelemise olulisust.

Loe edasi
Jaga:FBTwitter
https://www.reform.ee/3cZ

Yoko Alender: "Tähelepanelik Eesti" on üks tee parema Eestini

03. Aprill 2018 07:30

12. aprillil kell 10.00 toimub Riigikogus Briti Saatkonna, MTÜ Vaikuseminutid ja Yoko Alenderi poolt korraldatud esimene „Tähelepaneliku Eesti“ sündmus. Konverentsil kuulatakse Briti kogemust mindfulness põhimõtete rakendamisel, tehakse ülevaade Eestis samas valdkonnas toimuvast ja mõeldakse, kas ja kuidas peaksime liikuma edasi, et saaks öelda, et saja-aastasest Eestist on saamas Tähelepanelik Eesti.

…

Konverentsi ühe peakorraldaja, Reformierakonna fraktsiooni liikme Yoko Alenderi sõnul on sündmuse mõte muuta Eestit paremaks paigaks. „Üks viis maailma muuta on ühe inimese kaupa, alustades iseendast. Üheks suurepäraseks võimaluseks on tegelemine lühikeste meeleharjutustega (tuntud kui mindfulness). Mindfulness harjutused parandavad keskendumist, tähelepanuvõimet ja muudavad näiteks seda osa meis, mis järsku keset koosolekut püsti kargab ja kedagi sõimama kukub või sotsiaalmeedias endalegi ootamatuid väljendeid kasutab,“ selgitas Alender.

„Koolirõõm, laste ja õpetajate stress ning depressioon on teemad, mis puudutavad paljusid, terve riigi tulevikku. Nutiseadmed suunavad meie kõigi tähelepanu eneselt pidevalt välisele, muudavad meie keskendumisvõimet, mõjutavad oskusi ja harjumusi. Mindfulness'il põhinevad Vaikuseminutite harjutused on juba jõudnud paljudesse Eesti koolidesse, mis näitab, et ka Eesti ühiskond on uudseteks arendusteks haridussüsteemi parandamisel valmis. Samuti õpetavad paljud parimad maailma ülikoolid mindfulness'i aluseid tulevastele otsustajatele ja ärijuhtidele, sest on tõendatud nende hea mõju keskendumis- ja juhtimisoskusele, majanduskeeles võiks öelda, et tootlikus tõuseb,” lisas Alender.

Riigikogus toimuval konverentsil saab teada, mida kujutab endast mindfulness ja sellele rajatud harjutused, stressiennetus- ja ravimeetodid. Miks äratab see teema läänemaailmas viimastel aastakümnetel nii palju huvi ja leiab üha laiemat kasutust? Kas mindfulness on vajalik tasakaalustaja üha enam välisele, kiirele ja emotsionaalsele orienteeritud sotsiaalmeedia ja tehnikavidinate maailmas või pelk esoteerikasse kalduv trenditeadus? Millised on mindfulness’i põhimõtete ja harjutuste kasutegurid hariduses, meditsiinis, sotsiaalteenustes, äris ja igapäevaelus? Kas maailmas on riike, mis on võtnud eesmärgiks olla Tähelepanelik riik ehk tähelepanelik rahvas? Jah, on. Kas Eesti võiks kuuluda nende hulka?

Peaesinejateks on Chris Ruane (Ühendkuningriigi parlamendisaadik), kes räägib sellest, kuidas mindfulness Ühendkuningriigis alguse sai, edusammudest, tulevikuplaanidest ja Jamie Bristow, kes räägib Ühendkuningriigi näitel erasektori ja avaliku sektori koostööst mindfulness'i rakendamisel

Vaata täpsemalt SIIT

Registreerimine kuni 09.04.2018

Loe edasi
Jaga:FBTwitter
https://www.reform.ee/3qv

Urve Tiidus: Simson peab kiiremas korras normaliseerima liikluse Hiiumaa ja mandri vahel ning vastutama

02. Aprill 2018 12:15

 

Riigikogu Reformierakonna fraktsioon esitab täna majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile arupärimise saarte transpordiühenduste teemal.

…

„Kadri Simsoni haldusalas majandus-ja taristuministrina on 2016. aasta novembrist alates Veeteede Amet. Minister saab infot Tallinna Sadamast ning Saarte Liinidest, kuid sellest hoolimata on saarte ühenduse probleemi lahendamist nii kaua edasi lükanud. Väga kurioosne on tõsiasi, et 2017. aasta mais vastas minister Simson Riigikogule enesekindlalt, et hoopis laevad ise süvendavad Rukki kanalit. Lisades, et tema 2017. aastal süvendamistööde vajadust ei näe. Ehkki juba tollal oli talle teada, et probleemid tekivad sügisel ja talvel. Seega on Simson olnud juba 2017. aasta kevadest probleemist isiklikult teadlik. Selle tunnistamise asemel on minister asunud aga vastutust veeretama mujale, küll jagub seda kohalikele, küll poliitikutele, küll ilmaoludele,“ sõnas Urve Tiidus.

„Meie soov on, et Kadri Simson asuks otsima lahendusi, mitte vabandusi ning ühendused saartega ei kannataks tema põhjendamatu enesekindluse tõttu. Juba 2017. aasta mais oli Simson probleemist teadlik, veel sügisel on talle sellest kriitilisena kirjutanud nii sadamakapten kui Hiiu ettevõtjad ja omavalitsusjuhid. Mida pole, on lahendused ja suhtlemine – Simsonil on aeg vastutada, tööle hakata ning probleemid lahendada,“ võttis Urve Tiidus arupärimise esitajate soovi kokku.

Arupärimine täismahus:

 

Kadri Simson

Majandus- ja taristuminister

Ühendustest saartega

Olete majandus- ja taristuminister novembrist 2016 ning Teie haldusalas on Veeteede Amet. Teete ka omanikuotsuseid ja saate infot Tallinna Sadamast ning tema tütarettevõttest, mis teostab ühendusi Saare- ja Hiiumaaga. 

Kalle Laanet esitas Teile mais 2017 kirjaliku küsimuse Rukkirahu kanali süvendamisvajadusest. Vastasite 30.05.2017 oma kirjaga. Vastused olid enesekindlad, et kanali sügavusest piisab, veelgi enam, kanal puhastub Teie hinnangul ise ning seetõttu teie 2017 aastal ei plaani süvendustöid.

Vastuseks küsimusele „Kuidas Te plaanite tagada madala veetaseme puhul parvlaevaliikluse Hiiumaa ja mandri vahel?“, vastate muuhulgas ja tsiteerin Teid: „Tänaseks sõidavad Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil aga kaks uut parvlaeva, mille käiturid asuvad laeva keskteljel. Veeteede Ameti hinnangu kohaselt võib 2015. aasta kogemusele tuginedes eeldada, et liinile tulnud uued parvlaevad viivad kanalist pehmed setted välja ja taastub ligilähedaselt 2014. aastal teostatud süvendustööde järgne olukord.“! 

Vastusest ilmneb siiski, et juba kevadel 2017 oli Teile ja alluvatele ametkondadele teada, et probleemid veetaseme langusega ilmnevad sügisel ja talvel.

Teie vastus jätkub: „Ühtlasi pean vajalikuks täpsustada, et madal veetase ei ole parvlaevaliiklust häirinud mitte suvel, vaid sügis-talvel. Tulenevalt eelöeldust seirab Veeteede Amet alanud navigatsiooniperioodil Rukkirahu kanali sügavusandmeid järjepidevalt ning suve lõpus hinnatakse olukorda ja süvendamise vajadust täiendavalt.

Lahendusena pakkusite, ja taas tsiteerin Teid: „ Juhul, kui veetase peaks taaskord erakordselt madalaks muutuma, on alternatiiv olemasolevate parvlaevade väiksemas mahus laadimine. See tähendab küll väiksemat veomahtu, kuid sel juhul on parvlaevaühendus siiski tagatud.“

Vastusena teisele küsimusele kas plaanite enne suvehooaega korraldada Rukkirahu kanali süvendamise, vastate „Eelmise küsimuse vastusest tulenevalt ei ole enne suvehooaega Rukkirahu kanali süvendamist plaanis.“

Kuna hoolimata Teie enesekindlusest on Hiiumaale parvlaevaga saamisel raskusi, siis on meil Teile küsimused, millele ootame tempokat vastust, nagu ootab küllap avalikkus.

Küsimused:

1.            Kas jääte endiselt oma enesekindla väide juurde, maist 2017, et tollel aastal ei ole vaja Rukki kanalit süvendada ning laevad puhastavad selle ise? Kes konkreetselt vastutab selle Riigikogule esitatud väite mitte paikapidamise ning saabunud tagajärje eest? 

2.            2016 leidis koostöös Hiiu ettevõtjate ja Maavalitsusega lahendust otsinud tollane majandus ja taristuminister Kristen Michal 24 tunniga vahendid, et anomaalselt madala veetasemega olukorda leevendada. Süvendamistööd oktoobris 2016 saavutasid sügavuse 5,25 – 5,3 meetrit. Mis takistas Teil suvel 2017 sarnaseid samme astumast, teades mais 2017, et sügisel – talvel võib tulla probleeme?

3.            Ütlete avalikult, et Teie tegevust takistab jää. Ometigi oli juba mais 2017 Teil teada probleem. Teie enda vastus ütleb seda. Suvi 2017 oli jäävaba. Sügisel kirjutasid Teile probleemist nii Hiiu ettevõtjad kui ka omavalitsused. Miks Te ei astunud samme probleemi lahendamiseks aastal 2017, kui jää tekkeni oli ligi pool aastat aega?

4.            Et olukord Rukki kanali sügavusega on kriitiline ja veetase on langenud 4,8m ning see võib põhjustada häireid üleveos, juhtis 2017 novembri esimestel päevadel tähelepanu ka AS Saarte Liinid sadamate peakapten Andrus Maide. Teavituse kõigile partneritele saatis samuti Hiiumaa maavanema kt Piret Sedrik. Miks Teie või Teile alluvad ametkonnad kohe lahendusi otsima ei asunud? Varasemast teame, et need on võimalik ministri tahtmisel leida ööpäevaga, kas takistuseks oli soovi puudumine või ükskõiksus?

5.            Miks valisite Hiiumaa ettevõtjatele ja omavalitsustele vastata alles siis kui probleem oli üleriigilises meedias ning pahameel jõudnud juba avaliku allkirjade kogumiseni ja hiidlaste nõudeni, et astuksite tagasi mitte hakkamasaamise tõttu?

6.            Olete andnud lubadusi lahendusteks alles augustisse 2018. Kas olete võimelised ka varem probleemiga tegelema? Millised on konkreetsed tegevused mis tagavad tõrgeteta üleveo?

7.            Olete kuuldavasti soovitanud hiidlastel kasutada rohkem lennuki võimalusi? Kuidas Te kujutate ette, et Hiiu ettevõtjad mahutaks oma kauba väikelennukisse, seniste veoautode ja parvlaevade asemel? Või millel põhineb Teie soovitus – kas Eesti valitsusel on plaan suuri transpordilennukeid hakata Hiiumaa vahet lennutama?

8.            Hiidlased on öelnud, et pääs koju ei tohi olla seotud murega ja teadmatusega, mida on kuude kaupa loonud Hiiumaa laevatee korrashoiul tegamatajätmised Teie haldusalas. Kas tunnete isiklikku poliitilist vastutust oma haldusalas toimuva eest ning millal sõidate Hiiumaale, et vabandada isiklikult kehva asjaajamise ning küsimusse ükskõikse suhtumise pärast?

Loe edasi
Jaga:FBTwitter
https://www.reform.ee/3qy

Reformierakonna fraktsioon esitab KAPO erikomisjoni liikmeks Hanno Pevkuri

02. Aprill 2018 08:15

 

Riigikogu Reformierakonna fraktsioon otsustas, et esitab Hanno Pevkuri julgeolekuasutuste erikomisjoni liikme kohale.

Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni ülesandeks on järelevalve täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega seonduvates küsimustes.

Hanno Pevkur, kui endine justiits- ning siseminister, on toetudes oma kogemustepagasile kindlasti sobivaim kandidaat sellele ametikohale.

Jaga:FBTwitter
https://www.reform.ee/3qj

Sünnitusosakonda on Põlvas vaja Põlvamaa ja kogu Eesti huvides

Arvamuslood
02. Aprill 2018 06:45
Andrus Seeme

Põlva Haigla sünnitusosakonna sulgemist ei saa põhjendada ainult majanduslike argumentidega, sellel on palju suurem mõju Põlvamaa arengule. Järjest kaduvad regionaalsed teenused annavad signaali piirkonna hääbumisest ning ei toeta kuidagi kvaliteetse elukeskkonna loomist. Sünnitusosakonna sulgemine tekitab paraku küsimuse “Mis läheb järgmisena?”. Siinkohal on palju olulisem kindlustunne noortele peredele ning kogu piirkonna tulevik.

…

Suure tõenäosusega läheksid Põlva sünnitajad sünnitusosakonna sulgemise järel pigem Tartusse kui Võrru. Küsitav on aga Tartu valmisolek võtta vastu Põlva sünnitajad, mis võib tekitada olukorra, et sünnitusi hakatakse suunama Võrru ning inimestel kaob ära vaba valik. Olukorras, kus Tartu Lastekliiniku maja valmib alles mõne aasta pärast, on Põlva sünnitusosakonna sulgemine lubamatu. Tervishoiuteenuste kättesaadavus peab olema tagatud kõigis maakonnakeskustes ning igal patsiendil peab olema võimalik ise valida, millise haigla või kliiniku teenuseid ta kasutada tahab.

Endine peaminister Taavi Rõivas on välja toonud, et sünnitusosakondade sulgemisega saavutatav rahaline kokkuhoid on pea olematu. Põlva ja Valga Haigla kogueelarve on alla 1% Haigekassa eelarvest ning kõikide Eesti maakonnakeskuste (üld)haiglate kogueelarve suurusjärguna umbes 5% Haigekassa kuludest. Võimalik majanduslik kokkuhoid sünnituse lõpetamisest üldhaiglas (maakonnakeskuse haiglas) on parimal juhul mõnisada tuhat. Ehk 0,03% Haigekassa eelarvest. Seega on küsitav ka majanduslik põhjendus.

Reformierakonna Põlvamaa organisatsioon seisab kvaliteetsete teenuste ning hea elukeskkonna püsimise eest. Sünnitusosakonna sulgemine ei ole Põlvamaa inimeste huvides, oluline on elanike kindlustunne ja piirkonna tulevik.

Loe edasi
Jaga:FBTwitter
https://www.reform.ee/3q9

Lehed