Valitsus kehtestas koroonakriisiga tegelemiseks eriolukorra. See oli vajalik samm selleks, et tagada tõhusam otsuste langetamine ajakriitilises olukorras. Valitsus on seadnud ja kavatseb lisada erinevaid piiranguid selleks, et takistada viiruse levikut. Laiemal avalikusel on keeruline anda hinnanguid konkreetsetele valitsuse sammudele, sest meil puudub valitsusega võrreldav informeeritus  ja ametkondlikud prognoosid lähiajaks. Seega ei ole ka suurt praktilist väärtust katsetel proovida juhtida praegust kriisi valitsusväliselt. Valitsusele juurde antud usalduskrediit aga suurendab valitsuse vastutust oma otsuste tagajärgede ees.

Valitsus peaks kindlasti kasutama võimalust, et  hoida riigikogu sündmustega kursis ja selgitama vastuvõetud otsuste tagamaid. Vajadusel saab seda teha kinniste uste taga, kuid me ei tohi Eesti demokraatliku riigikorralduse juures omistada valitsusele absoluutset võimu ja tõde. Sel põhjusel peab riigikogu jätkama oma tööd, küsima küsimusi, tegema ettepanekuid ja seisma meie ühiskonna vabaduste ja riigi toimimise eest. Loomulikult tuleb ka riigikogu töös teha kõik selleks, et vältida viiruse levikut ja mitte koormata valituse liikmeid ja ametkonda ebavajalikuga. Ent me ei tohi kriisi meeleoludes unustada demokraatliku valitsemise põhimõtteid.

Kõige kiiremini vajab vastust küsimus, kuidas säilitada inimeste sissetulekud, pakkuda abi kriisi tõttu kannatavatele ettevõtetele ja suurendada riigi võimekust hüppeliselt suurenevate sotisaal-ja tervishoiukuludega toime tulemiseks. Need lahendused ei saa olla liigselt bürokraatlikud ja ebamäärased. Reformierakonnal on selleks ettepanekuid omajagu aga hetkel pole aeg ega koht, kus meedia vahendusel valitsust õpetada. Küll aga oleme valmis igakülgseks koostööks kõikide riigikogu erakondadega.  Usun, et ettevõtluse iga hinna eest elus hoidmine on pikemas vaates võtmetegur selleks, et meie ühiskond taastuks kriisist võimalikult ruttu. Koroonaviiruse leviku takistamise kõrval peame juba täna tegema kõik selleks, et vältida laialdast tööpudust, majanduse hangumist, sotsiaalset haavatust ja üldist ühiskondlikku pessimismilainet.

Teine valdkond, mis vajab kiiresti tuge on meie tervishoiusüsteem. Mul pole kahtlust, et valitsus on kasutamas kõiki võimalusi meditsiinivõrgu tugevdamiseks. Eesti tervishoiusüsteemi suutlikkus on laias laastus teada ja väga suurt  võimehüpet nii lühikese ajaga teha pole võimalik. Seega on ülimalt tähtis ootuste juhtimine, ausus ja selged sõnumid. Olgu selleks siis koroonaviiruse testimise võimekus, viiruse edasine levik ja arstiabi kättesaadavus. Mida täpsemalt meie inimesed teavad riigi paratamatult piiratud võimalusi ja iseenda tegevuse tähtsust kriisi ületamisel, seda parem.

Eesti inimesed on mõistnud olukorra tõsidust ja on näha, et valitsuse soovitusi ja piiranguid täidetakse. On siiski üsna tõenäoline, et vaatamata piirangutele viiruse levik Eestis ja maailmas kestab ja see võib veel nii olla mitu kuud. Leian, et peame sellise tulevikvaate osas olema Eesti inimestega ausad ja selleks valmistuma. Vajame konsensuslikku tasakaalupunkti koroonaviiruse ja ühiskonna toimimise vahel. Peame mõistma lihtsat fakti, et igasugused piiranguid koormavad pikemas vaates tohutult meie majandust, sotsiaalsüsteemi ja igapäevast elukorraldust. Eesti riik ei saa olla mitu kuud suletud ja luku taga. Meie tervishoid, majandus, sotsiaalsüsteem ja ühiskond ei ole selleks valmis.

Seega võiksime ühiskonnana panna end valmis ka olukorraks, kus peame naasma igapäevase elukorralduse juurde teades, et viiruse levik pole lõplikult peatunud. Minu hinnangul saame seda teha siis, kui see on ühiskonna teadlik valik ning jagatud arusaam. Eelnevalt aga peame olma teinud kõik endast sõltuva, et vältida koroonaviiruse riskirühmade nakatumist. Saame lähinädalaid kasutada selleks, et luua adekvaatsed tingimused riskirühma isoleerimiseks ja nende igapäevase elu toimimise tagamiseks.

Koroonakriis on Eestis kestnud alles mõned päevad aga kahjuks kestab see veel nädalaid. Seega on aeg kujundada ühiskondlikult laialt jagatud arusaam, kuidas kriisi lahendamisega pikemas vaates edasi minna.

The post Vajame tasakaalupunkti koroonaviiruse ja ühiskonna toimimise vahel appeared first on Kaja Kallas.

Mul on jätkuvalt mure nende inimeste suhtes, kes oma igapäeva töö tõttu peavad suure hulga inimestega kokku puutuma, näiteks meditsiinitöötajad, klienditeenindajad, bussijuhid jne. Palun käitume nende inimeste suhtes eriti mõistvalt, sest nemad teevad oma tööd selleks, et meie igapäevane elukorraldus edasi toimiks.

Eriolukorrast tulenevad piirangud toovad paratamatult kaasa ettevõtjatele ja majandusele negatiivsed mõjusid. Viiruse leviku vältimiseks peavad inimesed töölt eemale jääma. Esimesena kannatavad turismi-, majutus- ja kultuuriürituste korraldamisega tegelevad ettevõtted, kuid viiruse majanduslik mõju saab olema laiem.

Reformerakond on koos valitsusega valmis riigikogus töötama selle nimel, et me leiaks kiired ja tõhusad lahendused, mis annaksid kindlust ettevõtjatele ja töötajatele. Olgu selleks siis sihitud erakorraline rahaline abi teatud majandussektoritele, paindlikumad haigus-ja töölt eemale jäämise hüvitused, lisaraha eraldamine tervishoiule või maksupuhkused koos laenugarantiidega.

Kriis on poliitilise ühtsuse aeg ja on oluline, et Eesti langetaks otsuseid õigeaegselt ja ettevaatavalt. Nii saame vähendada haigestumist ja leevendada majanduslikke raskusi.

Oleme ühtsed ja mõistvad - üheskoos saame kriisist jagu!

Paraku menetlus Riigikogu põhiseaduskomisjonis ja ka rahanduskomisjonis on näidanud, et koalitsioon mitte ei püüdnud lahendada neid probleeme, millele president viitas, vaid tekitas neid probleeme juurde.

Põhiseaduskomisjonis toimunud arutelul said Riigikogu liikmed peale presidendi esindajate seletuste kuulamist, küsida küsimusi ning peale külaliste lahkumist üritasid opositsiooni esindajad algatada ka sisulist arutelu presidendi väljatoodud probleemide üle. Arutelu lõpetas põhiseaduskomisjoni esimees öeldes, et meie ei veena koalitsiooni ja hääletame lihtsalt ära. Pärast mida me hääletasime ja koalitsioon oma häältega võttis vastu seisukoha, et arutelu uuesti avada pole vajalik. Pärast arutelu toimumist ilmus aga advokaat Paul Kerese poolt koostatud dokument pealkirjaga „põhiseaduskomisjoni seisukoht“, kus ei esinenud ühtegi seisukohta, mis komisjoni arutelul Riigikogu liikmete poolt tegelikult esitati ning seda oli palutud esitlema advokaat, kes tunnistas, et tema töö eest maksab arved rahandusministeerium.

Siin on kaks põhiseaduslikku probleemi: 1) Riigikogu liikmed valitakse põhiseaduse § 60 kohaselt salajastel valimistel. Riigikogu liikmed töötavad komisjonides, kus kujundatakse Riigikogu seisukohti erinevate eelnõude osas. Riigikogu eest ei saa tööd delegeerida advokaadile, keda pole valitud valimistel. Samuti ei saa advokaat kirjeldada koosolekut, millel ta osalenud ei ole ega ammugi mitte koostada põhiseaduskomisjoni seisukohta, mis ei kajasta seda, mida komisjonis tegelikult arutati.

2) Põhiseaduse § 4 ütleb, et Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustuse põhimõttel. Põhiseaduse § 59 ütleb, et seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Advokaat Paul Keres kinnitas koosolekul, et tema tehtud töö  pealkirjaga „põhiseaduskomisjoni seisukoht“ tellis ja selle eest tasus rahandusministeerium, ehk täidesaatev võim. Kui põhiseaduskomisjoni esimees laseb Riigikogu eest töö ära teha valitsuse poolt makstud advokaadil, siis läheb see vastuollu põhiseadusega. Seda seisukohta ei saa ega tohi arvestada Riigikogu seisukohana.

Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud pensionifondide seadus läheb vastuollu terve rea põhiseaduse sätetega nagu näiteks õiguspärane ootus, võrduspõhiõigus, omandipõhiõigus, ettevõtlusvabadus, inimväärikuse ja sotsiaalriigi aluspõhimõtted ning lisaks ka põhiseaduse preambulis sätestatud põlvkondade vahelise kokkuleppe põhimõtet. Lisaks on seaduses sees ka viga (perekonnaseaduse § 27 lg 2 punkti 4 muutmine, mida ei ole olemas), mida ei saa lugeda tehniliseks veaks ja mida saab parandada ainult Riigikogu. Nagu ma ütlesin, siis põhiseaduse § 59 ütleb, et seadusandlik võim kuulub Riigikogule.

Lisaks on uuesti arutlemise menetlemisel nii põhiseaduskomisjonis kui ka rahanduskomisjonis tehtud menetluslikud vead. Seetõttu tuleb seda seadust uuesti arutada ja vead parandada. See ei ole mitte ainult küsimus sellest, et Riigikogu peab tegema oma tööd korrektselt ja mitte võtma vastu seadusi, mis on vigased ja mis lähevad vastuollu põhiseaduse mõtte ja sättega. See on ka Riigikogu maine küsimus, et Riigikogu liikmed on suutelised tegema oma tööd ja keegi ei peaks küsima: „millega sa tegeled, armas Riigikogu?“

The post Kõne pensionifondide seaduse uuesti arutelul appeared first on Kaja Kallas.

20. veebruaril 2020 toimus presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse uuesti arutamine põhiseaduskomisjonis. Kohal olid Vabariigi Presidendi Kantselei direktor Tiit Riisalo, siseosakonna juhataja asetäitja Mall Gramberg ja advokaat Madis Päts.

Komisjoni istungist koostati protokoll nr 32. Protokollist on näha, et sõna võtsid Paul Puustusmaa, kes põhjendas miks on eelnõu komisjoni istungi päevakorras  ning andis tutvustava sõna Vabariigi Presidendi Kantselei direktorile Tiit Riisalo. Tiit Riisalo ja  Madis Päts tutvustasid presidendi seisukohtasid.

Koalitsiooni esindajatena esitasid Presidendi seisukohtade tutvustajatele küsimusi:

• Kalle Grünthal, kes soovis teada kas President K. Kaljulaid on seaduse suhtes erapooletu.
• Siim Kiisler soovis teada, kas tema kogutud vahendeid saab nimetada riigiabiks
• Paul Puustusmaa soovis teada milles seisneb teise pensionisambasse jääjate olukorra halvenemine, kui uus seadus peaks jõustuma.
• Marek Jürgenson soovis teada, kas Madis Päts töötas Eesti Panga analüüsi läbi ning on sellega nõus.
• Siim Kiisler küsis välja kuulutamata seadus ning Presidendi poolt otsuse punktis 7 äramainitudvea kohta.

Kaja Kallas palus eriarvamusena protokollis välja tuua, et Presidendi poolt otsuse punktis 7 väljatoodud viga ei ole tehniline sõnastuslik eksimus vaid tegemist on sisulise vormistusega.

Riigikogu liikmete küsimustega paralleelselt toimusid ka vaidlused asja sisu üle. Põhiseaduskomisjoni esimees lõpetas vaidlused ütlusega, et me üksteist ei veena ja hääletame lihtsalt kas avada seadust uuesti aruteluks või mitte.

Peale mida asuti otsuste langetamise juurde ning otsustati järgmist:

1.1. Määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Siim Kiisler (konsensus: Kalle Grünthal, Jaak Juske, Marek Jürgenson, Kaja Kallas, Siim Kiisler, Anneli Ott, Paul Puustusmaa, Vilja Toomast, Kristina Šmigun-Vähi).

1.2. Toetada kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) (108 UA) muutmata kujul vastuvõtmist (poolt: Kalle Grünthal, Marek Jürgenson, Siim Kiisler, Anneli Ott, Paul Puustusmaa; vastu: Jaak Juske, Kaja Kallas, Vilja Toomast, Kristina Šmigun-Vähi).

Suur oli meie üllatus reedel, kui märkasime, et põhiseaduskomisjoni päevakorda on pandud sama seaduse uuesti arutelu, külaliseks kutsutud advokaat Paul Keres. Küsisime enne päevakorra kinnitamist, et me ju lõpetasime selle küsimuse käsitlemise otsusega, kas koalitsioon tahab ümber otsustada? Seda soovi neil ei olnud, milleks siis see uuesti arutamine? Komisjoni esimees vastas, et selleks, et saada oma otsuse toeks argumente. Oma argumendid oleks tulnud esitada sel koosolekul, kui uuesti arutamise üle vaidlus oli. Siis neid argumente ei esitatud. Komisjon tegi otsused ära.

Asi läks veelgi absurdsemaks- kutsutud oli advokaat Paul Keres, kes ütles, et temal on leping rahandusministriga, esitas komisjonile argumendid, mis olid komisjoni liikmetele laiali jaotatud kui põhiseaduskomisjoni seisukoht. Ja küsimusele, kas see on tema poolt koostatud dokument, vastas advokaat jaatavalt. Selles seisukohas ei esinenud ühtegi argumenti, mis esinesid sel koosolekul, kus tegelikult Riigikogu liikmed seaduse uuesti avamise üle arutasid. Samuti ei suutnud Riigikogu liikmed nn „põhiseaduskomisjoni seisukohas“ kirjutatud argumente uuesti esitada. Komisjonil on loomulikult alati võimalik kuulata eksperte, aga siis kuulatagu juba kõiki eksperte ja see tähendab seaduseelnõu uuesti arutamist, mida koalitsioon ju soovis vältida. Ja teiseks, komisjoni seisukohana ei saa vormistada advokaadi seisukohta, kes pole Riigikogu liige ja pole sel koosolekul osalenud, kus Riigikogu liikmed seda küsimust arutasid ja otsustasid. Kui niimoodi tehakse lihtsalt selleks, et suures saalis oleks argumente oma seisukoha toetuseks, siis on see pikk samm parlamentarismist ja õigusriigist kaugemale, erakordselt läbipaistmatu ja küüniline. Põhiseaduskomisjoni esimehel on õigus kutsuda koosolekule inimesi esinema, aga siis peaks nende poolt esitatud seisukohti ka protokollima kui advokaadi poolt esitatud arvamust, mitte kui komisjoni seisukohta.

Lisaks juhime tähelepanu, et meil on võimude lahusus ja sestap on taunimisväärne, et Riigikogu põhiseaduskomisjoni (kes peaks seisma põhiseaduse mõtte ja sätte eest) seisukoha kirjutab täitevvõimu ehk valitsuse poolt palgatud advokaat.

Kokkuvõttes, põhiseaduskomisjoni enamuse poolt rahandusministeeriumi advokaadi poolt koostatud ühepoolse seisukoha hääletamine põhiseaduskomisjoni seisukohaks on häbiväärne ja seda saab lugeda komisjoni arutelukäigu ebaõigeks kajastamiseks.

Samalaadne situatsioon kordus ka rahanduskomisjoni arutelul, kus komisjoni seisukoht ei peegelda komisjonis toimunud sisulist debatti ja erinevaid seisukohti, vaid on see sama advokaadi poolt kirjutatud seisukoht, mis põhiseaduskomisjonis.

Palume Riigikogu juhatust seista Riigikogu au ja väärikuse eest, mitte lubada sellist häbiväärset praktikat ning tagada, et komisjonide protokollid kajastavad õiglaselt Riigikogu saadikute arutelu käiku.