Riigikogu ei kiitnud täna heaks Reformierakonna algatatud seadusemuudatust, mis tühistaks mitmekordse gaasiaktsiisi tõusu järgmise kolme aasta jooksul.

„Ratase valitsuse läbi surutud gaasiaktsiisi tõus on täiendavaks majanduskasvu piduriks. Ettevõtjate läbi aegade kõige kriitilisem hinnang valitsusele on selle kinnituseks. Gaasi kasutavad Eestis kodu kütmiseks või vee soojendamiseks 100 000 leibkonda ja maagaasi kasutab ligi 2000 ettevõtet,” lausus riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.

Rahanduskomisjoni liikme sõnul rikub kokkulepitust mitu korda kiiremas tempos gaasiaktsiisi tõstmine Eesti kui etteaimatava maksu- ja ettevõtluskeskkonnaga riigi mainet ning peletab potentsiaalseid välisinvesteeringuid.

„Keskerakonna, IRL-i ja sotsiaaldemokraatide valitsuse teeneks on Eesti maksukeskkonna rikkumine ja ettevõtluskeskkonna halvendamine. Eelarvereegleid lõdvendatakse ja samal ajal kehtestatakse kuus uut maksu. Eelmise aasta lõpus kobareelnõuga seadustatud täiendav gaasiaktsiisi tõstmine on järjekordne näide seniste kokkulepete murdmiste poliitikast,“ ütles Sõerd.

„2020. aastaks on Eestis gaasiaktsiis võrdluses Läti, Leedu ja Poolaga 5 kuni 15 korda kõrgem. Gaasiaktsiisi tõusu tühistamine parandaks oluliselt nii suure energiatarbimisega tööstusettevõtete kui ka Eesti konkurentsivõimet tervikuna võrreldes Põhjamaade ja Balti riikidega,“ lisas Sõerd.

Riigikogus oli täna esimesel lugemisel Reformierakonna algatatud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (412 SE), mille koalitsiooni saadikud tagasi lükkasid.

Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liikme, Tartu Ülikooli nõukogu esimehe Ruth Oltjeri sõnul ootab ettevõtja riigilt strateegilist vaadet, läbipaistvust, avatust, ausat konkurentsi, nullbürokraatiat ja tarku inimesi.

Oltjer ütles riigikogus Eesti majanduse tulevikuarutelul, et ettevõtjale on riigi seisukohast kõige olulisem toetava majanduskeskkonna kujundamine ning pikema visiooni olemasolu. Ettekandes püstitas Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige ka ootused parlamendile, et seadused looks eelduse ausaks konkurentsiks ning teatud sektoreid ei eelistataks.

„Ettevõtja jaoks on kõige hirmutavam maksudega rapsimine, mis küll ühelt poolt toob tulu eelarvesse, aga mille administreerimine muutub niivõrd keeruliseks ja kalliks, et lõpptulemus on ettevõtja silmis küsitav. Kas siin ei oleks kergem tõsta lihtsamini administreeritavaid ja kokku kogutavaid makse?“ küsis ta.

„Läbi mõtlemata otsused on kallid ja kulutavad ressurssi nii avalikus kui erasektoris. Halvad näited on madalapalgaliste tulumaksu tagasimaksed ja kehtima hakkav ülikeeruline üksikisiku tulu maksustamise süsteem,“ lisas Oltjer.

Olukorras, kus Eesti arengut toetab Euroopa Liit märkimisväärselt suurte summadega, on Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liikme hinnangul riigi reservide kasutusele võtmine ebamõistlik. „Pigem soovin näha, milline plaan on riigil, kui Euroopa toetusrahad vähenevad või hoopis kaovad. Siis võib olla õige aeg reservide kasutusele võtuks, et muutunud olukorraga kohaneda,“ lausus ta.

Ettekande lõpetuseks tõi Oltjer välja neli ettepanekut, mida riik saab teha, et ettevõtted areneksid ja inimeste heaolu seeläbi kasvaks. Esiteks peaks tema silmis Eesti tegema sammu teadmusmahukama majanduse suunas.

„IKT on täiesti vältimatu ükskõik millise järgmise suure revolutsiooni ja ka kõikide teiste teadusalade jaoks. Olen seda juba varemalt välja öelnud, et ettevõtted, mis täna veel ei digitaliseeri oma tööstust, on juba rahvusvahelises mõttes maha jäänud, kui täna peaksime tegelema juba robootikaga,“ rõhutas Tartu Ülikooli nõukogu esimees.

Majanduse seisukohalt pole tema hinnangul oluline see, kui palju investeerib ettevõte teadus- ja arendustegevusesse, vaid see, kui palju õnnestub tänu uuendustele efektiivsemalt toota. „Teadus loob ülikoolihariduse aluse ja ühiskonna innovatsioonivõime, loob suure majandusliku mõjuga rakendusi, hoiab ära mittevajalikke kulusid ja kahjusid, ning on ühiskonnale otseses mõttes kasumlik,“ märkis Oltjer.

Täna esinesid riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul „Eesti majanduspoliitilised valikud – ohud ja võimalused ettevõtlusele“ ettekannetega Reformierakonna esimees Hanno Pevkur, ettevõtte MOVE Guides asepresident Sten Tamkivi ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige, Tartu Ülikooli nõukogu esimees Ruth Oltjer.

On aasta 2046. Sul ei ole autot, või üldse ei oma sa eriti midagi. Küll maksad sa kasutustasu millegi eest kui sa midagi vajad. Virtuaalreaalsus on igapäevane ja sa suhtled pidevalt erinevate seadmetega. Enamik pindadest on muutunud ekraanideks ja iga ekraan vaatab sind ka vastu. Iga sinu samm on jälgitav mingi äpi poolt ja reklaamitegijad maksavad sulle, et sa nende reklaame vaataksid. Robotid ning tehisintellekt on üle võtnud su töö, aga loonud sulle ka uue, mida sa isegi unes ei näinud 2016. aastal. Selline on sissejuhatus Kevin Kelly raamatule "The Inevitable".

Tõin selle suurepärase raamatu tutvustuse välja lihtsal põhjusel. Elu meie ümber muutub väga kiiresti ning see mis täna tundub uus ja põnev, on arendajate ning leiutajate jaoks juba möödanik. Me peame ühiskonnana ja eelkõige igaüks ise mõistma, et edu sõltub valmisolekust minna kaasa muutustega. Teame ju kõik, kuidas Nokia kaotas oma turueelise, kuna jäi liiga kaua uskuma, et traditsioonilise mobiiltelefoni edu jätkub. Ei jätkunud. Klahvidega telefon on küll alles, aga enamus kasutab nutiseadmeid, mis lisaks telefoniteenusele on igapäevaseks abiliseks ja arvutiks sinu taskus. Ka üha kiiremini globaliseeruvas riikidevahelises konkurentsis on edukad vaid need, kes on oma valikutes, sealhulgas nii majanduspoliitilistes kui õiguspoliitilistes, uuendusmeelsed ja kiired. Kui magama jäädakse, võib ärgates olla juba lootusetult hilja.

Meenutan, et Riigikogu on juba üle aasta arutanud jagamismajanduse reguleerimist. Elu ise on aga selle juba ammu ära teinud ja seda protsessi ei ole võimalik peatada. Kui riik ei ole piisavalt paindlik, leiavad inimesed nõudluse pakkumise lahendamiseks oma tee sõltumata sellest, kas riik seda reguleerib või mitte. Nii on juhtunud Uberi ja AirBNBiga ning veel paljude teiste teenust pakkuvate lahendustega. Ehk sõnum on lihtne - arengut ja innovatsiooni tagasi pudelisse ei topi. Ja loomulikult pole ühtegi ratsionaalset argumenti arengu vastu võitlemiseks. Nagu Kevin Kelly oma juba viidatud raamatus kirjutab – see pole võidujooks robotite vastu, vaid võidujooks nendega koos!

Me võime kindlad olla, et 200 aastat tagasi ei osanud keegi Ameerika Ühendriikide farmides töötanutest, keda oli muuseas 70% ameeriklastest, ennustada, et 200 aastat hiljem on nende töökohtadest alles vaid 1%. Nii võime ka üsna kindlalt väita, et järgneva 50 aastaga kaob väga suur osa meie tänastest töökohtadest, sest arenev tehnoloogia ja robotid teevad töö ära. Töö kadumist ei pea siiski pelgama. Kuigi praegused, meile teada töökohad kaovad, siis töö ei kao vaid muutub.

Mõelgem kasvõi kaubanduse peale. 10 aastat tagasi ei arvanud enamik meist, et toidupoes saab nii käidud, et müüjat ei kohtagi. Skaneerime ise oma kauba ja maksame otse terminalis ning müüja või kassapidaja selles protsessis puudub. Aga nii on läinud ja selline areng jätkub. Või juba mainitud põllumajandus. Kui 50 aastat tagasi oli üks lüpsja umbes 50 lehma kohta, siis tänapäeval teeb sama töö ära üks robot ja inimeste vajadus on langenud kordades. Progress on märkimisväärne ja vältimatu. Ka isesõitvad autod on juba kohal ja kaubavedu ilma juhita ei ole enam mingi utoopia. Rääkimata postiveost postiljonideta, mille üks tõsisemaid arendajaid on muuseas Viljandi ettevõte Cleveron, kelle omanikud sel aastal Aasta ettevõtjaks valiti.

Miks ma seda kõike teile räägin? Eks ikka selleks, et meie siin, Riigikogu suures saalis mõistaksime oma rolli muutumist. Mõistmist, et seadusloome ei saa ega tohi takistada majanduse ning ettevõtluse arengut. Ma julgen teha ühe ennustuse ja väita, et tulevikus on üha edukamad need riigid, kes oma ettevõtlust reguleerivat seadusandlust oluliselt vähendada julgevad. Las turg olla vaba, mitte üle reguleeritud. Riiklikust regulaatorist on kordades efektiivsemad inimesed ise. Näiteks hotelli otsimisel ei ole niivõrd oluline ametliku tunnustusena antud tärnid kui Tripadvisorist loetud külastajate hinnangud hotellile. Või juba mainitud Uber ja AirBNB, kus teenusepakkuja kvaliteedimärgiks on kasutajate tagasiside, mitte plafoon katusel või linnavalitsuse tegevusluba.

Vaadates ajalukku, mõistame, et just piiranguteta majandused on need, mis kõige kiiremini arenenud ja ühiskonna heaolu kasvatanud. On meie teha, kas käitume nagu Briti kuninganna Elizabeth I, kes keeldus 16. sajandi lõpus väljastamast patenti William Leele kudumismasina tootmiseks ettekäändel, et muidu kaotab kuningriigis tuhandeid kudujaid töö. Või vähendame bürokraatiat ja riiklikku regulatsiooni ning laseme ettevõtlusel vabamalt areneda. Sarnaselt, kui maailm teadis Eestit veel kui digitiigrit. Ma olen veendunud, et ettevõtlust reguleerivate aktide ja miks mitte ka laiemalt seadusandluse ning bürokraatia olulise vähendamisega ei muutuks Eesti õigusruum mitte kuidagi kehvemaks, pigem vastupidi – suurem vabadus annab arengule suurema tõuke. 50% vähem õigusakte ja bürokraatiat – jah, see on julge, võib-olla isegi hulljulge eesmärk, aga väidan, et eduks ja tugevamaks saamisel vältimatu.

Head kolleegid - meil on võimalik teha teene oma lastele mitte reguleerides Eesti riigi toimimist üle. Kas usaldame ettevõtjaid või soovime iga ettevõtliku inimese kõrvale kontrollivat ametnikku, või lausa mitut. Olgu siinkohal ühe detailinäitena toodud Estonia klaverivabrikus kogetu. Loomulikult peavad olemas olema elementaarsed tuleohutusnõuded ja nendest kinnipidamine. Aga arvestades klaverivabriku sisseseade ja kasutatavate materjalide unikaalsust, võime olla 100% kindlad, et perekond Laul on ise kordades rohkem motiveeritud tagama tuleohutuse tehases kui seal aastate jooksul käiv inspektor.

Samuti on meie teha siin saalis, kas tõstame olemasolevaid ja kehtestame uusi makse, mis ettevõtluse arengule ilmselgelt pärssivalt mõjuvad. Või võtame põhimõttelise hoiaku, et mida minimaalsem on ettevõtluse maksukoormus, seda suurem on areng ja seeläbi ka tulu majandusele ning ühiskonnale tervikuna. Keegi ju ei väida, et riik ei vaja maksutulu kaitse-, turvalisuse-, tervishoiu või hariduse pakkumiseks. Loomulikult vajab. Aga vaadates praegu valitsuse laualt Riigikokku saabuvaid maksutõusude ja uute maksude ettepanekuid, võib mõista neid, kes mures Eesti tuleviku pärast. Ükski valitsus ei tohi ega saa omada arvamust, et pärast neid tulgu või veeuputus. Istuv valitsus seda aga arvab. Kuidas teisiti mõista soovi süüa ära varasemalt kogutud reservid, mida hoitud kriisiaastateks või võtta laenu, mille võtmise võimalust vajame ajaks, kui Euroopa Liidu toetused vähenema hakkavad. Ja just vähenev eurotoetus on kõige selgem märk, et oleme ühiskonna ja riigina läbi teinud muljetavaldava arengu, saanud jõukamaks kui kunagi varem. Meie eesmärk ei ole olnud jääda elama abirahast. Vastupidi – meie soov on olnud elada senisest paremini ja seetõttu tuleb ka valikud teha lähtuvalt eesmärgist saada majanduslikult ning ühiskondlikult rikkuselt üha tugevamaks.

Siin tulevadki mängu riigi majandus- ja rahanduspoliitilised valikud. Kas Eestil on tugev ja tasakaalus eelarve või juhib Eestit valitsus, kes ise kulutab ja laseb tänased kulutused kinni maksta lastel? Kas Eestil on ettevõtluskeskkond, kus on vähene bürokraatia ja kus näiteks õigusruum on praegusega võrreldes poole väiksem? Kas meil on riik, kuhu välisinvestorid tahavad tulla? Kus maksusüsteem oleks ühetaoline, läbipaistev ja lihtne - mitte tuhandeastmeline või tuhandete eranditega. Kus siia tulnutel on võimalik lapsed panna tipptasemel rahvusvahelisse kooli ja kus välistöötaja on oodatud, mitte kvoodiga piiratud. Kus on võimalik oma innovatiivseid lahendusi testida riikliku bürokraatiata ja kus e-residentsus ning teised e-lahendused on sama atraktiivsed kui e-valitsus või e-maksuamet nende loomisel.

Ma olen kaugel arvamusest, et me kõik olulised valikud mõne tunniga läbi jõuaksime käia, ent suunda saame näidata. Saame anda sõnumi, et kõik ei ole veel kadunud. Et on olemas valmisolek ja tahe lõpetada või vajadusel ka tühistada praegu planeeritavad ettevõtlust kahjustavad maksumuudatused ning teha majanduspoliitilisi valikuid, mis meid edasi, mitte tagasi viivad. Head kolleegid, ma soovin meile arukat debatti, head kuulamist ja mis kõige olulisem - pilku tulevikku, sest vaid nii saame ühiskonnana tugevamaks.

Teekasutustasu rakendamiseks üksnes veokitele täismassiga üle 12 tonni peaks valitsus Euroopa Komisjonilt küsima erandi, lausus riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi (Reformierakond).

Kivimägi sõnul ei vaidlusta Reformierakonna fraktsioon raskeveokite teekasutustasu põhimõtet, ent ei toeta tänases majanduskeskkonnas maksukoormuse üldise kiire tõusu tingimustes selle rakendamist autodele täismassiga 3,5 kuni 12 tonni.

„Ka majandus- ja taristuministril on olnud mõtteis teekasutustasu rakendamine veoautodele üksnes täismassiga üle 12 tonni, mida muuhulgas kinnitab arvamuse küsimine EL-i transpordivolinikult. Tundub, et ajasurve eelarveaukude lappimisel ei võimalda erandi taotlemiseks ametlikku protseduuri läbida, kuna sel juhul ei saaks seda tasu rakendada 1. jaanuarist 2018. Selline argument põhjendatud erandi taotlemiseks on arusaamatu,“ lausus majanduskomisjoni aseesimees.

„Ei vasta tõele ka väide, et sarnased erandid pole kooskõlas Euroopa Liidu direktiividega. Erandid teekasutustasu rakendamiseks üksnes autodele täismassiga üle 12 tonni on saanud nii Rootsi kui ka Taani,“ märkis riigikogu liige.

Läbi mõtlemata on majanduskomisjoni aseesimehe hinnangul ka järelevalve teekasutustasu tasumise üle.

„Oleks igati loomupärane automaatse kontrollsüsteemi loomine, mida samuti minister majanduskomisjonis toetas. Paraku taaskord ajapuudusel sellele 1. jaanuarist 2018 lahendust ei leita ega ka lähiaastatel mitte. Mis tähendab, et järelevalve jääb politseipatrullide hooleks, mistõttu jääb neil vähem aega põhitööks ehk liikluses turvalisuse tagamiseks,“ lausus Kivimägi.

Riigikogus läheb täna esimesele lugemisele valitsuse algatatud liiklusseaduse, autoveoseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (419 SE), millega kehtestatakse teekasutustasu avalike teede kasutamise eest üle 3500 kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagisega.