Õnne Pillak: erahuvikoolide toetuse taastamine lõpetab seni valitsenud ebaõigluse Tallinna laste suhtes
09. September 2019 12:15
Õnne Pillak
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe, volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liikme Õnne Pillaku sõnul läks küll aega, kuid tänu Reformierakonna järjepidevale pealekäimisele hakkas Tallinna linn jälle erahuvikoolides käivaid lapsi toetama. Pillaku hinnangul on tegu suurepärase otsusega, sest see lõpetab seni valitsenud ebaõigluse, mille kohaselt toetas linn ainult 8000 munitsipaalhuvikoolis käiva lapse huvitegevust, samal ajal kui umbes 21 000 erahuvikoolis õppivat last pidid ise vaatama, kuidas hakkama saavad.
"Minu jaoks on alati olnud oluline, et iga laps leiaks endale meelepärase huvitegevuse, arendaks oma andeid. Seetõttu olen viimased kaks aastat koos erahuvikoolide liiduga töötanud selle nimel, et Tallinna juhte veenda, et nad taastaks erahuvikoolide toetuse. Meid on kuulda võetud ja see on positiivne," ütleb Pillak.
Pillaku sõnul on erahuvikoolid oodanud kümme aastat, et linn taastaks kärbetega ära võetud omapoolse toetuse. "Linn peab toetama kõigi laste huvitegevust. Liiga kaua vaadati sellest mööda ja jäeti erahuvikoolides käivad lapsed toetuseta. Minu tunnustus, et see sai muudetud ja linn taastas erahuvikoolide toetamise."
Vaatamata headele uudistele on Pillak tuleviku suhtes äraootav. "Ma loodan, et lõpuks ühiselt jõutud muudatuse näol ei ole tegu pilootprojektiga, vaid linn jätkab erahuvikoolide toetamist ka järgmistel aastatel ja siis juba aasta algusest ning suuremas mahus," sõnab ta.
Miks me Jüri Ratast umbusaldame
Kõned
30. August 2019 11:00
Jüri Ratas näib väga kena inimene. Ma usun, et enamus meist võib sellele alla kirjutada. Aga tänane umbusaldushääletus ei ole mitte selle üle, kas Jüri Ratas meile meeldib või mitte. Esitasime umbusaldusavalduse kuna Jüri Ratasel on peaministrina vastutus selle ees, mis meie riigis toimub.
Eesti on ikka tahtnud olla maailma areenil võrdne võrdsete seas ja see on meil üsna hästi õnnestunud. Alates taasiseseisvumisest oleme me alati püüelnud olla oma piiridest suuremad ja maadelnud kõvemas kaalukategoorias, kui meie suurus lubaks. See on meile rahvusvaheliselt toonud palju sõpru ja liitlasi, keda me oma väiksuse tõttu nii väga vajame. Me oleme püüelnud välja endiste Nõukogude Liidu riikide seast ja püüdnud oma kohta põhjamaade hulgas. Me ei ole Prantsusmaa või Itaalia, kes võib käituda, kuidas iganes ja kellega endiselt nende suuruse tõttu arvestatakse. Eestiga ei pea arvestama, kui me ise tahame end üksi jätta.
Võib öelda, et peaminister ei vastuta kõikide tema valitsuse ministrite märkide ja väljaütlemiste eest, mis on toonud kaasa Eesti rahvusvahelise maine kahjustumise. Peaminister ju ei ole neid märke teinud. Peaminister on ju lugupidav. Me teame ju, et see ei loe. Väljaspool Eestit on valitsus tervikuna see, kes annab Eestile näo. Ja see nägu pole enam puhas.
Loetelu tõsistest välismaistest väljaannetest annab meile üsna ühese pildi, kuidas Eesti selle valitsuse ajal paistab:
- Foreign Policy 2019: Eesti võitleb enda valitud rassistidega
- BBC: Kuidas Balti eduloo võtsid üle paremäärmuslased
- Euronews: kas paremäärmuslik populism tõukab Eestit Venemaa suunas?
- Bloomberg: Euroopa uusim rahandusminister tahab hoida oma riiki valgena
- Financial times: Helme: olen vastu suuremale euroala integratsioonile
- NY Times: Eesti vastsed ministrid näitasid valgete ülemvõimu käemärki
- Politico: Eesti on liitunud paremäärmuslaste klubiga
- CBS News: Eesti uue valitsuse ministrid toidavad hirme seksismi ja valgete ülemvõimu ees
- Guardian: Rassism, seksism, natsimajandus: Eesti paremäärmuslased võimul
Seda nimekirja võiks jätkata veel pikalt, kuid pilt, mis sealt avaneb, ei ole rõõmustav ega midagi, mille üle uhkust tunda. Peaminister vastutab Eesti maine kahjustumise eest ja selle eest, et ta ei suuda oma ministreid vaos hoida. Kui praegune Jüri Ratase valitsus nii edasi jätkab, siis muutub Eesti Euroopa äärealaks ja mõttetuks kolkaks.
2) Peaminister pole suutnud tagada Eesti väärikat valitsemist. Valitsus purjetab alates ametisse astumisest skandaalist skandaali, peaminister ei ole aga teinud midagi, et seda ära hoida. Valitsuse ministrid solvavad ja ründavad võimupositsioonilt erinevaid inimesi ja ühiskonnagruppe –presidenti, naistearste, naisi, ametnikke, teadlasi, Tallinna Ülikooli, õpetajaid, politseid, laulval revolutsioonil osalenuid. Peaminister räägib sidusast ühiskonnast, aga tema valitsuse tegevuse tulemusel pole me ühiskonnana kunagi olnud nii lõhki kui praegu. Kas on tõesti tore niimoodi elada, kus kõik on kõigiga tülis? Valitsemiskultuur on niivõrd ülbe, et ei hoolita uuringutest ega ekspertarvamustest, oma soovide läbi surumise põhjenduseks tuuakse vaid, et „see on meie poliitiline tahe“. Ja kui keegi julgeb midagi arvata või küsida sisulisi küsimusi valitsuse tegevuse kohta, saab vastuseks „kelleks sa ennast pead?“ Selline valitsemisstiil on omane riikidele, kelle sarnased me ei taha olla. Eesti ei ole selline olnud. Valitsemiskultuuri muutumise eest, mis ei hinda demokraatliku arutelu, vaid toodab voorimehelikku sõimu ja väsinud vabandamist vastutab peaminister. Selle kõige juures on kaugelt näha, et ka peaminister ise tunneb häbi, et tema valitsus ei ole mitte naeratav nagu sai lubatud, vaid näkku lajatav.
3) Jüri Ratas on nüüdseks olnud peaminister peaaegu 3 aastat. Tema peaministriks olek on sattunud heale ajale, kus majandus on kasvanud. Meile vaatab praegu vastu mõõdetav eelarve kriis. Mitte ainult pole elatud väga heal ajal eelmiste valitsuste kogutud tugevusreservide arvelt, vaid on elatud ka tuleviku arvelt, mis on tekitanud hädavajaduse kärpida. Nüüd, kus maailmamajandus on kiiresti ja oodatult jahtumas, ei sobi peaministriks mees, kes ei saanud riigi rahanduse korrashoiuga hakkama isegi headel aegadel. Kui vastab tõele väide justkui oleks peaminister tahtlikult enne valimisi hoidnud kinni informatsiooni riigieelarve tegelikust seisust, siis see on tõeliselt vastutustundetu. Kui see valitsus läheb muutma riigieelarve baasseadust, et riigieelarve veel suuremasse miinusesse lasta, siis tehakse kulutusi tuleviku arvelt. Head Isamaa erakonna saadikud – teie endine juht ja vaimne liider, Mart Laar, tahtis riigieelarve tasakaalu kirjutada põhiseadusesse – kuidas te seda kõike vaikides pealt vaatate? Kui aga riigieelarves peab tegema ulatuslikke kärpeid, mis puudutavad kõiki, siis ei maksa unustada, et selle segaduse tekkimise eest vastutab peaminister.
4) Riigieelarve puudutab kulusid, aga millega praegune valitsus absoluutselt ei tegele, on majanduse kasvatamine ehk paremate võimaluste loomine Eesti inimeste sissetulekuid suurendada. Kui varasemalt oli Eesti tuntud innovatsiooni ja uute lahenduste poolest ka avalikus sektoris, siis nüüd on see valdkond pausil, pigem isegi taandarengu kursil. Väikese avatud majandusega riigina on meie majanduse toimimiseks ülioluline, kuidas läheb meie ettevõtjatel välisturgudel ning ka see, et välisinvestoritel oleks meie riigi ja majanduse vastu huvi. Ometi pandi väliskaubandusministriks inimene, kes ei soovi, ei suuda ega oska seda tööd teha. Ka selle eest vastutab peaminister. Kui me tahame rabeleda välja keskmise sissetuleku lõksust, siis peame tegema rohkem investeeringuid teadus- arendustegevusse, samas peaminister teaduse suurema rahastamise eest ei seisa ning rikub kokkulepet, millele ise allkirja andis. Peaministri sõna ja allkiri võiks meie riigis siiski midagi maksta.
5) Jüri Ratas on peaminister valitsuses, mis läheb lõhkuma aastaid ehitatud pensionisüsteemi. Nii läheb see valitsus pensionäride kindlustunde kallale, mida ükski varasem valitsus pole teinud. Kui valitsus võtab tagasi lubadused, mis aastate eest on inimestele antud, siis õgvendatakse inimeste üldist usaldust riigi vastu. Rääkimata sellest, et tuleviku sissetulekute laiali jagamine on lihtsalt vastutustundetu. Meil puuduvad uuringud ja andmed, eksperte ei kuulata - on vaid nüri poliitiline tahe. Peaminister vastutab.
6) Eesti on siiani olnud õigusriik. Õigusriik tähendab, et kõik inimesed on seaduse ees võrdsed. Õigusriik tähendab ka seda, et ühiskond toimib vastavalt kokkulepitud reeglitele ja reeglitest peavad kinni pidama kõik. Eriti need, kel on võimupositsioon. Reeglid on ettenähtud nõrgemate kaitseks. Õigusriigis on kodanikel kindlus, et toimib võimude lahusus ja kui reegleid rikutakse, saab loota poliitilisest võimust sõltumatu politsei, prokuratuuri ja kohtu peale. Elmar Vaheri skandaalis ei ole vale mitte ainult see, et reeglite vastaselt üritati minna kangutama oma kohalt politseijuhti, vaid ka see, et üks valitsuspartei üritab edasi oma kontrolli alla saada politseid, prokuratuuri ja ka kohtuid. Peaminister vaatab pealt ja laseb sel juhtuda. Peaminister läheb meedia väitel reede õhtul nõudma ministri tagasi astumist, aga peab leppima grupipildiga, kus öeldakse, et kõik on hästi. Peaminister vastutab selle eest, et õigusriigi lõhkumise katsed tema valitsuse ministrite poolt üldse võimalikud on.
7) Me ju teame, et paljude selle valitsuse probleemide algallikas on EKRE. Aga murelikuks teeb see, et peaministri sõna selles valitsuses ei maksa ja peale jääb alati EKRE seisukoht. Peaminister on pärast valitsuse ametisse astumist juba 14 korda pidanud koalitsioonipartneri käitumist hukka mõistma, selle eest vabandama või selgitama, et nende öeldud sõnad ei vasta tõele või ei esinda valitsuse seisukohta. Muuhulgas on ta öelnud, et valitsuse ministrite käitumine on „lubamatu“ või „kohatu“ või „ei tohi korduda“. Sageli oleme näinud ka olukordi, kus peaminister vastab, et ta ei tea, mis tema valitsuse ministrid teevad. Nii ei teadnud peaminister sellest, et välisminister on sõlminud Poola ja Ungari kolleegidega eelkokkulepped migratsiooniküsimustes. Samuti ei teadnud peaminister aktsiisikokkulepetest Lätiga. Peaminister ei teadnud, et rahandusminister läheb Euroopasse esindama enda, mitte valitsuse seisukohti. Ega ka mitte sellest, et siseminister läks läbi rahandusministri survestama Politsei- ja Piirivalveameti juhti lahkuma. Kui peaminister ei tea, mis tema ministrid toimetavad ega suuda oma sõna valitsuses maksma panna, siis ei ole ta selle valitsuse juht.
Seda loetelu võiks jätkata veel pikalt, kuid selge on see, et valitsussegaduse eest vastutab peaminister. Kui rikkumised või üleastumised oleksid üksikud, saaks nõuda konkreetse ministri tagasiastumist. Kuivõrd need rikkumised korduvad praktiliselt nädalast nädalasse, siis see saab juhtuda vaid peaministri heakskiidul. Peaminister, kes laseb Eestit lõhkuda, vastutab selle eest isegi kui see ei toimu mitte tema aktiivsete tegude, vaid passiivse pealt vaatamisega. Head koalitsioonisaadikud, kelle suurim soov on Riigikogus olles jääda iseendaks, te ju tegelikult tunnete ka piinlikust ja saate sisimas aru, et nii ei peaks riiki juhtima. Eestit ei pea valitsema kurjalt ja lõhestavalt. Saab ka teistmoodi. Kas teil tõesti ei ole karikas nendest jamadest veel täis? Millal te leiate üles südametunnistuse, mis ütleb teile, et vaevaga ehitatud Eesti laiali lõhkumine on vale ja selle peatamine on minu käes? Ma väga loodan, et see päev on saabunud ja te ühinete opositsiooniga ning avaldate umbusaldust peaministrile.
Kaja Kallase kõne Riigikogust 30.08.2019
Reformierakonna blogi: Mehed, meie hobused põlevad
Blogid
27. August 2019 13:53
Keit Pentus-Rosimannus, Reformierakonna fraktsiooni asejuht
Amazonase hiigelpõleng ei ole mingi kauge „nende asi“. Kõrvulukustav vaikus, mida meie valitsusest ühe viimase aja suurima keskkonnakriisi kohta kosta on olnud, iseloomustab kahjuks teravalt praegust Eesti võimupoliitikute suhtumist kõigisse tulevikuprobleemidesse. „Las minna, sest kui mõju kätte jõuab, pole enam meie vastutada“ — nii võiks kokku võtta EKRE valitsuse poliitikad nii keskkonna-, pensioni-, eelarve-, kui välispoliitikas.
Keit Pentus-Rosimannus, Reformierakonna fraktsiooni asejuht
Amazonase hiigelpõleng ei ole mingi kauge „nende asi“. Kõrvulukustav vaikus, mida meie valitsusest ühe viimase aja suurima keskkonnakriisi kohta kosta on olnud, iseloomustab kahjuks teravalt praegust Eesti võimupoliitikute suhtumist kõigisse tulevikuprobleemidesse. „Las minna, sest kui mõju kätte jõuab, pole enam meie vastutada“ — nii võiks kokku võtta EKRE valitsuse poliitikad nii keskkonna-, pensioni-, eelarve-, kui välispoliitikas.
Miks on Brasiilia vihmametsade põleng nii valus teema ja miks peaks iga tulevikust hooliv valitsus sel teemal sõna võtma? Sest Amazonase vihmametsad (millest lõviosa asub just Brasiilia territooriumil) on ajalooliselt sidunud suure osa kogu maakeral õhku paisatavast CO2st ja tootnud olulise osa kogu maakera hapnikust. Sellisel moel on just vihmametsade süsinikuheite sidumise suutlikkus aidanud kliimamuutuste kiirenemise vastu. Pole vihmametsi, pole enam ka seda suutlikkust. Mitte ilma asjata ei ole Amazonase vihmametsi nimetatud maakera kopsudeks. Kuidas ilma kopsudeta pikaajaliselt toime tulla, see katse aitaks ilmselt mõista teema olulisust, aga mul ei ole südant toda katset soovitada isegi mitte meie valitsusele. Lisaks. Need metsad on kogunud endasse süsiniku väga pika aja jooksul. Metsad on hinnanguliselt vähemalt 55 miljonit aastat seal seisnud. Kogu see biomassi talletunud süsinik vabaneb nüüd korraga ja paiskub õhuookeani, kiirendades edasist soojenemist veelgi.
Lopsakad vihmametsad pole lihtsalt tore koht, mida on ilus vaadata. Need on oma liigirikkuselt terviklik unikaalne kooslus. Teadlased on hinnanud, et kui Brasiilia vihmametsade terviklik ökosüsteem tules hävib, võtab taastumine varasemas liigirikkuses ja terviklikkuses aega kuni 10 miljonit aastat. See, nagu The Atlanticu ajakirjanik Rober Meyer oma paari päeva taguses loos märkis, on 33 korda kauem, kui Homo sapiens on maakeral eksisteerinud.
Kas Brasiilias toimuv pole mitte looduse eneseregulatsioon? Ei ole. Niisked vihmametsad ei sütti iseenesest. Isegi mitte sellise kuumaperioodi järel, mida sel aastal Brasiilias näha sai. Põlengute ulatus ja rohkus (Brasiilia Amazonases üle 35 000 põlengu) on seotud intensiivse metsaraidega, mis Brasiilia uue, paremäärmusliku presidendi ajal uuesti hoo sisse sai. Selle aasta jaanuarist alates on vihmametsade raiumine kasvanud Brasiilia enda andmetel eelmiste aastatega võrreldes 80%. Tühjaks raiutud maa-ala pannakse põlema, et seda sellisel moel põllumajanduseks ette valmistada. Sageli hooletult ja ilma igasuguseid reegleid järgimata ette võetavad põletamised levivad algsetest piiridest üsna hõlpsalt edasi. Tulemust näeme lõõmava metsa näol juba kolmandat nädalat.
Miks peaks Eesti või ükskõik millise teise Euroopa riigi valitsus üldse sel teemal sõna võtma ja sekkuma? Sest mõju, mis intensiivse vihmametsa raiumisest mõjutet massiivsete põlengutega kaasneb, puudutab reaalselt kogu maakera. Ja kui perekond Helmetel just mingeid muid värskeid andmeid pole, siis planeet Maad on meil täpselt üks. Paralleeliks tasub mõelda näiteks olukorrale, kus Eestis asuks suur osa kogu maakera puhta vee varust. Kujutame ette, et meil oleksid juhtumisi võimul tegelased, kes laseksid lühiajalise sisepoliitilise huvi ajel kogu selle varu ära solkida. Kas keegi arvab, et see ainult meie mure?
Brasiilia Amazonase olulisust mõistvad organisatsioonid on juba nädal tagasi palunud kõikidelt valitsustelt ja riikidelt kõva hääle tegemist. Mis sellest kasu on? Arvestatava surve loomine Brasiilia populistist riigijuhile ja teadlikkuse, üleilmsete protsesside omavahelise seotuse mõistmise kasv. Ilma selle viimaseta pole kliimamuutuste vastu võimalik saada. Soome valitsuse liikmed on juba Prantsuse riigipeaga koos kutsunud üles boikoteerima Brasiilia lihatooteid ja lõpetama nende impordi, sest just veiste kasvatamine (soja tootmise kõrval) on peamisi põhjuseid Brasiilia vihmametsade hävitamisele ja selle põllumaaks pööramisele. Kas ei oleks aeg Eesti valitsusel tukkumine lõpetada ja nädalaid pärast kriisi algust ka oma seisukoht kujundada?
Need hobused, mis praegu põlevad, ei ole „nende“. Need on meie. Eelkõige meie järgmiste põlvkondade omad.
Avaldatud 26. augustil 2019 Delfis
Jälgi autorit sotsiaalmeedias:
Mehed, meie hobused põlevad was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Kaja Kallas: peaminister peab Helmed ametist vabastama või ise tagasi astuma
Pressiteated
15. August 2019 21:15
Kaja Kallas
Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles täna, et tekkinud olukorras tuleb Jüri Ratasel sise- ja rahandusminister ametist vabastada või ise tagasi astuda.
"Politsei- ja piirivalveameti peadirektor süüdistab valitsuse liikmeid sisuliselt võltsimises. Lisaks üritab rahandusminister siseministri eest peaministri teadmata vabastada politsei- ja piirivalveameti juhti," kirjeldas Kallas olukorda.
"Sellises olukorras ei jää peaministril küll muud üle, kui sellised ministrid vabastada või siis terve valitsusega tagasi astuda," ütles Kallas.
Reformierakonna blogi: Eelarverevisjon Helme moodi — loosungid ja näidishukkamine
Blogid
15. August 2019 11:21
Eelarverevisjon Helme moodi — loosungid ja näidishukkamineAivar Sõerd, riigikogu liige
Eelarverevisjon Helme moodi — loosungid ja näidishukkamineAivar Sõerd, riigikogu liige
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas eelmise aasta lõpus nullbaasiga eelarvestamisele üleminekut. Istungile kutsusime ka peaministri, et ära kuulata valitsuse konkreetsed ettepanekud. Valitsuse plaan oli üldsõnaline, ebamäärane ja loosunglik. Rahandusministeeriumi hinnangul pidi kõik probleemid ära lahendama tegevuspõhisele eelarvestamisele üleminek. Nüüd on rahandusminister välja tulnud oma plaaniga riigieelarve revisjoniks, mis on sama üldsõnaline ja kampaanialik kui Jüri Ratase eelmise valitsuse riigieelarve reformimise plaanid.
Riigieelarve reformimise juttudega viikse tähelepanu eemale tegelikest probleemidest, milleks on süvenev eelarvedefitsiit ajal, kui majandus kasvab, ja sellest tulenevalt tekkinud vajadus hakata laenurahaga kinni maksma eelarve jooksvaid kulusid. Ratase eelmine valitsus põhjendas eelarvemiinust ja laenu võtmist sellega, et riigil on vaja teha investeeringuid. Selleks kuulutati välja strateegiliste investeeringute programm.
Tänaseks on sellest realiseerunud 5 km pikkune Riisipere ja olematu asustusega Turba vaheline raudteejupp. Tallinna linnahalli enneolematu konverentsikeskuse rajamine on aga takerdunud. Euroopa Komisjoni riigiabi loa kirjutamisele on kulunud juba kolm aastat, hoone laguneb ja järgmise aasta riigieelarves on selle investeeringu real täpselt null eurot. Tänaseni pole teada, mis on saanud riigi üürielamute programmist ja mis probleemid sellega ära lahendati.
Laenu on aga võetud hoogsalt. Riigisisest laenu on võetud sotsiaalkindlustusreservidelt, töötukassa kogutud suurtest reservidest on tänaseks alles riismed. Selle aasta algul võttis rahandusministeerium Euroopa Investeerimispangalt (EIB) välja 215 miljoni euro suuruse laenuosa. Juunis lasi rahandusministeerium käiku võlakirjad, et saada 200 miljonit eurot laenuraha eelarve jooksvate kulude katteks. Uusi investeeringuid pole aga selle 415 miljoni euro suuruse laenuraha eest kavandatud.
Vasakliberaalide näidishukkamine
Rahandusminister Helme arvates on riigieelarve kulude poole lõhki ajanud erinevad huvigrupid, kes on osavalt oma hea äraelamise maksumaksja taskusse sokutanud. Kui need puugid eelarvest välja rookida, tekib eelarves vaba raha, millega saab ära katta koalitsioonierakondade valimislubadused. Küllap me saame näha, kuidas leitakse mõned “vasakliberaalset ideoloogiat” propageerivad MTÜd ning korraldatakse näidishukkamine, lõpetades ära nende riigieelarvest rahastamise.
Eelarve remontimise õhinas aga selgub, et need MTÜd saavad suurema osa oma vahenditest hoopis Euroopa Liidu eelarvest rahastatavatest projektidest. ELi projektide rahade ümbersuunamine ei anna paraku riigieelarve kulude kokkuhoiule erilist efekti.
Järgmise aasta riigieelarve kava peab valitsus esitama septembri lõpuks riigikogule. Tahaks kuulda ja näha, et eelarveremont ei jää vaid poliitiliste loosungite tasemele, vaid tuleks ka mõni sisuline samm.
Avaldatud Äripäev 12.08.2019 Aivar Sõerd: Eelarverevisjon Helme moodi — loosungid ja näidishukkamine
Vaata autori tegemisi:
Eelarverevisjon Helme moodi — loosungid ja näidishukkamine was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Reformierakonna blogi: Põlistatud pensionivaesus
Blogid
14. August 2019 17:40
Andres Sutt, riigikogu liige
Pensionisüsteemi reformi aruteluga valitsuserakondades on jõutud kokkuleppeni II sammas laiali jagada. Kas see otsus sündis teadmis- või õhinapõhiselt, on nüüdseks retooriline küsimus. Mida, millal ja kuidas täpselt on plaanis II sambaga teha, on aga endiselt ebaselge. Ja tundub, et on ebaselge ka otsustajatele.
Miks on II samba reform oluline?
Andres Sutt, riigikogu liige
Pensionisüsteemi reformi aruteluga valitsuserakondades on jõutud kokkuleppeni II sammas laiali jagada. Kas see otsus sündis teadmis- või õhinapõhiselt, on nüüdseks retooriline küsimus. Mida, millal ja kuidas täpselt on plaanis II sambaga teha, on aga endiselt ebaselge. Ja tundub, et on ebaselge ka otsustajatele.
Miks on II samba reform oluline?
Jätkusuutlik pensionisüsteem arvestab nii demograafia kui majanduses toimuvaga, kuid jääb mulje, et valitsuse plaanitav reform ei arvesta kumbagi. Eestis on 65+ vanuses üksi elavate inimeste vaesusriski määr Euroopa Liidu kõrgeim. Täna on ühe pensionäri kohta kolm tööealist, aastaks 2040 on tööealisi pensionäri kohta kaks. Nii jääb esimesse, riiklikkusse pensionisambasse maksumaksjad kolmandiku võrra vähemaks. Lihtsustatult: kui täna oleks Eestis ühe pensionäri kohta kaks tööealist kolme asemel, oleks keskmine pension kolmandiku võrra väiksem, ilma et tõstaksime makse või pensioniiga. Kui soovime, et ka 2040. aastal oleks keskmine pension 40% keskmisest palgast, ulatuks pensionisüsteemi puudujääk poole miljardi euroni.
Pensionisüsteemi reform on üks olulisim majanduspoliitiline otsus, mis määrab Eesti inimeste ja majanduse heaolu pikaks ajaks. Kiirustamine ja ilma põhjaliku analüüsita nii olulise reformi otsustamine viitab, et valitsus ei ole kindel oma ettepaneku mõistlikkuses ega usu ka ise oma kestvusse. Või siis on hirm, et mõjuanalüüs näitab, et kogumispensioni vabatahtlikuks tegemine (loe: kaotamine) põlistab Eestis pensionivaesuse ja väärikas pensionipõlv jääb vaid unistuseks.
Õhinapõhiselt otsustades on valitsus kordamas samu vigu kui õlleaktsiisi tõstmisel 70% võrra, mis andis hoogu piirikaubandusele. Või rabistades ja läbimõtlematult tehtud 500-eurone tulumaksuvabastus, mis lõpptulemusena tabas kõige valusamalt just töötavaid pensionäre ja keskklassi. Neid, keda see muudatus pidanuks aitama.
Lühiajaline poliitiline omakasu
Keskerakonna ettepanek siduda oma II samba lammutamine erakorralise pensionitõusuga on omakasupüüdlik rahanduslik silmamoondus. „Tõstes“ 4% II samba laekumistest tagasi I sambasse parandab rahanduslikku seisu ainult paberil, sest raha pensionisüsteemi juurde ei teki. Sissemaksete ja enne pensioniiga raha väljavõtmise muutmine vabatahtlikuks on sisuliselt kogumispensioni lõpetamine. Olemuslikult on II samba kaotamine Eesti pensionisüsteemi riigistamine, sest pension jääb sõltuma ainult riigikassa jooksvast seisust.
Omakasupüüdlikult kalkuleerides peaksin ka mina ja minu 50+ eakaaslased pigem hääletama II pensionisamba kaotamise poolt kui seisma kogumispensioni kaotamise vastu. Kuid mina ei soovi pärandada oma lastele ja järgmistele põlvedele katkist pensionisüsteemi. Ja ma ei ole kohanud ühtegi pensionäri, kes sooviks, et kõrgem pension tuleks nende laste ja lastelaste kõrgemate maksude arvelt. Sest ilma kõrgemate maksude ja/või pensioniea tõstmiseta ei ole võimalik Eestis säilitada tänast keskmise palga ja keskmise pensioni suhet.
Erakorralise ja korralise pensionitõusu teeb võimalikuks tugev majandus. Ent just sellele sõdivad II samba kaotajad vastu. II sambasse kogunenud ligi 4.4 miljardist eurost on suurusjärgus 600 miljonit investeeritud Eesti ettevõtetesse. Ilma II sambata olnuks need investeeringud tegemata. Umbes 400 miljoni eest on veel projekte, mida pensionifondid oleks valmis rahastama. Kuid II samba ümber valitseva ebaselguse ning kogumispensioni vabatahtlikuks muutmise riski tõttu jäävad need investeeringud tegemata.
Niisamuti aitaks majanduse arengule ja seeläbi pensionitõusule kaasa võimekas väliskaubandusminister, kes on võtnud oma missiooniks teha Eesti atraktiivseks välisinvestoritele. Käies selleks maailmas ringi ja tutvustades Eestit, tuues nii riiki raha ja hästi tasustatud töökohti. Täna on valitsuses väliskaubandusminister vaid ametinimetus.
Kuidas teha pensionisüsteemi paremaks?
Iga oluline algatus peab põhinema analüüsil ja mõjuhinnangul. On iseenesestmõistetav, et II samba reformi juures ei piisa vaid fiskaalmõjude hindamisest. Sama oluline on eri stsenaariumite makromõjude- ja õigusanalüüs. Konsulteerimine huvirühmadega ning seejärel eelnõu koostamine ja sisuline arutelu Riigikogus. Mis takistab valitsusel modelleerimast näidisinimese elukaart — kuidas pensionisüsteemi muudatused mõjutavad Mari ja Jüri nende elu eri etappidel, millised on nende valikukohad ja -võimalused?
II samba reformi teadmispõhise otsuse toetajaid süüdistatakse venitamistaktikas. Näiteks tuuakse 20 aastat kestnud haldusreform, mille alguses tehtud analüüsidega ei olnud lõpuks midagi peale hakata ja otsus tuli teha poliitilise tunde põhjal. Kuid on suur vahe, kas mõju- ja stsenaariumianalüüsiks võetakse aega 4 kuud või viidatud 20 aastat ehk 240 kuud. Eesti ei ole enam ammu üleminekumajandus, mis teeb oma esimesi samme turumajanduse suunas. Ligi kolmkümmend aastat demokraatiat seab kvaliteedinõuded seadusloomele.
Praegune kiirustamine on mõistetav vaid poliitiliselt ent on kaugel professionaalsest õigusloomest.
Olen ka varem öelnud, et II sammast saab ja tulebki paremaks teha. Teeme tootlused paremini võrreldavaks, fondide ja haldurite vahetamise piirangutevabaks, avame pensionisäästude turu suuremale konkurentsile. Anname inimestele II samba raames vabaduse ise oma pensioniraha investeerida, näiteks sarnaselt investeerimiskonto süsteemile. Samuti peab muutma väljamaksed pindlikumaks, sh võimaldades raha osalist väljavõtmist pensioniea saabudes või ravi rahastamiseks. Ja kindlasti on võimalusi veel.
II sambast raha võtmine on populistlik rahastusallikas teiste poliitiliste lubaduste täitmiseks. Aga siis tuleb ka nii öelda ja avalikustada selle hind tänastele ja tulevastele pensionäridele.
Avaldatud 13.08.2019 Õhtuleht Andres Sutt | Põlistatud pensionivaesus
Jälgi autori tegemisi:
Põlistatud pensionivaesus was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Reformierakonna blogi: Michal: pensionivaradega mäng seab ohtu juba lähituleviku pensionid
Blogid
14. August 2019 17:20
Kristen Michal, riigikogu liige, Reformierakonna volikogu esimees
“Pensionid peavad tõusma majanduse kasvu, hästi juhitud rahanduspoliitika ja aruka valitsemisega”
Kristen Michal, riigikogu liige, Reformierakonna volikogu esimees
“Pensionid peavad tõusma majanduse kasvu, hästi juhitud rahanduspoliitika ja aruka valitsemisega”
Tänane valitsus on tema hinnangul valimas siiski teist rada — skeemi kus valitsuse jooksvateks kulutusteks saab loodetakse raha tuleviku säästude vähenemise arvelt. Valitsus on jõukuse, pensionide kasvatamise asemel plaanimas end ebapopulaarsusest välja osta, inimestele nende endi sääste jagades. Valitsuse küüniline hoiak toob kaasa ka teise mõju pensionäridele — mida vähem sõltub iga tööinimese panusest sotsiaalkassasse nende tulevik, seda väiksem on huvi panustada ka tänaste pensionite tõusu ja see on väga halb.
Kujutage hetkeks, et olete rajanud aastatega palktare, kus vanaduseni elada. Ühtäkki tulevad külla Jüri, Mart ja Helir. Seltskond tervikuna pole just hea mainega aga sisse nad imbuvad. Kuidagi suudavad nad teid survestada, et maailmamajanduse jaheduse peletamiseks tuleb koos ära põletada järjest kõik teie tare seinapalgid. Nii saab kohe soe teil ja neil. Veelgi enam, kuna juba põletate tulevikku, saavad kolm külalist kiita seda kõvahäälselt enda teeneks ning kutsuda ka teisi inimesi teie tuleviku põlemise soojusest osa saama — on ju tore suur lõke! Mujal on jahe aga meie tõime soojuse!
Lõkke kustudes pole tulevikuks rajatud tare. Nagu pole neid kes müüsid pileteid teie tuleviku põlemisele. Lolliks jääte teie, mitte Jüri, kellel Pirital kena maja või Mart oma mõisas.
Eesti inimeste jõukuse kasv peab olema eesmärk, isegi kui selleks tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid
Tänane valitsus ei otsi lahendusi, kuidas kasvatada Eesti inimeste jõukust ja seeläbi pensione, vaid valib säästude sirgekslöömise teed ja see on halb valik. Valitseja kes teab tänaseid muresid ning vaatab kümnendite taha teab, et tema ülesanne oleks luua kõik võimalused, et Eestis jõukus kasvaks. Vaid uue jõukuse juurde loomisel saab kasvada see, mida üheskoos kogume ja jagame selleks ning neile kes vajavad. Ehitame tunneli Helsinkisse? Toome uusi ettevõtteid Eestisse? On keegi kuulnud julgetest plaanidest, mis loovad, mitte ei jaga?
Paremad avalikud teenused, tervishoid, pensionid, politsei ja õpetajate palgakasv — mistahes ühiskonnas olulised valdkonnad saavad lisaraha kui majanduses ja rahanduses tehakse arukaid valikuid. Arukas valik on headel aegadel reservide kogumine — asi millega kumbi Ratase valitsus silma ei jää, pigem vastupidi. Kiites madalat võlataset, mis on Eesti valitsuste poliitika kaks viimast kümnendit unustavad valitsuse osalised, et maailmamajanduse jahtudes, kriisides on vaja ja reserve, millega kehvematel aegadel teha investeeringuid ja säilitada tööhõivet. Ratase mõlema valitsuse valik ei ole olnud käitud vastutsükliliselt vaid vastupidi — headel aegadel kulutada rohkem ja hoogsamalt. Lootest sellest populaarsust, kuid tuues häda riigile. Hoolimata Eesti Panga ja paljude asjatundjate hoiatustest.
Tänaseks on tagajärjed käes. Majandus hakkab jahtuma. Tänane valitsus peab lappima eelmise Ratase valitsuse ülekulu. Tehes seda näoga, et probleemi tekitasid neli aastaaega ja rahvusvaheline vandenõu, igatahes mitte nemad. Karma mehed, tere, nagu ütleb Nublu. Meie, maksumaksjate õnnetus on siiski, et see pull käib meie raha eest. Ja nüüd kus eelmiste valitsuste miinus on näha väga selgelt (taas tervitused, Jüri), siis viimane õlekõrs ennast ebapopulaarsusest välja osta on viia turule inimeste tulevikusäästud. Ehk siis lihtsamalt — küüniline lootus, et kui pensioni teine sammas, mida igaüks kogub isendale, teha vabatahtlikuks, saame kõik sõnumi kätte — selle valitsuse ja riigiga rahaasju ajada ei tasu. Veelgi enam — kui varem sõltus meie sissetulekust ja maksudest meie tulevik, siis ühe vähem seda sidet riigiga jääb.
Küünikud ebapopulaarsusest end välja ostmas
Nii küpseski valitsuse küünikutel skeem — kui igaühe pensioniks kogutu vabaks anda, küll mõni selle ikka poodi viib. Remont, reis, ehk isegi uus transistor ja tuulejope? Nüüd ja kohe. Valitsusele tähendab see aga lootust ajutiselt jooksvateks kuludeks raha saada. Veelgi enam, alltoonina soovi käituda sõnamurdlikult ja loota, et enam ei kogutaks, siis pole riigil vaja ka juurde panustada teie kogutule. Taas vaba raha, nagu maast leitud! Kogemused tagajärgedest on juba olemas riikides, kus saama tee läbi proovitud — olgu lihtsalt öeldud, et inimeste tuleviku kindlustamise väljavaade sellest ei parane. Kuid kas see mitte ei peaks olema hea ja vastustundliku valitsemise eesmärk — Eesti inimestele parem tulevik?
Eesti tee on arukas majandus ja rahanduspoliitika ning kokkuhoidlik valitsemine ning Ratase kahe valitsuse poliitika sellesse kultuuriruumi ei kuulu. Pensionid tuleb tõusma saada pikaajaliselt ja kestlikult, mitte krediitkaardiga eelmise kuu krediitkaardi arvet makstes, lootes saabuvat lotovõitu. Valitsuse küüniline hoiak toob kaasa ka teisase mõju pensionäridele — mida vähem sõltub iga tööinimese panusest sotsiaalkassasse nende tulevik, seda väiksem on huvi panustada ka tänaste pensionite tõusu. Kui palgast ja maksudest sõltub ühe vähem enese tuleviku kindlustamine ja riik sõna ei pea, siis ega Eesti inimene hätta jää, hätta jääb ühiskond ja selle nõrgemad.
Kokkuvõtteks — mida varem sellelt teelt ära pööratakse, seda väiksem on kahju. Laristamise asemel on valitsusel aeg koguda reserve, et olla valmis kui majanduses jahedamaks läheb, kaugel sügis enam ei ole.
Arvamuslugu avaldati 12.08.2019 EPL, Kristen Michal pensionireformist: ühtäkki tulevad külla Jüri, Mart ja Helir ning suudavad jaheduse peletamiseks ära põletada kõik teie tare seinapalgid
Jälgi autorit sotsiaalmeedias
Michal: pensionivaradega mäng seab ohtu juba lähituleviku pensionid was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Kaja Kallas: 100 päeva tõestust, et see valitsus ei hakka tööle
Blogid
08. August 2019 08:14
Kaja Kallas
Valitsuse 100 esimest päeva on möödunud räuskamise, solvamise ja vabandamise tähe all. Me teame, keda valitsuse liikmed on selle aja jooksul solvanud (ametnikud, õpetajad, lastekaitsjaid, diplomaadid jne), aga me ei tea suurt midagi sisulistest algatustest, mis Eesti elu edasi viiks. Teame seda, et Eestile on valitsuse poolt tehtud suur mainekahju välismaal, mida ametnikud ja diplomaadid peavad siluma. Teame, et Eesti välispoliitiline kurss on väikeste sammudega muutunud. Ainus kindel tegu, mille valitsus on korda saatnud, on alkoholiaktsiisi alandamine.
Eelmine valitsus juhtis riigi rahanduslikult tupikusse ja seda pole isegi veel asutud lahendama. Lihtsalt oodatakse sügist ja majandusprognoosi. Samuti pole sisuliselt asutud lahendama Ida-Virumaa ja põlevkivi energeetikaga seotud probleeme. Ollakse võimul lihtsalt võimul olemise pärast.
Rohkem on vaidlust retoorika üle. Üks koalitsioonipartner ütleb, et tema retoorika ei muutu ja teised püüavad uskuda vastupidist. Koalitsioonile on tooniandja kindlasti EKRE, mitte Keskerakond, kes peaks olema valitsuse juhtiv erakond. Valitsuse 100 päeva on kinnitanud, et Jüri Ratasel ei olnud õigus, kui ta ütles, et EKRE muutub, kui nad valitsusse võtta.
Kokkuvõttes seda valitsust iseloomustab palju solvavaid sõnu, vähe tegusid. Selleks, et järgmised 100 päeva ei oleks nii armetud, tuleks see valitsus laiali saata ja uuele võimalus anda.
The post 100 päeva tõestust, et see valitsus ei hakka tööle appeared first on Kaja Kallas.
Kaja Kallas: President Rüütel, kuidas te toimuvat vaatate?
Blogid
02. August 2019 12:51
Kaja Kallas
President Arnold Rüütlil oli suur roll selles, et Eesti Euroopa Liiduga liitus. Tol ajal tegutsesid riigi esindajad ühtselt ja kindla eesmärgiga. Kui lugeda president Rüütli Euroopa-teemalisi kõnesid, siis saab sealt välja lugeda nii selget toetust Euroopa Liidule kui ka liberaalsele demokraatiale ning inimõigustele.
Hetkel on aga president Rüütel EKRE auesimees. Mis tundega president Rüütel vaatab pealt seda, kuidas EKRE juhid propageerivad valitsuses hoopis teistsugust suhtumist, kui see, mille nimel president Rüütel koos tollaegsete riigijuhtidega töötas?
Toon ära vaid mõned tsitaadid kõnedest, kuid president Rüütli euroopameelseid seisukohti on veel.
15.04.2003 Euroopa Liiduga ühinemislepingu allkirjastamisel ütles president Rüütel: „Tänane päev on ühtviisi tähtis nii Eestile kui Euroopale. Eesti poolt on see taas kinnituseks kursile, mille valisime koheselt meie taasiseseisvumise järel. Oleme ajalooliselt ja kultuuriliselt kogu aeg Euroopasse kuulunud – seetõttu saab seda protsessi igati loomulikuks pidada. Ja mitte ainult – liitumislepingu allakirjutamisega pöördub ka Euroopa tagasi Eestisse.
Teiste Euroopa riikidega seovad meid ühised väärtused, usk demokraatlikku elukorraldusse, inimõiguste ülimuslikkusesse ja vabaturumajandusse.
Eesti on veendunud, et liitumine Euroopa Liiduga tagab meie riigi julgeoleku, stabiilsuse ja arengu, aitab alal hoida ja tugevdada kultuuri ja võimaldab kaasa rääkida Euroopale olulistes küsimustes ja jagada Euroopa rõõme. Me teame selle tähtsust, sest oleme minevikus tunda saanud, mida tähendab eelöeldu puudumine. Me tahame olla täieõiguslik osa Euroopast ja kujundada koos meie ühist tulevikku. Oleme valmis andma omapoolse panuse, et laienenud Euroopa Liidust kujuneks tõhusalt toimiv ühendus.
Euroopa Liidus on suuremaid ja väiksemaid riike ja rahvaid. See on ühendus, mis on heaks eeskujuks kogu maailmale, kuidas suured ja väikesed võrdsetel alustel omavahel koostööd teevad. Eesti tahab olla oma sõpradele ja liitlastele võrdväärne ja hea partner. Me toome Euroopa Liitu kaasa oma teadmised ja kogemused, oma traditsioonid ja kultuuri. See rikastab.
Meil pole põhjust peljata, et Euroopas lahustuks meie kultuur üldises massis, Euroopa unikaalsus seisnebki tema liikmesriikide võimes toimida edukalt koos, säilitades samal ajal liikmesriikide rahvusliku identiteedi ja eripära. 20. sajandi alguses ütles tuntud Eesti luuletaja Gustav Suits ”jäägem eestlasteks aga saagem eurooplasteks”. Seda lauset on Eestis korratud lugematu arv kordi. Aga tänasel päeval on selles lauses peituvas sügavas mõttes eriline tähendus.”
President Rüütli üks kaalukas kõne oli ka enne rahvahääletust, kus otsustati liitumine Euroopa Liiduga. Oma 13.09.2003 kõnes ta ütles:
Sajandite vältel on ajalugu andnud meie rahvale vähe võimalusi ise oma saatust valida. Täna seisame niisuguse võimaluse künnisel. Homme otsustavad tuhanded kodanikud rahvahääletusel, kas Eestist saab Euroopa Liidu liikmesriik.
(…)
“Homne valik määrab meie tulevase arengutee. Kui valijate enamus ütleb homme ”jah”, siis läheme edasi stabiilset tõusuteed. See viib meid järgmise aasta 1. mail maailma suurima riikide ühenduse ja rikkaima ühisturu täisliikmeks. Kui rahvahääletusel jääb peale ”ei”, siis seisame uudse olukorra ees, mida pole kogenud veel ükski sama teed käinud riik. See tähendaks olulisi muutusi Eesti sise- ja välispoliitikas ning uute suundade kiiret otsimist.
Täna õhtuks peaksid olema esitatud kõik väited Euroopa Liidu poolt ja vastu. Arutleme nendest olulisemate üle veel kord üheskoos.
Senise arutelu keskne teema on olnud Eesti iseseisvus. Euroopa Liidus Eesti iseseisvus ei kao, vaid omandab uue mõõtme.Hakkame ju iseseisva liikmesriigi kodanikena osalema otsuste tegemisel, mis mõjutavad ka teiste Euroopa rahvaste elu.
Keegi võib ju väita, et NATO annab piisavad tagatised meie iseseisvusele ja julgeolekule. Väikeriigi stabiilsus ja julgeolek ei vaja siiski ainult turvatagatisi võimaliku sõjalise ründe vastu. Tänases avatud ja põimunud maailmas võivad riikide julgeolekut mõjutada hoopis uued, märksa raskemini tõrjutavad ohud. Neile saavad riigid edukalt vastu seista ainult koostööd tehes. Euroopa Liidus olles on Eestil hoopis rohkem võimalusi tõrjuda tänapäeva julgeolekuohte.
Normaalseks eluks ja inimeste elujärje tõusuks vajaliku stabiilsuse loob majandusareng. Euroopa Liidus avanevad Eesti kaupadele uued turud, see aga paisutab eksporti ning lisab ettevõtetes uusi töökohti. Kui inimestel jätkub tööd ja nad saavad paremat palka, tunnevad nad end turvalisemalt. Majanduse ja elanike jõukuse kasv suurendab omakorda riigi maksutulusid ning see lubab tõsta ka pensione ja toetusi.
Eesti areng viimastel aastatel on olnud kiire suuresti tänu välisinvesteeringutele ja usalduse tõusule meie riigi vastu. Usaldus tugines teadmisele, et Eesti on valinud stabiilse arengu tee ja soovib saada Euroopa Liidu liikmeks. Lisaks on hulgaliselt välisraha tulnud Euroopa Liidult toetustena, mis liitumise järel mitmekordistuvad.”
(…)
“Euroopa kultuuril, inimõigustel ning demokraatial põhinevad ühised väärtused ja sihid ühendavad rahvaid rohkem kui üksnes majanduslikud eelised. Eesti järgib neidsamu väärtusi ja püüdleb samade eesmärkide poole. Tahame elada turvaliselt ja jõukalt vabas demokraatlikus ühiskonnas. Sellest ka soov astuda Euroopa Liidu liikmeks.
Küllap nõustute, et liiga paljud meie kaasmaalased on üleminekuaja kiiretes muutustes kaotanud jalge alt kindla pinna. Nii nemad kui me kõik vajame suuremat stabiilsust. Siis suudame kiiremini parandada ka oma rahva elujärge, leevendada sotsiaalseid lõhesid ning jääda hariduse poole püüdlevaks ja omanäolise kultuuriga rahvaks. Parimad võimalused nende sihtide saavutamiseks on Euroopa Liidus, kus poliitikal on alati olnud sotsiaalne, inimesekeskne mõõde.
Hirm, nagu kaotaksime ühenduses oma rahvusliku omapära, keele ja kultuuri, on alusetu. Euroopa Liit kaitseb ja soosib rahvaste omanäolisuse säilimist ning erinevate kultuuride arengut nende mitmekesisuses. Mõni päev tagasi Eestit külastanud Soome president Tarja Halonen kinnitas, et liitumisega seotud kultuuripoliitilised mured ja kahtlused osutusid Soomes alusetuks. Soome kultuurielu on praegu mitmekesine, elav ja tugeval professionaalsel alusel. Ka meie saame kasutada Euroopa Liidu sooduskeskkonda. Samuti võime tunda uhkust, nähes eesti keelt tõusmas Euroopa Liidu ametliku keele seisusse.”
The post President Rüütel, kuidas te toimuvat vaatate? appeared first on Kaja Kallas.
Kaja Kallas: ALDE volikogu
Blogid
02. August 2019 12:45
Kaja Kallas
Reedel (28.06.2019) (toimus Zürichis Euroopa liberaalsete parteide volikogu. Kuivõrd ühe punktina oli päevakorras Eesti Keskerakonna tegevuse arutelu EKRE-ga koalitsiooni moodustamisel, siis seadsin minagi sammud sellele koosolekule.
Tõtt öelda ei arvanud ma enne koosolekule minekut, et selles päevakorrapunktis erilist arutelu tekib. Kui ma olin Euroopa Parlamendi liige, siis oli meie fraktsioonis nii mitu erinevat parteid samast riigist. Ja kui näiteks portugallased tõid oma sisepoliitilised vaidlused kõigi ette, siis oli küsimus, et miks te seda kodus ei aruta, kuidas see meisse puutub? Olen olnud uhke, et kuigi me oleme Keskerakonnaga Eestis olnud poliitilised vastased, siis me ei ole omavahelisi vaidlusi kunagi Euroopa tasandile toonud. Ka seekord ei olnud meie need, kes selle küsimuse tõstatasid, vaid hoopis Hollandi liberaalne partei, D66, kes oli saatnud ALDE (Euroopa liberaalide) juhatusele kirja küsimustega Keskerakonna tegevuse vastavusest Euroopa liberaalide väärtustega. Ja vastupidiselt ootustele tekkis väga elav arutelu ja küsimusi oli palju.
Keskerakonnast oli positsiooni kaitsma saadetud sotsiaalminister Tanel Kiik. Ta esines peale hollandlaste sissejuhatust põhjendustega, miks just see koalitsioonpartner valiti ning üritas rääkida Eesti erakondade ajaloost, mis väärtusküsimuste arutelul tundus kohatu ja kauge. Pidin ka mõne asja korrigeerima oma sõnavõtuga. Näiteks üritas Tanel Kiik väita, et Reformierakonnaga ei jõutud kokkuleppele, seetõttu tuli valitsuskoalitsioonikõnelusi alustada EKRE-ga. Tegelikult oli siiski nii, et Keskerakond vastas eitavalt meie ettepanekule koalitsioonikõnelusi alustada, mistõttu kokkuleppele ei olnudki võimalik jõuda, sest arutelu ei alanudki.
Peale esialgse sõnavõtu said liikmed küsida küsimusi ja küsijatest moodustus pikk järjekord. Mul oli Tanel Kiigest suisa kahju, sest ta pidi kaitsma EKREt, nende väljaütlemisi, nende tegusid, nende väärtusi ja oli näha, et tal on ilmselgelt ebamugav selle pärast. Mitu korda oli sunnitud ütlema, et see pole minu seisukoht ja ma seda ei toeta, ometi toetab seda valitsus, mida nende erakond juhib.
Eelmise päevakorrapunkti all oli teemaks olnud Rumeenia ALDE partei tegevus ja nende väljaarvamine liberaalide hulgast peamise põhjendusega, et nad soovisid teha referendumi, et kirjutada põhiseadusesse, et abielu saab olla mehe ja naise vahel. Seetõttu tekitas suurt poleemikat Keskerakonna ja EKRE koalitsioonilepingu sarnane punkt. Tanel Kiik üritas väita, et see ei ole referendum, vaid me lihtsalt küsime inimestelt, mida nad arvavad ja see ei ole siduv. Mille peale britid hakkasid möirates naerma, et Brexiti referendum ei olnud ka siduv ja kuidas neil praegu läheb? Kui juhatus üritas aru saada, mis on Keskerakonna enda seisukoht selles küsimuses, siis Tanel Kiik viitas vaid sellele, et neil seda programmis ei olnud, aga see on kahe teise koalitsioonierakonna programmis. Jah, aga mis on Keskerakonna seisukoht ja kuidas te seda kaitsete? Keskerakonnal polevat veel seisukohta, mis tekitas saalis suurt kahinat.
Küsiti ka seda, mis on Keskerakonna punased jooned, kui kaugele te lasete sel asjal minna? Konkreetset vastust ei olnud. Kas te ei näe, et see kahjustab Eesti positsioone ja tõsiseltvõetavust Euroopas? Ei näe. Kuidas te selgitate valgete ülemvõimu märke ja rassistlikke kommentaare? Need olevat olnud naljad. Jne jne. Oli ka üks härrasmees, kes ütles, et otsus mitte minna Reformierakonnale partneriks oli õige otsus, aga tema hääl jäi üksikuks.
Enamus rääkisid sellest, et küsimus ei ole mitte konkreetses koalitsioonipartneris, vaid väärtustes, mida nad endaga valitsusse ja seeläbi ka Euroopa laua taha toovad. Euroopa liberaalide partei on seisnud teatud ühiste väärtuste eest, mida Keskerakond ei kaitse. Kui väärtused, mida see valitsus esindab, jätavad meid Euroopas üksi, siis see on juba selgeks ohuks meie julgeolekule. EKRE esindajad on selle lühikese ajaga juba näidanud, et suudavad meid mängida sinna ida-Euroopa nurka, kust me oleme suutnud 27 aastaga välja rabeleda. Kui vaadata Euroopas toimuvaid arenguid, siis tundub, et paljudel tugevatel Euroopa riikidel hakkab sellisest käitumisest saama kõrini. Kui me ei ole nendega samal poolel kliimapoliitika küsimustes ja hakkame võbelema ka rahandusteemadel, siis miks peaksid need riigid muretsema teemade pärast, mis on meile murekohaks? Venemaa liikmelisuse taastamine Euroopa nõukogus on üks viimatine näide.
Seetõttu kõlasid seal ettepanekud, et Keskerakonna liikmelisus tuleb peatada kuniks nad sellises koalitsioonis on või Keskerakond tuleks sootuks välja visata nagu visati rumeenlased.
Minu eelistus oleks, et Keskerakonda ei peaks karistama, vaid Eesti saaks endale normaalse valitsuse. Lõpliku otsuse Keskerakonna suhtes peaks ALDE tegema oktoobris.
The post ALDE volikogu appeared first on Kaja Kallas.