Jõelähtme reformierakondlaste piirkondlikku organisatsiooni asub juhtima Andrus Umboja
Uudised
01. August 2018 10:45
Esmaspäeval Jõelähtme vallamajas kogunenud Reformierakonna Jõelähtme piirkondliku organisatsiooni üldkoosolekul valiti uus juhatus, mida asub juhtima Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja.
Lisaks uuele juhile valiti piirkonna juhatusse Priit Põldma, Väino Haab, Art Kuum ja Veljo Haavel.
Andrus Umboja sõnul on Reforimierakonna prioriteedid Jõelähtme vallas laste heaolu suurendamine ning elukeskkonna arendamine ja hoidmine.
Esmaspäeval Jõelähtme vallamajas kogunenud Reformierakonna Jõelähtme piirkondliku organisatsiooni üldkoosolekul valiti uus juhatus, mida asub juhtima Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja.
Lisaks uuele juhile valiti piirkonna juhatusse Priit Põldma, Väino Haab, Art Kuum ja Veljo Haavel.
Andrus Umboja sõnul on Reforimierakonna prioriteedid Jõelähtme vallas laste heaolu suurendamine ning elukeskkonna arendamine ja hoidmine.
Andrus Umboja on Reformierakonna liige 2003. aastast ning töötab Jõelähtme vallavanemana alates 2009 aastast.
Reformierakonna blogi: Jaanus Ratas: kohalikud kogukonnad vajavad kindlustunnet
Blogid
29. Juuli 2018 22:05
Jaanus Ratas, Lääne-Nigula volikogu liige
Lühikese aja jooksul on Lääne Elu veergudel ilmunud mitu arvamusartiklit, mille keskmes on olnud Lääne-Nigula valla haridustemaatika, seda eelkõige Nõva kooli ümber toimuvaga. Oleme saanud lugeda nii ilusatest põhimõtetest kui ka reaalsetest faktidest. Kuigi eesmärgid on reeglina kõigil õilsad, saame hinnanguid anda siiski tegude põhjal. Selge on aga see, et teema pakub palju kõneainet.
Jaanus Ratas, Lääne-Nigula volikogu liige
Lühikese aja jooksul on Lääne Elu veergudel ilmunud mitu arvamusartiklit, mille keskmes on olnud Lääne-Nigula valla haridustemaatika, seda eelkõige Nõva kooli ümber toimuvaga. Oleme saanud lugeda nii ilusatest põhimõtetest kui ka reaalsetest faktidest. Kuigi eesmärgid on reeglina kõigil õilsad, saame hinnanguid anda siiski tegude põhjal. Selge on aga see, et teema pakub palju kõneainet.
Lääne-Nigula valla hariduselu juhtimise muudab keerukaks eelkõige tõsiasi, et vähem kui aasta tagasi oli veel viis erinevat omavalitsust, kes kõik võitlesid omal moel hariduselu maksimaalse jätkumise eest oma piirkonnas. Nüüd vaadeldakse Lääne-Nigula valla hariduselu tervikpilti, mis on sootuks erinev kui oli aasta tagasi igal omavalitsusel kohapealt hinnates. Tervikpilt on kahtlemata oluline, kuid pärast iga ühinemist on tähtis anda kogukondadele aega kohanemiseks.
OÜ Geomedia koostatud Lääne-Nigula valla hariduse arengukava esitlus annab kahjuks ainult hetkeolukorra statistilise ülevaate. Selles on esile tõstetud ka mitmed küsimused, mille kohta on tarvis seisukoht alles kujundada. Antud arengukava oli arutlusel Võntküla külamajas toimunud haridusvõrgu arengukava arutelul, kuhu kogunesid Lääne-Nigula valla haridus- ja vallajuhid, kuid paraku ei ole see jõudnud hariduskomisjoni ega volikogu lauale. Neeme Suur küll kinnitab Lääne Elu arvamusloos, et koolijuhid on põhimõtteliselt seda meelt, et mingid reeglid tuleks kolmanda kooliastme (7.-9. kl) pidamiseks sätestada, kuid keeruline on sellele ametlikult tugineda, kui puuduvad protokollilised kinnitused. Võntkülas toimunud arutelust ei leia ühtki protokolli.
Kohalikud kogukonnad vajavad kindlustunnet, seda eriti praeguses emotsionaalselt keerulises olukorras, kus kohapealsete tähtsate küsimuste otsustamise õigus on antud oluliselt kaugemale, kui see on olnud varem. Paraku on aga tunda, et sellest kindlustundest on kõige enam puudu jäänud Nõval. Vähemalt on Nõva poolt kuulda kõige rohkem rahulolematust — õpilaskodu sulgemine, plaan sulgeda Nõva kooli III kooliaste ning segadused osavallakogu koosseisu ümber. Kas see kõik on omavahel seotud sündmuste ahel või kokkusattumused, seda saab igaüks juba ise otsustada.
Tänaseks on abi otsitud ning osaliselt ka saadud nii kohtult kui ka vabariigi valimiskomisjonilt. See aga ei tohiks kindlasti saada igapäevaseks praktikaks. Mõnedki probleemid on juba eos lahendatavad, mis eeldab aga tihedat koostööd nii probleemi tõstataja kui ka vallavalitsuse vahel. Kahtlemata on sellest koostööst puudu jäänud. Kindlasti ei ole ühelgi probleemid mustvalget lahendit, kuid siinkohal ma ootaksin vallavalitsuse oluliselt suuremat tahet erimeelsuste lahendamiseks kohapeal. See, kui probleemsetes olukordades ei suudeta kokkuleppeid saavutada ja selle asemel lahendatakse neid kohtus ning muudes instantsides nõrgendab valla usaldusväärsust ning näitab vallajuhtide suutmatust või tahtmatust teha konstruktiivset koostööd.
Ühinemisjärgsed neli aastat on minu hinnangul endiste valdade kokkukasvamise periood, mis näitab ära iga endise valla tugevused ja nõrkused, muu hulgas ka koolide võimekuse või võimetuse jätkata senisel kursil. Kui varasemalt võitles oma kooli püsimise eest omavalitsus, siis täna on see vastutus liikunud suuremal määral koolijuhtidele ning kohalikule kogukonnale. Olen jätkuvalt seisukohal, et peame kõigile valla koolidele andma võimaluse areneda ja tõestada oma võimekust jätkata senisel kursil. Tähtis on, et igal koolil oleks motiveeritud juht ning toetav meeskond, keda toetab ka vallavalitsus.
Kahtlemata tuleb seada eesmärke, kuid need peavad olema suunatud pigem tulevikku ning minu hinnangul ei tohiks ühegi kooli ega kooliastme sulgemise ajend olla poliitilisel tasandil kokku lepitud piirarv.
Avaldatud LääneElus 26. juuli 2018
Jaanus Ratas: kohalikud kogukonnad vajavad kindlustunnet was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Urmas Kruuse: riik peab algatama seadusemuudatused põllumajanduses erakorralise olukorra väljakuulutamiseks
27. Juuli 2018 07:30
Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees ja endine maaeluminister Urmas Kruuse sõnul oleks seadusemuudatusete eesmärk võimaldada edaspidi erakordsetel põua-aastatel põllumajandussektoris kuulutada välja erakorraline olukord.
„Põllumees on jäetud üksinda kuuma sauna surema. Kui valitsus põhjendab praegust tegevusetust põuakahjudega tegelemisel seadusandluse puudulikkusega, tuleb esimesel võimalusel algatada asjakohased seadusemuudatused,“ ütles Urmas Kruuse. „Iga päevaga muutub põua tõttu olukord põllumajanduses järjest tõsisemaks ja sügiseks võib sektor jõuda kriisi äärele. Põua puhul on tegemist vääramatu jõuga, millega Eesti põllumehed ei saanud ette arvestada,“ lisas Kruuse.
Kruuse sõnul ei saa rahulduda sellega, et kõik abimeetmed jäävad kaugesse tulevikku ega taga põllumeestele mingit kindlustunnet. „Riik peab kohe jõuliselt sekkuma, praegune passiivsus kriisi ennetamisel võib panna sügisel löögi alla sajad väikese ja keskmise suurusega talud ning põllumajandusettevõtted. Lootmine vaid Euroopa Liidu abile ja kauges tulevikus rakenduvatele meetmetele ei aita põllumeest sel sügisel. Peaministri sõnul on pöördumine tehtud ka Euroopa Komisjoni poole, kuid hetkel ei nähta erakorralise toetuse eraldamise võimalust, mis näitab veelkord, et teiste abile lootma ei saa jääda ja riik peab ise kiiresti reageerima,“ lisas Kruuse.
Urmas Kruuse: põllumajandussektoris tuleb kuulutada välja erakorraline olukord
25. Juuli 2018 07:15
Riigikogu maaelukomisjoni aseesimees ja endine maaeluminister Urmas Kruuse teeb valitsusele ettepaneku põllumajandussektoris seoses järjest süvenevate põuakahjudega kuulutada välja erakorraline olukord. Peaministrile ja siseministrile saadetavas kirjas teeb Kruuse ettepaneku algatada vajadusel hädaolukorraseaduse muutmine.
"Põllumajandustootjad on seoses põuaga sattunud terava löögi alla. Tegemist on vääramatu jõuga, mida Eesti põllumehed ei saanud ette näha ja välja tuleb kuulutada erakorraline olukord põllumajandussektoris," ütles Kruuse. "Kui maaeluminister ütleb, et põllumeest ei saa erakorraliselt aidata vaid seetõttu, et hädaolukorraseadus seda ette ei näe, tuleb muuta seadust," lisas Kruuse.
Kruuse saatis selguse loomiseks põllumeeste abistamise osas hädaolukorraseaduse raames järelepärimise peaministrile ja siseministrile. "Kriisi ennetamiseks peab riik sekkuma ja kuulutama põllumajandussektoris välja erakorralise olukorra. Lätis ja Leedus on riik taolisele kriitilisele olukorrale reageerinud kiiresti ja adekvaatselt," rääkis Kruuse.
Kruuse sõnul võib riigi praegune passiivsus kriisi ennetamisel panna sügisel löögi alla sajad väikese ja keskmise suurusega talud ning põllumajandusettevõtted. "Lootmine vaid Euroopa Liidu abile, koostööpartnerite mõistvale suhtumisele ja kauges tulevikus rakenduvatele meetmetele, ei aita põllumeest sel sügisel," ütles Kruuse.
Riigikogu maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse algatusel koguneb esmaspäeval, 30. juulil komisjon Jõgevale arutama põuakahjudest tingitud kriisi ennetamise võimalusi.
Kalle Laanet: valitsus peab idapiiri maksumust paremini selgitama
18. Juuli 2018 07:30
Riigikogu aseesimees ja endine siseminister Kalle Laanet toetab riigikontrolör Janar Holmi seisukohta, et idapiiri väljaehitamise maksumust tuleb valitsusel oluliselt paremini selgitada.
“Reformierakond toetab idapiiri väljaehitamise lõpetamist, sest see muudab Eestit kindlasti turvalisemaks. Ent nüüd, mil piiri ehitus- ja ülalpidamiskulud on praeguse kava järgi paisunud 320 miljoni euroni, tuleb valitsusel vastata küsimusele, millised on alternatiivid praegusele kavale ja kas iga osa selles on vältimatult vajalik. Ei avalikkusel ega parlamendil täna seda infot ei ole, riigikontrolöri kirjast selgub, et paremini pole informeeritud ka valitsus.
Oluline on vastata ka küsimusele, missugune hakkab meie väljaehitatav piir olema võrreldes meie naabritega,” ütles Laanet.
Ekspeaminister Taavi Rõivas on Soome menuka arutelufestivali üks esinejatest
17. Juuli 2018 06:15
Ekspeaminister Taavi Rõivas osaleb Arvamusfestivali kutsel 17.-18. juulil Soome populaarsel arutelufestivalil SuomiAreena.
Eesti osaleb SuomiAreenal esimest korda. Arutelufestivalile oodatakse nädala jooksul kuni 80 000 külastajat.
Taavi Rõivas osaleb Soome endise peaministri Anneli Jäätteenmäkiga paneeldiskussioonis. „Kas Eesti ja Soome on ühiselt suuremad? Eesti ja Soome globaliseeruvas maailmas“.
18. juulil esineb Rõivas Finnairi korraldataval majanduskeskkonna arutelul, kus annab ülevaate rahvusvahelisest äritegevusest, Eesti poliitilisest kliimast, Eesti edulugudest ja õppetundidest.
Taavi Rõivase sõnul on kõigi Soomes toimuvate arutelude peamine fookus Eesti ja Soome koostööl, eriti mõlema riigi tihedatel majandussuhetel, ühiselt arendataval e-riigil ja strateegilistel ühendustel (Rail Baltic, Talsinki tunnel).
„Pole kahtlust, et üheksoos taristut arendades ja teineteiselt õppides oleme riikidena tugevamad ja pakume maailma mastaabis tugevamat konkurentsi kui eraldi,“ lisas Rõivas.
Urmas Paet: Trumpi valitsuse julgeolekupoliitilised tõehetked
Blogid
09. Juuli 2018 17:52
Urmas Paet
Lähemate päevade rahvusvahelise elu põhiküsimused, mis ka meid siin Eestis puudutavad, on need, kas USA president Trump läheb NATO tippkohtumisel oma seniste põhiliste liitlastega veelgi enam tülli, ning mis on see, mida Trump saab eduloona näidata Vene presidendi Putiniga kohtumise järel. Eduloona ta seda kohtumist kindlasti välja paista lasta tahab.
Kontekst ja eellugu on aga mõlema kohtumise osas mitte just liigset ettearvatavust tekitavad. Fooni loob praegune turbulents USA presidendi suhetes liitlastega. Mäletatavasti rikkus Trump hiljutisel G7 kohtumisel Kanadas suhteid pea kõigi liitlastega. Olles Kanadast teel Singapuri kohtumisele Põhja-Korea diktaatori Kim Jong-uniga võttis Trump tagasi allkirja G7 kohtumise kokkuleppelt, ähvardas partnereid uute tollitariifidega ning kirjeldas oma tviidis G7 kohtumise korraldajat Kanada peaministrit Trudeaud kui nõrka ja ebaausat.
Samas iseloomustas Trump pärast Singapuri kohtumist Põhja-Korea liidrit Kimi kui andekat, väga tarka ja väga head läbirääkijat, kes tahab teha õiget asja. Ka lisas Trump, et Kimiga oli tal hea keemia. Arutamata küsimust Lõuna-Koreaga teatas Trump, et USA lõpetab ühised sõjalised õppused Lõuna-Koreaga, sest need on kallid, provokatiivsed ja kohatud.
Ka kehtestas Trump hiljuti Euroopa Liidust ja Kanadast imporditavale terasele ja alumiiniumile kõrgemad tariifid. Samas kutsus Trump üles Venemaad taas G7sse ehk siis G8sse kaasama. Mäletatavasti jäeti Venemaa G8st kõrvale 2014. aastal, kui Venemaa annekteeris Krimmi ja tungis Ukraina idaossa. Viimastel nädalatel on Trump korduvalt kritiseerinud ka Euroopa Liitu, et EL elab USA arvel ja et EL on sama halb kui Hiina, ainult väiksem.
See on siis taust, mis eelneb NATO tippkohtumisele ja seejärel Helsingis toimuvale USA-Vene tippkohtumisele. Trump on jõudnud värskelt korrata, et NATO on USAle liiga kulukas ning kirjutas mõni nädal tagasi mitmele NATO riigijuhile kirja, kus kutsus üles kaitsekulutusi suurendama. Ka hoiatas ta, et Ameerika kodanikele on järjest keerulisem põhjendada, miks osa NATO riike ei panusta julgeolekusse piisavalt. Oma hiljutises kõnes toetajatele ütles Trump, et USA panus NATOsse aitab palju rohkem teisi NATO riike kui USAd.
USA osakaal NATO kaitsekuludest on kaks kolmandikku ning Trumpi korduvad väljaütlemised räägivad selget keelt, et ta pole sellise proportsiooniga rahul. Iseasi, kas ja mis sellest tuleneb.
Tuleneda võib risk, et nii nagu viimasel ajal kaubandussuhetes, võib Trump ka julgeolekuvaldkonnas otsustada, et eelistab diile reeglitele ehk raha loeb. See tähendaks, et tegevusele NATO raames eelistab ta ennekõike ajada asja kahepoolselt nende riikidega, kes näivad talle poliitiliselt lähedasemad ja/või on valmis rohkem maksma. Nii tekitas näiteks küsimusi teade, et Trump palus uurida võimalusi USA vägede vähendamiseks Saksamaal, samas kui Poola on pakkunud USAle välja, et USA looks Poolasse alalise sõjalise baasi, mille eest on Poola valmis ka maksma.
Eelnevat arvestades peab NATO tippkohtumine andma sõnumeid, mis laseks Trumpil soovi korral ka oma tegevust NATO liinis eduloona näidata.
Kõige olulisem näib siin praegu liikmesriikide rahaline panustamine. Tuleb selgelt näidata, et järjest rohkem NATO liikmesriike on liikumas kaitsekulude 2%lise eesmärgi suunas ning kõik NATO liikmesriigid kulutavad hiljemalt 2024. aastaks kaitsele vähemalt 2% SKPst.
Ka on Trump kurtnud varem, et NATO ei tee piisavalt võitluses terrorismiga. Nüüd on NATO ühinenud ISISe vastase rahvusvahelise koalitsiooniga ning seegi peaks olema selge sõnum.
Täismõõduline USA-Vene kohtumine
NATO tippkohtumisele järgneb aga mõnepäevase vahega esimene täismõõduline Trumpi ja Putini kohtumine. Seni on neil olnud vaid üks lühike kahepoolne kohtumine G20 kokkusaamise raames Hamburgis aasta tagasi.
Omaette teema on USA ja Vene presidendi kohtumise ajastatus, sest kui NATO tippkohtumine peaks viimaseid arenguid arvestades siiski toimuma keskpärases õhkkonnas ning sellele järgneb võimalik Trumpi ja Putini teineteise leidmine, siis lääneriikide ühtsus sellest muidugi tuge ei saa.
Trump on isiklikult Putinit väga harva kritiseerinud. Samas kui Trumpi administratsioon on võtnud Venemaa osas karmi hoiaku, näiteks tugevdas USA eelmisel aastal oluliselt Venemaa-vastaseid sanktsioone.
Vaadates aga Trumpi seniseid kohtumisi mittedemokraatlike riikide juhtidega, siis on talle oluline näidata kohtumist Venemaa presidendiga edukana. Sama oli see alles Singapuris kohtumisel Põhja-Korea diktaatoriga, kus oli oluline näidata, et saavutati kokkulepe milleski, mis Trumpi eelkäijatel ei õnnestunud. Niisamuti võib see olla ka kohtumisel Venemaaga ehk tuleb näidata, et mingis asjas on koostöö võimalik ja jää on hakanud suhetes liikuma. Kui Putin märtsis uueks ametiajaks presidendiametisse kinnitati, siis tviitis Trump, et Venemaa saab aidata lahendada Põhja-Korea, Süüria, Ukraina, ISISe ja Iraaniga seotud probleeme.
Seega on Trump Putiniga kohtumise põhiteemad välja pakkunud. Meid huvitab otseselt muidugi Ukraina temaatika. Nii võib Putin näiteks väljendada tuge mõttele ÜRO rahuvalvajate saatmisest Ukraina idaossa ning omakorda küsida USA presidendi aktsepti Krimmi liitmisele Venemaaga. Ka sellel oleks kontekst. Nimelt ütles Trump äsja G7 liidritele, et Krimm kuulubki Venemaale, sest kõik sealsed elanikud räägivad vene keelt. Samuti võib Putin Trumpi meelestatust arvestades soovida USA osalusega NATO õppuste vähendamist Venemaa läheduses, arvestades, et need maksavad USAle palju raha.
Paraku on nii NATO tippkohtumise kui Trumpi-Putini Helsingi-kohtumise tulemused lõpuni ettearvamatud. Ainus, mida Euroopa riigid saavad kindlalt ise teha ja mis on ka igal juhul mõistlik, on tugevdada omaenda kaitsevõimekust. Euroopa riikide poolt Euroopa kaitsesse suurem panustamine on igal juhul vajalik, tehakse seda siis USA survel või USA-Euroopa suhete ajutise turbulentsi tõttu.
NATO ja Euroopa Liit peavad tihendama kaitsealast koostööd ning kiiresti täitma 2016. aastal ELi-NATO deklaratsioonis kokkulepitu. Euroopa Liit peab välja kujundama Euroopa Liidu kaitsekoostöö (defence union). Sisuliselt on USAl selles osas õigus, et 530 miljoni elanikuga Euroopa peab oma kaitsmiseks ja heidutuseks panustama rohkem. Seda juttu ei aja ainult Trump, vaid seda on rääkinud kõik viimased USA presidendid. Lisaks muidugi terve mõistuse hääl Euroopas endas.
Reformierakonna blogi: Eestikeelsele haridusele üleminek on Reformierakonna plaan 2017. aastast
Blogid
05. Juuli 2018 15:37
Endine haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi
Sesteri avaldus tuli nii luuavarrest, et väga praktiline on küsimus, kas see on tõusnud tarkus või konjunkturism.
Endine haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi
Sesteri avaldus tuli nii luuavarrest, et väga praktiline on küsimus, kas see on tõusnud tarkus või konjunkturism.
Muud seletust kui et tegu on kurgihooaegse tähelepanuotsinguga, kahjuks veel juurde võtta pole, ehkki laiemalt on kõik need mõtted kõlanud tihedalt teist aastat.
Sester ja haridus muidugi kõigepealt, aga kui 2017. alguses idee välja käisime, tõrjus IRLi fraktsioonijuht Sibul (AKs) selle tagasi seisukohaga, et õppekeel peab olema vabatahtlik. IRLi hariduse eestkõneleja ja komisjoni liige Kalle Muuli kirjutas vastuseks pealkirja all „Küüniline ja silmakirjalik valimisloosung“ (LE). Samu sõnu „küüniline ja silmakirjalik“ kasutas ekserakonnakaaslane ja nüüd vabaerakondlane Sirje Kiin (PM) oma pealkirjas.
IRLi koalitsioonikaaslane Jevgeni Ossinovski (eksharidusminister) kasutas sõnu „võhiklik“, „hirmutamine“, „eesti- ja venekeelsete inimeste vastandamine“, nendevaheliste „pingete õhutamine“ (sotside FBs ja ajakirjanduses).
IRLi peaministri erakonna vastusõnavõtte ei jõua ära tsiteerida, aga kõneisikud on olnud Ratas, Kaljulaid ja Reps, rääkimata venekeelsetest, ega venekeelse gümnaasiumi eelisarendamisest vastavalt koalitsioonileppele ja eraldi rahastusega.
Endast meenutan, et lahkusin haridusministeeriumist 2016. septembris, aga äratundmisele, et ühiskond on selleks muutuseks küps, jõudsin paraku mõni kuu hiljem. Kelleltki ei saa võtta õigust mõelda ja teha ka aina uusi asju, mitte ainult vanu, mida erilise mõnuga on püüdnud võtta konservatiivid ja keskerakond, kes teevad ja mõtlevad ainult vanu. Ajastust määrab alati ühiskonna valmisolek, ja parem hilja kui ei midagi, aga mu hea nõuandja HTMs Irene Käosaar on kahetsenud, et ei andnud ise seda nõu. Küll aga on ta hingega asja taga. Mu erakonna programmiline seisukoht on see 2017. aasta algusest ja sellele on tulnud ainult konkurentide vihased vastulaused — ilmselgelt konjunktuuri, mitte sisu nuusutades.
Mõni kuu hiljem otse kümnesse tulnud inimarengu aruanne, aga ka integratsiooniuuring summutasid küll mõne ütleja ja aasta hiljem kopeerib neid ka see Sesteri avaldus, aga programmiliselt ja ametlikult pole keegi rohkem liigutanud.
Sesteri ja konjunkturismi seos ei pole muidugi vägivaldne. Temalt võiks optimist küsida ainult patukahetsust 180 kraadistele pööretele rahanduspoliitikas. Mina pessimistina ei usu teda kõneisikuna isegi siin — pärast tema innustunud toetuskõnesid minu esitatud eelarvete tasakaalule ja sama innustunud toetuskõnesid enda esitatud eelarvete tasakaalutusele, ja eelarvereeglite tühistamisele sinna otsa. Mäletan liiga hästi ka ta õigustusi 2017. üle potentsiaali majanduskasvu stimuleerimisele — põhjendus oli, et „majanduskasv ei rahulda“ — , ja 2018. jahtuva majanduse peale pisut tasakaalukamale kulutamisele — sest majanduskasv olla just nüüd üle potentsiaali. Ka tulumaksu- ja aktsiisijamad ja uute maksude nimekiri on kõik tema sulest.
Kelle eestikeelse hariduse teemal patukahetsus ja toetusavaldus usutav oleks, on IRL. Ootame erakonna vastutajate seisukohta, mitte juhuslike ja muutliku meelega liikmete õngitsemisi konjunktuuri sogases vees. Ja muidugi teisi järele.
Vaata lisaks:
https://medium.com/media/75d15fa7bca988db4472bf8a3d9c00d6/hrefhttps://medium.com/media/1bf9fbe33ce8f6daa451952114413fbc/hrefhttps://medium.com/media/45e7f4435bc473c3c344864e5d26cc80/href
Eestikeelsele haridusele üleminek on Reformierakonna plaan 2017. aastast was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Kaja Kallas: Kas keskerakondlik valitsus suudab Eesti huve kaitsta?
Blogid
03. Juuli 2018 17:30
Kaja Kallas
Jah, ma olen Eesti patrioot. Jah, ma olen mures, kas keskerakondlik valitsus suudab Eesti huve kaitsta.
Me oleme siiani saanud uskuda, et kaitseküsimustes saame toetuda NATO’le. NATO puhul sõltub paraku palju USA presidendist. Washington Posti kolumnist leidis hiljuti, et „Trump ei usu Euroopa Liidu ja NATO jätkuvasse pühadusse ega ka USA kohustustesse nende ees“.
Millesse Trump usub või ei usu, peaks selginema lähinädalatel, mil kavas on nii NATO tippkohtumine kui Trumpi kohtumine Putiniga. Eriti see viimane kohtumine teeb meie liitlasi ärevaks. Muuhulgas kardavad meie liitlased, et Putin võib veenda Trumpi vähendama USA sõjalist kohalolekut Euroopas, ka Eestis. USA juba analüüsivat vägede väljaviimist Saksamaalt. USA ja Euroopa suhted ei ole praegu soojad, see ei tule kellelegi üllatusena. Mida suuremad on erimeelsused Euroopa ja USA vahel, seda ebatõenäolisem on, et USA prioriteet oleks Euroopa (Eesti) aitamine. Meie liitlaste kartused on põhjendatud.
Kus paikneb Eesti sellel USA – Venemaa teljel, arvestades, et meie peaministri parteil on kehtiv koostööleping Ühtse Venemaaga? Arvestades, et sellest koostööst taganemist ei pea Keskerakond vajalikuks, kuna „kõik asjad ajas muutuvad“? Arvestades, et Keskerakond ei ole nõus tunnistama, et NSVL okupeeris Eesti?
Meie ajakirjanduses on viimasel ajal aina kõlavamalt esile tõusnud mõte, et Venemaa on ikkagi meie naaber, pealegi suur ja võimas – teda tuleb mõista, temaga tuleb sõbrustada (viited Hõbemägi ja Väli artiklitele ja Tallinna TV „Meedia keskpunkt“ saadeteke). Nendesse lugudesse on sisse kirjutatud teatud grupi inimeste arusaam, et Keskerakonna koostööleping ei ole sugugi külmutatud, raugenud, mittetoimiv, vaid sobival hetkel vägagi kasutatav. Sellepärast seda lepingut senini pole lõpetatud ja ilmselt ei lõpetatagi.
Ka välismeedia näeb meie peaministri parteid läbi koostöölepingu Ühtse Venemaaga (näited siin, siin ja siin). Mõtleme selle üle korra – välismaailm näeb, et Eesti teeb koostööd Putini juhitava Venemaaga. Teiseks näeb välismaailm, et meie piirkonnas on õhus sõjaliste konfliktide tekke oht. New York Times kirjeldab stsenaariumit, kus Venemaa võtab sõjalise jõuga Eesti üle.
Vaatame eeltoodut kogumis – kui Eesti-Vene koostöö paigas on, keda siin välismaailmal kaitsta on? Miks peaks keegi kolmas tulema koostööd rikkuma? Eriti kui sellel kolmandal on Venemaaga seoses hoopis teised plaanid, näiteks Hiina suunal. Hiljuti rääkis Trump võimalusest, et USA tunnustab Krimmi Venemaa osana. Keskerakond kasutab sama retoorikat kui Putini administratsioon, et Ukrainas toimuv on kodusõda, kuigi on tõendatud, et seal võitlevad Vene väed. Juhus või kokkusattumus?
The post Kas keskerakondlik valitsus suudab Eesti huve kaitsta? appeared first on Kaja Kallas.
Kaja Kallas: Autoriõigus: miks ma art. 11 ja 13 vastu olen
Blogid
03. Juuli 2018 07:32
Kaja Kallas
Minu aeg Euroopa Parlamendis hakkab läbi saama ja sel nädalal ootavad mind Strasbourgis ees viimased hääletused. Muuhulgas on hääletusel autoriõiguste reform, mis hiljuti on taas hakanud kirgi kütma.
Minu aeg Euroopa Parlamendis hakkab läbi saama ja sel nädalal ootavad mind Strasbourgis ees viimased hääletused. Muuhulgas on hääletusel autoriõiguste reform, mis hiljuti on taas hakanud kirgi kütma. Probleemiks on selle teksti kaks artiklit, 11 ja 13, mille mõlema vastu olen siseturu komisjoni esindajana võidelnud juba rohkem kui aasta (olen sellest varasemalt kirjutanud juba üle aasta tagasi siin https://kajakallas.ee/blogi/kas-vahendaja-on-autor/ ja siin https://kajakallas.ee/blogi/interneti-platvormide-vastutus-oht-sona-ja-loominguvabadusele/). Raport võeti juuni lõpus õiguskomisjonis vastu ja paraku jäid väga napi häälteenamusega mõlemad artiklid sinna sisse. Täiskogu hääletusel ongi nüüd võimalik veel nende artiklite vastu hääletada, kuid julgen ennustada, et ka seal on hääletustulemus väga napp.
Milles on siis probleem?
Artikkel 13 praeguses sõnastuses kehtestab üleslaadimisfiltri (upload filter). See tähendab, et internetiplatvormid peavad sisu eelmonitoorides tagama, et autoriõigusega kaitstud teoseid omaniku loata ei kasutata. Tegu on absoluutse kohustusega, erandid puuduvad. Tulemuseks oleks näiteks see, et inimene ei saa enam YouTube’i oma lapse sünnipäeva videot üles laadida, kui taustal mängib Beyoncé laul. Lisaks on selge, et kui suurtel tehnoloogiagigantidel on võimalik selliseid monitoorimiskohustusi täita, siis väiksematel tegijatel on see palju raskem. Artikli pooldajad väidavad küll vastupidist, kuid tegelikult lähevad sinna alla ka internetimeemid, mis on noorte seas väga populaarne eneseväljendusviis. Näiteks tuvastaks Twitter või Facebook “Game of Thrones’ist” tehtud ekraanitõmmist autoriõigusega kaetud sisuna ja võtaks selle automaatselt maha. Seega on artikkel 13 kahjulik sõnavabadusele ja loominguvabadusele, aga ka vabale konkurentsile. Ühtlasi läheb see vastuollu praegu kehtiva e-kaubanduse direktiiviga, mis keelab taolise kasutajate monitoorimise.
Artikkel 11 sellisel kujul hakkaks piirama uudiste jagamist. Artikkel annab kirjastajale nn naabrusõiguse oma digitaalseid väljaandeid ehk online portaalides avaldatud sisu autoriõigusega kaitsta. On oluline rõhutada, et autoriõigus antakse kirjastajale, kes sisu mõttes midagi ei lisa, sest kirjastaja pole ju autor. Muudatus sillutab tee internetilinkide tasulisele litsentseerimisele, mis tähendaks, et sotsiaalmeedias artikleid jagada vanaviisi enam ei saaks. Raportis on küll kirjas, et ainult linkimisele uued õigused ei kohaldu, aga selle mõtte tähendus on mulle ebaselge, keegi ei jaga ju nii-öelda „paljast linki“. Tähelepanu pälvivad sellised lingid, millega tuleb kaasa ka teksti lühikirjeldus, artiklite puhul tavaliselt esimene lõik ja/või artikli juures olev pilt. Lisaks annaks see artikkel liikmesriikidele vabad käed, milliseid erandeid üldreeglile kohaldada. Seega ei saa me ühtsest Euroopa regulatsioonist rääkida. Kokkuvõttes tähendab artikkel 11 seda, et kirjastaja võib uudise jagamise eest tasu küsida nii tavakasutajalt kui ka näiteks väikselt maakonnalehelt.
Euroopa Parlamendi plenaaristungil tuleb hääletusele õiguskomisjoni mandaat – kas nad võivad sellega alustada kolmepoolseid läbirääkimisi Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoniga või mitte. Kui enamus on selle poolt, siis artiklid eraldi hääletusele ei tulegi ja raportöör läheb õiguskomisjoni mandaadiga läbirääkimistele. Kui aga plenaarisutng mandaati ei kinnita, siis tuleb kogu direktiiv hääletusele järgmisel plenaaril. Siis kahjuks mina enam Euroopa Parlamendi saadik ei ole, aga ma loodan, et Igor Gräzin jätkab valitud joont.
The post Autoriõigus: miks ma art. 11 ja 13 vastu olen appeared first on Kaja Kallas.