Riigikogu Reformierakonna fraktsioon algatas täna seaduseelnõu, millega tühistada eelmise aasta lõpus kobareelnõuga kehtestatud järsud lahja alkoholi aktsiisitõusud.

Eelnõu üleandja, endise rahandusministri Jürgen Ligi sõnul soosiksid suvel jõustuma pidanud aktsiisitõusud kange alkoholi eelistamist lahjale, mõjutaksid ebasoodsalt piirikaubandust ja asendustarbimist ning kahjustaksid Eesti tootjaid ja kaubandust.

„Täiendava aktsiisitõusu tuluks oli riigieelarves plaanitud 25 miljonit eurot, mida rahandusministeeriumi kevadises majandusprognoosis on juba kärbitud 23 miljoni euro võrra Läti piirikaubanduse tõttu. Prognoosijad on kinnitanud veel suuremat Soome turismi mõju, mida nad pole veel prognoosis kajastanud. Eelarvekadu suureneks järgmiste aastatega,“ selgitas riigikogu rahanduskomisjoni liige.

Ligi ettepanek on taastada aktsiisimäärad, mille valitsus kinnitas ja riigikogu kiitis heaks 2015. aastal kui kõrgeimad võimalikud nii riigieelarve, rahvatervise kui ka Eesti majanduse seisukohalt.

„Me ei näe nende määrade taastamisel ühtegi negatiivset tagajärge. Rahvatervise argument ei toeta kuidagi viina odavust veini ja õllega võrreldes. Riigieelarvega võrreldes prognoosib rahandusministeerium juba aktsiisilaekumiste langust määrade tõusu tagajärjena, lisaks on aktsiisitõusud riigikohtus vaidlustanud õiguskantsler,“ lausus endine rahandusminister.

„Riigieelarve tulud ja kaubandus on kobarseaduse järgi jätkates kolimas Lätti ning Eesti tooted kaotamas turgu teistele, kuid tarbimist see ei piira, kui ta orienteeritakse ümber kangele alkoholile ja piiri tagant soetatavatele varudele,“ märkis Ligi.

Reformierakonna eelnõu taastab 2015. aastal kehtestatud alkoholiaktsiisi määrad aastani 2020. Sellega jääks ära juulis jõustuv õlle 70-protsendiline aktsiisitõus ja veini 45-protsendiline aktsiisitõus.

Valitsuse lühinägelik eelarvepoliitika pärsib ettevõtete investeeringuid, milleta majandus ei saa kasvada, ütles majandusanalüütik, riigikogu liige Maris Lauri (Reformierakond).

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Maris Lauri juhtis infotunni küsimustes peaminister Jüri Ratasele tähelepanu sellele, et Eesti Panga hinnangul on tänases majandussituatsioonis ohtlik valitsuse plaan viia riigieelarve tasakaalust välja.

„Kui ettevõtted ei tunne, et nad võiksid investeerida, siis see mõjutab meie tulevikku mitte täna ega homme, vaid kaugemas perspektiivis. Maksusüsteemi sagedased ja vähe reageerimisaega jätvad muudatused suurendavad ettevõtete ebakindlust ja seega pärsivad investeeringute tegemist,“ ütles Lauri.

„Praegused eelarvepoliitika otsused mõjutavad seda, mis juhtub aastal 2021 ja hiljem. Tundub, et valitsus pole maksumuudatusi ja laenuvõtmist planeerides kaalunud, kuidas see mõjutab Eesti majanduslikku olukorda ja eelarvet pikas perspektiivis,“ lausus riigikogu liige.

Majandusanalüütik märkis, et Euroopa Liidu struktuurifondide rahad vähenevad oluliselt, mis tähendab seda, et riik peab investeeringuid tegema oma vahenditest või võtma laenu.

„Elanikkond vananeb, mistõttu maksusurve eelarvele tulevikus üksnes tugevneb. Kahjuks mõtleb praegune valitsus ainult sügiseste kohalike valimiste ja parimal juhul järgmiste riigikogu valimiste ajaperspektiivis,“ lisas Lauri.

Peaminister Jüri Ratas vastas täna riigikogu infotunnis küsimustele riigi eelarvestrateegia kohta aastateks 2018-2021, mille arutelud jätkuvad valitsuses.

Strateegilisi investeeringuid olevat 115 miljonit eurot ja juba järgmisel aastal pidavat eelarves olema enneolematu investeeringute kasv. Teadaolevalt peaks seal olema Tallinna Linnahalli ehitus, riigi elamuehitusprogramm, kaitseotstarbelised kulud, mõned teede investeeringud ja lairiba kulu.

Rahandusministeeriumi värskelt avaldatud majandusprognoos tegelikult mingit tohutut valitsussektori investeeringute kasvu ei näitagi. Investeeringute maht kasvab enam- vähem samas tempos nagu ka tänavuses eelarves, mis oli koostatud eelmise valitsuse poolt. Investeeringute kasv on kooskõlas eelarve mahu üldise kiire kasvuga. Prognoosis on ka selgelt kirjas, et valitsussektori investeeringud kasvavad tänu Euroopa Liidu rahade suuremale kasutamisele ja et järgmistel aastatel jõuab finantsperioodi 2014-2020 rakendamine perioodi kõrgtasemele.

Valitsussektori investeeringute maht on järgmisel aastal 5,8 protsenti SKPst ja seda on kokku 1,368 miljardit eurot. Seejärel hakkab nende osakaal vähenema ja langeb 4,2 protsendi tasemele SKPst aastaks 2021. Tänavu on neid investeeringuid 5,5 protsenti SKPst. Aga veel mõned aastad tagasi, aastal 2012, oli valitsussektori investeeringute maht 6,4 protsenti SKP suhtes. Kuna Euroopa Liidu rahade osakaal on suur, siis riigi investeeringute maht sõltub suuresti Euroopa Liidu rahade kasutamise dünaamikast. Seega mingist tohutust valitsussektori investeeringute mahu kasvust lähiaastatel pole juttugi.

Selgituseks siinkohal veel seda, et valitsusektori investeeringud ligi 1,4 miljardit eurot sisaldavad Euroopa Liidu rahasid, riigieelarvelisi investeeringuid, sotsiaalkindlustusfondide ja kohalike omavalitsuste investeeringuid. Niinimetatud uued, Ratase valitsuse poolt eraldi välja toodud stateegilised investeeringud, mida peaks järgmisel aastal olema 115 miljonit eurot ja paaril järgmisel aastal veel 100 miljonit eurot, on riigieelarve ja riigi investeeringute mahust väga väike osa. Nendega ei saa mitte kuidagi põhjendada ei eelarve defitsiiti viimist ega ka maksukoormuse tõstmist ja uute maksude kehtestamist.

Ratase valitsuse ümmargused ja eksitavad sõnumid tuleb ümber tõlkida vastavalt nende tegelikule sisule. Suure eelarvedefitsiidi, maksukoormuse tõusu ja uute maksude põhjendamine investeeringuvajadusega on eksitav. Tegelik põhjus on suured ja riigile ülejõukäivad uue koalitsiooni tekitatud jooksvad ja järgmiste aastate eelarvetesse kinnistuvad püsikulud. Valitsusliidul pole ideid tegelikeks tootvateks investeeringuteks.

Reformierakonna fraktsioon esitas riigikogule vastuvõtmiseks otsuse eelnõu, millega tehakse valitsusele ettepanek Eesti liitumiseks Euroopa hübriidohtude kompetentsikeskusega 1. juuniks.

Riigikogu väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross rõhutas, et Eesti julgeoleku nurgakivi on kuulumine lääne väärtusruumi ning liikmelisus ja aktiivne tegevus NATO-s ja Euroopa Liidus.

„Valitsus on öelnud, et nad ei soovinud keskusega mitte liitudes saata poliitilist signaali. Kahjuks mõjub Eesti arusaamatu passiivsus meie julgeolekule nõnda olulises küsimuses justnimelt muret tekitava signaalina. Ma loodan, et valitsus mõtleb ümber ja Eesti liitub lähiajal Euroopa hübriidohtude vastase keskusega,“ lausus Kross.

Julgeolekueksperdi sõnul tuleb hübriidohte lugeda sama tõsisteks kui konventsionaalseid sõjalisi ohte.

„Ohupilt on viimastel kümnenditel muutunud keerulisemaks ja ohuallikad mitmekesisemaks. Esile on kerkinud asümmeetrilised ohud, mis ei tunne riigipiire ja mille allikad on raskesti tuvastatavad, kuid mille mõju julgeolekule on samaväärne kui traditsioonilistel julgeolekuohtudel,“ ütles Kross.

12. aprillil allkirjastati Helsingis Euroopa hübriidohtude kompetentsikeskuse asutamislepe. Keskuse asutajad on lisaks Soomele veel Rootsi, Suurbritannia, Läti, Leedu, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid. Lähiajal on lubanud liituda ka Norra ja Hispaania.

Euroopa hübriidohtude kompetentsikeskus pakub strateegilisel tasemel dialoogi, uuringuid, koolitusi, konsultatsioone ja harjutusvõimalusi, mis aitavad hübriidohtudele vastu seista.