“Inimesed ei saa endiselt aru, mis koolides pärast 15. maid juhtub ja kuidas kooliaasta lõpeb. On ülioluline, et minister annaks neile küsimustele kiiresti täpsed vastused, seetõttu anname korraga üle nii arupärimise kui kirjalikud küsimused,” ütles küsijate nimel sõna võtnud Heidy Purga.

Arupärijad soovivad teada, miks andis ministeerium koolidele info osalise avamise kohta alates 15. maist ilma, et õpetajatele ja õpilastele oleks ette antud konkreetne teave, kuidas õppetöö toimuma hakkab ja mis on osalise avamise eesmärk. 

Samuti küsitakse, millal teavitatakse koole ametlikest otsusest koolide avamise kohta, riigieksamite toimumise kohta, põhikooli lõpueksamite kohta ning kui pikalt antakse koolidele aega oma töö ümber korraldada.

Arupärijad soovivad ka teada, miks jäävad suvel ära lõpuaktused, samas kui kultuuriminister on väljendanud lootust, et suvised kultuurisündmused saavad toimuda. 

Lubasime algusest peale, et Reformierakond ei takista lisaeelarve konstruktiivset ja asjalikku menetlemist, et aidata Eesti inimestel ja ettevõtetel kriisiga võimalikult kiiresti ja hästi toime tulla. Ootasime kaasavat ja konstruktiivset arutelu ka koalitsioonilt, mida lubas Jüri Ratas eriolukorra kehtestamise alguses. Kahjuks oli reaalsus teistsugune. Koalitsioon ei kaasanud lisaeelarve arutellu ei avalikkust ega eksperte ning lisas sinna kulukaid meetmeid, mille otstarbekus tekitab pehmelt öeldes küsitavusi. Selle asemel, et suunata rohkem raha suunata tervishoidu, et inimesed saaksid edasi ka plaanilist ravi ja sellesse, et inimeste sissetulekud ei väheneks.

Kriisieelarvesse on sisse kirjutatud mitmed sammud, mis on ebamõistlikud ja ei ole kriisiga kuidagi seotud.  Reformierakond ei saa põhimõtteliselt hääletada seaduseelnõu poolt, millega tehakse kriisi ajal valesid samme. Teise samba maksete peatamine, aktsiisilangetused ja ebamäärane raha suunamine MES-i pole kriisi praeguses faasis põhjendatud. Kriisi kuritarvitamine kitsalt erakondlike huvide elluviimiseks oleks võinud olemata jääda, aga valitsusliit ei suutnud sellele kiusatusele vastu seista.

Reformierakonna ettepanekud, mis olid suunatud otseselt kriisi mõjude leevendamiseks hääletas valitsusliit ilma sisulise aruteluta maha. Näiteks tegime ettepaneku, et aktsiiside langetamise asemel tuleks lisaraha suunata tervishoidu selleks, et inimesed, kel on teised tervisehädad kui koroona, ei jääks ravita. Soovisime, et KredExi juurde tuleks eraldi abimeede, mis on mõeldud väikeetevõtetele ja FIEdele, sest neil on kõige vähem tugevusvaru, et kriis üle elada. Pidasime vajalikuks suunata rohkem raha COVID19 erifondi, et leevendada regionaalset šokki ja aidata kriisist räsitud piirkondi (Saaremaad) ja tugevdada haige-ja töötukassa võimekust kriisi ajal inimestele tuge pakkuda. Koalitsioon ei toetanud ka Reformierakonna ettepanekut valmistada ette avaliku sektori kokkuhoiu kohad vastavalt selle, kuidas vähenevad riigi maksutulud.

Vaatamata asjaolule, et kriisieelarvet ei ole võimalik sellisel kujul toetada ei plaani Reformierakond sellele vastu hääletada. Eelarvega on ette nähtud sammud, mille kiiret jõustamist peame vajalikuks. Näiteks töötu-, haigekassa ja KredExi kaudu inimestele ja ettevõtjatele kiiresti toe pakkumine sissetulekute languse vähendamiseks on möödapääsmatu.

Kokkuvõtvalt on koalitsiooni taktika olnud jõuga oma poliitika läbi surumine, mõistlike ettepanekute kõrvale jätmine ja laiapindsest koostööst loobumine. Seetõttu ei toeta Reformierakond „võta või jäta“  lisaeelarvet, mis tuleb hääletusele Brežnevi pakikesena, kuid me ei hääleta sellele ka vastu.

The post Lisaeelarve appeared first on Kaja Kallas.

“Positiivne on, et koalitsiooni soov peatada eriolukorras pankrotiavalduste esitamine ka võlausaldajate jaoks ei leidnud Riigikogu toetust. Olime kriitilised juba eelnõu esimesel lugemisel, tegime ka sellesisulise muudatusettepaneku, mistõttu koalitsiooni katse kirjutada see oma nimele on väga lapsik,” ütles Kivimägi.

„Oleme jätkuvalt vastu ka pankrotivalduse esitamise kohustuse peatamisele juhatuste poolt. Jah, teatud juhtudel võiks see põhjendatult kaitsta ettevõtjaid eriolukorras, ent teiselt poolt kahjustaks see oluliselt majanduskeskkonna usaldusväärsust. On arvestatav oht astuda lepingulistesse suhetesse ettevõttega, kes tegelikult on maksejõuetu,“ lisas Kivimägi.

Kõige kurioossemaks muudatuseks nimetas Kivimägi § 23 "Ravimiseaduse muutmine", millega leevendatakse haruapteegi asutamise tingimusi, seda jäädavalt. “De facto seadustatakse ühte haruapteeki Kohtla-Järvel. Ehk reeglid, mis kehtivad 1. aprillist apteekide asutamisel kõigile, tegelikult kõigile ei kehti,” selgitas Kivimägi.

Taunimist väärt hoiak on Kivimägi sõnul võõrtööjõu ebaterve kohtlemine. „Oleme kahaneva tööjõuga riik, mistõttu kiirema majanduskasvu huvides on vältimatu, et mitte öelda kasulik võõrtööjõudu kasutada. Ka õiguskantsler Ülle Madise on öelnud: “Kui Riigikogu on kehtestanud regulatsiooni, mis võimaldab välismaalastel teatud tingimustel töötamise eesmärgil riiki siseneda, on ka tööandajal õigus eeldada, et riik järgib õiguskindluse põhimõtet ja kehtestatud reegleid ei muudeta ebamõistlikult lühikese etteteatamisega”. Ent valitsuse teerulli see ei peata.  Ei peata ka nii Tööandjate Keskliidu kui ka Kaubandus-Tööstuskoja kriitika. Jutt kaasamisest on vaid mull.”

„Väide, et põllumajandus lõpeb hooaeg 31. juulil, nagu on kirjas seadusesse sisse läinud koalitsiooni muudatusettepanekus, on ka midagi täiesti uut, aga loodetavasti mitte uus normaalsus,“ lõpetas Kivimägi.

Keit Pentus-Rosimannus, Reformierakonna fraktsiooni aseesimees

Keset eriolukorda on vaja inimestel selgust ja ettevõtjatel kindlust. Lisaeelarve oleks võinud pakkuda mõlemat, aga paraku pole siin õieti kumbatki.

Eriolukorra väljakuulutamisest on möödas kuu. Iga päevaga tuleb juurde neid väikeseid ja mikroettevõtjaid, kes on raskustes, kelle tavapärane äritegevus, sissetuleku teenimine ja võib-olla ka mitmele teisele inimesele töö andmine lihtsalt seisab. Nad on endast teada andnud ja abi palunud, et selles alles algavas kriisis ellu jääda. Et kriis üle elada.

Lisaeelarvega on kõikidele Eesti mikro- ja väikestele ettevõtjatele kokku plaanis suunata 10 miljonit eurot, läbi EASi. Lisaeelarve seletuskiri ütleb, et see toetusmeede on mõeldud nendele, kes kriisi järel soovivad oma äri ümber kujundada, uusi teenuseid pakkuma hakata või uusi tooteid tootma, senist tootmist ümber korraldada. Aga selleks, et kriisi järel veel elus olla, tuleb kriis kõigepealt üle elada. Ja nagu mõistate, võib nende praegu hädas olevate mikro — ja väikeettevõtjate hulgas olla tuhandeid selliseid, kelle teenused või tooted on praegu neist sõltumatult sunnitud pausil, mitte läbikukkunud ja väljavahetamist vajavad. Senise tegevuse ümberkorraldamine toetuse saamise eeltingimuseks seadmine ei ole nende suhtes õiglane. Tõstatasime Reformierakonnaga selle probleemi. Esitasime ka ettepaneku väikestele ja mikroettevõtjatele suunatud toetuse suurendamiseks. Ettepanek hääletati valitsusliidu poolt maha.

Mis on valitsuse sõnum ettevõtlusele?

Kriisipaketi näitab, et valitsus toetab esmajärjekorras tööjõumahukaid ettevõtteid, kes usuvad, et normaalsete olude taastudes on neil võimalik oma äri taaskäivitada samal kujul, töötukassa meetmetega. Töötukassa meede aitab kanda tööjõukulusid ja seda osaliselt. Samal ajal kui toetatakse tööjõumahukaid ettevõtteid, vajaliku tööjõu puuduse leevendamist terves reas sektorites takistatakse.

Neid väikeseid ettevõtjaid kes on teinud investeeringuid lisandväärtuse kasvatamiseks ja tulevaseks tööjõumahukuse kahandamiseks, näiteks seadmetesse või masinatesse, neid, kes peavad teenindama rendikulusid ja liisinguid — töötukassa meede aga ei aita.

Ehk siis valitsuse sõnum paistab olevat -

• tööjõumahukus hea
• vajalikku lisatööjõudu Eestisse ei lase
• tehnoloogilisse hüppesse investeerinud otsigu pärast kriisi pigem uus suund.

Igaüks saab ise otsustada, millise hinnangu ta sellisele majandusvisioonile annab või mida valitsuse poliitika läbimõeldusest arvab.

Reformierakonna ettepanek oli ka kriisipaketi toetuste disainimisel mitte unustada väikeseid- ja mikroettevõtjaid, mitte unustada Eesti majanduse pudelikaelu nagu töökäte vähenemine ja strateegilist hädavajadust viia läbi tehnoloogiahüpe, mis aitaks sellega toime tulla.

Suure tõenäosusega tullakse kõigi nende teemade juurde tagasi suvel — ütles parlamendi arutelul rahanduskomisjoni esimees. Sinna on kolm kuud aega. Mida väikesed- ja mikroettevõtjad nii kaua teevad? Kuidas pausile pandud majandusolukorras toime tulevad? Lisaeelarve peaks sellele küsimusele vastama. Aga jättis vastamata.

Kommentaar ilmus 14.04 “Postimehes”

Väike- ja mikroettevõtjaid ei tohi kriisis külma kätte jätta was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.