2021. aasta riigieelarve kese peaks olema strateegiline vaade ja kriisi kasutamine reformideks. See eelarve määrab suuresti, kuidas Eesti majandus ja ühiskond koroonakriisist taastub, kui edukas on Eesti võrreldes konkurentidega ning kas me pärandame järgmistele põlvedele kasvava võlakoorma ja kõrged maksud või paindliku ja innovaatilise majanduse ning efektiivse riigi. Riigi, mis väärtustab kodanike ja ühiskonna heaolu nüüd ja ka tulevikus.
Aga meile täna esitatud eelarve kahjuks pole selline. Ka täna siin keskendus peaminister peamiselt kulude loetlemisele, mida valitsus teeb. Kulude loetelu ei ole eelarve. Aga valitsus kulutab nii nagu homset ei tulekski. Kuna kulude kokkuhoid on kavandatud alles peale järgmisi valimisi järgmise valitsuse jaoks, siis tundub, et on lähtutud põhimõttest, et „pärast meid tulgu või veeuputus“.
Riik ei toimi ainult ühe aasta, vaid peab toimima pikemalt ja jätkusuutlikult. Eufoorilises peomeeleolus raha ära kulutamine võib ühel õhtul tunduda tore, aga pohmelus saabub paratamatult. Riigi tulud on 11 miljardit, kulud aga 13 miljardit. Tegelik ühe aasta puudujääk on 2 miljardit, ehk 15,3 % sisemajanduse kogutoodangust.
Valitsus kiitleb sellega, et võetakse suures mahus laenu. Ühe eesti inimese kohta imikust raugani suurendatakse iga Eesti inimese laenukoormust 1800 eurolt 5000 euroni ainuüksi järgmisel aastal. Aga mis me selle eest vastu saame? Kus on investeeringud ja ühiskondlik arenguhüpe? Kus on reformid, mis muudavad riiki efektiivsemaks? Tänase seisuga ei toonud valitsus välja mitte ühtegi pikaajalist investeeringut või reformi, mis Eesti majandust ja konkurentsivõimet arendaks. Me ei investeeri piisavalt e-lahendustesse, rohepöördesse, ettevõtete innovatsiooni ja meie tööjõu kvalifikatsiooni tõstmisesse. Paisutatakse vaid tegevuskulusid, mis pärsivad erasektori arengut ja jätavad vähem raha prioriteetsetesse valdkondadesse nagu tervishoid, haridus, riigikaitse ja teadus-arendustegevus.
Peaminister ajab oma kõnes meelega segamini riigieelarve strateegia ehk neljaks aastaks planeeritud tegevused ja tuleva aasta riigieelarve. Ka suurima investeeringuna nimetatud Tallinna haigla on ainult liivale kirjutatud unistus, sest raha planeeritakse võtta eurorahadest ja haiglat pole isegi projekteerima hakatud. See kõik on pettus.
Peaminister ütleb, et eelarve on nii suurde miinusesse vaja ajada, sest vaja on kriisist kiiresti välja saada. Samas näeme statistikaameti avaldatud info põhjal, et maksulaekumised on kõigest 3,2% vähenenud. See ei õigusta kuidagi 15,3% suuruse defitsiidi tekitamist. Samuti ei näe me selles eelarves tegelikke kriisist väljumise meetmeid. Veelgi enam, kui vaadata valitsuse praegust tegevusetust seoses koroonakriisiga, siis muutub see jutt veelgi õõnsamaks. Majandust ja ettevõtlust tuleb toetada arukalt ja tulemuslikult. Ligipääs riiklikele toetusmeetmetele peab sõltuma ainult kokkulepitud reeglitest, mitte sellest, kuidas ettevõtte omanikud saavad läbi valitsejatega. Selline lähenemine ei sobi demokraatlikule riigile.
Mis siis tuleks meie arvates selle eelarvega teha:
Opositsioon teeb kindlasti oma ettepanekud eelarvele ja palub arvesse võtta Eesti panga ja eelarvenõukogu ettepanekuid, et arulagedat kulutamist ohjeldada. Samas me teame, et sellele valitsusele on omane lähtuda ainult Martin Helme tarkusest ja kõik teised arvamused maha teha. Aga me ei ole siiski lootust kaotanud.
The post Homselt laenamise põlistamise eelarve appeared first on Kaja Kallas.
Mäletate seda vana eesti muinasjuttu, kus Kaval- Ants dr. Isena esinedes silmahädas vaevlevale Vanapaganale raviks sulatina silma valas? Ja kui ilmarahvas valu käes kisendavalt vanatoilt küsis, et - kesse tegi? - siis mida Vanapagan vastas?
See muinasjutt meenub ilmselt nii mõnelegi, kes pole tüdinenud valitsuse jätkuvalt grotesksetel tegemistel silma peal hoidmast. Septembris võisime näiteks raadiost kuulda uudist valitsuse otsusest suunata kõik välismaalt Eestisse tulevad tipp- sportlased kahenädalasse karantiini. Mis tähendas, et ühtegi rahvusvahelist võistlust Eestis korraldada ei saa. Teadaolevalt mitte ükski teine riik maailmas ei ole taolist piirangut sportalstele seni veel kehtestanud. Mis seals ikka, kui kraanid kinni, siis kinni. Aga - sellel uudisel oli ka teine, anekdootlik pool. Nimelt polnud valitsuse otsusega rahul ei peaminister Ratas, kes kurtis ajakirjanikele, et „sportlased on jäänud hammasrataste vahele", ega ka kultuuriminister Lukas, kes iseloomustas valitsuse otsust kui „huupi puusalt tulistamist, kus üks hulkuv kuul on juhuslikult tabanud sporti". Oot, oot, kes jättis sportlased hammasrataste vahele ja kes lasi lendu hulkuva kuuli? Kas peaminister ja kultuuriminister ei kuulugi enam valitsusesse? Teame ju küll, kelle
käes on valitsuses ohjad aga milleks selline hädine eneseõigustus? Kuuldud uudis iseloomustab hästi tänase valitsuse tantsujoonist – kärarikkalt rapsides tekitatakse probleeme, mida seejärel kangelaslikult lahendama asutakse. Meenutagem, kuidas majandusminister kehtestas tervisekaitsele viidates lennukeelde (otselennud on keelatud nii Brüsselisse, Oslosse, Stockholmi, Pariisi, Viini, Milanosse kui veel mitmesse Eesti jaoks väga olulisse sihtpunkti), suunates inimesi mitmetes lennujaamades ümberistumistele. Misläbi reisijate risk koroonaviirusesse nakatuda mitmekordistus. Nüüd kurdab õnnetu minister Aas, et konservatiivselt mõtlevad valitsuse liikmed ei ole nõus lennupiirangute leevendamisega. Mäletame, kuidas kevadel saatis valitsus siinsetes ettevõtetes töötavad täiesti terved inimesed sunniviisilist kodumaale, põhjustades teiste hulgas näiteks maasikakasvatajatele tõsise majandusliku kahju. Nüüd käiakse maaeluministeeriumis usinalt koos, et kahjud kokku lüüa ning kompensatsioone maksta. Kommunikatsioonieksperdid nimetavad taolist käitumist „sõjaudu tekitamiseks". Selleks, et tähelepanu olulistelt küsimustelt kõrvale juhtida, pekstakse potte ja panne täiesti ebaolulistel teemadel, tihtipeale kõige labasemate solvangutega ühiskonda šokeerides ning avalikkuse tähelepanu jõhkralt kuritarvitades. Tõsiselt - miks me peaksime päevade ja lehekülgede kaupa arutlema selle üle, kas tõesti Soome peaminister on müüjatüdruk,
rahulolematud teadlased punaprofessorid, Tallinna Ülikooli vilistlased hobusevargad, opositsioonis jätised, Riigikogu erikomisjonis toimuv kirbutsirkus, Kaitseväe juhataja ebapädev, Eesti Panga ekspertide ettepanekud majanduse suhtes barbaarsed? Pole paremat teha? Viimase aja üks ilmekamaid näited enda loodud probleemiga võitlemisel on hinnanguliselt 1,8 miljonit maksma mineva nn abielureferendumi korraldamine kohalike omavalitsuste valimiste ajal. Millist probleemi me selle referendumiga lahendame? Abielu mehe ja naise vahel on kirjas perekonnaseaduses. Kas keegi tahab seda muuta? Pole märganud. Valitsuse eesmärk on ilmselgelt peksta vahtu referendum, mis jätaks varju olulised debatid kohalikel teemadel. Samas tõsiseid teemasid kõrgub kuhjaga. Kuidas tagada vanemaealistele piisavalt koduteenuseid, et nad saaksid võimalikult kaua olla kodus, mitte hooldekodus? Kas kõik lapsehoiuteenust vajavad erivajadusega lapsed saavad seda nii, et vanematel oleks võimalus tööl käia? Kuidas pakkuda lastele ja noortele võimalikult kodu lähedal vajalik psühholoogiline tugi? Mida saaksime teha, et noored lapsevanemad saaksid soovi korral osaleda teaduspõhistes vanemlusprogrammides, et ennetada võimalikke tulevasi probleeme? Kuidas tagada abivajajatele kättesaadav sotsiaaltransport? Mismoodi saada lapsed rohkem liikuma, kas lastele on tagatud turvaline rattasõit koolist koju? Ajal, mil kohalike omavalitsuste eelarved on
kasvanud, on sotsiaalvaldkonna kulud jäänud samale tasemele. Tuhat põhjust jätta pseudoprobleemid kõrvale. Kindlasti tuleb jätkuvalt seista selle eest, et 16-18- aastased noored saaksid iseseisvalt pöörduda psühhiaatri poole. Seda lähenemist toetavad nii valdkonna spetsialistid kui ka õiguskantsler. Psühhiaatrid ütlevad, et hoolimata täna kehtivast keelavast seadusest pöördub nende poole jätkuvalt noori, kel pole vanema nõusolekut, kuid kes kindlasti vajaks abi. Eestis aastas umbes 400. Lisaks kinnitavad uuringud, et vaid 30% noortest, kes vajaksid abi, pöörduvad üldse arsti poole. Kas ei pane muretsema? Üheksa kuud on õiguskantsleri poolt tõstatatud seadusemuudatus olnud meil Riigikogus laual, enamuse ajast paraku sahtlis. Sügishooaja esimesel sotsiaalkomisjoni istungil hääletas koalitsioon minister Tanel Kiige silmade all taaskord armutult välja ettepaneku seda teemat arutada, samuti läks selle nädala esmaspäeval. Hoolima sellest, et kõik valdkonna spetsialistid ning noored ise (oleme saanud seadusemuudatust toetava pöördumise 36-lt noorteorganisatsioonilt) ootavad ja toetavad. Ja veel. Teame uuringutest, et 1500 eurot lapsevanema depressiooni ennetusse säästab riigile kokkuvõttes 50 tuhat eurot; üks euro suitsiidiennetusele toob ühiskonnale tagasi poolteist eurot; vanemlusprogrammi investeeritud euro aga 14. Riigi seisukohalt oleks neisse valdkondadesse raha suunamine ilmselgelt kasulik investeering. Et tegeleda süsteemsemalt vaimse tervise teemadega, küsis sotsiaalministeerium eelmisel aastal oma eelarvesse nelja aasta tarvis nelja miljonit eurot. Valitsus ei
pidanud seda teemat aga oluliseks. Valdkond sai lisaraha - null eurot! Raske leppida, kui samal ajal annab valitsus nõusoleku maksta kolm miljonit eurot Ameerika advokaadibüroole, teades, et seda ei soovitanud teha ei välisluureamet ega välisministeeriumi teenekad diplomaadid. Lõpetuseks. Paljusid vaatajaid tegi murelikuks rahandusminister Mart Helme nädalapäevad tagasi väga pehme keelega antud intervjuu Kanal 2 „Reporterile". Isegi meditsiinist kaugel olevad inimesed teavad, et taoline artikulatsioon võib viidata väga mitmele tõsisele terviseprobleemile. Muidugi tekib küsimus, kas kohe algav riigieelarve miljardite jagamise vastutuspinge ja stress ühes tsentrifuugis tuhandete televaatajate silme ees nähtud sümptomitega ikka annavad Eestile võimalikest parima tulemuse? Aga teisalt ei saa välistada, et tegemist oli valitsuse järjekordse kaval- Antsu „vimkaga" avalikkuse tähelepanu köitmiseks masse erutavas meelelahutuslikus võtmes. Ikkagi inimene?! Udu ei näi hajuvat.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Signe Riisalo ütleb, et kuigi koroonakriisi algusest on möödunud üle poole aasta, pole tänaseni mitmed isikukaitsevahendite suurhanked täidetud.
Saamaks selgust, kuidas valitsusel edeneb isikukaitsevahendite ja koroonatestide hankimine ning millised on praegused isikukaitsevahendite ja testide varud, pöördus Signe Riisalo küsimustega sotsiaalminister Tanel Kiige ja riigihalduse minister Jaak Aabi poole.
Ühtlasi soovib Riisalo teada, kui suur osa kevadel Eestisse saabunud kaitsemaskidest olid professionaalses mõttes kasutud ning kui suur on sobimatute maskide ostuga kaasnenud rahaline kahju.
Riisalo palub ministritel edastada ka Eesti riigi kava selle kohta, kui palju kaitsevahendeid ja teste Eesti vajab koroonaviiruse leviku suurenedes ning milliseid samme valitsus astub, et minimeerida tarneraskused, mis viiruse aktiivse levikuga kaasneda võivad.
Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele peavad ministrid vastama kümne tööpäeva jooksul.
Pühapäeval, 27.septembril 2020 valis Reformierakonna naisteühenduse NaiRe üldkoosolek uueks juhatuse esinaiseks Riigikogu liikme Vilja Toomasti. Juhatusse valiti veel Anneki Teelahk Ida-Virumaa, Auli Solo Tartumaa, Carmen Illak Tallinna, Meeli Pärna Pärnumaa, Piia Järveots Saaremaa ja Sirli Tallo Viljandimaa piirkonnast.
"Mul on rõõm olla eestvedajaks nendele vahvatele ja tugevatele naistele, kes on kokku saanud NaiRes. Eesti ühiskonna tänane moraalsuse ja aususe lävi on muutunud nii madalaks, et raske on naise, abikaasa ja emana vaiki olla,” ütles Vilja Toomast ning lisas, et naised võiksid omavahel kokku hoida ning ennekõike toetada üksteise valikuid ja püüdlusi. Samuti on oluline ka naiste hääl kuuldavaks teha kogu ühiskonnas.
Vilja Toomast on Eesti poliitik, Riigikogu liige, kus kuulub Õiguskomisjoni. Lisaks on ta ka Tallinna Linnavolikogu ja Nõmme Linnaosakogu liige ning kuulub Reformierakonna Tallinna piirkonna juhatusse, olles Nõmme piirkonna esimees.
Vilja on pärit väikesest Lõuna-Eesti külast, Vaabinast. Sealsamas alustas ka oma kooliteed. Keskhariduse sai Antsla Keskkoolist ja magistrikraadi psühholoogias omandas Tartu Ülikoolis. Ta on abielus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõu Taimo Toomastiga. Tal on üks täiskasvanud tütar. Vabal ajal meeldib talle väga lugeda, aias töötada, metsas jalutada ning koos abikaasaga kokata. Samuti naudib ta head ooperit.
Naisteühendus NaiRe asutati 25 aastat tagasi, 30 aprillil 1995 Pärnus. Selle eestvõtja oli Valve Kirsipuu koos oma aatekaaslastega. NaiResse kuulub hetkel 501 liiget. Viimasel neljal aastal oli NaiRe esinaine Riigikogu liige ja rahandusekspert Maris Lauri, kes uude juhatusse enam ei kandideerinud.
“NaiRes on väga hakkajad ja erksa tunnetusega naised, kes tahavad teada, arutada ja kaasa lüüa ühiskonnas toimuvas. Selliste kaaslastega on alati rõõm koos toimetada. Mul on väga hea meel, et NaiRe juhatuses on esindatud väga erinevad piirkonnad," sõnas Maris Lauri.
“Viimasel ajal on valjuhäälseks muutunud see vähemus, kes nõuab, et enam kui pool ühiskonnast kasvataksid kodus lapsi ja oleksid vait, kui „issid“ asju otsustavad. See ei ole kunagi olnud Eesti naise viis ja ma usun, et naised ei lase sellisel asjal kunagi ka juhtuda, kuid selleks on vaja, et naised tõesti räägiksid ja toimetaksid aktiivselt ka avalikkuses," ütles ta kokkuvõtteks.
Mina olin Estonia huku päeval 15 aastane. Kaotasin seal oma pere. Oma isa. Tema oligi tol ajal kogu mu pere. Minu kui lapse jaoks oli üks ja ainus valik: võtta vastu kogu abi, mida mulle osutas palju häid inimesi ja püüda oma eluga edasi minna. Käia koolis, suhelda sõpradega, kasvada ja saada täiskasvanuks. Valisin selle […]
The post 26 aastat appeared first on Yoko Alender.
Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles täna erakonna volikogul, et valitsus peab lähiajal keskenduma koroonaviiruse kasvava levikuga tegelemisele ja riigi rahanduse kehvale seisule.
Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles täna erakonna volikogul, et valitsus peab lähiajal keskenduma koroonaviiruse kasvava levikuga tegelemisele ja riigi rahanduse kehvale seisule.
Tema sõnul on valitsuse sõnumid äärmiselt segased ja kui sõnumeid ka antakse, siis ise käitutakse neile risti vastupidiselt. „Ühelt poolt soovitab Terviseamet inimestel ära jätta erinevad perekondlikud koosviibimised, kuid samal ajal toimuvad valitsuse liikmete osavõtul rohkearvulised galaõhtusöögid. Vastuolulised juhised ja nende laialdane eiramine on segadusse ajanud koolid, omavalitsused, kultuuriasutused, arstid ja ettevõtjad. Kui valitsus ennast lähiajal kokku ei võta, võib meid tabada koroonakaos,“ rääkis Kallas.
“Kevadel rääkis peaminister palju teisest lainest ja maskikandmisest kui sotsiaalsest normist. Nüüd kui suvi on möödas, ei ole meil mingit selgust, kas maskid on olemas ja millised on kandmissoovitused,” ütles Kallas.
Tema sõnul oli valitsusel terve suvi aega, et koroonaviiruse teiseks laineks ette valmistada ja juhiseid koostada.
“Kodutöö on aga tegemata ja vajalik ettevalmistus null. Reformerakond tegi juba juulis Riigikogus ettepaneku moodustada kiiresti ekspertkomisjon, et analüüsida kevadise koroonapuhangu õppetunde,” ütles Kallas. “Septembris tegime valitsusele ettepaneku töötada välja selged suunised õppetöö korraldamiseks viiruse tingimustes. Loomulikult pole võimuerakonnad kedagi kuulda võtnud ja jätkavad poliitiliste viroloogide mängimist,“ lisas ta.
Teise suure poliitilise teemana tõi Reformerakonna esimees tänasel volikogul välja Eesti majanduse ja riigieelarve nigela olukorra. Kaja Kallase sõnul on valitsus äkktempos laenama asunud, kuid mõistliku arutelu, milleks laenuraha kasutada pidada ei soovita.
“Lühikese ajaga on kokku laenatud ligikaudu 3,3 miljardit eurot, millest osa on läinud ülekulutamise lappimiseks ning teine osas seisab lihtsalt kontol,” sõnas Kallas. Ta lisas, et enne järgmise aasta valimisi kuuleme ilmselt soovidest kasvatada laenu toel riigi püsikulusid veelgi, kuid ühtegi tuleviku vaatavat investeerimisplaani valitsusel seni pole.
“Reformierakond on välja pakkunud, kuidas võiksime järgmise nelja aasta jooksul investeerida neli miljardit eurot tervishoidu, innovatsiooni, e-riiki, kliimapoliitikasse ja Ida-Virumaa arenguks. Meie investeeringute plaaniga kasvaks Eesti majanduse konkurentsivõime, suureneks riigi-ja ettevõtete digivõimekus, lüheneks ravi-ja hooldekodu järjekorrad. Järgmine nädal peab valitsus tutvustama riigieelarvet ja kindlasti käib Reformerakond oma nägemuse uuesti välja,“ rääkis Kallas.
Kõige pealt loomulikult suur tänu õiguskantlerile tehtud töö ja ettekande eest! Kõige olulisem on, et õiguskantsler tegeleb tegelike inimeste tegelike probleemide lahendamisega. Mulle väga meeldib õiguskantsleri ametkonna filosoofia, et me lahendame, mitte ei menetle. Selline suhtumine võiks levida ka teistesse ametkondadesse. Kui olin advokaat, siis võtsime kord tööle ühe inimese riigiametist. Väga raske oli temaga, sest tema menetles. Ütles, et nii ei saa. Aga advokaadile ei maksta selle eest, et sa lihtsalt menetled, vaid tahetakse lahendusi. Kui nii ei saa, siis kuidas saab?
Kõige pealt loomulikult suur tänu õiguskantlerile tehtud töö ja ettekande eest! Kõige olulisem on, et õiguskantsler tegeleb tegelike inimeste tegelike probleemide lahendamisega. Mulle väga meeldib õiguskantsleri ametkonna filosoofia, et me lahendame, mitte ei menetle. Selline suhtumine võiks levida ka teistesse ametkondadesse. Kui olin advokaat, siis võtsime kord tööle ühe inimese riigiametist. Väga raske oli temaga, sest tema menetles. Ütles, et nii ei saa. Aga advokaadile ei maksta selle eest, et sa lihtsalt menetled, vaid tahetakse lahendusi. Kui nii ei saa, siis kuidas saab? Mis on see võimalik koht, kus inimene saab abi?
Nüüd teemadest. Teemade ring on loomulikult hästi lai, mis ka aruandes on välja toodud, ja teemade ring, millega õiguskantlser kokku puutub oma töö jooksul, on samuti lai. Aga ajapuudusel ma tooksin välja kolm meie jaoks olulist asja. Esiteks, loomulikult õigusriigi kaitsmine. Õigusriik on minu arvates praegu ohus rohkem kui kunagi varem. Ehk siis keegi jälgib seda, et toimitakse reeglite alusel, toimitakse nii, nagu on kokku lepitud, ja need reeglid kehtivad kõigile, sõltumata sellest, kas sa oled võimule lähedal seisev või ei ole.
Teiseks, üks väga oluline teema, mis aruandes on ka välja toodud, puudutab lapsi ja vanemaid. Kui ma käin koolides ja küsin, mis on teie peamine probleem, siis väga tihti vastatakse: peamine probleem on lapsed katkistest perekondadest. Samamoodi, kui ma kohtusin kohtunikega, siis kohtunikud kurtsid, et nad ei tegele väga palju õigusemõistmisega enam, vaid just perekonnaasjades, tsiviilasjades nad peavad olema justkui sotsiaaltöötajad. See tähendab, et kui perekonnad juba jõuavad kohtusse, on nende suhted nii kapitaalselt katki, et see ema ja isa enam lapse koolilõpu pildile ühiselt ära ei mahu. Ja see on lapsele tohutu trauma. Laps armastab mõlemat oma vanemat. Paraku on nii, et perekondi on erinevaid, kõik abielud ei kesta, kõik kooselud ei kesta, aga nendest kooseludest sünnivad ka lapsed. Ja mis nendest lastest siis saab, kui see suhe ei ole toiminud? Seetõttu ma väga toetan mõtet, et oleks olemas kokkulepete vahendamise süsteem enne seda, kui need vaidlused jõuavad kohtusse, sest, agu ma ütlesin, kui nad kohtusse jõuavad, on juba väga raske neid vanemaid lepitada. Kannatajaks on aga lapsed. Ja lapsed on tegelikult need, kes meie ühiskonda edasi kannavad, kes annavad edasi seda, kui terve me ühiskonnana oleme. Kui lapsed on katki, on ka ühiskond katki.
Kolmandaks, väga oluline teema meie majanduse toimimise seisukohalt on pangakontod. Tõepoolest, ka meie oleme saanud väga palju tagasisidet erinevatelt ettevõtjatelt ja inimestelt, kelle pangakontod on lihtsalt suletud või kellele pangakontosid üldse ei avatagi. Aga tänapäeva maailmas ei ole võimalik ettevõtlusega tegeleda, kui sul ei ole toimivat pangakontot. Me tõesti ei taha seda, et me liiguks tagasi sularahas arveldamise poole. Enamik kaubanduspartnereid ei ole valmis ka sularahas arveldama. Me ei tohiks ajas minna tagasi. Seetõttu mul on väga hea meel, et õiguskantsler aktiivselt otsib, kus on selle probleemi raskuskese, kas on midagi, mida me saame teha, et võrdselt tagada, et ühelt poolt rahapesunõuded oleksid täidetud, aga teiselt poolt ettevõtjaid ei ahistataks nii, et nad ei saa toimetada.
Ja kõikide nende asjade puhul ma usun, et ma võin rääkida kolleegide eest: Meie oleme kindlasti valmis otsima lahendusi, mis inimesi aitaksid nendest probleemidest üle. Kui on hulk väga ühte ja sama tüüpi muresid, siis ilmselt tuleks seda reguleerida just seadusandlikul tasandil. Meie oleme igakülgseks koostööks valmis ja soovime õiguskantsleri ametkonnale väga palju jõudu. Ja veel kord: aitäh!
(Kõne õiguskantsleri aastaaruande arutelul 22.09.2020)
The post Mitte menetlemine, vaid lahendamine appeared first on Kaja Kallas.
Me ei tohi kasvatada hüppeliselt Eesti laenukoormust nii, et sellega ei kaasne positiivset arenguvalu ja laialdasemaid muutusi meie riigikorralduses ja majanduses.
Koroonaviirus avaldab maailmamajandusele jätkuvalt tugevat mõju. Kriisist pole puutumata jäänud ka Eesti ettevõtted ja töötajad. Näiteks on riigi maksutulud käesoleval aastal vähenenud 180 miljonit eurot ja eelarve puudujääk ulatus juuli lõpuks 3,3 protsendini SKT-st.
Majanduskriisiga toimetulemiseks on valitsus asunud hoogsalt laenama. Lühikese ajaga on Eesti juba laenanud ligi 3,3 miljardit, kuid ühestki investeeringust ega reformist pole seni midagi kuulda. Rahandusministeeriumi värske prognoosi järgi kasvab eelarve nominaalne puudujääk järgmistel aastatel üle 1,7 miljardi euro ja püsib kõrgel tasemel veel aastaid.
Samal ajal kasvab Eesti võlakoormus 31,3 protsendile. See tähendab, et kui võtta aluseks 2019. aasta laenutase, siis Jüri Ratase juhtimisel neljakordistub Eesti võlakoormus viie aastaga. Sisuliselt kasvab Eesti laenukoormus ligikaudselt 2000 eurolt 8000 euroni inimese kohta imikust raugani.
Laenukoormuse kasvust märksa ohtlikum on aga tõsiasi, et võimuliidu poliitikud räägivad aina kõvema häälega sellest, kuidas riigi püsikulude katmine laenurahaga on õige tee. Eriti kurb on Isamaa lõplik poliitiline näokaotus Helir-Valdor Seederi juhtimisel. Kui varasemalt rääkis Seeder, et Eesti ei tohi üle jõu elada, siis nüüd kuuleme Isamaa ümbersündinud juhi suust, kuidas laenuga tehtav pensionitõus ja peretoetused käivad käsikäes.
Reformierakonna seisukoht on, et majanduskriisist tugevamana väljumiseks tuleb laenuraha kasutada, kuid see peab minema Eesti arenguks. Me ei tohi kasvatada hüppeliselt Eesti laenukoormust nii, et sellega ei kaasne positiivset arenguvalu ja laialdasemaid muutusi meie riigikorralduses ja majanduses. Riik saab laenuraha investeerimisel olema suunanäitaja.
Meie sihiks võiksid olla laenu kasutamisel tervemad ja aktiivsed inimesed, bürokraatiat kärpiv digiriik, madalapalgaliste töökohtade vähendamine ja majanduse väiksem jalajälg keskkonnale.
Pakun välja kuus strateegilist investeerimissuunda, milleks võiksime kasutada ligikaudu nelja miljardit laenuraha. Märkimisväärne osa sellest summast tuleks juba praegu riigi poolt võetud laenudest. Kõik investeerimissuunad on mõeldud täide viimiseks järgmisel neljal aastal koos erinevate EL-i struktuurifondide, EL-i taaskäivitusfondi ja muude välisrahastuse võimalustega.
Eesti on praegu Euroopa Liidus kõige viimane ettevõtete osakaalu poolest, mis toovad turule uusi innovaatilisi tooteid või teenuseid. See näitab, kui kehvasti toimib meil teadmussiire majandusse ja kui kaugel oleme teadmistepõhise majanduse poole liikumisel tegelikult.
Kriis annab nii raha kui ka võimaluse selles vallas otsustavalt tegutseda. Rakendusuuringute keskuse loomine ja selle kaudu 200 miljoni euro suunamine erinevateks arendustegevuseks aitaks motiveerida ettevõtteid tegelema senisest aktiivsemalt tootearendusega. Nii saab väiksema riskiga investeerida uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja kasvatada ettevõtete konkurentsivõimet.
Eesti tervishoid-ja sotsiaalvaldkond on jätkuvalt abivajajat liigselt väntsutav. Ravi-ja sotsiaalteenused on killustunud tervishoiu, sotsiaalvaldkonna, haridusvõrgu ja omavalitsuste vahel. Samal ajal kulub arstidel ja teistel spetsialistidel liiga palju tööaega bürokraatiale ja aruandlusele. Nurisevad arstid ja nurisevad patsiendid.
Seega tuleb investeerida 600 miljonit eurot targematesse tervishoiu-ja sotsiaalvaldkonna IT-lahendustesse. Raha saame suunata juba olemasolevate tervishoiu digilahenduste kiiremasse arendamisse nagu näiteks e-tervis ja e-konsultatsioonid eriarstidega. Senisest hoopis jõulisemalt saame investeerida laialdasemasse personaalimeditsiini kasutamisse koos geeniandmetega.
Raviteenuse fookus ja ka rahastamine tuleb suunata haiguste ennetamisele ja ravi tulemuslikkuse tagamisele. Igapäevased tervisetoimingud nagu näiteks retseptide haldamine, ülevaade personaalsetest terviseandmetest, ennetavad arstlikud kontrollid, suhtlus perearstiga ja raviteenusele tagasiside andmine võiksid olla lihtsalt korraldatavad läbi e-lahenduste.
Kindlasti vajame kvaliteedihüpet ka inimeste hoolduskoormuse vähendamisel. Olgu selleks siis eakate hooldus, kroonilised haiged või erivajaduste-ja puudega lapsed. Selleks on vaja rajada kaasaegseid hoolduskodusid, peremaju, ravi-ja teenuskeskusi, kus pakutakse ravi-, hooldus ja rehabilitatsiooniteenuseid. Ümberkorralduste tulemusena peavad arstiabi ja sotsiaalteenused olema inimestele mugavamalt kättesaadavad.
Me peaksime investeerima lähiaastatel 800 miljonit eurot e-Eesti, erinevate IT-tugiteenuste ja interneti püsiühenduse kättesaadavuse parandamiseks. Kiire internetiühendus peaks olema välja ehitatud igas Eestimaa paigas.
Meie e-riigi arendajad vajavad pikaaegset rahalist kindlust, et võtta ette e-Eesti edasi arendamine. Me teame, et Eesti mitmed suured IT-süsteemid on aegunud ja ootavad hädasti rahasüste. Oluline on mõista, et viies meie IT-süsteemid, e-riigi teenused uuele tasemele ja panustades erinevate andmete ristkasutusse on meil võimalik teha oma riiki nutikamaks, inimese jaoks lähedasemaks ja kokkuvõttes ka maksumaksjale säästlikumaks.
Suund võiks olla automatiseerimisel ja kõiksugu dokumentide täitmisega tegelevate ametikohtade vähendamisel. Ühtlasi eeldab suurt järele aitamist omavalitsuste e-teenuste võimekus. Absurdne on ju eeldada, et Türi ja Tallinna e-teenuste arendamise võimekus on samaväärne.
EAS-i juurde tuleks luua 400 miljoni eurone rahastusprogramm, mille eesmärk on toetada teenindus-ja turismisektori digitaliseerimist ja seeläbi vähendada tööjõu osakaalu neis majandusvaldkondades.
Koroonakriis on kõige tugevamalt tabanud just teenindus- ja turismisektoris töötavaid inimesi. Ühtlasi on neis sektorites ka madalamad palgad. Kriis annab võimaluse osa neid töökohti asendada digitaalsete lahendustega ja seeläbi suunata töötajaid ümberõppele ja konkurentsivõimelisema palgaga sektoritesse.
Seega on igati mõistlik panustada erinevatele digitaalsetele iseteeninduslahendustele, ostu-ja kojukande lahendustele ning teenindusplatvormidele, mis võimaldavad vähendada tööjõuosakaalu ja suurendada seeläbi konkurentsivõimet. Kuna ettevõtete suurus ja digivõimekus on väga erinevad, siis on riigipoolne õla allapanek möödapääsmatu.
Kliimapoliitika on tegelikult meie ettevõtete konkurentsivõime küsimus. Tulevikus on ilma kahtluseta edukamad need ettevõtted, mis suudavad toime tulla ühe karmistuvate keskkonnanõuetega.
Kliimapoliitika hakkab üha enam mõjutama ettevõtete laenuvõimet, kaupade transporti-ja logistikat, tootearendust, pakendamist ja majandustegevusega kaasnevat jäätmete hulka. Eeltoodu on terviklik ahel, millest saab paljude ettevõtete konkurentsivõime uus mõõdupuu.
Meie ühiskondlik heaolu sõltub sellest, kui kiiresti ja väikeste kuludega suudavad meie ettevõtjad Euroopa kliimaeesmärkidega kohanduda. Lisaks erasektorile peab avalik sektor rohepöördesse panustama läbi säästlike transpordivõimaluste, erinevate liikumisviiside ristkasutuse ja paremini planeeritud ühistranspordi kaudu.
Seega on iseenesestmõistetav, et suuname suurusjärgus 1,6 miljardit eurot läbi spetsiaalse kliimafondi meie ettevõtluse ja ühenduste digitaliseerimisse, majanduse roheinnovatsiooni ja konkurentsivõime tõstmisse.
Vananev ja vähenev rahvastik, kliimapoliitikaga karmistuvad keskkonnanõuded mõjutavad Ida-Virumaad järsult ja pikaajaliselt. Ida-Virumaa majandus, tööhõive ja omavalitsuste tulubaas sõltub palju põlevkivisektorist. Nüüd, kui põlevkivitööstus tõmbub paratamatult koomale, tuleb Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamiseks investeerida 400 miljonit eurot.
Konkurentsivõimelisel põlevkivi väärindamisel on kindlasti oma koht, kuid sealsete inimeste oskusi ja karjäärivõimalusi on vaja jõuliselt mitmekesistada, selleks, et vältida pikaajaliste sotsiaalprobleemide kuhjumist. Investeeringute meelitamiseks peaksime mõtlema rätsepalahendusi, nagu näiteks investoritega koostöös treeningkeskuste loomist, mis Ida-Virumaale lõppastmes töökohti looksid.
Kokkuvõtteks
Raha kasutamine Eesti arengupidurite kaotamiseks on hädavajalik ja praegu on selleks õige aeg. Peame suutma teha pikema vaatega reforme ja tekitama positiivse stiimuli möödapääsmatuks kohanemiseks.
Raviteenuse kättesaadavuse parandamine, kliimaeesmärkidega kaasaminek, e-teenuste laiendamine ja paindlikumad transpordilahendused on valdkonnad, kus iga laenatud euro meile hiljem lisatulu toob.
The post Investeerime neli miljardit Eesti arengupidurite kaotamiseks appeared first on Kaja Kallas.
Keit Pentus-Rosimannus, Riigikogu liige
Järjekindel, tulevikuvõimalustele keskenduv, pandeemiašokist üle saanud ja uut hoogu näitav — umbes nii võtaksin kokku Euroopa Komisjoni presidendi Ursula Von der Leyeni seekordse aastakõne. Tugev avaldus Venemaa aadressil on juba palju tähelepanu saanud, toon sellele lisaks välja kolm Eesti vaates olulisemat teemat, kirjutab Keit Pentus-Rosimannus.
Üle-euroopaline digi-ID
Keit Pentus-Rosimannus, Riigikogu liige
Järjekindel, tulevikuvõimalustele keskenduv, pandeemiašokist üle saanud ja uut hoogu näitav — umbes nii võtaksin kokku Euroopa Komisjoni presidendi Ursula Von der Leyeni seekordse aastakõne. Tugev avaldus Venemaa aadressil on juba palju tähelepanu saanud, toon sellele lisaks välja kolm Eesti vaates olulisemat teemat, kirjutab Keit Pentus-Rosimannus.
Üle-euroopaline digi-ID
Esiteks tugev panustamine uuele majandusele, digiteenustele. Eesti kõrvadele oli kindlasti puhas muusika, et Ursula von der Leyen ristis eesoleva kümnendi Euroopa Liidu jaoks digidekaadiks ja tõstis teemaks Euroopa ühise, turvalise digi-ID loomise.
Kõik, kes ajavad asju ja tegelevad ettevõtlusega rohkem kui ühes Euroopa Liidu riigis, on seda algatust oodanud pikisilmi. Kui Eesti suudab tänu digi-ID-ga seotud digitaalsele allkirjale aastas kokku hoida umbes kaks protsenti SKT-st, siis võime ainult ette kujutada, milline on efekt, kui sama võimalus tegib kogu Euroopa Liidus.
Kliimamajandus
Teiseks kliimamajanduse ambitsiooni tõstmine selliselt, et Euroopa vähendaks süsinikusaastet aastaks 2030 55 protsenti seni kavandatud 40 protsendi asemel. Suur rõhk saab olema energiasektori ümberkorraldamisel ja energiasäästul. Viimane on taas suurepärane võimalus Eesti teadlastele ja ettevõtetele, kellel on majade energiasäästlikuks muutmise vallas pakkuda väga häid terviklikke lahendusi ja näiteid, kuidas soojaarved kahanevad tervikliku lahenduse korral 60 protsenti.
Energiasektori ümberkorraldamise puhul on omaette huvitav tutvuda energia kasutamise näitajatega viimase poole aasta jooksul, ehk COVID-19 ajal. Wärtsilä raport võrdles Euroopa Liidu energiatootmise numbreid 2019. ja 2020. aastal (arvestades 2020 näitajate hulka ka EL-ist lahkunud Suurbritannia).
Need näitasid söe kasutamise kukkumist eelmise aastaga võrdluses 20 protsenti, emissioonide kahanemist 20 protsenti, energia nõudluse kahanemist kümme protsenti ja sedagi, et kogu toodetud energiast 45 protsenti tuli 2020. aastal taastuvatest allikatest. Samal ajal, kui poliitfoorumitel muudkui vaieldakse, on energiasektori üleminek juba toimumas.
Hiina on rivaal
Kolmas teema, mis von der Leyeni kõnes tähelepanu püüdis, puudutas Hiinat. Möönmine, et hegemooni staatust püüdev Hiina on Euroopa Liidu rivaal, oli sellisel tasandil ja sellise selgusega oluline sõnum. Nagu ka tunnistamine, et Euroopa Liidu liikmesriikide suutlikkus sellega arvestavat ühist Hiina poliitikat kujundada on olnud kasin. Järelemõtlemise koht on see ka Eestile.
Nagu kõikide kõnedega, on sõnadega seatud sihtidest olulisemad nendele järgnevad reaalsed teod. Euroopa Liidul ei ole demograafilist prognoosi teades ülemäära palju loomulikke konkurentsieeliseid teiste maailma piirkondade ees.
Küll aga on meil on võimalik teaduse ja ettevõtete koostööd toetades, sinna investeerides praegu tihti vana ja aeglase hallpeana kujutatavast Euroopast kujundada elujõuline, uue tehnoloogia võimalusi oma inimeste elujärje parandamiseks ära kasutav tegelane.
Lähikuud näitavad, milline reaalne kava, millised reaalsed otsused nendele Euroopa Komisjoni presidendi sõnumitele järgnevad.
Kava on hea. Otsused oleksid veel paremad was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.