Kaja Kallas: Abielureferendumist peab saama tagasilöök EKRE-le
Blogid
30. Oktoober 2020 15:50
Kaja Kallas
Varem või hiljem jõuab Eesti olukorda, kus abielu või kooselu on kõikide paaride võrdne õigus. Samas tuleb mõista, et meil on ühiskonnas suur hulk inimesi, kelle jaoks on abielu praegune määratlus kultuurilistel või usulistel põhjustel oluline. Me ei saa suhtuda nende inimeste seisukohta lugupidamatult ega sundida neid jõuga oma põhimõtteid muutma. Demokraatlikus riigis on võimalik vabadusi suurendada üksnes eriarvamusi austades.
Ma olen veendunud, et peame samast soost paaride abielu üle rääkima ühiskonnas rahulikult ja tegema seda viisil, kus erinevaid arvamusi ei tembeldata „valeks“ või „õigeks“. Me ei saavuta sisulist lahendust ainult referendumite ja petitsioonidega, vaid poliitilise ühisosana. Ärme lase ennast EKRE vihakõnel nakatada. Ärme võta omaks EKRE poolt peale surutud must-valget arutelukultuuri. Oleme nende madalast provokatsioonist nutikamad ja ühtehoidvamad!
Selleks, et sisukat mõttevahetust pidada, tasub rahulikult läbi mõelda, mis on praegune olukord ja mis meid siia punkti tõi. Täna kehtib meil kooseluseadus, mis on sisuliselt nagu abielu, aga ilma abielu sildita. Selleks, et kooseluseadus praktikas toimiks, olid ette nähtud rakendusaktid, mis on oma sisult väga lihtsad. Kõikidesse seadustesse, kus on mainitud sõna „abielu“, lisatakse kõrvale sõnad „või registreeritud kooselu“. Nii on samasugused õigused kõikidel paaridel, sõltumata soost. On kahetsusväärne, et need aktid on jäänud Riigikogus vastu võtmata, aga kuna seadusandja tahe on nendetagi selge, siis tasapisi on kohtupraktika seda lünka täitnud. Aga see kõik on olnud väga vaevaline ja inimesi liigselt kulutav. Kooseluseadusega seonduv olukord tekitab küll tuska, aga samas on see ainus täna toimiv lahendus samast soost paaride õiguste tagamisel.
Petitsioon perekonnaseaduse muutmiseks on sündinud kooseluseaduse toppamisega seotud frustratsioonist ja praeguse valitsuse pidevast vähemuste suunalisest vaenust, mida peaminister kuidagi ohjata ei suuda. Tunnustan inimesi, kes on sellele alla kirjutades oma meelsust avaldanud ja öelnud, et valitsuse käitumine neile ei sobi.
Poliitiline reaalsus on paraku jätkuvalt selline, et isegi kooseluseaduse rakendusaktide heaks kiitmine pole Riigikogus kuigi tõenäoline. Reformierakonnast ja sotisaaldemokraatidest üksi ei piisa. Me teame, et Keskerakonnas on saadikuid, kes võiksid rakendusakte toetada, kuid seda ei luba neil teha praegune valitsusliit, kus domineerib Isamaa ja EKRE homofoobne seisukoht.,
Abieluvõrdsus saab poliitilises reaalsuses seaduseks alles siis, kui selleks on olemas Riigikogu häälteenamus ja tahe mitmes erakonnas. Ma siiralt loodan, et käivitunud diskussioon samasooliste kooselu teemal on vaba ühiskonna mõttevahetus, mitte ei kulge mööda paremäärmuslaste poolt sisse tõmmatud kaevikupositsioone. Sest see on ainus viis, kuidas saavutada sisuline poliitiline läbimurre samast soost paaride õiguste laiendamiseks.
Ja lõpetuseks referendumist. Ei ole mitte mingit vahet, mida valitsus meilt kevadisel rahvaküsitlusel küsib. Selle küsimuse esitamise mõte on meid lõhestada, vähendada meie vabadusi ja minna vastuollu põhiseaduslike väärtustega. Seega pöörame plaanitava rahvaküsitluse valitsuse vastseks poliitiliseks aktsiooniks. Ignoreerime täielikult seda moraalselt vale küsimust vähemuste õiguste kitsendamise kohta ja kirjutame sellele sedelile suure EI. Ütleme „ei“ EKRE väärtustele, „ei“ tagurlusele, „ei“ rumalusele, „ei“ suletusele ja seeläbi „ei“ valitsusele, mis on Eestile häbiplekiks. Ütleme „ei“ ka katsetele, millega tahetakse samu väärtusi jagavad inimesed provokatsiooni abil riidu ajada. „Ei“ rahvaküsitlusel või selle poliitiline nurjamine võiks olla pöördepunkt samast soost paaride õiguste tagamisel.
The post Abielureferendumist peab saama tagasilöök EKRE-le appeared first on Kaja Kallas.
Reformierakond: regionaalseid investeeringuid tuleb jagada ausalt ja läbipaistavalt
Uudised
30. Oktoober 2020 15:30
Urmas Klaas
Täna Viljandis kogunenud Reformierakonna omavalitsuskogu asus seisukohale, et riigieelarvest jaotatavaid investeeringuid kohalikele teedele ja objektidele tuleks jagada senisest ausamalt ja läbipaistvamalt, eelistamata oma poliitilisi mõttekaaslasi.
Täna Viljandis kogunenud Reformierakonna omavalitsuskogu asus seisukohale, et riigieelarvest jaotatavaid investeeringuid kohalikele teedele ja objektidele tuleks jagada senisest ausamalt ja läbipaistvamalt, eelistamata oma poliitilisi mõttekaaslasi.
„Soovime, et Eesti riigis oleks mõistus kodus ja valitseks arukas asjade ajamine. Omavalitsuskogu arvates peaksid regionaalsed investeeringud ehk nn katuserahad poliitiliste suvaotsuste asemel liikuma fondi, kust omavalitsused saaksid ausalt ja läbipaistvalt toetustele kandideerida,“ märkis Reformierakonna omavalitsuskogu juht, Tartu linnapea Urmas Klaas.
Klaas tõi ka välja, et riik peab suurendama kohalikesse teedesse investeeritavat raha. Tema sõnul peaks see raha minema KOV toetusfondi, kust summa jagataks valemi alusel kõigi kohalike omavalitsuste vahel. „Kohalikke asju peavad otsustama kohalikud inimesed, mitte keskvalitsus,“ lisas Klaas.
Reformierakonna omavalitsuskogu ühendab reformierakondlastest omavalitsusjuhte ja kohalike omavalitsuste volikogude juhte.
Kaja Kallas selgitab poliitilist olukorda
Blogid
30. Oktoober 2020 11:54
Reformierakonna juht
Poliitikas on viimastel nädalatel palju toimunud ja õhkkond on pingeline. Seega teen juhtunust kokkuvõtte ja räägin, mis meil on edasi plaanis.
Esmalt valitsuskriisist. Minult on palju küsitud, et miks me valitsusse ei saanud. Võin südamest öelda, et meie taha ei jäänud midagi. Poliitikas ei toimu kõik suhtlus avalikult, aga fakt on, et meie ulatasime Keskerakonnale käe, et panna Eesti jaoks kokku parem valitsus. Keskerakond otsustas seekord jääda valitsusliitu koos EKRE-ga.
Reformierakonna juht
Poliitikas on viimastel nädalatel palju toimunud ja õhkkond on pingeline. Seega teen juhtunust kokkuvõtte ja räägin, mis meil on edasi plaanis.
Esmalt valitsuskriisist. Minult on palju küsitud, et miks me valitsusse ei saanud. Võin südamest öelda, et meie taha ei jäänud midagi. Poliitikas ei toimu kõik suhtlus avalikult, aga fakt on, et meie ulatasime Keskerakonnale käe, et panna Eesti jaoks kokku parem valitsus. Keskerakond otsustas seekord jääda valitsusliitu koos EKRE-ga.
Eestile on see sündmuste käik halb ja sellest saavad aru paljud koalitsioonisaadikud. Kuigi valitsuserakondade juhid leppisid justkui kokku, et edasisest ühiskonnagruppide solvamisest loobutakse, näitasid kohe järgmised tunnid, et EKRE-l polnud mingit plaani sellest lubadusest kinni pidada. EKRE eesmärgiks on meie ühiskonda jätkuvalt lõhestada ja selle nad saavutasid.
Miks me umbusaldame Mart Helmet?
Kuigi Mart Helme sai hakkama väga mitmes mõttes ministrile absoluutselt sobimatute väljaütlemistega välismeedias, ei astunud ta tagasi ega vabandanud. Ühtlasi tuuakse ühiskonda lõhestav referendum veel varasemaks. EKRE kehtestas end olukorras, kus nende siseminister oleks pidanud ametist lahkuma.
Valitsuse tasandil poliitilist vastutust kui sellist, enam ei eksisteeri! Meie ei saa erakonnana leppida, et Mart Helme jätkab valitsuse liikmena. Seega anname Riigikogus sisse umbusaldusavalduse siseministri vastu. Me teame, et reeglina sellised umbusaldused ei õnnestu, kuid samas teame ka, et mitmed koalitsiooni esindajad peavad Mart Helmet ametisse mittesobivaks. Eks näis, kas neil jätkub riigimehelikkust hääletamisel. Selge on see, et Mart Helme ametisse jätmine saab olema koalitsiooni esindajatele moraalselt ebamugav. Oma käiguga jäädvustame oma hoiaku ka ajaloo jaoks.
Minu tunnetus koalitsioonierakonna saadikutega suheldes on, et isegi kui see valitsus jätkab koos, siis tegelikult ta tööle enam ei hakka. Me jätkame jõupingutusi, et moodustada Eestile valitsus, kus ei ole EKRE-t ja mis tegeleks Eesti päris probleemidega — majanduse elavdamine, koroonakriis ja eestikeelsele haridusele üleminek.
Provokatsioon abielureferendumi näol
Eraldi tahaksin rääkida nüüd kevadesse toodud abielureferendumist. On päevselge, et selle ainus mõte on mitte otsida ühisosa ja lahendust, vaid ühiskonda veelgi lõhestada. See on provokatsioon, mida iga tark ühiskond väldiks. Praeguseks on selge, et provokatsioon juba töötab. Erinevad osapooled on alustanud aktiivse kampaaniaga ja suure tõenäosusega saab abielureferendumist teema, kus sisukat arutelu pidada on äärmiselt keeruline.
Reformierakonna seisukoht on alati olnud, et demokraatlik riik peab kõigile inimestele tagama võrdsed õigused. Seepärast algatasime omal ajal kooseluseaduse ja seepärast olen jätkuvalt seisukohal, et Riigikogu peaks vastu võtma kooseluseaduse rakendusaktid. Kooseluseaduse jõustamine ja seaduslike takistuste eemaldamine samasooliste paaride õiguste tagamisel on see samm, mis toob sisulise lahenduse seksuaalvähemuste muredele.
Ilmne on, et Läänemaailm liigub suurema abieluvõrdsuse poole ja Reformierakond liberaalse erakonnana ei tohi siin jääda valele poole ajalugu. Samas on selge, et meie liikmete seas on erineva seisukohaga inimesi, kes ei soovi, et erakond neile nende vaateid ette kirjutaks. Mõistame, et abielul on meie ühiskonnas kultuuriliselt oluline tähendus. Seetõttu peame seda teemat omavahel rahulikult ja sõbralikult arutama ning erakonnana ühise seisukoha kujundama nagu omal ajal kooseluseaduse ajal.
Loodan, et kohtume, kas näost näkku või läbi videosilla meie erakonna Üldkogul 14. novembril.
Jõudu meile!
Kaja Kallas
Kaja Kallas selgitab poliitilist olukorda was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.
Kruuse: EKRE annab pasunasse kõigile, kes neile ei meeldi
Uudised
29. Oktoober 2020 19:30
Urmas Kruuse
Riigikogu Reformierakonna fraktsioon esitas 2020. aasta eelarve menetlusse muudatusettepaneku maksta maasikakasvatajatele välja neile valitsuse otsustega tehtud kahju 4,8 miljoni euro ulatuses.
Riigikogu maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse sõnul venitab maaeluminister Arvo Aller maasikakasvatajatele valitsuse otsustega tekitatud kahju väljamaksmisega.
“Eile Riigikogu infotunnis ütles rahandusminister Martin Helme, et maaeluministeeriumist pole tulnud valitsusse ühtegi taotlust kulude hüvitamiseks. Maasikakasvatajad esitasid ministeeriumile taotluse aga juba augustis. Tekib kahtlus, et EKRE on omavahel kokku leppinud, et nende otsuste tõttu kannatanud maasikakasvatajate probleemi lihtsalt ei tooda valitsusse,” ütles Kruuse.
“Maasikakasvatajad on ainult üks näide sellest, kuidas EKRE paneb pasunasse neile, kes nende parteilisi eesmärke ei toeta. Näiteks eile ähvardas Mart Helme Jõhvis ERRi uue maja rahadest ilma jätta, sest talle ei meeldi sealsed ajakirjanikud,” lisas Kruuse.
“Valitsuse otsuste tulemusena ei olnud maasikakasvatajatel piisavalt tööjõudu, et marjad põllult kätte saada ja osadel kasvatajatel läks raisku 60-70% saagist,” lisas Kruuse. Üheks näiteks kahjude suuruse hindamisel on EMÜ dotsent Ulvi Moori hinnang, mille järgi 13nel tootjal riknes ca 2000 tonni maasikaid, mis põhjustas vähemalt 6 mln eurose kahju.
“Maaeluministeeriumil on viimane aeg kriisikahjud kompenseerida. Eesti Aiandusliidu hinnangul oleks kriisiabi hinnanguline maksumus 4,8 miljonit eurot,” selgitas Kruuse.
Jälgi erakonna Üldkogu üle videosilla
28. Oktoober 2020 20:15
Yoko Alender: Väsinud vihkamisest 2
Blogid
28. Oktoober 2020 12:30
Yoko Alender
Jah, sõbrad, ka mina kirjutasin petitsioonile alla. Uhke ju olla üle 30000 hulgas. Mida see allkiri, mida on peaaegu, et nõutud valijate poolt, nii minult, kui paljudelt Reformierakonna (ja ilmset ka sotside) liikmetelt, tähendab? Kas see allkiri tähendab, et pooldame võrdseid õigusi? JAH. Kas see tähendab, et meil on kõrini, me ei tolereeri kiusamist, vaenamist, […]
The post Väsinud vihkamisest 2 appeared first on Yoko Alender.
Yoko Alender: “Väsinud vihkamisest”
Blogid
26. Oktoober 2020 11:16
Yoko Alender
Minu põhiväärtusteks on avatus, julgus ja headus. Leian, et riik peab tagama kõigile oma inimestele võrdsed võimalused, õigused ja nende kaitse. Viha, vaenamine ja ühiskonna lõhestamine käib täistuuridel. Vastasjõud tugevdavad teineteist. EKRE provotseeris abieluteema kui nende põhilise teema (!) tõstatuse koalitsioonileppes KE ja Isamaa kaasabil. Nüüd on mitukümmend tuhat inimest kirjutanud alla petitsioonile, mis nõuab […]
The post “Väsinud vihkamisest” appeared first on Yoko Alender.
Reformierakond algatab Urmas Reitelmanni tagasikutsumise ringhäälingunõukogust
Uudised
23. Oktoober 2020 15:15
Heidy Purga
Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimehe Heidy Purga sõnul algatavad reformierakondlased esmaspäeval EKRE Riigikogu saadiku Urmas Reitelmanni tagasikutsumise Rahvusringhäälingu nõukogust.
"Rahvusringhäälingu töötajaid sügavalt solvavale kõnepruugile ei saa olla mingit õigustust. Eriti šokeeriv on see aga olukorras, kui vaid loetud tunnid varem on valitsuserakonnad alla kirjutanud avaldusele, millega lubatakse Eesti inimeste solvamisest hoiduda," märkis Purga.
Tema sõnul võimaldab Eesti Rahvusringhäälingu seadus Riigikogul ametisse nimetatud nõukogu liikme tagasi kutsuda ja Reformierakond teeb parlamendile sellesisulise ettepaneku.
"On kujuteldamatu, et selline isik jätkab tööd ERRi esindusorganis. Pole võimalik, et Eesti kultuuri jaoks hindamatut rolli mängiv organisatsioon saaks niimoodi edasi töötada. Kutsun kõiki Riigikogu saadikuid näitama oma meelsust ja toetama Reitelmanni tagasikutsumist," lõpetas Heidy Purga.
Kaja Kallas: Kuidas elada koroonaviirusega (ettekanne OTRK arutelul)
Blogid
22. Oktoober 2020 10:18
Kaja Kallas
Eesti ja kogu maailm maadlevad jätkuvalt koroonaviirusega. See viirus on vajutanud tugeva pitseri käesolevale aastale ja kindlasti peame COVID-19 viirusega silmitsi seisma ka uuel aastal. Vaatamata sellele, et viiruse uurimisse on suunatud meeletud ressursid ei ole meil täna veel kindlust vaktsiini valmimise osas. Samuti ei tea me, kas ja kuidas võib viirus veel moonduda ja mitu lainet sellel on.
Võibolla ei kao COVID-19 niipea kuhugi ja me lihtsalt peame õppima sellega elama. Käte desinfitseerimine, maskide kandmine, rahvarohkete kohtade vältimine ja eneseisolatsioon on nähtused, millega peame valmis olema elama pikemat aega.
Koroonaviirus on siin meie hulgas. Meie inimesed jätkuvalt haigestuvad ja vajavad ravi. Viiruse leviku piiramiseks on maailmas kehtestatud erinevaid piiranguid ja nõudmisi. Eesti piirangud on muu maailmaga võrreldes üsna väikesed. Meie praegune elutegevus ei ole olulisel määral häiritud ja see on kindlasti õige tee. Me peame oma ühiskonda lahti hoidma nii palju kui võimalik. Lapsed vajavad kooliharidust, vanemad vajavad võimalust käia tööl ja ühiskonna laiem soov on, et meil säiliks elementaarne võimalus üksteisega sotsiaalselt läbi käia.
Me teame, et ühiskonna sulgemisel COVID-19 leviku takistamise eesmärgil on oma hind. Haigete kõrval, keda me näeme on ka nähtamatud ohvrid, keda me ei näe ja seetõttu ei oska koheselt kaasa tunda. Aga järjest enam selgub, et neid nähtamatuid ohvreid on üksjagu. Esimene asi, mis kannatab, on inimeste vaimne tervis. Suurbritannias läbiviidud uuringu kohaselt suurenes depressioonipõdevate inimeste hulk ühiskonna sulgemisel kaks korda. Aga vaimse tervise probleemide näiteid ei pea ka nii kaugelt otsima. MTÜ Peaasi juhataja ja kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa ütleb, et enesetappe on kaks korda rohkem kui koroonasurmasid. Koroona on surunud inimesed isolatsiooni, andnud hoogu perede probleemidele. Inimesed muretsevad oma töö pärast. Rohkem on hakatud alkoholi tarvitama. Oidermaa sõnutsi on selgesti näha, kuidas probleemid kuhjuvad inimesse, kuni on käes viimane hetk. „Hulk inimesi jäi täiesti üksinda. Inimlikke kontakte oli nii vähe. Kõige rohkem on pihta saanud just lapsed ja noored.
Koolipsühholoogide liidu juht Karmen Maikalu ütleb, et lastel on kasvanud ärevushäired ja enda vigastamine. Hirm vanemate töökoha kaotuse pärast. Ka koduvägivald suurenes koroonaajal ja sellel on mõju laste vaimsele tervisele. Kui varasemalt sai laps koolis käia mõnes mõttes ka kodustest probleemidest puhkamas, siis kui koolid olid kinni, seda teha ei saanud.
Mis toob mind järgmise punktini – me peaksime iga hinna eest vältima koolide sulgemist, sest koolide sulgemine toob kaasa mitte ainult hariduslikud lõhed, vaid ka suuremad ühiskondlikud lõhed. Economist kirjutas, et lapsed õpivad igal juhul vähem, kui nad on kodus ja nad kaotavad õppimise oskuse. Kehvamatest majanduslikest oludest lastel on halvemad võimalused õppetöös osaleda. Vanemad, eelkõige emad, ei saa minna tagasi tööle, sest peavad lapsi koolitöödes aitama ja süüa tegema. Aga haridusest ilmajäämisel on ka majanduslik efekt. Maailmapanga hinnangul 5 kuud koolide sulgemist toob kaasa nende laste tuleviku palga vähenemise 10 triljoni US dollari ulatuses tänases vääringus, mis võrdub 7% aastase kogumaailma SKT-ga. Haridusest ilmajäämine on kõige kindlam tee vaesuseni. Seega peaksime tegema kõik selleks, et koolid saaksid lahti olla. Vajadusel tuleks kaitsta riskirühmas olevaid õpetajaid, aga lapsed peavad saama koolis käia.
Koroonakriisi hinda näeme ka majanduses. Õnneks ei ole majanduslangus olnud küll nii suur kui alguses arvati, kuid see ei ole löönud ühtlaselt. Kõige enam on saanud pihta turismisektor ja ei ole kindel, millal reisimine üldse endisel määral taastub. Vaadates eelkõige Tallinnas kummituslikult tühjana seisvaid hotelle, mõistame, et see tähendab suurele hulgale inimestele töökohtade kadu ja seeläbi suuremaid pingeid. Kui siiani on kõik valitsused võidelnud selle nimel, et Eestist saaks lennata ja siia saaks lennata, siis praegune valitsus on asunud lennuühendusi keelama. Koroonakriisi ettekäändeks tuues, kuid mitte tuginedes teadlaste hinnangutele. Kui inimesed siia ei pääse, tähendab see turismisektorile veelgi suuremat lööki.
On täiesti selge, et reisimise ja turismi taastumiseni läheb veel palju aega. Üheltpoolt on selge, et sektor ise peab koroonaga kohanduma ja ma usun, et selle valdkonna ettevõtted annavad oma parima. Aga teiselt poolt ei soovi ju keegi, et turism ja sellega seonduv muu ettevõtlus langeks nii sügavasse kriisi, et sellest taastumine on aeglane ja vaevaline. Meie majandus on väike ja killustatud, seega peame hoidma igat majandusharu. Diskussiooni käivitamiseks pakun omalt poolt mõned mõtted – ehk peaksime turismiettevõtjatele välja pakkuma taaskäivitustoetused ja tööjõumaksude alandused ajaks, mil reisimine taas võimalikuks muutub? Mida me veel saaksime teha?
Laiema on majanduse olukorda tehtud keerulisemaks täiendava tööjõu keelamisega. Nii näiteks soovitasid eksperdid suvel kui põllumajanduses olid keerulised ajad hooajatööliste leidmisega, lähtuda terviseriskist ja näiteks Ukraina tervishoiunäitajad olid tol ajal paremad, kui Eesti omad, siis EKRE koos maaeluministriga ajasid enda kiusu ja ei lastud täiendaval tööjõul kontrollitult tulla. Tagajärjeks oli isetekitatud kriis ka põllumajanduses, kus näiteks maasikakasvatajatel tekkisid märkimisväärsed kahjud.
Kui midagi positiivset püüda sellest kriisist välja tuua, siis seda, et töötamise uus reaalsus on kiiremini kohale jõudnud. Globaalse advokaadibüroo Eversheds Sutherland poolt läbi viidud uurimusest selgus, et enam kui pooled ettevõtted leidsid, et pandeemiast põhjustatud kaugtöö tingimustes ettevõtte tootlikkus kasvas või ei avaldanud kaugtöö tootlikkusele mingit mõju. Üle poolte ettevõtetest on pikendanud või pikendavad kaugtöö võimalust ka edaspidi. Sel võib olla ka varjupool. Nimelt see, et kodus inimesed tegelikult töötavad rohkem tunde ja kuna sõita niikuinii kuhugi ei saa, siis ei võeta välja puhkust. Igal juhul on kaugtöö saanud uueks reaalsuseks, millega peaksid kaasas käima ka seadused. Praegune töölepinguseadus lähtub sellest, et töötaja töötab tööandja kontrolli ja silma all kindla arvu tunde, aga see ei ole enam nii. Millised on riskid, mis selliselt maandamist nõuavad? Arutelupunkte on siin mitmeid.
Nagu öeldud, ei ole koroonaviirus Eesti kriis. See on globaalne kriis. Usun, et kõige suurema panuse on sellesse, et Eestil on läinud suhteliselt hästi on andnud mõistlikult käituvad Eesti inimesed. Kuid kindlasti väärivad tänusõnu ka meie arstid, viroloogid ja tervisespetsialistid. Ka valitsus astus koroonakriisi alguses tunnustust väärt samme, kuid seejärel eksiti lootusetult teelt. Ministrid poseerisid ja uhkustasid sotsiaalmeedias, selle asemel, et kriisi juhtida. Nii jäidki mitmed koroonaõppetunnid läbi mõtestamata.
Sügise tulekuga kasvas ootuspäraselt koroonaviirusesse haigestumine. Kahjuks aga ei olnud valitsus selleks valmis. Eestis tekkis koolikaos, lennuühenduste kaos, piirületuskaos, maskikaos, karantiinikaos jne.
Reformierakond on varasemalt teinud ettepaneku moodustada ekspertkomisjon kevadiste koroonaõppetundide analüüsimiseks. Samuti tegime ettepaneku ühiste käitumisjuhiste välja töötamiseks, selleks et arusaadavamalt korraldada õppetööd meie koolides. Valitsus opositsiooni ettepanekuid kuulda ei võtnud. Seega on ainuvõimalik, et arutame täna meie igapäevaelu nii oluliselt mõjutavaid küsimusi siin Riigikogu suures saalis.
Head esinejad ja austatud riigikogu liikmed. Poliitikas on hetkel ühe räuskava grupi dirigeerimisel saanud põhiküsimuseks seksuaalvähemuste kiusamine. Mul on sellest kahju. Me ei peaks tegelema välja mõeldud probleemidega.
Meie ja kogu maailma päris probleem on koroonaviiruse mõjude leevendamine ja sellega elama õppimine. Vähemalt kuni vaktsiini saabumiseni.
Eesti inimesed soovivad kuulda, mis on mõistuspärased lahendused, nõuded ja piirangud COVID-19 viiruse ohjeldamiseks. Millised piirangud on kõige tõhusamad ja millised on ühiskonda liigselt koormavad. Soovime teada, milline informatsioon on faktipõhine ja milline poliitiline umbluu. Mida rohkem selgust, fakte ja läbimõeldust, seda paremini saame viirusega hakkama. Olgu siis selleks ühiskonna elukorraldus, ravivõimalused või meie majandus.
Poliitikud ei ole viroloogid ja kõiketeadjad. Sellepärast ongi täna meie ees kolm oma valdkonna eksperti. Mõtleme avatult ja palun kuulame tänaseid esinejaid tähelepanelikult. Olen veendunud, et neil on palju öelda.
Tänan juba praegu ette kõiki esinejaid ja soovin teile sisukat arutelu!
The post Kuidas elada koroonaviirusega (ettekanne OTRK arutelul) appeared first on Kaja Kallas.
Viimsi vallavanem Illar Lemetti liitus Reformierakonnaga
Pressiteated
21. Oktoober 2020 08:15
Viimsi vallavanem, varasem maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti liitus Reformierakonnaga.
„Viimsi vallavanemana töötades olen saanud tuttavaks paljude Reformierakonna liikmete ja toetajatega. Võin kinnitada, et Reformierakond on tulevikku vaatav erakond, kes suudab väga edukalt kanda valitsemisvastutust nii omavalitsustes kui ka riigi tasandil,“ ütles Lemetti.
„Oleme Viimsis näidanud, et omavalitsust saab edukalt juhtida koostööd tehes, mitte vastandudes. Ka riigijuhtimise juurde tuleb tagasi tuua väärikus ja lugupidamine kõigi Eesti inimeste vastu,“ märkis Lemetti.
Lemetti lubas valla juhtimise kõrval anda oma panuse selle nimel, et Reformierakond oleks juhtiv jõud ka maaelu ja põllumajanduse valdkonnas.
“Illar Lemetti on riigiametnikuna olnud aus ja professionaalne ning on teinud oma tööd südametunnistusega. Neid väärtusi kandvad inimesed sobivad suurepäraselt Reformierakonda,” ütles Reformierakonna juht Kaja Kallas. „Illar Lemetti on üks parimaid maaelu ja põllumajanduse valdkonna asjatundjaid Eestis, lisaks on tal suurepärane juhtimiskogemus. Seetõttu on Illari liitumine Reformierakonnaga väga hea uudis.“
Illar Lemetti sündis 1968. aastal Tartumaal Rannus. Ta lõpetas 1993. aastal Eesti Põllumajandusülikooli agronoomia eriala cum laude ja sai 1995. aastal põllumajandusteaduste magistrikraadi mullateaduse erialal.
Illar Lemetti on töötanud Põllumajandusameti peadirektorina (2010–2012), Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktorina (2005–2009), Põllumajandusuuringute Keskuse direktorina (2001–2004), Põllumajandusministeeriumi teaduse, koolituse ja nõuande büroo juhatajana (1999–2001), Eesti Põllumajandusülikooli õppejõu ja teadurina (1994–1999). Alates 2012. aastast töötas Lemetti maaeluministeeriumis põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsleri ning alates alates 2016. aastast kantsleri ametikohal.