Kaja Kallas: Kõne ravimiseaduse arutelul
Blogid
25. Veebruar 2020 13:01
Kaja Kallas
Head riigikogu liikmed. Täna arutame taas apteegireformi tühistamist. Viimati tegime seda siin saalis detsembris. Peale seda, kui Riigikogu oli oma tahet väljendanud nägime suurte hulgimüüjate jõudemonstratsiooni, kes näitasid, et neile see otsus ei sobi. Nüüd siis jälle. Apteegireformi tühistamise soov mõned nädalad enne selle ellu rakendumist näitab kui suur on tüli sel teemal valitsuses. Sotsiaalminister ja peaminister on andnud selgelt mõista, et apteegireformi ei peaks riigikogus tagasi keerama. Nagu näha, siis peaministri ja sotsiaalministri sõna ei maksa.
Apteegireform võeti teadupärast ette selle pärast, et Eesti inimesed maksavad ravimite eest liiga palju. Ja selle põhjuseks on see, et apteegid kuuluvad peamiselt kahele suurele hulgimüüjale ehk toimub nii öelda vertikaalne integratsioon. Proviisornõude kirjutamine seadusesse oli eesmärgiga tekitada suurem konkurents just jaemüügiturul ja tagada ravimite taskupärane kättesaadavus kõigile Eesti inimestele.
Reformerakonna seisukoht on, et täna ei peaks apteegireformi tühistama. Kui Riigikogu jätab seaduse menetlusse, siis ka kõige kiirema menetlemise juures jääks seaduse jõustumiseks aega 1,5 nädalat. Riik ei saa viis aastat ühte reformi ette valmistada ja siis viimasel nädalal oma meelt muuta. Riik ei saa käituda sõnamurdlikult. Praegune apteegireform pole ideaalne. Seal on kindlasti mitmeid aspekte, mis on problemaatilised, aga kogu reformi tühistamine viimasel minutil enne 5-aastase ülemineku perioodi lõppemist, pole mõistlik. Pole palju seaduseid, millel on antud nii pikk üleminekuaeg kui sellele seadusele. Kui aga pidevalt tulevad signaalid Riigikogu liikmetelt, et seadust muudetakse vahetult üleminekuaja möödumist, siis see on omamoodi isetäituv ennustus: hulgimüüjad ei tee omapoolseid samme lootuses, et seadust muudetakse ning ähvardavad Riigikogu omakorda tuginedes sellele, et nad pole omapoolseid samme teinud sellega, et apteegid lähevad kinni.
Eelnõu algatajad ütlevad, et kui 5- aastane ülemineku periood lõpeb nii nagu seadusandja on ette näinud, kaasneb märkimisväärne kahju riigile. Viidatakse justkui kahe suure hulgimüüja ähvardusele, et nad esitavad riigi vastu kahjunõuded. Kui aga seadust muudetakse enne üleminekuaja lõppemist, siis saavad kahjunõudeid esitada need proviisorid, kes on teinud investeeringuid apteekide rajamisse ja need hulgimüüjad, kes on oma jaeapteegid müünud tuginedes seadusele. Rahaliselt on kohtus lihtsam tõendada viimaste kahju, kui ähvardajate oma. Seega Riigikogu ei peaks alluma ähvardustele.
Sotsiaalminister Tanel Kiik on kinnitanud, et riik on apteegireformi jõustumiseks valmis ja probleemkohad on teada. Nii apteegiomanikel kui ka sotsiaalministeeriumil on olnud viis aastat aega, et reformi jõustumiseks end ette valmistada. Tänane olukord ei tule kellelegi üllatusena ja see oli pikalt ette teada. Seega ei tohiks ka juhtuda olukorda, kus suur hulk apteeke kinni pannakse. Kui siiski selgub, et riik ise ei ole reformiks piisvalt ette valmistunud, siis tuleb ausalt peeglisse vaadata ja tõdeda, et viimased 4 aastat võimul olnud Jüri Ratase valitsused ja peaminister on oma tööd teinud kehvalt ning aeg on võtta poliitiline vastutus.
Riigikogu võiks lasta apteegi reformil jõustada, vaadata kuidas üleminek toimub ja seejärel vajadusel uuesti sekkuda, kui probleemid tõesti tekivad. Võttes siis aluseks reaalse olukorra ja sisulised vajadused, mitte lobistide hirmujutu ja kellegi kõhutunde. Head riigikogu liikmed, käitume riigimehelikult ja lahendama apteegituru probleeme tasakaalukalt mitte hoogtööna kolmeteistkümnendal tunnil. Reformierakond toetab eelnõu tagasilükkamist esimesel lugemisel.
The post Kõne ravimiseaduse arutelul appeared first on Kaja Kallas.
Andres Sutt: Eesti Vabariigi sünnipäevaaktuse kõne Mustamäe Gümnaasiumis
Blogid
21. Veebruar 2020 15:09
Andres Sutt
Hea Mustamäe gümnaasiumi pere!
Mulle on suureks auks jagada teiega Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva eel oma mõtteid ja tundeid oma riigist ja Eesti kodanikuks olemisest.
Oma riik ja vabadus ei ole iseenesest mõistetav. Oma riiki ja vabadust ei ole meile mitte keegi andnud ega kinkinud. Oleme rahvana läbi ajaloo selle eest võideldud. Sõna, relva ja verega. Eesti eest on elusid ohverdatud, ilmavaatest sõltumata. Mehed ja naised, noored ja elu näinud – kooliõpilased Vabadussõjas, Eesti mehed ja naised II maailmasõja pöördelistel aastatel, metsavennad ja teisitimõtlejad nõukogude okupatsiooni ajal, meie kaitseväelased Eestist kaugel, välismissioonidel.
Isamaa ja oma riigi hoidmine, kaitsmine ja arendamine, on meie ühine vastutus ja kohustus. Aga ennekõike on see auasi. Vaid nii saame meie ja järgmised põlved elada ja kasvada vabas riigis. Minul on olnud au ja võimalus anda oma panus taasiseseisvunud demokraatliku Eesti ehitamisse pea kolmekümne aasta vältel. Nii nagu tegelikult igaühel meist. Ja ma olen selle võimaluse eest tänulik. Sest mis saab olla suurem oma riigi hoidmisest ja ehitamisest?
Meie Eesti tulevik on teie kätes. Noorte julgus, siirus, avatus uuele, uudishimu ja teotahe on see, mis meid rahva ja riigina edasi viib. Ma tean, et teil on kõik need omadused olemas, ja sellepärast on teiega Eesti hoitud.
Albert Einstein on kunagi öelnud – kõige tähtsam küsimus, millele igaüks peab leidma enda jaoks vastuse, on kas maailm meie ümber on sõbralik või vaenulik? Sest sellest vastusest sõltub kuidas ja milleks me kasutame teadust, tehnoloogiat, innovatsiooni ja loodusvarasid. Kas müüride ehitamiseks, vaenu külvamiseks ja vaenlase hävitamiseks või hoopis vabaduse ja demokraatia arenguks?
Eesti on alati kuulunud Euroopasse ja meie teiega oleme rahuaja lapsed. Kuid see ei ole alati olnud nii. Minu vanemad ja vanavanemad sündisid teistsugusesse maailma. Maailma, mis oli vaenulik. Just sellepärast on teise maailmasõjajärgse Euroopa Liidu raison d’etre, ehk olemus, hoida rahu Euroopas. Just sellepärast on tugev ja ühtne Euroopa Liit ning tugev ja ühtne NATO meie huvides. Kõik muu on ehitatud sellele tüvimõttele. Ärgem unustagem lähiajalugu ja meil on lihtsam näha maailma enda ümber sõbraliku paigana ning tegutseda selle nimel, et nii jääks ka edaspidi.
Milline on maailm, kus me täna elame? See on maailm, kus Hiina mõju kasvab – tehnoloogiliselt, majanduslikult, sõjaliselt ja poliitiliselt ning lääs vaatab üha enam sissepoole. See on maailm, kus tehnoloogia areng ja muutused on kiiremad kui kunagi varem viimase 100 aasta jooksul. See on maailm, kus rahvastik kasvab, aga ka vananeb. Ja maailm, kus kliimamuutused vajavad kohest tähelepanu ja vastumeetmeid.
Me vajame täna liidreid ja inimesi, kes usuvad vabadusse ja demokraatiasse ning reeglite põhisesse maailmakorda. Liidreid ja inimesi, kes on nende väärtuste kandjateks ja eeskõnelejateks. Väikeriigina on see meile väga oluline. Vaid nii suudame kliima, tehnoloogia ja demograafiaga seotud väljakutsed pöörata võimalusteks. Noortel on siin oluline roll.
Oma riik ei saa kunagi valmis. Tulevik ja võimalused on teie ees valla. Kuidas te neid võimalusi kasutate ja kuidas te oma unistusi teoks teete on ennekõike teie kätes. Kool on pere kõrval tähtsaim isiksuse väärtusruumi mõjutaja ja kujundaja. Olulisim, mida kool teile annab on oskus õppida õppima. Hiljem eluteel tagasi vaadates või järgmisi valikuid tehes mõistate, et just see oskus aitab teid elus enim edasi. See oli tähtsaim õppeaine, mida koolis õppisite.
Olge uudishimulikud ja avastage maailma. Ärge kartke teha valikuid kas õppida seda või teist. Küsige nõu, aga tehke oma valikud ise. Ärge laske teistel enda eest otsustada. Ärge kõhelge, kui teil on võimalus minna vahetusõpilaseks või soovite ülikooliharidust omandada väljaspool oma kodulinna või Eestit. Kahetseda saab vaid neid valikuid, mida te ei ole teinud.
Vaid kõrvalt või kaugelt vaadates saame me aru kui äge riik on tegelikult Eesti. Hoiame ja kaitseme koos seda Eestit, oleme alati oma riigi patrioodid!
Palju õnne sünnipäevaks, Eesti!
Elagu Eesti!
The post Eesti Vabariigi sünnipäevaaktuse kõne Mustamäe Gümnaasiumis appeared first on Andres Sutt.
Yoko Alender: Metsanduse tulevik muutuva kliima tingimustes
Blogid
20. Veebruar 2020 13:15
Yoko Alender
Muutuva kliima tingimustes peab meie metsa majandamise ja kaitsmise teadmine ja oskus laienema ja süvenema. Investeeringud metsa- ja puidutehnoloogia teadus- ja arendustegevusse peavad suurenema. Lisanduvad uued eesmärgid – peame silmas pidama pikka perpektiivi, metsa kohanemist kliimamuutustega ja metsa rolli süsiniku sidumises.
The post Metsanduse tulevik muutuva kliima tingimustes appeared first on Yoko Alender.
Õnne Pillak: Iga euro, mis on mõeldud hooldusperedes kasvavatele lastele, peab nendeni jõudma
18. Veebruar 2020 16:00
Õnne Pillak
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul peab iga euro, mis on mõeldud hooldusperedes kasvavatele lastele, nendeni ka jõudma. Sellega seoses saatis Pillak Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartile ettepaneku hooldusperede toetamise muutmiseks.
„Iga laps, ka vanemliku hooleta jäänud, peab saama võimaluse kasvada üles hoolitsevas ja armastavas perekonnas. Kui pere võtab endale teisest perest lapse kasvatada, tuleb seda toetada ja tunnustada igal võimalikul moel, ka rahaliselt,“ on Pillak veendunud.
"On ebaõiglane, et Tallinnas jäi eelmine aasta kasutamata ligi miljon eurot, mis oli mõeldud hooldusperedele. Linnajuhtide põhjendus, et kui ühele hooldusperele antakse, siis tahavad ka teised, ei ole tõsiseltvõetav,“ sõnab ta.
Pillaku sõnul ei takista mitte miski linnal hooldusperesid toetamast enam kui praegu seda tehakse. "Väidetavalt jäi eelmisel aastal lapse kohta kasutamata ca 1000 eurot. See on suur summa, millest oleks tõeline abi perele, kes on võtnud vastutuse kasvatada ja hoolitseda vanemateta jäänud lapse. Riigi eraldatud vahendite kasutamise reeglid otsustab iga omavalitsus ise. Seega on Mihhail Kõlvarti ja tema linnavalitsuse otsus, kui palju hooldusperesid Tallinnas toetatakse," ütleb Pillak.
"Selle asemel, et veenda end, et hooldusperede rahaline toetamine praeguses miinimumahus on piisav, peaks linnapea küsima oma sotsiaalvaldkonna abilinnapea käest, millal ta esitab linnavalitsusele vajalikud määruste muudatused, et hooldusperede toetamine muutuks paindlikumaks ja iga euro päriselt jõuaks abivajajateni," lisab Pillak.
Kaja Kallas: Uus kompetentsikeskus Eestisse?
Blogid
18. Veebruar 2020 15:16
Kaja Kallas
Loomulikult peab iga riik tagama maksimaalse turvalisuse kõigile oma sidevõrkude kasutajatele. See on küberturvalisuse nurgakivi ja just küberturvalisuse tähtsus saab tulevikus meile iga päevaga üha olulisemaks, sest kogu maailm „küberistub“ aina kiiremas tempos. See toob kaas nii uusi, täiesti adumatuid võimalusi kui sama adumatuid riske. Meid ootavad ees tehnoloogilised valikud, aga me peame neid tihti tegema lähtudes usust, kahtlustest ja hirmudest. Tehnoloogia valik ei peaks olema usuküsimus, see peaks põhinema teadmistel.
Loomulikult peab iga riik tagama maksimaalse turvalisuse kõigile oma sidevõrkude kasutajatele. See on küberturvalisuse nurgakivi ja just küberturvalisuse tähtsus saab tulevikus meile iga päevaga üha olulisemaks, sest kogu maailm „küberistub“ aina kiiremas tempos. See toob kaas nii uusi, täiesti adumatuid võimalusi kui sama adumatuid riske. Meid ootavad ees tehnoloogilised valikud, aga me peame neid tihti tegema lähtudes usust, kahtlustest ja hirmudest. Tehnoloogia valik ei peaks olema usuküsimus, see peaks põhinema teadmistel. Hetkel ongi meie ja tegelikult kogu maailma dilemma see, et me ei tea.
Eesti on nutikas e-riik. Sellesse ei pea uskuma, selles ei pea kahtlema – see lihtsalt on nii. Reformierakonnal on idee, mis kinnistaks veelgi meie e-riigi kuvandit ning muudaks ehk kogu maailma veidi teadmistepõhisemaks. Me kavatseme teha valitsusele ettepaneku luua Eestisse telekommunikatsiooni kompetentsikeskus, mis võiks toimida NATO ja EL-i toetusel ja koostöös erinevate tehnoloogifirmadega testimaks konkreetsete tootjate tehnoloogilisi lahendusi lähtuvalt turvalisuse ja julgeoleku nõuetest. Sellise keskuse võiks luua kas iseseisvana või siis juba olemasoleva NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse või Euroopa Liidu IT-agentuuri uue allüksusena. Eesmärgiks võiks olla, et selle uue kompetentsikeskuse sertifikaat oleks tulevikus kvaliteedimärgiks ja garantiiks, millest lähtudes ei pea kasutajad kõhklema ei konkreetse seadme ega selle tootja kvaliteedis ega turvalisuses. Sel moel kindlustaksime investeeringute jätkusuutlikust ja valitud tehnoloogiste lahenduste turvalisust.
Loodan, et selline mõte tuua Eesti tugevamalt Euroopa ja maailma kaardile kui küberturvalisuse asjatundjate kants, leiab toetust ka koalitsioonisaadikute hulgas.
The post Uus kompetentsikeskus Eestisse? appeared first on Kaja Kallas.
Kaja Kallas: Reformierakond pakub valitsusele positiivse alternatiivi
17. Veebruar 2020 13:45
Kaja Kallas
Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles Tartus peetud erakonna volikogul, et Reformierakonna kui suurima opositsioonijõu ülesanne on pakkuda positiivset alternatiivi tänasele valitsusele.
Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles Tartus peetud erakonna volikogul, et Reformierakonna kui suurima opositsioonijõu ülesanne on pakkuda positiivset alternatiivi tänasele valitsusele.
„Meie positiivset alternatiivi Eestile on väga lihtne sõnastada. Me seisame avatud ja sõbraliku Eesti eest, kus kõiki ühiskonnagruppe koheldakse lugupidamisega. See on Eesti, kus hinnatakse edasipüüdlikkust, eraalgatust ja võimalust igakülgseks eneseteostuseks. Eesti, mis on avatud uutele ideedele ja inimestele, sest meil on tark ja enesekindel rahvas ning puhas loodus. Eesti, kus hoitakse meie rahvusvahelist mainet ja ei norita tüli Venemaaga“ ütles Kallas.
Kallas tõi välja kolm poliitikavaldkonda, milles Reformierakond plaanib lähiajal algatustega välja tulla.
„Haridusest rääkides ei saa mööda eestikeelsest haridusest. Nimelt me näeme nii PISA testide tulemustest kui ka tööturu statistikast seda, et inimesed, kes Eestis eesti keelt ei räägi, saavad halvema hariduse ja seetõttu ka kehvema palgaga töökohad, ütles Kallas. Tema sõnul ei saa eestikeelsele haridusele üleminek ei olla järsk, vaid alustada tuleks lasteaedadest, et kehva eesti keele oskusega lapsi enam peale ei kasvaks.
„Loomulikult peab plaani väljatöötamisse olema kaasatud venekeelne kogukond. Võiks mõelda ka ühe riigigümnaasiumi tegemist puhtalt vene keele ja kultuuri suunaga nagu on saksa gümnaasium või inglise kolledž. Suurendada tuleks eesti keele õpetajate hulka, et ükski soov õppida eesti keelt ei jääks selle taha, et õpetajaid lihtsalt ei ole,“ sõnas Kallas.
Teiseks vajab Eesti Kallase sõnul majanduslikku suunanäitamist ja kaasaegset maksukorraldust. „Reformierakond töötab selle nimel, et Eesti maksusüsteem oleks edasipüüdlikkust soosiv ja ei karistaks töötegijaid ega maksustaks keskmist vanaduspensionit,“ märkis Kallas.
Kolmandaks märkis Reformierakonna esimees ära kliimapoliitika. “Eestil oleks suurepärane võimalus näha majanduslikke võimalusi kliimaneutraalsuse poole liikumisel, sest kliimapöördega seonduv hakkab mõjutama meie elu väga laialdaselt alates pangandusest ja lõpetades põllumajandusega. Nii nagu me haistsime digitaalse revolutsiooni pakutavaid võimalusi enne teisi, peaksime ka siin tegutsema kiirelt ja targalt,“ ütles Kallas.
Poliitilisest olukorras rääkides ütles Kaja Kallas, et vaidlus pensionisüsteemi lõhkumise üle on valitsuskoalitsiooni lühiajaliselt küll rohkem kokku sidunud, aga kuna tegemist on pikaajalist negatiivset mõju avaldava poliitilise sammuga, siis on Reformierakond seisnud jõuliselt teise pensionisamba lõhkumise vastu.
„Pensionisamba lõhkumise vastasseis kestab veel kuid. Uus menetlus Riigikogus, seejärel ilmselt Riigikohtus. See pikaldane ummikseis ja ebamäärasus hakkab kulutama valitsuse tööindu, sest kogu tähelepanu kulub ühe erakonna ühe valimislubaduse täitmise peale.“
Reformierakondlased küsivad, miks haridusministeerium ei takista venekeelsete koolide ajalooõpetajatel Venemaal täiendkoolitustel käia?
13. Veebruar 2020 12:00
Johannes Kert
Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni liikmed esitasid haridus- ja teadusminister Mailis Repsile arupärimise, kus soovivad teada, miks käivad venekeelsete koolide ajalooõpetajad jätkuvalt Venemaal täiendkoolitustel, kuigi on teada, et seal levitatakse eestivaenulikku ajaloonarratiivi.
“Vene Föderatsiooni ametlik ajaloonarratiiv erineb olulisel määral sellest mida Eestis ja enamuses teistes Euroopa riikides peetakse ajalooliseks tõeks. Seda kinnitas veelkord Putini 15. jaanuari 2020. aasta kõne, kus ta teatas vajadusest kaitsta tõde Suures Isamaasõjas saavutatud võidu kohta,” selgitas arupärijate nimel sõna võtnud Johannes Kert.
“Eesti venekeelsete koolide ajalooõpetajad ignoreerivad juba aastaid Eesti ajalooõpetajate ühingu korraldatavaid täienduskursusi. Selle asemel on nad aktiivselt osalemas ajalooõpetajate täienduskursustel Peterburis ja Pihkvas tuues sealt kaasa ka Vene föderatsioonis välja antud õppekirjandust,“ märkis Kert.
Arupärimises kirjutatakse, et haridusministeerium hoiab tagauksed lahti Vene Föderatsiooni süsteemsele mõjutustegevusele, mis olulisel määral mõjutab meie koolinoorte maailmavaadet, väärtushinnanguid, suhtumist Eesti riiki, meile olulistesse liitlasriikidesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse.
“Kui me laseme hübriidsõda genereerival naaberriigil pikaajaliselt ja süsteemselt mõjutada meie koolinoori ja probleemi lahendamiseks midagi ette ei võta, siis on Eestis elava venekeelse elanikkonna integreerimine eesti ühiskonda ülimalt keeruline, kui mitte täiesti lootusetu ettevõtmine,” öeldakse arupärimises.
Mihkelson: Eesti tark diplomaatia on sisepoliitika tõttu tõsise surve all
Pressiteated
11. Veebruar 2020 16:30
Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson ütles täna parlamendi välispoliitika arutelul, et maailmapoliitika muutub aina turbulentsemaks, Eesti senine tark ja poliitiliselt ühtehoidvat diplomaatia on aga viimaste kuude sisepoliitiliste arengute tõttu sattunud tõsise surve alla.
Maailmapoliitikat mõjutavate suurte trendidena eeloleval kümnendil nimetas Mihkelson Hiina mõju jätkuvat kasvu ja USA tähelepanu nihkumist Hiinale. “See eeldab omakorda Euroopa Liidu välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika vormimist viisil, mis võimaldaks tavapärasele pehmele jõule projitseerida kõrvale ka sõjalise heidutuse komponendi,” ütles Mihkelson.
Euroopa poliitika kohta ütles Mihkelson, et Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust ei saa kuidagi pidada Lääne liitlasruumi tugevdavaks sammuks, samuti häirivad ühtse välis- ja julgeolekupoliitika edendamist suurenev rabedus Saksamaa sisepoliitikas ja teisalt Prantsusmaa ambitsioon ümber kujundada kogu Euroopa julgeolekuarhitektuur. Samal ajal on Ameerika Ühendriikide praegune administratsioon tagandamisprotseduuride järgselt keskendumas uuele valimiskampaaniale.
“Lääneriikide seas valitsevad segased meeleolud on omakorda innustanud Venemaad tugevdama revanšistlikku välispoliitikat. Teist maailmasõda puudutava ajaloo väänamine teenib muuhulgas just seda eesmärki. Eesti ja teised Balti riigid on siin hübriidse iseloomuga rünnaku sihtmärgid, mis sunnib meid erilisele valvsusele ja nõuab rahvuslike huvide tagamiseks koalitsiooni-opositsiooni piire ületava, meile alati edu toonud konsensusliku välispoliitika elluviimist,” märkis Mihkelson.
Mihkelsoni sõnul oleme paraku just praegu jõudnud Eestis olukorda, kus valitsuse osapooltel napib ühisosa meie välispoliitikas. “Nii katki pole meie välispoliitika veel kunagi olnud ja kui see pole oht meie julgeolekule, siis mis see on? Valitsuse osapoolte sisepoliitilise maiguga mängud teevad mõistliku ühisosa leidmise üha keerukamaks,” sõnas Mihkelson.
Väliskomisjoni aseesimehe sõnul on hapra hingerahuga ühiskonnas hirmudele panustamine eriti võimas ja ahvatlev relv. “Vastutus selle pingeseisundi ees lasub poliitilistel liidritel. Teadlikult vihakõnet ja trollimist stimuleeriv käitumine on eriti vastutustundetu ühiskonnas, kus julgeolek sõltub viimase sidususest ja sellele ehitatud konsensuslikust välispoliitikast,” ütles Mihkelson.
“Kui ühe väikeriigi sisepoliitika matab enda alla välispoliitilise järjepidevuse ja hägustab riigi rahvusvahelist kuvandit, siis geopoliitiliselt seismilisel alal asuvana on see oht kogu riigi julgeolekule. Eesti vajab igal ajahetkel tarka ja usaldusväärset diplomaatiat, sest meil lihtsalt on vaja liitlasi ja tubli annust ettenägelikkust,” lõpetas Mihkelson.
Reformierakond küsib Aasalt, miks teedeehituseks määratud raha vähemaks jääb
11. Veebruar 2020 13:45
Aivar Sõerd
Reformierakondlased esitasid täna Riigikogus arupärimise, milles nõutakse majandus- ja taristuminister Taavi Aasalt detailset selgitust, kuidas on planeeritud riigi põhimaanteede tulevane rahastamine.
Arupärimise üle andnud Aivar Sõerd ütles, et valitsuses kinnitatud riikliku teehoiukava järgi vähenevad vahendid riigiteede hoiuks tänavuselt 279 miljonilt eurolt 209 miljonile eurole 2023. aastaks. “Aastaks 2023 vähenevad teedevõrgu arendamise vahendid 25 miljonile eurole, võrreldes tänavuse 102 miljoni euroga,” ütles Sõerd ja lisas, et teehoiukavas esitatud informatsioon on lünklik ja vastuoluline ning olulised valdkonnad on rahadega katmata.
“Minister Aas ütles Riigikogu infotunnis, et rahaline kate teehoiukavas olevatele lünkadele tuleb uuest EL pikaajalisest eelarvest (MFF) aastateks 2021-2027, aga uue eelarveperioodi algusaastatel on rahastamise maht väga väike ja rakendub ajalise viitega,” seisab arupärimises.
Arupärimises tuuakse välja, et uus teehoiukava peaks esimest korda põhjalikult käsitlema uute 2+2 maanteede väljaehitamist, teehoiukavas on selleks otstarbeks aga ette nähtud vaid 4-5 miljonit eurot aastas. Plaanitud neljarealiste maanteede plaanitud mahus väljaehitamiseks kulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul järgmise 10-15 aasta jooksul aga 1,7 miljardit eurot.
Seetõttu paluvad Reformierakonna fraktsiooni liikmed konkreetset vastust küsimusele, kus on raha, millest hakatakse tegema valmivate PPP lõikude tagasimakseid. Samuti küsivad reformierakondlased, kui kaugel on esimese plaanitud PPP maanteelõigu, Libatse-Are projekteerimistööd ja kas projekteerimisse on kaasatud ka erasektor. PPP reeglite järgi peavad kõik ehitusriskid jääma erasektorile, seega peaks PPP partner olema ka projekteerimisse kaasatud.
Reformierakondlased nõuavad siseministrilt aru Kremli propagandakanalitesse raha suunamise kohta
10. Veebruar 2020 15:15
Keit Pentus-Rosimannus
Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus andis täna parlamendile üle arupärimise siseminister Mart Helmele, milles küsitakse, milliseid seadusemuudatusi kavatseb sisesministeerium esitada, et lõpetada Eestis maksumaksja raha suunamine Venemaa mõjutustegevusega seotud kanalitesse ja sellisel moel vaenulike kanalite rahastamises osalemine.
“Eestis on praegu absurdne olukord, kus julgeolekuasutused peavad võitlust vaenuliku mõjutustegevuse osaks olevate kanalitega, samas kui maksumaksjate raha juhitakse läbi suure omavalitsuse nende samade kanalite rahastamiseks,” ütles reformierakondlaste arupärimise esitanud Keit Pentus-Rosimannus. “Alles nädal tagasi otsisid Eesti ja Läti julgeolekuasutused läbi PBK emafirma peakontori. Eesti ekspertiis vaenuliku mõjutustegevuse äratundmisel ja sellega võitlemisel on olnud hinnatud. Kõigele sellele töötab otseselt vastu Kremli propagandakanalite rahastamine Eesti enda avaliku sektori rahaga.”
Arupärimises märgitakse, et aasta tagasi valmis Riigikogu väliskomisjoni raport, mis juhtis muuhulgas tähelepanu vaenulike telekanalite kasutamisele Eesti ja laiemalt lääneriikide vastases mõjutustegevuses, samale probleemine on aastaid viidanud ka Eesti Kaitsepolitsei ning mitmed eksperdid.
“Tegu on telekanalitega, mis on oluliseks osaks Kremli suunatud info- ja mõjutuskampaaniates ning mis valede levitamise ja teadlike inforünnakutega teenivad laiemat Kremlile kasuliku narratiivi loomise ning levitamise, lääneriikides pingete tekitamise eesmärki,” seisab arupärimises.
Arupärimisele alla kirjutanud reformierakondlased paluvad sisejulgeoleku eest vastutavalt siseministrilt hinnangut olukorrale, kus Eesti avaliku sektori raha suunatakse Eesti ning laiemalt lääneriikide vastu vaenulikult meelestatud kanalitele.
Samuti soovitakse teada, kas siseministeerium ja selle haldusala on lõpetanud eetriaja ostmise PBK-lt ja mida on siseministeeriumi võtnud ette selleks, et lõpetada Eesti suhtes vaenulike telekanalite rahastamine Eesti suurima omavalitsuse, Tallinna poolt.
Veel peab Helme vastama, kas ja milliseid seadusandlikke muudatusi peab ta vajalikuks, et lõpetada Eesti maksumaksjate raha suunamine Kremli propagandakanalitesse ning kas siseminister kavatseb jätkata Eesti Valitsuse üldisest praktikast erinevalt intervjuude andmist uudisteagentuurile Sputnik ka pärast Euroopa Liidu sanktsiooniseaduse rikkumise tuvastamist Eesti õiguskaitseorganite poolt Sputnik Eestiga seoses.