Keit Pentus-Rosimannus, välisminister 2014–2015

Rahvastikuministri Iisraelis antud allkiri ja sellest hiljem valitsuse tasandil lahti ütlemine on lihtsalt veel üks näide kogu valitsuse asjaajamse täielikust kaosest või lapsustest. Lõpuks ühed halvad mõlemad, sest kui sellise mustri tulemusena kaotame usaldusväärsuse, jääb meil väikeriigina vähe, millele rahvusvahelistes suhetes loota.

Nii nagu polnud Prantsusmaa paremäärmuslast ja Putinile hosiannat laulvat le Peni Eestis võõrustanud valitsuse liikmest Helme suvaline “eraisik”, nii ei muundud ka rahvastikuministri portfelli kandev minister Iisraelis nipsust suvaliseks kenaks inimeseks.

Minister on minister. Ministri sõnal on kaal ja allkirjal jõud. Nukuteater, mida meile muud väites etendada proovitakse, pole paraku ei vaimukas ega tõsiseltvõetav. Kui selle käigus ei antaks justkui möödaminnes järjekordset pauku Eesti rahvusvahelise usaldusväärsuse pihta, võikski vast piirduda õlakehitusega — mida lõputute lapsustega silma paistvast seltskonnast ikka oodata. Kui aga sarnastest näidetest, kus ühe seltskonna ees räägitakse üht, teise ees täiesti teist on praeguse valitsuse puhul kujunemas muster, siis seda tuleb märgata, läbi näha ja iga uue katse puhul katki vilistada. Hind on lihtsalt liiga kõrge. Kui me kaotame väikese riigina usaldusväärsuse, on meil varsti vähe, millele loota.

Mina ei tea, kas rahvastikuminister sai aru, millele ta Jeruusalemmas allkirja andis. On aga vähe usutav, et tema välisministrist lähedane võitluskaaslane polnud teadlik ei proua Solmani visiidist ega plaanitud allkirjastamistseremooniast.

Tulemus on aga narrimast narr — üks valitsuse liige andis tundlikus valdkonnas allkirja avaldusele, millega toetatakse Iisraeli võimu ühendatud Jeruusalemma üle ning vastustatakse Euroopa Kohtu otsust. Võiks arvata, et kui midagi sellist positsioonina juba väljendatakse, on see põhjalikult läbimõeldud seisukoht ja ollakse ihu ja hingega ka valmis võetud positsiooni kaitsma ja selgitama. Tuhkagi. Selle asemel kuulsime kobavaid vabandusi, et allkiri anti eraisikuna ja ka siis justkui nagu mitte tervele avaldusele. Kes keda lollitas, kas allkirja andja Iisraelile toetuse otsijaid või vastupidi, jääb igaühe enda mõelda. Igal juhul teatas teine sama valitsuse liige, et Eesti Iisraeli-poliitikat selline ministri positsioonivõtt ja allkiri ei väljenda ning Ida-Jeruusalemma käsitletakse rahvusvahelise õiguse kohaselt okupeeritud aladena. Kuidas tundub, kas kellelegi jääb selliselt käituvast riigi valitsusest usaldusväärne mulje või meenutab rohkem suvalist kobamist ja korraliku kaost?

Selle aasta jaanuaris tähistati Jeruusalemmas Yad Vashemi holokaustikeskuses 75. aasta möödumist Auschwitzi koonduslaagri vabastamisest (muide, tänases Lõuna-Poolas, Oswiecimis asuva Auschwitz-Birkenau memoriaali ja muuseumi külastamine võiks ajalooaine raames gümnaasiumi astmes osa õppeprogrammist olla). Kohale olid tulnud praktiliselt kõikide Euroopa Liidu riikide tipud. Ainult Eesti praegusest EKRE-Kesk-IRL võimuliidust polnud mitte keegi saanud mahti minna. Natside läbi viidud võikaima genotsiidi mäletamisüritusel Eesti valitsuse liige lihtsalt puudus. Mõni aeg hiljem peeti aga taas kohalikule juudikogukonnale silmagi pilgutamata ilukõnesid. Usaldusväärne ja järjepidev valitsus? Või järjekordne näide soodomast ja gomorrast, mis poliitika kujundamisel valitseb?

Võibolla oleks valitseva kaose maik väiksem, kui neid näiteid ei oleks kogunenud juba liiga palju. Meenutan mõnda. Rahandusministri suvaotsus jätta Eesti üksi blokeerima Euroopa Liidu liikmesriikide järeldusi Euroopa stabiilsusmehhanismi teemal, peaminister samaaegselt kinnitamas Eesti toetust. Brüsselis Vene mõjutustegevuse taunimine, Eestis samaaegselt Moskva propakanali rahastamine maksumaksja rahaga. Euroopa Komisjonilt Rail Balticule lisaraha küsimine, Eestis samaaegselt avalikult teatades, et kõige mõjukam valitsuse osapool teeb kõik, et Eesti jaoks olulise ühenduse loomist takistada. Euroopa kliimapoliitika paljusõnaline toetamine ühe valitsuse osalise poolt, teise poolt samaaegne ülbitsemine, et mingit kliimaneutraalsust Eestis ei tule. NATO asemel plaan B leidmisest ja Euroopa Liidu mõnitamisest ei hakka rääkimagi.

Ei maksa arvata, et kõike seda ei märgata meie partnerite ja liitlaste juures. Märgatakse. Ja küllap teatakse seal sama, mis siin — ega see kaos ei lõpe enne, kui vahetub valitsus. Iga järjekordse näite välja toomine ja mitte maha vaikimine toob ka seda päeva lähemale.

Kommentaar ilmus Delfis 3. septembril 2020.

Jälgi autori tegemisi sotsiaalmeedias:

https://www.instagram.com/keit.pentus.r/

https://www.facebook.com/pentusrosimannus/

Võimuliidu välissuhtlus on nagu soodom ja gomorra was originally published in Arvamuslood on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.

Kõige pealt tuleb meelde tuletada, et praegu sätestab perekonnaseaduse §1 lg 1, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Ma ei ole kuulnud, et keegi seda muuta tahaks. Seega on selle küsimuse rahvahääletusele panemine täiesti mõttetu, sest ma ei tea ühtegi poliitilist jõudu Eestis, kes sooviks seda määratlust muuta. Abielu institutsioon ei ole Eestis rünnaku all ja ei vaja põhiseaduslikku kaitset.

Aga vaatamata sellele, et keegi abielu institutsiooni ei ründa, on koalitsioon koalitsioonilepingus ikkagi kokku leppinud, et “viime läbi muu riigielu küsimusena rahvahääletuse ettepaneku kohta täiendada põhiseadust määratledes abielu mehe ja naise vahelise liiduna”.

Abielureferendumi korraldamine on osa EKRE valimisprogrammist. Nädalavahetusel ütleski Martin Helme, et  abielureferendum on üks oluline EKRE valmiskampaania osa eelseisvatele kohalikel valimistel. EKRE soov on selle provokatsiooniga lõhestada ühiskonda ja kahjuks on Keskerakond ja Isamaa sellega vastutustundetult nõustunud. Hoiatan juba praegu Keskerakonna ja Isamaa juhte ette, et ühiskonna nii teravast vastandamisest kaotavad kõik peale EKRE.

Kuivõrd praegune valitsus on näidanud, et põhiseaduse tundmine ei kuulu nende tugevuste hulka, siis piinlike seikade ärahoidmiseks tuletan neile põhiseaduskomisjoni liikmena mõned asjad varakult meelde.

Esiteks, põhiseadust on võimalik muuta kolmel viisil:

1. rahvahääletusel;
2. Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt;
3. Riigikogu poolt kiireloomulisena. Selle algatamiseks on vaja neljaviiendikulist häälteenamust ja vastuvõtmiseks on vaja kahekolmandikulist häälteenamust.

Kui põhiseaduse muutmine pannakse rahvahääletusele ja kui see siis ei saa rahvalt poolthäälte enamust, kuulutab president välja erakorralised valimised. Valitsuskoalitsioon aga mõtleb, et kavaldab põhiseaduse üle pannes rahvahääletusele muu riigielu küsimusena põhiseaduse muutmise. See ei ole põhiseadusega kooskõlas, sest põhiseaduse muutmise kord rahvahääletusega on põhiseaduses sätestatud koos tagajärjega, mis selline rahvahääletus endaga kaasa toob.

Teiseks, põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus ehk siis põhiseaduse muutmisega seotud küsimust ei saa rahvahääletusele panna ainult koalitsiooni häältega, vaid selleks on vaja 61 saadiku toetushääli.

Kolmandaks, rahvahääletuse sidumine kohalike valimistega toob kaasa lõhestumise ka valijate hulgas. Nimelt – rahvahääletusel saavad hääletada vaid kodanikud, kohalikel valimistel aga kõik residendid. Küllap meie ida-naaber, kes on kogu aeg tahtnud väita, et tema kaasmaalasi koheldakse Eestis halvasti, hõõrub rõõmust käsi, kui on võimalik näidata piltide keeles, kuidas valimisjaoskondades on eraldi järjekorrad kodanikele ja mittekodanikele. Lisaks on Putinil ilmselt ülihea meel, et Eesti on muutnud oma suunda ja vastupidiselt varasemale Euroopa orientatsioonile seadnud Venemaa endale eeskujuks, kes sarnase referendumi just hiljaaegu läbi viis.

Kokkuvõttes lisaks sellele, et planeeritav rahvahääletus on põhiseaduse vastane ja teenib Venemaa huve, on siiski arusaamatu, miks sellist lõhestavat referendumit üldse ette võtta? Tegemist ei ole olulise riigielu küsimusega, keegi ei ründa abielu institutsiooni ning kohalikel valimistel on palju olulisemaid teemasid, mis inimestele päriselt korda lähevad. Keskerakonna ja Isamaa juhid võiksid leida endas selgroogu ja mitte lasta Eestit lõhkuda üksnes sellepärast, et see on ühele võimuparteile kasulik. Ükski koalitsioonileppe punkt ei ole nii tähtis, et põhiseadusega vastuolu minnes lõhestada ühiskond pikaks ajaks.

The post Abielureferendum on provokatsioon, milles meie ühiskond ei peaks osalema appeared first on Kaja Kallas.

Tahes tahtmata tekib küsimus, et miks te olete  enda poolt eelmisel varakevadel langetatud otsustega nii kaitses? Jääb mulje nagu mõlemad erakonnad püüaksid endale ja oma toetajatele õigustada, et Reformierakonnale „ei“ ütlemine isegi läbirääkimiste alustamiseks ja ülepeakaela EKRE rüppe jooksmine, on olnud ainumõeldav ja õige otsus. Kui see tõesti oleks nii, siis te ei peaks ju end nii meeletult veenma?

Reformierakond on olnud koalitsioonis nii Keskerakonna kui ka Isamaaga. Mõlemal juhul oleme me võtnud vastu palju Eesti jaoks olulisi edasiviivaid otsuseid. Me ei ole lõhkunud, vaid ehitanud juba olemasolevale. Me ei ole otsinud teemasid, mis Eesti ühiskonda lõhestavad, vaid püüdnud leida kohti, mis inimesi kokku toovad. Seda ei saa aga öelda praeguse koalitsiooni kohta. „Sidusa ühiskonna“ sildi all käib ühiskonna pooleks rebimine, solvamine ja ründamise sellise hooga, mida Eesti pole varem näinud.

Teiseks torkab silma, et endiselt räägib Keskerakond sellest, mis Reformierakond on valesti teinud. Seda mantrat kordas Edgar Savisaar ja kordavad edasi ka nädalavahetusel valitud värsked Keskerakonna juhatuse liikmed. Mul on teile küsimus – kaua te seda juttu räägite? Te olete nüüdseks 4 aastat valitsust juhtinud, kokku pannud 5 riigieelarvet! Mis te ise olete selle ajaga ära teinud, mille üle uhkust tunda? Alkoholiaktsiiside tõstmine ja seejärel jälle alandamine? Riigile üüratu laenu võtmine, mis läheb igale Eesti elanikule imikust raugani maksma 4000 eurot? Toimiva ja lihtsa maksusüsteemi lõhkumine? Teise pensionisamba lõhkumine? Välistööjõu ja tudengite kiusamine? Keskerakond on selles koalitsioonis kõik ära andnud, et täita vaid koalitsioonipartnerite lubadusi.

Kolmandaks tõusis Keskerakonna kongressil väärtuste küsimus. Keskerakonna aseesimees Mailis Reps ütles, et EKRE valiti partneriks kuna nende väärtused sobivad Keskerakonnale paremini kui väärtused, mida kannab Reformierakond. See on nüüd küll huvitav areng. Meenutuseks Keskerakonna juhtide varasemad väljaütlemised:

Jüri Ratas: „Kui ma ütlesin, et erakond, kes lõikab päid maha, kes ei ole nõus teatud rahvuste või rassidega, see on minu jaoks võimatu nendega ühiselt koostööd teha ja EKRE on tõesti nii öelnud.“ (22. 11. 2018)

Jüri Ratas: „Mul on võimatu mõista käitumist, millega EKRE poliitikud tallavad jalge alla meie vaba riigi alusväärtusi.“ (11.11.2018)

Jüri Ratas: „Kui jutt on olnud ­EKREst, et kui see erakond jätkuvalt soovib päid maha võtta, kui ta jätkuvalt soovib segregatsiooni rahvuse ja rassi alusel, kui ta ütleb nendele naisterahvastele, kellel ei ole mingil põhjusel lapsi, et nad on kuidagi teisejärgulised, siis need on need kohad, kus ma ei saa üle joone astuda ja koostööle asuda.“ (16.1.2019)

Jüri Ratas: „Valimiste võitu on vaja selleks, et välistada Reformierakonna ja EKRE äärmusparempoolse valitsuse loomine. Õiglane riik austab kõiki oma inimesi, mitte ei vastanda kogukondi küüniliselt häälte nimel. “ (13.10.2018)

Jüri Ratas: „Ma olen öelnud, et kui EKRE oma väärtusi ei muuda, on minul väga raske nendega koostööd teha. Kui ta muudab, siis me võime sellest teemast rääkida.“ (4.3.2019, päev pärast valimisi, ETV)

Seda nimekirja võiks veel jätkata, eriti enne valimisi väljaöeldud jõuliste sõnumitega, millega välistati EKRE-ga koostöö. Ent on ühemõtteliselt selge, et Keskerakonna juhid olid varasemalt veendunud, et neil on EKRE-ga täiesti erinevad väärtused ja kui EKRE väärtused ei muutu, siis nendega koostööd pole võimalik teha. Ma usun, et kõik nõustuvad, et EKRE väärtused ei ole muutunud. Kui nüüd Keskerakonna aseesimees ütleb, et koalitsioonis EKRE-ga ollakse seetõttu, et nende väärtused kattuvad, siis ainuke järeldus saab olla, et hoopis Keskerakonna väärtused on muutunud ja kõik, mille eest sõnades nii jõuliselt seisti enne valimisi, on ära antud. Või pole neid väärtusi tegelikult kunagi olnudki. See on kurb mõlematpidi.

Ma imestan endiselt, et Reformierakonnale heidetakse ette, et me esimesel tunnil peale valimistulemuste selgumist ei keeranud selga valijatele antud lubadustele, vaid jäime oma antud sõnale kindlaks. Kui oma lubaduste kohene unustamine on tunnustamisväärt  „poliitiline strateegia“, siis on meil poliitilise kultuuriga midagi ikka väga valesti läinud.

Kokkuvõtvalt on Eesti arengu jaoks kahjulik, kui Keskerakond muutub Jüri Ratase juhtimisel EKRE maailmavaate võimendajaks ja suurimaks tagant kiitjaks. Sellisel juhul on meil peaminister, kes jääbki vältima Helmede punaseid liine. Nii ei suuda ta kaitsta ja kõnetada neid ühiskonnagruppe, kes praegust ühiskonda lõhki kiskuvat kurssi ei toeta.  Lõpetuseks soovitan Keskerakonnal ja Isamaal lõpetada oma erakonna ja valijate hirmutamise Reformierakonnaga. Kui teil on ebamugav, piinlik ja hirmtunne, siis seda põhjustab teie kolmas koalitsioonipartner, mitte meie.

Tõeliseks väärtuste lakmuspaberiks tuleb sügisel Riigikokku jõudev ühiskonda lõhestav referendum. Kui Keskerakond läheb toetama ühiskonda pooleks rebiva referendumi korraldamist, siis on kõigile üheselt selge, et selle valitsusega ei ole muutunud mitte EKRE, vaid Keskerakonna väärtused.

The post Kas EKRE väärtustest on saanud Keskerakonna väärtused? appeared first on Kaja Kallas.

"Minu õetütrega õpib Hollandis koos 23-aastane Valgevene neiu Sasha. Ta rõõmustas väga, kui presidendi Roosiaia vastuvõtule kutsuti tema Eestis õppiv kaasmaalane ja kinnitas, et Eesti vabaduse lugu inspireerib Valgevene noori. Tema Valgevene eakaaslased on viimased nädalad seisnud rahumeelsetel demonstratsioonidel inimõiguste ja -vabaduste eest Minski tänavatel. Osad neist on tänaseks politseivägivalla tõttu haiglaravil," ütles Riisalo.

"Täna totalitaarsete režiimide ohvrite rahvusvahelisel mälestuspäeval kõlanud kõned väljendasid kurbust meie inimeste kannatuste tõttu, aga ka toetust ja kaastunnet Valgevene rahvale. Vähim, mida saime Reformierakonna naistega, emade, tütarde ja abikaasadena teha, oli valgesse riietudes toetada Valgevene emade, tütarde ja abikaasade ning kogu rahva püüdlust olla demokraatlik riik, kus inimõigused ning -vabadused on väärtused," sõnas Riisalo.

Lisaks Signe Riisalole riietasid tänasel mälestusüritusel end valgesse Reformierakonna fraktsiooni juht Kaja Kallas ning liikmed Heidy Purga ja Liina Kersna. Manusesse on lisatud pilt mälestusürituselt.