Ma ei taha kõlada pessimistina, aga selleks, et noored sooviks luua peret, tuleb meil teha kõik pingutused oma riigi kaitsmiseks. Vastasel juhul ei ole noortel vabat Eestit, kus lapsi saada.
Sündivuse kasvatamise eeldus on perede turvatunne ja riigi julgeolek. See ei tähenda üksnes heldeid toetusi, mida me lastega peredele juba anname. Veel olulisem on majanduse kasvule pööramine, sest vaid nii on meil võimalus investeerida rohkem oma riigi julgeolekusse, et peredel oleks oma vaba riik, kuhu lapsed saavad sündida ja kasvada.
Eesti peab olema hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks, et Eesti lapsed oleksid õnnelikud ning kasvaksid hoolivas, kaasavas ja turvalises keskkonnas. Investeeringud julgeolekusse ja keskkonnahoidu ning toetav tööhõivepoliitika avaldab positiivset mõju ka sündimuse trendidele.
Riigi julgeolek ja perede turvatunne
Madal sündimus ei ole vaid Eesti eripära. Sama murega seisab silmitsi kogu Euroopa. Riikides nagu Itaalia, Soome, Norra, Läti, Rootsi on rekordmadal sündimus praegu, sest kriisid mõjutavad ja panevad laste saamist edasi lükkama. Muidugi võib öelda, ja on neid, kes ka ütlevad, et suurendame toetusi ja kõik saab korda. See on lihtne ja populaarne. Kuid kas ka mõjus? Kipun kahtlema.
Palju vähem räägitakse aga sõja mõjust. Kuid me peame vaatama tõele silma. Euroopas käib sõda ja see mõjutab pereloomise planeerimist. Kahjuks negatiivselt. Viimaste aastate kriisid on mõjutanud peresid ebakindlas maailmas laste saamist edasi lükkama. Varasem kogemus kinnitab, et kriisi taandumisel pöördub ka sündimus tõusuteele.
Turvatunnet on loob kindlus riigi säilimises. Me oleme tõstmas riigikaitsekulusid järgmiseks neljaks aastaks rohkem kui 3%-le SKP-st. See on otsustatud, kuid sellest üksi ei piisa. Me peame tegema kõik selleks, et Eesti riigi rahandus oleks korras ja majandus hakkas kasvama. Sest ilma rahata ei saa me oma riigi kaitsevõimet tõsta ja raha tuleb majandusest.
Majanduslik heaolu – tööhõive poliitika ja toetused
Ma ei üllata vast kedagi, kui ütlen, et soovi lapsi saada pärsib perede mure ebakindla tuleviku ees. Lahendusi nende hirmude leevendamiseks nähakse erinevalt. Seda ilmestab ka viimaste aastate hoogne tibutants perehüvitiste ümber.
Mina olen seda meelt, et peresid tuleb toetada. Läbimõeldult ja sihitult, mitte enampakkumise vormis. Toetused on üks viis, kuidas riik saab julgustada peresid lapsi saama. Kuid inimestelt kogutud maksude neile tagasi maksmine toetustena iivet ei tõsta. Näiteks on Prantsusmaa toetused 1,71 korda väiksemad kui Eestis, sündimuskordaja aga 14,3% kõrgem.
Küll aga on sündimuse kasvatamist võimalik toetada paindlikku tööturupoliitika ning paremate võimalustega pere- ja tööelu ühildada. Kui vaadata uuringuid, siis palju enam tunnevad lastega pered puudust teenustest, mis aitavad töö- ja pereelu ühildada. Kahjuks on nii, et kui toetuste maksmisel oleme arenenud riikide seas esirinnas, siis teenuste pakkumisel longime teistel sabas. Ja seda tuleb muuta.
Taskukohane lasteaiakoht kodu- või töökoha lähedal, jätkusuutlik haridussüsteem ja koolibuss, millega kooli jõuda. Peale tunde huviring või trenn, kus laps hea meelega käib. Tugiteenused, kättesaadav arstiabi. Teisisõnu, kvaliteetne ja turvaline elukeskkond, kus vajaminevad teenused on kõigile soovijatele kättesaadavad. See on see, mida lastega pered ootavad ning mis julgustab peresid lapsi saama.
„Euroopas käib sõda ja see mõjutab pereloomise planeerimist. Kahjuks negatiivselt.“