Faktid ja nende teadmine on päris kasulikud asjad, kui aega võtta ja nendega sõbraks saada. Tavaliselt me eeldame, et faktidena esitatu koosnebki faktidest. Kahjuks pole see alati nii ja manipulatsioon reitingutega ei ole lihtsalt rumalus, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra.
Poliitikas on inimesi, kes ei lase end faktidest segada. Vahel juhtub, et inimene ei oska faktide olemasolu kahtlustadagi. Vahel oma asja ajades kasutatakse vaid «omi fakte». Ja vahel juhtub, et faktidena esitatakse väljamõeldisi või neid moonutatakse. Just sellised on umbusu tekitamiseks esitatud ja andmete manipuleerimisel põhinevad väited, nagu ei langeks riigikogu valimistulemused kokku küsitlustulemustega valimiste eel ja ümber.
Eesmärk ei pühenda abinõu ja selektiivne tõde ei ole tõde. Ometi on selektiivse tõe kasutamine muutunud nii sagedaks, et hiljuti ilmunud teadusartiklis analüüsiti, miks inimesed usuvad ja järgivad liidreid, kes fakte väänavad. Põhjuseks on see, et väärtuspõhiseid otsuseid tehes väärtusi järjestatakse ning erinevates olukordades inimeste väärtuste järjestused muutuvad. Lisaks mängivad oma rolli huvid.
Huvide konflikti näeme maksudebatis. Toetusesoovijaid ja suurenenud kulude katmise vajajaid on palju. Näiteks on soovitatud toetada ettevõtteid rasketest aegadest ülesaamiseks. Põhjendus on, et suurtes Euroopa riikides, näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal, seda tehakse, millega väheneb meie ettevõtete konkurentsivõime.
Sellised toetused teeb seal võimalikuks mitte riikide suurus, vaid valitsussektori tulude suhteliselt suur osakaal SKTs, mis oli 2022 aastal Saksamaal 1,21 korda, Soomes 1,36 korda ja Prantsusmaal 1,38 korda suurem kui Eestis. Sõltumata sellest, milline on tuluallikate jaotus, lõppkokkuvõttes tuleb see raha elanikelt ja ettevõtetelt.
Samad inimesed on aga sageli vastu igasugustele maksutõusudele. Ehk siis ühtpidi oleks vaja toetusi, arvavad inimesed, aga allikate osas nõusolekut pole. Õnnetuseks ei saa kirjeldatud tuluerinevusi ka kokku laenata, sest selleks oleks vaja suurusjärgus 10 protsenti SKTst aastas. Selline kolmikvastuolu – tahaks suuremaid toetusi ilma maksumuudatusteta ja laenata kah ei saa piisavalt – on loomulik. Me kaldumegi tegema otsuseid sõltuvalt sellest, millises soustis probleem meie ette tuleb.
Keegi peab aga ühiseid otsuseid tegema ja iseenesest on selge, kes. Meil on põhiseadus ja valimised ja valitsus. Vale valitsus, arvavad mõned, kel parasjagu vastutust pole. Kui otsused ja valitsus ei meeldi, tuleb rohtu leida. Valimistulemuste kahtluse alla seadmine võimaldab põhjendada obstruktsiooni, kõike ja kõiki kahtlustada ja püüda otsustamine tänavale viia. Selleks võetakse appi faktiväänamisele tuginev väide, nagu oleks Norstati reitingud valimistulemustest oluliselt erinevad ja õigemad.
«Faktid» võivad ohtlikud olla
Alustame tõsiasjadega ja võrdleme Norstati reitinguid Reformierakonnale ja EKRE-le riigikogu valimiste ümbruses ja valimistulemusi. Tugeva joonega reitingud on seotud ligikaudu nädalaste perioodidega ja valimispäeva tulemus on esitatud punktina. Selge on, et RE sai valimistel lähimate reitingute keskmise ja EKRE-l oli hääli lähinädalate reitingute keskmisest koguni rohkem. Kui arvestada ka statistilist viga, olid valimistulemused Norstati reitingutega hiilgavas kooskõlas. Seda, mis tulemuse põhjustas, teame kah. Suhtumine Ukrainasse, mille valijad seostasid meie vabadusega.
Kust tuleb siis jutt, et valimistulemused erinevat oluliselt Norstati tavapärastest populaarsusküsitluste tulemustest? Vastuse leidsin hiljuti nähtud erinevust «tõestavalt» jooniselt. Esiteks, valimistulemusi võrreldakse eelneva nelja nädala küsitluste keskmisega (katkendlik lõik joonisel), mis jääb valmistest ajaliselt üpris kaugele.
Teiseks, neid keskmisi esitatakse vahetult valimistele eelnenud eelistustena (vasakpoolsed mullid). Kolmandaks, selleks, et asi koledam näiks, lisatakse «reitingud», mida Norstati andmetes ei ole (parempoolsed mullid). Lõpuks võrreldakse mullidega esile manatut valimistulemusega ja tehakse kohkunud nägu. Eriti paha on, et hiljem on oma õudusjuttu ise uskuma jäädud või teeseldakse uskumist ja sellega kutsutakse esile üha võimenduvat vastasseisu.
Igaks juhuks kordan, et need parempoolsed mullid joonisel, millele valimistulemuste kahtluse alla seadmine tugineb, saadakse statistilise manipulatsiooni abil. Kindlasti ei ole tegemist andmete korrektse esitamisega, vaid teadlikult vale mulje kujundamisega. Valimiseelset poliitilist olukorda kirjeldavad reitingud asendatakse sellest kaugele jäävate keskmistega, kus perioodi kirjeldavad väärtused seostatakse ühe päevaga valmiste eel ning lõpuks lisatakse reiting, mida Norstati andmetes ei olegi.
Joonisel tähendab see, et tegelikkust kirjeldavate tugevate joonte asemel püütakse kuulajat-vaatajat hanitada manipuleerivate mullidega. Kes faktitriki algne autor on, ei tea, aga tulemus heidab tõsise varju selle kasutajatele.
Faktid ja nende teadmine on päris kasulikud asjad, kui aega võtta ja nendega sõbraks saada. Tavaliselt me eeldame, et faktidena esitatu koosnebki faktidest. Kahjuks pole see alati nii ja manipulatsioon reitingutega ei ole lihtsalt rumalus. Tegemist on tõsiselt ohtliku tegevusega, sest kahtluse alla püütakse seada Eesti riigivõimu legitiimsust. Seda ei tohi teha, ei teadlikult ega teadmatusest.