Loe Viimsi vallavanema Illar Lemetti aruannet tehtud saavutustest

VALLAVANEMA ARUANNE 2

Valla juhtimine

Valla rahaasjad on korras ja tegevuskulud madalad. Viimsi vald on hästi majandatud ja tänu aktiivsele ning ettevõtlikule elanikkonnale on üksikisiku tulumaksu laekumine väga hea. Kavandasime tulumaksulaekumise kasvuks sel aastal 5%, aga võime juba praegu olla kindlad, et see tuleb parem – viimastel kuudel on üksikisiku tulumaksu laekumine võrreldes eelmise aasta samade kuudega olnud 10-15% kõrgem. Aasta esimese üheksa kuuga on 6,1% kasvanud ka maamaksu laekumine.
Teenuste tase on tõusnud. Kui häid teenuseid Viimsi vald oma elanikele pakub? Rahandusministeeriumi poolt iga-aastaselt korraldatav uuring, mis on avaldatud aadressil minuomavalitsus.fin.ee näitab, et järjest paremaid. Kui võrdleme 2019. ja hiljuti avaldatud 2020. aasta tulemusi, siis edasiminek on olnud viies hinnatud valdkonnas ja kahes oleme jäänud eelmise aastaga võrreldes samale tasemele. Olime arengukiiruselt esimese viie omavalitsuse seas. Kui võrdleme Viimsi teenustasemeid omavalitsuste keskmisega, siis oleme paremad kõigis valdkondades. Kui räägime valitsemisest, siis on tase samuti tõusnud ja omavalitsuse juhtimist hinnatakse efektiivseks ja finantsiliselt jätkusuutlikuks. Valitsemise hinne oleks arvatavasti veelgi kõrgem, aga kahjuks ei viinud RaM eelmise aasta osas läbi elanike rahuloluküsitlust ja keskmise arvutamisel võeti arvesse 2019. aasta hinnang.

Haridus, sport ja kultuur

Lasteiaiakohad. Vallal on olemas hea ülevaade alushariduse vajadusest, ARNO süsteem võimaldab saada täpse ülevaate hetkeseisust. Lasteaiaruumide juurdeehitamine, lasteaiakohtade lisandumine läbi hanke, koostöölepingud eralalasteaedadega ja koduse lapse toetus on tunduvalt vähendanud varem eksisteerinud lasteaiakohtade puudust.
Lapsevanemate võrdse kohtlemise tagamine. Munitsipaal- ja eralasteaias, eralastehoius on lapsevanema kohatasu käesoleva aasta kevadest kõigile 58 eurot eeldusel, et lasteaed on sõlminud vallaga lepingu. Samuti on laienenud eralasteaedadele teise ja kolmanda lapse soodustused.
Koduse lapse toetus. Lapsevanem, kes ei soovi oma 1,5-3-aastast last lasteasutusse panna, saab vallalt toetust taotleda. Toetussumma on 250 eurot kuus ja see on teadaolevalt suurim vastavasisuline toetus Eestis. Koduse lapse toetus annab lapsevanemale võimaluse leida ise sobiv lapsehoiu lahendus.
Esimesse klassi mineva lapse toetus on tõstetud 120 euroni.
Digikool. Kõik koolid viiakse keskselt hallatavale platvormile (viiest põhikoolist neli on juba üle viidud), mis võimaldab läbi viia põimõpet, võimaldab jagada aineõpetuse tunde koolide vahel jms.
Hariduse arengukava. Valmis Viimsi valla haridus- ja noortevaldkonna arengukava 2021-2030.
Koostöökoda. Käima on lükatud mitu koostöökoda eesmärgiga ühiselt arutada, lahendada ja kokku leppida tegevusi, kuidas arendada koos Viimsi haridusvaldkonda. Meil on valla haridusjuhtide koostöökoda ja alusharidusjuhtide koostöökoda, kuhu kuuluvad ka valla eralasteaedade juhid.
Noorsootöö. Valla noorsootöö sai eelmisel õppeaastal kvaliteedihindamisel suure tunnustuse osaliseks. Valla hallatava asutusena alustas 2019. aastal tööd Viimsi Noortekeskus, kus töötavad kõrge kvalifikatsiooniga noorsootöötajad. Noortekeskusel on uued ruumid. Vallas on toimiv noorsootöö koostöövõrgustik.
Huviharidus. Viimsi valla 7-19-aastastele noortele on mitmekesised võimalused huviringides osalemiseks. Seda näitab kõrge hõivatuse protsent, milleks on 74%. Artiumi valmimisel saavad endale uued ruumid muusika-, kunsti- ja teaduskool.
Kultuur. Jätkunud on SA Rannarahva Muuseumi järjepidev areng, kultuurisündmuse aktiivse korraldamisega on tegelenud huvikeskus. Loodud on SA Kultuuri- ja Hariduskeskus Viimsi Artium. Artiumis saavad olema saalid erinevate kultuuriürituste korraldamiseks ja kunstigalerii.
Raamatukogu. Raamatukogu sai endale uued suured ruumid ja kujunduse, on muutunud väga populaarseks ja leidnud tunnustamist erinevatel tasanditel.

Arendustegevus

VIIMSI DATA. Olulised valla tulubaasi ja rahvastikku puudutavad andmed on visualiseeritud ja uuenevad jooksvalt.
Teenuste kaardistamine ja disain. Kaardistatakse kõik 116 vallavalitsuse osutatavat teenust, nende rakendamiseks kasutatavad infosüsteemid. Lõppeesmärgiks on isikupõhiste e-teenuste pakkumine.
Ettevõtlusaken. Igale kohalikule elanikule, kes soovib leida või pakkuda kodulähedast teenust, toodet või tööd, loob arendamisel olev ettevõtlusaken virtuaalse turuplatsi, ühendades kogukonna vajadused.

Sotsiaalhoolekanne

Koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni Laboriga on viidud läbi Viimsi valla eakate vajaduste uuring, mis andis ajendi nii päevakeskuste laiendamiseks kui ka toetavate teenuste arendamiseks (koduteenus, sotsiaaltransport, päevahoiuteenus).
Hoolekandekeskuse asutamine. Ühe katuse (valla allasutuse) alla on alates 2021. aastast koondatud kõik sotsiaalvaldkonna teenused. Käesoleval aastal toimus ka väärikatele aktiviseerivaid tegevusi pakkuvate päevakeskuste laiendamine ja renoveerimine ning avatud keskuse põhimõttel toimimahakkamine. Tugiisikutele on loodud paremad töötingimused. Oleme sel aastal tegelenud ka eakate sotsiaalset isolatsiooni ennetava sekkumismeetodi väljatöötamisega – eriolukorrast on tulenenud vajadus tõsta eakate digivõimekust, käivitada vanemaealiste digimentorlusprogramm.
Viimsi valla terviseprofiili koostamine. Profiil on koostatud, hetkel tegeleme tegevuskava väljatöötamisega.
Mäluhäiretega inimestele päevahoiuteenuse arendamine. Viimsisse on loodud 6 teenuskohta.
Erivajadusega inimeste kodude kohandamine. Kaasasime selleks Euroopa Struktuurifondide vahendeid.
Esmase abi teenus Prangli saarel. Prangli saarel on alates möödunud aastast koostöös PERH-iga käivitatud esmase abi teenus. Kiirabiautoga brigaad Prangli saarel töötab 24 tundi ööpäevas kõikidel nädalapäevadel ja reageerib häirekeskuse väljakutsetele.

Keskkond ja planeeringud

Välja on töötatud kliimamuutustega kohanemise arengukava.
Rohevõrgustiku analüüs. Analüüs valmib käesoleva aasta lõpuks. Analüüsi eesmärk on läbi viia teemaplaneeringuga kavandatud rohevõrgustiku toimivuse uuring selgitamaks välja, milline on Viimsi valla mandriosa rohevõrgustiku hetkeolukord ning analüüsitakse, kas teemaplaneeringuga kavandatud meetmed on piisavad jätkusuutliku sidusa ja toimiva rohevõrgustiku olemasoluks Viimsi valla mandriosas. Vajadusel tuleb välja pakkuda meetmed olukorra parendamiseks ja rohevõrgustiku korrigeerimiseks.
Rannaalade teemaplaneering. Teemaplaneeringu põhieesmärk on ranna- ja merealade juurdepääsude ja vaba liikumise tagamine, lautrite, väikesadamate jm veeliikluse jaoks vajaliku infrastruktuuri asukohtade määramine, väikesadamate taristu ning võrgustiku arendamiseks ruumiliste võimaluste loomine ja põhimõtete ning tingimuste kavandamine.
Maastikukaitsealade kaitsekorralduskavade koostamine. 2020. aastal koostati Krillimäe maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2021-2030, mis kinnitati Viimsi Vallavolikogu 16.03.2021 määrusega nr 4 ja Leppneeme-Tammneeme maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2021-2030, mis kinnitati Viimsi Vallavolikogu 16.03.2021 määrusega nr 5. 2021. aastal koostati Mäealuse maastikukaitseala korralduskava aastateks 2022-2031, mille eelnõu on edastatud vallavolikogule kinnitamiseks.
Üleminek korraldatu jäätmeveole. Pärast pikemat vaheperioodi läks Viimsi vald 2020. aastal üle korraldatud jäätmeveole. Korraldatud jäätmevedu toetab jäätmete liigiti kogumist ja suurendab liigiti kogutavate jäätmete koguseid, mis omakorda võimaldab optimeerida prügivedu. Korraldatud olmejäätmete veo põhieesmärkiks on hoida keskkonda ning hõlmata jäätmekäitlusse kõik jäätmetekitajad.
Haabneeme üldplaneering. Koostamisel on Haabneeme aleviku ja lähiala üldplaneering. Hetkel kestab üldplaneeringu eskiisi täiendav avalik väljapanek, mis lõppeb 31.10.2021. Üldplaneeringu visiooni aluseks on olemasolevate loodusväärtuste esiletoomine ja planeeringuala ümbritseva „rohelise ringi” kontseptsiooni kujundamine, mis koos aktiivsele kasutusele suunatud ranna-alaga määrab Haabneeme aleviku identiteedi.
Valla elektripaigaldiste säästlikumaks muutmisel (LED-projektid) on vähendatud elektrienergia tarbimist ühtekokku 510 MW/h, mis on aastas ligi 550 tonni vähem CO2 emissiooni.

Kommunaalmajandus

Igale valdkonnale on koostatud arengustrateegia ja tegevuskava: teedevõrgu arengukava 2018-2028, heakorra- ja haljastuse arengukava 2018-2028, tänavavalgustuse arengukava 2019-2029, transpordi- ja liikuvuskorralduse arengukava 2020-2030.
Tagatud on kvaliteetne teedevõrk: rekonstrueeritud on 14 km sõiduteid ja ehitatud 12 km uusi kergliiklusteid, tolmuvaba katte on saanud ligi 30 km külateid.
Valla teehoolde teenus 2020-2027 tagab ligi 320 km teede ööpäevaringse hoolduse, uuel hankeperioodil suurendati niidetavate teede (teeäärte) arvu ja hooldetehnika mahtu.
Valla kergliiklusteede osakaal on kogu valla teedevõrgust neljandik.
Välisprojektidega luuakse lisandväärtust ja tuuakse täiendavat rahastust valla igapäevatöö korraldamisse: LED I projekt Haabneeme teevalgustuse renoveerimisel – 999 437 eurot; „Augmented Urbans“ – peatänava kontseptsioon ja erinevad uuringud, töövahendid – 147 000 eurot; BSR Interconnect“ transpordi arendamisele suunatud projekt 103 000 eurot; LED II projekt teevalgustuse renoveerimisel – 921 135 eurot; KOV-GIS projekt uue GIS-põhise töövahendi loomiseks – 674 400 eurot; LED III projekt – 974 113 eurot; LIFE sademeveesüsteemide projekt – 1 957 843 eurot; CleanStormWater sademevee puhastussüsteemide projekt – 1 661 825 eurot. Töös on mitmeid projekte sademevee valdkonna edendamiseks ja peatänava rajamiseks.
Valla 6000 tänavavalgustist on ligi 25% lisandunud viimase 4 aasta jooksul, valgeks ja liiklusohutuks on saanud ligikaudu 50 km teid.
Valla heakorda ja haljastusse on suunatud rohkem vahendeid, igal aastal on kasvanud vaaside, lilleamplite ja peenarde arv.

Transport

Uued maakonnaliinid: 115, 175.
Uuendatud ja tihendatud vallaliinide sõidugraafikud. Pideva töö tulemusel on valla bussiliinide aastane läbisõit Harjumaa valdadest kõrgeim, sageduse näitajatelt elaniku kohta on Viimsi aastane busside läbisõit Tallinna, Tartu ja Pärnu järel esinduslikul neljandal kohal Ühistranspordi kasutajate arv tõusis igal aastal kuni COVID-19 olukorra tulekuni.
Busside väljumiste arv valla keskusest Ravi teel on tõusnud 200 väljumiselt päevas ligi 320 väljumisele.
Bussipeatuste tihedus. Iga 1,2 km tee kohta on peatus – see on Eesti suuremate linnade peatustevõrguga samal tasemel.
Uue liiniveohanke ettevalmistus ja hanke korraldamine, et minna üle gaasibussidele.
Innovatsioon.
Viimsi on üks esimesi valdasid, kellel on kliimamuutustega kohanemise arengukava ja tegeletakse süsiniku emissioonide vähendamisega.
Viimsis on rajatud Eesti suurim radarjuhtimisel teevalgustuse katseala (liikumise peale süttivad valgustid).
Viimsi teedele on paigaldatud erinevaid 3D ülekäiguradasid ja loodud eraldi 3D ülekäigu lahendus.
Viimsi valda on rajatud mitmeid sademevee testalasid ja võetud kasutusele uusi materjale, ehitamisel on uued säästlikud parkimisalad.
Ohutu liikluskeskkonna tagamiseks on rajatud nutiülekäiguraja süsteeme ja hetkel on arendamisel Eesti esimene täisnutiülekäiguraja süsteem ning parkimise eelviitesüsteem.
Loomisel on Eesti esimene KOV-GIS süsteem, mis on samaaegselt mõeldud nii vallaelanikule, ametnikule kui ka lepingupartnerile – kogu vallataristu ja sellega seotud info ning teenused ühest kohast.
Koostamisel on projekt sademevee ringlahenduse loomiseks ühe tänava baasil – sademevesi kogutakse mahutitesse ja seda kasutatakse kastmisel, tänavapesul jm tegevustel.