Põhja-Tallinn

reform.ee
Menüü
1143

Kristel Kranich

Olen Põhja-Tallinnas, Pelgulinnas elanud alates 1991 aastast, üle poole oma elust.

Põlise põhjatallinlasena olen siin üles kasvatanud kaks tütart ja mäletan hästi meie koduasumi järkjärgulist ümbersündi.

Perekond on mul „suur sõbralik Kreeka segadus“ – abikaasaga kahe peale 5 last, lapselaps, miniad ja väimehed mitmelt kontinendilt, rääkimata kassist. Kodus naudin lugemist, maalimist, käsitööd ja aias nokitsemist.

Hariduselt olen keskkonnavaldkonna jurist ja just seetõttu lähevad mulle eriti korda kodupiirkonna keskkonnateemad. Töökogemust jagub nii avalikust kui erasektorist. Olen töötanud EV Riigikogu Kantseleis ja Keskkonnaministeeriumis ning arendanud projekte Balkanil.

Kandideerin Tallinna volikokku Reformierakonna nimekirjas. Miks? Minu jaoks on vastus selge. Reformierakonna liige olen juba aastast 1997, seega ei olnud valik keeruline. Olen arenenud koos Reformierakonnaga ja näinud oma kodulinnas päris mitmeid valimisi. Tunnen Reformierakonna inimesi läbi ja lõhki, tean kuidas nad mõtlevad ja arvan, et see on parim meeskond, kes pealinnas muutusi suudaks ellu viia.

Roheline ja mitmepalgeline Põhja Tallinn

Põhja-Tallinn on nagu pealinna Tuhkatriinu – tagasihoidlik ja töökas, samas suurepärase printsessipotentsiaaliga. Meil on Tallinna kõige pikem merepiir, kõige mitmekesisem loodus ja osaliselt Natura võrgustikku kuuluv üleeuroopalise tähtsusega hoiuala Paljassaarel, kus on pealinna parimad linnuvaatluspaigad. On eelmisest sajandist pärinevaid autentseid aedlinnatänavaid Pelgulinnas ja Kopli poolsaarel ning boheemlaslikke pärleid Telliskivis ja Põhjala tehases. Mõnes mõttes on senine linnavõim Põhja-Tallinnat ka Tuhkatriinuna kohelnud ning selle arenguvõimalustele liiga vähe tähelepanu pööranud.

Avatud merepiir

Ilmselt iga tallinlane on mingil jalutuskäigul sattunud tupikusse, mis lõpeb kinnise tänava või taraga. Eriti palju on selliseid kohti Põhja-Tallinna merepiiril. Tahan seista selle eest, et merepiir oleks võimalikult avatud iga linnakodaniku jaoks. Kirgliku talisuplejana tunnen puudust võimalustest talvel kodu lähedal merre sulpsata ja kavatsen tegutseda selle nimel, et Põhja-Tallinnas saaks olema talisupluskeskus.

Vastutustundlikult arendatud autentne, ajalooline keskkond ja terviklik linnaruum

Põhja-Tallinnas on palju sellist, mida hoida võimalikult autentsena ja arendada vastutustundlikult – Pelgulinna ja Kalamaja agulimiljöö, majesteetlik Patarei Merekindlus, Stroomi, Merimetsa ja Hipodroomi ümbrus. Pikkadel jalgrattasõitudel olen teravalt kogenud, et keskkond on ka linnaruum kui tervik ja liikumisvõimalused linnaruumis vajavad oluliselt parandamist. Usun, et minu teadmised ja kogemused keskkonnaõiguse juristina tulevad selles valdkonnas igati kasuks.

Multikultuurne linnaosa

Põhja-Tallinnas elab üle 60 rahvuse ja mitte kõikide jaoks ei ole eesti keel emakeeleks. Kohtumistel linnaosa inimestega olen kogenud siiski, et kõik jutud saab räägitud, kui lisaks võtta appi ka inglise ja vene keel. Multikultuursus on maailmas reeglina ühiskonna tugevuse, mitte nõrkuse näitaja. Loome Põhja-Tallinna inimestele kõigile võimalused kvaliteetse hariduse omandamiseks ja kaotame kohatasu lasteaias alates esimesest lapsest.

Avatud valitsemine

And last but not least – Jugoslaavia vanasõna ütleb – kes tihti teed küsib, see ära ei eksi. Tahaksin seista selle eest, et linnavõim oleks avatud ja hea partner linnakodanikule. Igal Põhja-Tallinna elanikul peab rahvusest olenemata olema võimalik suhelda linnajuhtidega otse ja vahendajateta. Linnavõim peab olema kodaniku teenistuses ja jagama infot avatult ja salatsemata, kõikvõimalikes kanalites. Selline avatud asjaajamine vähendab korruptsiooniohtu ja suurendab elanike usaldust linna juhtimise vastu.

1143

Kristel Kranich

Justiitsministeerium , nõunik