Põhja-Tallinn

reform.ee
Menüü
1140

Pärtel-Peeter Pere

Minu visioon: Tallinn on inimkeskne ja tark põhjamaine linn. 

Minu missioon: muuta Tallinn ohutuks, toimivaks ja meeldivaks linnaks.

Kuidas?

Nullvisioon 

Mitte ühtegi hukkunut liikluses peab olema linna selgelt sõnastatud ja mõõdikutega eesmärk. See on saavutatud näiteks naaberlinnades Oslos, Helsingis ja Oulus. Põhjamaist liikluskultuuri tasemel linnaplaneerimisega on võimalik tuua ka Tallinna.

Tallinna rattastrateegia elluviimine

Mina seisan selle eest, et pealinna tuleksid rattastrateegiat täpselt järgides turvalised jalgrattateed. Ilma viivituste ja hämamiseta.

Rattaringlus

Tallinna linnavalitsus peab rajama rattaringluse, võttes eeskujuks Tartu ja Helsingi. See peab olema ühendatud ühistranspordipeatuste ning „Pargi ja sõida” parklatega.

Jalgratastele hoiukohtade loomine

Koolide ümbruses olevatele tänavatele paigutatakse jalgrataste hoiustamise kohad igale lapsele ja õpetajale (suurepärane näide on EKA rattahoidjate lahendus). Linn hakkab eelistama neid „Hoovid korda” toetuse taotlusi, mida korteriühistud taotlevad ratastele hoiukohtade loomiseks, ja toetama neid taotlusi maksimummääras, st 70% maksumusest. Linn hakkab andma nõusolekut rattamaja või hoiukohtade rajamiseks ka hooviga piirneval munitsipaalmaal (praegu toetatakse munitsipaalmaale  autodele parkimiskoha ehitamist). Linn teeb koostööd ruumipädevusega spetsialiste koondavate loominguliste liitudega, s.o Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Disainerite Liiduga, kelle ülesandeks antakse jalgrataste hoiustamiseks mõeldud hoidjate, rattamajade ja varjualuste jaoks lahenduste väljatöötamine.

Koolide ümbrus turvaliseks

Koolihoovid tuleb autoparklatest ümber muuta puhkekohtadeks ja mänguväljakuteks. Kaugelt autoga kohale sõitvatele pedagoogidele saab linn üürida parkimiskoha lähistel asuvas parkimismajas. Koole ümbritsevad tänavad peavad olema hoovialaga võrreldava vaikse liiklusega rahulikud kohad. Autoga ei pääse kooli treppi muidu kui ainult erandjuhul. Tänavad ja avalik ruum koolide ümbruses lähtub lapse turvalisusest, mitte autojuhi mugavusest. 

Igale lapsele ja õpetajale peab olema kooli ümbritseval tänaval jalgrattahoidja (näide heast disainist on EKA ümber paigutatud pollar-rattahoidjad, mis ühtlasi kaitsevad kõnniteed sõidutee eest). Kõikidele linna rattahoidjatele ja rattavarjudele korraldab linn Eesti Arhitektide Liidu abiga lahendus- või arhitektuurikonkursi.

Juhtimisreform Tallinna ametites

Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet ning Tallinna transpordiamet tuleb panna alluma Tallinna strateegiakeskusele ja/või Tallinna linnaplaneerimise ametile. Mitte ühtegi teed ega parkimiskohta ei rajata ega rekonstrueerita enam ilma Eesti Arhitektide Liidu nõuandeid kuulda võtmata ning ilma Eesti parimate maastikuarhitektide juhendamiseta Tallinnas. 

Tallinna linnavaraamet peab hakkama uute hoonete planeerimisel küsima ja arvestama Eesti Arhitektide Liidu nõuannetega, kuidas uute hoonete arhitektuuri tellida, et linna tellitaks ainult tasemel arhitektuuri ja disaini. 

Ruumiga seotud otsuseid langetavate linnaametnike ametikohad peaksid olema roteeruvad, et säilitada oma erialaseid oskusi. Praegu on linnaosade arhitektid istunud oma kohal kümneid aastaid.

Linnaruumi visioon ja linnaarhitekt

Linnaruum peab saama kvaliteetne ja surnud tsoonid Tallinna tänavatel tuleb Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti parimate maastikuarhitektide abiga ellu äratada. 

Linnaarhitekti positsioon tuleb taastada. Me ei saa lubada, et keegi parteisõdur ületab oma otsustuspädevust ning hakkab ise erialateadmiste ja -kogemusteta linna planeerima. 

Linnale tuleb luua pikaajaline ruumivisioon. Selles peab sisalduma muu hulgas mereääre tuleviku visioon, küsimused, nagu kuhu ja kui palju on linnaruumi vaja avalikku ruumi kujundavat kunsti, kuidas erinevad asumid ühendatakse, kuidas visiooni erinevate ametite kaudu ellu viiakse, ja nii edasi. Vastutus võib olla näiteks strateegiakeskusel. Koostööd peab aga kindlasti tegema ruumipädevust koondavate loominguliste liitudega. 

Tallinna linnavaraamet peab hakkama koostööd tegema Eesti Arhitektide Liiduga, et teada, kuidas tellida linnale head arhitektuuri ja disaini

Tallinna linnavaraamet tellib 2021. a kuus munitsipaallasteaeda ilma arhitektuurikonkursita. See on järjekordne näide odavusest kui absoluutsest väärtusest. Odavad lasteaiad tähendavad, et me ehitame lastele ebakvaliteetset ruumi. Praegune projekteerimine tuleb peatada ja järgida Eesti Arhitektide Liidu soovitatud töömeetodeid selles, kuidas tellida hea arhitektuuriga lasteaeda. Kaalul on laste areng, vaimne ja füüsiline tervis ning õpetajate töökeskkond. 

Ettevõtluskeskkonna parandamine inimkeskse linnaruumiga 

Väikeäridel peab olema võimalik oma kliente vastu võtta terrassidel ning teenindada jala ja rattaga saabuvaid inimesi, kes uuringute kohaselt on need, kes kõige enam käivet tekitavad. Linnaruumiga katsetamine: linnavalitsus annab tänavate ääres tegutsevatele äridele vabaduse valida, kuidas nad soovivad oma äriga piirnevaid parkimiskohti kasutada – kas kasutada parkimiskohta autoparklana edasi, paigutada sinna jalgrattahoidjad, pargipingid või näiteks ehitada parklet ehk mikropark välikohviku pidamiseks. Ärid võivad küsida abi Tallinna strateegiakeskuselt ning kõikidele linna rattahoidjatele ja rattavarjudele korraldab linn Eesti Arhitektide Liidu abiga konkursi hea disainiga lahenduste leidmiseks.

Ohutu ja meeldiv 8–80 linnaruum

Tallinna tänavad ja linnaruum tuleb ümber kujundada 8–80 põhimõttel. See tähendab, et nii 8- kui ka 80-aastastel peab olema tänavatel ohutu iseseisvalt liikuda. Sellises linnas on ka kõigil teistel hea elada. 

Tänavate rekonstrueerimist hakatakse tegema ainult Eesti Arhitektide Liidu abil ja tunnustatud maastikuarhitektide juhendamisel. Järgitakse plaani, kes hakkavad hoolitsema selle eest, et linnaruum muutuks kvaliteetseks ja atraktiivseks.

Andmepõhine ühistransport

Tallinna ühistransport vajab koostööd Harjumaa Omavalitsuste Liiduga, et luua toimivaid, tänapäevaseid liine. Järgida tuleb SPINUNIT OÜ ja Demos Helsinki OY uuringut „PeatusKOHT” ja selle abil luua Tallinna eeslinnadega tasemel ühistranspordi kasutamise kogemus.

Toimiv ja sujuv liiklus inimestele

Linn on inimesed ja nende vajadused. Inimesed kasutavad erinevaid tehnoloogiaid, et liikuda: kes autot, kes ratast, kes ühistransporti. Kõigi liikumisviiside jaoks peab olema turvaline linnaruum olemas. 

Põhjamaine liikluskultuur ja liikluskorraldus on linnavalitsuse teha. Linnaruumi peavad planeerima tänapäevaste teadmistega linnaplaneerijad, arhitektid ja maastikuarhitektid, et autode, jalakäijate, ühistranspordi ja jalgrattaga liikleja jaoks liiklus toimiks. 

Tallinn on väike linn. Siin ei oleks suuri liiklusummikuid, kui linn oleks õigesti planeeritud. Tallinn arendab praegu linna eesmärgiga viia 450 autot tuhande elaniku kohta 650 autoni iga tuhande elaniku kohta. Helsingis on autosid 350 tuhande inimese kohta ja see arv langeb. Autousku pole olemas: autoliikluse kasv on linnavalitsuse otsuste ja kehva linnaplaneerimise otsene tulemus. Selle fenomeni nimi on esile kutsutud nõudlus (ingl induced demand) ehk kui ehitatakse ainult autodele mõeldud sõiduteid, tuleb rohkem autosid juurde. Ummikud ei vähene. Linnavalitsuse töö on vajalike teadmistega linnaplaneerijatelt abi küsida, et see trend ümber pöörata.

Koostöö Helsingiga

Tallinn peab seadma esimuseks ja arendama koostööd Helsingiga ning tegema, mis vaja, et lähitulevikus oleks kahe pealinna vahel tunnel ning veelgi tugevamad majandus- ning kultuurisidemed.

1140

Pärtel-Peeter Pere

Fyma, linnastrateegia juht Vaata Instagramist