Põhja-Tallinn

reform.ee
Menüü
1141

Signe Riisalo

Miks Põhja-Tallinn? 

Minu isapoolne vanaema elas omal ajal Koplis Süsta tänaval ja minu emapoolse vanaema vanaema ning kõik järgmised põlved, minu enda lasteni välja, Kalamajas. Seega on meie pere kokku juba kuus põlve Põhja-Tallinnas pesitsenud.

Põhja-Tallinn on niivõrd eriline ja unikaalne linnaosa, kus laiub 20 km ulatuses mereäär. See on u 45% kogu Tallinna merepiirist, mille äärde mahub koguni 11 sadamat. Suur osa sellest merepiirist on linnakodanike jaoks aga ligipääsematu ja see on kindlasti väljakutse linnaplaneerimisele. Nagu ka mugavad ratta- ja jalakäijateed, kus nii 8- kui 80-aastased ennast mugavalt tunneksid.

Minu unistus on kujundada Põhja-Tallinnast kõige elamisväärsem linnaosa, kus igas vanuses inimene tunneb end hästi ja hoitult. Et siin oleksid peremajad lastega peredele, koolid ja korras lasteaiad lastele, teenusmajad vanemaealistele, Aktiivsuskonto pensioniikka jõudnuile ja aktiivset kogukonnaelus osalemist võimaldav linnaruum, mis sobib piknikuks, jalutuskäiguks, rattasõiduks, sportimiseks või spontaanseks vabaõhusünnipäevapeoks ning miks mitte ka kontserdi korraldamiseks. See ei ole keeruline, vaja on vaid visiooni ja tahet, ning näen, et meie Põhja-Tallinna tiimil just täpselt seda on!

Kes on Signe Riisalo?

1975. aasta septembris alustasin kooliteed Tallinna 32. keskkoolis. Ei võinud siis veel teada, et keskkooli jõudes seisan valiku ees õppida kas autolukksepaks või õmblejaks. 15-aastaselt ei tundnud aga ei ühe ega teise vastu suurt vaimustust ja läksin nii, kedagi teavitamata, Tallinna 1. keskkooli, tänase nimega Gustav Adolfi gümnaasiumi, matemaatika ja füüsika eriklassi katsetele. Selle kooli mõni aasta hiljem ka lõpetasin.

Edasi läks kõik inertsist, matemaatika-füüsikaklassi lõpetaja ei saanud teha muud kui minna Tallinna polütehnilise instituudi (tänane Tallinna tehnikaülikool) majandusteaduskonda, kus toona infotehnoloogiat õpetati. Kolmandal kursusel sain aru, et klassijuhatajal, kes pidas mulle õigemaks Tallinna pedagoogilist instituuti (tänane Tallinna ülikool), oli õigus.

Asusingi niisiis õppima sotsiaaltöö eriala, millele järgnes paar aastat Tartu ülikooli Tallinna õigusinstituudis, ning siis juba psühholoogia magistriõppe eeldusainete programm. Pärast neid Ameerika mägesid lõpetasin Tallinna ülikooli sotsiaaltöö erialal ja tänaseks on lastekaitse ja sotsiaalpedagoogika magistrikraadist puudu magistritöö. Noortele räägin alati, et õpi ühe soojaga – uskuge, ma tean, millest räägin.

Tööelus olen olnud oluliselt stabiilsem. Kohe pärast keskkooli lõpetamist asusin tööle Maaehitusprojektis nn tehnikaosakonnas, st saalitäis arvuteid ja väiksed programmeerimise ülesanded. 1991. aasta augustiputši ajal olin ametis Toompea lossis, toona siis riigiministri abi sekretärina. 1993. aasta veebruaris sai minust aga sotsiaalministeeriumi sõbraliku kollektiivi noor liige. Olin siis 25-aastane paariaastase poja ema.

Natuke enam kui veerand sajandit hiljem olen tagasi sotsiaalministeeriumis. Vahepeal on paariaastasest pojast sirgunud 30-aastane mees ja mina olen ühe tütre võrra rikkam. Ka Toompea lossis sai jällegi mõni aasta veedetud, sedapuhku aga juba rahvaesindajana.

Reformierakonda, mille eelkäija, Eesti Liberaaldemokraatliku partei üks asutajaliikmetest ma 1990. aastal olin, kuulun alates 1999. aastast. Parteiline aktiivsus rauges aga teadliku valikuna, kui asusin tööle ministeeriumis.

2017. aastal toimus aga muutus ja nii lasin end Kalamaja ning Põhja-Tallinna patrioodina Yoko Alenderil kohalike valimiste rattasse tõmmata. Nagu ikka, üks asi viib teiseni ja tolleks hetkeks juba Põhja-Tallinna piirkonna juhina Reformierakonnas osalesin Riigikogu valimistel. See mind siis lõpuks ka ministeeriumist ajutiselt lahti rebis. Kollektiivselt saadud hea tulemus viis mind Arto Aasa asendusliikmena Riigikokku ja pühendunud töö tulemusena Riigikogu sotsiaalkomisjonis täidan praegu sotsiaalkaitseministri kohuseid.

Kui ma aga parasjagu riigi arengusse ei panusta, leiab mind suure tõenäosusega merelt. Mere ääres, mere sees ja mere peal. Talvel taliujumine, sobivate olude korral matkauiskudega jääl liikumine, navigatsiooniperioodil avamere võistluspurjetamine, viimastel aastatel tütre toetamine noorpurjetaja seiklusrohkel teel.

1141

Signe Riisalo

Sotsiaalkaitseminister Vaata Instagramist