Et laste arv eesti peres oleks sama suur kui ema-isa unistus   

Reformierakonna eesmärk on rohkem hästi hoitud ja kasvatatud lapsi ning õnnelikke perekondi. Reformierakond seisab selle eest, et kolm last saaks Eesti ühiskonnas positiivseks normiks ning majanduslikud kaalutlused ei saaks määravaks teguriks laste arvukusele peres. Lastetoetused on viimastel aastatel kahekordistunud ning kasv jätkub ta tulevikus. Aastal 2016 on esimese ja teise lapse toetus 50 eurot ja kolmanda lapse toetus 100 eurot. 

Kolmanda lapse toetus  

On tavapärane, et inimeste ideaalid laste arvu osas on kõrgemad kui tegelik laste arv. Kolmandad lapsed jäävad suurel määral sündimata eelkõige majanduslike põhjuste tõttu. Vanemad kaaluvad ratsionaalselt lapse saamisega kaasnevaid kulusid ja tulusid, võttes seejuures arvesse nii enda sissetuleku, tulevikus oodatava tööalase karjääri kui ka enda ootused lapsekasvatamise tasemele ja kvaliteedile. 2017 realiseerub Reformierakonna valimislubadus kolmandale lapsele 300 eurot: kolmanda lapse 100-eurosele lastetoetusele lisandub 200-eurone lasterikka pere toetus.

Vanemahüvitis andis kindlustunnet, et riik suudab rahvastiku vähenemise protsessi sekkuda   

2003 tuli Reformierakond välja mõttega vanemahüvitisest, mis säilitaks lapsega kodus olevale vanemale senise sissetuleku vastavalt makstud sotsiaalmaksule. Juba 2006. aastal ütles 39% sünnitajatest, et vanemahüvitisel on olnud nende otsusele suurem või väiksem mõju. Aastal 2010 oli Eesti iive taas positiivne juba terve aasta lõikes. Vanemahüvitis andis kindlustunnet, et riik suudab rahvastiku vähenemise protsessi sekkuda.

Kodulähedased lasteaiaid  

Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondadesse on järgmiste aastate jooksul tulemas ligi 2330 uut lasteaiakohta. Just nendes piirkondades on täna kõige teravam lasteaiakohtade nappus. Eesmärk on tagada kõigile elanikele kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiukohad. Uute lasteaiakohtade loomiseks saadakse toetust EL meetmest “Linnapiirkondade jätkusuutlik areng”.

Huvitegevuste toetussüsteem

Noorte huvitegevus on Reformierakonna programmis alati olulisel kohal olnud. Aastatel 2008-2009 töötati välja nn ringiraha toetussüsteem, ent kahjuks jäi plaan toona majandussurutise tõttu ellu rakendamata. Reformierakond seisab selle eest, et 2017 sügis käivituks noorte huvitegevuse toetussüsteem.

Umbes 15% tänastest noortest ei tegele ühegi huvitegevusega. Piiratud on ka erivajadustega laste võimalused.

Huvitegevuse mõiste alla kuulub nii erinevates ringides tegutsemine kui ka huvikoolides osalemine väga erinevates valdkondades: kultuur (sh kaunid kunstid, kultuuriväärtused) kui ka näiteks sport, loodus- ja täppisteadused.