Õnne lugu

Õnne Pillak on poliitik, kes oskab inimesi kuulata, suudab neid mõista ja leida lahendusi. Ta võitleb parlamendis kirglikult oma veendumuste eest, aga hoolitseb sama pühendunult oma kaksikutest poja ja tütre eest, kas paitades hellalt nende pead või püüdes leida rahumeelset lahendust mörisevatele erimeelsustele. Kui teed, siis südamega – see on Õnne moto, ja süda on tal õige koha peal.

Õnne on pärit Nõmmelt ja seal pool oma elust elanud, käinud seal lasteaias ja koolis. „Mulle meeldib Nõmme tohutult. Siin on palju ilusaid mälestusi. Ja muidugi uhkustunne, kui mõtlen, et olen saanud käia (Kivimäe) koolis, mille üks rajaja on minu vanavanavanaisa Madis Reimann.” Veel on Õnne õppinud EBSis avalikku haldust ja rahvusvahelist äri.

Oma poliitikuteed alustas Õnne Nõmme linnaosakogust, kus võitles kirglikult Nõmme rohelise elukeskkonna hoidmise eest. „Mul ei lähe kunagi meelest, kui Rahumäe põhikoolis oli Harku rabasse planeeritava sõidutee avalik arutamine ja linnaplaneerimise ametnik soovitas mul 25 aastat vanemaks saada, et küll ma siis saan aru, miks seda teed on vaja. See võis olla umbes 13 aastat tagasi. Ma ei lasknud ennast tema arvamusest häirida ega jätnud oma jonni. Nüüd on nii Pääsküla kui ka Harku raba kaitse alla võetud,” muigab ta.

Kui küsida, mis on tema lemmikamet, siis vastab ta sooja naeratuse saatel, et olla armastav ema oma lastele. „On suur väljakutse leida tasakaal, et olla piisavalt leebe ja vajalikul määral range ema. Lasta lastel omal käel avastada ja õppida, mitte lämmatada ja liialt suunata väikeste inimeste omaloomingut kasvamisel, kuid samal ajal neid hoida ja kaitsta,” selgitab ta, lisades elavalt, et küllap iga lapsevanem teab seda hästi omast käest.

Sama palju kui laste kasvatamist naudib ta oma tööd poliitikuna. „Mulle tõesti meeldib, mida ma teen. Mõtlen seda siiralt, sest vaatamata hulgale eelarvamustele on poliitikuametis võimalik teha palju head, kui on tahtmist ja jõudu. Olen seda kõige enam kogenud Tallinna linnavolikogus, mille liige olin 12 aastat.” Tallinna linnavolikogus töötas Õnne selle nimel, et lasteaia kohatasu kaotataks ning et tõuseks lasteaiaõpetajate ja õpetajate abide palgad. Samuti on Õnne võidelnud välja erahuvikoolide toetuse taastamise. Olnud initsiaator, et suureneks kaksikute sünnitoetus. Hoidnud kätt pulsil, et Nõmme rabad saaksid kaitse alla võetud ja et lasteaedade õuealad saaksid korraliku välisvalgustuse kiiremini kui 18 aastaga.

Kristen Michal, Riigikogu majanduskomisjoni esimees, Tallinna linnavolikogu aseesimees: “Nagu laulus öeldakse: ikka naised teevad Eestis ikka kõik raskemad tööd. Õnne on endale südameasjaks valinud riiki hõlmavad sotsiaalteemad ning lastega perede rõõmud ja mured. Meie meeskonnas on ta oluline sisuline tegija, töövõitudeks pealinnas lasteaedade välishoovide valgustamine ja õpetajate palgatõusu varasemaks toomine. Õnne on panustanud suurde ideesse, et haridus oleks ühtne, riigikeelne ning kohatasuta juba lasteaiast, 854 eurot on igale perele suur raha. Kui küsid endalt, keda valida, ja veel ei tea, siis vali Õnne, ta seisab kindlalt selle eest, mida lubab enne valimisi, ning alla ei anna.”

Alates 2021. aasta kevadest on Õnne Riigikogu liige, kus ta on keskendunud peredele, tervisele ning haridus- ja sotsiaalvaldkonnale. „Olen pühendunud sellele, et Eesti oleks turvaline, sõbralik ja avatud riik, kus inimesed on hoitud ja hinnatud ning lastel ja nende emadel, isadel, vanavanematel on hea elada, õppida ja pensionipõlve veeta.”

Kui Tallinna volikogus keskendus Õnne peamiselt lastega peredele, siis viimastel aastatel Riigikogus on tema südames kasvanud mure inimeste toimetuleku ja vaimse tervise pärast.

Siim Kallas,  endine Euroopa Komisjoni asepresident, Riigikogu liige: “Olen alati imetlenud Õnne oskust ja tahtmist inimestega töötada. Ta oskab inimesi kuulata, suudab neid mõista ning leida lahendusi. Tal kogemusi, energiat ja tahet Eesti inimeste heaks töötada. Õnne on hea valik.“

Siin on eesmärgid, mida ta Riigikogus soovib järgmise nelja aasta jooksul teoks teha.

Keskmine vanaduspension 1000 eurot ja üksi elavale pensionärile 13. pension

Suurim mure on tal pensionäride pärast, kelle toimetuleku teeb meeletu toidu- ja tarbekaupade hinnatõus ning energiasõda veel raskemaks. Eriti veel neil pensionäridel, kes elavad üksi või saavad miinimumpensionit.

„Sel aastal jõuab keskmine vanaduspension 704 euroni ja on jälle tulumaksust prii, kuid meil tuleb teha kõik selleks, et järgmise nelja aasta jooksul tõuseks keskmine vanaduspension 1000 euroni.” Õnne usub, et 1000-eurone pension on reaalne, kui riigi rahandus ja majandus on korras.

Üksi elavate pensionäride paremaks toetamiseks peab Õnne õigeks tõsta üksi elava pensionäri toetus sama suureks, kui on keskmine vanaduspension. „Ja siis tuleb vaielda, et mis aitab neid enam, kas maksta korra aastas 13. pension lisaks või jagada see summa 12 kuu vahel ehk nad saaksid lisaks pensionile igal kuul u 60 eurot.”

Samuti ei ole Õnne arvates mõeldav, et pisut üle paarisajaeurose miinimumpensioniga saaks kuu lõpuni hakkama – et oleks arved makstud, vajalikud rohud ostetud ja toit laual. „Euroopa sotsiaalhartaga liitudes võetud kohustuse järgi peaks miinimumpension olema vähemalt 421 eurot. Meil on u 28 000 inimest, kelle pension jääb sellele alla. Neid inimesi ei saa jätta hooleta. See tuleb korda teha.”

Ivi Eenmaa, Eesti Rahvusraamatukogu institutsiooni looja, Riigikogu liige: „Õnne Pillak on poliitikas oma südameasjaks valinud kõige raskema valdkonna – seista inimeste eest, kes veel ei oska  nagu  ka kõigi nende eest, kes enam ei jaksa. Julgen isegi öelda, et lapsed ja eakad  on meie ühiskonnas kõige kergemini  haavatavad, sest mõlemad sõltuvad kõigist neist, kes on nende ümber. Õnne on sotsiaalvaldkonna uue, noore ja vana taagast vaba põlvkonna esindaja Riigikogus. Olles ise kaksikutest ema, teab ta hästi, millesse peab  tänases Eestis rohkem panustama ja mis aitab peresid. Need on eelkõige erinevad teenused  kasvavale põlvkonnale ja eriti erivajadustega lastele. Oleme Õnnega koos tegutsenud aastaid Tallinna linnavolikogus, usun ning usaldan tema teadmisi ja jõudu sotsiaalpoliitika kujundamisel Eestis. Ta on inimene, kel on süda õiges kohas uute väärtuste loomisel.“

700 eurot tulumaksuvaba miinimumi kõigile ja lihtne maksusüsteem

Õnne toetab maksuküüru kaotamist, et inimestel jääks rohkem raha teenitud palgast kätte ja nad saaksid ise otsustada, kuidas oma tööga väljateenitud palka kasutavad.

„Ma arvan, et ei ole õige, et näiteks üksikvanemalt, kes mitmel kohal pingutab parema äraelamise nimel, temalt siis riigi karvane käsi hakkab ümberjagamiseks võtma ära lisapingutusega teenitud raha suurema tulumaksuga. See on inimeste ebaõiglane karistamine.”

Andrus Ansip, pikaaegne Eesti peaminister ja endine Euroopa Komisjoni asepresident: “Poliitika on meeskonnatöö. Üksi ei jõua poliitikas kaugele. Õnne on lahendustele orienteeritud poliitik, kes päriselt kuulab, mõtleb kaasa ja argumenteerib faktipõhiselt. Õnne on sihikindel ja töökas. Mina valiksin Õnne!“

Lasteaia kohatasu kaotamine

Tallinna volikogus võitles Õnne selle eest, et lapsevanemad ei peaks maksma lasteaia kohatasu. Sammhaaval on hakatud selle poole liikuma. „Lasteaia kohatasu tuleb kaotada. Pole loogiline, et meil on kõrgharidus tasuta, aga kõige väiksemad peavad lasteaias käimise eest maksma. Oleme seda omavalitsusjuhtidega arutanud ja ka nende meelest on mõistlik, et riik võtaks selle kulu lapsevanematelt enda kanda.”

Lisaks lasteaia kohatasu kaotamisele on Õnnele oluline, et korda saaks tehtud vanemapuhkuselt naasnud vanemate haigus- ja hooldushüvitise maksmine. „Seda tuleb hakata maksma vanema tegeliku sissetuleku järgi, mitte alampalga järgi nagu praegu.”

Eelmisel aastal tundeid tekitanud peretoetuste tõusu peab Õnne vajalikuks, sest see on võimalus pakkuda lastega peredele suuremat kindlustunnet olukorras, kushinna- ja energiasõda nende sissetulekuid otsast söövad. Eriti vajalikuks peab ta üksikvanemate toetuse tõusu, mis aastakümneid oli olnud muutumatu. „Üksikvanemad on lastega peredest kõige suuremas vaesusriskis ja nad vajasid väga riigilt suuremat tuge.”

Õnne ei salga aga ka seda, et lasterikka pere toetuse suurenemine jätab ühe ja kahe lapsega pered kehvemasse majanduslikku olukorda. „Minu meelest tuleb see korda teha ja tõsta kõigile lastele lastetoetus võrdseks, sõltumata peres kasvavate laste arvust. Teiseks peab riiklik lisatugi arvestama eelkõige laste ja lastega perede vajadusi. Nii saame pakkuda rohkem tuge neile, kes seda tõeliselt vajavad, näiteks üksikvanemad ja erivajadustega laste pered.”

Andres Sutt, endine ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister: “Tean Õnnet kui tulihingelist laste ja üksikvanemate toimetuleku eest seisjat Riigikogus ja Tallinna volikogus. Miks on Õnne laste teemadel veenev eestkõneleja? Sest tal on omal kaksikud kodus ja ta teab, mida peab muutma nii riigi kui ka omavalitsuse tasandil, et Eesti laste tulevik oleks kindlam ja helgem.“

Mitmike perede riigipoolse tugisüsteemi ülevaatamine

Elu on andnud Õnnele võimaluse kogeda topeltrõõmu. Kuid teiselt poolt näidanud kitsaskohti, mida tähendab see, kui perre sünnib korraga rohkem kui üks laps. Õnne sõnul ei ole mitte kõik vanemad heas mõttes pöörased, kes saavad mängleva kergusega sellega hakkama. „On palju peresid, kelle jaoks kaksikute, kolmikute või enamate laste saamine on väljakutse juba sellepärast, et kaksikud on tihtipeale enneaegsed ja suuremate terviseriskidega. Rääkimata esimestel aastatel suurema tähelepanu, aja ja raha vajadusest.”

Mitmike sündi kirjeldab Õnne rõõmuna, mis piltlikult öeldes kukub perele sülle ja mida ette planeerida on võimatu. „Tean, mida see tähendab ja millised on väljakutsed. Tahan tulevastele mitmike peredele luua võimalused, et nn kohanemise aeg läheks võimalikult muretult. Et nad saaksid abi, mida vajavad. Ka need pered, kuhu sünnivad kaksikud.”

Signe Riisalo, sotsiaalkaitseminister: “Õnne on kohaliku poliitikuna Tallinnas aastaid seisnud laste ja lastevanemate heaolu eest. Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmena on ta olnud avatud perede muredele, sõnaks lastega perede esindamisel Riigikogus ja avalikus ruumis. Inimesena on Õnne aus, avatud ja töökas ning just sellisena on ta ka pühendunult poliitikas.”

Vaimse tervise abi kättesaadavaks

Õnne sõnul on oluline, et koostöös perearstide ja kohaliku omavalitsusega peab kogukonna tasandil olema inimestele kättesaadav ka psühholoogiline nõustamine juba enne inimese jõudmist meditsiinisüsteemi. „Viimaste aastate kobarkriis on vaimse tervise jäämäe vee alt välja toonud. Ühelt poolt on avanev pilt raske ja kurvaks tegev. Teiselt poolt on probleemi tunnistamine võimalus selle lahendamiseks.”

Õnne jaoks on oluline, et viimase kahe aasta tehtu edasi areneks ja et kõigile soovijatele oleks vaimse tervise abi kättesaadav. „Meil tuleb edasi minna kogukonna psühholoogide toetamisega. Vaimse tervise esmaabikoolitus peab olema kõigile kättesaadav, laste ja noortega tegelevatele inimetele võiks see olla kohustuslik. Ning muidugi vanemate vaimse tervise toetamine ja nende koolitamine. Kui vanem tunneb ennast hästi ja oskab lapses muutusi märgata ja teda toetada, siis on ka lastel eludžunglis vähem stressi.”

Liina Kersna, endine haridusminister, Riigikogu kultuurikomisjoni esimees: “Õnne on meie fraktsioonis seisnud väga teadlikult laste ja noorte vaimse tervise eest. Mida teadlikumad on täiskasvanud vaimsest tervisest, seda paremini on hoitud ka meie lapsed ja noored. Just sellepärast toetas Õnne peaasi.ee loodud vaimse tervise esmaabikoolitust haridustöötajatele.”

Kui Sa toetad:

• maksuküüru kaotamist
• lasteaia kohatasu kaotamist
• vanemapuhkuselt naasnud vanema haigus- ja hooldushüvitise kordategemist
• pensionite tõstmist 1000 eurole
• üksi elavale pensionärile 13. pensioni maksmist
• mitmike perede tugisüsteemi korrastamist
• vaimse tervise tugisüsteemi loomist

… siis vali Nõmmel ja Mustamäel Õnne! Kui Sa ise seda teha ei saa, kuid Sinu soovid ja vaated on temaga samad, siis soovita teda julgelt oma sõpradele ja tuttavatele, kes elavad Nõmmel või Mustamäel.