Airis Meier (nr. 329) | Reformierakond

329 Airis Meier

Tartu on heade mõtete linn. Eesti peab olema heade mõtete riik. Viha ja tagurlikkus ei vii meid edasi. Meie, eestimaalased, aga peame liikuma edasi: veelgi parema, targema ja hoolivama Eesti poole.

Minu nimi on Airis Meier. Ma olen sündinud ja üles kasvanud Tartus. Tartu Ülikoolis omandasin ka Magistrikraadi Eripedagoogikas. Paar aastat tagasi omandasin ka MBA Strateegilises juhtimises ja kommunikatsioonis Berliinis. Täpsemalt minu professionaalsest elust võite lugeda siit: https://be.linkedin.com/in/airis-meier-08924717

Miks olen otsustanud kandideerida? 

Mul on viimased aastad olnud selline tunne, et me hakkame kaotama seda Eestit, mida me kõik koos oleme viimased 27 aastat ehitanud. Eestit, mis on vaba, hooliv ning mis võimaldab inimestel rakendada oma potentsiaali ning kus ettevõtlikkus on au sees. Viimasel ajal on pead tõusnud vihkamine ja hirmu õhutamine kõige vastu, mis on vaba ja uudne. Tagurlikud jõud mängivad Eesti jätkusuutlikkusega ja enamgi veel: Eesti rahvast peetakse rumalaks, keda saab lihtlabaste valedega hirmutada. See on alandav ja ma ei aktsepteeri seda. Euroopalikud väärtused pole meid rikkunud, kuigi mõni partei püüab sellist muljet jätta. Vastupidi, tänu euroopalikele väärtustele oleme me taas leidnud oma koha: Euroopas, teiste tarkade rahvaste seas. Me ju kõik tahtsime avatud ja vaba Eestit, mis vaatab läände, mitte itta. Mul on kaks last  ja ma tahan neile jätta Eesti, mis on vaba ja kus elavad õnnelikud ning rõõmsad inimesed.

Mul on teadmised, oskused ja julgus tagurlikkusele, Eestit hävitavatele ning eestlust määrivatele eksperimendele vastu astuda. Meie inimesed on kõige tähtsamad, elagu nad Eestis või eemal. Nad kõik väärivad paremat haridust, paremat tervishoidu ja targemat riiki. Eesti on suurem kui üks geograafiline punkt maakeral. See peab nii jääma!

Riiki peab juhtima kaasavalt

Üks minu üldisematest eesmärkidest on tuua Riigikokku uut poliitilist kultuuri, mis võimaldab arutleda ning kuulata. Praegune inimeste peaaegu, et sunniviisiliselt "õnnelikuks tegemine" ei ole kohane. Kogukondade tähtsust otsustusprotsessides tuleb jõudsasti suurendada. Olgu see läbi kaasa eelarve või tagasiside uuringute menetluses olevatele seaduseelnõudele. Kogukonnad teavad ise paremini, mis neile on parem. Otsustusprotsessi tuleb muuta avatumaks ja kaasavamaks. 

Iga eestlane loeb, elagu ta Eestis või välisriigis 

Samuti on minu eesmärk likvideerida põhiseaduslik vastuolu kodakondsuse seadusega, mis kohustab sünnijärgsetel Eesti kodanikel valima oma ema ja isa kodakondsuse vahel, kui passe juhtub olema kaks. Kõik eestlased on olulised, elagu nad Eestis või eemal. Me kõik koos teeme Eesti suuremaks. 

Nii nagu paljud teisedki, olen ma olen juba 15 aastat töötanud Euroopa Parlamendis ning seisnud seal Eesti huvide eest. Euroopa Liidu poliitika on Eesti sisepoliitika. Euroopas otsustatakse, kas Eesti töölised saavad vabalt oma teenuseid ja kaupu müüa üle terve Euroopa. Euroopast jagatakse ka põllumajanduse, taristu, aga ka üliõpilaste ja loovate töötajate Euroopas liikumise jaoks vahendeid. Eesti saab Euroopa Liidust palju rohkem kui ta ise sinna sisse paneb ning Eesti huvide nimel töötavad väga paljud ametnikud erinevates institutsioonides. Paraku on nad ise tihti varjus. Rääkimata neist tuhandetest eestlasetest, kes igal sammul esindavad ja tutvustavad Eestit maailmas. Väikese Eesti suveräänsuse tagatis on meie inimesed üle maailma ja Eesti enda avatus maailmale. 

Riigivalitsemine peab olema mõistuspärane ja usalduslik

Ma usun, et eestlased hindavad vabadust väga kõrgelt, aga ka seda, et asjad on kindlalt paigas. Et saab situatsiooni usaldada. Veel paar aastat tagasi oli see nii. Kasvõi näiteks see, et oli teadmine, kuidas arvutada tulumaksu. Selline kindlus on täna kadunud. Ratase valitsus lausa eksperimenteerib Eesti riigiga. See ei tekita kindlustunnet. On vaja stabiilsus riigijuhtimisse tagasi tuua - ja mõistus.

Samuti vajab Eesti veelgi enam innovaatilisust, mis võimaldab teatud paindlikkust sellistel aladel, mis on dünaamilised, näiteks haridus, tervishoid ning tööturg. Väikese riigi võimalus olla riigijuhtimises avatud uuendustele on eelis teiste palju suuremate riikide eest.

Minust

Poliitika, laste ja põhitöö kõrvalt jääb natukene aega ka tegelda spordiga, lugemisega ning reisimisega. Mulle meeldib avastada uusi kultuure, mis avavad silmaringi. Nädalavahetuseti, kui rohkem aega on, tegelen eksperimentaalse vaaritamisega. Üks hobi on mul veel: mulle meeldib vanadest asjadest uusi meisterdada ja üleüldse meeldib mulle otsese mõttes ehitada, ümber ehitada ja luua. Selleks kahjuks tihti napib aega. 

Minu käest on küsitud, et kuidas ma seda kõike jõuan. Minu kaks poega: 10-aastane Matis ja 9-aastane Lenno, on toredad Eestit südamepõhjani armastavad jõnglased, kes suudavad mind üllatada iga päev. Nemad annavad mulle energiat ettevõtmisteks, mis teevad inimesed rõõmsaks. Ma korraldan heategevuslikke üritusi, korjandusi ja sotsiaalseid kokkusaamisi, mis ühendavad inimesi.

Rääkides unistustest, siis minu jaoks unistused muutuvad ajas ja see on hea. Täna unistan sellest, kuidas ma ütlen oma poegadele: "Ära tegin! Te ei pea enam kunagi oma Eesti kodakondsusest loobuma" .

Kui see etapp läbi, eks siis leian uue unistuse, mille poole pürgida.

Koos teeme Eesti paremaks ja suuremaks. Ole osa meeskonnast!

5068011