Annely Akkermann (nr. 343) | Reformierakond

343 Annely Akkermann

Ma kandideerin, sest ma tahan luua ilusat Eestit. Me kõik loome Eestit iga päev iga oma mõtte, sõna ja teoga. Kui meie teod on kantud armastusest, saab tuleviku Eesti olema ilus. 

Praegu lõpetav valitsus on tekitanud maksusegaduse, mille tõttu Eesti elanike aktsiisikulu liigub Läti maksutuluks ning tulumaksuseaduse tegelikku ebaõiglust kogevad maksumaksjad praegu 2018. aasta deklaratsioone esitades. Bürokraatiarägastik aina tiheneb ning “tasuta asjade” nime all pihustatakse maksumaksjatelt kogutud raha üle Eesti laiali.

Eesti vajab mõtteviisi muutust, et maksude kehtestamisel vaadataks ka naabermaade ning meiega konkureerivate riikide sarnaste maksude suurust ja mõju meie majandusele.

Eesti vajab mõtteviisi muutust, et tasuta asju, sealhulgas tasuta ühistransporti, ei ole olemas. Tasuta asjade eest on tasunud maksumaksjad. Riigi tugi peab jõudma nendeni, kes seda tõepoolest vajavad. Ühistransport ei pea olema tasutud kõigile, vaid neile, kes seda tõesti vajavad.

Valijad võiksid mind eelistada seetõttu, et olen elukogenud, õppinud, ennast tõestanud ja välja puhanud. Energiat on palju. Kolme sõnaga – elu parimas vormis. Valija jaoks kindla peale minek.

Ma olen teinud 14 aastat igapäevast tööd äri- ja finantsjuhina turismi- ning meretranspordi valdkonnas. Ma olen 19 aastat osalenud poliitikas – Kihnu Vallavolikogu liige ja vallavanem, Pärnu Linnavolikogu liige ja abilinnapea rahanduse alal, Riigikogu liige. Juhina olen ma uuenduste ellukutsuja. Minu asutatud turismiettevõte AS Kihnurand on Kihnu vanim, kuid kahtlemata eeskujuks paljudele tänastele turismitaludele saarel. Kihnu vald muutus minu ametiajal kolhoosikontorist kaasaegseks kiiresti arenevaks omavalitsuseks. Kui ma Pärnu linnavalitsuses rahanduse alal tööle asusin, oli linna eelarve ca 10% puudujäägis, tuli koondada ja reformida, luua uus eelarvestamise süsteem. Tagantjärele võib toona riskantseid plaane õnnestunuks lugeda. Linn on majanduslikult heal järjel.

TUGEVAST RIIGIST

Iga riigi kõige tähtsam ülesanne on julgeoleku, rahu ja stabiilsuse tagamine oma inimestele.

Ma olen majanduspoliitik ja seetõttu toonitan, et majanduslikus mõttes tähendab see tasakaalus riigieelarvet ja valitsuse reserve. Headel aegadel tuleb koguda reserve, et kriisi korral oleks võimalik välja maksta kasvavad sotsiaaltoetused, pensionid ja riigitöötajate palgad ning turgutada riigitellimustega ettevõtlust. 

MAKSUDEST

Maksud on majanduse mängureeglid ja need peavad olema mõistlikud, selged ja õiglased. Mõistlik on alandada alkoholiaktsiisi ja tuua raha Lätist tagasi. Õiglane lahendus on anda 500 eurot tulumaksuvabastust kõigile palgasaajatele, siis ei osutu ühekordseid väljamakseid (haigusleht, koondamishüvitis, sünnitusleht) saavad töötajad kohe kõrgepalgaliseks, kelle ühekordselt tulult peetakse kinni juba varem saadud tulumaksuvabastus.

Õiglane on anda 500 eurot tulumaksuvabastust ka pensionäride palgatulule, sest töötav pensionär maksab ju samuti sotsiaalmaksu ehk iseendale pensioni. Tulumaksu kinnipidamine iseendale makstavalt pensionilt on topeltmaksustamine ning tuleb lõpetada.

Selged, õiglased ja mõistlikud reeglid panevad majanduse kasvama ja see majanduskasv peab jõudma kõigini.

KERGEST RIIGIST

Nõustun Riigireformi Sihtasutus järeldusega, et peaaegu ainuke meist sõltuv faktor riigi arenguks ja heaolu kasvuks on kokku tõmmata avalikke kulutusi, vähendada bürokraatiat ja piiranguid ning avada seeläbi tee suuremale initsiatiivile, ettevõtlikkusele ja tootlikkuse tõusule. Lõppkokkuvõttes tähendab see ka paremat maksulaekumist ja kogu ühiskonna jõukuse kasvu.

Väga toetan ka nende väljapakutud põhimõtet, mille kohaselt seatakse iga uue koormava õigusnormi kehtestamisel eesmärgiks vähemalt kahe vana samaväärse õigusnormi tühistamine. Vähem bürokraatiat tähendab ka väiksemat arvu bürokraate nii riigiaparaadis kui ka ettevõtetes, kes neid regulatsioone peavad täitma. Reformierakonna programmi loomise käigus kohtusin paljude ettevõtjatega. Kõigilt kohtumistelt jäi kõlama refrään – selgemad põhimõtted, vähem reegleid ja nende rangem jälgimine, et konkurents oleks ausam.

LOODUSKAITSEST

Looduskaitse on eelkõige loodusega kooskõlas elamine. Mitte üksnes prügi hoolsam sorteerimine, vaid vähem prügi vähem tekitamine. Kalevi Kulli sõnul peaks inimene elama nii, et temast ei jääks maa peale jälgi, mida loodus ei suuda “ära süüa”.

Uusaeg õpetas ressursse loodusest ammutama, tõi kaasa tööstusrevolutsiooni. Täna teame, et inimene suudab endale sobiva elukeskkonna hävitada tervel planeedil. Samal ajal tunneb ka kõige säravam ja mitmekülgsem teadlane loodusest õige väikest osa. Arvatakse, et Eesti liigirikkuse moodustavad umbes 35 000 liiki ning nendevahelised seosed ja sümbioos. Praktiliselt hoomamatu. Ainus, mida inimene tänapäeva teadmiste pinnalt saab teha, on õppida elama loodusega kooskõlas ja arenema nii, et me ei muudaks looduskeskkonda endale elamiseks ebasobivaks.

Mahedale, pestitsiidide ja herbitsiidide vabale põllumajandusele ei ole tegelikult alternatiivi. Iseendale toidu kasvatamine ja metsaandide korjamine võiks olla levinum harrastus. Teadlik toidu ostmine kodumaistelt mahetootjatelt võiks olla ulatuslikum. Eesti sordiaretajatelt tuleb igal aastal mõni uus sort, mida mahetootjad võiksid võtta oma põllule, et inimeste toidulauda rikastada. Mida lähemalt osta, ükskõik mida – toitu, riideid, kütet –, seda kasulikum kogukonnale ja looduskeskkonnale, lõpuks igaühele meist.

MINUST

Minu kodu on Kihnu saarel Pärnumaal, kus meie suguvõsa on elanud juba üle 300 aasta. 

Olen ema ja tütar, õde ja tädi, sõber ja elukaaslane. Olen ettevõtja ja finantsist. Olen väikelaevajuht, merepäästja ja reamees. Mulle meeldib lugeda ja mõelda, eriti inimesest ja loodusest.

5055172