Kristen Michal (nr. 226) | Reformierakond

226 Kristen Michal

KES ON KRISTEN MICHAL

Kristen Michal on Reformierakonna Tallinna ringkonna juht ja Linnavolikogu fraktsiooni esimees. Sündinud Tallinnas, kolme lapse isa, kaitseväe reservohvitser, erialalt jurist. Eelmise valitsuse majandus- ja taristuminister, varem justiitsminister.

Kristen on pärit Õismäelt, seal lasteaias ja koolis käinud ning seal 30 aastat elanud. „Õismäe meeldib mulle. Palju rohelust, ükski koht ei ole jalutamiseks liiga kaugel ning sportimisvõimalused on lastele head. Minu lapsepõlves oli põhikohaks hoov või Õismäe tiik, kus sai joosta, suusatada, kelgutada. Jalgpalliväljakutel ja hoovides sai alati palli taguda, vahel ka Harku radadele suusatama minna või sõpradega bussiga Kakumäele ujuma sõita,“ meenutab Kristen kodukanti.

VAATA : Kristeni kokkuvõte neljast aastast valitsuses majandus- ja taristuministrina ning plaanidest tulevikus

Siim Kallas, Euroopa Komisjoni asepresident, Reformierakonna auesimees:
"Kristeniga olen mitmel etapil koos töötanud. Töökas, kohusetundlik, süstemaatiline mees. Õismäel kunagi elanuna võin soovitada, hea valik.“

Noorest peast teenis Kristen raha metsatöödel, mööbli peitsimisega, tänavakaubanduses ning autode remontimisega. „Mulle meeldis asju ise teha. See andis sõltumatuse ja teadmise, et juhtugu mis tahes, saan hakkama. See teadmine annab väe ka keerulisemaid asju teha. Hakkad peale, teed südamega, pingutad ja tihti ka õnnestud. Sellise suhtumist hoian ka tööd tehes - julgust kaugemale vaadata, uusi asju ette võtta ja inimlikku suhtumist lahendamist vajavasse. Igal otsustajal ja juhil tuleb keerulisi hetki, et saada hea tulemus, peavad põhimõtted ja meeskond paigas olema,“ sõnab tänaseks kahel korral minister olnud mees.

Kristen on olnud ka Kristiines asuva Lilleküla Gümnaasiumi hoolekogu esimees ning asutanud kooli toetava lastevanemate seltsingu. „Kandideerisin nooremana Kristiine piirkonnas ja läks noore inimese kohta hästi, osutusin valituks halduskogusse, kus olin aseesimees malekorüfee Iivo Neile. Mingil hetkel tekkis hea ühendus Lilleküla Gümnaasiumi perega. Kooli hoone ja staadion polnud tollal mitte just kõige paremas korras, aga direktori ja koolipere silmis paistis kõva säde korda luua. Tegimegi koos. Panustasin aidates selleks leida vajalikke vahendeid ning koondada lapsevanemaid. Põhilise, kooli toredaks edukaks tegid ikka kooli õpetajad, juhid ja õpilased. Hiljem hea on näha, kui millelegi, millega oled seotud, läheb ka hästi edaspidi“ meenutab ta Lilleküla Gümnaasiumi hoolekogu eestvedamist.

Oma valimisringkonna kolmandat piirkonda Põhja – Tallinna teab Kristen samuti hästi, lühiajaliselt seal elanuna, lisaks mitu aastat veetnud ülikoolis käies. Kõik muu siiski kahvatuvat selle kõrval, et just selles linnaosas on kaks tema elu kõige emotsionaalsemat sündmust kolmest asetleidnud. Vihjeks võib öelda, et need on toimunud Pelgulinna sünnitusmajas.  

Lastega sügiseses Loomaias

 

Majandus- ja taristuminister, olulise valdkonna juhtimiskogemused

2015. aastast 2016. aasta lõpuni oli Kristen Vabariigi Valitsuse liige, majandus- ja taristuminister. Valdkond oli raske ning ajalehed nimetasid ta sõbralikult sapööriks, kes teeb kahjutuks tema valdkonda jäetud miine. Kristen ise ütleb, et ta ei kahetse päevagi, töö oli põnev ja tehtud sai palju. „Tehtud sai tõesti hulga. Ettevõtjatega koos käivitasime nullbürokraatia, igasugu tarbetute ja totrate aruannete ärakaotamise. See läks nii suure hooga käima, et ühel hetkel oli meil laua taga juba pea pool valitsust ja suured ettevõtlusorganisatsioonid. Lõikusime bürokraatiat ja seda peab jätkama,“ sõnab ta.

Kristenil on mitmete suurte kriiside lahendamise kogemus. Estonian Airi pankrotini viinud Euroopa Komisjoni otsusele järgnenud päeval korraldati suur päästeoperatsioon, et kõik Eesti inimesed koju saaks ja siin olevad külalised oma sihtkohta jõuaks. Mitmekümnes lennujaamas olid Eesti inimesed väljas, juhatamas ja abistamas. „Planeerisime nii palju kui on võimalik olukorras, kus sa pole milleski lõpuni kindel. Tegime majandusministeeriumiga koostööd välisministeeriumi, politsei, turismiettevõtete, meediakanalite ja veel sadade inimestega. Operatsioon oli suur ja keegi töötunde ei lugenud,“ märgib endine majandusminister.

Tulemus oli hea, inimesed ei jäänud hätta, kõik said koju. Euroopas nimetati seda ajaloo kõige sujuvamalt korraldatud päästeoperatsiooniks, mis lennuettevõtte sulgemisele järgnenud. Kristen viitab tänuga hoopis meeskonnale, ajakirjanike abile info jagamisel ning turismiettevõtetele, kes veetsid pikki päevi sasipundart harutades.

 

Nordica asutamine

Kriisijärgselt asutati 2016. aastal uus rahvuslik lennuettevõte Nordica. Kristen meenutab, et selle eesmärk oli üks: Tallinnast lendamisel peab olema sihtkohtade ja piletihindade valikul konkurents. „Riik ei pea olema ettevõtja kohas, kus turg toimib, minu parempoolsed vaated on selles üldteada. Asutasime ettevõtte, et Tallinn ei oleks teivaspeatus, kus reisijal pole muud valikut. Eesti edu sõltub paljuski headest ühendustest, konkurents Tallinna lennujaamas hoiab ühendused head ja hinnad arukad,“ rõhutab eksminister konkurentsi tähtsust lennunduses.

Tänaseks on Tallinna lennujaamas korralik konkurents ning mõned on praegust aega nimetanud kliendi vaatest lendamise kuldajaks. Palju sihtkohti, toimiv turg, konkurents pakkujate poolt. Konkurentsi vajalikkust näitab lihtne fakt, et kui Nordica lõpetas Kopenhaageni liini teenindamise, siis sinna üksi lendama jäänud suurettevõte vähendas lendude arvu ja piletihinnad tõusid.

 

Uued praamid Eestisse ja põlevkivituru kriisi lahendamine

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit juhtides tuli lahendada ka ülesanne, kuidas tagada inimeste vedu mandri ja suuremate saarte, Hiiu- ja Saaremaa vahel. See võttis palju energiat, kuid tulemus on see, et kui Kristen lahkus ministeeriumist riigikokku, oli ta süda rahul. Talle jäetud probleem oli lahendatud ja saarte vahel sõidavad nüüd uued laevad. Vahel tuli mõõtu võtta ka loodusjõududega. Kui meretase langes Eestis kümneteks päevadeks anomaalselt madalaks, leidsid hiidlased ja ministeerium lahenduse, kuidas laevakanal sügavamaks teha ja ikkagi hakkama saada.

Suur, Eesti majandust ja energeetikasektorit puudutanud maailmamõju oli naftatoodete hinna järsk langus. See viis olukorra Ida-Virumaal nii kaugele, et tuli sulgema hakata kaevandusi ning tootmisi. Maakonnas, kus tööpuudus niigi kõrge, on lootuse puudumine halvim võimalus. Kristen oli üks eestvedajaid, kelle sammude tulemusel kehtestati riigis uus maavarade maksustamise süsteem. See aitab raskel ajal ettevõtetel tööhõivet hoida ja hakkama saada ning parematel aegadel makstakse sellevõrra rohkem, kui toote hind kõrgemal. Selle tulemusel hakkasid asjad Ida-Virumaal taas pisut optimistlikumas suunas liikuma.

 

Haabersti ja Russalka ristmikud ning Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks

Kristen peab oluliseks, et ta sai olla minister, kelle ajal said eelarvesse kaua oodatud Haabersti ja Russalka ristmikud ning Gonsiori tänava laiendus. Ta ei salga, et need on läbimurded, mida Tallinna inimesed pikalt ootasid. Ajalukku läheb ka Tallinna-Tartu maantee neljarajaliseks ehitamine Mäoni. See on vaba Eesti ajaloo suurim teetaristu ehitus, mis algas 2017. aastal ning mille maksumus on 170 miljonit eurot. Selle tulemusel saab Tartu Tallinnale viis kilomeetrit lähemale, sõiduaega hoitakse kokku kümme minutit ja tõusevad nii liiklusohutus kui sõidukiirus.

Justiitsministrina vägivalla vastu ning reforme vedamas

Meenutades oma varasemaid töid ja tegemisi, on Kristenil veel üks suure reformi läbiviimise kogemus. 11 aastat oodati ja prooviti Eestis avalikku teenistust kaasajastada. Kristen oli justiitsminister, kellel see viimaks õnnestus. Arutelud olid pikad ja kaasarääkijaid palju, kuid lõpptulemus sai hea: avalik teenistus on kaasaegsem, segased lisatasud kadusid, rohkem hakati korraldama avalikke konkursse.

Kristeni vedamisel hakkas Eesti riik perevägivalla teemasse tõsisemalt suhtuma. Ta suutis prokuratuuri ja politsei panna tõhusalt tööle, tekkis usaldus, et muret võetakse tõsiselt. Samuti seadustati tema abiga inimkaubanduse ohvrite kaitseks vajalikud reeglid. Kristeni juhitud justiitsministeerium oli esimene riigiinstitutsioon, kellele anti austusena Eesti Naisteühenduste Ümarlaua valge lindi auhind.

Tema justiitsministriks olles tehti veel mitu märgilist sammu. Esimene riigi keskasutus kolis Ida-Virumaale, milleks oli ministeeriumi vanglate osakond. Seadusesse pandi suure töö tulemusena kirja, kuidas seksuaalkurjategijaid saab edaspidi keemiliselt kastreerida.

Kalle Laanet, endine siseminister ja politseijuht:

"Kristeni ministriks olles juhtus ühtäkki nii, et perevägivallaga hakkasid tõsiselt tegelema nii prokuratuur kui politsei. Olen teemaga pikalt tegelenud ja võin öelda, et see oli oodatud läbimurre. Ega ilmaasjata sel ajal justiitsministeeriumile naisteorganisatsioonide poolt valge lindi auhinda antud, Kristen ajas õiget asja,"

 

Riigikogu liikmena Tallinna-Helsingi püsiühendust loomas

Riigikogus on Kristen majanduskomisjoni liige ning tegeleb talle südamelähedaste teemadega majandusvaldkonnas, olgu selleks siis energeetika, transport või liikluskindlustus. Kristen lõi parlamendis ka Tallinna-Helsingi püsiühenduse rühma. Selle eesmärk on jätkata varem ministrina alustatud plaani ja luua kahe pealinna vahel uus püsiühendus. „Selline ühendus kasvatab mõlema riigi jõukust. Kujutage ette: 20-30 minutit kiire rongiga, Soome lahe alt liigume kiiremini kui Tallinnas ühest osast teise. See toob siia raha ja kindlasti avardab eestlaste võimalusi mugavalt liikuda,“ sõnab toetusrühma esimees Kristen Michal.

Tallinna Kesklinna vanem

Kristen juhtis 2003. aastal Tallinna Kesklinna arengut, enne kui ta erakonda ehitama kutsuti. Kesklinn oli suur linnaosa, kust tulid linnale arvestatavad tulud, ning noorele mehele oli see tõsine töö. Juba tollal oli linnaosavanemana väljakutseks, mida teha nendega, kes heaga räägitut ei kuula. Tallinnas Tammsaare pargis oli üks ajast ja arust putka, mille ainuke otstarve oli selleks hetkeks prügi koguda ja probleemseid tegelasi kokku tuua. Kristeni eestvedamisel kehtestas linn ennast ning esimest korda ajaloos viis Tallinn kohtu abiga taolise Uus-Vargamäe ehitise minema, saates arve maksmiseks selle ehitise eest vastutavale tegelasele. Otsustavus ei jäänud märkamata, Kesklinna valitsuse töötajad kinkisid Kristenile lahkumisel ka mälestuse sellest sammust ja lubasid lippu sama kõrgel hoida

…ja vabal ajal

Vabal ajal on Kristen kas ninapidi raamatus, trennis või kalal. Mõne aasta jooksul on Kristen läbinud Eesti Kaitseväe reservohvitserikursused ja Kõrgemad Riigikaitse Kursused.

 

 

OLULISEMAD EESMÄRGID 2019 - 2023

Kristen nimetab olulisemate plaanidena kiiremini arstile pääsemist, töötavate pensionäride maksustamise tühistamist, mõistlikku maksusüsteemi ja head ettevõtluskeskkonda, lastega peredele lasteaia kohatasu kaotamist ning Tallinn- Helsinki tunneliga edasi liikumist.

Yoko Alender, arhitekt, linnaplaneerija, riigikogu liige:

„Kristenil on kadestamisväärne töövõime, uudishimu ja otsusekindlus riiki ja Tallinna paremaks teha. Ka mulle on tähtsad uudsed transpordilahendused, lastega perede heaolu ja, et riigi majandusasjad saaks korda. Julgen teda soovitada, sest ta mõtleb avaralt ja uuenduslikult.“

LASTEAIAKOHATASU KAOTAMINE

Meie plaan on kaotada lasteaiakoha tasu. Ühe lapse vanemale tähendab see 715 eurot ja kahe lapse vanemale 1430 eurot kokkuhoidu aastas.

See on põhimõtteline küsimus. Kui haridussüsteem on ühtne ning eestikeelne, siis olgu kõik astmed ka ühetaolised. Täna on kõrgharidus tasuta ning põhiseadus keelab põhihariduses osalustasu. Tallinnas võetakse alushariduses aga tasu, lasteaiakoht maksab 65 eurot kuus ja see tasu tõuseb iga aasta. Viimane kord 8%. Kokku teenib pealinn lasteaia kohatasudest 16 miljonit eurot aastas, üle riigi on see kokku ca. 50 miljonit eurot.

„Näiteks Tallinnas on palju kulutusi mis võiks tegemata olla, et omavalitsus saaks teha otsuse, et väikeste laste arvelt ei tehta lastega perede elu keerulisemaks. Täna on Reformierakond küsimas tuge plaanile kaotada lasteaia kohatasu küsimine üle- Eesti. Reformierakond on vanemahüvitise süsteemi looja ning sellest edasi minnes tuleb mõelda, mida teha, et lastega perede rahaline koormus oleks mõistlik ning lapsi tuleks juurde ilma mureta, kas majanduslikult saadakse hakkama,“ on Kristeni sõnum.

Õnne Pillak, kaksikute ema:

"Mulle idee kohatasu kaotamisest on sümpaatne. Olen kaksikute ema. Kui ausalt küsida, kas 715 eurot ühe lapsega ja 1430 eurot kahe lapsega võiks olla pere jaoks paremini kasutatud kui linnas Tallinna TV ja kahtlaste lepete maksmine, siis vastus on jah. Soovitan Kristenit, tean, et kui tema valitud saab, on see üks lubadustest mis teoks tehakse. Lastega peredele on see tähtis."

 

EESTIKEELNE ÕPE LASTEAIAST

Reformierakond seisab riigis ja Tallinnas selle eest, et eestikeelne õpe algaks juba lasteaiast. Meie vastas on Keskerakond, kes tahab hoopis järeleandmisi venekeelsele haridusele, lubades seda säilitada. Hea keeleoskus annab Eestis kõigile võrdsed võimalused eduks. Uuringute järgi soovivad head eestikeelset õpet ka venekeelsed lapsevanemad. Keskerakonna senine poliitika, kahe kogukonna eraldamine ning „meie“ ja „nemad“ põhimõttel vastandumine pidurdab arengut, korralik eestikeelne õpe aga annab head võimalused ning arendab majandust.

Paul-Eerik Rummo, luuletaja, keelemees, eksminister ja legend:

„Kristeni idee eestikeelsest lasteaiast on tuumakas. Mõeldud on varemgi, aga nüüd on aeg see ära teha, seda enam, et nõudlus on kasvanud. Eesti tuleviku jaoks on see põhimõtteline valik.“

 

PENSIONITÕUS, TÖÖTAVATE PENSIONÄRIDE KÕRGEMA MAKSUSTAMISE TÜHISTAMINE NING KESKMINE PENSION MAKSUVABAKS

Meie plaan on pensionitõus 200 eurot nelja aastaga, 13nes pension üksielavale pensionärile ning tulevikus, nagu Soomes, pension pool keskmisest palgast. Samuti taastame põhimõtte, et keskmine pension on maksuvaba. 

Kristen on tänase valitsusega korduvalt ja üsna tuliselt vaielnud, sest tema hinnangul teeb valitsus väga valesti, kui paneb töötava pensionäri kandma suuremad koormat. „Me kõik teame, mida kauem oled aktiivne, seda tervemalt elad oma elu. Ajal kui Eestis napib kogenud töötajaid ning tegelased tarkade nägudega arutavad, kust tuua töötajaid, annab Keskparteiline valitsus signaali – me ei soovi teid näha töötamas. Töötavate pensionäride kõrgem maksustamine on rumal otsus ja tuleb tühistada,“ on Kristen täiesti veendunud. 

Michal nimetab Keskerakonna hoiakut võtta pensionäridelt suurem panus samaväärseks mõttega kui täisjõus mees nuruks vanaemalt viinaraha. Koos Liis Klaariga ja Tallinna meeskonnaga seisab Kristen ka Tallinnase uute pensionäride teenusmajade loomise eest. 

Vaata videot pensionist, maksudest ja paremast tulevikust.

Liis Klaar, sotsioloog, pensionäride teenusmajade eeskõneleja:

„Tahaksin, et Tallinna pensionäril oleks võimalus väärikalt vananeda. Minu plaan on teenusmajade rajamine, Kristen seda ideed toetab. Kui tema saab linnapeaks, teeme selle ära koos erasektoriga.“

 

MÕISTLIK MAKSUSÜSTEEM, ROHKEM JÕUKUST INIMESELE

Kristen ütleb, et Reformierakonna plaan on lihtne, mõistlik maksusüsteem. See tähendab, et tänane olukord, kus maksusüsteemis on tuhandeid astmeid, ning keegi tea täpselt  millal tulevikus tal tuleb juurde maksta, tuleb muuta arusaadavaks ja mõistlikuks. „Eesti inimeste sotsioloogilised küsitlused näitavad fakti, et üle poole ei pea Keskerakonna loodud maksusüsteemi õiglaseks. Maksusüsteem ei tohi pärssida inimeste soovi ise pingutada või oma teenitut ausalt kasutada. Täna aga paljud ausad inimesed sunnitud olukorda, kus neil on valida, kas ümbrikus osa või ebaõiglaselt suur maksukirves. Nii see jääda ei saa,“ rõhutab Kristen Michal.

Reformierakonna plaan on laiendada tulumaksuvaba miinimum 500 eurot kõigile, ning kaotada segased tulumaksuastmed, mis juba lähiaastail toovad suurele hulgale inimestele täiendava maksukoorma. Samuti on plaan aktsiisid tuua alla, et Lätti minev maksutulu arvestatavas osas tuua Eestisse.

„Eestil on kahe aastaga jäänud tulemata 340 miljonit eurot maksutulu, sest valitsus on aktsiisidega üle piiri läinud. Inimeste protestivaim ning oskus raha lugeda on viinud paljud erinevaid kaupu ostma Lätti. Selle tulemusel on Eestis äraspidiselt saadud kasvanud alkoholitarbimine, mis varasematel aastatel langes ning maksuraha, mida kasutada näiteks meditsiinis, hariduses jääb teise riiki. See tuleb kindlalt ära muuta. Võime tahta olla hea naaber Lätile, pole me lihtsalt veel nii rikkad, et iga aasta sadu miljoneid silmagi pilgutamata sinna saata,“ võtab Michal plaani kokku. 

 

KIIREMINI ARSTILE

Kes meist ei teaks lugu, kus arstile aja panekuks tuleb helistada täpselt teisipäeva hommikul kell 7.00 ja kui saate läbi 7.05, on selle kuu ajad läinud? Reformierakonnal on plaan teha üle-eestiline digiregistratuur, et igaüks saaks registreerida ennast esimesel võimalusel või sobivaks ajaks arsti vastuvõtule. Lisaks patsiendi mugavusele aitab kaasaegne lahendus ka meditsiinis plaane paremini teha ning koormusi jagada. 

Teise asjana soovib Kristen ära teha valveperearstiteenuse. Seda elust enesest tulevate kogemuste põhjal. Nimelt ei õnnestu tööajal alati minna arstile ja kui päev läbi, jääb arstil käimata, mis on halb. Või minnakse EMOsse ehk erakorralise meditsiini vastuvõttu, traumapunkti. Selleks, et lihtsamate muredega saaks ka päeva lõpus ja nädalavahetustel abi on plaan luua valveperearstiteenus, mis Tallinnas näiteks võiks olla igas linnaosas õhtul 20ni avatud ning nädalavahetustel ülelinnalisena avatud. 

Kui sul on küsimusi, kirjuta Kristenile kristenatreform [dot] ee või võta ühendust Facebooki sõnumite kaudu ja küsi lisa. Ning mis peamine – tule valima, sest vaid nii saab Eesti parema tuleviku!

5068429