Mati Raidma (nr. 290) | Reformierakond

290 Mati Raidma

Parema tuleviku nimel on palju veel teha ja mõned asjad on hakanud viimase valitsusega viltu kiskuma. Ühtlasi vajab avatud ja turvalise Eesti ülesehitamine nii energiat kui ka kogemust. Soovin panustada oma teadmised meie riigi tuleviku kujundamisse, kuna minus on olemas Riigikogu liikme töös vajalikud teadmised ja kogemus. Lisaks sellele ka vähem levinud omadused – riigimehelikkus, ausus ja tõsine soov asju paremaks muuta.

Elanikkonnakaitse ja julgeolekupoliitika kujundamine

Tööalaselt sai 90ndatel hakatud looma Eestis seni puudunud tuletõrje- ja päästevaldkonna haridussüsteemi. Selle nurgakivina loodi Väike-Maarja Päästekool, mis kujunes edulooks ja on täna nii Eesti-sisest ja rahvusvahelist koolitust pakkuv õppeasutus, mis toetab ka Lääne-Virumaad kui turvalisust tootva maakonna kuvandit.

Soovin panustada Eesti julgeolekupoliitikasse, seda nii riigikaitse kui siseturvalisuse valdkondades, kuna pääste- ja elanikkonnakaitse teemad on jätkuvalt mulle hingelähedased teemad. Tegusate inimeste panust Eesti turvalisusesse tuleb motiveerida, päästjate ja politseinike palgad tuleb tõsta nende tööd väärtustavale tasemele. Vabatahtlike rolli siseturvalisuse tagamisel tuleb tugevdada ja nende varustatust ning töötingimusi tunduvalt kiiremas tempos parandada.

Uhkustunnet väärivad mitmed tegemised

Eesti taasiseseisvumise algusest ehitasin 14 aastat üles Eesti päästeteenistust, olles sellest 8 aastat Päästeameti peadirektori asetäitja ja 6 aastat peadirektor. Seejärel peale aastast peaminister Ansipi julgeolekunõuniku ametit valiti mind Riigikokku, kus 8 aastat riigikaitsekomisjoni esimehe ülesandeid täites sai pühendatud Eesti julgeolekupoliitika ja laiapindse riigikaitsekäsitluse väljatöötamisele ning hiljem ka keskkonnaministri rollile. Tänases Riigikogus olen õiguskomisjoni liige ja tegelen pääste- ning elanikkonnakaitse valdkondade poliitika kujundamisega.

Päästeala ülesehitamine on kindlasti uhkustunnet väärt. Komandovõrgustiku, häirekeskuste ja ennetusvaldkonna loomise kõrval pean üheks oluliseks saavutuseks päästjate haridussüsteemi loomist ning selleks Väike-Maarjasse Euroopa tasemel päästekooli välja arendamist. Väljaspool Eestit olen viimased 18 aastat ÜRO kriiside hindamise ja koordineerimise meeskonna UNDAC liikmena osalenud nii otseselt kriisikolletes kui ka erinevatel õppustel ning riikide kriisideks valmisolekuvõimekuse tõstmise nõustamistel, hoides niiviisi Eesti ekspertide rahvusvahelist professionaalset mainet.

Minust

Isikliku elu vast parima otsusena sai 31 aastat tagasi võetud Lääne-Virumaalt naine. Nii minu pereelu algas ja ka minu esimene laps, tütar Kristi, sündis Rakveres. Mul on 3 last. Tütar Kristi töötab Euroopa Liidu projektidega Jerevanis, tütar Grete töötab Eestis juristina ning kooliealine poeg Kristjan tahab saada leiutajaks. Abikaasa Heli on õpetaja. Kui on mahti puhata, siis puhkan meelsasti just pere keskel, kas siis kodus või kõik koos reisides. Kõige enam tunnengi uhkust oma ühtehoidva pere üle ning see pole läbi aastate muutunud.

Tean, et kindlustunnet sisendavad eestlastele vaba, iseenda, pere ja kogukonna turvalisust väärtustav ning sellesse panustav kodanik on peamine turvalise elukeskkonna ja kindlustunde kujundaja. Kuidas me kõik saaksime sellisteks kodanikeks ja kuidas riik saaks meid oma ülesannete täitmisega parimal moel toetada, on meie kui kodanike ja meie kui valijate kätes.

5074112