Mati Sadam (nr. 309) | Reformierakond

309 Mati Sadam

Eesti ei lõpe Tallinna piiriga!

Vahel jääb mulje, et vabariigi juhtkonnas kujutatakse ette, et Eesti piir ei ole mitte Valgas , vaid jookseb kuskil Tallinna lennuvälja juurest. Võiks arvata, et see on paljukorrutatud seisukoht ja tegelikult asi nii hulle ei ole. Aga siiski – on küll. Otsuste mudelitest on näha, et need on koostatud reeglina ikka pealinlaste huve silmas pidades. Tallinnast pärit saadikute ja ministrite puhul pole neile midagi ette heita, sest see ongi nende elukeskkond. Muid Eestimaa piirkondi peaks aga esindama inimesed, kes on kohaliku eluga kursis ja kelle puudusi-voorusi ka valija teab. Mina endale hinnanguid andma ei hakka ega peagi seda tegema, sest seda saab teha valija oma häälega. Materjali hindamiseks peaks jaguma - olen olnud Türi kohalikus spordi-ja hariduselus tegev 35 aastat ning kuulunud üle 20 aasta kohalikku volikogusse.

Ei saa öelda, et valitsus oleks regionaalpoliitikas otseselt vaenulik Järvamaa suhtes, kuid reaalsed otsused kipuvad loosungitest erinema. Oli jutt, et riik annab osa maanteid omavalitsustele üle. Kes see riik on, kes niimoodi annab? Kas mina ei olegi riik? Kas omavalitsus ei olegi riik? Kes annab kellele? Vastan – ametnikud lihtsalt sokutavad probleemse asja enda kaelast ära.

Jutt, et hooldusrahad antakse kaasa ei ole midagi väärt, sest selle eest ei saa ei remontida ega arendada. Omavalitsuse osaks jääb kärpida muid investeeringuid, panna pidurit muudele vajalikele arendustele, et remontida kaelamääritud „rikkust“ seni riigi valduses olnud kohalike teede näol. Ja see on regionaalpoliitika? Ongi, aga meie jaoks kahjuks miinusmärgiga.

Kui tulla hariduse juurde, siis arvan, et regionaalpoliitika seisukohast on ka pearahasüsteem ajast ja arust. Loosungites kuulutatakse pühendumist kogu Eesti ühtlasele arengule, tegelikkuses aga annab pearahasüsteem suuremate linnade koolidele ja õpilastele mõõtmatud eelised. Ja viimastel aastatel käivitunud hoogne koolide sulgemise laine on selle otsene tagajärg. Kui rahvaarv väheneb , õpilaste arv samuti, siis peaks riik appi tulema, et selles kohas elu säilitada.

Tegelikkuses aga käivitub karm exceli-tabel, mis sunnib peale kooli sulgemise ja poliitikud jahvatavad udujuttu sellest, kuidas mitmekümne kilomeetri kaugusele kodu ja kooli vahet rändav õpilane nüüd tunduvalt paremat haridust saab. Olen ise lõpetanud väikese Saarepeedi kooli ja pole küll kunagi tundnud, et oma noorusaastaid bussisõidu peale raisates oleksin näiteks Viljandist parema hariduse saanud. 

Kõigest hoolimata olen optimist. Need sobimatud otsused ei tule ju kuskilt väljastpoolt. Kui valija lähetab Riigikogusse rohkem kohalikke olusid tundvaid inimesi, saame pealinnakesksust oluliselt vähendada ja teod loosungitega klappima panna.

5250582