Merike Lang (nr. 231) | Reformierakond

231 Merike Lang

Traditsioonid ja pärand - tuleviku elukeskkonna rikkus!

Oma senises töös olen kokku puutunud küsimustega, mis vajaksid riiklikku seisukohavõttu. Liberaalse maailmavaatega Reformierakond võiks siin olla lahendusi pakkuvaks hoovaks. Arvan, et mul on kindlameelsust seista Reformierakonna ideede eest.

Lapsed peavad osalema meelepärases huviringis

Minu senine töökoht on olnud Haabersti linnaosas ja siinsed valijad on minu tööga kõige rohkem kokku puutunud. Arvan, et nad usaldavad minu võimekust saada hakkama ka üleriiklikul tasandil. Tahaksin keskenduda eelkõige laste ja noorte hariduse võimaluste mitmekesistamisele läbi huviringide, muuseumide jt mäluasutuste aktiivse kasutamise. Soovin, et ka enesega mitte toime tulevad vanurid säilitaksid juurdepääsu kultuuriasutuste programmidele ja etendustele. Selleks peab olema abinõud välja töötatud. Tahan rohkem aidata puudega inimesi aktiivsele kultuuritarbimisele. Samuti tahan seista ühtse eestikeelse hariduse ja eelkooli kohustuslikuks muutmise eest. Ühtlasi ei tohi sünnijärgseid Eesti kodanikke sundida loobuma topeltkodakondsusest. 

Teeme muudatused praeguses huvitegevuse rahastamise korras, et toetada kõigi laste ja noorte osalemist neile meelepärases huviringis. Toetame koolide aktiivõppeprogramme, võimaldades kuni 19-aastastele vaba sissepääsu riigimuuseumidesse. Toetusprogrammid peaksid hõlmama ka vanureid ja puudega inimesi.

Kvaliteetne kultuur kõigile kättesaadavaks

Olen töötanud selle nimel, et nii Eesti Vabaõhumuuseum kui ka teised muuseumid, seisaksid näoga oma külastajate suunas, et nad oleksid elamuslikud ja usaldusväärsed, samas majanduslikult initsiatiivikad. Sellel eesmärgil olen Kultuuriministeeriumi juures kuulunud ka erinevatesse kultuuri arengustrateegiatega tegelevatesse komisjonidesse ja olen hinnanud kultuuriprojektide rahataotlusi. Olen kuulunud oma eriala rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja avaldanud teaduslikke ning populaarteaduslikke artikleid nii kodu kui välismaal.

Tulevikus tahan seista selle eest, et kvaliteetne kultuur ei muutuks üksnes kalliks elitaar kaubaks, vaid oleks enam kättesaadav lastele ja noortele, puudust kannatavatele peredele, hooldusteenust vajavatele vanuritele ning puudega inimestele. Tahan, et mäluasutused oleks hinnatud tööandjaks asutuse profiilile vastava erialaga igas vanuses inimestele, et need pakuks huvitavaid tegevusi vabatahtlikele ja koostööpartneritele, et muuseume kasutataks rohkem kõrg- ja kutsehariduskoolide praktikabaasidena. Kultuuri valdkonnal on vaja, et riigi tasandil vaadataks üle heategevuse ja sponsorluse maksustamise põhimõtted, sest kogu maailmas oleneb kultuuri toimimine ka sellele osutatud toetustest. Unistan, et Eesti kultuuriasutused muudaksid Eesti välisturistidele ligitõmbavaks sihtriigiks ja samas oleks toetatud ka meie enda kultuuri eksport.

Panus Eesti arengusse

Olen oma tööalases tegevuses algatanud mitmeid tegevusi, mis on saanud kaasajal üleriigiliselt laialt tuntuks. 1994. aastal võtsin tööle Eesti muuseumide esimese muuseumipedagoogi. Sain aru, et tegemist on äärmiselt tähtsa töövaldkonnaga, mida ei saa teha muu töö kõrvalt. Koos hakkasime propageerima selle, kui iseseisva eriala ja töösuuna vajalikkust ka teistes muuseumides. Selle järel tekkisid muuseumipedagoogika osakonnad nii Kunstimuuseumis, ERM-is, Ajaloomuuseumis, kui mujalgi üle Eesti. Muuseuminõukogu esinaisena juhtisin hariduskomisjoni ja töötasime välja tegevusvormid, mis aitavad kaasa muuseumihariduse edasisele arengule riigis.

10 aastat tagasi käivitasin riikliku maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ning hoidmise programmi. Selle tänaseks üle-Eestilise võrgustiku kaudu saavad nõustamisabi paljud vanade maamajade omanikud ja miljööväärtusi hooldavad rahvuspargid. Eesti Vabaõhumuuseum oli esimene muuseum, kes sai aru aktiivse majandustegevuse vajalikkusest ja avatusest külastajale. Tänaseks ei ole Eesti muuseumidele enam mingi uudis, et ka ise peab olema aktiivne eelarve lisavahendite teenimisel.

Minu juhiks olemise aja jooksul suurenes Eesti Vabaõhumuuseumi külastatavus 100 000 inimese võrra. SA EVM on hinnatud tööandja ja partner arvukatele turismifirmadele. Olen esinenud nii etnoloogia, kui kultuurikorralduse lektorina Tartu ja Tallinna Ülikoolis. Seetõttu arvan, et eestlastele sisendavad kindlustunnet tugev Eesti riik, mis kaitseb meie kodanike huve ja on rahvusvaheliselt kõrge mainega.

Minust 

Olen pärit Lääne-Virumaalt, kus on tänaseni minu vanematekodu, kuid olen ülikooli lõpetamise järel elanud Tallinnas Nõmmel ja töötanud Haabersti linnaosas Eesti Vabaõhumuuseumis, sh selle juhina 26 aastat. Hariduselt olen Tartu Ülikooli ajaloolane-etnoloog ja Tallinna Ülikooli kultuurikorralduse magister. Lisaks olen kahe pisikese poisi ja ühe pisitüdruku vanaema.

Mul on täiskasvanud lapsed. Tütar (34 a) on hariduselt arhitekt ja elab perega Prantsusmaal. Temalt on mul kaks lapselast (4 ja 1 a), kes ei tahaks tulevikus kaotada ei oma Prantsuse ega Eesti kodakondsust. Mul on poeg (33 a), kes on Tartus IT-ettevõtja. Seal on mul ka pojapoeg (6 a). Unistan Eesti riigi turvalisest tulevikust ja ajast, mille saan veeta koos lapselastega. 

Mul on isakodu Võsul, kus on pärast vanemate lahkumist piisavalt müttamist. Teen heal meelel kepikõndi ja sõidan jalgrattaga. Õppisin ära mägisuusatamise, kuigi väga suured kõrgused tekitavad ikkagi veel hirmu. Olen 10 aastat laulnud enda poolt ellu kutsutud Vabaõhumuuseumi segakooris ja koos kooriga käinud ka laulupidudel.

Võtsin Vabaõhumuuseumis vastu Belgia kuningapaari. Olin kaunites Eesti rahvarõivastes. Kuninganna vaatas mu pastlaid ja küsis, et mis siis saab, kui vihma hakkab sadama. Ma ei olnud selle peale kunagi mõelnud ja jäin algul natuke kokutama. Siis aga ütlesin lihtsalt: "this is life". Kuninganna jäi vastusega rahule.

5104072