Reformierakonna pensioniplaan | Reformierakond

Reformierakonna pensioniplaan

Vaata lisaks PAREM MAKSUPLAAN  PAREM PLAAN PEREDELE

Reformierakonna pensioniplaan

  • Tõstame pensione koos majanduskasvuga nelja aastaga 200 euro võrra
  • Lõpetame tööl käivate pensioniealiste varasemast kõrgema maksustamise
  • Anname üksi elavatele pensionäridele 13. pensioni aastas juurde
  • Taastame põhimõtte, et keskmine pension on tulumaksuvaba
  • Paneme Töökassa otsima võimalusi eakatele, kes tahavad veel töötada

 

Kaja Kallas: pensionid tõusevad nelja aastaga 200 eurot

Mul on sõnum enam kui 300 000le praegu vanaduspensioni saavale inimesele. Teie pensionid tõusevad kindlasti ja üldse mitte sellepärast, et tuleb hea minister, kes neid tõstab. Rahandusministeeriumi pikaajalise prognoosi järgi tõuseb pension järgmise nelja aastaga üle 600 euro piiri ehk suurusjärgus 150 euro võrra. Luban teile täna, et kui Reformierakond pääseb valitsusse, teeme kõik selleks, et keskmine pension tõuseks nelja aasta jooksul 200 eurot.

Et vanaduspension saaks nelja aastaga 200 eurot tõusta, tuleb käivitada Reformierakonna majandusprogramm ja tekitada inimestes soov jälle Eestis makse maksta. Teatavasti sõltuvad pensionid Eestis 80% ulatuses sotsiaalmaksust ehk sellest, kui palju täna töötavad inimesed makse maksavad.

Tänase valitsuse tulumaksupoliitika, mis karistab kõrgema maksuga ettevõtlikumaid inimesi, nende seas ka töötavaid pensionäre, on pensionikasvule otsene oht. Vananemine on elu loomulik osa, milleks saab riigi toel valmis olla. Mulle meeldiks, kui eakatel püsib võimalus aktiivselt ja teistega võrdväärselt ühiskonnas kaasa lüüa.

Reformierakond peab oluliseks toetada kõiki tegevusi – liikumine, tervisejälgimine, osalemine huvitegevuses jm –, mis suurendavad inimeste vitaalsust ja paremat tervist. Omaette mure on mul üksi elavate pensionäride pärast, sest just üksi jäädes on eriti keeruline rahaliselt toime tulla. Praeguse 115 euro suuruse üksi elava pensionäri toetuse käivitas riik Reformierakonna eelmise valitsuse juhtimisel ja see on ennast igati õigustanud. Nüüd tahame seda suurendada, et kaaslaseta jäänud pensionärid saaksid aastas 13. pensioni juurde.

Reformierakond on alati oluliseks pidanud põhimõtet, et keskmine vanaduspension püsib tulumaksuvaba. Juba pooleteise aasta pärast kasvab keskmine pension üle 500 euro piiri ning suurel osal pensionäridest tuleb hakata selle pealt tulumaksu tasuma. Meie plaan on taastada keskmise pensioni tulumaksuvabastus.

Jagan eakate muret hakkamasaamise pärast. Luban, et Reformierakond seisab väärika vanaduspõlve eest. Hoiame riigi rahaasjad korras, et pensionid saaksid koos majandusega käsikäes kasvada.

 

Keit Pentus-Rosimannus: kas 1000-eurone pension on võimalik?

Minu vanaema oli sündinud Pätsu ajal. Sõja üle elanud, kolm last üles kasvatanud, maja ehitanud, kõvasti tööd teinud, mehe matnud ja üksi jäänud. Ta ei olnud kunagi Eestist väljas käinud. Algul ei lastud, pärast polnud võimalust. «No kus ma sellise pinsiga lähen, hea kui rohud ostetud saan.» Aga lastelastele kooki ja kommi jagus alati.

Kui mu vanaema oleks täna siinpool vikerkaart, saaks ta pensioni umbes 350 eurot kuus, nagu väga suur osa Eesti pensionäre. Soome eakaaslaste moodi kaks korda aastas reisile või korra kuus kontserdile ja teatrisse sellise pensioniga ei lähe.

Soome keskmine vanaduspension on üle 1600 euro kuus, mis moodustab umbes poole riigi keskmisest palgast. Kui sellest ka maha arvestada tööandja pension, mida Eestis pole, on keskmine Soome vanaduspension ikkagi keskmisele palgale oluliselt lähemal, kui Eestis. Eesti keskmine vanaduspension on 442 eurot ja see on Eesti keskmisest palgast kolmandik. 1000-eurone pension on eesmärgina hästi mõõdetav ja siin pool lahte ilma kahtluseta ka motiveeriv ning jääb kuskile sinna meie ja Soome vahepeale.

Küsida tuleb mitte «kas», vaid «kuidas» saaks 1000-eurone pension Eestis võimalikuks. Kui me päriselt soovime, et tuhandeeurone pension oleks lähitulevikus võimalik, siis on ainus tee selleni jätkuvalt reformida oma majandust, et see püsiks konkurentsis ja kasvaks kiiremini kui vananemisega seotud kulud.

Kindlasti pakutakse valimiste käigus välja ka teisi, «lihtsamaid» viise. Aga mitte ükski neist ei toimi eesmärgipäraselt. Lühidalt öeldes viivad kõik need teised viisid üheni kolmest tagajärjest – töötavate inimeste maksukoorma järsule tõusule, pensionisaajate ringi või teiste avalike teenuste ulatuslikule kärpimisele või riigi rahandusliku pankrotini. Ja see ei lähe mitte.

 

Taavi Rõivas: maksame üksikule eakale 13 pensionit aastas

Nagu ütlesin ühes teledebatis enne eelmisi parlamendivalimisi: üks asi on mul hinge peal veel.

See on mure üksi elavate pensionäride pärast. Üksi jäädes ei lange pensionäri eluasemekulud just kuigi palju ning seetõttu on alles jääv summa palju väiksem. See omakorda teeb palju raskemaks igakuise toimetuleku.

Ma võiksin siin kirjutada pikalt statistikast ja faktidest, aga küllap on see teema igaühele meist ka oma lähedaste kaudu tuttav. Eelmise valitsuse ajal lõime üksi elava pensionäri toetuse summas 115 eurot inimese kohta. Praeguseks võib öelda, et see toetus on end õigustanud – enam kui 80 000 eakat on saanud sellest lisatuge.

Arutasime teemat hiljuti Reformierakonna juhatuses ning leiame ühiselt, et aeg on edasi minna ning tõsta üksi elava pensionäri toetus keskmise pensionini. Ehk sisuliselt on tegu 13. pensionipäevaga aastas. Selle otsuse hind jääb järgmise nelja aasta jooksul 30 kuni 40 miljoni euro vahele aastas, mis on riigile hea tahtmise korral jõukohane küll.

Oleme võtnud plaani koos eakate esindajatega arutada, kas 13. pensioni oleks kõige parem välja maksta ühekorraga või mitmes jaos, ühiselt tuleb paika panna ka mitmed muud täpsustamist vajavad detailid.