Toomas Kivimägi (nr. 342) | Reformierakond

342 Toomas Kivimägi

4 aastat Riigikogus on pakkunud võimaluse olla mõlemal pool rindejoont, nii koalitsioonis kui opositsioonis. Mis seal salata, need erinevad teineteisest kui öö ja päev. Töö koalitsioonis on loov, arendav, inspireeriv, põnev. Kuid opositsioonis on kõik teisiti. Ma ei ole loodud istuma varumeeste pingil. Olen selleks liiga kärsitu ja hingelt noor. Ja Reformierakond on liialt tegus. Ühele teisele erakonnale sobis opositsioonis olek palju paremini.

Kas me oleme koos läänega või suundume itta?

Eelseisvad valimised on otsustavad: kas me karistame edukaks olemist, kas me maksustame töötavat pensionäri kõrgemalt või soosime inimeste tööpanust. Kas me viime jätkuvalt 200 miljonit eurot Eesti maksumaksja raha (ainuüksi maksudena) Lätti või toome selle Eestisse tagasi. Kas me jätkame Rail Balticuga ja kas me lõpuks alustame Via Baltica 2+2 maantee ehitamist? Kas me austame rahvusvahelisi kokkuleppeid ja koostööd oma liitlastega? Kas me oleme üks äge riik, kus inimesed tahavad elada ja turistid tulla või mitte? Kas Eestis on kohta vihakõnele, ksenofoobiale, segregatsioonile või mitte? On siililegi selge, mis on õige, jätkusuutlik, väärikas tee, mida käia, mille nimel tööd teha ja panustada. Ent see, mis selge siilile, ei tähenda seda poliitikule. Viimased paar aastat on korduvalt eksitud just teisele teele, kuhu siilgi ei läheks!

Lubadused on täide viidud

Mida lubasin 4 aastat tagasi Riigikokku kandideerides? Lubasin toetust Rail Balticule. Tehtud! Üksnes tänu reformierakonna toetushäältele on RB töös. Lubasin Via Balticat, tol korral 2+1 maanteed. Kümmekond kilomeetrit sai juurde. Järgmiseks korraks sellega ei piirdu: Pärnu – Pärnu-Jaagupi teelõik NÕUAB 2+2 maanteed, kui me hoolime, inimestest, nende eludest ja tervisest! Lubasin riigieelarvest tuge Pärnu Rannastaadionile - tänu Taavile (Rõivas), tehtud.

Suurimaks kordaminekuks õigusloomes pean sõidujagamisele (Uber, Taxify) seadusliku aluse loomist. Olles eelnõu juhtivmenetleja Riigikogus, lõime legaalse aluse juba laialt toimivale teenusele, esimesena Euroopas. Nii palju vastuseisu, kui see ka ei tekitanud. Viimase kinnituseks: „tänu sellele" keeldus üks Pärnu Takso sohver (klassikalise koolkonna esindaja), külalisi minu koju sõidutamast (kuulutades lausa, et nad on nii kokku leppinud). Kahju muidugi. Ära keelata uusi ärimudeleid, konkurentsi, see on tee minevikku. See pole see riik, kus mina tahaksin elada. Kaotaks tarbija ja riik tervikuna!

Soovin kujundada paremat tulevikku

Paljudele väike samm, ent minule ülioluline oli hääleõiguse andmine noortele alates 16. eluaastast (kohalikel valimistel). See on väga tähtis, kutsumaks noori kaasa mõtlema ja väljendama, sest vaid siis on tagatud, et ka nende teemad ja vajadused jõuavad valimislubadustesse.

Ajakirjanik Kalev Vilgats küsis hiljuti persoonilugu tehes, et mis on minu plaan B. Eeldades, et see mul eksisteerib. Vastus on see, et ma ei mängi mitut „rolli" korraga, mul puudub plaan B. Kandideerin Riigikokku, eesmärgiga saada valija tugev mandaat töötamaks Pärnumaa huve esile tõstes järgmised 4 aastat.

Siinkohal meenub staarsportlase Tiidrek Nurme vastus enne võistlust Pekingi olümpial ajakirjaniku küsimusele tema vormi ja eesmärkide kohta. Tiidrek vastas: „hobune on valmis, aga jumala käes on kordaminek".

Seda mõtet parafraseerides kinnitan: „mina olen valmis, aga valija otsustab! Tiidrekul läks hästi.. jooksis Eesti rekordi!

Valige OMASID, ehk neid, kes ka tegelikult Pärnumaal elavad ja kellele Pärnumaa asjad korda lähevad. Minule lähevad!

Kohtume pea!