Aivar Sõerd: eelmise valitsuse karistav maksusüsteem sööb õpetaja palgast rohkem kui elektrihinna tõus

Arvamus
|
Aivar Sõerd
|
04.10.2021

Järgmise aasta riigieelarve tugineb majandusprognoosile, mille järgi majanduskasvu väljavaated on head. Murekoht on aga kasvav inflatsioon. Eelarvenõukogu arvates võib hinnakasvu risk olla suuremgi kui rahandusministeeriumi prognoos kirjas, sest erinevate tootmissisendite hiljutise kallinemise mõju tarbijahindadele võib olla alahinnatud ja välise hinnasurve taandumine võib võtta eeldatust rohkem aega.

Tänavuse aasta esimeses pooles koos majanduse kiire taastumisega hoogustus palgakasv. Paranenud maksutulude laekumine on tõstnud ka avaliku sektori palgakasvu ootusi ja järgmise aasta riigieelarve üks eesmärke ongi panustada inimestesse. Eelkõige tähendab see õpetajate, kultuuritöötajate, päästjate ja politseinike palgatõusu.

Majandusprognoos lubab ligi 7 protsendilist palgakasvu, aga hinnatõusu arvesse võttes jääb palga reaalkasvuks alla 3 protsendi. Seega hinnatõus võtab ära üle poole inimeste nominaalsest sissetulekute kasvust.

Osa sissetulekute kasvust pühib minema ka maksuvaba tulu süsteem. Maksuvaba tulu reformi tulemusel kehtestati kord, kus maksuvaba tulu määr hakkas sõltuma aastatulust. Jäigalt fikseeritud tuluvahemik, ehk maksuküür vahemikus 1200 kuni 2100 eurot, on muutumatuna püsinud aastaid ja seda pole keegi tarbijahinnaindeksi muutusega korrigeerinud. Kui inimesed oma tuludega liiguvad sellesse tuluvahemikku, siis 1200 euro suuruse sissetuleku juures hakkab 500 euro suurune maksuvaba tulu määr järsult vähenema ja jõuab 2100 euro juures nullini. Sellest süsteemist tulenev tulumaksukoormuse kasv võtab seega samuti ära osa sissetulekute kasvust.

Avaliku teenistuse aastaraamatu andmetel oli avalikus sektoris keskmine brutopalk eelmisel aastal 1831 eurot. Selline tulutase paikneb maksuküüru osas, kus maksuvabast tulust enam suurt midagi järgi ei jää. Maksuvaba tulu on selle tuluastme juures 150 eurot. Meenutame, et 2017. aastal oli üldine maksuvaba tulu määr 180 eurot kuus. Seega keskmise palgaga avaliku sektori töötaja maksuvaba tulu määr ei ulatu enam isegi selleni, mis oli enne maksuvaba tulu reformi. Päästjate, politseinike, päästetöötajate ja õpetajate palgad on keskmisest madalamad, aga liiguvad samuti tuluvahemikku, kus maksuvaba tulu hakkab järsult vähenema.

Maksuvaba tulu süsteem kaotas ka keskmise pensioni tulumaksuvabastuse. Järgmise aasta riigieelarve seletuskirja andmetel kasvab keskmine vanaduspension alates järgmise aasta aprillist 38 euro võrra 590 euroni. Maksuvaba tulu süsteemiga aga kehtestati kord, et ka keskmine pension 500 eurot ületavas osas läheb tulumaksuga maksustamisele. Kui varem hoolitseti selle eest, et keskmine pension tulumaksuga maksustamisele ei läheks, siis nüüd see enam nii pole. Seega, kui järgmisel aastal tõuseb keskmine pension 38 euro võrra, siis tulumaksuna läheb keskmisest pensionist maha 18 eurot.

Vanemaealiste suhtelise vaesuse määr on Eestis Euroopa kõrgemate hulgas. Praegune valitsus on teinud otsuse vabastada keskmine pension tulumaksust ja eelnõu on peagi jõudmas Riigikogu menetlusse. Selle eelnõu jõustumine on kavandatud alates 2023. aastast ja see on esimene samm, et tuua inimesed lõpuks ometi eelmise valitsuse loodud teenimist karistava maksuküüru alt välja.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt