Andres Sutt: Neli sammu Eesti majanduse päästmiseks

Arvamus
|
Andres Sutt
|
14.09.2018

Ümberjagamine ei tee meid jõukamaks

Riigikogu valimiste üheks peamiseks teemaks on kerkimas küsimus – kust tuleb raha? Reformierakonnal on selle küsimuse vastuseks kuuest punktist koosnev kava, kus on nii lühike, keskmine kui ka pikk plaan selleks, et Eesti majandus saaks uue hoo ning kasvaksid kõigi eestimaalaste sissetulekud ja riigirahandus saaks korda. Keskendun selles loos küsimusele – kuidas luua Eestisse parim ärikeskkond?

Eesti majandus on selle majandustsükli tipu läbinud. Äsja avaldatud statistika näitab ettevõtete kasumite ja investeeringute vähenemist. Kui pikk saab olema tee järgmise tõusuni ja kui sügav langus, näitab aeg. Meie võimuses ei ole muuta maailma enda ümber. Kuid me saame tarkade majanduspoliitiliste valikutega tuua Eesti taas investorite huviorbiiti – Eesti ärikeskkond peab muutuma rahvusvaheliselt investorisõbralikuks. Valmiste-eelsel perioodil on just õige aeg pidada sisuline debatt Eesti majanduse tulevikust.

Ärikeskkond on ökosüsteem, kus põimuvad majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilised dimensioonid. Seetõttu ei saa me kopeerida kellegi edulugu, vaid peame looma enda oma. Me ei alusta tühjalt kohalt – Eestil on endiselt kaasaegse ja innovaatilise e-riigi kuvand ning me asume riike majandusliku edukuse ja atraktiivsuse järgi reastavates edetabelites kõrgetel kohtadel. Veel.

Kuid meie oma ettevõtete investeerimisaktiivsus on olnud kogu tõusutsükli vältel madal ning otseinvesteeringute sissevool napp. Teadus- ja arendustegevuse investeeringute siht 3% SKPst aastal 2020 jääb saavutamata. E-riigist on saanud hügieenifaktor ning innovatsioon on selles valdkonnas stagneerunud. Sissetulekute ühtlustumine tehnoloogia ja innovatsiooni eesliinil olevate riikidega on sisuliselt peatunud. Kuid just investeeringud ja innovatsioon on need mootorid, mis peavad meid viima uuele sissetulekute tasemele, arenenud riikide tippu.

Peame arvestama muutunud geopoliitilise tasakaaluga, kus USA ei ole enam vabakaubanduse eestkõneleja, kus Hiina majandusreformid ei eesmärgista enam suuremat avatust ja kus Euroopa Liit peab võtma eestvedaja rolli, kui suudame selles sisemiselt kokku leppida. Meie rahvastik vananeb, tööjõud on palju mobiilsem ning töösuhted on muutustes. Peame õppima nägema robotites, masinõppes ja tehisintellektis võimalust, mitte ohtu olemasolevatele töökohtadele, pakkudes kvaliteetset haridust ja soodustades elukestvat õpet. Peame ühiskonnana olema avatud uutele ideedele ja arvamuste paljususele, olema eestvedajad, mitte järgi sörkijad. See on kontekst, kus peame poliitiliste valikute tegemisel end targalt positsioneerima. Nii, et meie väärtuspakkumine ei oleks lihtsalt hea, vaid parim. Mida selleks vajame?

Neli sammu

Eesti vajab välisinvesteeringute ligimeelitamise strateegiat. Välisinvesteeringud on kindlaim viis teadmussiirde teostamiseks ja majanduse muutmiseks teadmismahukaks. Eesmärk peab olema ettevõtete peakontorite ja teadus-arendusüksuste ligimeelitamine ning sellest eesmärgist peavad lähtuma ka majanduspoliitilised valikud, sh maksupoliitika. Mida mitmekesisem ja rahvusvahelisem on Eesti ettevõtlusmaastik, seda väärtuslikumad on siinsed töökohad ning seda avaramad on Eesti kapitali kasvuvõimalused.

Eesti vajab ettevõtlusregulatsioonide inventuuri ja digiteenuste versiooniuuendust. Tagasiside rohujuure tasandilt, mis töötab ja mis pidurdab, on oluline sisend, et muudatused tegevuskeskkonnas soosiks innovatsiooni, inimeste arengut ja ümberõpet, juhtimiskvaliteedi tõusu ning laiemalt ettevõtlikust. Suhtlemine riigiga peab olema kõigi jaoks mugav ja kiire.

Eesti vajab pikaajalist kapitaliturgude arendamise strateegiat. Karmistunud regulatsioonid on muutnud pankade riskivalmidust ettevõtluse rahastamiseks. Ettevõtete kapitali kaasamise võimaluste mitmekesistamine toetab innovatsiooni kogu majanduses. Kapitalituru arengut soosib kõige paremini regulatiivne keskkond, mis on lihtne, läbipaistev ja ei ole koormav ning toetab alternatiivsete rahastusviiside arengut ning motiveerib investeerimist väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse. Just nendes ettevõtetes luuakse enim töökohti. Just väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted annavad majandusele paindlikkuse ja loovad kasvu ka tulevikus.

Eesti vajab olemasolevate riiklike majandust ja ärikeskkonda puudutavate arengukavade läbivaatust, konsolideerimist ning ühtlustamist rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ärikeskkona saavutamiseks. Mitmed arengukavad lõppevad aastaga 2020, mis on tänaseks juba lähitulevik. Iga arengukava peab selgelt kaardistama Eesti rahvusvahelise konkurentsipositsiooni täna ning andma tegevuskava, kuidas liigume järgmisele tasemele ja saavutame uued sihid.

Parem tulevik

Eelkirjeldatu on üdini ärikeskne. Küsite, kuidas see muudab paremaks meie, Eesti inimeste elukvaliteeti? Vastus on – väga otseselt muudab.  Rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ärikeskkond annab meile võimaluse ennast Eestis teostada, kas ettevõtjana, hinnatud spetsialistina või loomeinimesena. See on ainus tee kasvatada majandust, mis omakorda võimaldab makse tõstmata pakkuda turvalist ja hästi kaitstud riiki, kvaliteetset haridust, tervishoidu, ning õiglast pensioni täna ja edaspidi.

Selleks, et olla edukas, peab poliitika kujundamine toetuma kvaliteetsele seire- ja analüüsitegevusele, mis on faktipõhine, terviklik, pikaajalise vaatega ning hindab eri valikute mõju Eesti rahvusvahelisele konkurentsipositsioonile. Nii saab Eestist taas riik, kus kapitalil on hea kasvada ja inimestel ka homme hea elada.

Vaata ka Eesti Päevalehest

The post Neli sammu Eesti majanduse päästmiseks appeared first on Andres Sutt.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt