Kristen Michal, Singe Riisalo ja Juhan Kangilaski Tallinna piirkonna perepäeval 2020Kristen Michal, Signe Riisalo, Juhan Kangilaski Ühendatud Tallinna programmitoimkond
Reformierakond on läbi aastate tegelenud Eesti rahva parema tulevikuga, opositsioonis ideid pakkudes ja veel rohkem valitsuses neid realiseerides. Eesti suur väljakutse on püsida rahvana, otsides uusi lahendusi, selmet olla vaikselt rahul kestliku kahanemisega.
Meie loodud on vanemahüvitis, oleme teinud korduvalt otsuseid laste heaolu kasvatamiseks, täna seisame selle eest, et haridus oleks kvaliteetne, eestikeelne ja kohatasuta lasteaiast. Sellel soovil on suur toetus lastega perede hulgas, kokkuhoitud raha on lastega peredel kasutada oma vajadusteks, mitte maksta kaude kinni linna kehvasti tehtud rahaotsuseid läbi kohatasu, mis on Tallinnas 71 eurot kuus ja 854 eurot aastas, kahe lapsega üle 1700 euro.
Teine keerukas osa rahvastikuväljakutses on küsimus, kuidas elada kauem, kvaliteetsemalt, tervemalt ja aktiivsemalt. Plaan, mida pakume, on positiivne idee, millele loodame koguda toetust üle kogu poliitilise spektri, Eesti rahva kestmine ja elukvaliteet on kõiki ühendav väljakutse.
25 aastat tagasi, 1995. aastal kirjutati uue tulija, Reformierakonna programmis nii:
„Meie eesmärk on väärtustada pikk, terve ja tegus elu, õpetades ja teavitades inimesi tegema otstarbekaid valikuid ja elama tervislikult. Meie vahetu ülesanne on aidata luua ajaline ja rahaline ressurss selleks, et inimestel oleks reaalne võimalus kujundada oma elustiili.“
Seda missiooni, et meie inimestel oleks pikk, terve ja tegus elu, me ka ellu viime, läbi selleks kohase elustiili motivatsiooni, aktiivsuskonto loomise.
Oleme programmi algatusrühmas selle idee väljatöötamisele saanud tõuke ja toe meie Tallinna aktiivsete seenioride mõtetest, tahame neid eraldi tänada kaasa mõtlemast ja toetamast. Et tahame sellele ideele küsida mandaadi aastal 2021, on see aeg avalikuks teha, et saaksime väärtuslikku tagasisidet asja üdile — kuidas saame panustada, et me ka pensionile minnes elaksime kauem, aktiivsemalt ja tervemalt.
Aktiivne, pikem ja tervem elu
Mida aktiivsemad ja suurema sotsiaalsete kontaktide hulgaga oleme, seda pikem ja kvaliteetsem on meie elu, pole kahtlust. Eriti vanemaks saades on elust kõrvale jäämine, sotsiaalse aktiivsuse vähenemine tee üksinduseni. Üksindus siinkandis, nagu ütlevad teadlased, on vaikne tapja.
Alustuseks faktidest. Vananemine ja üksindus on reaalne mure.
Statistikaameti prognoosi kohaselt elab 2080. aastal Eestis ligi 1,2 miljonit inimest ehk eeldatav rahvaarvu langus on järgmise 60 aasta jooksul 11%. Tallinn selleks ajaks pisut veel kasvab, linnastumise jätkudes.
Oodatav eluiga on meestel täna 74 ja naistel 82 aastat. Aastaks 2080 vastavalt 83,5 aastat meestel ja 89 aastat naistel.
Tervena elatud aastad on Eestis Euroopa näitajatega võrreldes madalaimad ning kui Eesti naised elavad tervena eelduslikult 57,6 aastat, siis mehed vaid 54,1 aastat.
Samas 65-aastaste ja vanemate osatähtsus rahvastikust tõuseb tänaselt 20%-lt aastaks 2060 30%-le. Üksi elab 60–70-aastatest naistest iga kolmas, ja 80-aastastest juba iga teine.
Ehk lühidalt, rahvastik väheneb, ühiskond vananeb, eluiga kasvab, kvaliteet mitte samas tempos. See vajab muutmist.
On riike, kes on meist varem aru saanud, et eakamate inimeste püsimine ja aktiivsus tööturul, sotsiaalsete suhete hulk ja liikumine vähendavad ühiskonna kulusid nende abistamisele.
Näiteks naabrid Soomest on toetanud pensioniealiste reisimist ja SPA külastusi, kattes 100–200 euro ulatuses isiku kuludest. Islandil on Reykjaviki omavalitsus taganud tasuta ligipääsu igale 67-aastasele ja vanemale elanikule basseinidele ja muuseumidele. Ligipääsetavus nii füüsilise keskkonna kohandused kui ka materiaalse toe pakkumine, aga ka eakohasel viisil võimalustest teavitamine on iga endast lugupidava Põhjamaa kohaliku omavalitsuse prioriteedid.
Majandus, eriti Tallinna regioonis sai viirusega pihta.
Samas on Eestis, eriti Tallinna regioonis suur mure. Viirusekriis, mille lahenemist oodatakse aastal 2021, on löönud raskelt, osa isegi jalust, siinse kandi majutuse, spa, spordi, kultuuri, laiemalt vaba ajaga seotud ettevõtted. Töökohtade kadu on tagajärg, mure tuleviku, ettevõtluse, perede toimetuleku pärast on reaalsus.
Riik on pakkunud kriisis häid tööturuteenuseid, kuid ilma pikema plaanita Tallinn, mis on Eesti majandusmootor, probleemi siiski ei lahenda. Meenutan, et 50% lisandväärtusest Eestis luuakse Tallinnas, koos Harjumaaga ca 65%. Kui siin on külm, on ka ülejäänutel nohu, nagu ütlevad majandusinimesed.
Mida siis teha? Kuidas lahendada vananemise, elukvaliteedi, üksinduse ja majanduse probleeme? Kas seda saab koos teha?
Ühendatud Tallinna programmiaruteludel oleme ette valmistanud ühe plaani, kuidas alustada Tallinnas 2021. aasta lõpust programmiga, mis seab esikohale pensionile mineva inimese elukvaliteedi, aktiivsuse ning mõjutab olema sotsiaalselt ühendatud.
Meie plaani eesmärk on tagada igaühele aktiivsem, pikem, tervem ja kokkuvõttes kvaliteetsem elu.
Plaanist saab eeskätt kasu ka kohalik majandus ja tööhõive Tallinna ja Harju regioonis, mis kannatas enim tervisekriisis, kaotades käibe. Nii anname lootuse tulevikuks ja turukasvuks, et oleks, mille nimel vastu pidada keerulised ajad.
Oleme arutanud seda plaani ka Reformierakonna Tallinna seeniorliikmetega ja saanud väärtuslikku tagasisidet koos soovitusega otsida sellele liitlasi ka teistes poliitilistes jõududes, et see ellu viia.
Meenutusena, et meie veetud Teenusmajade idee on juba Tallinna eelarvestrateegias, 2017 kevadel algatatud plaan riigikeelsest ja kohatasuta haridusest alates lasteaiast on olnud Eesti poliitikadebati kese pikalt ning uute trammiliinide rajamine või valveperearstide (tervisekriisi ajal osaliselt ka kasutatud) teema tervishoius on leidnud asjalikku arutelu.
Nii palume Sinu mõtteid ja küsimusi, nii saame selle osa Ühendatud Tallinna programmist lihvida koos ja avalikkust kaasates selliseks, et taas sünniks üks idee, mis muudab Tallinna ja Eesti paremaks.
Aktiivsuskonto A+
Aktiivsuskonto ehk A+ on lahendus, mille eesmärk on tõsta inimeste aktiivsust, anda võimalused ja tööriistad sotsiaalselt ühendatud olemiseks. See on plaan, mis on suunatud igaühele isiklikult, mõttega, et inimene, kes on ühiskonnale palju andnud, saaks tagasi, oleks aktiivne ning võtaks aega endale koos lähedaste ja sõpradega.
Tallinn, pealinn, omavalitsus saab olla eeskujuks teisele. Tagasivaatena aastal 2017 alustasime arutelu eestikeelsest ja kohatasuta lasteaiast, uutest trammiliinidest või valveperearstidest ja Teenusmajadest pensionäridele. Paljud neist tollal esmaesitlust näinud ideedest on juba ühiskonna suunda positiivselt muutnud, kogu Eestis. Ja muudavad veel, kahtluseta.
Ka nüüd oleme teerajajateks, ärge siis last pesuveega välja visake.
Meie plaan on luua igale Tallinna pensionärile isiklik Aktiivsuskonto A+, millel on igal aastal 200 eurot aktiivsete tegevustega seotud kulutuste jaoks.
Ujumas käimisest teatrini, taastusravist hoolduseni või kultuuriürituste ja siseturismini. Nagu aega ei saa meist keegi teistele anda, nii on ka Aktiivsuskonto vahenditega, need on igaühele personaalseks kasutamiseks.
Eesmärk ja tulemus on aktiivsem pensionär, kes Tallinnas vanaduspõlve naudib, spordib ja on sotsiaalselt ühenduses. Tagajärg aga tervem, pikem ja kvaliteetsem vanaduspõlv ja elu.
Lisandväärtusena Tallinna ja meid ümbritsevate ettevõtete võimalus konkureerida uuel turul, aktiivsele pensionärile teenust pakkudes. Viirusekriisis on mõlemad plaani sihtrühmad kõige raskemas olukorras, pensionärid ning siinkandi ettevõtlus.
Otsa veel teadmine, et tervena elatud aastate arv peab kasvama, üksindus vähenema, kui tahame jõuda maailma parimate eluskeskkonnaga riikide hulka.
Mis on Aktiivsuskonto ehk A+ konto?
See on raha, mille oled maksumaksjana aastate jooksul tasunud ja mille tahame sulle tagasi anda, kui:
- Sa oled vanaduspensioni ealine;
- Sa oled aktiivne ja soovid panustada oma tervise hoidmisse läbi spordi-, ravi- või taastusraviteenuste;
Küsimused:
Kust ma raha kätte saan?
Raha on Sinu isiklikul A+ kontol, Sina saad seda kasutada teenuseosutaja juures. Teenuseosutaja, lepinguga linnaga ja Sina ise saate vaadata selle konto jääki ning kasutada vabu vahendeid teenuse eest kas osaliseks või täies ulatuses tasumiseks.
Kas linna makstav 100-eurone toetus aastas võetakse siis ära?
Ei võeta. Sa saad 200 eurot juurde A+ kontole. Nagu öeldud, seda ei saa Sa rahana välja võtta, nagu aega ei saa võtta automaadist välja, vaid saad kasutada seda aktiivse aja ja tegevuste eest tasumiseks omal vabal valikul.
Milliseid teenuseid ma saan tarbida oma personaalse A+ kontoga?
Sinu valikuvabadus on meie kohustus, meie plaan toetab kõiki aktiivseid, sotsiaalseid vabaaja tegevusi ja isiklikke vajadusi, näiteks (loetelu ei ole ammendav):
- spordirajatiste (ujulad (näitena Sõle ujulas 29 korda ehk 2korda kuus), sulgpalli-, jõusaalid, …) sissepääsutasud;
- treeningute ja võistluste (orienteerumispäevakud, jooga, vesiaeroobika, …) osalustasud;
- taastusraviteenused, rehabilitatsioon (sh SPA külastus);
- isiku- ja koduhooldusteenused (pediküür, koristus, toidu kojukanne, isikuhooldusteenused lisaks linna poolt rahastatule);
- kultuuriüritused (riigi või KOV toetatud) ja etendusasutused, kino ja mitteformaalne haridus (koolitusluba);
- elu ja arengutega kursis olemiseks ajalehtede ja ajakirjade tellimine;
- siseturism jne
Mis juhtub, kui ma A+ kontol olevat 200 eurot aastaga ära ei kasuta?
Siis liigub järgmisesse aastasse, kuid iga aasta summa kasutamine on piiratud kolme aastaga. Näiteks aasta 2022 summat saab kasutada aastal 2022, 2023, 2024. See annab ka linnale võimaluse oma finantsasju planeerida.
Kas see on pärandatav või võõrandatav?
Ei, nagu aega ei saa anda üle, ei ole ka Sinu personaalne aktiivsuskonto üleantav ega sissenõutav. See konto on loodud, et võtaksid aega endale ning saaksid olla aktiivne. Aktiivsuskonto ei asenda majandusliku toimetuleku vahendeid, vaid on Sinu aktiivse ja sotsiaalse aja loomise konto.
Mis see maksab?
Linnale läheb see maksma orienteeruvalt 19 miljonit eurot aastas. Näiteks 100 eurot eakate pensionilisa, mida Tallinn maksab, on aastal 2020 9,1 miljonit. Tallinnas on 27 000 meest ja 54 000 naist vanuses 65 ja vanem Tallinnas, kokku suurusjärguna ligi 81 000.
Võrdlusena, Tallinna eelarve on üle 800 miljoni ja viirusekriisist taastudes kasvab ka tulumaksu laekumine. Majanduse taastumisele ja tööhõivele kaasa aidates, A+ plaaniga on sotsiaalne kasu koos pikema ja tervema elueaga kasu suurem kui selle plaani kulu.
Kui oled pensionär, siis nii on mõju ja võimalus muuta nii enda elukvaliteeti kui aidata Eesti ja Tallinna ettevõtjatel taastuda kriisist.
Anname Tallinna pensionäridele aastas 200 eurot aktiivsusraha was originally published in Reformierakond Tallinnas on Medium, where people are continuing the conversation by highlighting and responding to this story.