Annely Akkermann riigieelarvest: mõnikord tuleb kraavisõidu vältimiseks vajutada gaasi

Arvamus
|
Annely Akkermann
|
08.04.2021

Selle aasta eelarve vastuvõtmisest on möödas pisut üle kolme kuu. 2021. aasta eelarvest moodustavad tulud 11 miljardit ning kulud ja investeeringud 13 miljardit, vahe kaks miljardit eurot on kaetud laenuga.

Juba detsembris vastu võetud eelarve kohta ütles praegune valitsuse majandusnõunik Ardo Hansson, et tegu on Euroopa kõige halvema eelarvega, sest suur osa laenurahast kulub püsikulude katteks. Riigina elas Eesti juba enne koroonakriisi aastaid laialt üle jõu. Ometi ei ole vastu võetud 2021. aasta eelarve kriisieelarvet. Loodeti, et koroonaviiruse mõju jääb Eestis väikeseks ja pandeemiast tulenevad mõjud ühiskonnale hakkavad järk-järgult taanduma.

Tähelepanuta jäeti paljude 80–90protsendise käibelangusega ettevõtlussektorite abipalved ja hoiatused lähituleviku kohta. Kriisis saavad enim räsida turismi- ja kultuuriettevõtted, aga nagu meres ujub suurte vaalade ümber palju väikseid kalu, pakuvad suurte ettevõtete ja sündmuste klientidele teenuseid lai ring väikeettevõtjad transpordi-, koristus-, pesupesemis-, disaini-, tervise-, heaolu- ja mitmelt muultki alalt. Nemad olid jäetud 2021. aasta eelarves toetuseta, nende kümneid aastaid üles ehitatud ettevõtlus sulas ja nad tundsid, et riik on nad hätta jätnud.

Jaanuari keskel ametist lahkunud valitsuse üks viimaseid otsuseid oli koolid avada, mille mõjul oleme nüüd jõudnud koroonasse nakatunute suhtarvult maailma esimeseks. Siinjuures väärib rõhutamist, et Eestis sureb kõige väiksem osa nakatunutest, keskmiselt üks inimene 100st. Me peame olema lõputult tänulikud oma meditsiinitöötajatele.

Uus valitsus istus külglibisemises auto rooli, ühel pool teed kivid ja kännud, teisel pool sügav kraav.

Jaanuari lõpul ametisse asunud valitsus võttis üle koroonapandeemias ägava riigi, mille eelarve oli defitsiidis, aga seal ei olnud siiski raha haigete ravimiseks ega tervete vaktsineerimiseks, samuti mitte enim räsitud elualade ettevõtete ja töötajate turgutamiseks. Ilmselt puhtast lohakusest oli unustatud eelarvesse planeerimata teisest pensionisambast väljujatele lubatud raha. Vastutustundetu on valitsuse reservi tühjaks jätminegi, mis võtab valitsuselt võimaluse kiiresti reageerida.

Uus valitsus istus külglibisemises auto rooli, ühel pool teed kivid ja kännud, teisel pool sügav kraav. Mõnikord tuleb teel püsimiseks anda gaasi, kuigi vaistlikult tahaks vajutada pidurit.

Lisaeelarvega võttiski uus valitsus vastu raske, aga mõistliku otsuse – anda gaasi – suurendada kulusid 461 miljonit eurot. Tõsi, eeldatakse, et 161 miljonit eurot laekub eelarvesse maksudena tagasi, osa suunatakse investeeringuteks ja osa kulusid kantakse ühelt realt teisele ning seega eelarve tasakaalu ei mõjuta. Siiski prognoositakse eelarve defitsiidi suurenemist 453 miljoni euro võrra ehk 1,6 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Kõrge haigestumise määra tõttu vajab suurimat toetust tervishoiuvaldkond – kokku 130 miljonit eurot, mis kulub vaktsineerimisele, haiglate ja kiirabi erakorraliste kulude katmiseks.

Suuruselt teine eraldis, 117 miljonit, on aga labane detsembris vastu võetud eelarve veaparandus. Nimelt tuleb seoses pensionireformiga teisest sambast lahkujatele kaasa panna kompensatsioon summas, mille riik jättis sotsiaalmaksust teise pensionisambasse kandmata ehk kahekordne inimese enda teise pensionisambasse paigutatud kaks protsenti brutopalgatulult, lisaks intress.

Mõnikord on minult küsitud, miks Eesti ei võiks jaotada koroonatoetust otse kõigile leibkondadele nagu Ameerika Ühendriigid. Kõigil Eesti leibkondadel ei ole läinud halvasti.

Suurim toetus ettevõtlussektorile ja leibkondadele antakse töötukassa kaudu, sinna suunatakse otse 102 miljonit. Pandeemia venimise puhuks paigutatakse valitsuse reservi veel 57 miljonit eurot. Mõnikord on minult küsitud, miks Eesti ei võiks jaotada koroonatoetust otse kõigile leibkondadele nagu Ameerika Ühendriigid. Kõigil Eesti leibkondadel ei ole läinud halvasti.

Mõni sektor, näiteks e-kaubandus, on mõistetavatel põhjustel jõudsalt arenenud. Kokku kasvas keskmine brutopalk eelmisel aastal 2,9 protsenti. Töötukassa võimaldab suunata toetuse töötajatele nendes ettevõtetes, mille käive on võrreldes 2019. aastaga vähenenud üle poole võrra. Abimeetmed peavad olema täpselt sihitud.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu toetatakse peale töötukassa meetmete 19 miljoni euroga valitsuse otsuse alusel tegevust piirama pidanud ettevõtteid, 25 miljoniga euroga turismiettevõtteid ja nelja miljoni euroga bussiettevõtteid.

Omavalitsustele kavandatakse investeerimistoetusi 30 miljonit ja lisa-koroonakulude katteks varutakse 16 miljonit. Linnade ja valdade lisakulude all nähakse ette näiteks lasteaia kohatasu ja huvitegevuse tasude vähenemist ning sotsiaalkulude suurenemist.

Haridus- ja teadusministeeriumile eraldatakse 12 miljonit laste ja noorte õpilünkade täitmiseks ning vaimse tervise taastamiseks. Samuti abivajavatele peredele õppimiseks tarvilike arvutite soetamiseks ja koolidesse kiirtestide ostuks.

Kultuuriministeeriumile eraldatakse toetuste tarbeks 38 miljonit. Seni olid lahendamata loovisikute toetamise küsimused, kelle laualt kultuuriasutuste sulgemine ja sündmuste ärajäämine on aasta kestel leivapurugi ära pühkinud.

Maksude tõstmiseks ei ole ruumi, tuleb keskenduda juba kehtestatud maksude hoolsamale kogumisele ja riikliku bürokraatia kärpimisele.

Uudsena nähakse ette toetusmeede võlaõiguslike lepingute alusel töötavatele inimestele, kellele töötukassa meetmed ei laiene. Neid ei võtnud eelmine valitsus kuulda.

Loodetavasti aitab 2021. aasta esimene lisaeelarve meditsiini- ja haridussüsteemi töös hoida ning majandusvaldkondadel pandeemia üle elada. Maailm on muutunud ja tuleb kohaneda. Aasta teisel poolel avanevad Euroopa Liidu rahastud, kust saab otsida abi, et ettevõtlust ümber kujundada.

Riigi rahanduse korraldajad peavad kaugema eesmärgina silmas pidama riigieelarve tasakaalu saavutamist. Maksude tõstmiseks ei ole ruumi, tuleb keskenduda juba kehtestatud maksude hoolsamale kogumisele ja riikliku bürokraatia kärpimisele. Praeguse lisaeelarvega lõikame augu suuremaks, aga õige pea on vaja see kokku tõmmata. Mida varem alustame, seda kergem on vaev taluda.

 


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt