Euroopa Liidu ja USA vabakaubandusleping pidurdaks Aasia globaalset pealetungi ja kaitseks liberaalseid väärtusi.
Euroopa Liit (EL) ja Ameerika Ühendriigid (USA) on kaks olulisimat maailmamajanduse turgu. Seal toodetakse kokku ligi pool kogu maailma sisemajanduse kogutoodangust ja kahepoolne kaubavahetus moodustab kolmandiku maailma kaubandusest. Seetõttu on hiljuti üles soojendatud kaubanduskõnelused kahtlemata globaalse tähendusega.
EL ja USA tihedam majanduslik koostöö tasakaalustaks üha enam levivat protektsionistlikku ja riigikapitalistlikku majandusmudelit, mis ei väärtusta piisavalt vaba turu põhimõtteid.
Mõjuka USA akadeemiku ja arvamusliidri Zbigniew Brzezinski sõnul võib EL-USA kaubanduslepe peatada Lääne allakäigu, taaselustada transatlantilised suhted ja tasakaalustada Hiina mõjuvõimu. Ta lisas, et see loob Läänes uut elujõudu, suuremat turvalisust ja rohkem ühtekuuluvust.
EL eksportis USA-sse 2011. aastal 387 miljardi euro väärtuses kaupu ja teenuseid. USA eksportis EL-i omakorda 314 miljardi euro väärtuses kaupu ja teenuseid. Samas pole EL ja USA sõlminud vabakaubanduslepingut. Lepet üritati ebaõnnestunult sõlmida ka juba 1990-ndatel aastatel ja viimati 2006. aastal.
13. veebruaril 2013 tegid USA president Barack Obama, Euroopa Komisjoni juht Barroso ja Euroopa Liidu ülemkogu eesistuja Herman van Rompuy avalduse, et USA ja EL alustavad formaalsete protseduuridega, mis on läbirääkimisteks vajalikud. Läbirääkimised soovitakse lõpetada kahe aasta jooksul. USAs algasid ettevalmistused läbirääkimisteks 2013. aasta veebruaris, kohe pärast seda, kui president Obama oli oma 12. veebruaril peetud aasta kõige tähtsamas kõnes vabakaubanduslepingu läbirääkimiste alustamise välja kuulutanud. Nii kõrgel tasemel välja öeldud lubadused annavad lootust, et sel korral tõesti kaubandusleppe sõlmimiseni ka jõutakse.
Laiaulatuslik vabakaubanduslepe hõlmab kaupade, teenuste ja investeeringute turulepääsu, samuti kaasajastatakse kaubandusreegleid ja liigutakse võimalikult kattuvate regulatiivsete süsteemide poole.
Enamikus valdkondades peaks leping põhinema Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingutel ja nendest tulenevatel kohustustel. Lepingus ei tohi olla sätteid, mis võiksid ohtu seada EL kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse.
Läbirääkimiste protsess peaks viima vastastikuse liberaliseerimiseni toodete ja teenuste kaubanduses ning investeeringute turulepääsul. Kaupade imporditariifid võiks täielikult kaotada.
Suurematest probleemidest on välja toodud audiovisuaalteenused ja üldhuviteenuste liberaliseerimine ning intellektuaalomandi kaitsega seotud valdkonnad, täpsemalt EL geograafiliste tähiste suurema kaitse vajadus (nt kas Parma sinki tohib kaubamärgina kasutada ainult Itaalia või ka USA toodetel?) Lisaks on mainitud erinevaid EL regulatsioone põllumajanduses, mille muutmise pärast liikmesriigid mures on, seal hulgas geneetiliselt muundatud organismide turulepääs, kasvuhormoonide kasutamine ja kloonimine.
Vabakaubandusleppe oodatav mõju poolte majandusele ja kahepoolsetele kaubandussuhetele peaks olema märkimisväärne.
Euroopa Komisjoni koostatud analüüsi alusel suurendaks laiaulatusliku lepingu sõlmimine EL sisemajanduse kogutoodangut umbes 86,5 miljardi euro võrra aastas. USA võidaks laiaulatuslikust lepingust vastavalt 65 miljardit eurot aastas. EL sektoritest võidaksid mõjuhinnangu alusel kõige enam mootorsõidukite tootjad, meretransporditeenuste ja kindlustusteenuste pakkujad.
Ka kolmandad riigid võidavad sellest, kui EL ja USA omavahel standardites ja regulatsioonides kokku lepivad. Tänu sellele ei pea nende tootjad mõlema turu jaoks eraldi standardeid järgima, mis muudab tootmise ja turundamise lihtsamaks.
Eesti pooldab võimalikult liberaalset lähenemist nii kaupade kui teenuste sektoris. Liberaalsem majandusruum omab majanduskasvule positiivset mõju ja on hea vastukaal kriisi ajal süvenenud protektsionistlikele meeleoludele siin ja sealpool Altandi ookeani. Ka vabakaubanduslepete puhul võib näha Euroopa jagunemist kaheks pooluseks – suletum Lõuna-Euroopa ja avatum Põhjavöönd.
Ajalugu on tõestanud, et liberaalsete väärtuste ja vaba turumajanduse põhimõtete kaitsmine on tõstnud inimeste elatustaset ja suurendanud majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Seetõttu peaks USA kõrval ka teiste riikidega sõlmitavad vabakaubanduslepped olema majanduskasvu järgi januneva Euroopa üks prioriteetidest.