Arto Aas: Euroopa Liidu asjade komisjoni möödunud hooaja kokkuvõte

Arvamus
|
06.09.2013

Ajavahemikus september 2012 kuni august 2013 toimus 68 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) istungit, neist seitsmel oli arutelu avalik.

Komisjoni esimees Arto Aas  (esimees alates 12.12.2012), Taavi Rõivas  (esimees kuni 11.12.2012).

2012. aasta sügisistungjärgul toimus 30 komisjoni istungit. ELAK andis seisukoha 21 ELi poliitikadokumendi ja õigustloova akti eelnõu kohta. Seisukohtade andmiseks töötati läbi 20 arvamust Riigikogu valdkondlikelt komisjonidelt. Ligi 20% juhtudest pidas ELAK vajalikuks valitsuse seisukohti muuta või täiendada. ELi ministrite tasandi kohtumiste päevakordi arutas komisjon 32 korral, nendest 17 korral tutvustas Eesti seisukohti minister.

2012. aasta sügisel alustas komisjon avalike istungite sarja „EL tuleviku arutelud“. Kokku toimus kuus avalikku arutelu. Teemadena käsitleti nii ELi majanduse kui ka euroala olukorda, siseturu, õiguse ja põllumajanduspoliitika arengut, välispoliitikat, ELi välisteenistust ja julgeolekut. Aruteludesse kaasati valdkonna eksperte ning kõrgemaid ametnikke nii ELi institutsioonidest kui ka Eestist. Avalikke arutelusid on võimalik vaadata Riigikogu kodulehelt http://www.riigikogu.ee/index.php?id=174307.

2013. aasta kevadistungjärgul toimunud 38 istungil andis ELAK seisukoha 75 ELi poliitikadokumendi ja õigustloova akti eelnõu kohta. Seisukohtade andmiseks töötati läbi 70 Riigikogu valdkondliku komisjoni arvamust. Valitsuse seisukohti muudeti, täpsustati või täiendati 26% juhtudest (14 korral), näiteks muudeti valitsuse seisukohti Kreeka finantsabiprogrammi suhtes.

2013. aasta alguses toimunud ELi tuleviku kuuendal arutelul keskenduti ELi föderaliseerumise võimalikkusele. Peaettekandega esines Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas.

ELAKis olid teemadena arutlusel konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ uuendamine Euroopa poolaasta raames, Eesti stabiilsusprogramm ning Euroopa Komisjoni antavad riigipõhised soovitused. 2014–2020 eelarveperioodiga seoses anti komisjonile ülevaade ettevalmistustest ELi vahendite kasutamise kavandamise kohta Eestis. Tähelepanu sai ka ELi Läänemere-strateegia tegevuskava hetkeseis.

Esmakordselt Riigikogu ajaloos algatas ELAK põhjendatud arvamust sisaldava otsuse eelnõu, mis seadis kahtluse alla direktiivi ettepaneku vastavuse subsidiaarsuse põhimõttele. Täpsemalt oli otsuse eelnõu ajendatud Euroopa Komisjoni direktiivi ettepanekust, millega kohustatakse suuri äriühinguid ja kontserne avalikustama mittefinantsteavet ning teavet mitmekesisuspoliitika kohta juhtorganites. ELAK oli arvamusel, et direktiivi ettepanek on vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega, kuna ei ole selge Euroopa Liidu tasandil sekkumise vajalikkus. Komisjon valmistas ette Riigikogu otsuse eelnõu, mis sisaldas põhjendatud arvamust, miks ettepanek ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele. Otsuse eelnõu oli 18. juunil täiskogus I lugemisel ning lõpphääletusel. Riigikogu võttis otsuse 54 poolthäälega vastu ning see edastati Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu nõukogu eesistujale.

Palju tähelepanu sai direktiivi eelnõu, mis näeb ette, et 40% börsil noteeritud äriühingu nõukogu liikmetest peavad olema naissoost. Pärast sidususrühmadelt arvamuste saamist otsustas ELAK eelnõus sisalduvat sookvootide põhimõtet mitte toetada.

Jätkusid arutelud järgmise eelarveperioodi mahukate poliitikavaldkonna ettepanekupakettide, sh ELi ühise põllumajanduspoliitika ja kalanduspoliitika reformipaketi üle. Suurt tähelepanu pöörati meetmetele, millega Euroopa Komisjon püüdis ja püüab lahendada kliimapoliitikas tekkinud dilemmasid. Samuti hoiti end kursis läbirääkimiste arengutega LNG terminali asukoha ja energia infrastruktuuri osas.

Komisjon toetas ka EL noortegarantii loomist, mille eesmärk on vähendada noorte tööpuudust ja suurendada nende kaasatust ühiskonda. Noortegarantii loomisega tahetakse tagada, et kõik kuni 25-aastased noored saaksid 4 kuu jooksul pärast töötuks jäämist, üldhariduse omandamist või katkestamist haridustee jätkamise, kvaliteetse töö- või praktikapakkumise.

Veel otsustas komisjon toetada määruse ettepanekut, mis tugevdab ja täpsustab tarbijate õigusi lennureisidel, et tagada nende õiguste efektiivne ja igakülgne kaitse. Tehtavad muudatused näevad ette hüvitise lennu pikaajalise hilinemise korral, õiguse muuta reisiteekonda ning õiguse hoolitsusele jätkulennust mahajäämise korral, kui eelmine lend hilineb.

Välissuhtlemise kontekstis tuleks esile tõsta Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy 2013. a märtsis Riigikogus peetud kõnet, milles ta keskendus Euroopa tulevikule. Samuti kohtuti Saksamaa parlamendi Bundestagi liikmete, Albaania delegatsiooni, Gruusia eurointegratsiooniministri, Tšehhi eelarvekomisjoni delegatsiooni, Euroopa Komisjoni majandus- ja rahanduspeadirektoraadi Eesti üksuse töötajate, Horvaatia ja Kosovo parlamendi esimehega.

Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetest külastasid komisjoni Ivari Padar, Vilja Savisaar-Toomast, Tunne Kelam ja Kristiina Ojuland.

Mais 2013 viibis komisjoni neljaliikmeline delegatsioon ametlikul visiidil Serbias ja Makedoonias. Tegemist oli Eesti parlamentaarse delegatsiooni esimese visiidiga antud regiooni. Visiidi eesmärk oli tutvuda regiooniga, arutleda ELi laienemispoliitika üle ja luua kahepoolseid suhteid. Mõlemas riigis kohtuti ka Euroopa Komisjoni välisteenistuse delegatsiooni juhtidega, kes andsid ülevaate riikide ELi laienemisprotsessidest. COSACi kohtumised toimusid Küprosel, Iirimaal ja Leedus. Balti ja Poola ELAKi esimehed kohtusid 2012. aasta sügisel Tallinnas ja 2013. aasta kevadel Gdanskis.


Toeta

Liitu püsiannetajatega

Liitu Reformierakonna püsiannetajate kogukonnaga, et saaksime liberaalse maailmavaate veelgi enamate inimesteni viia. Anna oma pikaajaline panus, et Eesti jätkaks paremal kursil!

Vaata lähemalt